Kohtuasi C-220/05

Jean Auroux jt

versus

Commune de Roanne

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal administratif de Lyon)

„Riigihanked — Direktiiv 93/37/EÜ — Riigihankelepingu sõlmimine hankemenetlust korraldamata — Kahe tellija vaheline piirkondliku arendusprojekti teostamise leping — Mõisted „ehitustööde riigihange” ja „ehitis” — Lepingu maksumuse arvutamise kord”

Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 15. juunil 2006   I - 387

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 18. jaanuar 2007   I - 412

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankemenetlus – Direktiiv 93/37 – Ehitustööde riigihange – Mõiste

   (Nõukogu direktiiv 93/37, artikli 1 punkt a)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankemenetlus – Direktiiv 93/37 – Kohaldamisala

   (Nõukogu direktiiv 93/37, artikkel 6)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankemenetlus – Direktiiv 93/37 – Kohaldamisala

   (Nõukogu direktiiv 93/37, artikli 1 punkt a)

1.  Leping, mille kohaselt üks tellija teeb teisele tellijale ülesandeks ehitise rajamise, kujutab endast riiklikku ehitustöölepingut direktiivi 93/37 (millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord) artikli 1 punkti a tähenduses, sõltumata asjaolust, kas lepinguga on ette nähtud, et esimene tellija on või saab terve ehitise või sellest ehitisest osa omanikuks.

   (vt punkt 47, resolutiivosa punkt 1)

2.  Direktiivi 93/37 (millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord) artikli 6 eesmärkidel riigihanke maksumuse määramisel tuleb võimaliku pakkuja seisukohast lähtudes arvesse võtta ehitustööde riigihanke kogumaksumust, mis hõlmab mitte ainult kõiki summasid, mida tellija maksab, vaid ka kõiki kolmandatelt isikutelt pärinevaid summasid.

   (vt punkt 57, resolutiivosa punkt 2)

3.  Tellija ei ole vabastatud nimetatud direktiiviga 93/37 (millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord) ette nähtud ehitustööde riigihankelepingute sõlmimisel pakkumismenetluse korraldamisest põhjendusel, et siseriikliku õiguse kohaselt saab seda lepingut sõlmida ainult teatud juriidiliste isikutega, kes võivad ka ise olla tellijateks ja kes on omakorda kohustatud kohaldama sama menetlust võimalike järgnevate riigihangete korraldamisel.

   (vt punkt 68, resolutiivosa punkt 3)