—

Dirk Endendijk, esindaja: advocaat J. T. A. M. Mierlo,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: C. Wissels ja D. J. M. de Grave,

—

Belgia valitsus, esindaja: A. Hubert,

—

Kreeka valitsus, esindajad: V. Kontolaimos ja S. Charitaki,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: F. Erlbacher ja M. van Heezik,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/629/EMÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, lk 28; ELT eriväljaanne 03/12, lk 144), muudetud komisjoni 24. veebruari 1997. aasta otsusega 97/182/EÜ (EÜT L 76, lk 30; ELT eriväljaanne 03/20, lk 348; edaspidi „muudetud direktiiv 91/629”), tähenduses mõiste „lõastamine” (aanbinden) tõlgendamist.

2

See taotlus esitati D. Endendijki vastu algatatud kriminaalmenetluse raames seoses sellega, et ta oli 2005. aasta oktoobris hoidnud vasikaid lõastatult tingimustes, mis ei vasta muudetud direktiivi 91/629 lisa punkti 8 esimesele lausele.

3

Direktiivi 91/629 artikli 3 lõige 1 sätestab, et vasikaid tuleb pidada kas gruppides, individuaalboksides või „latrites lõaspidamisel”. Seda sätet kohaldatakse äsjaehitatud või ümberehitatud majandite hoonetele alates 1. jaanuarist 1994.

4

Nõukogu 20. jaanuari 1997. aasta direktiiv 97/2/EÜ, millega muudetakse direktiivi 91/629/EMÜ (EÜT L 25, lk 24; ELT eriväljaanne 03/20, lk 238), nimetatud sätet formaalselt ei muutnud, kuid lisas direktiivi 91/629 artiklile 3 uue lõike 3, mis sätestab:

„Alates 1. jaanuarist 1998 kehtivad uutes või ümberehitatud ning pärast nimetatud kuupäeva kasutusele võetud majandite hoonete suhtes järgmised sätted:

[…]”.

5

Direktiivi 91/629 lisa algne redaktsioon sisaldas punkti 8, mis oli sõnastatud järgmiselt:

„Lõastamise kasutamisel ei tohi see põhjustada vasikatele vigastusi ning lõastusvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida ja reguleerida, et need oleksid mugavad ja parajad. Kõik lõad peavad olema piisava pikkusega, mis võimaldab vasikatel liikuda, nagu on ette nähtud [punktis] 7 [st neil on võimalik raskusteta maha heita, puhata, üles tõusta ja end puhastada ning näha teisi vasikaid]. Lõad peavad olema sellised, et nende abil oleks võimalik vältida lämbumis- või vigastusohtu.”

6

Otsuse 97/182 põhjendus 5 on sõnastatud järgmiselt:

„vasikate lõastamine põhjustab probleeme; seetõttu ei tohiks üksinda aedikus peetavaid vasikaid lõastada ning gruppides peetavaid vasikaid võib lõastada ainult lühikeseks perioodiks piimaga söötmise ajaks”.

7

Otsusega 97/182 muudeti direktiivi 91/629 lisa, asendades punkti 8 järgmise sättega:

„Vasikaid ei tohi lõastada, välja arvatud gruppides peetavad vasikad, keda võib lõastada mitte kauemaks kui üheks tunniks korraga piima või piimaasendajatega söötmise ajal. Lõastamise kasutamisel ei tohi see põhjustada vasikatele vigastusi ning lõastusvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida ja reguleerida, et need oleksid mugavad ja parajad. Kõik lõad peavad olema sellised, et nende abil oleks võimalik vältida lämbumis- või vigastusohtu ning need võimaldaksid vasikal liikuda, nagu on ette nähtud [punktis] 7 [st neil on võimalik raskusteta maha heita, puhata, üles tõusta ja end puhastada ning näha teisi vasikaid].”

8

Vasikate pidamise dekreet (Kalverenbesluit, Staatsblad 1994, nr 576) ei defineeri mõistet „lõastama”. Dekreedi artikli 3 lõige 2 sätestab:

„Lõastada ei tohi üksikaedikus peetavaid vasikaid ja üle kaheksa nädala vanuseid vasikaid, keda kasvatakse härjaliha tootmiseks.”

9

Kõnealuse dekreedi seletuskiri täpsustab siinjuures, et üksikaedikus peetavate vasikate lõastamise keeldu kohaldatakse „kõikidele vasikate kategooriatele”.

10

Otsusega 97/182 tehtud muudatuste arvessevõtmiseks muudeti vasikate pidamise dekreeti 22. septembri 1997. aasta dekreediga (Staatsblad 1997, nr 478), mis jõustus 31. detsembril 1997. Dekreedi artikli 2 lõige 1 on nüüd sõnastatud järgmiselt:

„Vasikaid tuleb pidada üksnes neis tingimustes, mis vastavad [muudetud direktiivi 91/629] lisa punkti 8 esimesele lausele.”

11

Madalmaade loomapidajat D. Endendijki süüdistatakse selles, et ta hoidis 2005. aasta oktoobris 25 vasikat lõastatult boksides, rikkudes sellega muudetud direktiivi 91/629 lisa punkti 8 esimest lauset.

12

D. Endendijk väitis eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et vasikad - keda peeti 2,5 x 1,2 meetri suurustes katusega üksikaedikutes — olid kaelast seotud umbes kolme meetri pikkuse köie külge ega olnud seega muudetud direktiivi 91/629 lisa punkti 8 esimese lause tähenduses lõastatud.

13

Neil asjaoludel otsustas Rechtbank Zutphen (majandusalaseid süütegusid arutav Zutpheni kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

14

Kuna need kaks küsimust, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas, on omavahel seotud, on asjakohane neile vastata koos.

15

Esmalt tuleb märkida, et sõna „lõastama” tähenduse kindlaksmääramiseks tuleb muudetud direktiivis 91/629 vastava definitsiooni puudumisel toetuda selle mõiste üldisele ja üldtuntud tähendusele (27. jaanuari 1988. aasta otsus kohtuasjas 349/85: Taani vs. komisjon, EKL 1988, lk 169, punkt 9, ja 27. jaanuari 2000. aasta otsus kohtuasjas C-164/98 P: DIR International Film jt vs. komisjon, EKL 2000, lk I-447, punkt 26).

16

Sellest tulenevalt on vaja esile tõsta, et muudetud direktiiv 91/629 keelab sõnaselgelt individuaalboksides peetavate vasikate lõastamise. Otsuse 97/182 põhjenduses 5 on sellega seoses märgitud, et „üksinda aedikus peetavaid vasikaid [ei tohiks] lõastada”, mis kordab muudetud direktiivi 91/629 lisa punktis 8 toodut.

17

Viimati mainitud säte näeb ette — nagu käesoleva otsuse punktis 7 märgitud —, et „vasikaid ei tohi lõastada, välja arvatud gruppides peetavad vasikad, keda võib lõastada mitte kauemaks kui üheks tunniks korraga piima või piimaasendajatega söötmise ajal […]”.

18

Järelikult ei saa nõustuda tõlgendusega, et vasikaid, keda hoitakse umbes 3 meetri pikkuse köie otsas, mis võimaldab neil teatud ulatuses liikuda, ei ole lõastatud, kuna selline liikumise ulatus vastab muudetud direktiivi 91/629 nõuetele.

19

Esiteks nähtub nii muudetud direktiivi 91/629 artikli 3 lõike 3 kui ka selle direktiivi lisa punkti 8 sõnastustest, et võimalus vasikaid lõastada puudutab ainult gruppides peetavaid vasikaid, mitte aga üksikaedikutes peetavaid vasikaid, kelle suhtes kehtib absoluutne keeld. Kuna aga põhikohtuasjas koostatud protokoll viitab ainult individuaalboksides peetavatele vasikatele, tuleb sellest järeldada, et vasikate lõastamise võimalus on selles kohtuasjas välistatud.

20

Teiseks on vaja täiendavalt märkida, et võimalus vasikaid lõastada on väga erandlik, kuna see hõlmab ajavahemikke, mis ei või kesta kauem kui üks tund ja mis on mõeldud üksnes piimaga söötmiseks. Seega on lubatud vasikaid erandkorras lõastada vaid lühikeste ajavahemike jooksul ning lisaks peab selline lõastamine toimuma tingimustes, mis tagavad vasikate liikumisvabaduse, st neil on võimalus raskusteta maha heita, puhata, üles tõusta ja end puhastada. Teisisõnu, need tingimused, mis põhikohtuasja kostja on esile toonud väitmaks, et loomi ei ole lõastatud, vastavad just neile tingimustele, mis loomadele peab olema tagatud, kui nad erandkorras lõastatakse, mille võimalus on ette nähtud üksnes gruppides peetavate vasikate puhul, millega aga põhikohtuasja kostja vasikate puhul tegemist ei ole.

21

Mis puutub asjaolusse, et hollandikeelses versioonis osutab muudetud direktiivi 91/629 lisa punkt 8 sellele, et lõõg on metallist, kasutades selleks sõna „kett” (kettingen), tuleb esiteks märkida, et see ei muuda kõnealuses sättes ette nähtud erandi ulatust, mis laieneb ainult gruppides peetavatele vasikatele piimaga söötmise ajal, millega aga põhikohtuasja kostja vasikate puhul tegemist ei olnud, kuivõrd nimetatud vasikaid peeti eelotsusetaotluse kohaselt individuaalboksides.

22

Teiseks on vaja märkida, et igal juhul ei saa kõnealust mõistet analüüsida üksnes punkti 8 hollandikeelse versiooni põhjal, kuna ühenduse õigusnorme tuleb tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades Euroopa Ühenduse kõigis keeltes kehtivaid versioone (vt 7. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-449/93: Rockfon, EKL 1995, lk I-4291, punkt 28; 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C-296/95: EMU Tabac jt, EKL 1998, lk I-1605, punkt 36, ja 8. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-280/04: Jyske Finans, EKL 2005, lk I-10683, punkt 31).

23

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa ühes keeleversioonis kasutatud ühenduse sätte sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainsaks aluseks ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda eelist muude keeleversioonide ees. Niisugune lähenemine oleks vastuolus ühenduse õiguse ühetaolise kohaldamise nõudega (vt 12. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-149/97: Institute of the Motor Industry, EKL 1998, lk I-7053, punkt 16).

24

Kui ühenduse sätte keeleversioonides on erinevusi, tuleb sätet tõlgendada lähtudes selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte moodustab (9. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C-437/97: EKW ja Wein & Co, EKL 2000, lk I-1157, punkt 42, ning 1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-1/02: Borgmann, EKL 2004, lk I-3219, punkt 25).

25

Tuleb sedastada, et muudetud direktiivi 91/629 lisa punkti 8 keeleversioonid, välja arvatud hollandi keel, kasutavad üldist mõistet. Näiteks saksakeelses versioonis kasutatakse sõna Anbindevorrichtung (lõastamisvahend), ingliskeelses versioonis sõna tether (lõõg), prantsuskeelses versioonis sõna attache ning itaaliakeelses versioonis sõna attacco. Üldise mõiste kasutamine on loogilisem, kui arvestada esiteks käesoleva otsuse punktis 16 mainitud absoluutset keeldu ja teiseks looma heaolu, mida nõutakse muudetud direktiiviga 91/629 juhul, kui erandkorras kaldutakse kõrvale vasikate lõastamise keelust tingimustel, mis on toodud käesoleva otsuse punktis 17. Seega näib, et sõna „kett” ei vasta ühenduse seadusandja taotletud eesmärgile.

26

Järelikult tuleb esitatud küsimustele vastata, et vasikas on muudetud direktiivi 91/629 tähenduses lõastatud, kui teda hoitakse köie otsas, olenemata selle köie materjalist ja pikkusest ning lõastamise eesmärgist.

27

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

Vasikas on nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/629/EMÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded, muudetud komisjoni 24. veebruari 1997. aasta otsusega 97/182/EÜ, tähenduses lõastatud, kui teda hoitakse köie otsas, olenemata selle köie materjalist ja pikkusest ning lõastamise eesmärgist.