Sotsiaalpoliitika – Töötajate tervise ja ohutuse kaitse – Direktiiv 93/104, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte
(Nõukogu direktiiv 93/104, artiklid 3, 5 ja artikli 17 lõige 1)
Liikmesriik, kes kohaldab töötajatele, kelle tööaega osaliselt ei mõõdeta või ei määrata eelnevalt kindlaks või kes määravad selle ise, direktiivi 93/104, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte ja mida on muudetud direktiiviga 2000/34, artikli 17 lõikes 1 ettenähtud erandit ning jätab võtmata kohased meetmed töötajate igapäevase ja iganädalase puhkeaja õiguse tagamiseks, rikub selle direktiivi artikli 17 lõigetest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi.
Selles osas on vajalik, et direktiiviga 93/104 töötajatele antud õiguste kasulik mõju oleks täielikult tagatud, mis eelkõige tähendab liikmesriikidele kohustust tagada kinnipidamine õigusest tegelikule puhkusele. Liikmesriik, kes nimetatud direktiivi ülevõtva siseriikliku meetmega näeb ette, et töötajatel on õigus puhkeajale, ning kes oma suunistes tööandjatele ja töötajatele kõnealuste õiguste rakendamiseks viitab, et tööandja ei pea siiski jälgima, et töötajad tegelikult oma õigusi kasutaksid, ei taga sama direktiivi artiklites 3 ja 5 kehtestatud miinimumnõuete ega selle peamise eesmärgi täitmist. Lastes tekkida arusaamal, et kuigi tööandjatel puudub õigus töötajatel puhkeaegade kasutamist keelata, ei ole neil ka mingit kohustust tagada, et viimased saavad ka tegelikult seda õigust kasutada, on suunised selgelt võimelised muutma direktiivi artiklites 3 ja 5 tagatud õigused mõttetuteks ning on vastuolus selle direktiivi eesmärkidega, mis peab minimaalset puhkeaega töötajate ohutuse ja tervise kaitse lahutamatuks osaks.
(vt punktid 40, 42, 44, 47 ja resolutiivosa)