1. Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus — Kohaldatavad õigusaktid — Isik, kes on lõpetanud igasuguse kutsealase tegevuse ühes liikmesriigis ja viinud oma elukoha üle teise liikmesriiki — Esimese liikmesriigi õigusaktid, mis võimaldavad vabatahtlikku kindlustust selle riigi sotsiaalkindlustusskeemi teatud kindlustusliikide puhul — Ühtsuse põhimõtte rikkumine — Puudumine
(Nõukogu määrus nr 1408/71, artikkel 13)
2. Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus — Liikmesriikide pädevus korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteemi — Piirid — Ühenduse õiguse järgimine — Töötajate vaba liikumist puudutavad asutamislepingu sätted
(EÜ artikkel 39)
3. Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus — Sotsiaalkindlustusskeemiga liitumine — Isik, kes on lõpetanud igasuguse kutsealase tegevuse ühes liikmesriigis ja viinud oma elukoha üle teise liikmesriiki — Esimese liikmesriigi õigusaktid, mis seavad kohustusliku kindlustuse nimetatud sotsiaalkindlustusskeemi teatud kindlustusliikide puhul sõltuvusse elukoha tingimusest — Vabatahtliku kindlustuse tingimused, mis on kohustusliku kindlustuse tingimustest ebasoodsamad — Vastuvõetamatus
(EÜ artikkel 39)
1. Määruse nr 1408/71 (muudetud määrusega nr 2195/91) artikli 13 lõikes 1 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemi ühtsuse põhimõtet ei riku liikmesriigi selliste õigusaktide kohaldamine, mis annavad mitteresidentidest isikutele, kes on selles liikmesriigis igasuguse kutsetegevuse lõpetanud, võimaluse olla selle riigi õigusaktide alusel vabatahtlikult kindlustatud nende sotsiaalkindlustusliikide osas, mille puhul nende kohustuslik kindlustus on lõppenud.
Tegelikult on nimetatud määruse II jaotise, kuhu kuulub ka artikkel 13, sätete eesmärk mitte ainult erinevate siseriiklike õigusaktide samaaegse kohaldamise ja sellest tuleneda võivate probleemide vältimine, vaid ka selle takistamine, et nimetatud määruse kohaldamisalasse kuuluvad isikud jääks sotsiaalkindlustuse vallas kaitseta neile kohaldatavate õigusaktide puudumise tõttu. Sotsiaalkindlustusskeemi või sarnase skeemi ühe või teise liigi osas kindlustamise õiguse või kohustuse olemasolu tingimused, sealhulgas kindlustuse lõppemist puudutavad tingimused, määratakse kindlaks iga liikmesriigi õigusaktides.
(vt punktid 33−34 ja 37−38)
2. Kui liikmesriigid säilitavad oma pädevuse korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteemi, peavad nad siiski selle pädevuse teostamisel austama ühenduse õigust ning eriti töötajate vaba liikumist puudutavaid EÜ asutamislepingu sätteid.
(vt punkt 39)
3. EÜ artikliga 39 on vastuolus liikmesriigi õigusaktid, mille kohaselt tema territooriumil igasuguse kutsetegevuse lõpetanud isik on teatud sotsiaalkindlustusliikide osas kohustuslikult kindlustatud vaid siis, kui tema elukoht on selles liikmesriigis, samas kui see isik on selle liikmesriigi õigusaktide alusel kohustuslikult kindlustatud teiste sotsiaalkindlustusliikide osas ka siis, kui tema elukoht on mõnes muus liikmesriigis, niivõrd kui vabatahtliku kindlustuse tingimused on sotsiaalkindlustusliikide puhul, mille korral kohustuslik kindlustus on lõppenud, kohustusliku kindlustuse tingimustest ebasoodsamad.
Tegelikult seavad sellised õigusaktid mitteresidendid sotsiaalse kaitse osas residentidest ebasoodsamasse olukorda ja rikuvad seega EÜ artiklis 39 sätestatud liikumisvabaduse põhimõtet.
(vt punktid 44−45 ja resolutiivosa)