EUROOPA KOHTU OTSUS

18. juuni 2002(*)

Õigusaktide ühtlustamine – Kaubamärgid – Direktiiv 89/104/EMÜ – Artikli 3 lõiked 1 ja 3, artikli 5 lõige 1 ja artikli 6 lõike 1 punkt b – Tähised, millest kaubamärk võib koosneda – Ainult kauba kujust koosnevad tähised

Kohtuasjas C‑299/99,

mille ese on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Court of Appeal’i (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud kohtus pooleli olevas vaidluses järgmiste poolte vahel:

Koninklijke Philips Electronics NV

ja

Remington Consumer Products Ltd,

eelotsust nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 3 lõigete 1 ja 3, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti b tõlgendamise kohta,

EUROOPA KOHUS,

koosseisus: president G. C. Rodríguez Iglesias, kodade esimehed P. Jann, F. Macken (ettekandja), N. Colneric ja S. von Bahr ning kohtunikud C. Gulmann, D. A. O. Edward, A. La Pergola, J.‑P. Puissochet, J. N. Cunha Rodrigues ja C. W. A. Timmermans,

kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,

kohtusekretär: osakonna juhataja D. Louterman-Hubeau,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Koninklijke Philips Electronics NV, esindajad: H. Carr ja D. Anderson, QC, ning professor W. A. Hoyng, keda volitas Eversheds Solicitors ning hiljem Allen & Overy, solicitors,

–        Remington Consumer Products Ltd, esindaja: Lochners Technology Solicitors, solicitors,

–        Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: R. Magrill, keda abistas barrister S. Moore,

–        Prantsuse valitsus, esindajad: K. Rispal-Bellanger ja A. Maitrepierre,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: K. Banks,

arvestades kohtuistungi ettekannet,

olles 29. novembri 2000. aasta kohtuistungil ära kuulanud Koninklijke Philips Electronics NV (esindajad: H. Carr ja W. A. Hoyng), Remington Consumer Products Ltd (esindajad: S. Thorley ja R. Wyand, QC), Ühendkuningriigi valitsuse (esindaja: R. Magrill, keda abistas barrister D. Alexander) ja komisjoni (esindaja: K. Banks) suulised märkused,

olles 23. jaanuari 2001. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) esitas 5. mai 1999. aasta määrusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 9. augustil 1999, EÜ artikli 234 alusel seitse eelotsuse küsimust, mis käsitlevad nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92; edaspidi „direktiiv”) artikli 3 lõigete 1 ja 3, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti b tõlgendamist.

2        Need küsimused tõstatati äriühingu Koninklijke Philips Electronics NV (edaspidi „Philips”) ja äriühingu Remington Consumer Products Ltd (edaspidi „Remington”) vahelises kohtumenetluses, mille ese on sellisest kaubamärgist tuleneva ainuõiguse kaitse hagi, mille Philips on lasknud Trade Marks Act 1938 (1938. aasta kaubamärgiseadus) alusel registreerida kui kasutamise käigus omandatud kaubamärgi.

 Õiguslik raamistik

 Ühenduse õigusnormid

3        Direktiivi põhjenduse 1 kohaselt on direktiivi eesmärk ühtlustada kaubamärke käsitlevad liikmesriikide õigusaktid, selleks et kõrvaldada olemasolevad erinevused, mis võivad takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ning moonutada konkurentsi ühisturul.

4        Nagu nähtub direktiivi põhjendusest 3, ei ole direktiivi eesmärk siiski liikmesriikide kaubamärke käsitlevate õigusaktide täiemahuline ühtlustamine.

5        Direktiivi artikkel 2 „Tähised, millest kaubamärk võib koosneda” sätestab:

„Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.”

6        Direktiivi artikkel 3, milles on loetletud kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjused, näeb ette:

„1.      Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada:

a)      tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;

b)      kaubamärke, [millel puudub eristusvõime];

c)      kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)      kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja [välja]kujunenud kaubandustavades;

e)      tähiseid, mis koosnevad ainult:

–        kauba enda loomuomasest kujust või

–        kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, või

–        kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

[…]

3.      Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva [selle kasutamise käigus] omandanud eristusvõime. Lisaks sellele võivad liikmesriigid näha ette, et seda sätet kohaldatakse siis, kui [kaubamärki omandas] eristusvõime […] pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimiskuupäeva.

[…]” [täpsustatud tõlge]

7        Artikli 5 lõige 1, mis käsitleb kaubamärgiga antavaid õigusi, sätestab:

„Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a)      kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;

b)      kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või [neid omavahel seostada]”. [täpsustatud tõlge]

8        Direktiivi artikkel 6 „Kaubamärgi mõju piirangud” on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)      oma nime ja aadressi;

b)      tähiseid, mis näitavad sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)      kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga,

kui kõnealune isik kasutab neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.

[…]”

 Siseriiklikud õigusnormid

9        Kaubamärkide registreerimist Ühendkuningriigis reguleeris Trade Marks Act 1938. See seadus tunnistati kehtetuks ja asendati Trade Marks Act 1994‑ga (1994. aasta kaubamärgiseadus), mis rakendab direktiivi ja sisaldab registreeritud kaubamärkide osas teatavaid uusi sätteid.

10      Trade Marks Act 1938 alusel registreeritud kaubamärke loetakse vastavalt Trade Marks Act 1994 lisale 3 samasuguseid tagajärgi tekitavaks, nagu neil oleks olnud siis, kui need oleks registreeritud Trade Marks Act 1994 alusel.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

11      Philips leiutas 1966. aastal uut tüüpi elektrilise raseerimisaparaadi, mis on varustatud kolme pöörleva lõikepeaga. 1985. aastal palus ta registreerida kaubamärgi, mis seisnes sellise raseerimisaparaadi pea graafiliselt esitatud kujus ja paigutusskeemis, kusjuures aparaadi pea koosnes kolmest võrdkülgse kolmnurga kujuliselt paiknevast ja pöörlevate teradega varustatud ümmargusest lõikepeast. Kaubamärk registreeriti Trade Marks Act 1938 alusel kasutamise käigus omandatud kaubamärgina.

12      Konkureeriv äriühing Remington hakkas 1995. aastal Ühendkuningriigis valmistama ja turustama raseerimisaparaati DT 55, mis oli sarnaselt Philipsi kasutatud paigutusskeemile varustatud võrdkülgse kolmnurga kujuliselt paikneva kolme pöörleva lõikepeaga.

13      Philips esitas seetõttu Remingtoni vastu oma kaubamärgist tuleneva ainuõiguse kaitse hagi. Remington esitas vastuhagi, milles palus Philipsi registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistada.

14      High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division (Patents Court) (Ühendkuningriik) rahuldas vastuhagi ning tegi ettekirjutuse Philipsi registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks, kuna Philipsi tähise põhjal ei olnud võimalik eristada asjaomast kaupa teiste ettevõtjate kaupadest ning sellel puudus eristusvõime. Kohus leidis, et vaidlusalune kaubamärk koosnes ainult tähisest, mis tähistab kaubanduses kauba otstarvet, ning kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks ja mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse. Ta lisas, et isegi kui kaubamärk oleks kehtiv, ei oleks tegemist ainuõiguse rikkumisega.

15      Philips esitas High Courti otsuse peale Court of Appealile apellatsioonkaebuse.

16      Kuna pooled tõstatasid direktiivi tõlgendamisega seotud küsimusi, otsustas Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas on olemas selliste kaubamärkide kategooria, mille registreerimist nõukogu […] direktiivi 89/104/EMÜ artikli 3 lõike 1 punktid b–d ja lõige 3 ei välista, kuid mille registreerimise välistab siiski direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt a (kuna nende kaubamärkide põhjal ei ole võimalik eristada kaubamärgi omaniku kaupu teiste ettevõtjate omadest)?

2.      Kas kauba (st kauba, mille jaoks tähis on registreeritud) kuju (või kuju ühe osa) põhjal on võimalik seda kaupa artikli 2 tähenduses eristada üksnes juhul, kui see sisaldab mõnda meelevaldset lisandit (nagu funktsionaalse eesmärgita kaunistus)?

3.      Kui ettevõtja on ainus, kes pakub turul konkreetseid kaupu, siis kas sellise tähise laialdane kasutamine, mis koosneb nende kaupade kujust (või kuju ühest osast) ega sisalda ühtegi meelevaldset lisandit, on piisav selleks, et tähis omandaks eristusvõime artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui sellise kasutamise tulemusena oluline osa asjaomastest kaupmeestest ja asjaomasest avalikkusest

a)      seostab kõnealust kuju ainult selle ja mitte ühegi teise ettevõtjaga;

b)      arvab vastupidiste andmete puudumisel, et sellise kujuga kaubad pärinevad sellelt ettevõtjalt?

4.      a)     Kas artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes sisalduva fraasiga „koosnevad ainult kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks” kehtestatud piirangut on võimalik kõrvaldada, kui tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, või

b)      ei ole kuju selle sätte kohaselt võimalik registreerida, kui on tõendatud, et selle kuju põhiomadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega, või

c)      on olemas mõni muu sobiv kriteerium – kui jah, siis milline –, mille alusel kindlaks teha, kas piirang on kohaldatav?

5.      Direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti c kohaldatakse „kaubamärk[ide suhtes], mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti [või] otstarvet”. Direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti b kohaldatakse juhul, kui kolmas isik kasutab „tähiseid, mis näitavad [kauba või teenuse] sorti, kvaliteeti, kvantiteeti [või] otstarvet”. Sõna ainult sisaldub seega direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis c ja on artikli 6 lõike 1 punktis b ära jäetud. Kui direktiivi nõuetekohaselt tõlgendada, siis kas selline väljajätmine tähendab, et isegi kui kaupade kujust koosnev kaubamärk on õiguspäraselt registreeritud, ei toimu artikli 6 lõike 1 punkti b alusel ainuõiguse rikkumist olukorras, kus

a)      kaupade kuju kasutamine, mida vaidlustatakse, viitab kaupade sordile või otstarbele ning seda käsitatakse sellise viitena ja

b)      vastupidiste andmete puudumisel arvab oluline osa asjaomastest kaupmeestest ja asjaomasest avalikkusest, et sellise kujuga kaubad pärinevad kaubamärgi omanikult?

6.      Kas artikli 5 lõikest 1 tulenev ainuõigus on sellise ulatusega, et võimaldab kaubamärgiomanikul takistada kolmandaid isikuid kasutamast identseid või sarnaseid tähiseid olukorras, kus selline kasutamine ei toimu päritolu tähistamiseks, või piirdub ainuõigus üksnes sellega, et võimaldab takistada kasutamist täielikult või osaliselt kauba päritolu tähistamiseks?

7.      Kas kauba sellise kuju kasutamine, mis väidetavalt põhjustab rikkumise ja millega viidatakse kaupade sordile või otstarbele ning mida käsitletakse sellise viitena, toimub siiski päritolu tähistamiseks, kui vastupidiste andmete puudumisel arvab oluline osa asjaomastest kaupmeestest ja asjaomasest avalikkusest, et kõnealuse kujuga kaubad pärinevad kaubamärgiomanikult?”

17      Euroopa Kohtu kantseleisse 25. aprillil 2001 saabunud taotluses palus Philips uuendada suulise menetluse, mis oli pärast kohtujuristi ärakuulamist lõpetatud 23. jaanuaril 2001, ja/või liita käesolev kohtuasi kohtuasjadega C‑53/01: Linde AG, C‑54/01: Winward Industries ja C‑55/01: Rado, mille puhul on tegemist Euroopa Kohtu kantseleis 8. veebruaril 2001 registreeritud Bundesgerichtshofi (Saksamaa) esitatud eelotsusetaotlustega.

18      Taotluse toetuseks väitab Philips, et enne eelotsusetaotluse esitanud kohtule käesolevas asjas vastuse andmist oleks mõistlik kaaluda Bundesgerichtshofi seisukohti eelmises punktis nimetatud kohtuasjades, milles on tekkinud sarnased küsimused, ning anda asjaomastele pooltele võimalus esitada nende kohta oma märkused.

19      Remington vaidles 8. mai ja 16. mai 2001. aasta kirjades suulise menetluse uuendamise ja/või kohtuasjade liitmise taotlusele vastu.

20      Tuleb meenutada, et Euroopa Kohus võib omal algatusel, kohtujuristi ettepanekul või poolte taotlusel määrusega uuendada suulise menetluse vastavalt kodukorra artiklile 61, kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt informatsiooni või et asi tuleb lahendada argumendi põhjal, mille üle pooled ei ole vaielnud (vt 10. veebruari 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑270/97 ja C‑271/97: Deutsche Post, EKL 2000, lk I‑929, punkt 30).

21      Euroopa Kohus leiab, et puudub vajadus käesolevat kohtuasja käesoleva kohtuotsuse punktis 17 nimetatud kohtuasjadega liita ning et tema käsutuses on kogu informatsioon, mis on vajalik põhikohtuasjas esitatud küsimustele vastamiseks.

22      Seetõttu tuleb Philipsi taotlus jätta rahuldamata.

 Esimene küsimus

23      Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas on olemas selliste kaubamärkide kategooria, mille registreerimist direktiivi artikli 3 lõike 1 punktid b–d ja lõige 3 ei välista, kuid mille registreerimise välistab siiski direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt a, kuna nende kaubamärkide põhjal ei ole võimalik eristada kaubamärgiomaniku kaupu teiste ettevõtjate omadest.

24      Philipsi arvates soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus selle küsimusega teada, kas on olemas selliste kaubamärkide erikategooria, mis isegi juhul, kui neil tegelikult on eristusvõime, ei ole siiski eristamiseks õiguslikult sobivad. Philips väidab, et niisugust kategooriat ei saa olemas olla, võttes arvesse Euroopa Kohtu arutluskäiku 4. mai 1999. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C‑108/97 ja C‑109/97: Windsurfing Chiemsee (EKL 1999, lk I‑2779). Ilma et see piiraks direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis e sisalduva piirangu kohaldamist, ei saa juhul, kui kuju on kõnealuse sätte lõike 3 kohaselt omandanud eristusvõime, lõike 1 punktides a–d loetletud kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuseid kohaldada ning seda kuju ei saa pidada tähiseks, millel õiguslikult puudub eristusvõime.

25      Remington väidab, et on suur erinevus ühelt poolt tähiste, mis ei vasta direktiivi artiklis 2 ette nähtud tingimustele, kuna nende põhjal ei ole võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu mõne teise ettevõtja omadest, st direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a viidatud tähiste ja teiselt poolt kaubamärkide vahel, mis ei vasta artikli 3 lõike 1 punktides b–d sätestatud kriteeriumidele. Samal ajal kui esimesi ei saa kunagi registreerida, isegi kui on tõendatud „laialdane kasutamine”, võidakse teisi kõnealuse sätte lõike 3 alusel registreerida, kui kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime.

26      Ühendkuningriigi valitsus väidab, et kui on tõendatud, et tähis, millel esmapilgul puudub eristusvõime, on eristusvõime siiski omandanud, peab selle tähise põhjal olema võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu teiste ettevõtjate omadest direktiivi artikli 2 tähenduses. Eespool viidatud kohtuotsuses Windsurfing Chiemsee märkis Euroopa Kohus, et direktiiv lubab registreerida puhtkirjeldavaid sõnu, mille põhjal esmapilgul ei ole võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest artikli 2 tähenduses, kui need sõnad on tegelikult omandanud eristusvõime direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses ning sellest tulenevalt teisese tähenduse kaubamärgina.

27      Prantsuse valitsus väidab, et direktiiv ei välista iseenesest teatavasse kategooriasse kuuluvate kaubamärkide registreerimist. Direktiivi artikli 3 alusel võidakse juhtumipõhiselt jätta tähistele kaubamärgist tulenev kaitse andmata, kuid seda artiklit ei saa tõlgendada nii, et see iseenesest jätab niisugusest kaitsest ilma tähiste kategooria enda.

28      Komisjon väidab, et direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses eristusvõime omandanud kaubamärgi registreerimisest ei saa keelduda artikli 3 lõike 1 punkti a alusel põhjendusel, et selle kaubamärgi põhjal ei ole võimalik eristada kaubamärgi omaniku kaupu teiste ettevõtjate omadest.

 Euroopa Kohtu hinnang

29      Selles suhtes tuleb kõigepealt meenutada, et nagu on täpsustatud direktiivi põhjenduses 10, on kaubamärgiga antava kaitse eesmärk eelkõige tagada, et kaubamärk täidab oma ülesande päritolutähisena.

30      Euroopa Kohtu praktikast tuleneb samuti, et kaubamärgi põhiülesanne on tagada tarbijale või lõppkasutajale see, et kaubamärgiga tähistatud kaup või teenus on teatavat päritolu, nii et tarbija või lõppkasutaja saab kõnealust kaupa või teenust võimaliku segiajamiseta eristada muud päritolu kaubast või teenusest, ning et selleks, et kaubamärk võiks täita oma olulist osa moonutamata konkurentsi süsteemis, mille loomine on asutamislepingu eesmärk, peab kaubamärk tagama, et kõiki sellega tähistatud kaupu valmistatakse või teenuseid osutatakse nende kvaliteedi eest vastutava konkreetse ettevõtja kontrolli all (vt eelkõige 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑349/95: Loendersloot, EKL 1997, lk I‑6227, punktid 22 ja 24, ja 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon, EKL 1998, lk I‑5507, punkt 28).

31      Kaubamärgi põhiülesanne nähtub ka direktiivi mitmesuguste kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjuseid käsitlevate sätete sõnastusest ja ülesehitusest.

32      Kõigepealt näeb direktiivi artikkel 2 ette, et kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, tingimusel et neid on esiteks võimalik graafiliselt esitada ja teiseks on nende põhjal võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

33      Seejärel on direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides b–d ette nähtud, et kaubamärke, millel puudub eristusvõime, kirjeldavaid kaubamärke ja kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja väljakujunenud kaubandustavades, ei registreerita kaubamärgina või kui need on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada (eespool viidatud kohtuotsus Windsurfing Chiemsee, punkt 45).

34      Lõpuks pehmendab direktiivi artikli 3 lõige 3 oluliselt lõike 1 punktides b–d ette nähtud nõudeid, kuna tähis võib kasutamise käigus omandada eristusvõime, mida sellel algselt ei olnud, ning tähise võib järelikult kaubamärgina registreerida. Neil asjaoludel omandab tähis eristusvõime, mis on kaubamärgi registreerimise tingimus (vt eespool viidatud kohtuotsus Windsurfing Chiemsee, punkt 44).

35      Nagu märkis Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuse Windsurfing Chiemsee punktis 46, tähendab kaubamärgi eristusvõime, mis on omandatud kasutamise käigus, samamoodi nagu eristusvõime, mis artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt on üks kaubamärgi registreerimise üldtingimustest, et kaubamärk on muutunud võimeliseks identifitseerima kaupa, mille jaoks registreerimist taotletakse, ühelt kindlalt ettevõtjalt pärinevana ning seega eristama seda kaupa teiste ettevõtjate omadest.

36      Direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt a näeb küll ette, et tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda, ei registreerita samuti kaubamärgina ja kui need on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada.

37      Sellegipoolest nähtub artikli 3 lõike 1 punkti a sõnastusest ja direktiivi ülesehitusest, et selle sätte eesmärk on peamiselt välistada selliste tähiste registreerimine, millel ei ole üldist võimet kaubamärki moodustada ning mida seega ei ole võimalik graafiliselt esitada ja/või mille põhjal ei ole võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

38      Niisiis takistab direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt a samamoodi nagu kõnealuse sätte lõike 1 punktides b–d ette nähtud nõuded seda, et registreeritaks märke või tähiseid, mis ei vasta ühele direktiivi artiklis 2 kehtestatud kahest tingimusest, st tingimusele, mille kohaselt peab niisuguste tähiste põhjal olema võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

39      Järelikult ei ole olemas selliste kaubamärkide kategooriat, millel on oma olemusest tulenev või kasutamise käigus omandatud eristusvõime, kuid mille põhjal ei ole võimalik eristada kaupu või teenuseid direktiivi artikli 2 tähenduses.

40      Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb esimesele küsimusele vastata, et ei ole olemas selliste kaubamärkide kategooriat, mille registreerimist direktiivi artikli 3 lõike 1 punktid b–d ja lõige 3 ei välista, kuid mille registreerimise välistab siiski direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt a, kuna nende kaubamärkide põhjal ei ole võimalik eristada kaubamärgi omaniku kaupu teiste ettevõtjate omadest.

 Teine küsimus

41      Teise küsimusega soovib siseriiklik kohus teada, kas kauba (st kauba, mille jaoks tähis on registreeritud) kuju põhjal on võimalik seda kaupa direktiivi artikli 2 tähenduses eristada üksnes juhul, kui see sisaldab mõnda meelevaldset lisandit, nagu funktsionaalse eesmärgita kaunistus.

42      Selles suhtes väidab Philips, et kui vastupidi tema märkustele esimese küsimuse kohta on olemas selliste kaubamärkide kategooria, mille puhul võib tõendada, et need on omandanud eristusvõime, kuid mille põhjal ei ole siiski võimalik kaupu eristada, ei ole sobiv kasutada eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnastatud meelevaldse lisandi kriteeriumi, et teha kindlaks kaubamärgid, mis kuuluvad sellesse kategooriasse. Kui oleks vaja luua selliste kaubamärkide erikategooria, mille põhjal ei ole võimalik asjaomaseid kaupu eristada, kuigi neil kaubamärkidel on tegelikult eristusvõime, siis pakub Philips välja, et aluseks võetaks alternatiivne kriteerium, mille kohaselt tuleb kaaluda, kas kõnealune kaubamärk on ainus praktiline viis, kuidas asjaomaseid kaupu kirjeldada.

43      Remington seevastu väidab, et kui kauba kuju ei sisalda ühtegi meelevaldset lisandit, koosneb see üksnes funktsionaalsest kujust, mille põhjal ei ole võimalik eristada selle kaubamärgi all valmistatud kaupu mõne teise ettevõtja identsetest kaupadest. Niisuguses olukorras saaks üksnes meelevaldne lisand toimida päritolutähisena. Lisaks väidab Remington, et kirjeldavuse aste on oluline tegur, nii et mida kirjeldavam on tähis, seda väiksem on selle eristusvõime. Järelikult ei saa täiesti kirjeldava tähise põhjal olla võimalik kaupu eristada ning meelevaldse lisandi olemasolu on vajalik, et tähis saaks omandada eristusvõime.

44      Selles suhtes väidab Ühendkuningriigi valitsus, et ei ole vaja kaaluda, kas kujust koosnev tähis sisaldab meelevaldset lisandit või kaunistust, selleks et teha kindlaks, kas selle põhjal on võimalik eristada kaupu direktiivi artikli 2 tähenduses.

45      Prantsuse valitsuse arvates ei nähtu direktiivi artiklitest 2 ja 3 mingil viisil, et kauba kuju põhjal oleks võimalik asjaomast kaupa teiste ettevõtjate omadest eristada üksnes tingimusel, et see sisaldab meelevaldset lisandit, mis seisneb funktsionaalse eesmärgita kaunistuses.

46      Komisjon teeb ettepaneku jätta teisele küsimusele vastamata, võttes arvesse märkusi, mis ta esitas esimese küsimuse kohta. Igal juhul märgib ta, et direktiivi artikkel 2 ja artikli 3 lõike 1 punkt a ei kujuta endast tähise registreerimisest keeldumise iseseisvat, tähise eristusvõime puudumisega seotud põhjust.

 Euroopa Kohtu hinnang

47      Esiteks on kohane meenutada, et direktiivi artiklist 2 tuleneb, et eristusvõime on kaubamärgil, mis võimaldab kaupu või teenuseid, mille jaoks registreerimist taotletakse, eristada nende päritolu alusel. Selles suhtes piisab – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 30 – sellest, kui kaubamärk võimaldab asjaomasel avalikkusel eristada kaubamärgiga tähistatud kaupa või teenust muu päritoluga kaupadest ja teenustest ning järeldada, et kõik sellega tähistatud kaubad on valmistatud või turustatud või teenused on osutatud nende kvaliteedi eest vastutava kaubamärgiomaniku kontrolli all.

48      Teiseks tuleb märkida, et direktiivi artikkel 2 ei tee mingit vahet erinevate kaubamärgikategooriate vahel. Ruumiliste kaubamärkide – nagu see, mis on põhikohtuasjas kõne all – eristusvõime hindamise kriteeriumid ei erine seega muudele kaubamärgikategooriatele kohaldatavatest kriteeriumidest.

49      Direktiiv ei nõua mingil viisil, et selle kauba kuju, mille jaoks tähis on registreeritud, peaks sisaldama meelevaldset lisandit. Vastavalt direktiivi artiklile 2 peab kõnealune kuju olema lihtsalt selline, mille põhjal on võimalik eristada kaubamärgiomaniku kaupu teiste ettevõtjate omadest ja mis seeläbi täidab oma põhiülesannet, milleks on kauba päritolu tagamine.

50      Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele küsimusele vastata, et selleks, et kauba kuju põhjal oleks võimalik kaupa direktiivi artikli 2 tähenduses eristada, ei nõuta selle kauba kuju puhul, mille jaoks tähis on registreeritud, mingit meelevaldset lisandit, nagu funktsionaalse eesmärgita kaunistus.

 Kolmas küsimus

51      Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas juhul, kui ettevõtja on ainus, kes pakub turul konkreetseid kaupu, võib sellise tähise laialdane kasutamine, mis koosneb nende kaupade kujust, olla piisav selleks, et tähis omandaks eristusvõime direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui sellise kasutamise tulemusena seostab oluline osa sihtrühmast kõnealust kuju ainult selle ja mitte ühegi teise ettevõtjaga või arvab vastupidiste andmete puudumisel, et sellise kujuga kaubad pärinevad sellelt ettevõtjalt.

52      Philipsi arvates on direktiivi artikli 3 lõike 3 kriteerium täidetud, kuna erilise kuju laialdase kasutamise tõttu on asjaomased kaupmehed ja asjaomane avalikkus veendunud, et selle kujuga kaubad pärinevad kindlalt ettevõtjalt. Lisaks leiab Philips, et faktiline monopol, mis tal on kõnealuse kujuga kaupade suhtes palju aastaid olnud, kujutab endast olulist tõendit, mis kinnitab, et kuju on omandanud eristusvõime. Kui ettevõtja soovib esitada registreerimistaotluse kasutamise käigus omandatud eristusvõime alusel, on faktiline monopol praktiliselt sellise registreerimise eeltingimus.

53      Remington väidab, et kuju puhul, mis koosneb üksnes funktsionaalsetest omadustest, on vaja esitada kaalukaid tõendeid, mille kohaselt on ka kuju ennast kasutatud päritolutähisena, mistõttu on see kuju omandanud teisese tähenduse, mis on piisav registreerimise õigustamiseks. Kui kaupade turustajal on olnud monopol, tuleb eriti hoolikalt tagada, et asjaolude uurimine puudutab asjakohaseid fakte.

54      Ühendkuningriigi valitsus leiab, et kuju, mille registreerimisest keeldutakse direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e alusel, ei saa kaitsta selle sätte lõike 3 kohaselt, kuna seda lõiget kohaldatakse üksnes tähiste suhtes, mis tunnistatakse kehtetuks sama sätte lõike 1 punktide b–d alusel, mitte nende tähiste suhtes, mis kuuluvad artikli 3 lõike 1 punkti e kohaldamisalasse. Eeldusel, et kuju registreerimisest ei keelduta viimati nimetatud sätte alusel, väidab Ühendkuningriigi valitsus siiski, et kõnealuse artikli lõikes 3 ette nähtud tingimused ei ole täidetud, kui asjaolu, et avalikkus kauba päritolu ära tunneb, ei tulene mitte kaubamärgist, vaid kaupade turustamise monopolist.

55      Prantsuse valitsus leiab, et kolmandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Direktiivi artikli 3 lõikega 3 nõutav eristusvõime võib küll tuleneda sellest, et kasutamise tõttu seostab oluline osa asjaomastest kaupmeestest ja asjaomasest avalikkusest kauba kuju konkreetse ettevõtjaga ja mitte ühegi teise ettevõtjaga ning arvab, et sellise kujuga kaubad pärinevad sellelt ettevõtjalt.

56      Komisjon leiab, et olenemata sellest, kas eristusvõime on omandatud monopoli tingimustes või muul viisil, on direktiivi artikli 3 lõike 3 nõuded täidetud juhul, kui oluline osa asjaomasest avalikkuses arvab, et selle kaubamärgiga tähistatud kaubad pärinevad konkreetselt ettevõtjalt.

 Euroopa Kohtu hinnang

57      Kõigepealt tuleb siinkohal meenutada, et kui kuju registreerimisest keeldutakse direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e alusel, mille tõlgendamine on neljanda küsimuse ese, siis ei saa seda kuju mingil juhul registreerida selle sätte lõike 3 kohaselt.

58      Seevastu direktiivi artikli 3 lõige 3 näeb ette, et kaubamärk, mille registreerimisest keeldutakse sama artikli lõike 1 punkti b, c või d alusel, võib kasutamise käigus omandada eristusvõime, mida sellel algselt ei olnud, ning selle võib järelikult kaubamärgina registreerida. Seega omandab kaubamärk kasutamise käigus eristusvõime, mis on registreerimise tingimus.

59      Kaubamärgi eristusvõimet, sealhulgas kasutamise käigus omandatud eristusvõimet tuleb hinnata seoses kaupade või teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse.

60      Nagu nähtub eespool viidatud kohtuotsuse Windsurfing Chiemsee punktist 51, võib registreerimistaotluse esemeks oleva kaubamärgi eristusvõime hindamisel arvesse võtta muu hulgas kaubamärgi turuosa; kaubamärgi kasutamise intensiivsust, geograafilist ulatust ja kestust; selle edendamiseks ettevõtja poolt tehtud investeeringute suurust; seda, kui suur osa sihtrühmast tunneb tänu sellele kaubamärgile kõnealuse kauba ära konkreetselt ettevõtjalt pärineva kaubana, ning kaubandus- ja tööstuskoja või teiste erialaliitude poolt avaldatud seisukohti.

61      Euroopa Kohus on ka otsustanud, et kui pädev ametiasutus selliste asjaolude alusel leiab, et sihtrühm või vähemalt selle oluline osa tunneb tänu sellele kaubamärgile kõnealuse kauba ära konkreetselt ettevõtjalt pärineva kaubana, peab ta igal juhul järeldama, et direktiivi artikli 3 lõikega 3 nõutav kaubamärgi registreerimise tingimus on täidetud (eespool viidatud kohtuotsus Windsurfing Chiemsee, punkt 52).

62      Sellegipoolest tuleb kõigepealt märkida asjaolude kohta, mille korral direktiivi artikli 3 lõikega 3 nõutavat tingimust võib pidada täidetuks, et Euroopa Kohus on täpsustanud, et selliseid asjaolusid ei saa tõendada üksnes üldiste ja abstraktsete andmetega, nagu teatav protsendimäär (eespool viidatud kohtuotsus Windsurfing Chiemsee, punkt 52).

63      Edasi tuleb hinnata kauba kujust koosneva tähise eristusvõimet, st ka kasutamise käigus omandatud eristusvõimet, võttes arvesse seda, kuidas tähist eeldatavalt tajub asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (vt selle kohta 16. juuli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑210/96: Gut Springenheide ja Tusky, EKL 1998, lk I‑4657, punkt 31).

64      Lõpuks peab sihtrühma poolt kauba äratundmine konkreetselt ettevõtjalt pärineva kaubana toimuma tänu kaubamärgi kasutamisele kaubamärgina ning seega tänu kaubamärgi olemusele ja mõjule, mis muudavad kaubamärgi selliseks, mille põhjal on võimalik asjaomast kaupa eristada teiste ettevõtjate omadest.

65      Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et juhul, kui ettevõtja on ainus, kes pakub turul konkreetseid kaupu, võib sellise tähise laialdane kasutamine, mis koosneb nende kaupade kujust, olla piisav selleks, et tähis omandaks eristusvõime direktiivi artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui sellise kasutamise tulemusena seostab oluline osa sihtrühmast kõnealust kuju ainult selle ja mitte ühegi teise ettevõtjaga või arvab, et sellise kujuga kaubad pärinevad sellelt ettevõtjalt. Mis puudutab asjaolusid, mille korral nimetatud sättega nõutav tingimus on täidetud, siis siseriiklik kohus peab sellegipoolest kontrollima, et need on tõendatud konkreetsete ja usaldusväärsete andmetega, et arvesse on võetud seda, kuidas tähist eeldatavalt tajub asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, ning et sihtrühma poolt kauba äratundmine konkreetselt ettevõtjalt pärineva kaubana toimub tänu kaubamärgi kasutamisele kaubamärgina.

 Neljas küsimus

66      Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi artikli 3 lõike 1 puntki e teist taanet tuleb tõlgendada nii, et ainult kauba kujust koosnevat tähist ei saa selle sätte alusel registreerida, kui on tõendatud, et kuju põhilised funktsionaalsed omadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega. Ta küsib samuti, kas on võimalik nimetatud sättes sisalduv kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjus kõrvaldada, kui tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse.

67      Selles suhtes väidab Philips, et direktiivi kõnealuse sätte eesmärk on välistada, et teatava tehnilise tulemuse suhtes saadaks monopol tänu kaubamärgi kaitsele. Sellise kaubamärgi registreerimine, mis koosneb tehnilist tulemust väljendavast kujust, ei tooks aga tööstusele ega uuendustele kaasa ebamõistlikku piirangut, kui sellist tehnilist tulemust on võimalik saavutada ka muude kujude abil, mida konkureerivatel ettevõtjatel on lihtne teostada. Peale põhikohtuasjas kõne all oleva kuju, mis moodustab kaubamärgi, on Philipsi arvates olemas palju lahendusi, mille abil oleks võimalik raseerimise valdkonnas saavutada samasugune tehniline tulemus Philipsi toodetega võrdväärse hinnaga.

68      Remingtoni arvates on direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e ilmne mõte see, et registreerimisest tuleb keelduda kuju puhul, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, mis tähendab, et kuigi see kuju toimib selle tulemuse saavutamise vahendina, ei pea see tingimata olema ainus kuju, mis seda ülesannet võib täita. Philipsi väljapakutud tõlgendus muudaks selle piirangu nii kitsaks, et see muutuks kasutuks ja eeldaks erinevate jooniste tehnilise väärtuse hindamist, mistõttu direktiiv ei saaks tagada avaliku huvi kaitset.

69      Ühendkuningriigi valitsus väidab, et registreerimisest tuleb keelduda juhul, kui tähise moodustava kuju põhiomadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega.

70      Prantsuse valitsuse arvates on artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes ette nähtud piirangu eesmärk vältida olukorda, kus tehnilise loomingu ajaliselt piiratud kaitsest pääsetakse mööda, kasutades kaubamärgi staatust, mille mõju on potentsiaalselt püsivam.

71      Nii Prantsuse valitsus kui Ühendkuningriigi valitsus leiavad, et direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjust ei saa kõrvaldada seeläbi, et tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse.

72      Pidades silmas nii direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e õigusloomelist tausta kui ka piirangute kitsa tõlgendamise vajadust, leiab komisjon, et asjakohane kriteerium on muude selliste kujude olemasolu, mis võimaldavad saavutada taotletava tehnilise tulemuse.

 Euroopa Kohtu hinnang

73      Siinkohal tuleb kõigepealt meenutada, et vastavalt direktiivi artiklile 2 võib kauba kuju esitav tähis üldjuhul moodustada kaubamärgi, tingimusel et seda on esiteks võimalik graafiliselt esitada ja teiseks on selle põhjal võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

74      Edasi tuleb samuti meenutada, et kauba kujust koosnevate tähiste registreerimisest keeldumise põhjused on sõnaselgelt nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis e. See säte näeb ette, et tähiseid, mis koosnevad ainult kauba enda loomuomasest kujust või kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, või kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse, ei registreerita kaubamärgina või kui need on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada. Direktiivi põhjenduse 7 kohaselt on keeldumispõhjused loetletud ammendavalt.

75      Lõpuks tuleb märkida, et kaubamärgid, mille registreerimisest võib keelduda direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides b–d loetletud põhjustel, võivad vastavalt sama sätte lõikele 3 kasutamise käigus omandada eristusvõime. Seevastu tähis, mille registreerimisest keeldutakse direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e alusel, ei saa kunagi kasutamise käigus omandada eristusvõimet artikli 3 lõike 3 tähenduses.

76      Artikli 3 lõike 1 punkt e puudutab järelikult teatavaid tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda, ja see on esmane takistus, mis võib välistada ainult kauba kujust koosneva tähise registreerimise. Kui ükski selles sättes nimetatud kriteeriumidest on täidetud, ei saa ainult kauba kujust või selle kuju graafilisest esitusest koosnevat tähist kaubamärgina registreerida.

77      Direktiivi artiklis 3 loetletud erinevaid registreerimisest keeldumise põhjuseid tuleb tõlgendada iga põhjuse aluseks olevat üldist huvi silmas pidades (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Windsurfing Chiemsee, punktid 25–27).

78      Direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis e ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuste mõte on vältida olukorda, kus kaubamärgist tuleneva õiguse kaitse annaks kaubamärgi omanikule monopoli kauba tehniliste lahenduste või funktsionaalsete omaduste suhtes, mida tarbija võib hakata otsima konkurentide kaupade puhul. Artikli 3 lõike 1 punktiga e püütakse seega vältida olukorda, kus kaubamärgist tuleneva õigusega antud kaitse laieneks enamale kui tähistele, mis võimaldavad eristada kaupa või teenust konkurentide pakutavatest, ja mis takistaks konkurentidel kaubamärgiomanikuga konkureerides vabalt pakkuda kaupu, mis sisaldavad kõnealuseid tehnilisi lahendusi või funktsionaalseid omadusi.

79      Mis puudutab konkreetselt direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes loetletud tähiseid, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, siis tuleb tõdeda, et selle sätte eesmärk on välistada sellise kuju registreerimine, mille põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni, kuna vastasel juhul oleks see, et kaubamärgiõigus on oma olemuselt ainuõigus, takistuseks konkurentide võimalusele pakkuda sellise funktsiooniga kaupa või vähemalt nende võimalusele vabalt valida tehniline lahendus, mida nad soovivad kasutada selleks, et niisugune funktsioon oma kaubale lisada.

80      Kuna direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt e taotleb üldisest huvist lähtuvat eesmärki, mis nõuab, et kuju, mille põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni ja on valitud selle funktsiooni täitmiseks, peavad saama kõik vabalt kasutada, takistab kõnealune säte selliste tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Windsurfing Chiemsee, punkt 25).

81      Mis puudutab küsimust, kas see, kui tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, võib artikli 3 lõike 1 punkti e teises taandes sisalduva registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuse kõrvaldada, siis tuleb märkida, et mitte miski selle sätte sõnastuses ei võimalda jõuda sellisele järeldusele.

82      Keelates nimetatud tähiste registreerimise, peegeldab direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane õiguspärast eesmärki mitte lubada üksikisikutel kasutada kaubamärgi registreerimist selleks, et omandada või säilitada ainuõigusi tehniliste lahenduste suhtes.

83      Kui kauba kuju põhilised funktsionaalsed omadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega, välistab artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane sellest kujust koosneva tähise registreerimise, isegi kui asjaomase tehnilise tulemuse võib saavutada muude kujude abil.

84      Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb neljandale küsimusele vastata, et direktiivi artikli 3 lõike 1 puntki e teist taanet tuleb tõlgendada nii, et ainult kauba kujust koosnevat tähist ei saa selle sätte alusel registreerida, kui on tõendatud, et kuju põhilised funktsionaalsed omadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega. See, kui tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, ei kõrvalda nimetatud sättes sisalduvat kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjust.

85      Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et ainuõiguse rikkumist puudutavaid küsimusi ei ole vaja läbi vaadata, kui Euroopa Kohus kinnitab tema tõlgendust direktiivi artikli 3 kohta. Kuna vastus neljandale küsimusele toetas seda tõlgendust, puudub vajadus vastata viiendale, kuuendale ja seitsmendale küsimusele.

 Kohtukulud

86      Euroopa Kohtule märkusi esitanud Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa valitsuse ning komisjoni kohtukulusid ei hüvitata. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus siseriiklikus kohtus poolelioleva kohtuasja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes

EUROOPA KOHUS,

vastuseks Court of Appeali (England & Wales) (Civil Division) 5. mai 1999. aasta määrusega esitatud küsimustele, otsustab:

1.      Ei ole olemas selliste kaubamärkide kategooriat, mille registreerimist nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 lõike 1 punktid b–d ja lõige 3 ei välista, kuid mille registreerimise välistab siiski direktiivi artikli 3 lõike 1 punkt a, kuna nende kaubamärkide põhjal ei ole võimalik eristada kaubamärgi omaniku kaupu teiste ettevõtjate omadest.

2.      Selleks et kauba kuju põhjal oleks võimalik kaupa direktiivi 89/104 artikli 2 tähenduses eristada, ei nõuta selle kauba kuju puhul, mille jaoks tähis on registreeritud, mingit meelevaldset lisandit, nagu funktsionaalse eesmärgita kaunistus.

3.      Juhul kui ettevõtja on ainus, kes pakub turul konkreetseid kaupu, võib sellise tähise laialdane kasutamine, mis koosneb nende kaupade kujust, olla piisav selleks, et tähis omandaks eristusvõime direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui sellise kasutamise tulemusena seostab oluline osa sihtrühmast kõnealust kuju ainult selle ja mitte ühegi teise ettevõtjaga või arvab, et sellise kujuga kaubad pärinevad sellelt ettevõtjalt. Mis puudutab asjaolusid, mille korral nimetatud sättega nõutav tingimus on täidetud, siis siseriiklik kohus peab sellegipoolest kontrollima, et need on tõendatud konkreetsete ja usaldusväärsete andmetega, et arvesse on võetud seda, kuidas tähist eeldatavalt tajub asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, ning et sihtrühma poolt kauba äratundmine konkreetselt ettevõtjalt pärineva kaubana toimub tänu kaubamärgi kasutamisele kaubamärgina.

4.      Direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 puntki e teist taanet tuleb tõlgendada nii, et ainult kauba kujust koosnevat tähist ei saa selle sätte alusel registreerida, kui on tõendatud, et kuju põhilised funktsionaalsed omadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega. See, kui tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, ei kõrvalda nimetatud sättes sisalduvat kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjust.

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. juunil 2002 Luxembourgis.

* Kohtumenetluse keel: inglise.