—

Schwaninger Martin Viehhandel — Viehexport, esindaja: Rechtsanwalt O. Wenzlaff,

—

Austria valitsus, esindaja: H. Dossi,

—

Belgia valitsus, esindaja: A. Hubert,

—

Kreeka valitsus, esindaja: I. Chalkias,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Schieferer ja F. Erlbacher,

1

Eelotsusetaotlus puudutab komisjoni 18. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 615/98, millega kehtestatakse eksporditoetuste korra üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses elusveiste heaoluga vedamise ajal (EÜT L 82, lk 19), artikli 1 ning nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, lk 17; ELT eriväljaanne 03/12, lk 133), muudetud nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiviga 95/29/EÜ (EÜT L 148, lk 52; ELT eriväljaanne 03/17, lk 466) (edaspidi „direktiiv 91/628”), sätete tõlgendamist.

2

Taotlus esitati vaidluses, mille poolteks olid ühelt poolt Schwaninger Martin Viehhandel — Viehexport (edaspidi „Schwaninger”) ja teiselt poolt Zollamt Salzburg, Erstattungen (edaspidi „Zollamt”) ning mis puudutas Albaaniasse veetud elusveiste eest eksporditoetuse maksmisest keeldumist.

3

Nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 805/68 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 148, lk 24), muudetud nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 2634/97 (EÜT L 356, lk 13) (edaspidi „määrus nr 805/68”), artikli 13 lõike 9 teine lõik seab elusloomade eksporditoetuste maksmise sõltuvusse nende ühenduse õigusnormide järgimisest, mis käsitlevad loomade heaolu ja eelkõige loomade kaitset vedamise ajal.

4

Määruse nr 805/68 rakenduseeskirjad on täpsustatud määruses nr 615/98.

5

Määruse nr 615/98 artikkel 1 sätestab, et elusveiste eksporditoetuste maksmine on seatud sõltuvusse eelkõige direktiivi 91/628 ja kõnealuse määruse sätete järgimisest loomade vedamisel kuni nende esimese mahalaadimiseni lõppsihtkohaks olevas kolmandas riigis.

6

Selle määruse artikli 2 kohaselt kontrollitakse loomi nende väljaviimisel Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt. Riiklik veterinaararst peab kontrollima ja kinnitama, et loomade seisund võimaldab vastavalt direktiivi 91/628 nõuetele nende vedu, et transpordivahend, millel loomad ühenduse tolliterritooriumilt välja viiakse, vastab nimetatud direktiivis sätestatule ning et on võetud ajakohased meetmed, tagamaks loomade eest hoolitsemine teekonna kestel vastavalt direktiivis sätestatud nõuetele.

7

Kõnealuse määruse artikli 5 lõige 1 sätestab:

„1.   Eksportija informeerib ekspordideklaratsiooni aktsepteerinud liikmesriigi pädevat asutust teekonna kõikidest vajalikest üksikasjadest hiljemalt ekspordideklaratsiooni esitamise ajal.

Eksportija informeerib pädevat asutust igast võimalikust veovahendi vahetusest samal ajal või hiljemalt siis, kui ta saab sellest teada.”

8

Artikli 5 lõike 2 kohaselt tuleb eksporditoetuste taotlustele lisada tõend selle kohta, et määruse artiklis 1 sätestatud nõuded on täidetud; niisuguseks tõendiks loetakse kontrolleksemplari T5 ja kontrollasutuse kontrolliaruande esitamist koos veterinaararsti tõendiga.

9

Määruse nr 615/98 artikli 5 lõige 3 sätestab siiski, et eksporditoetust ei maksta vedamise ajal surnud loomade eest ega loomade eest, kelle osas on pädev asutus kõnealused määruse artikli 5 lõikes 2 nimetatud dokumentide, artiklis 4 nimetatud kontrollaruande ja/või tema käsutuses olevate muude artiklis 1 nimetatud nõuete täitmist puudutavate asjaolude põhjal jõudnud järeldusele, et direktiivi 91/628 ei ole järgitud.

10

Direktiivi 91/628 artikli 1 lõike 1 punkt a sätestab, et direktiivi kohaldatakse koduloomadena peetavate veiste veo suhtes.

11

Nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt on mõistete sisu järgmine:

„[…]

[…]”

12

Sama direktiivi artikli 5 A-osa lõike 2 punkti d kohaselt tagavad liikmesriigid, et vedaja:

„tagab:

[…]”

13

Direktiivi 91/628 lisa VII peatükk (punkt 48) käsitleb jootmise ja söötmise ajavahemikke ning veo kestust ja puhkeaegu. Punkt 48 näeb ette:

„[…]

[…]

14

Schwaninger deklareeris 23. oktoobril 2002. aastal 33 veise ekspordi Albaaniasse ja taotles selle eest eksporditoetuse määramist. Kõnealuseid loomi veeti 14 tundi mööda maanteed Austriast Itaaliasse, kus nad Trieste sadamas maha laaditi. Pärast 24-tunnist puhkeaega, mille kestel neid söödeti ja joodeti, laaditi veised uuesti veokisse, mis jätkas teekonda veeremilaeva pardal. Praamisõit Triestest Dürresesse (Albaania) kestis 41,5 tundi. Sellele järgnes peatusteta maanteevedu samas veokis Lushnjasse (Albaania), kuhu jõuti samal päeval ja kus loomad lõpuks pärast 46 tundi kestnud vedu maha laaditi.

15

Zollamt märkis, et vedamise eest vastutav personal ei olnud talle esitatud teekonnaplaanis märkinud aegu ja kohti, kus loomi praamiveo ajal joodeti ja söödeti, ning järeldas sellest, et loomi ei söödetud ega joodetud 46 tunni jooksul. Ühtlasi pidas Zollamt ebaoluliseks sõiduki juhi poolt tagantjärele vande all antud ütlusi, mis puudutasid andmeid loomade jootmis- ja söötmisaegade kohta, mida teekonnaplaanis ei oldud esitatud. Järelikult otsustas Zollamt jätta talle esitatud eksporditoetuse taotluse rahuldamata.

16

Kuna keeldumisotsuse peale esitatud kaebus jäeti esimeses kohtuastmes rahuldamata, esitas Schwaninger 9. septembril 2005 eelotsusetaotluse esitanud kohtusse apellatsioonkaebuse, väites, et vaidlustatud kohtuotsuses oli eksporditoetusest andmisest keeldumist põhjendatud üksnes info puudumisega vedu puudutavas teekonnaplaanis.

17

Kuna Unabhängiger Finanzsenat Salzburg-Aigen leidis, et läbivaatamisel oleva asja lahendus sõltub ühenduse õigusnormidele antavast tõlgendusest, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib esimese küsimusega teada sisuliselt seda, milline on määruses nr 615/98 direktiivile 91/628 tehtud viite ulatus, ning eelkõige seda, kas kõnealuse viite alusel tuleb veeremilaevaga toimuva regulaarse otseühenduse puhul ühenduse geograafilise punkti ja kolmandas riigis asuva geograafilise punkti vahel kohaldada selle direktiivi lisa punkti 48 alapunkti 7 lõiget a või analoogia alusel sama punkti 48 alapunkti 7 lõiget b.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et kuigi direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõike b kohaselt on selle kohaldamisala sõnaselgelt piiratud meretranspordiga ühenduse kahe geograafilise punkti vahel, on oluline, et kõnealuse alapunkti kohaldamisala saaks laiendada niisugusele veole nagu põhikohtuasjas käsitletu, mis toimub veeremilaevaga ühenduses asuva punkti ja kõnesolevas kolmandas riigis asuva punkti vahel. Niisugust laiendamist õigustab siseriikliku kohtu arvates eelkõige see, et määruse nr 615/98 artiklis 1 on viidatud direktiivile 91/628, mis nõuab selles sätestatud eekirjade järgimist loomade vedamisel kuni nende esimese mahalaadimiseni lõppsihtkohaks olevas kolmandas riigis.

20

Kõigepealt tuleb märkida, et määruse nr 615/98 artikkel 1 näeb määruse nr 805/68 artikli 13 lõike 9 teise lõigu kohaldamisel ette, et kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0102 kuuluvate elusveiste eksporditoetuste maksmine sõltub nimelt sellest, et nende loomade vedamisel kuni nende esimese mahalaadimiseni lõppsihtkohaks olevas kolmandas riigis oleks järgitud direktiivi 91/628 sätteid (vt 17. jaanuari 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-37/06 ja C-58/06: Viamex Agrar Handel ja ZVK, EKL 2008, lk I-69, punkt 17).

21

Mis puudutab seda, millise ulatusega on määruse nr 615/98 artiklis 1 sisalduv viide direktiivile 91/628, siis Euroopa Kohus on väljendanud seisukohta, et selle artikli eesmärk on tagada, et määruse nr 805/68 artikli 13 lõike 9 kohaldamisel järgitaks kõnealuse direktiivi asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad elusloomade heaolu ja ennekõike loomade kaitset vedamise ajal (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Viamex Agrar Handel ja ZVK, punkt 19).

22

Sellegipoolest ei saa asjaolu, et määruse nr 615/98 artiklis 1 on viidatud direktiivi 91/628 sätetele, millega nähakse ette toetuse maksmise tingimused, muuta nende sätete kohaldamisala. Asjaolu, et ühenduse seadusandja on näinud ette, et nimetatud sätteid tuleb kohaldada kuni loomade esimese mahalaadimiseni lõppsihtkohaks olevas kolmandas riigis, ei või tõlgendada nii, et kahte ühenduses asuvat punkti ühendava konkreetse veoliigi suhtes kehtiv õiguslik režiim oleks ilmtingimata kohaldatav sama liiki transpordile ühenduses asuva punkti ja mõnes kolmandas riigis asuva geograafilise punkti vahel.

23

Kuigi vastab tõele, et määruse nr 615/98 artiklis 1 on eksporditoetuse maksmise eeldusena nähtud ette direktiivis 91/628 sisalduvate nõuete järgimine loomade veo erinevatel etappidel kuni nende esimese mahalaadimiseni lõppsihtkohaks olevas kolmandas riigis, tuleb siiski nentida, et sama direktiivi lisa punkti 48 alapunkti 7 lõikes b sätestatud reeglid puudutavad sõnaselgelt ühendusesiseseid vedusid ning seega ei saa neid kohaldada sama liiki vedudele mõnda kolmandasse riiki.

24

Direktiivi 91/628 lisa punkti 48 tuleb tõlgendada nii, et ühelt poolt kuulub selle alapunkti 7 lõige b kohaldamisele veeremilaevaga toimuvale veole regulaarse otseühendusena kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, mille puhul peab määratlusest lähtudes järgitama nimetatud alapunktis kehtestatud tingimusi, ning teiselt poolt, juhul kui kõnealune säte kohaldamisele ei kuulu, tuleb järgida punkti 48 alapunkti 7 lõikes a sätestatud eeskirju.

25

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et määruse nr 615/98 artiklis 1 sisalduvat viidet direktiivile 91/628 ei saa tõlgendada nii, et kõnealuse direktiivi lisa punkti 48 alapunkti 7 lõiget b, mille kohaldamisala on sõnaselgelt piiratud meretranspordiga kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, tuleks kohaldada veeremilaevaga toimuvale veole ühenduses asuva geograafilise punkti ja mõnes kolmandas riigis asuva geograafilise punkti vahel.

26

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 615/98 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõige b ei kuulu kohaldamisele niisugusele meretranspordile ühenduses asuva geograafilise punkti ja mõnes kolmandas riigis asuva geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevale ilma loomi maha laadimata.

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu see küsimus on esitatud juhuks, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav.

28

Arvestades seda, et vastus esimesele küsimusele oli eitav, ei ole vaja teisele küsimusele vastata.

29

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib kolmanda küsimusega teada, kas direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõike a kohaldamise korral on ebaoluline, kui kaua kestab meretransport ühenduse geograafilise punkti ja kolmandas riigis asuva geograafilise punkti vahel, kui ühelt poolt kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse parvlaevale ilma loomi maha laadimata, kuid teiselt poolt söödetakse ja joodetakse loomi regulaarselt, ning kas niisugusel juhul algab vahetult pärast veoki laevalt mahalaadimist sihtkohaks oleva kolmanda riigi sadamas järgmine 29-tunnine maanteeveo ajavahemik.

30

Tuleb rõhutada, et kuna puuduvad sellised erisätted, mis reguleeriksid niisugust veeremilaevadel toimuvat vedu nagu põhikohtuasjas käsitletu, ja kuna direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõige b ei ole niisuguse veoliigi suhtes kohaldatav, võimaldab ainult sama punkti 48 alapunkti 7 lõige a, mis sätestab meretranspordi suhtes kohaldatavad üldsätted, määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt peab loomade vedamine niisugusel veeremilaeval toimuma.

31

Mis puudutab niisuguse veo kestust, siis direktiivi lisa punkti 48 alapunkti 7 lõike a sõnastusest nähtub selgelt, et merevedu võib kesta üle kaheksa tunni juhul, kui on täidetud kõik sama punkti 48 alapunktides 3 ja 4 ette nähtud tingimused, välja arvatud tingimused, mis puudutavad veo kestust ja puhkeaegu. Oluline on märkida, et kohustuslike tingimuste hulgas on ka tingimused, mis puudutavad loomade jootmise ja söötmise aega.

32

Seega juhul, kui tegemist on veeremilaevaga toimuva veoga ühenduses asuva geograafilise punkti ja mõnes kolmandas riigis asuva geograafilise punkti vahel, on sõidu kestus ebaoluline juhul, kui loomade vedamisel on järgitud direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunktides 3 ja 4 ette nähtud tingimusi, välja arvatud tingimused, mis puudutavad veo kestust ja puhkeaegu.

33

Mis puudutab seda, kas on võimalik, et direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 4 lõikes d ette nähtud tingimuste järgimisel algab uus maanteeveo ajavahemik vahetult pärast veoki laevalt mahalaadimist sihtkohaks oleva kolmanda riigi sadamas, siis tuleb nentida, et punkti 48 alapunkti 7 lõikes a ei ole ette nähtud, et pärast veoki laevalt mahalaadimist tuleks anda loomadele puhkeaeg, enne kui algab uus maanteeveo ajavahemik.

34

Järelikult, kui veeremilaevaga toimuv vedu vastab punkti 48 alapunkti 7 lõikes a sätestatud nõuetele ning kõik sama punkti 48 alapunktides 3 ja 4 ette nähtud tingimused on täidetud, välja arvatud need tingimused, mis puudutavad veo kestust ja puhkeaegu, võib uus maanteeveo ajavahemik alata vahetult pärast seda, kui veok on sihtkohaks oleva kolmanda riigi sadamas laevalt maha laaditud, vastavalt punkti 48 alapunkti 4 lõikele d.

35

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõiget a tuleb tõlgendada nii, et niisuguse meretranspordi korral nagu ühenduses asuva geograafilise punkti ja kolmandas riigis asuva geograafilise punkti vahel toimuv vedu, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, ei ole veo kestus oluline juhul, kui loomade vedamisel on täidetud eelnimetatud punkti 48 alapunktides 3 ja 4 ette nähtud tingimused, välja arvatud need tingimused, mis puudutavad veo kestust ja puhkeaegu. Kui see nii on, siis võib uus maanteeveo ajavahemik alata vahetult pärast seda, kui veok on sihtkohaks oleva kolmanda riigi sadamas laevalt maha laaditud, vastavalt punkti 48 alapunkti 4 lõikele d.

36

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib neljanda küsimusega teada sisuliselt seda, kas direktiivi 91/628 artikli 5 A-osa lõike 2 punkti d alapunkti ii esimese taande nõuetega on kooskõlas see, kui enne loomade vedu laeval on tehtud sissekanne, et loomi söödetakse ja joodetakse „õhtul, hommikul, lõuna ajal, õhtul, hommikul”, ning juhul, kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis kas nimetatud sätte järgimata jätmise tagajärjeks võib olla õiguse kaotamine eksporditoetuse saamiseks.

37

Selles osas tuleb meenutada, et direktiivi 91/628 artikli 5 A-osa lõike 2 punkti d alapunktide i ja ii kohaselt tagavad liikmesriigid, et vedaja tagab, et teekonnaplaani originaal oleks asjakohaste isikute poolt nõuetekohaselt ja õigeaegselt koostatud ja täidetud ning et vedamise eest vastutav personal märgiks teekonnaplaanis ajad ja kohad, kus veetavaid loomi teekonna ajal söödeti ja joodeti.

38

Selle sätte sõnastusest tuleneb selgelt, et sõltumata teekonnaplaani koostamise ajast peab see plaan selleks, et olla vastavuses direktiivi 91/628 artikli 5 A-osa lõike 2 punkti d alapunkti ii esimeses taandes sätestatud nõuetega, sisaldama vedamise eest vastutava personali poolt tehtud sissekandeid loomade söötmise ja jootmise aegade ja kohtade osas teekonna kestel.

39

Mis puudutab kõnealuste nõuete järgimata jätmise tagajärgi, siis Euroopa Kohus on väljendanud seisukohta, et kui liikmesriigi pädev ametiasutus leiab, et direktiivi 91/628 ei ole järgitud, ilma et see oleks põhjustanud loomade surma, siis annab ühenduse õiguslooja sellele ametiasutusele teatava kaalutlusruumi otsustamaks, kas direktiivi eiramise korral jätta eksporditoetus maksmata, vähendada seda või maksta see välja. Niisugune kaalutlusruum ei ole siiski piiramatu, vaid seda piirab määruse nr 615/98 artikkel 5 (vt eespool viidatud kohtuotsus Viamex Agrar Handel ja ZVK, punktid 38 ja 39).

40

Lisaks on Euroopa Kohus märkinud, et pädeva ametiasutuse ülesanne on hinnata, kas direktiivi 91/628 normide järgimata jätmine mõjutas loomade heaolu ja kas vastaval juhul on võimalik seda heastada ning kas selle rikkumise korral jätta eksporditoetus maksmata, vähendada seda või maksta see välja (vt eespool viidatud kohtuotsus Viamex Agrar Handel ja ZVK, punkt 44).

41

Seega võib pädev ametiasutus niisugusest lähenemisviisist juhindudes juhul, kui ta ka leiab, et eksportija esitatud dokumentidest tervikuna ei piisa, et tõendada direktiivi 91/628 järgimist, otsustada jätta eksporditoetuse taotluse rahuldamata.

42

Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et selleks, et pädev ametiasutus saaks niisuguse otsuse teha, peab ta määruse nr 615/98 artikli 5 lõike 3 kohaselt tuginema loomade heaolu puudutavatele objektiivsetele ja konkreetsetele asjaoludele, mis võimaldavad järeldada, et eksportija poolt tema eksporditoetuse taotlusele lisatud dokumendid ei võimalda tõendada, et vedamise käigus järgiti direktiivi 91/628 sätteid; kirjeldatud juhul on eksportijal võimalus tõendada, et tõendid, mille alusel kõnealune ametiasutus tegi järelduse, et nimetatud määrust ja direktiivi ei ole järgitud, ei ole asjakohased (vt 13. märtsi 2008. aasta otsus kohtuasjas C-96/06: Viamex Agrar Handel, EKL 2008, lk I-1413, punkt 41).

43

Igal juhul peab pädev ametiasutus oma otsust põhjendama, esitades põhjused, miks ta asus seisukohale, et eksportija poolt esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et direktiivi 91/628 sätteid on järgitud. Selleks peab see ametiasutus eelkõige objektiivselt hindama talle esitatud dokumente ja tõendama, et asjaolud, mille alusel ta on teinud järelduse, et eksporditoetusele lisatud dokumendid ei võimalda tõendada direktiivi 91/628 asjaomaste sätete järgimist, on asjakohased (vt eespool viidatud kohtuotsus Viamex Agrar Handel, punkt 42).

44

Kuigi on tõsi, et sissekanne, mille kohaselt loomi söödetakse ja joodetakse „õhtul, hommikul, lõuna ajal, õhtul, hommikul”, ei vasta direktiivi 91/628 artikli 5 A-osa lõike 2 punkti d alapunkti ii esimese taande nõuetele, ei võimalda see sellegipoolest järeldada, et loomi poleks söödetud ega joodetud.

45

Enne loomade vedu laeval tehtud sissekannet, mille kohaselt loomi söödetakse ja joodetakse ajal, mida on võimalik kindlaks teha, võib käsitleda direktiivi 91/628 nõuetega kooskõlas olevana juhul, kui on tõendatud, et need toimingud ka tegelikult läbi viidi.

46

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab põhikohtuasjas kontrollima, kas arvestades kõiki talle eksportija poolt esitatud dokumente — mille hulka kuulus ka teekonnaplaan ja käesoleva kohtuotsuse punktis 15 nimetatud vande alla antud ütlused —, peeti loomade vedamisel kinni direktiivi 91/628 nõuetest.

47

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb neljandale küsimusele vastata, et teekonnaplaani, millel on kirjutusmasinal tehtud varasem sisekanne, mille kohaselt mereveo kestel söödetakse ja joodetakse loomi „õhtul, hommikul, lõuna ajal, õhtul, hommikul”, võib pidada direktiivi 91/628 nõuetele vastavaks juhul, kui on tõendatud, et need toimingud ka tegelikult läbi viidi. Kui pädev ametiasutus leiab kõigi talle eksportija poolt esitatud dokumentide alusel, et kõnealuse direktiivi nõudeid ei ole järgitud, peab ta kindlaks tegema, kas niisugune järgimata jätmine mõjutas loomade heaolu ja kas vastaval juhul on võimalik seda heastada ning kas selle rikkumise korral jätta eksporditoetus maksmata, vähendada seda või maksta see välja.

48

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: