Kohtuasi C-444/02
Fixtures Marketing Ltd
versus
Organismos prognostikon agonon podosfairou AE (OPAP)
(Monomeles protodikeio Athinon’i eelotsusetaotlus)
Direktiiv 96/9/EÜ – Andmebaaside õiguskaitse – Andmebaasi mõiste – Sui generis õiguse kohaldamisala – Jalgpalli meistriliiga võistluskalendrid – Kihlveod
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Õigusaktide ühtlustamine – Andmebaaside õiguskaitse – Direktiiv 96/9 – Andmebaasi mõiste – Jalgpalli võistluskalendrid – Hõlmamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9, artikli 1 lõige 2)
2. Õigusaktide ühtlustamine – Andmebaaside õiguskaitse – Direktiiv 96/9 – Andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks tehtud investeeringu mõiste – Jalgpalli võistluskalendrite väljatöötamiseks kulutatud vahendid – Välistamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9, artikli 7 lõige 1)
1. Andmebaasi mõiste direktiivi 96/09 andmebaaside õiguskaitse kohta artikli 1 lõike 2 tähenduses hõlmab igasuguseid süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogusid, mille koostisosad on individuaalselt kättesaadavad.
Jalgpalli võistluskalender on andmebaas direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses. Ühelt poolt on andmetel jalgpallivõistluse kuupäeva, kellaaja ning kohtuvate meeskondade nimede kohta kogumina iseseisev informatiivne väärtus osas, milles see annab kolmandatele isikutele asjakohast teavet asjaomase võistluse kohta. Teiselt poolt vastab kalendri kujul esitatud andmete kogu nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 2 tingimustele kogu süstemaatilise või metoodilise korrastatuse ning teabeelementide individuaalse kättesaadavuse osas.
(vt punktid 32–36, 53 ja resolutiivosa)
2. Andmebaasi sisu kogumiseks tehtud investeeringu mõistet direktiivi 96/9 andmebaaside õiguskaitse kohta artikli 7 lõike 1 tähenduses peab mõistma kui andmebaasi koostamiseks tehtud investeeringut. See mõiste määratleb ka vahendeid, mida on kasutatud olemasoleva materjali väljaotsimiseks ja selle koondamiseks nimetatud andmebaasi, kuid ei hõlma vahendeid, mida on kasutatud andmebaasi sisu koostisosade loomiseks.
Jalgpalli võistlussarja korraldamiseks koostatud kohtumiste kalendri koostamise vahendid ei hõlma selliseid investeeringuid, mis on tehtud võistlussarja erinevate kohtumiste kuupäevade, kellaaegade ning kohtuvate võistkondade määramiseks. Lisaks sellele ei nõua jalgpalli võistluskalendri andmete kogumine nendelt profiliigadelt, kes on nende andmete loomisesse vahetult kaasatud, erilist pingutust. Vahendeid, mida on kasutatud kalendri andmete kontrollimiseks või esitamiseks, ei saa pidada eraldiseisvaks oluliseks investeeringuks kalendris sisalduvate andmete loomise investeeringust.
(vt punktid 39 ja 40, 47, 49–51, 53 ja resolutiivosa)
EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
9. november 2004(*)
Direktiiv 96/9/EÜ – Andmebaaside õiguskaitse – Andmebaasi mõiste – Sui generis õiguse kohaldamisala – Jalgpalli meistriliiga võistluskalendrid – Kihlveod
Kohtuasjas C-444/02,
mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel esitatud eelotsusetaotlus,
mis on esitatud Monomeles Protodikeio Athinon’i (Kreeka) 11. juuli 2002. aasta otsusega, saabunud Euroopa Kohtusse 9. detsembril 2002, kohtuasjas
Fixtures Marketing Ltd
versus
Organismos prognostikon agonon podosfairou AE (OPAP),
EUROOPA KOHUS (suurkoda),
koosseisus: esimees V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans, A. Rosas ja K. Lenaerts (ettekandja) ning kohtunikud J.-P. Puissochet, R. Schintgen, N. Colneric ja J. N. Cunha Rodrigues,
kohtujurist: C. Stix-Hackl,
kohtusekretärid: vanemametnikud M. Múgica Arzamendi ja M.-F. Contet,
arvestades kirjalikus menetluses ja 30. märtsi 2004. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Fixtures Marketing Ltd, esindaja: dikigoros K. Giannakopoulos,
– Organismos prognostikon agonon podosfairou AE, esindajad: dikigoros F. Christodoulou, dikigoros K. Christodoulou, dikigoros A. Douzas, dikigoros L. Maravelis ja dikigoros C. Pampoukis,
– Kreeka valitsus, esindajad: E. Mamouna, I. Bakopoulos ja V. Kyriazopoulos,
– Belgia valitsus, esindaja: A. Snoecx, keda abistas advocaat P. Vlaemminck,
– Austria valitsus, esindaja: E. Riedl,
– Portugali valitsus, esindajad: L. Fernandes ja A. P. Matos Barros,
– Soome valitsus, esindaja: T. Pynnä,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: K. Banks ja M. Patakia,
olles 8. juuni 2004. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, lk 20; ELT eriväljaanne 13/15, lk 459; edaspidi „direktiiv”) sätete tõlgendamist.
2 Taotlus esitati kohtuasjas société Fixtures Marketing Ltd (edaspidi „Fixtures”) versus Organismos prognostikon agonon podosfairou AE (edaspidi „OPAP”). Kohtuvaidlus tekkis seetõttu, et OPAP kasutas ennustusmängude korraldamiseks informatsiooni, mis sisaldus Inglise ja Šoti jalgpalli meistriliiga võistluskalendrites.
Õiguslik taust
3 Direktiivi eesmärk on selle artikli 1 lõike 1 kohaselt tagada ükskõik millises vormis andmebaaside kaitse . Direktiivi artikli 1 lõige 2 määratleb andmebaasi kui „süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil”.
4 Direktiivi artikkel 3 annab autoriõigusliku kaitse „sisu valiku või korralduse poolest autori intellektuaalseks loominguks olevaid andmebaasidele”.
5 Direktiivi artikkel 7 kehtestab sui generis õiguse:
„Kaitse objekt
1. Liikmesriigid sätestavad andmebaasi tegija õiguse keelata andmebaasi kogu sisust või kvantiteedilt või kvaliteedilt olulisest osast väljavõtte tegemist ja/või selle taaskasutamist, kui selle andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on tehtud kvalitatiivselt ja/või kvantitatiivselt oluline investeering.
2. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) väljavõtte tegemine – andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi;
b) taaskasutamine – andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa kättesaadavaks tegemine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel. Pärast andmebaasi koopia esmamüüki ühenduses õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul lõpeb õigus kontrollida selle koopia edasimüüki ühenduses.
Avalikku laenutamist ei loeta väljavõtte tegemiseks ega taaskasutamiseks.
3. Lõikes 1 sätestatud õiguse võib üle anda, loovutada või anda loa (litsentsi) selle kasutamiseks.
4. Lõikes 1 sätestatud õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas vastav andmebaas on autoriõiguse või muude õigustega kaitstav või mitte. Veel kohaldatakse seda olenemata sellest, kas vastava andmebaasi sisu on autoriõiguse või muude õigustega kaitstav või mitte. Andmebaaside kaitsmine lõikes 1 ettenähtud õigusega ei piira nende sisu kohta kehtivaid õigusi.
5. Andmebaasi sisuks olevatest mitteolulistest osadest korduv ja süstemaatiline väljavõtete tegemine ja/või nende taaskasutamine, mis võib viia andmebaasi tavapärase kasutamisega vastuolus olevate tegudeni või kahjustada põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve, ei ole lubatud.”
6 Direktiiv võeti Kreeka õigussüsteemi üle seadusega nr 2819/2000 (FEK A’ 84/15.3.2000).
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
7 Eelotsusetaotlusest tuleneb, et Inglise ja Šoti jalgpalli meistriliiga võistluste korraldajad olid litsentsilepingu alusel usaldanud Football Fixtures Ltd’le võistluskalendri kasutamise haldamise väljaspool Ühendkuningriiki. Fixtures’ile anti õigus esindada kalendri autoriõiguste omanikke.
8 OPAP-il on Kreekas hasartmängude korraldamise monopol. Oma tegevuses kasutab ta Inglise ja Šoti jalgpalli meistriliiga võitluskalendrites sisalduvat informatsiooni.
9 Fixtures esitas Monomeles Protodikeio Athinon’ile hagiavalduse OPAP-i vastu põhjendusel, et viimase tegevus on vastuolus direktiivi artikli 7 sui generis õigusega.
10 Seistes silmitsi direktiivi tõlgendusprobleemiga, otsustas Monomeles Protodikeio Athinon otsuse tegemise edasi lükata ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kuidas peab mõistma terminit „andmebaasid” ning milline on direktiivi […] ning eriti selle artiklis 7 sätestatud sui generis õiguse kohaldamisala ulatus?
2. Pidades silmas direktiivi kohaldamisala ulatust, kas jalgpalli meistriliiga võistluskalendrid on kaitstud andmebaasina, mille puhul eksisteerib koostaja sui generis õigus ning millistel tingimustel see nii on?
3. Millisel juhul on andmebaasi õigust rikutud ning kas see õigus on kaitstud ka siis, kui andmebaasi sisu muudetakse?”
Eelotsuse küsimused
Vastuvõetavus
11 Soome valitsus vaidlustab eelotsusetaotluse vastuvõetavuse. Ta leiab, et eelotsusetaotlus ei sisalda piisaval määral põhikohtuasja õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis takistab Euroopa Kohtul vastata tõstatatud küsimustele ning liikmesriikidel asjakohaseid märkusi esitada.
12 Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab vajadus anda siseriiklikule kohtunikule vajalik ühenduse õiguse tõlgendus seda, et siseriiklik kohtunik esitaks faktiliste ja õiguslike asjaolude kogumi, mille põhjalt küsimused esitati või vähemalt seletab faktilist situatsiooni, mille põhjalt küsimused tõusetusid (21. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑67/96: Albany, EKL 1999, lk I‑5751, punkt 39).
13 Eelotsusetaotluses sisalduv informatsioon ei pea mitte ainult lubama kohtul anda vajalikke vastuseid, vaid andma liikmesriikide valitsustele ja teistele asjaomastele pooltele võimaluse esitada Euroopa Ühenduste Kohtu põhikirja artikli 20 alusel oma seisukohad. Euroopa Kohtu pädevuses on tagada selle võimaluse olemasolu, võttes arvesse asjaolu, et mainitud sätte alusel teavitatakse asjaomaseid pooli vaid eelotsusetaotlusest (eespool viidatud kohtuotsus Albany, punkt 40).
14 Euroopa Ühenduste Kohtu põhikirja artikli 20 alusel põhikohtuasja poolte ja liikmesriikide valitsuste esitatud seisukohtadest ilmneb antud juhul, et eelotsusetaotluses märgitud infomatsiooni põhjal on nad aru saanud, et põhikohtuasi on saanud alguse jalgpalli võistluskalendrite teabe kasutamisest OPAP-i poolt spordikihlvedude korraldamiseks, ning selle taustal soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustust andmebaaside mõiste kohta direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses ja seletust sama direktiivi artikli 7 sui generis õiguse kohaldamisala ja ulatuse kohta.
15 Lisaks sellele käsitleb taotlus asjaomaste jalgpalliliigade ehk Football Fixtures Ltd ja Fixtures’i omavahelisi suhteid, mis võimaldavad mõista, miks taotleb viimane põhikohtuasjas sui generis õigusega seotud kaitset.
16 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt esitatud informatsioon annab Euroopa Kohtule piisava ülevaate põhikohtuasja küsimusest selleks, et tõlgendada kohtuvaidluse asjakohaseid ühenduse õiguse sätteid.
17 Seega on eelotsusetaotlus vastuvõetav.
Sisu
Andmebaaside mõiste direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses
18 Kahe esimese küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, mida hõlmab andmebaaside mõiste direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses ning kas jalgpalli meistriliigade võistluskalendreid saab pidada andmebaasideks.
19 Direktiivis on andmebaaside mõiste määratletud artikli 1 lõikega 2 kui „süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil”.
20 Nagu leiavad Fixtures ja komisjon, viitavad mitmed aspektid sellele, et ühenduse seadusandja on soovinud andmebaaside mõistet võimalikult laialt defineerida, piiramata seda formaalsete, tehniliste või materiaalsete kaalutlustega.
21 Nii sätestab direktiivi artikli 1 lõige 1, et õiguskaitse hõlmab „ükskõik millises vormis” andmebaase.
22 Samas hõlmas komisjoni 15. aprillil 1992 esitatud nõukogu direktiivi eelnõu andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT 1992, C 156, lk 4) eelnõu artikli 1 esimese lõigu punkti 1 määratluse kohaselt vaid elektroonilisi andmebaase, alles seadusandliku protsessi käigus otsustati, et „käesoleva direktiivi kohast kaitset tuleb laiendada ka mitteelektroonilistele andmebaasidele”, nii nagu see on sätestatud direktiivi 14. põhjenduses.
23 Direktiivi 17. põhjenduse kohaselt peab andmebaasi mõistest aru saama nii, et selle all tuleb mõista kõiki „kirjanduslike, kunstiliste, muusikaliste või muude teoste kogusid või muu materjali nagu tekstide, helide, kujutiste, arvude, faktide või andmete kogusid”. Asjaolu, et käesolevas kohtuasjas tähtsust omavad andmed või nende elemendid on spordi valdkonnast, ei takista neid määratlemast andmebaasidesse kuuluvatena kõnealuse direktiivi mõistes.
24 Euroopa Parlament soovitas aga oma 23. juuni 1993. aasta arvamuses nõukogu andmebaaside õiguskaitse direktiivi eelnõu kohta (EÜT C 194, lk 144), et andmebaaside määratlus seataks sõltuvusse tingimusest, mille kohaselt koosneb kogu „olulisest hulgast” andmetest, töödest või muudest materjalidest, kuid see tingimust ei ole aga enam direktiivi artikli 1 lõike 2 definitsioonis.
25 Andmebaasi määratlemiseks direktiivi mõistes ei oma tähtsust see, kas kogu koosneb teabest, mis on pärit ühest või mitmest teisest allikast kui isikult, kes on kogu koostaja, koostaja loodud teabest või nii ühest kui teisest neisse kahte kategooriasse kuuluvast teabest.
26 Vastupidiselt Kreeka ja Portugali valitsuse väidetele ei järeldu direktiivis sätestatust, et andmebaasi määratlemine sõltub autori intellektuaalse loomingu olemasolust. Nagu märgib komisjon, on originaalsuse nõue asjakohane vaid selleks, et otsustada, kas andmebaas on direktiivi II peatükis sätestatud autoriõiguse kaitsega hõlmatud, nagu on kehtestatud ka direktiivi artikli 3 lõikega 1 ning 15. ja 16. põhjendusega.
27 Laiendava tõlgenduse taustal tuleneb direktiivi erinevatest aspektidest, et andmebaaside mõiste erilisus direktiivi tähenduses tuleneb funktsionaalsest kriteeriumist.
28 Direktiivi põhjenduste analüüs ning eriti 10. põhjenduse sõnastus, mille kohaselt kasvab „nii ühenduses kui kogu maailmas kõikides kaubandus- ja tööstussektorites iga-aastaselt” loodava ja töödeldava informatsiooni hulk kiiresti, näitab, et kõnealuse direktiivi kehtestatud õiguskaitse toetab „infosalvestamissüsteemide” ja „infotöötlussüsteemide” arengut, nagu märgitud 10. ja 12. põhjenduses.
29 Andmebaasi määratlus on eelkõige seatud sõltuvusse „sõltumatu materjaliga” kogu olemasolust, st materjal on omavahel lahutatav, ilma et selle informatiivne, kirjanduslik, kunstiline, muusikaline või muu väärtus kannataks. Seetõttu ei kuulu 17. põhjenduse kohaselt salvestis või audiovisuaalne, kinematograafiline, kirjanduslik või muusikaline teos iseenesest direktiivi reguleerimisalasse.
30 Kogu määratlemine andmebaasina eeldab, et see peab hõlmama niisuguste sõltumatute teoste, andmete või muu materjali kogusid, mis on korraldatud süstemaatiliselt või metoodiliselt ning millele on võimalik individuaalselt ühel või teisel viisil juurde pääseda. 21. põhjenduse kohaselt pole nõutav, et selline süstemaatiline või metoodiline korraldus oleks füüsiliselt nähtav; kõnealuse direktiivi 13. põhjendusest tuleneb, et kogu korraldatakse, talletatakse ning sellele pääsetakse juurde vahendite abil, mille hulka kuuluvad elektroonilised, elektromagnetilised või elektro-optilised protsessid, või muul viisil, näiteks indeksi, sisukorra, struktuuri või teatud erilise liigitamisviisi abil, mis lubab määratleda igasugust kogus sisalduvat sõltumatut materjali.
31 See teine tingimus lubab eristada direktiivi tähenduses andmebaasi – mida iseloomustab see, et sellest on võimalik otsida kõiki andmebaasi individuaalseid koostisosi – materjali kogust, mis kannab endas teavet, kuid millega pole võimalik selles sisalduvaid individuaalseid koostisosasid töödelda.
32 Ülaltoodud analüüsist järeldub, et andmebaaside mõiste direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses hõlmab igasuguseid süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogusid, mille koostisosad on individuaalselt kättesaadavad.
33 Põhikohtuasjas on jalgpallikohtumise kuupäev, kellaaeg ja kahe võistkonna – võõrustaja ja külalisvõistkonna – nimi direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses eraldiseisvad teabeelemendid, sest nad sisaldavad iseseisvat informatsioonilist väärtust.
34 Ehkki jalgpalli võistlussarja seisukohast on oluline asjaomase võistlussarja erinevate kohtumiste üldine arvessevõtmine, on sellest hoolimata võistluse kuupäeva, kellaaega ning kohtuvate meeskondade nime sisaldaval teabel iseseisev väärtus osas, milles see annab kolmandatele asjassepuutuvatele isikutele teavet.
35 Jalgpallikohtumiste kuupäevad, kellaajad ning võistkondade nimed on sellisel juhul iseseisvate teabeelementide kogu. Jalgpalli võistlussarja erinevate kohtumiste kuupäevade, kellaaegade ning meeskondade nimede kogumine kalendrisse tähendab süstemaatilist või metoodilist korrastatust ning kogu teabeelementide individuaalset kättesaadavust. Kreeka ja Austria valitsuse poolt viidatud asjaolu, et kohtuvad meeskonnad loositakse, ei mõjuta ülaltoodud analüüsi.
36 Ülaltoodust järeldub, et jalgpalli meistriliiga võistluskalendrit, nagu põhikohtuasja vaidluse ese, võib pidada andmebaasiks direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses.
Sui generis õiguse kohaldamisala
37 Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Kohtult kahe esimese küsimusega sui generis õiguse kaitse kohaldamisala ulatust põhikohtuasja situatsioonis.
38 Direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt kaitseb sui generis õigus andmebaase, mis vastavad täpsetele kriteeriumitele, eriti kui nende sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on tehtud kvalitatiivselt või kvantitatiivselt oluline investeering.
39 Direktiivi 9., 10. ja 12. põhjenduse kohaselt on direktiivi lõppeesmärk, nagu märgivad ka OPAP ja Kreeka valitsus, toetada ja kaitsta kõikides tegevusvaldkondades igal aastal loodava ja töödeldava andmete hulga plahvatusliku kasvu tingimustes infoturu arendamisel olulist rolli mängivate informatsiooni „säilitamise” ja „töötlemise” süsteemidesse tehtud investeeringuid. Sellest tuleneb, et andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks tehtud investeeringu mõistet tuleb aduda kui üldist andmebaasi loomiseks tehtud investeeringut.
40 Selle taustal peab andmebaasi sisu säilitamiseks tehtud investeering, nagu rõhutavad ka OPAP ning Belgia, Austria ja Portugali valitsus, hõlmama iseseisvate teabeelementide väljaotsimist ja kogumist andmebaasi, jättes välja iseseisvate teabeelementide allikad. Direktiiviga kehtestatud sui generis õiguskaitse eesmärk on soodustada olemasoleva informatsiooni säilitamis- ning töötlemissüsteemide loomist, mitte teabe loomist, mis oleks hiljem koondatav andmebaasi.
41 Selline tõlgendus saab toetust direktiivi 39. põhjendusest, mille kohaselt on sui generis õiguse eesmärk kaitsta andmebaasi „sisu omandamisel ja kogumisel” tehtud finants- ja ametialaste investeeringute tulemusi omastamise eest. Nagu märgib ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 67–72, toetavad 39. põhjenduse kõik erinevad tõlked, välja arvatud mõned väiksed erinevused sõnastuses, tõlgendust, mis välistab omandamise mõistest andmebaasis sisalduva materjali loomise.
42 Direktiivi 19. põhjendus, mille kohaselt ei kujuta muusikaliste esituste erinevate salvestiste kogu CD-plaadil endast sui generis õiguse alla kuulumiseks piisavalt olulist investeeringut, on lisaargument selle tõlgenduse toetuseks. Sellest tuleneb, et vahendeid, mida on kasutatud teoste või andmebaasis sisalduva materjali, antud juhul CD-plaadi loomiseks, ei saa võrdsustada selle andmebaasi sisu omandamiseks tehtud investeeringuga ning seda ei saa seega võtta arvesse selle andmebaasi loomiseks tehtud investeeringu olulisuse hindamisel.
43 Andmebaasi sisu kontrollimiseks tehtud investeeringut tuleb mõista kui andmebaasi loomisel ja selle kasutamise ajal väljaotsitud materjali õigsuse kontrollimiseks kasutatud vahendeid tagamaks andmebaasis sisalduva informatsiooni usaldusväärsust. Andmebaasi sisu esitamiseks tehtud investeeringu mõiste puudutab vahendeid, mis on kulutatud, et luua andmebaasile informatsiooni töötlemise funktsioon, näiteks süstemaatiline ja metoodiline andmebaasi sisu korrastatus ning samuti sisu individuaalse kättesaadavuse korraldamine.
44 Andmebaasi loomiseks tehtud investeering võib koosneda finants-, tehniliste või inimressursside või vahendite kasutamisest, kuid see peab olema kvantitatiivselt või kvalitatiivselt hinnates oluline. Kvantitatiivne hindamine võtab arvesse arvudes mõõdetavaid vahendeid, kvalitatiivne arvudega mõõdetamatuid pingutusi, nagu intellektuaalne tegevus või energiakulu, nagu tuleneb direktiivi 7., 39. ja 40. põhjendusest.
45 Selle taustal ei ole iseenesest välistatud olukord, kus andmebaasi loomine on seotud põhitegevusega, mille raames andmebaasi looja on ühtlasi andmebaasis sisalduva materjali looja, et see isik võiks nõuda sui generis õigusest tulenevat kaitset, tingimusel et on tõendatud, et kõnealuse materjali omandamine, kontrollimine või esitamine käesoleva otsuse punktide 40–43 tähenduses tõi kaasa kvantitatiivselt või kvalitatiivselt olulise investeeringu, mis on eraldiseisev selle materjali loomiseks kulutatud vahenditest.
46 Seega kui andmete väljaotsimine ja nende õigsuse kontroll andmebaasi loomise hetkel ei nõua reeglina andmebaasi loojalt erivahendeid, kuna tegut on tema poolt loodud ja tema valduses olevate andmetega, võib ikkagi andmete kogumine, süstemaatiline või metoodiline korrastamine, individuaalse kättesaadavuse korraldamine ning nende andmete täpsuse kontrollimine andmebaasi kasutamise ajal sellegipoolest nõuda kvantitatiivselt ja/või kvalitatiivselt olulist investeeringut direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses.
47 Põhikohtuasjas käsitletavate jalgpalli võistlussarja korraldamise raames kuupäevade, kellaaegade ning erinevatel võistlustel kohtuvate jalgapallimeeskondade nimede määramiseks kulutatud vahendid vastavad võistluskalendri loomise investeeringule, nagu leiavad OPAP ja Belgia, Austria ja Portugali valitsus. Selline võistlussarja korraldamiseks tehtud investeering on seotud nende andmete loomisega, millest kõnealune andmebaas koosneb ehk iga võistlussarja kohtumiste andmetega. Seetõttu ei saa seda direktiivi artikli 7 lõike 1 raames arvesse võtta.
48 Jättes kõrvale eelmises punktis käsitletud investeeringu, tuleb neil asjaoludel kontrollida, kas jalgpalli kohtumiste võistluskalendri sisu omandamine, kontrollimine või esitamine kujutab endast kvantitatiivselt või kvalitatiivselt olulist investeeringut.
49 Jalgpallikohtumiste võistluskalendri andmete väljaotsimine ning kokkukogumine ei nõua profiliigadelt erilist pingutust. Nad on tegelikult lahutamatult seotud nende andmete loomisega, osaledes selles vahetult jalgpalli võistlussarjade korraldajatena. Seega ei nõua jalgpalli võistluskalendri sisu omandamine mingisugust kalendris sisalduvate andmete loomisest eraldi investeeringut.
50 Jalgpalli profiliigad ei pea eriliselt pingutama, et kontrollida kalendri koostamisel võistlussarja kohtumiste andmete täpsust, kuna nimetatud liigad on nende andmete loomisesse vahetult kaasatud. Mis puutub aga võistluskalendrite sisu täpsuse kontrollimisse hooaja jooksul, siis nagu tuleneb Fixtures’i märkustest, hõlmab see nende kalendrite teatud andmete kohandamist, võtmaks arvesse liigade poolt või nendega kooskõlas otsustatud kohtumiste või võistluste toimumisaja muudatusi. Sellist kontrollimist ei saa lugeda oluliseks investeeringuks.
51 Ka jalgpalli võistluskalendri esitamine on vahetult seotud selle kalendri sisuks olevate andmete loomisega. Seega ei saa seda pidada andmebaasi andmete loomisest eraldi investeeringuks.
52 Sellest järeldub, et ei jalgpalli võistluskalendri sisu kogumine, kontrollimine ega esitamine ei vaja olulist investeeringut, mis õigustaks sui generis õiguse kaitset direktiivi artikli 7 tähenduses.
53 Arvestades eeltoodut, tuleb kahele esimesele tõstatatud küsimustele vastata järgnevalt:
– Andmebaasi mõiste direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses hõlmab kõiki süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogusid, mis lubavad tutvuda kogu individuaalsete koostisosadega.
– Põhikohtuasja jalgpalli võistluskalender on andmebaas direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses.
– Andmebaasi sisu kogumiseks tehtud investeeringu mõistet direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses peab mõistma kui vahendeid, mis on kulutatud olemasoleva materjali välja otsimiseks ning nimetatud andmebaasi andmete kokkukogumiseks. Mõiste ei hõlma vahendeid, mida on kasutatud andmebaasi sisu koostisosade loomiseks. Jalgpalli võistlussarja korraldamiseks koostatud võistluskalendri puhul ei hõlma see mõiste vahendeid, mis on kulutatud võistlussarja erinevate kohtumiste kuupäevade, kellaaegade ning kohtuvate meeskondade kindlaksmääramiseks.
54 Esitatud põhjenduste tõttu ei ole vaja kolmandale esitatud küsimusele vastata.
Kohtukulud
55 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes otsustab Euroopa Kohus (suurkoda):
Andmebaasi mõiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta artikli 1 lõike 2 tähenduses hõlmab kõiki süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogusid, mis lubavad tutvuda individuaalselt kogu koostisosadega.
Põhikohtuasja jalgpalli võistluskalender on andmebaas direktiivi 96/9 artikli 1 lõike 2 tähenduses.
Andmebaasi sisu omandamiseks tehtud investeeringu mõistet direktiivi 96/9 artikli 7 lõike 1 tähenduses peab mõistma kui vahendeid, mis on kulutatud olemasoleva materjali välja otsimiseks ning nimetatud andmebaasi andmete kokkukogumiseks. Mõiste ei hõlma vahendeid, mida on kasutatud andmebaasi sisu koostisosade loomiseks. Jalgpalli võistlussarja korraldamiseks koostatud kohtumiste kalendri puhul ei hõlma see mõiste vahendeid, mis on kulutatud võistlussarja erinevate kohtumiste kuupäevade, kellaaegade ning kohtuvate meeskondade määramiseks.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: kreeka.