1

Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole ette näinud kohustuslikku tähtaega, mille jooksul hankija on kohustatud kõikidele pakkujatele teatama riigihankelepingu sõlmimise otsusest, ega kohustuslikku ooteaega lepingu sõlmimise otsuse tegemise ja lepingu sõlmimise vahel ning kuna ta lubab jätkata tühistatud riigihankelepingu täitmist, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246) — muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322; edaspidi „õiguskaitsedirektiiv”) — artikli 2 lõike 1 punktidest a ja b.

2

Õiguskaitsedirektiivi artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Liikmesriigid võtavad seoses direktiivide 71/305/EMÜ, 77/62/EMÜ ja 92/50/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate riigihankelepingute sõlmimise menetlustega vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate [Mõiste „tellija” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „hankija”.] otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas järgmiste artiklitega ja eelkõige artikli 2 lõikega 7 põhjusel, et kõnealused otsused on vastuolus riigihankeid reguleeriva ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

[…]

3.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord oleks võimalike liikmesriikide poolt kehtestatavate üksikasjalike eeskirjade kohaselt kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riikliku tarne- või ehitustöölepingu vastu ja kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Eelkõige võivad liikmesriigid nõuda, et läbivaatamist taotlev isik peab olema eelnevalt teatanud hankijale väidetavast rikkumisest või kavatsusest taotleda läbivaatamist.”

3

Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 sõnastuse kohaselt:

„Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 1 kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:

4

Õiguskaitsedirektiivi artikli 2 lõige 6 sätestab:

„Lõikes 1 nimetatud volituste kasutamise mõju sõlmitud ja juba täidetud lepingule määratakse kindlaks siseriikliku õigusega.

Lisaks sellele võib liikmesriik ette näha, et pärast lepingu sõlmimist piirduvad läbivaatamise korra eest vastutava asutuse volitused kahjutasu maksmisega kõigile rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele, v.a juhud, kui otsus tuleb jätta kõrvale enne kahjutasu maksmist.”

5

Riigihangete seadus (Ley de Contratos de las Administraciones Públicas), mis kiideti heaks 16. juuni 2000. aasta kuningliku dekreediga 2/2000 (Real Decreto Legislativo 2/2000; Boletín Oficial del Estado (edaspidi „BOE”) nr 148, 21.6.2000, lk 21775), muudetud maksu-, haldus- ja sotsiaalmeetmeid käsitleva 30. detsembri 2003. aasta seadusega 62/2003 (Ley 62/2003, de medidas fiscales, administrativas y del orden social; BOE nr 313, 31.12.2003, lk 46874; edaspidi „riigihangete seadus”), näeb artikli 41 lõikes 1 ette, et edukas pakkuja peab viieteistkümne päeva jooksul temaga lepingu sõlmimise otsusest teadasaamisest tõendama kindlaksmääratud tagatise esitamist.

6

Riigihangete seaduse artikli 53 kohaselt:

„Sõltumata hankemenetluse liigist või lepingu sõlmimise otsuse vormist sõlmib lepingud hankija, kes tegi lepingu sõlmimise otsuse.”

7

Selle seaduse artikkel 54 sätestab:

„1.   Riigihankelepingud vormistatakse haldusdokumendina kolmekümne päeva jooksul pärast lepingu sõlmimise otsusest teatamist. […]

2.   Välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud erandid, on käesolevas seaduses nimetatud ja üldiste huvide kaitsmiseks seatava tagatise esitamine ettevõtja poolt lepingu vormistamise eeltingimus.

3.   Juhul kui pakkujast olenevatel põhjustel ei vormistata lepingut määratud tähtajal, võib hankija teha tagasilükkava otsuse juhul, kui pakkuja selgitustest, pakkuja esitatud vaidlustusest, riiginõukogu (Consejo de Estado) või asjaomase autonoomse piirkonna samaväärse nõuandeorgani aruandest ei tulene vastupidist. Sellisel juhul realiseeritakse esialgne tagatis ja nõutakse kantud kahjude hüvitamist.

Juhul kui leping jäi vormistamata hankijast olenevatel põhjustel, võib pakkuja nõuda hilinemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist sõltumata sellest, kas tal on õigus nõuda hankemenetluse kehtetuks tunnistamist artikli 111 punkti d alusel.

4.   Hankelepingut ei asuta täitma enne selle vormistamist, välja arvatud artiklites 71 ja 72 sätestatud juhtudel.”

8

Riigihangete seaduse artikli 60a kohaselt võivad pakkumuse esitamisest huvitatud isikud ja igal juhul kõik pakkujad nõuda kohaldatava õiguse rikkumise lõpetamiseks või nende huvidele tekkida võiva muu kahju ärahoidmiseks ajutiste meetmete võtmist, eelkõige hankemenetluse peatamist.

9

Riigihangete seaduse artikli 65 lõike 1 kohaselt toob lepingu sõlmimist ettevalmistavate dokumentide või lepingu sõlmimise otsuse tühiseks kuulutamine haldusotsusega kaasa hankelepingu tühisuse, mistõttu selle alusel saadu tuleb tagastada.

10

Sama artikli lõikes 3 sätestatakse, et kui lepingu tühiseks kuulutamine haldusotsusega häirib tõsiselt avalike teenuste osutamist, võidakse jätkata selle lepingu täitmist samadel tingimustel, kuni on võetud kiireloomulised meetmed mis tahes kahju vältimiseks.

11

Riigihangete seaduse artikli 93 lõikest 1 tuleneb, et pärast seda, kui hankija teeb otsuse hankelepingu sõlmimise kohta, peab ta kõigi pakkumismenetluste puhul pakkumismenetluses osalejaid sellest teavitama ja pärast lepingu vormistamist edastama selle pädevale ametiasutusele, kes peab avalikku riigihangete registrit käesoleva seaduse artikli 118 alusel, sama seaduse artiklis 58 nimetatud eesmärkidel.

12

Sama seaduse artikli 93 lõike 5 alusel teatab hankija viieteistkümne päeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamisest kõigile taotlejatele või pakkujatele, kelle pakkumusi edukaks ei tunnistatud, taotluse või pakkumuse tagasilükkamise põhjused, eduka pakkuja pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised teiste pakkumustega võrreldes.

13

Riigihangete seaduse rakendusmäärus (Reglamento general de la Ley de Contratos de las Administraciones Públicas), mis kiideti heaks 12. oktoobri 2001. aasta kuningliku dekreediga 1098/2001 (Real Decreto 1098/2001; BOE nr 257, 26.10.2001, lk 39252), sätestab artikli 83 lõikes 4, et esitatud pakkumuste hindamistulemustega koos teatatakse nii edukaks tunnistatud kui ka tagasilükatud pakkumused esitanud pakkujate nimed ning tagasilükkamise põhjused.

14

26. novembri 1992. aasta seadus 30/1992 haldusorganite õigusliku korra ja üldise haldusmenetluse kohta (Ley 30/1992, de Regimen Jurídico de las Administraciones Públicas y del Procedimiento Administrativo común; BOE nr 285, 27.11.1992, lk 40300), muudetud 13. jaanuari 1999. aasta seadusega 4/1999 (edaspidi „seadus 30/1992”), sätestab artiklis 58:

„1.   Haldusotsustest ja haldustoimingutest teatatakse isikutele, kelle õigusi või huve need võivad puudutada, järgmises artiklis sätestatud viisil.

2.   Kõigist haldusaktidest tuleb teatada kümne päeva jooksul. Teade peab sisaldama otsuse täielikku teksti ning selles tuleb märkida, kas tegemist on lõpliku otsusega või on võimalik seda vaidlustada. Selles tuleb viidata vaidlustamise võimalustele, kohale ja tähtajale, ilma et see mõjutaks huvitatud isikute õigust esitada vajaduse korral edasisi vaidlustusi omal äranägemisel.”

15

Asjaomase seaduse artikli 107 lõike 1 kohaselt on võimalik vaidlustada otsuseid ja ettevalmistavaid toiminguid, mis asjas midagi otseselt või kaudselt otsustavad, mis muudavad võimatuks menetluse jätkamise või enda kaitsmise või mis kahjustavad korvamatult õigusi või õigustatud huve.

16

Sama seaduse artikkel 111 määratleb ajutised meetmed, mille võtmist saab nõuda haldusvaidluste raames, eelkõige vaidlustatud otsuse täitmise peatamise.

17

Komisjon saatis 30. novembril 2001 Hispaania Kuningriigile kirja, milles palus viimasel esitada märkused selle kohta, kas riigihangete seadus on õiguskaitsedirektiiviga kooskõlas, lähtudes Euroopa Kohtu 28. oktoobri 1999. aasta otsuses kohtuasjas C-81/98: Alcatel Austria jt (EKL 1999, lk I-7671) tehtud järeldustest.

18

Kuna Hispaania Kuningriigi 27. veebruari 2002. aasta kirjas esitatud vastused komisjoni ei rahuldanud, saatis komisjon Hispaania Kuningriigile 16. oktoobril 2002 märgukirja. Pärast asjaomasele märgukirjale esitatud vastuste hindamist saatis komisjon 7. juulil 2004 Hispaania Kuningriigile põhjendatud arvamuse, milles kutsus võtma arvamuse järgmiseks vajalikke meetmeid kahe kuu jooksul arvamuse kättesaamisest.

19

Kuna komisjon tuvastas pärast selle tähtaja möödumist, et vaidlusalust õigusakti ei olnud muudetud, otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.

20

Komisjon väidab, et Hispaania õigusnormid rikuvad õiguskaitsedirektiivi artikli 2 lõike 1 punkte a ja b, ning esitab kolm väidet, millest kahte esimest tuleb käsitada koos.

21

Oma väidetes märgib komisjon, et käsitletav siseriiklik õigus ei ole kooskõlas õiguskaitsedirektiiviga, kuna teatud siseriiklike õigusnormide koosmõju takistab pakkujatel, keda edukaks ei tunnistatud, riigihankelepingu sõlmise otsuse tõhusat vaidlustamist enne selle otsuse kohase lepingu sõlmimist.

22

Komisjon leiab, et liikmesriik on rikkunud oma kohustusi sõltumata sellest, milline on lepingu vormistamise kontseptsiooni ulatus Hispaania õiguses, st kas selline vormistamine on samaväärne lepingu sõlmimisega või kujutab see endast haldusformaalsust, sest leping on sõlmitud juba lepingu sõlmimise otsuse tegemisega.

23

Komisjon leiab, et tema poolt väljapakutud esimese oletuse puhul — kui lepingu vormistamine, s.o hetk, mil leping vastab kõigile juriidilistele tingimustele ja seda saab hakata täitma, võrdub selle sõlmimisega õiguskaitsedirektiivi tähenduses — ei ole viidatud direktiiviga sätestatud kohustused täidetud juhul, kui pakkujatele, keda ei tunnistatud edukaks, ei laiene õigusvastase hankelepingu sõlmimise otsuse vaidlustamiseks vajalikud tagatised enne, kui selle otsuse kohane leping on vormistatud.

24

Komisjon on seisukohal, et kui Hispaania õigus ei näe ette kohustust teatada lepingu sõlmimise otsusest kõigile pakkujatele üheaegselt ega määra ooteaega, mille jooksul ei või lepingut vormistada — välistades niiviisi selliste pakkujate võimaluse, keda ei tunnistatud edukaks, esitada enne lepingu sõlmimist mõistliku aja jooksul vaidlustus —, on see õigus vastuolus õiguskaitsedirektiivi nõuetega.

25

Komisjon leiab teise oletuse puhul, et kui lepingu sõlmimine toimub üheaegselt lepingu sõlmimise otsuse tegemisega, on vormistamine lihtsalt haldusformaalsus ning esimese oletuse analüüsis esilekerkinud õigusprobleem on tegelikkuses veelgi tõsisem, kuna puudub selle hankega seotud lepingust eraldiseisev vaidlustatav õigusakt lepingu sõlmimise kohta.

26

Juhul kui lepingu sõlmimise otsust ei vaidlustata enne lepingu sõlmimist, kui võimalikku õigusrikkumist on veel võimalik kõrvaldada ning vaidlustust esitav pakkuja võib veel loota, et just tema tunnistatakse edukaks, ei taga Hispaania õigus täielikku õiguskaitset enne lepingu sõlmimist, mis on vastuolus õiguskaitsedirektiivi artikli 2 lõikega 1.

27

Hispaania Kuningriik täpsustab esiteks riigihankelepingu sõlmimise otsuse ja sellele järgneva lepingu vormistamise ulatust.

28

Nimetatud liikmesriik märgib, et lepingu sõlmimise otsus toob iseenesest kaasa selle hankega seotud lepingu sõlmimise ja et lepingu olemasolu tunnustatakse alates selle otsuse vastuvõtmisest. Nimetatud otsus on allutatud ametlikule teatamiskohustusele, mille täitmine on vajalik selleks, et lepingust saaksid huvitatud isikutele tekkida tagajärjed.

29

Hispaania Kuningriik täpsustab, et lepingu vormistamisel, mis on lihtsalt haldusformaalsus, on lepingu sõlmimise otsusega võrreldes ainult teisejärguline tähendus. Selline vormistamine on siiski asjaomase hankemenetluse lõpetamiseks vajalik tingimus.

30

Hispaania Kuningriik on seisukohal, et riigihangete seaduse kooskõla õiguskaitsedirektiiviga tuleb hinnata lähtudes vaidlustustest, mida on võimalik esitada ühelt poolt enne hankelepingu täitmist ja teiselt poolt sellesama lepingu sõlmimise otsuse enda vastu. Pealegi tuleneb see ka eespool viidatud kohtuotsusest Alcatel Austria jt, milles eristati lepingu sõlmimisele eelnevat etappi — millele kohaldatakse viidatud direktiivi artikli 2 lõiget 1 — ja asjaomase lepingu sõlmimise järgnevat etappi, millele kohaldatakse sama direktiivi artikli 2 lõike 6 teist lõiku.

31

Seega on Hispaania õigus sellise eristamisega kooskõlas. Esiteks on Hispaania Kuningriigi väidete kohaselt võimalik esitada teatud vaidlustusi lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete peale. Teiseks, mis puudutab lepingu sõlmimise otsust ennast, siis täpsustab Hispaania, et seda sisaldavast haldusotsusest teavitatakse kõiki hankemenetluses osalejaid kümne päeva jooksul otsuse tegemisest ja et see otsus — nagu kõik haldusaktid — on seaduse 30/1992 alusel vaidlustatav. Nimetatud liikmesriik lisab, et pealegi on ajutise meetmena võimalik vaidlustatud õigusakti täitmine peatada.

32

Lõpuks toob Hispaania Kuningriik esile, et õigusakti lõplik vastuvõtmine ja seega ka lepingu sõlmimine ei muuda võimatuks tühistamishagi esitamist asjaomase õigusakti peale.

33

Esiteks tuleb märkida, et käesolevat hagi tuleb hinnata, võttes arvesse Hispaania Kuningriigi esitatud õiguslikke täpsustusi, mida komisjon ei ole vaidlustanud. Need täpsustused põhinevad peamiselt siseriiklike kohtute praktikast tulenevatel tõlgendustel selle kohta, millised tagajärjed on vastavalt lepingu sõlmimise otsusel ja lepingu vormistamisel, mis on siseriiklikku õigusesse kuuluvad õigusmõisted.

34

Niisiis tuleb komisjoni poolt esimese ja teise väite põhjenduseks esitatud argumente hinnata lähtuvalt seisukohast, et ühest küljest toob asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt lepingu sõlmimise otsus iseenesest kaasa seonduva lepingu koostamise ja järelikult tulenevad pooltele õigused ja kohustused sellest otsusest endast; teisest küljest on selle lepingu vormistamine aga formaalsus, mis toob kaasa vaid hankelepingu täitmise, ilma et see mõjutaks lepingut või tooks kaasa uusi tagajärgi.

35

Õiguskaitsedirektiivi põhjendustest 1 ja 2 tuleneb, et selle eesmärk on tugevdada siseriiklikul ja ühenduse tasandil olemasolevaid mehhanisme riigihangete valdkonnas väljaantud ühenduse direktiivide elluviimiseks, eriti siis, kui nende rikkumisi on veel võimalik kõrvaldada.

36

Õiguskaitsedirektiivi artikli 1 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et hankijate otsuseid, mis on vastuolus riigihankeid reguleeriva ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega, saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti.

37

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb viidatud direktiivi artikli 2 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 2 lõike 6 teist lõiku koosmõjus tõlgendada nii, et lepingu sõlmimisele eelnevate hankija otsuste osas — mille alusel hankija valib, millise hankemenetluses osalenud pakkujaga ta lepingu sõlmib — on liikmesriigid kohustatud igal juhul ette nägema nende otsuste läbivaatamise korra, mis võimaldab hagejal nõuda otsuse tühistamist juhul, kui nõutavad tingimused on täidetud, sõltumata hageja võimalusest saada kahjutasu, kui leping on sõlmitud (vt eespool viidatud kohtuotsus Alcatel Austria jt, punkt 43).

38

Pealegi eeldab täielik õiguskaitse, mis tuleb õiguskaitsedirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt tagada enne lepingu sõlmimist, eelkõige pakkujatele lepingu sõlmimise otsusest teatamist enne lepingu sõlmimist selleks, et neil oleks tegelik võimalus taotleda selle otsuse läbivaatamist.

39

Selline täielik õiguskaitse eeldab, et pakkujale, keda ei tunnistatud edukaks, nähakse ette võimalus hinnata lepingu sõlmimise otsuse kehtivust selleks vajamineva aja jooksul. Selleks et tagada õiguskaitsedirektiivi kasulik mõju, peab mõistlik tähtaeg algama hetkest, kui pakkujatele, keda ei tunnistatud edukaks, teatati lepingu sõlmimise otsusest, et anda neile eelkõige võimalus esitada ajutiste meetmete võtmise taotlus, ning see tähtaeg peab kestma kuni asjaomase lepingu sõlmimiseni.

40

Käesoleval juhul tuleb esiteks meenutada, et vaidlust ei ole selles, et Hispaania õigus võimaldab hankelepingu sõlmimise otsusele eelnevate otsuste vaidlustamist. Vastavalt seaduse 30/1992 artikli 107 lõikele 1 on huvitatud isikutel võimalus esitada menetlustoimingute peale kaebus juhul, kui toimingud, mis selles asjas midagi otseselt või kaudselt otsustavad, muudavad neil võimatuks menetluse jätkamise või enda kaitsmise, või kui need toimingud kahjustavad korvamatult õigusi või õigustatud huve. Nende vaidlustuste menetlemise käigus võib võtta ajutisi meetmeid, eelkõige peatada vaidlustatud otsuse täitmine.

41

Teiseks tuleb teatada lepingu sõlmimise otsusest kõigile pakkujatele vastavalt seaduse 30/1992 artikli 58 lõigetele 1 ja 2 ning riigihangete seaduse artikli 93 lõikele 1. See teatamine peab toimuma haldusaktidele kohaldatavate üldise haldusmenetluse reeglite kohaselt, st kümne päeva jooksul lepingu sõlmimise otsuse tegemistest, ning teates tuleb täpsustada selle otsuse vaidlustamise võimalused.

42

Kui lepingu sõlmimise otsus toob de jure kaasa lepingu sõlmimise, tuleneb sellest aga, et hankija otsust, millega ta valib pakkujate hulgast välja eduka pakkuja, ei saa vaidlustada enne selle lepingu sõlmimist.

43

Kolmandaks tuleb märkida, et lepingu vormistamine võib langeda kokku lepingu sõlmimise otsuse tegemisega või järgneda sellele lühikese aja jooksul. Nagu möönab Hispaania Kuningriik, ei ole sellisele vormistamisele tegelikult ette nähtud mingit tähtaega ja see võib toimuda siis, kui edukas pakkuja esitab kindlaksmääratud tagatise; õigusnormid määravad ainult tagatise seadmise viieteistkümne päeva jooksul lepingu sõlmimise otsuse tegemisest. Seega võib selle lepingu täitmine alata enne, kui asjaomase lepingu sõlmimise otsusest on nõuetekohasel teatatud.

44

Sellest tuleneb, et teatud juhtudel ei ole võimalik esitada mingeid vaidlustusi lepingu sõlmimise otsuse peale enne lepingu täitmist, olgugi et õiguskaitsedirektiivi eesmärk on tagada, et hankijate ebaseaduslikud otsused saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti (vt selle kohta 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-470/99: Universale-Bau jt, EKL 2002, lk I-11617, punkt 74).

45

Neljandaks ei korva võimalus esitada tühistamishagi lepingu enda vastu kaebeõiguse puudumist lepingu sõlmimise otsuse peale enne seda, kui leping on sõlmitud.

46

Seega ei võimalda käsitletavad õigusnormid kõigil pakkujatel, keda edukaks ei tunnistatud, taotleda õiguskaitsedirektiivi kohaselt hankemenetluses tehtud otsuste läbivaatamist enne, kui nendest tulenev leping on sõlmitud.

47

Seega on kaks esimest väidet põhjendatud.

48

Komisjon leiab, et õiguskaitsedirektiivi rikkumine seisneb selles, et riigihangete seaduse artikli 65 lõige 3 sätestab erandi, mille kohaselt võib juhul, kui lepingu tühiseks kuulutamine haldusotsusega häirib tõsiselt avalike teenuste osutamist, jätkata selle täitmist samadel tingimustel, kuni on võetud kiireloomulised meetmed mis tahes kahju vältimiseks.

49

Komisjon on seisukohal, et need sätted annavad hankijale liiga laia kaalutlusõiguse haldusotsuse täitmisel, millega tühistatakse hankelepingu sõlmimise otsus ja sellest tulenev leping.

50

Komisjon on ka arvamusel, et asjaomane säte võib mõningatel juhtudel kaasa tuua selle, et pakkujate poolt, keda ei tunnistatud edukaks, hankijate ebaseaduslike otsuste peale esitatud vaidlustused ei ole tõhusad— mis on vastuolus liikmesriikide kohustusega jälgida, et õiguskaitsedirektiivi artikliga 1 ettenähtud otsuste läbivaatamise kord võimaldaks hankijate ebaseaduslike otsuste tühistamist või nende tühistamise tagamist. Selle direktiivi kasulik mõju oleks samuti ohustatud juhul, kui selliste otsuste tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel ei oleks mingeid tagajärgi.

51

Hispaania Kuningriik märgib omalt poolt, et need vaidlustatud õigusnormid näevad ette vaid tühiseks kuulutatud lepingute täitmise jätkamise erandkorras, üldistes huvides ja kohtute kontrolli all.

52

Nimetatud liikmesriigi arvates ei ole komisjon suutnud tõendada seda, et tühiseks kuulutatud lepingute täitmise jätkamine oleks asjaomaste õigusnormide tavapärase kohaldamise tulemus.

53

Käesoleval juhul ei ole kahtlust selles, et haldusotsusega tühiseks kuulutatud lepingu täitmise jätkamine, nagu tuleneb vaidlustatud siseriikliku õiguse sätetest, saab toimuda ainult siis, kui avalike teenuste osutamine on tõsiselt häiritud.

54

Seega, nagu tuleneb ka riigihangete seaduse artikli 65 lõike 3 sõnastusest, saab selline täitmise jätkamine tulla kõne alla ainult erandjuhtudel ja kiireloomuliste meetmete võtmist oodates. Pealegi on Hispaania Kuningriik tõendanud, ilma et komisjon oleks seda vaidlustanud, et selline täitmise jätkamine allub kohtulikule kontrollile.

55

Niisiis ilmneb, et asjaomase sätte eesmärk ei ole takistada teatud lepingu tühiseks kuulutamise otsuse täitmist, vaid takistada üldistes huvides asjaomase tunnustamise viivitamatut elluviimist, kui see tooks kaasa üleliia tõsised ja kahjulikud tagajärjed ajal, millal oodatakse kiireloomuliste meetmete võtmist selleks, et tagada avalike teenuste järjepidevus.

56

Neil tingimustel ei ole komisjon suutnud tõendada seda, et vaidlusalused õigusnormid rikuksid õiguskaitsedirektiivi nõudeid.

57

Seetõttu tuleb kolmas väide tagasi lükata kui põhjendamatu.

58

Lähtudes eeltoodust, tuleb tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole ette näinud kohustuslikku tähtaega, mille jooksul hankija on kohustatud kõikidele pakkujatele teatama riigihankelepingu sõlmimise otsusest, ega kohustuslikku ooteaega lepingu sõlmimise otsuse tegemise ja lepingu sõlmimise vahel, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud õiguskaitsedirektiivi artikli 2 lõike 1 punktidest a ja b tulenevaid kohustusi.

59

Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama kodukorra artikli 69 lõike 3 alusel võib Euroopa Kohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, või kui tegemist on eriliste põhjustega.

60

Käesolevas kohtuasjas tuleb arvestada asjaolu, et hagi ei rahuldata tervikuna, nagu komisjon liikmesriigi kohustuste rikkumist määratles.

61

Seega tuleb jätta kaks kolmandikku kõikidest kohtukuludest Hispaania Kuningriigi kanda. Ülejäänud kolmandik jääb komisjoni kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: