Brüssel,29.1.2026

COM(2026) 65 final

2026/0040(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2024/1447 Rootsi täiendava rahalise toetuse osas


2026/0040 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2024/1447 Rootsi täiendava rahalise toetuse osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrust (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu, 1 eriti selle artikli 20 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artikliga 7 võivad liikmesriigid, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud allikad teha Ukraina rahastusse, sealhulgas kavasse täiendavaid sissemakseid.

(2)Kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artikliga 7 kohustus Rootsi tegema Ukraina rahastu I sambasse täiendava rahalise sissemakse 2 000 000 000 Rootsi krooni, mis kujutab endast tagastamatut rahalist toetust. Kõnealust sissemakset käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna. Komisjon vastutab kõnealuse sissemakse haldamise eest kooskõlas menetlustega, mida kohaldatakse liidu kulude suhtes, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 2 ja määruse (EL) 2024/792 alusel.

(3)Rootsi rahaline sissemakse tuleks teha Ukrainale kättesaadavaks tingimusel, et jõustub Rootsi ja komisjoni vaheline ülekandmisleping ja kantakse üle sellega seotud rahaline sissemakse. Kõnealune rahaline sissemakse tuleks eraldada kava kaheksandale kvartaalsele osamaksele ning see tuleks maksta välja tingimusel, et asjakohased kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid on rahuldavalt täidetud. Kava kaheksanda osamakse summat tuleks vastavalt kohandada, et võtta arvesse kõnealuse rahalise sissemakse lõplikku summat eurodes, mis tuleneb ülekande tegemise ajal kehtinud ametliku vahetuskursi kohaldamisest.

(4)Pärast nõukogu rakendusotsuse (EL) 2024/1447 3 artikli 2 lõikes 4 osutatud esimese, 750 000 000 Rootsi krooni suuruse täiendava toetuse saamist määrati selle toetuse lõppväärtus eurodes kindlaks ülekandmise ajal kehtinud vahetuskursi alusel. Tegeliku lõppväärtuse kajastamiseks on asjakohane käesoleva otsuse lisas sätestatud summasid vastavalt kohandada.

(5)Arvestades olukorda Ukrainas ja tagamaks Ukraina jätkuv toetamine, peaks käesolev otsus jõustuma kiirendatud korras selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ning seda tuleks kohaldada alates selle vastuvõtmise päevast. 

(6)Rakendusotsust (EL) 2024/1447 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) 2024/1447 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„5. Ukrainale tehakse vastavalt määruse (EL) 2024/792 artiklile 7 tagastamatu toetusena kättesaadavaks täiendav rahaline sissemakse summas 2 000 000 000 Rootsi krooni eurodes ametliku vahetuskursi alusel ajal, mil Rootsi kannab sissemakse üle Ukraina rahastusse.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud täiendava rahalise sissemakse suhtes kohaldatakse samu reegleid ja tingimusi kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa puhul.“;

(2)lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates selle vastuvõtmise kuupäevast.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, 2024/792, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/792/oj).
(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
(3)    Nõukogu 14. mai 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/1447, millega kiidetakse heaks Ukraina kavale antud hinnang (ELT L, 2024/1447, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2024/1447/oj).

Brüssel,29.1.2026

COM(2026) 65 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2024/1447 Rootsi täiendava rahalise toetuse osas










LISA

„LISA

UKRAINA KAVA ALUSEL ANTAV RAHALINE TOETUS

Määruse (EL) 2024/792 artikli 19 lõike 2 punktis c osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt, võttes arvesse ka määruses sätestatud esialgseid iga-aastaseid maksimaalseid summasid:

Esimene osamakse (2024. aasta 2. kvartal)

Kogusumma: 4 365 691 244 eurot

Tagastamatu toetus: 1 500 000 000 eurot

Laenud: 2 865 691 244 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 9

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

2.2

C2.R1 Tulude haldamise parandamine

Riikliku tolliteenistuse digitaliseerimist käsitleva strateegilise kava vastuvõtmine

2.3

C2.R2 Avaliku sektori finantsjuhtimise parandamine

2025.–2027. aasta eelarvekava heakskiitmine

2.7

C2.R4 Avaliku sektori investeeringute haldamise parandamine

Avaliku sektori investeeringute haldamise reformimise kava rakendamist käsitleva tegevuskava vastuvõtmine

4.2

C4.R1 Korruptsioonivastase taristu institutsioonilise suutlikkuse arendamine

Korruptsiooni ennetamise riikliku ameti uue juhi ametisse nimetamine

6.2

C6.R2 Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimist käsitlevate õigusaktide jõustumine

8.3

C8.R2 Ukraina majandusjulgeoleku büroo reform

Ukraina majandusjulgeoleku büroo õigusliku aluse läbivaatamist käsitleva õigusakti jõustumine

10.1

C10.R1 Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava

Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava vastuvõtmine

10.15

C10.R7 Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine ja riigihankemenetluste parandamine

Hoonete soojapidavuse parandamise strateegia aastani 2050 ja tegevuskava vastuvõtmine

12.8

C12.R6 Maa ja veekogude demineerimine

Miinivastast tegevust aastani 2033 käsitleva strateegilise dokumendi vastuvõtmine

Teine osamakse (2024. aasta 3. kvartal)

Kogusumma: 4 248 847 926 eurot

Tagastamatu toetus: 1 500 000 000 eurot

Laenud: 2 748 847 926 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 9

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

4.1

C4.R1 Korruptsioonivastase taristu institutsioonilise suutlikkuse arendamine

Korruptsioonivastase eriprokuratuuri töötajate arvu suurendamine

4.4

C4.R2 Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Muudetud kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku jõustumine

4.6

C4.R2 Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Vara tagasivõitmise strateegia aastateks 2023–2025 rakendamise tegevuskava vastuvõtmine

7.6

C7.R6 Tööturu toimimise parandamine

Demograafilise arengu strateegia aastani 2040 vastuvõtmine

8.1

C8.R1 Regulatiivse keskkonna parandamine

Dereguleerimise tegevuskava vastuvõtmine

9.5

C9.R3 Regionaalpoliitika arendamine ja rakendamine

Riikliku regionaalarengu strateegia aastateks 2021–2027 muutmiseks vajalike resolutsioonide vastuvõtmine

10.8

C10.R3 Elektrituru reform

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust käsitlevate teiseste õigusaktide jõustumine

15.1

C15. R1 Tööstussaaste ennetamine, vähendamine ja kontroll

Tööstussaaste ennetamist, vähendamist ja kontrolli käsitlevate õigusaktide jõustumine sätete osalise kohaldamisega

15.10

C15.R6 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kontseptsioonidokumendi väljatöötamine, milles määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eeskirjadest kõrvalekaldumise ulatus

Kolmas osamakse (2024. aasta 4. kvartal)

Kogusumma: 3 717 741 935 eurot

Tagastamatu toetus: 400 000 000 eurot

Laenud: 3 317 741 935 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 13

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

2.1

C2.R1 Tulude haldamise parandamine

Riikliku maksuteenistuse digitaliseerimist käsitleva strateegilise kava vastuvõtmine

3.6

C3.R2 Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Maksejõuetuskorra parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

6.1

C6.R1 Riigi omandipoliitika vastuvõtmine

Riigi omandipoliitika ja riigi osalusega ettevõtete liigitamise vastuvõtmine

7.5

C7.R5 Sotsiaaltaristu parandamine ja deinstitutsionaliseerimine

Psühhoneuroloogiliste ja muude hoolekandeasutuste reformimise ning puuetega inimeste ja eakate hoolduse deinstitutsionaliseerimise strateegia vastuvõtmine, samuti iga Ukraina lapse perekeskkonnas kasvamise õiguse tagamise strateegia aastateks 2024–2028 vastuvõtmine

8.7

C8.R5 Õigusaktide ja standardite ühtlustamine ELiga

Turujärelevalvemeetmete jätkamist ja toiduks mittekasutatavate toodete kontrolli, sealhulgas tooteohutuskontrolli käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine

9.6

C9.R3 Regionaalpoliitika arendamine ja rakendamine

Kohaliku tasandi linnaplaneerimise arendamist käsitlevate resolutsioonide vastuvõtmine

10.2

C10.R2 Taastuvenergia osakaalu suurendamist ja energiasüsteemi stabiilse toimimise tagamist käsitleva õigusraamistiku parandamine

Taastuvenergia turupõhise raamistiku kehtestamine

10.10

C10.R5 Riikliku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleeriva komisjoni sõltumatuse tagamine

Riikliku energeetikasektori reguleeriva komisjoni sõltumatust tagavate õigusaktide jõustumine

11.1

C11.R1 Transpordisektori terviklik planeerimine

Ukraina läbivaadatud riikliku transpordistrateegia aastani 2030 vastuvõtmine

11.2

C11.R2 Ukraina ekspordilogistika potentsiaali arendamine

ELi liikmesriikide ja Moldova Vabariigiga piiritaristu arendamise ja laiendamise strateegia aastani 2030 vastuvõtmine

12.1

C12.R1 Põllumajanduse ja maaelu arengu institutsioonilise raamistiku vastavusseviimine ELi poliitikaga

Põllumajanduse ja maaelu arengu strateegia aastani 2030 vastuvõtmine

12.5

C12.R4 Ametliku avaliku põllumajandusettevõtete elektroonilise registri täiustamine

Riiklikku põllumajandusregistrit käsitlevate õigusaktide jõustumine

13.1

C13.R1 Strateegilise planeerimise tõhustamine ja strateegilistele investoritele optimaalse raamistiku tagamine

Ukraina maavarade baasi arendamise riikliku programmi aastani 2030 läbivaatamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

Neljas osamakse (2025. aasta 1. kvartal)

Kogusumma: 4 779 953 917 eurot

Tagastamatu toetus: 500 000 000 eurot

Laenud: 4 279 953 917 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 16

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

1.1

C1.R1 Avaliku teenistuse tasustamise reform

Avaliku teenistuse tasustamise reformis tehtud seadusandlike muudatuste jõustumine

4.3

C4. R1 Korruptsioonivastase taristu institutsioonilise suutlikkuse arendamine

Kõrgema korruptsioonivastase kohtu töötajate arvu suurendamine

4.7

C4.R2 Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Vara tagasivõitmise ja haldamise ameti reformi käsitleva seaduse jõustumine

6.6

C6.R3 Riigi osalusega ettevõtetes avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamine

Avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamist käsitleva tegevuskava vastuvõtmine

7.2

C7.R2 Koolieelse hariduse parandamine

Koolieelset haridust käsitleva õigusakti jõustumine

7.11

C7.R9 Kultuurilise arengu hoogustamine

Ukraina kultuuri arengustrateegia vastuvõtmine

9.1

C9.R1 Detsentraliseerimise edendamine

Ukraina täitevasutuste territoriaalse korralduse reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine edasi lükatud kohaldamisega

9.4

C9.R2 Kodanike suurem kaasamine kohaliku tasandi otsustusprotsessi

Avaliku korra üle peetavaid avalikke konsultatsioone käsitlevate õigusaktide jõustumine edasilükatud kohaldamisega

12.3

C12.R2 Toimiva maaturu tagamine

Maasuhete avaliku järelevalve automatiseeritud süsteemi loomine

12.7

C12.R5 Niisutussüsteemide pikaajaline arendamine, et suurendada sektori vastupanuvõimet kliimamuutustele

Niisutussüsteemi pikaajalise kava vastuvõtmine

13.5

C13.R2 Haldusmenetluste parandamine

Aluspinnase kasutajate uuendatud e-kabineti loomine

14.1

C14.R1 Turvaline ja tõhus digitaristu

Ukrainas raadiospektri eraldamise ja kasutamise muudetud kava vastuvõtmine

14.2

C14.R1 Turvaline ja tõhus digitaristu

Riigi teaberessursside ja elutähtsa teabetaristu küberturvalisuse alase suutlikkuse tugevdamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

14.3

C14.R2 Avalike teenuste digitaliseerimine

Avalike teenuste digitaliseerimise tegevuskava aastani 2026 vastuvõtmine

15.2

C15.R2 Kliimapoliitika

Riiklikku kliimapoliitikat käsitlevate õigusaktide jõustumine

15.5

C15.R3 CO2 hinnastamise turumehhanismid

Riikliku heitkogustega kauplemise süsteemi loomise tegevuskava vastuvõtmine

Viies osamakse (2025. aasta 2. kvartal)

Kogusumma: 2 124 423 963 eurot

Tagastamatu toetus: 300 000 000 eurot

Laenud: 1 824 423 963 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 11

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

3.5

C3.R1 Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Kohtunike usaldusväärsust käsitlevate deklaratsioonide ja nende kontrollimise protsessi läbivaatamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

3.8

C3.R2 Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Rahaliste ja mitterahaliste kohustustega seotud kohtuotsuste täitmist ning täitemenetluste edasist digitaliseerimist käsitleva seaduse jõustumine

5.4

C5.R3 Viivislaenude probleemi lahendamise parandamine

Viivislaenude probleemi lahendamise strateegia vastuvõtmine

7.1

C7.R1 Kutsehariduse parandamine

Kutseharidust käsitleva õigusakti jõustumine

7.10

C7.R8 Sotsiaalkindlustuse parandamine

Sotsiaalteenuste hankeid käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine

8.4

C8.R3 Juurdepääs rahastamisele ja turgudele

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) strateegia ja selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine

9.2

C9.R1 Detsentraliseerimise edendamine

Ukraina kogukondade, territooriumide ja taristu arendamise ministeeriumi veebisaidil kohalikele omavalitsustele juriidilise isiku staatuse andmiseks vajalikke meetmeid käsitleva uuringu kinnitamine ja avaldamine

10.4

C10.R2 Taastuvenergia osakaalu suurendamist ja energiasüsteemi stabiilse toimimise tagamist käsitleva õigusraamistiku parandamine

Taastuvenergia lisatasu ülekandetasust eraldamise tegevuskava vastuvõtmine

13.3

C13.R2 Haldusmenetluste parandamine

Kriitiliste toorainete kaevandamise investeerimisprojektide registri avaldamine

13.4

C13. R2 Haldusmenetluste parandamine

Toodete jagamise lepingu (PSA) rahvusvaheliste hangete algatamine, millega tagatakse nende läbipaistvus

15.6

C15.R3 CO2 hinnastamise turumehhanismid

Kohustusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi (MRV) tegevuse jätkamine

Kuues osamakse (2025. aasta 3. kvartal)

Kogusumma: 2 655 529 954 eurot

Tagastamatu toetus: 300 000 000 eurot

Laenud: 2 355 529 954 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 10

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

2.8

C2.R4 Avaliku sektori investeeringute haldamise parandamine

Ukraina ülesehitamise digitaalse haldusvahendi väljatöötamine ja rakendamine

3.1

C3.R1 Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Vähemalt 20 % kohtunike vabade ametikohtade täitmine

3.2

C3.R1 Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Haldusasjade arutamiseks mõeldud kohtu loomise seaduse jõustumine

5.2

C5.R2 Riigi osaluse vähendamine pangandussektoris

Riigi omanduses olevate pankade müügipõhimõtteid käsitlevate õigusaktide jõustumine

8.8

C8.R5 Õigusaktide ja standardite ühtlustamine ELiga

Kolme tööstustoodete rühma käsitlevate harmoneeritud standardite vastuvõtmine

10.5

C10.R3 Elektrituru reform

Elektrienergia integreerimise paketi ülevõtmise seaduse vastuvõtmine

12.4

C12.R3 Investeerimisprogrammide haldamiseks loodud institutsioonilise ja halduskorralduse parandamine

Ukraina põllumajandusele antavat avaliku sektori toetust käsitlevate õigusaktide jõustumine

13.2

C13.R1 Strateegilise planeerimise tõhustamine ja strateegilistele investoritele optimaalse raamistiku tagamine

Ukraina kriitiliste toorainete reservide kontrollimist käsitleva aruande avaldamine

15.4

C.15.R2 Kliimapoliitika

Ukraina teine riiklikult kindlaksmääratud panus Pariisi kokkuleppesse

15.9

C15.R5 Ringmajanduse laiendamine

Riikliku jäätmekava aastani 2033 vastuvõtmine

Seitsmes osamakse (2025. aasta 4. kvartal)

Kogusumma: 2 944 082 949 eurot

Tagastamatu toetus: 173 000 000 eurot

Laenud: 2 771 082 949 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 20

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

1.2

C1.R2 Saavutuspõhisel värbamisel põhinev valikumenetlus avalikku teenistusse tööleasumisel

Avalikku teenistusse tööleasumise, selle läbimise ja lõpetamise menetlust parandavate seadusemuudatuste jõustumine

2.6

C2.R3 Valitsemissektori võla parem haldamine

Riigivõla haldamise keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine

2.9

C2.R5 Auditi- ja finantskontrollisüsteemi parandamine

Riigi finantskontrolli käsitlevate asjaomaste õigusaktide muudatuste vastuvõtmine

3.3

C3.R1 Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

20 % selliste vanade distsiplinaarjuhtumite lahendamine või nende osas otsuse langetamine, mida ei ole 2023. aasta lõpu seisuga tehtud

3.4

C3.R2 Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Kvalifikatsiooni hindamise (kontrollimise) lõpuleviimine 50 % selliste kohtunike puhul, kellel see ei olnud veel 30. septembri 2016. aasta seisuga läbitud

3.9

C3.R2 Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Kohtuotsuste täitmist käsitlevate andmete kogumise süsteem toimib

4.8

C4.R3 Rahapesuvastased meetmed

Järgmise riikliku riskihindamise läbiviimine

5.6

C5.R4 Finantsjärelevalveasutuse suutlikkuse parandamine

Kapitaliturgude ja organiseeritud kaubaturgude riikliku reguleerimise parandamist käsitleva seaduse jõustumine

6.7

C6.R3 Avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamine avaliku teenindamise kohustustes

Avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

6.9

C6.R4 Riigiabi kontrolliraamistiku parandamine

Riigiabi käsitlevate ajakohastatud õigusaktide jõustumine ja riigiabi kontrolli kohaldamise peatamise täielik tühistamine

7.8

C7.R7 Abivajajatele eluaseme kättesaadavuse tagamine

Eluasemepoliitika aluspõhimõtteid käsitlevate õigusaktide jõustumine

8.2

C8.R1 Regulatiivse keskkonna parandamine

Õigusaktide jõustumine kooskõlas konkreetsete sektorite dereguleerimise tegevuskavaga

10.3

C10.R2 Taastuvenergia osakaalu suurendamist ja energiasüsteemi stabiilse toimimise tagamist käsitleva õigusraamistiku parandamine

Taastuvenergiasse tehtavate investeeringute loamenetluste parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

10.7

C10.R3 Elektrituru reform

Uue elektriturukorraldaja määramine

10.11

C10.R5 Riikliku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleeriva komisjoni sõltumatuse tagamine

Riikliku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleerivat komisjoni käsitlevasse Ukraina seadusesse tehtud muudatuste jõustumine

10.13

C10.R6 Kaugkütte tõhususe parandamine

Soojusenergiat tootvate ettevõtete ajakohastamise riikliku majandusprogrammi aastani 2030 vastuvõtmine

10.14

C10.R6 Kaugkütte tõhususe parandamine

Tõhusa ja säästlikuma kaugkütte arendamist toetavate õigusaktide jõustumine

11.3

C11.R3 Raudteetranspordi sektori liberaliseerimine

Ukraina raudteetranspordi ohutust ja koostalitlusvõimet käsitleva seaduse jõustumine ja kohaldamine kolme aasta jooksul alates selle vastuvõtmisest

13.6

C13.R3 Moodsate kaevandamistehnoloogiate kasutamine ja Ukraina integreerimine tänapäevastesse töötlemise väärtusahelatesse

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast aruandlust käsitlevate õigusaktidega seotud uuringu avaldamine

15.3

C15.R2 Kliimapoliitika

Kliimamuutuste ja osoonikihi säilitamise teadus- ja ekspertnõukogu käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine

Kaheksas osamakse (2026. aasta 1. kvartal)

Kogusumma: 1 881 426 726,68 eurot ja 2 000 000 000 Rootsi krooni

Tagastamatu toetus: 147 555 758,68 eurot ja 2 000 000 000 Rootsi krooni

Laenud: 1 733 870 968 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 8

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

1.5

C1.R3 Avaliku teenistuse ja personalijuhtimise digitaliseerimine

Personalijuhtimise infosüsteem (HRMIS) toimib

3.7

C3.R2 Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) lihtsustatud maksejõuetusmenetlusi käsitlevate õigusaktide jõustumine

3.12

C3.R4 Prokuratuuri reform

Juhtkonna tasandi prokuröride läbipaistvat ja saavutuspõhist valimist võimaldavate õigusaktide jõustumine

5.1

C5.R1 Pangandussektori hindamine

Avaldatud pangandussüsteemi

vastupanuvõime hinnang

8.5

   C8.R3 Juurdepääs rahastamisele ja turgudele    

Kinnisasjade välisinsenerivõrkudega liitumise lihtsustamist ja torutranspordi valdkonna regulatsiooni täiustamist käsitleva õigusakti jõustumine

9.3

C9.R1 Detsentraliseerimise edendamine

Kohalike omavalitsuste ja täitevasutuste vahel pädevuste parema jaotuse tagavate õigusaktide jõustumine

12.6

C12.R4 Ametliku avaliku põllumajandusettevõtete elektroonilise registri täiustamine

Riigi toetuse rakendamist käsitleva aruande avaldamine riikliku põllumajandusregistri kaudu

15.8

C15.R5 Ringmajanduse laiendamine

Ringmajanduse põhimõtete rakendamise strateegia ja selle tegevuskava vastuvõtmine

Üheksas osamakse (2026. aasta 2. kvartal)

Kogusumma: 2 412 976 959 eurot

Tagastamatu toetus: 173 000 000 eurot

Laenud: 2 239 976 959 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 16

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

1.4

C1.R3 Avaliku teenistuse ja personalijuhtimise digitaliseerimine

Ühtse riikliku elektrooniliste teenuste veebiportaali ajakohastamine

3.10

C3.R2 Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Kohtuotsuste täitmise uuendatud IT-süsteem toimib

4.5

C4.R2 Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Uue korruptsioonivastase strateegia ja riikliku korruptsioonivastase programmi vastuvõtmine 2025. aasta järgseks perioodiks

5.5

C5.R3 Viivislaenude probleemi lahendamise parandamine

Viivislaenude probleemi lahendamist parandavate õigusaktide jõustumine

5.3

C5.R2 Riigi osaluse vähendamine pangandussektoris

Pangandussektoris riigi osaluse järkjärgulise vähendamise strateegia vastuvõtmine

6.3

C6.R2 Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Ametisse nimetamine riigi osalusega ettevõtete nõukogudesse selliselt, et sõltumatud liikmed on enamuses

7.7

C7.R6 Tööturu toimimise parandamine

Rahvastiku tööhõive strateegia vastuvõtmine

7.12

C7.I1 Investeeringud haridusse

Vähemalt 300 miljoni euro väärtuses investeeringuid haridusse

7.14

C7.I2 Investeeringud tervishoidu

Vähemalt 200 miljoni euro väärtuses investeeringuid tervishoidu

7.18

C7.I5 Investeeringud haavatavatele elanikkonnarühmadele eluaseme pakkumiseks

Vähemalt 200 miljoni euro suurune investeering eluaseme pakkumiseks I ja II rühma puuetega veteranidele, surnud veteranide pereliikmetele ja riigisisestele põgenikele

9.7

C9.I1 Investeeringud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste katmiseks

Vähemalt 5 % eraldamine üldisest tagastamatust rahalisest toetusest riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks

10.6

C10.R3 Elektrituru reform

Elektriturul osalejate maksustamise tingimuste muutmist käsitlevate õigusaktide jõustumine

10.9

C10.R4 Elektri- ja maagaasihindade liberaliseerimine

Pärast sõjaseisukorra lõppemist rakendatava gaasi- ja elektrituru järkjärgulise liberaliseerimise tegevuskava vastuvõtmine

12.9

C12.I1 Investeeringud demineerimisse

Vähemalt 30 miljoni euro väärtuses investeeringuid põllumajandusmaa demineerimisse

14.4

C14.R2 Avalike teenuste digitaliseerimine

Ühtse e-identimise süsteemi toimimist käsitleva õigusakti jõustumine,

kooskõlas määruse (EL) 2024/1183 põhimõtetega

15.7

C15.R4 Loodusvarade taastamine ja säilitamine

Raadamise ja metsade degradeerumise vähendamist käsitleva seaduse jõustumine

Kümnes osamakse (2026. aasta 3. kvartal)

Kogusumma: 531 105 991 eurot

Tagastamatu toetus: 75 000 000 eurot

Laenud: 456 105 991 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 5

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

1.3

C1.R2 Saavutuspõhisel värbamisel põhinev valikumenetlus avalikku teenistusse tööleasumisel

Saavutuspõhise värbamise järkjärguline taastamine avalikus teenistuses

3.13

C3.R4 Prokuratuuri reform

Prokuröride distsiplinaarsüsteemi parandamist ning prokuröride kvalifikatsiooni- ja distsiplinaarkomisjoni suutlikkust suurendavate õigusaktide jõustumine

6.4

C6.R2 Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Peamiste riigi osalusega ettevõtete äriühinguteks muutmine

7.4

C7.R4 Üleminek sõjaväeteenistusest tsiviilellu

Sõjaväeteenistusest tsiviilellu ülemineku süsteemi rakendamiseks vajaliku õigusakti jõustumine

10.16

C10.R7 Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine ja riigihankemenetluste parandamine

Hoonete energiatõhususe miinimumtasemete kehtestamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine

Üheteistkümnes osamakse (2026. aasta 4. kvartal)

Kogusumma: 531 105 991 eurot

Tagastamatu toetus: 100 000 000 eurot

Laenud: 431 105 991 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 9

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

2.4

C2.R2 Avaliku sektori finantsjuhtimise parandamine

Riigieelarve kulude läbivaatamine

2.5

C2.R2 Avaliku sektori finantsjuhtimise parandamine

Ukraina eelarvekoodi muutmise seaduse jõustumine, millega määratakse kindlaks kohalike eelarvete eelarveriskide juhtimise menetlus

3.15

C3.R1 Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Haldusasju menetlev uus kohus toimib

3.14

C3.R4 Prokuratuuri reform

Kriminaalasjade haldamise elektrooniline süsteem toimib

7.9

C7.R7 Abivajajatele eluaseme kättesaadavuse tagamine

Sotsiaaleluasemefondi käsitlevate õigusaktide jõustumine

7.3

C7.R3 Puuetega inimeste rehabiliteerimissüsteemi parandamine

Puuetega inimeste rehabiliteerimissüsteemi käsitleva õigusakti jõustumine

10.12

C10.R6 Kaugkütte tõhususe parandamine

Kütte ja sooja vee hinna tõusule kehtestatud moratooriumi tühistamine

11.8

C11.R3 Raudteetranspordi sektori liberaliseerimine

Raudteetranspordituru seaduse jõustumine koos sätete järjestikulise kohaldamisega

11.5

C11.R4 Laevandus- ja sadamateenuste parandamine

Kaubalaevandust ja siseveetransporti käsitlevate õigusaktide jõustumine

Kaheteistkümnes osamakse (2027. aasta 1. kvartal)

Kogusumma: 318 663 594 eurot

Tagastamatu toetus: 70 000 000 eurot

Laenud: 248 663 594 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 2

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

11.6

C11.R4 Laevandus- ja sadamateenuste parandamine

Kehtivate riiklike õigusaktide läbivaatamine ja muutmine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määruse (EL) 2017/352 (millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid) põhimõtetega

12.2

C12. R1 Põllumajanduse ja maaelu arengu institutsioonilise raamistiku vastavusseviimine ELi poliitikaga

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu (FSDN) süsteemi loomine

Kolmeteistkümnes osamakse (2027. aasta 2. kvartal)

Kogusumma: 212 442 396 eurot

Tagastamatu toetus: 50 000 000 eurot

Laenud: 162 442 396 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 2

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

4.9

C4.R3 Rahapesuvastased meetmed

Üksikisikute pangakontode ja isiklike hoiulaegaste registrit ning juriidiliste isikute pangakontode registrit käsitlevate õigusaktide jõustumine

4.10

C4.R3 Rahapesuvastased meetmed

Üksikisikute pangakontode ja isiklike hoiulaegaste registri ning juriidiliste isikute pangakontode registri jaoks vajalik tark- ja riistvara toimib

Neljateistkümnes osamakse (2027. aasta 3. kvartal)

Kogusumma: 212 442 396 eurot

Tagastamatu toetus: 50 000 000 eurot

Laenud: 162 442 396 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 2

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

6.8

C6.R3 Riigi osalusega ettevõtetes avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamine

Avaliku teenindamise kohustustega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamist kinnitava auditiaruande esitamine

8.6

C8.R4 Riigihangete parandamine

Riigihangete valdkonna õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

Viieteistkümnes osamakse (2027. aasta 4. kvartal)

Kogusumma: 1 402 119 817 eurot

Tagastamatu toetus: 0 eurot

Laenud: 1 402 119 817 eurot

Vahe-eesmärkide arv kokku: 14

Järjekorranumber

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

3.11

C3.R3 Kohtusüsteemi digitaliseerimine

IT-lahenduste loomine kohtusüsteemis

6.5

C6.R2 Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Äriühingu üldjuhtimise põhimõtete nõuetekohast järgimist tõendava aruande esitamine

7.13

C7.I1 Investeeringud haridusse

Vähemalt 650 miljoni euro väärtuses investeeringuid haridusse

7.15

C7.I2 Investeeringud tervishoidu

Vähemalt 400 miljoni euro väärtuses investeeringuid tervishoidu

7.16

C7.I3 Investeeringud sotsiaaltaristusse

Vähemalt 350 miljoni euro väärtuses investeeringuid sotsiaaltaristusse

7.17

C7.I4 Investeeringud kahjustatud või hävinud eluasemete hüvitamiseks

Vähemalt 600 miljoni euro väärtuses investeeringuid kahjustatud eluasemete rahaliseks hüvitamiseks

7.19

C7.I5 Investeeringud haavatavatele elanikkonnarühmadele eluaseme pakkumiseks

Vähemalt 450 miljoni euro suurune investeering eluaseme pakkumiseks I ja II rühma puuetega veteranidele, surnud veteranide pereliikmetele ja riigisisestele põgenikele

8.9

C8.R6 Hilinenud maksmise probleemi lahendamine

Hilinenud maksmisega võitlemist käsitleva õigusakti jõustumine

8.10

C8.I1 Investeeringud mikroettevõtjate ja VKEde rahaliseks toetamiseks

Vähemalt 450 miljoni euro suurune investeering mikroettevõtjate ja VKEde ning väikeste ja keskmise suurusega töötlemisettevõtete rahaliseks toetamiseks

9.8

C9.I1 Investeeringud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste katmiseks

Vähemalt 20 % eraldamine üldisest tagastamatust rahalisest toetusest riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks

10.17

C10.I1 Investeeringud energiataristusse

Vähemalt 550 miljoni euro väärtuses investeeringuid energiataristusse

11.4

C11.R3 Raudteetranspordi sektori liberaliseerimine

Raudteetransporti käsitlevate õigusaktide rakendamise põhimääruste vastuvõtmine

11.7

C11.I1 Investeeringud transporditaristusse

Vähemalt 350 miljoni euro väärtuses investeeringuid transporditaristusse

12.10

C12.I1 Investeeringud demineerimisse

Vähemalt 100 miljoni euro väärtuses investeeringuid põllumajandusmaa demineerimisse

C.1. AVALIKU HALDUSE REFORM

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Peatüki eesmärk on tugevdada Ukraina avaliku halduse suutlikkust ja tõhusust ning viia avaliku halduse valdkonna õigusnormid, standardid, poliitika ja tavad järk-järgult vastavusse ELi acquis’, poliitika ja tavadega. Täpsemalt keskendutakse selles peatükis avaliku teenistuse tasustamissüsteemi läbivaatamisele, saavutuspõhise värbamise ja avaliku teenistuse valikumenetluse tõhustamisele ning avaliku teenistuse ja personalijuhtimise süsteemide digitaliseerimisele.

Reform 1. Avaliku teenistuse tasustamise reform

Reformi eesmärk on kehtestada läbipaistev, õiglane ja prognoositav tööjõu tasustamise süsteem kooskõlas OECD/SIGMA avaliku halduse asjaomaste põhimõtetega 1 .

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab uute õigusaktide jõustumist, millega kehtestatakse uus tasustamissüsteem, mis põhineb ametikohtade funktsionaalsel liigitamisel, palkade selgel jagamisel põhi- ja muutuvkomponentideks ning tööstaažilisa vähendamisel 50 %-lt 30 %-le.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 1. kvartaliks.

Reform 2. Saavutuspõhisel värbamisel põhinev valikumenetlus avalikku teenistusse tööleasumisel 

Reformi eesmärk on kehtestada riigiteenistujate jaoks tulemuspõhine värbamis- ja valikumenetlus, et tagada üldsuse usaldus ja meelitada avalikku teenistusse kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks hõlmab see selliste õigusaktide jõustumist, millega parandatakse avalikku teenistusse tööleasumise, selle läbimise ja lõpetamise menetlust. Teiseks tähendab see A-, B- ja C-kategooria riigiteenistujate vabade ametikohtade puhul saavutuspõhise valikumenetluse järkjärgulist taastamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 3. kvartaliks.

Reform 3. Avaliku teenistuse ja personalijuhtimise digitaliseerimine

Reformi eesmärk on digitaliseerida avaliku teenistuse personalijuhtimise funktsioonid, keskendudes personalijuhtimise infosüsteemile (HRMIS) ja ühtsele riiklikule elektrooniliste teenuste veebiportaalile. 

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks hakkab toimima personalijuhtimise infosüsteem (HRMIS) ja seda hakatakse kasutama kõikides ministeeriumides ja kõigis muudes tegutsevates/tegevates keskasutustes ja nende territoriaalsetes üksustes. Teiseks ajakohastatakse ühtset riiklikku elektrooniliste teenuste veebiportaali.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

1.1

Reform 1.

Avaliku teenistuse tasustamise reform

Avaliku teenistuse tasustamise reformis tehtud seadusandlike muudatuste jõustumine

1. kv

2025

Asjaomaste OECD SIGMA avaliku halduse põhimõtetega kooskõlas olevate õigusaktide jõustumine (sealhulgas vajalike teiseste õigusaktide ja normatiivsete aktide vastuvõtmine). Õigusaktides keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– ametikohtade funktsionaalsel liigitamisel põhineva tasustamise kehtestamine;

– palkade selge jagamine põhi- või garanteeritud (vähemalt 70 % aastas) ja muutuvateks (mitte rohkem kui 30 % aastas) osadeks;

– tööstaažilisa vähendamine 50 %-lt 30 %-le.

1.2

Reform 2.

Saavutuspõhisel värbamisel põhinev valikumenetlus avalikku teenistusse tööleasumisel

Avalikku teenistusse tööleasumise, selle läbimise ja lõpetamise menetlust parandavate seadusemuudatuste jõustumine

4. kv

2025

Avalikku teenistusse töölasumise, selle läbimise ja lõpetamise menetlust parandavate õigusaktide jõustumine (sealhulgas vajalike teiseste õigusaktide ja normatiivsete aktide vastuvõtmine). Õigusaktid on kooskõlas asjaomaste OECD/SIGMA avaliku halduse põhimõtetega, mis on seotud saavutuspõhise värbamisega.

Sätted, mis käsitlevad saavutuspõhise värbamise taastamist kõigi riigiteenistujate ametikohtade täitmisel Ukraina kontrolli all oleval territooriumil, kus vaenutegevust ei toimu, jõustuvad õigusaktide kohaldamisel alates 1. juunist 2026 (vastavalt vahe-eesmärgi 1.3 nõuetele).

1.3

Reform 2.

Saavutuspõhisel värbamisel põhinev valikumenetlus avalikku teenistusse tööleasumisel

Saavutuspõhise värbamise järkjärguline taastamine avalikus teenistuses

3. kv

2026

Saavutuspõhise valikumenetluse taastamine riigiteenistujate kõigi vabade ametikohtade puhul toimub järk-järgult kolmes etapis:

1) A-kategooria avaliku teenistuse ametikohtade puhul;

2) B-kategooria avaliku teenistuse ametikohtade puhul (Ukraina kontrolli all oleval territooriumil, kus vaenutegevust ei toimu);

3) C-kategooria avaliku teenistuse ametikohtade puhul (Ukraina kontrolli all oleval territooriumil, kus vaenutegevust ei toimu).

1.4

Reform 3.

Avaliku teenistuse ja personalijuhtimise digitaliseerimine

Ühtse riikliku elektrooniliste teenuste veebiportaali ajakohastamine

2. kv

2026

Ühtne riiklik elektrooniliste teenuste veebiportaal on ajakohastatud. Vabade töökohtade avaldamise ja taotluste esitamise funktsioon on täielikult rakendatud ja toimib täielikult.

1.5

Reform 3.

Avaliku teenistuse ja personalijuhtimise digitaliseerimine

Personalijuhtimise infosüsteem (HRMIS) toimib

1. kv

2026

Personalijuhtimise infosüsteem (HRMIS) toimib ja seda kasutatakse kõikides ministeeriumides ja kõigis muudes tegutsevates/tegevates keskasutustes ja nende territoriaalsetes üksustes.

C.2. AVALIKU SEKTORI FINANTSJUHTIMINE

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus

Peatüki eesmärk on suurendada Ukraina makromajanduslikku ja rahandusalast vastupanuvõimet, tagada avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine, viia see vastavusse ELi standarditega ja edendada kestlikku majanduskasvu.

Reform 1. Tulude haldamise parandamine

Reformi eesmärk on tõhustada siseriiklike tulude kasutuselevõtmist maksu- ja tollihalduse tõhususe suurendamise kaudu.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu riikliku tolliteenistuse digiarengu, digipöörde ja digitaliseerimise pikaajaline riiklik strateegiline kava. Teiseks võetakse vastu Ukraina riikliku maksuteenistuse digiarengu, digipöörde ja digitaliseerimise strateegiline kava.

 

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 4. kvartaliks.

Reform 2. Avaliku sektori finantsjuhtimise parandamine

Reformi eesmärk on luua tõhus avaliku sektori finantsjuhtimise süsteem ja tagada riigi finantsstabiilsus.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks kiidetakse heaks 2025.–2027. aasta eelarvekava, et taastada keskpika perioodi eelarveplaneerimine ja tagada eelarvepoliitika prognoositavus. Teiseks kehtestatakse reformiga riigieelarve kulude iga-aastane läbivaatamine, võttes arvesse OECD tavasid prioriteetsetes valdkondades, sealhulgas sotsiaalkaitse, haridus, tervishoid, energeetika ja ettevõtluse toetamine. Kolmandaks jõustub seadus, millega muudetakse Ukraina eelarvekoodi, et määrata kindlaks kohalike eelarvete eelarveriskide juhtimise kord.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 4. kvartaliks.

Reform 3. Valitsemissektori võla parem haldamine

Reformi eesmärk on suurendada riigivõla haldamise poliitika läbipaistvust ja riigivõla haldamise tõhusust.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist, milleks on riigivõla haldamise keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine aastateks 2026–2028. Strateegia hõlmab valitsemissektori võla praeguse struktuuri ja suundumuste analüüsi, eesmärkide seadmist võla jätkusuutlikkuse tagamiseks ning meetmete väljatöötamist avaliku sektori riikliku võlakirjaturu jaoks.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

Reform 4. Avaliku sektori investeeringute haldamise parandamine

Reformi eesmärk on tugevdada Ukraina avaliku sektori investeeringute haldamise institutsioonilist raamistikku seeläbi, et määratakse kindlaks osalejate rollid ja kohustused investeerimisprojekti kõigis etappides, strateegilised prioriteedid, läbipaistvus ja projektide digitaalse järelevalve raamistik.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu avaliku sektori investeeringute parema haldamise tegevuskava. Teiseks hõlmab reform Ukraina ülesehitamise digitaalse haldusvahendi väljatöötamist ja rakendamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 3. kvartaliks.

Reform 5. Auditisüsteemide parandamine

Reformi eesmärk on tugevdada auditi- ja finantskontrollisüsteemi, eelkõige saavutada Euroopa Liidu finantshuvide kõrgetasemeline kaitse seoses Ukraina rahastu I samba raames kasutatavate vahenditega kooskõlas määruse (EL) 2024/792 artikliga 35.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab selliste riigi finantskontrolli käsitlevate resolutsioonide või muude õigusaktide muudatuste vastuvõtmist ja vajaduse korral jõustumist, mis võimaldavad riigikontrolli talitusel tagada, et institutsioonil oleksid vajalikud vahendid Euroopa Liidu finantshuvide kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, eelkõige Ukraina rahastu I samba raames kasutatavate rahaliste vahendite puhul.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

2.1

Reform 1.

Tulude haldamise parandamine

Riikliku maksuteenistuse digitaliseerimist käsitleva strateegilise kava vastuvõtmine

4. kv

2024

Ukraina riikliku maksuteenistuse digiarengu, digipöörde ja digitaliseerimise strateegilise kava vastuvõtmine kooskõlas riikliku tulustrateegiaga aastateks 2024–2030.

2.2

Reform 1.

Tulude haldamise parandamine

Riikliku tolliteenistuse digitaliseerimist käsitleva kava vastuvõtmine

2. kv

2024

Riikliku tolliteenistuse digiarengu, digipöörde ja digitaliseerimise pikaajalise riikliku strateegilise kava vastuvõtmine.

2.3

Reform 2.

Avaliku sektori finantsjuhtimise parandamine

2025.–2027. aasta eelarvekava heakskiitmine

2. kv

2024

2025.–2027. aasta eelarvekava kiidetakse heaks ja esitatakse parlamendile. Eelarvekavas keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu peamised makromajanduslikud prognoosid;

– peamised eelarvenäitajad (tulud, kulud, eelarvepuudujääk, valitsemissektori võlg);

– iga peamise kuluüksuse avaliku poliitika prioriteedid valdkondade ja kulude ülemmäärade kaupa;

– riigieelarve ja kohalike eelarvete vahelised seosed, sealhulgas vajalikud suunised kohalike eelarvete keskpika perioodi prognooside koostamiseks;

– eelarveriskide hindamine.

2.4

Reform 2.

Avaliku sektori finantsjuhtimise parandamine

Riigieelarve kulude läbivaatamine

4. kv

2026

Riigieelarve kulutused vaadatakse igal aastal läbi valitsuse otsuse ja metoodika alusel, võttes arvesse OECD parimaid tavasid eelkõige sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaalkaitse, haridus, tervishoid, energeetika, ettevõtluse toetamine.

2.5

Reform 2.

Avaliku sektori finantsjuhtimise parandamine

Ukraina eelarvekoodi muutmise seaduse jõustumine, millega määratakse kindlaks kohalike eelarvete eelarveriskide juhtimise menetlus

4. kv

2026

Ukraina eelarvekoodi muutmise seaduse jõustumine, millega määratakse kindlaks kohalike eelarvete eelarveriskide juhtimise menetlus Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– kohalike eelarvete eelarveriskide juhtimise eest vastutavate üksuste kindlaksmääramine;

– kohalike eelarvete eelarveriskide juhtimise eest vastutavate eri üksuste vahelise koostöö korra kehtestamine;

– metoodiliste raamistike määratlemine kohalike eelarvete eelarveriskide juhtimiseks.

2.6

Reform 3.

Valitsemissektori võla parem haldamine

Riigivõla haldamise keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine

4. kv

2025

Riigivõla haldamise keskpika perioodi strateegia aastateks 2026–2028 vastuvõtmine Strateegias keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– valitsemissektori võla praeguse struktuuri ja suundumuste analüüs;

– eesmärgid võla jätkusuutlikkuse tagamiseks;

– meetmed riigi väärtpaberituru arendamiseks.

2.7

Reform 4.

Avaliku sektori investeeringute haldamise parandamine

Avaliku sektori investeeringute haldamise reformimise kava rakendamist käsitleva tegevuskava vastuvõtmine

2. kv

2024

Avaliku sektori investeeringute haldamise reformimise kava rakendamist käsitleva tegevuskava vastuvõtmine Tegevuskavas keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele ning see sisaldab järjestust ja ajakava:

– avaliku sektori investeeringute strateegilise planeerimise kasutuselevõtt tihedas seoses eelarve planeerimisega;

– kõigi osalejate rollide määratlemine investeerimisprojekti tsükli kõigis etappides;

– ühtsete lähenemisviiside kehtestamine investeerimisprojektide valimiseks, hindamiseks ja järelevalveks, olenemata rahastamisallikatest (eelarvetulud, rahvusvahelised abiandjad, riiklikud (kohalikud) tagatised, kontsessioonid, avaliku ja erasektori partnerlus), et oleks võimalik luua ühtne projektide register;

– selliste prioriseerimiskriteeriumide kindlaksmääramine, mis hõlmavad kindlaksmääratud vajadusi, projektide küpsust ning kooskõla valdkondlike ja/või piirkondlike strateegiatega avaliku sektori investeeringute haldamise kontekstis;

– suurte avaliku sektori investeerimisprojektide puhul sõltumatu hindamise kasutuselevõtmine.

2.8

Reform 4.

Avaliku sektori investeeringute haldamise parandamine

Ukraina ülesehitamise digitaalse haldusvahendi väljatöötamine ja rakendamine

3. kv

2025

Ukraina ülesehitamise digitaalse haldusvahendi väljatöötamine ja rakendamine, et võimaldada üldsuse juurdepääsu ülesehitusprojekte käsitlevatele andmetele kõigis etappides, sealhulgas planeerimisel, rahastamisel, hangetel, ehitamisel ja kasutuselevõtmisel, et võimaldada projektide rakendamise üle avalikku ja läbipaistvat järelevalvet ning ülesehitustööde paremat koordineerimist sektorite vahel.

2.9

Reform 5.

Auditi- ja finantskontrollisüsteemi parandamine

Riigi finantskontrolli käsitlevate asjaomaste õigusaktide muudatuste vastuvõtmine

4. kv

2025

Ministrite kabineti resolutsioonide muudatusettepanekute vastuvõtmine ja vajaduse korral muude asjaomaste riigi finantskontrolli käsitlevate õigusaktide jõustumine. Nendes muudatustes keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– riiklike audititeenistuste toetamine tagamaks, et institutsioonil oleksid vajalikud vahendid liidu finantshuvide kaitsmiseks, eelkõige Ukraina rahastu I samba raames kasutatavate rahaliste vahendite puhul, kooskõlas rahvusvaheliste auditistandardite põhimõtetega;

– hankemenetluste järelevalvemeetmete tugevdamine.

C.3. KOHTUSÜSTEEM

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus

Peatüki eesmärk on suurendada kohtusüsteemi suutlikkust, vastutust, usaldusväärsust, tõhusust ja läbipaistvust, mis on äärmiselt oluline õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste kaitse tagamiseks Ukrainas ning kiireks taastumiseks, majanduskasvuks ja investeeringute ligimeelitamiseks.

Reform 1. Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Reformi eesmärk on tugevdada kohtureformi tulemusi ja suurendada üldsuse usaldust kohtusüsteemi vastu, jätkata kohtunike läbipaistvat ja tulemuspõhist valimist, tõhustada ametisolevate kohtunike kvalifikatsiooni hindamist ja tugevdada distsiplinaarset

vastutussüsteemi, olemasolevaid kohtusüsteemi usaldusväärsuse edendamise vahendeid ja luua uus kohus riigiasutustega seotud haldusasjade arutamiseks.

Reform koosneb kuuest vahe-eesmärgist. Esiteks täidetakse 20 % kohtunike vabadest ametikohtadest muudetud õigusaktide alusel, mis hõlmavad ühtlustatud valikuetappe ja kohustusliku õigusalase koolituse lühendatud perioode, selgete hindamiskriteeriumide ja hindamismetoodika järjepidevat kohaldamist ning riikliku lojaalsusnõukogu kaasamist kohtunikukandidaatide usaldusväärsuse hindamisse. Teiseks luuakse juriidiliselt uus piirkondlik erihalduskohus ja uus erihaldusasjade apellatsioonikohus ning algatatakse kohtunike läbipaistev valimine kooskõlas vastuvõetud õigusaktidega. Kolmandaks lahendatakse 20 % pooleliolevatest distsiplinaarasjadest distsiplinaarinspektorite talituse osalusel kõrgema kohtunõukogu prioriseerimise metoodika alusel. Neljandaks on kvalifikatsiooni hindamine (kontrollimine) lõpetatud 50 % pooleliolevate juhtumite puhul. Viiendaks jõustuvad seadused ja määrused usaldusväärsust käsitlevate deklaratsioonide läbivaatamise ja kontrollimise kohta. Kuuendaks toimivad uus piirkondlik erihalduskohus ja uus erihaldusasjade apellatsioonikohus.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 4. kvartaliks.

Reform 2. Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Reformi eesmärk on parandada maksejõuetus- ja täitemenetlusi ning viia asjaomased õigusaktid vastavusse ELi õigustikuga ning suurendada institutsioonilist ja muud suutlikkust selle nõuetekohaseks kohaldamiseks.

Reform koosneb viiest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustuvad kooskõlas ELi õigustikuga õigusaktid, mis käsitlevad maksejõuetuskorra parandamist, maksejõuetuse ennetamise süsteemi kehtestamist ning juriidiliste isikute ja ettevõtjate varajase hoiatamise vahendit. Teiseks jõustuvad kooskõlas ELi õigustikuga õigusaktid, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele (MVKEd) lihtsustatud maksejõuetusmenetlused. Kolmandaks jõustuvad rahaliste ja mitterahaliste kohustustega seotud kohtuotsuste täitmist ning täitemenetluste edasist digitaliseerimist käsitlevad seadused. Neljandaks võetakse kasutusele ajakohastatud IT-süsteem, millega hõlbustatakse täitemenetlust, võlgnike vara jälitamist, pangakontode külmutamist ja võlgade tagasinõudmist. Viiendaks hakkab toimima kohtuotsuste täitmist käsitlevate andmete kogumise süsteem.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

Reform 3. Kohtusüsteemi digitaliseerimine

Reformi eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust, suurendada kohtute tegevuse läbipaistvust, tõhusust ja tulemuslikkust, hoida kokku tegevuskulusid ning võimaldada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist kohtusüsteemis.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab ühtse õigusalase teabe ja telekommunikatsioonisüsteemi (UJITS) elektroonilise dokumendihalduse allsüsteemi katselist kasutuselevõttu 15 üld-, kaubandus- ja halduskohtus esimese astme ja apellatsiooniastme tasandil.

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

Reform 4. Prokuratuuri reform

Reformi eesmärk on tugevdada prokuratuuri usaldusväärsust, meritokraatiat ja professionaalsust ning ennetada korruptsiooni kriminaalõiguse ahelas.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustuvad õigusaktid, millega kehtestatakse juhtkonna tasandi prokuröride läbipaistev ja saavutuspõhine valikuprotsess. Jõustuvad prokuröride distsiplinaarsüsteemi parandamist ning prokuröride kvalifikatsiooni- ja distsiplinaarkomisjoni suutlikkust suurendavad õigusaktid. Kolmandaks on kriminaalõigussüsteemis kasutusele võetud kolm kriminaalasjade haldamise elektroonilise süsteemi moodulit, et võimaldada kriminaalasjade digitaalset menetlemist.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

3.1

Reform 1.

Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Täidetakse vähemalt 20 % vabadest kohtunike ametikohtadest.

3. kv

2025

Vähemalt 20 % 16. oktoobri 2023 seisuga vabadest kohtunike ametikohtadest (kokku 2 205 ametikohta) on täidetud muudetud õigusaktide alusel, mis sisaldavad järgmisi elemente:

– ühtlustatud valikuetapid ja kohustusliku õigusalase koolituse lühendatud perioodid;

– kohtunikukandidaatide ametialase pädevuse ja usaldusväärsuse hindamiseks selgete ja nõuetekohaselt avaldatud hindamiskriteeriumide ja hindamismetoodika järjepidev kohaldamine;

– riikliku lojaalsusnõukogu kaasamine kohtunikukandidaatide usaldusväärsuse hindamisse alati, kui seadus seda nõuab.

3.2

Reform 1.

Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Haldusasjade arutamiseks mõeldud kohtu loomise seaduse jõustumine

3. kv

2025

Piirkondliku erihalduskohtu ja erihaldusasjade apellatsioonikohtu loomise seadus on jõustunud ning algatatud on kohtunike läbipaistev valimine kooskõlas vastuvõetud õigusaktidega.

3.15

Reform 1.

Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Haldusasju menetlev uus kohus toimib

4. kv

2026

Piirkondlik erihalduskohus ja erihaldusasjade apellatsioonikohus hakkavad toimima.

3.3

Reform 1. Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

20 % selliste vanade distsiplinaarjuhtumite lahendamine või nende osas otsuse langetamine, mida ei ole 2023. aasta lõpu seisuga tehtud

4. kv

2025

20 % vanadest distsiplinaarmenetlustest (kaebustest), mida 31. detsembri 2023. aasta seisuga ei ole lahendatud või mille suhtes ei ole otsust langetatud distsiplinaarinspektorite talituse osalusel ja kõrgema kohtunõukogu kodukorra (muudetud 21. novembril 2023, nr 1068/0/15–23) punktis 13.7 ette nähtud distsiplinaarkaebuste eelisjärjekorras läbivaatamise kriteeriumide alusel, mis on avaldatud kõrgema kohtunõukogu ametlikul veebisaidil.

3.4

Reform 1. Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Kvalifikatsiooni hindamise (kontrollimise) lõpuleviimine 50 % selliste kohtunike puhul, kellel see ei olnud veel 30. septembri 2016. aasta seisuga läbitud

4. kv

2025

Kvalifikatsiooni hindamine (kontrollimine) on kooskõlas kehtestatud menetlustega ja riikliku lojaalsusnõukogu osalusel lõpule viidud 50 % selliste kohtunike puhul, kellel see oli 30. septembri 2016. aasta seisuga veel läbimata.

3.5

Reform 1.

Kohtunike vastutuse, usaldusväärsuse ja professionaalsuse edendamine

Kohtunike usaldusväärsust käsitlevate deklaratsioonide ja nende kontrollimise protsessi läbivaatamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

2. kv

2025

Ukraina kohtunike kõrge kvalifitseerimiskomisjoni seaduste ja määruste jõustumine, millega vaadatakse läbi kohtunike usaldusväärsust käsitlevad deklaratsioonid ja nende kontrollimise protsess. Õigusaktides keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– usaldusväärsust käsitlevate deklaratsioonide sisu ja kontrolli algatamise põhjuste selgitamine;

– kontrolliga hõlmatud ajavahemiku pikendamine;

– kontrollimenetluse täiustamine seeläbi, et määratakse kindlaks kontrollimehhanismid ja -tähtajad, määratletakse kontrolliprotsessis osalevate isikute ja üksuste õigused ja kohustused ning selgitatakse kontrollimise õiguslikke tagajärgi.

3.6

Reform 2.

Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Maksejõuetuskorra parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

4. kv

2024

Maksejõuetuskorra parandamist käsitleva seaduse ja asjaomaste teiseste õigusaktide jõustumine, millega võetakse kasutusele maksejõuetuse ennetamise süsteem ning juriidiliste isikute ja ettevõtjate varajase hoiatamise vahend kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1023 (mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132) põhimõtetega. Uutes õigusaktides keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– pankroti ennetamine ja võlgnike maksevõime taastamine

– kriisi märkide varajane avastamine ettevõttes

– täiendavate võimaluste kindlakstegemine äriühingute maksevõime taastamiseks

– ettevõtjate jaoks kättesaadav teave maksejõuetuse ennetamise ja varajase hoiatamise mehhanismide kohta.

3.7

Reform 2. Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

 

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) lihtsustatud maksejõuetusmenetlusi käsitlevate õigusaktide jõustumine

1. kv

2026

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) lihtsustatud maksejõuetusmenetlusi käsitlevate õigusaktide jõustumine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1023 (mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132) põhimõtetega. Õigusakt on koostatud õigusliku mõju hindamise alusel, millesse on kaasatud ELi eksperdid. Õigusaktides keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

- mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (sealhulgas üksikettevõtjaid) hõlmavad lihtsustatud kohtuvälised ja pankrotimenetlused;

– mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud maksejõuetusmenetluse vahendite ja pankrotihaldurite teenuste kättesaadavus;

– maksejõuetusmenetluste kuritarvitamise ennetamine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt.

3.8

Reform 2.

Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Rahaliste ja mitterahaliste kohustuste ning digitaliseerimisega seotud kohtuotsuste täitmist parandavate õigusaktide jõustumine

2. kv

2025

Rahaliste ja mitterahaliste kohustustega seotud kohtuotsuste täitmist ning täitemenetluste edasist digitaliseerimist käsitleva seaduse jõustumine

3.9

Reform 2.

Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Kohtuotsuste täitmist käsitlevate andmete kogumise süsteem toimib

4. kv

2025

Kohtuotsuste täitmist käsitlevate andmete kogumise süsteem toimib

3.10

Reform 2.

Maksejõuetust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevad reformid

Kohtuotsuste täitmise uuendatud IT-süsteem toimib

2. kv

2026

Täitemenetlust, võlgnike vara jälitamist, pangakontode külmutamist ja võlgade tagasinõudmist hõlbustav ajakohastatud IT-süsteem toimib

3.11

Reform 3.

Kohtusüsteemi digitaliseerimine

IT-lahenduste loomine kohtusüsteemis

4. kv

2027

Ühtse õigusalase info- ja kommunikatsioonisüsteemi elektroonilise dokumendihalduse allsüsteemi katseline kasutuselevõtt 15 üld-, kaubandus- ja halduskohtus esimese astme ja apellatsiooniastme tasandil.

3.12

Reform 4.

Prokuratuuri reform

Juhtkonna tasandi prokuröride läbipaistvat ja saavutuspõhist valimist võimaldavate õigusaktide jõustumine

1. kv

2026

Juhtkonna tasandi prokuröride läbipaistvat ja saavutuspõhist valimist võimaldavate õigusaktide jõustumine Nendes õigusaktides keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– selged hindamiskriteeriumid, sealhulgas ametialane pädevus ja usaldusväärsus/eetika;

– läbipaistev, konkurentsivõimeline ja meritokraatlik valikumenetlus, mis hõlmab usaldatavat professionaalsuse ja usaldusväärsuse kontrolli;

– prokuratuuri ja valitsusasutuste, eelkõige prokuröride nõukogu institutsioonilise suutlikkuse ja pädevuste tugevdamine seoses prokuröride valimisega juhtivatele ametikohtadele.

3.13

Reform 4.

Prokuratuuri reform

Prokuröride distsiplinaarsüsteemi parandamist ning prokuröride kvalifikatsiooni- ja distsiplinaarkomisjoni suutlikkust suurendavate õigusaktide jõustumine

3. kv

2026

Prokuröride distsiplinaarsüsteemi parandamist ning prokuröride kvalifikatsiooni- ja distsiplinaarkomisjoni institutsioonilist suutlikkust tugevdavate õigusaktide jõustumine. GRECO soovituste rakendamisele suunatud täiustatud õigus- ja institutsiooniline raamistik keskendub järgmistele põhivaldkondadele:

– prokuröride käitumise ja eetikastandardite järgimisega seotud distsiplinaarsüütegude täpsustamine ning olemasolevate distsiplinaarkaristuste loetelu laiendamine, et suurendada nende proportsionaalsust ja tulemuslikkust;

– prokuröride kvalifikatsiooni- ja distsiplinaarkomisjoni koosseisu käsitlevate sätete muutmine, et tagada enamiku kohtade täitmine kolleegide valitud prokuröride poolt ning kõigi prokuröride kvalifikatsiooni- ja distsiplinaarkomisjoni liikmete kandidaatide eelvalikuks sõltumatu ja objektiivse menetluse läbiviimine, mis hõlmab nende usaldusväärsuse kontrollimist;

– distsiplinaarmenetluste tõhususe suurendamine aegumistähtaja pikendamise abil.

3.14

Reform 4.

Prokuratuuri reform

Kriminaalasjade haldamise elektrooniline süsteem toimib

4. kv

2026

Kriminaalasjade elektroonilise haldamise süsteemi keskmoodul, elektrooniline kriminaalmenetluste moodul ja juhtumite analüüsi moodul toimivad, võimaldades kriminaalasjade digitaalset menetlemist ning järk-järgult asendades/oluliselt ajakohastades vananenud ühtset kohtueelsete uurimiste registrit.

C.4. VÕITLUS KORRUPTSIOONI JA RAHAPESU VASTU

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus

Peatüki eesmärk on tugevdada peamisi korruptsioonivastase võitlusega tegelevaid asutusi ja ajakohastada õigusraamistikku, et suurendada korruptsioonivastase raamistiku üldist tõhusust ja riigi korruptsioonivastase poliitika rakendamist, mis on oluline soodsa ettevõtlus- ja investeerimiskliima ning kestliku taastumise ja majanduskasvu seisukohast. Peatükis käsitletakse ka puudusi, mis on seotud vara tagasivõitmise ja haldamisega institutsioonilisel ja menetlustasandil ning Ukraina õigusaktide vastavusse viimisega ELi acquis’ ja rahapesuvastase töökonna standarditega rahapesuvastase võitluse valdkonnas, et paremini võidelda majanduskuritegevuse vastu ja parandada üldist ärikliimat Ukrainas.

Reform 1. Korruptsioonivastase raamistiku institutsioonilise suutlikkuse väljatöötamine

Reformi eesmärk on aktiivse ja tõhusa uurimise abil suurendada korruptsioonivastase taristu üldist suutlikkust võidelda korruptsiooniga, sealhulgas kõrgemal tasandil.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks antakse korruptsioonivastasele eriprokuratuurile (SAPO) võimalus suurendada oma töötajate arvu 10 %-lt 15 %-le. Teiseks nimetatakse ametisse korruptsiooni ennetamise riikliku ameti uus juht. Kolmandaks suurendatakse kõrgema korruptsioonivastase kohtu kohtunike ja töötajate arvu vastavalt 60 % ja 40 %.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 1. kvartaliks.

Reform 2. Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Reformi üldeesmärk on tugevdada peamisi korruptsioonivastaseid institutsioone ja ühtlustada kriminaalmenetlust, et suurendada nende tõhusust, sealhulgas suurkorruptsiooni juhtumite puhul, vältides samal ajal menetluslikke kuritarvitusi ja põhjendamatuid sekkumisi. Reformiga käsitletakse ka puudusi, mis on seotud vara tagasivõitmise ja haldamisega institutsioonilisel ja menetlustasandil.

Reform koosneb neljast vahe-eesmärgist. Esiteks jõustub muudetud kriminaalseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik. Muudetud õigusaktidega täiustatakse kokkuleppemenetlusi reguleerivaid sätteid; tühistatakse kohtuliku eeluurimise periood alates kriminaalmenetluse registreerimisest kuni kahtlustustest teatamiseni ja võimaldatakse kõrgema korruptsioonivastase kohtu ühel kohtunikul lahendada teatavaid juhtumeid. Teiseks võetakse vastu uus korruptsioonivastane strateegia ja riiklik korruptsioonivastane programmi 2025. aasta järgseks perioodiks. Kolmandaks võetakse vastu vara tagasivõitmise strateegia aastateks 2023–2025 rakendamise tegevuskava. Neljandaks jõustub seadus, millega reformitakse vara tagasivõitmise ja haldamise ametit (ARMA).

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

Reform 3. Rahapesuvastased meetmed

Reformi eesmärk on viia Ukraina õigusraamistik veelgi paremini kooskõlla ELi acquis’ ja rahapesuvastase töökonna standarditega ning luua Ukrainas tõhus rahapesuvastane süsteem, et paremini võidelda majanduskuritegevuse vastu ja parandada Ukraina üldist ettevõtluskliimat.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks viiakse läbi järgmine riiklik riskihindamine. Teiseks jõustuvad üksikisikute pangakontode ja isiklike hoiulaegaste registrit ning juriidiliste isikute pangakontode registrit käsitlevad õigusaktid kooskõlas liidu õigustiku põhimõtetega. Kolmandaks paigaldatakse üksikisikute pangakontode ja isiklike hoiulaegaste registri ning juriidiliste isikute pangakontode registri jaoks vajalik tark- ja riistvara.

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 2. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

4.1

Reform 1. Korruptsioonivastase raamistiku institutsioonilise suutlikkuse väljatöötamine

Korruptsioonivastase eriprokuratuuri töötajate arvu suurendamine

3. kv

2024

Korruptsioonivastasel eriprokuratuuril lubatakse suurendada oma töötajate arvu 10 %-lt 15 %-le riikliku korruptsioonivastase büroo töötajate arvust.

4.2

Reform 1.

Korruptsioonivastase raamistiku institutsioonilise suutlikkuse väljatöötamine

Korruptsiooni ennetamise riikliku ameti uue juhi ametisse nimetamine

2. kv

2024

Korruptsiooni ennetamise riikliku ameti uus juht nimetatakse ametisse korruptsiooni ennetamise seaduse kohaselt korraldatud valikumenetluse alusel

4.3

Reform 1.

Korruptsioonivastase raamistiku institutsioonilise suutlikkuse väljatöötamine

Kõrgema korruptsioonivastase kohtu töötajate arvu suurendamine

1. kv

2025

Kõrgema korruptsioonivastase kohtu (HACC) kohtunike arvu suurendatakse 60 % ja töötajate arvu 40 %.

4.4

Reform 2.

Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Muudetud kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku jõustumine

3. kv

2024

Ukraina kriminaalseadustiku ja Ukraina kriminaalmenetluse seadustiku muutmist käsitlevate Ukraina seaduste jõustumine. Seadustes keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete täiustamine;

– kohtuliku eeluurimise perioodi tühistamine alates kriminaalmenetluse registreerimisest kuni kahtlustustest teatamiseni;

– kõrgema korruptsioonivastase kohtu ühel kohtunikul võimaldatakse lahendada teatavaid juhtumeid.

4.5

Reform 2.

Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Uue korruptsioonivastase strateegia ja riikliku korruptsioonivastase programmi vastuvõtmine 2025. aasta järgseks perioodiks

2. kv

2026

Parlament ja valitsus võtavad vastu ja avaldavad vastavalt korruptsioonivastase strateegia ja riikliku korruptsioonivastase programmi, mille rakendamisperiood hõlmab ajavahemikku pärast 2025. aastat.

4.6

Reform 2.

Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Vara tagasivõitmise strateegia aastateks 2023–2025 rakendamise tegevuskava vastuvõtmine

3. kv

2024

Vara tagasivõitmise strateegia aastateks 2023–2025 rakendamise tegevuskava vastuvõtmine ja avalikustamine ministrite kabineti veebisaidil

4.7

Reform 2.

Õigusraamistiku parandamine, et muuta korruptsioonivastane võitlus tulemuslikumaks

Vara tagasivõitmise ja haldamise ameti reformi käsitleva seaduse jõustumine

1. kv

2025

Vara tagasivõitmise ja haldamise ameti reformi käsitleva seaduse jõustumine Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– ameti juhi läbipaistev ja tulemuspõhine valikumenetlus, sealhulgas usaldusväärsuse ja professionaalsuse usutav kontroll;

– sõltumatu väline tulemuslikkuse hindamise süsteem;

– asutuse kontrolli all olevate arestitud varade haldamise ja müügi läbipaistev kord.

4.8

Reform 3.

Rahapesuvastased meetmed

Järgmise riikliku riskihindamise läbiviimine

4. kv

2025

Järgmise riikliku riskihindamise ettevalmistamine ja rakendamine kooskõlas Ukraina rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide riikliku hindamise ajakohastatud metoodikaga

4.9

Reform 3. Rahapesuvastased meetmed

Üksikisikute pangakontode ja isiklike hoiulaegaste registrit ning juriidiliste isikute pangakontode registrit käsitlevate õigusaktide jõustumine

2. kv

2027

Üksikisikute pangakontode ja isiklike hoiulaegaste registri ning juriidiliste isikute pangakontode registri jaoks vajaliku õigusraamistiku jõustumine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1153 (millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1640 (mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks) põhimõtetega ning Ukraina maksu-, pangandus-, rahapesuvastaste ning kapitaliturgu ja makseteenuseid käsitlevate õigusaktide muutmine.

4.10

Reform 3. Rahapesuvastased meetmed

Üksikisikute pangakontode ja isiklike hoiulaegaste registri ning juriidiliste isikute pangakontode registri jaoks vajalik tark- ja riistvara toimib

2. kv

2027

Üksikisikute pangakontode ja isiklike hoiulaegaste registri ning juriidiliste isikute pangakontode registri jaoks vajalik tark- ja riistvara toimib.



C.5. FINANTSTURUD

 1. Reformide ja investeeringute kirjeldus

Peatüki eesmärk on võimendada Ukraina finantssektori potentsiaali edendada majanduskasvu ja toetada majanduse taastumist ning jälgida pangandussektori seisundit finantsstabiilsuse säilitamisel, tugevdada õigusraamistikku kooskõlas ELi standarditega, lahendada viivislaenude probleem ja parandada kapitaliturgude reguleerimist.

Reform 1. Pangandussektori hindamine

Reformi eesmärk on pöörduda tagasi korrapärase hindamisprotsessi juurde, teha kindlaks võimalikud nõrgad kohad suurtes pankades ja tagada Ukraina pangandussüsteemi vastupanuvõime.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. Ukraina keskpank viib läbi suuremate pankade vastupanuvõime hindamise, mis hõlmab stressiteste negatiivse stsenaariumi alusel ning varade kvaliteedi sõltumatut läbivaatamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 1. kvartaliks.

Reform 2. Riigi osaluse vähendamine pangandussektoris

Reformi eesmärk on kehtestada riigi omanduses olevate pankade müügi põhimõtted ja strateegia riigi osaluse järkjärguliseks vähendamiseks pangandussektoris.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks kehtestatakse ajakohastatud õigusaktiga juhtpõhimõtted erinevate osaluste müümiseks riigi omanduses olevates pankades, võimaldades samal ajal paindlikkust täielikuks omandamiseks. Teiseks võetakse vastu strateegia, millega valmistatakse ette riigi osaluse järkjärgulist vähendamist riigi omanduses olevates pankades.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

Reform 3. Viivislaenude probleemi lahendamise parandamine

Reformi eesmärk on parandada viivislaenude probleemi lahendamist.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võtab Ukraina vastu viivislaenude probleemi lahendamise strateegia, milles keskendutakse usaldatavusnõuetele ning parandatakse viivislaenude restruktureerimise ja likvideerimise raamistikku. Teiseks võetakse vastu asjaomaste õigusaktide hilisemad seadusandlikud muudatused, milles võetakse arvesse strateegia soovitusi.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

Reform 4. Finantsjärelevalveasutuse suutlikkuse parandamine

Reformi eesmärk on parandada kapitaliturgude ja organiseeritud kaubaturgude riiklikku reguleerimist.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) standarditega kooskõlas oleva kapitaliturgude ja organiseeritud kaubaturgude riikliku reguleerimise parandamist käsitleva seaduse jõustumist.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

5.1

Reform 1.

Pangandussektori hindamine

Pangandussüsteemi vastupanuvõime hindamise avaldamine

1. kv

2026

Ukraina keskpank avaldab pangandussüsteemi suuremate pankade vastupanuvõime hindamise (varade osas), mis hõlmab stressiteste negatiivse stsenaariumi korral, ja varade kvaliteedi sõltumatu läbivaatamise tulemusi, kui tingimused selle teostamist võimaldavad.

5.2

Reform 2.

Riigi osaluse vähendamine pangandussektoris

Riigi omanduses olevate pankade müügipõhimõtteid käsitlevate õigusaktide jõustumine

3. kv

2025

Riigi omandis olevate pankade müüki käsitleva ajakohastatud õigusakti jõustumine, milleks on Ukraina 2012. aasta seadus nr 4524-VI, mis käsitleb riigi omandis olevate aktsiate võõrandamist riigi poolt rekapitaliseeritud pankade põhikirjajärgses kapitalis. Läbivaadatud õigusaktid peaksid hõlbustama erinevate osaluste müüki riigi omandis olevates pankades, võimaldades samal ajal paindlikkust täielikuks omandamiseks. Riigi omandis olevate pankade müügi aluspõhimõtted töötatakse välja ühisarutelude käigus ja konsensuse alusel rahvusvaheliste abiandjatega.

5.3

Reform 2.

Riigi osaluse vähendamine pangandussektoris

Pangandussektoris riigi osaluse järkjärgulise vähendamise strateegia vastuvõtmine

2. kv

2026

Valitsuse resolutsiooni või muu valitsuse õigusakti vastuvõtmine, millega võetakse vastu riigi omandis olevate pankade reformistrateegia, milles nähakse ette riigi osaluse järkjärguline vähendamine pangandussektoris. Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– rahaline usaldusväärsus ja finantsstabiilsus;

– viivislaenude haldamine;

– eelarveriskide leevendamine;

– pankade juhtimise ja tegevuse tõhususe parandamine;

– pankade väärtuse suurendamine, pikaajaline elujõulisus ja sammud erastamise suunas (kui see on asjakohane).

5.4

Reform 3.

Viivislaenude probleemi lahendamise parandamine

Viivislaenude probleemi lahendamise strateegia vastuvõtmine

2. kv

2025

Viivislaenude probleemi lahendamise strateegia vastuvõtmine kooskõlas asjaomaste ELi tavadega. Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– usaldatavusnõuete tugevdamine viivislaenude kajastamiseks ja lahendamiseks;

– viivislaene käsitlevate andmete ja muude asjaomaste turuandmete vahetamine finantseerimisasutuste ja riigiasutuste vahel, et parandada viivislaenude probleemi lahendamist;

– võimalike takistuste läbivaatamine ja meetmete väljatöötamine viivislaenude restruktureerimise ja lahendamise raamistiku parandamiseks.

5.5

Reform 3.

Viivislaenude probleemi lahendamise parandamine

Viivislaenude probleemi lahendamist parandavate õigusaktide jõustumine

2. kv

2026

Selliste õigusaktide jõustumine, millega rakendatakse viivislaenude lahendamise strateegia soovitusi, parandades viivislaenude probleemi lahendamise süsteemi.

5.6

Reform 4.

Finantsjärelevalveasutuse suutlikkuse parandamine

Kapitaliturgude ja organiseeritud kaubaturgude riikliku reguleerimise parandamist käsitleva seaduse jõustumine

4. kv

2025

Kapitaliturgude ja organiseeritud kaubaturgude riikliku reguleerimise parandamist käsitleva seaduse jõustumine, mis viib kõnealused turud kooskõlla Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni standarditega See viitab riikliku väärtpaberi- ja aktsiaturu komisjoni (NSSMC) suutlikkusele tegutseda vabana välisest mõjust, eelkõige poliitilisest või tööstusharu survest, teha otsuseid, mis põhinevad õigusaktidel ning turu usaldusväärsuse ja investorite kaitse parimatel huvidel, mitte välishuvidel, ning omada tugevaid jõustamismehhanisme ja teha rahvusvahelist koostööd.

C.6. AVALIKU SEKTORI VARADE HALDAMINE

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus

Peatüki eesmärk on parandada Ukraina riigi osalusega ettevõtete omandipoliitikat, üldjuhtimist ja haldamist ning ühtlustada riigiabi raamistik ELi õigustikuga. See aitab suurendada läbipaistvust ja tõhusust ning toetab võrdsete võimaluste loomist erasektoriga.

Reform 1. Riigi omandipoliitika vastuvõtmine

Reformi eesmärk on võtta vastu riigi omandipoliitika, mis kajastaks riigi osalusega ettevõtete pikaajalisi ja kogu valitsemissektorit hõlmavaid prioriteete. Riigi osalusega ettevõtete liigitamist uuendatakse vastavalt riigi omandipoliitikas sätestatud põhimõtetele. Riigi osalusega ettevõtete liigitamise tulemuseks on selliste riigi osalusega ettevõtete loetelu, mis jäävad riigi omandisse strateegiliselt; selliste riigi osalusega ettevõtete loetelu, mis esitatakse erastamiseks, nimetades eraldi alajaos ka kõik riigi osalusega ettevõtted, mille erastamine sõjaseisukorra ajal ajutiselt keelustatakse, ning selliste riigi osalusega ettevõtete loetelu, mis likvideeritakse.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab riigi omandipoliitikat kehtestavate õigusaktide jõustumist ja riigi osalusega ettevõtete liigitamise avaldamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 4. kvartaliks.

Reform 2. Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Reformi eesmärk on hõlbustada üleminekut riigi ühtselt ettevõtte õiguslikult vormilt ärilisema suunitlusega vormidele, edendada tõhusamat ja läbipaistvamat riigi osalusega ettevõtete juhtimisraamistikku seeläbi, et tõhustatakse üldjuhtimise standardeid ja rakendamist peamistes riigi osalusega ettevõtetes.

 

Reform koosneb neljast vahe-eesmärgist. Esiteks jõustub uus seadus, millega parandatakse riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimist, võttes arvesse OECD suuniseid, 2 sealhulgas määratakse kindlaks riigi osalusega ettevõtete nõukogude volitused. Teiseks nimetatakse vähemalt 15 peamises riigi osalusega ettevõttes ametisse järelevalvenõukogud, mille enamik liikmeid on sõltumatud. Kolmandaks muudab Ukraina vähemalt 15 peamist riigi osalusega ettevõtet kas aktsiaseltsiks või piiratud vastutusega äriühinguks. Neljandaks esitavad ametiasutused esimese äriühingu üldjuhtimise põhimõtete nõuetekohast järgimist tõendava aastaaruande.

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

Reform 3. Riigi osalusega ettevõtetes avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamine

Reformi eesmärk on luua võrdsed tingimused erasektoriga ning veelgi läheneda ELi õigustikule seeläbi, et, avaliku teenindamise kohustustega seotud tegevused ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevused eraldatakse üksteisest.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks võtab Ukraina vastu ja avaldab tegevuskava, milles määratakse kindlaks vajalikud sammud avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste struktuurseks kohustuslikuks eristamiseks kõigi avaliku teenindamise kohustustega tegelevate riigi osalusega ettevõtete puhul. Teiseks jõustuvad õigusaktid, millega tagatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni direktiiviga 2006/111 avaliku teenindamise kohustusega seotud ja mitteseotud tegevuste kohustusliku raamatupidamisarvestuste struktuurse eristamise määratlemine ja rakendamine. Kolmandaks avaldab Ukraina suurimate avaliku teenindamise kohustusega seotud tegevustes osalevate riigi osalusega ettevõtete kohta sõltumatu auditiaruande, milles käsitletakse ka raamatupidamisarvestuse eristamise rakendamist ja ristsubsideerimisega seotud turutingimustele vastavust.

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 3. kvartaliks.

Reform 4. Riigiabi kontrolliraamistiku parandamine 

Reformi eesmärk on lõpetada riigiabi kontrolli kohaldamise peatamine ja viia riigiabi kontrolliraamistik kooskõlla ELi raamistikuga, mis tooks kaasa suurema läbipaistvuse riigi osalusega ettevõtete riikliku rahastamise osas.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab riigiabi käsitlevate õigusaktide ajakohastamist, sealhulgas üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud sätteid, ning Ukraina monopolivastase komitee poolse riigiabi kontrolli peatamise täielikku lõpetamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

6.1

Reform 1.

Riigi omandipoliitika vastuvõtmine

Riigi omandipoliitika ja riigi osalusega ettevõtete liigitamise vastuvõtmine

4. kv

2024

Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni vastuvõtmine ja avaldamine üldise riigi omandipoliitika ja riigi osalusega ettevõtete liigitamise heakskiitmise kohta. Riigi omandipoliitikas keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– selliste avaliku poliitika eesmärkide loetlemine, mida riigi osalusega ettevõtted peavad saavutama;

– riigi rolli kirjeldamine riigi osalusega ettevõtete juhtimises; kuidas riik rakendab oma omandipoliitikat; ning selle rakendamises osalevate valitsusasutuste vastavad rollid ja kohustused;

– riigi osalusega ettevõtete riigi omandis hoidmise üldiste põhjenduste kindlaksmääramine ja nende põhjuste korrapärane läbivaatamine;

– riigi osalusega ettevõtete pikaajaliste ja kogu valitsemissektorit hõlmavate prioriteetide kindlaksmääramine;
– dividendipoliitika ning nõukogu liikmete ja juhtkonna tasustamise põhimõtete kindlaksmääramine.

Omandipoliitika võimaldab rakendada OECD äriühingu üldjuhtimise reforme jaotusvõrguettevõtjates, et parandada konkurentsi maagaasiturgudel.

Riigi osalusega ettevõtete liigitamisel on järgmised tulemused:

– loetelu riigi osalusega ettevõtetest, mis jäävad riigi omandisse strateegiliselt;

loetelu riigi osalusega ettevõtetest, mida kavatsetakse erastada, märkides eraldi alajaos ka kõik riigi osalusega ettevõtted, mille erastamine on sõjaseisukorra ajal ajutiselt keelatud;

– loetelu likvideeritavatest riigi osalusega ettevõtetest.

6.2

Reform 2.

Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimist käsitlevate õigusaktide jõustumine

2. kv

2024

Riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimist käsitleva uue seaduse jõustumine, võttes arvesse OECD suuniseid äriühingu üldjuhtimise kohta. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– riigi osalusega ettevõtete nõukogude volituste kindlaksmääramine tegevjuhtide ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel;

– riigi osalusega ettevõtete nõukogude volituste kindlaksmääramine riigi osalusega ettevõtete strateegilisi, investeerimis- ja rahastamiskavasid käsitlevate dokumentide heakskiitmisel;

– riigi osalusega ettevõtete nõukogude iga-aastase hindamismenetluse kehtestamine.

6.3

Reform 2.

Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Ametisse nimetamine riigi osalusega ettevõtete nõukogudesse selliselt, et sõltumatud liikmed on enamuses

2. kv

2026

Vähemalt 15 riigi osalusega ettevõttes nimetatakse ametisse nõukogud, kus sõltumatud liikmed on enamuses. Need ettevõtted kuuluvad ministrite kabineti protokollilise otsusega heaks kiidetud peamiste riigi osalusega ettevõtete loetelusse. Nõukogu liikmed nimetatakse ametisse konkursi teel vastavalt kokkulepitud menetlustele, mis on kehtestatud valikumenetluse alguses.

6.4

Reform 2.

Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Peamiste riigi osalusega ettevõtete äriühinguteks muutmine

3. kv

2026

Vähemalt 15 riigi osalusega ettevõtet ministrite kabineti protokollilise otsusega heaks kiidetud peamiste riigi osalusega ettevõtete loetelust muudetakse kas aktsiaseltsiks või piiratud vastutusega äriühinguks.

6.5

Reform 2.

Riigi osalusega ettevõtete juhtimise ja haldamise parandamine

Äriühingu üldjuhtimise põhimõtete nõuetekohast järgimist tõendava aruande esitamine

4. kv

2027

Euroopa Komisjonile esitatakse esimene aastaaruanne koos finants- ja tegevustulemustega, mis näitavad, et äriühingu üldjuhtimise põhimõtteid järgitakse nõuetekohaselt. Aruandes hinnatakse ka nõukogude otsuste tegemise sõltumatust, eelkõige vähemalt 15 riigile kuuluva ettevõtte puhul peamiste riigile kuuluvate ettevõtete nimekirjast, sealhulgas seda, kas strateegilistes küsimustes otsuste tegemiseks ja juhtkonna ametisse nimetamiseks on vaja valitsuse tegelikku nõusolekut.

Enne auditit kehtestatakse ja jõustatakse järgmised äriühingu üldjuhtimise peamised põhimõtted:

– ministrite kabineti, rahandusministeeriumi ja majandusministeeriumi ülesanded on selgelt määratletud ja parlamendi järelevalve on tagatud;

– riigi osalusega ettevõtete konsolideeritud juhtimisüksuste pädevus ja ulatus on selgelt määratletud täielikus kooskõlas riigi omandipoliitikaga;

– avaliku sektori finantsjuhtimise kaalutlused sisalduvad suuremate riigi osalusega ettevõtete (ja vajaduse korral konsolideeritud riigi osalusega ettevõtete juhtimisüksuste) põhikirjades;

– suuremate riigi osalusega ettevõtete põhikirju muudetakse vajaduse korral kooskõlas äriühingu üldjuhtimise reformi põhimõtetega, sealhulgas selleks, et tagada nõukogude sõltumatus otsuste tegemisel.

6.6

Reform 3.

Riigi osalusega ettevõtetes avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamine

Avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamist käsitleva tegevuskava vastuvõtmine

1. kv

2025

Sellise tegevuskava vastuvõtmine ja avaldamine, milles määratakse kindlaks sammud avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste struktuurseks kohustuslikuks eristamiseks kõigi avaliku teenindamise kohustustega tegelevate riigi osalusega ettevõtete puhul. Tegevuskava põhineb nõutavate raamatupidamismeetodite kasutuselevõtu praegusel tasemel ja hõlmab operatiivseid samme vajalike muudatuste rakendamise erinevates etappides olevate äriühingute raamatupidamisarvestuste eristamiseks. Tegevuskavas kirjeldatakse, kuidas toimub avaliku teenindamise kohustustega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuse eristamine kõigis peamistes riigi osalusega ettevõtetes, mis on heaks kiidetud ministrite kabineti protokollilise otsusega.

6.7

Reform 3.

Riigi osalusega ettevõtetes avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamine

Avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

4. kv

2025

Vahe-eesmärgi 6.6 raames vastu võetud tegevuskavas kindlaks määratud õigusaktide jõustumine, millega tagatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni direktiiviga 2006/111 avaliku teenindamise kohustusega seotud ja mitteseotud tegevuste kohustusliku raamatupidamisarvestuste struktuurse eristamise määratlemine ja rakendamine kõigis suuremates ministrite kabineti protokollotsusega heaks kiidetud riigi osalusega ettevõtetes, mis tegelevad avaliku teenindamise kohustuste täitmisega.

6.8

Reform 3.

Riigi osalusega ettevõtetes avaliku teenindamise kohustusega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamine

Avaliku teenindamise kohustustega seotud ja avaliku teenindamise kohustusega mitteseotud tegevuste raamatupidamisarvestuste eristamist kinnitava auditiaruande esitamine

3. kv

2027

Sõltumatu auditiaruande esitamine, mille viib läbi audiitorfirma, mis kuulub rahvusvahelisse auditivõrgustikku ja millel on siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus viia läbi avalikku huvi pakkuvate ettevõtete finantsaruannete kohustuslik audit. Selline aruanne sisaldab peamiste riigi osalusega ettevõtete puhul, mis on heaks kiidetud ministrite kabineti protokollotsusega ja mis tegelevad avaliku teenindamise kohustuste täitmisega, järgmiste valdkondade üksikasjalikku hinnangut:

– raamatupidamisarvestuse eristamise rakendamine;

– ristsubsideerimise vastavus turutingimustele;

– avaliku teenindamise kohustuste määratlus iga riigi osalusega ettevõtte kohta;

– avaliku teenuse osutamise kohustustest tulenevad kulud, rahavood ja kohustised.

6.9

Reform 4.

Riigiabi kontrolliraamistiku parandamine

Riigiabi käsitlevate ajakohastatud õigusaktide jõustumine ja riigiabi kontrolli kohaldamise peatamise täielik tühistamine

4. kv

2025

Riigiabi käsitlevate ajakohastatud õigusaktide, sealhulgas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate sätete jõustumine koos riigiabi kontrolli kohaldamise peatamise täieliku tühistamisega Ukraina monopolivastase komitee poolt, välja arvatud selliste süsteemselt oluliste pankade riigipoolne rekapitaliseerimine, kellel on sõjaseisukorra kehtivuse ajaks kaitsetööstuse rahastamise eesmärgil riigisaladuse luba. Seadus võimaldab ka konkreetseid asjakohaseid abikavasid VKEde toetamiseks sõjaseisukorra raames.

C.7. INIMKAPITAL

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Peatüki eesmärk on esitada reformid, mida peetakse vajalikuks, et peatada viimaste aastate inimkapitali vähenemine, luues samal ajal aluse kestlikule taastumisele, ülesehitamisele ja moderniseerimisele.

Reform 1. Kutsehariduse parandamine

Reformi eesmärk on tagada, et haridus vastaks tööturu ja riigi taastumise vajadustele, suurendades selleks haridusasutuste institutsioonilist suutlikkust pakkuda formaalset ja mitteformaalset kutseharidust ning reguleerides suhteid kutseharidusasutuste, riiklike/kohalike ja rahvusvaheliste sidusrühmade vahel inimkapitali kestlikuks arenguks Ukrainas.

 

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab kutseharidust käsitleva õigusakti jõustumist.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 2. kvartaliks.

Reform 2. Koolieelse hariduse parandamine

Reformi eesmärk on tagada juurdepääs kvaliteetsele koolieelsele haridusele eesmärgiga suurendada eelkooliealiste lastega naiste osalemist tööturul.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab koolieelset haridust käsitleva õigusakti jõustumist.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 1. kvartaliks.

Reform 3. Puuetega inimeste rehabiliteerimissüsteemi parandamine

Reformi eesmärk on parandada rehabiliteerimissüsteemi ja võimaldada inimeste vajaduste laiemat hindamist uue elektroonilise süsteemi abil.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab õigusaktide jõustumist, et tagada vastavus rahvusvaheliste standarditega, mis käsitlevad funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise mõõtmist, ning võtta kasutusele elektrooniline süsteem, mis sisaldab teavet üksikisiku vajaduste kohta ja pakub automaatselt teenuseid vastavalt kindlakstehtud vajadustele.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 4. kvartaliks.

Reform 4. Üleminek sõjaväeteenistusest tsiviilellu 

Reformi eesmärk on hõlbustada üleminekut sõjaväeteenistusest tsiviilellu, sealhulgas aktiivset osalemist ühiskonna- ja majanduselus.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist, nimelt üleminekusüsteemi ja sellega seotud teenuste rakendamiseks vajalike seadusandlike meetmete jõustumisest. 

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 3. kvartaliks.

Reform 5. Sotsiaaltaristu parandamine ja deinstitutsionaliseerimine

Reformi eesmärk on parandada laste, puuetega inimeste ja riiklikus hooldussüsteemis olevate eakate heaolu.

 

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab kahe strateegia vastuvõtmist psühhoneuroloogiliste ja muude hoolekandeasutuste reformimiseks ning laste, puuetega inimeste ja eakate hoolduse deinstitutsionaliseerimist.

 

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 4. kvartaliks.

Reform 6. Tööturu toimimise parandamine 

Reformi eesmärk on aidata kaasa tööturu paremale toimimisele.

 

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu strateegia, mille eesmärk on parandada Ukraina demograafilist olukorda aastaks 2040, sealhulgas vähendada enneaegset suremust ja muuta negatiivseid rändesuundumusi. Teiseks võetakse vastu rahvastiku tööhõive strateegia, milles pakutakse välja meetmed Ukraina tööturu tingimuste ajakohastamiseks, näiteks lihtsustatud juurdepääs tööturule ja riikliku tööturuameti reform.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

Reform 7. Abivajajatele eluaseme kättesaadavuse tagamine

Reformi eesmärk on töötada välja sotsiaaleluasemete süsteemi raamistik.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustuvad õigusaktid, millega kehtestatakse Ukraina eluasemepoliitika peamised prioriteedid, nagu läbipaistvus, kõige haavatavamate rühmade juurdepääs eluasemetele ja toetuskavade loomine. Teiseks jõustuvad sotsiaaleluruumide loomist käsitlevad õigusaktid.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 4. kvartaliks.

Reform 8. Sotsiaalkindlustuse parandamine

Reformi eesmärk on parandada avalike sotsiaalteenuste osutamist, võttes kasutusele mehhanismid teatavate sotsiaalteenuste hankimiseks registreeritud teenuseosutajatelt.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab resolutsiooni vastuvõtmist, millega reformitakse sotsiaalteenuste hankesüsteemi, muudetakse rahastamismudel sotsiaalteenuste tulemuspõhiseks ostumudeliks ning stimuleeritakse selliste sotsiaalteenuste osutamist, mida ühiskond tavaliselt ei rahasta.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 2. kvartaliks.

Reform 9. Kultuurilise arengu hoogustamine

Reformi eesmärk on edendada Ukraina kultuuripärandit.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab sellise strateegia vastuvõtmist, millega seatakse esmatähtsad eesmärgid, nagu Ukraina kultuuripakkumise kvaliteedi ja juurdepääsetavuse parandamine ning Ukraina kultuuriasutuste suutlikkuse suurendamine.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 1. kvartaliks.

Investeering 1. Investeeringud haridusse

Selle investeeringu eesmärk on parandada juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele riiklikule haridusele.

Investeering koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks hõlmab see vähemalt 300 miljoni euro eraldamist jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendina), et parandada juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele haridusele 2024. ja 2025. aastal. Teiseks hõlmab see vähemalt 650 miljoni euro eraldamist jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendina), et parandada juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele haridusele 2024., 2025, 2026. ja 2027. aastal.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

Investeering 2. Investeeringud tervishoidu

Selle investeeringu eesmärk on parandada Ukraina riiklikku tervishoiusüsteemi.

Investeering koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks hõlmab see vähemalt 200 miljoni euro eraldamist jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendina), et tugevdada tervishoiutaristut ja -rajatisi, tervishoiuteenuste digitaliseerimist ning meditsiinianalüüsideks, kirurgiliseks ja patsientide raviks vajalike seadmete tarnimist 2024. ja 2025. aastal. Teiseks hõlmab see vähemalt 400 miljoni euro eraldamist (Ukraina grivna ekvivalendina), et tugevdada tervishoiutaristut ja -rajatisi, tervishoiuteenuste digitaliseerimist ning meditsiinianalüüsideks, kirurgiliseks ja patsientide raviks vajalike seadmete tarnimist 2024., 2025, 2026. ja 2027. aastal.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

Investeering 3. Investeeringud sotsiaaltaristusse

Selle investeeringu eesmärk on tugevdada Ukraina sotsiaaltaristut.

 

Investeering koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab vähemalt 350 miljoni euro eraldamist jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendina) kahjustatud või hävitatud sotsiaaltaristu taastamiseks ja ehitamiseks (uue taristu ehitamine, rekonstrueerimine, kapitaalremont, taastamine).

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

Investeering 4. Investeeringud kahjustatud või hävinud eluasemete hüvitamiseks

Selle investeeringu eesmärk on parandada taskukohaste eluasemete kättesaadavust ning parandada eluasemete kvaliteeti ja juurdepääsetavust.

 

Investeering koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab vähemalt 600 miljoni euro eraldamist jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendina) hüvitistena, mida makstakse isikutele, kelle eluase on Venemaa agressioonisõja tõttu kahjustatud või hävinud.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

Investeering 5. Investeeringud haavatavatele elanikkonnarühmadele eluaseme pakkumiseks

Selle investeeringu eesmärk on parandada taskukohaste eluasemete kättesaadavust ning parandada eluasemete kvaliteeti ja juurdepääsetavust, pöörates erilist tähelepanu veteranidele, puuetega inimestele, nende pereliikmetele ja riigisisestele põgenikele.

 

Investeering koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks hõlmab see vähemalt 200 miljoni euro eraldamist jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendina) eluaseme pakkumiseks I ja II rühma puuetega inimestele 2024. ja 2025. aastal. Teiseks hõlmab see vähemalt 450 miljoni euro eraldamist jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendina) eluaseme pakkumiseks I ja II rühma puuetega inimestele 2024., 2025, 2026. ja 2027. aastal.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

7.1

Reform 1.

Kutsehariduse parandamine

Kutseharidust käsitleva õigusakti jõustumine

2. kv

2025

Ukraina kutseharidusseaduse jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– õiglaste toimimiseeskirjade sõnastamine haridusteenuste turul kutsehariduse valdkonnas tegutsevatele haridusasutustele;

– haridusasutuste institutsiooniline suutlikkuse suurendamine formaalse ja mitteformaalse kutsehariduse pakkumiseks;

– kutseharidusasutuste, riiklike/kohalike ja rahvusvaheliste sidusrühmade vaheliste suhete selge sõnastamine inimkapitali kestliku arengu tagamiseks Ukrainas.

7.2

Reform 2.

Koolieelse hariduse parandamine

Koolieelset haridust käsitleva õigusakti jõustumine

1. kv

2025

Ukraina koolieelse hariduse seaduse jõustumine vastavuses nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitusega kvaliteetsete alushariduse kohta. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– koolieelse hariduse kättesaadavuse tagamine koolieelses eas lastele;

– õiglased toimimiseeskirjad haridusteenuste turul koolieelse hariduse valdkonnas tegutsevatele haridusasutustele;

– inimväärsed töötingimused koolieelse hariduse valdkonna töötajatele;

– koolieelse hariduse pakkujate paindliku ja tõhusa võrgustiku toimimiseeskirjad.

7.3

Reform 3.

Puuetega inimeste rehabiliteerimissüsteemi parandamine

Puuetega inimeste rehabiliteerimissüsteemi käsitleva õigusakti jõustumine

4. kv

2026

Ukraina puuetega inimeste rehabiliteerimist käsitleva seaduse muutmise seaduse jõustumine.

Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni kasutamine;

– üksikisiku vajaduste kohta teavet sisaldava ja kindlaks tehtud vajaduste (sotsiaalsed, meditsiinilised ja muud) alusel automaatselt teenuseid pakkuva elektroonilise süsteemi kasutuselevõtmine.

7.4

Reform 4.

Üleminek sõjaväeteenistusest tsiviilellu

Sõjaväeteenistusest tsiviilellu ülemineku süsteemi rakendamiseks vajaliku õigusakti jõustumine

3. kv

2026

Ukraina riikliku veteranipoliitika seaduse jõustumine, sealhulgas sõjaväeteenistusest tsiviilellu ülemineku süsteemi kehtestamine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– rehabiliteerimine ja ravi, sh psühholoogiline abi;

– koolituse, ümberõppe ja täienduskoolituse programmid;

– vajalikud tingimused veteranide kui eraldi kategooria tööhõive tagamiseks;

– meetmed veteranidest ettevõtjate toetamiseks.

7.5

Reform 5.

Sotsiaaltaristu parandamine ja deinstitutsionaliseerimine

Psühhoneuroloogiliste ja muude hoolekandeasutuste reformimise ning puuetega inimeste ja eakate hoolduse deinstitutsionaliseerimise strateegia vastuvõtmine, samuti iga Ukraina lapse perekeskkonnas kasvamise õiguse tagamise strateegia aastateks 2024–2028 vastuvõtmine

4. kv

2024

Psühhoneuroloogiliste ja muude hoolekandeasutuste reformimise ning puuetega inimeste ja eakate hoolduse deinstitutsionaliseerimise strateegia heakskiitmist käsitleva ministrite kabineti määruse ning iga Ukraina lapse perekonnas kasvamise õiguse tagamise strateegia aastateks 2024–2028 heakskiitmist käsitleva ministrite kabineti määruse vastuvõtmine. Strateegiad keskenduvad järgmistele peamistele valdkondadele:

– sotsiaalteenuste arendamine, et toetada lastega perekondi, puuetega inimesi ja eakaid, et nad elaksid kogukonnas iseseisvalt ja hoida ära institutsionaliseerimine;

– puuetega inimeste ja täiendavat toetust vajavate eakate toetatud elamise teenuste arendamine;

– perekonnapõhiste hooldusvormide (nt perepõhine hooldus, eestkoste ja lapsendamine) pakkumine vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele.

7.6

Reform 6.

Tööturu toimimise parandamine

Demograafilise arengu strateegia aastani 2040 vastuvõtmine

3. kv

2024

Ukraina demograafilise strateegia heakskiitmist kuni 2040. aastani käsitleva Ukraina ministrite kabineti määruse vastuvõtmine. Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– olukorra parandamine viljakuse valdkonnas;

– enneaegse suremuse vähendamine, eriti tööealiste meeste seas;

– negatiivsetest rändesuundumustest ülesaamine sundrändajate tagasipöördumise, välisriikide diasporaa esindajate meelitamise kaudu Ukrainasse jne;

– pikema aktiivse eluea edendamine;

– taristu- ja julgeolekualaste eeltingimuste loomine, et parandada demograafilist olukorda.

7.7

Reform 6.

Tööturu toimimise parandamine

Rahvastiku tööhõive strateegia vastuvõtmine

2. kv

2026

Elanikkonna tööhõivestrateegia heakskiitmist käsitleva Ukraina ministrite kabineti määruse vastuvõtmine. Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– soodsate tööhõivetingimuste loomine, sealhulgas ettevõtluse kaudu ja pöörates erilist tähelepanu naistele;

– tööturule juurdepääsu lihtsustamine;

– ümberõpe ja ümberkvalifitseerimine;

– riiklikku tööturuameti reform;

– tööturu prognoosimise reform;

– stiimulid välismaiste talentide, ettevõtjate, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ja üliõpilaste meelitamiseks Ukraina tööturule.

7.8

Reform 7.

Abivajajatele eluaseme kättesaadavuse tagamine

Eluasemepoliitika aluspõhimõtteid käsitlevate õigusaktide jõustumine

4. kv

2025

Ukraina eluasemepoliitika aluspõhimõtete seaduse jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– eluaseme kättesaadavus kõige haavatavamatele kodanikerühmadele peaks muutuma eluaseme pakkumise peamiseks põhimõtteks;

– eri finantssuutlikkusega kodanikele eri toetusmehhanismide loomine ja neile juurdepääsu kriteeriumide kindlaksmääramine;

– õigusliku aluse reguleerimine sotsiaaleluaseme üürimise ja sotsiaaleluaseme ostuõigusega üürimise võimaluse loomiseks;

– läbipaistva süsteemi loomine kodanike eluasemevajaduste registreerimiseks, et tagada kiire reageerimine kohalikul tasandil;

– läbipaistva raamistiku loomine üldsuse, kodanikuühiskonna ja rahvusvahelise üldsuse poolseks järelevalveks.

7.9

Reform 7.

Abivajajatele eluaseme kättesaadavuse tagamine

Sotsiaaleluasemefondi käsitlevate õigusaktide jõustumine

4. kv

2026

Ukraina sotsiaaleluasemefondi seaduse muutmise seaduse (või selle seaduse uut versiooni) jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– institutsioonilise raamistiku loomine, et tagada piisav hulk sotsiaaleluasemeprojekte;

– läbipaistva süsteemi loomine kodanike vajaduste seireks, et tagada kiire reageerimine kohalikul tasandil;

– läbipaistva raamistiku loomine üldsuse, kodanikuühiskonna ja rahvusvahelise üldsuse poolseks järelevalveks;

– institutsioonilise raamistiku suutlikkuse parandamine, et tagada piisav hulk sotsiaaleluasemeprojekte;

– sotsiaaleluruumide rajamise ja käitamise eeskirjade parandamine, sealhulgas energiatõhususe, ohutuse ja muude standardite järgimise tagamine.

7.10

Reform 8.

Sotsiaalkindlustuse parandamine

Sotsiaalteenuste hankeid käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine

2. kv

2025

Sotsiaalteenuste ostmist riigieelarve vahendite arvelt käsitleva Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni vastuvõtmine. Resolutsioon on eelarveneutraalne, ei mõjuta mingil viisil Ukraina võla jätkusuutlikkust ning selles keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– üleminek sotsiaalhoolekandeasutuste rahastamiselt sotsiaalteenuste tulemustele suunatud ostumudelile;

– sellise registreeritud avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt sotsiaalteenuste osutajatelt teatavate sotsiaalteenuste ostmise mehhanismi kasutuselevõtmine, mis põhineb kehtestatud sotsiaalteenuste standarditel ja teenuseosutajate kriteeriumidel.

7.11

Reform 9.

Kultuurilise arengu hoogustamine

Ukraina kultuuri arengustrateegia vastuvõtmine

1. kv

2025

Ukraina kultuuri arengustrateegia heakskiitmist käsitleva ministrite kabineti määruse vastuvõtmine. Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– Ukraina rahva kultuuripärandi ja väärtuste kui Euroopa ühise kultuuripiirkonna lahutamatu osa säilitamine, kaitsmine ja edendamine, rahvusliku mälu säilitamine;

– inimestele kvaliteetsete ja kättesaadavate kultuuriteenuste ning loomingulise eneseteostuse võimaluste pakkumine;

– Ukraina kultuuriasutuste suutlikkuse suurendamine, et parandada juurdepääsetavust, jagada kultuurielus osalemise parimaid tavasid ja tugevdada rahvusvahelisi kultuurisuhteid;

– loomemajanduse kui sotsiaalse innovatsiooni ja tööhõive tõukejõu toetamine, loomemajanduse institutsioonilise suutlikkuse suurendamine.

7.12

Investeering 1. Investeeringud haridusse

Vähemalt 300 miljoni euro väärtuses investeeringuid haridusse

2. kv

2026

Valitsuse vahearuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024. ja 2025. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor eelkõige piirkondlikule ja kohalikule tasandile (mis on osa vahe-eesmärgist 9.7) vähemalt 300 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendina), et parandada juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele haridusele, sealhulgas koolieelsele haridusele kooskõlas koolieelset haridust käsitlevate uute õigusaktidega, muu hulgas järgmistel eesmärkidel:
– varjendid ja turvalised tingimused haridusasutustes;
– koolibussid;
– tänapäevane õpetamismeetod, sealhulgas digitaliseerimise kaudu;
– materjalid ja seadmed õppeasutuste jaoks;
– kvaliteetne toitlustus;
– õpikodade ja laborite loomine haridusasutustes;

– haridushoonete energiatõhususe parandamine. 

7.13

Investeering 1. Investeeringud haridusse

Vähemalt 650 miljoni euro väärtuses investeeringuid haridusse

4. kv

2027

Valitsuse lõpparuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor eelkõige piirkondlikule ja kohalikule tasandile (mis on osa vahe-eesmärgist 9.8) vähemalt 650 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis), et parandada juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele haridusele, sealhulgas koolieelsele haridusele kooskõlas koolieelset haridust käsitlevate uute õigusaktidega, muu hulgas järgmistel eesmärkidel:

– varjendid ja turvalised tingimused haridusasutustes;

– koolibussid;

– tänapäevane õpetamismeetod, sealhulgas digitaliseerimise kaudu;

– materjalid ja seadmed õppeasutuste jaoks;

– kvaliteetne toitlustus;

– õpikodade ja laborite loomine haridusasutustes;

– haridushoonete energiatõhususe parandamine.

7.14

Investeering 2.

Investeeringud tervishoidu

Vähemalt 200 miljoni euro väärtuses investeeringuid tervishoidu

2. kv

2026

Valitsuse vahearuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024. ja 2025. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor vähemalt 200 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) tervishoiu tugevdamiseks, millest osa piirkondlikule tasandile (osana vahe-eesmärgist 9.7), muu hulgas järgmistel eesmärkidel:
– laboriseadmed mikro-bioloogiliseks, keemiliseks ja füüsikaliseks analüüsiks;
– varjendid ja ohutusmeetmed tervishoiuasutuste jaoks;
– haiglaseadmed meditsiinilise analüüsi, kirurgilise ravi ja patsientide hoolduse jaoks;
– tervishoiutaristu ja -rajatised;
– IT-süsteemid tervishoiuteenuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks.

7.15

Investeering 2.

Investeeringud tervishoidu

Vähemalt 400 miljoni euro väärtuses investeeringuid tervishoidu

4. kv

2027

Valitsuse lõpparuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor vähemalt 400 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) tervishoiu tugevdamiseks, millest osa piirkondlikule tasandile (osana vahe-eesmärgist 9.8), muu hulgas järgmistel eesmärkidel:

– laboriseadmed mikro-bioloogiliseks, keemiliseks ja füüsikaliseks analüüsiks;

– varjendid ja ohutusmeetmed tervishoiuasutuste jaoks;

– haiglaseadmed meditsiinilise analüüsi, kirurgilise ravi ja patsientide hoolduse jaoks;

– tervishoiutaristu ja -rajatised;

– IT-süsteemid tervishoiuteenuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks.

7.16

Investeering 3.

Investeeringud sotsiaaltaristusse

Vähemalt 350 miljoni euro väärtuses investeeringuid sotsiaaltaristusse

4. kv

2027

Valitsuse lõpparuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor vähemalt 350 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) kahjustatud/hävitatud sotsiaaltaristu taastamiseks, ehitamiseks (uusehitus, rekonstrueerimine, kapitaalremont, taastamine), millest osa piirkondlikule tasandile (osana vahe-eesmärgist 9.8), et kõrvaldada sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased tagajärjed, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni relvastatud kallaletung Ukraina vastu, eelkõige piirkondlikul tasandil.

7.17

Investeering 4.

Investeeringud kahjustatud või hävinud eluasemete hüvitamiseks

Vähemalt 600 miljoni euro väärtuses investeeringuid kahjustatud eluasemete rahaliseks hüvitamiseks

4. kv

2027

Valitsuse lõpparuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor vähemalt 600 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) hüvitiste maksmiseks isikutele, kelle eluase on kahjustatud või hävinud Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga seotud vaenutegevuse, terroriaktide või sabotaaži tagajärjel, tuginedes kahjustatud ja hävinud vara riikliku registri kontrollitud andmetele.

7.18

Investeering 5. Investeeringud haavatavatele elanikkonnarühmadele eluaseme pakkumiseks

Vähemalt 200 miljoni euro suurune investeering eluaseme pakkumiseks I ja II rühma puuetega veteranidele, surnud veteranide pereliikmetele ja riigisisestele põgenikele

2. kv

2026

Valitsuse vahearuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024. ja 2025. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor vähemalt 200 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) eluaseme pakkumiseks:
– I ja II rühma puuetega inimestele, kes kaitsesid Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;
– surnud kaitsjate pereliikmetele;
– riigisisestele põgenikele, kes kaitsesid Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning nende pereliikmetele.

7.19

Investeering 5. Investeeringud haavatavatele elanikkonnarühmadele eluaseme pakkumiseks

Vähemalt 450 miljoni euro suurune investeering eluaseme pakkumiseks I ja II rühma puuetega veteranidele, surnud veteranide pereliikmetele ja riigisisestele põgenikele

4. kv

2027

Valitsuse lõpparuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor vähemalt 450 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) eluaseme pakkumiseks:

– I ja II rühma puuetega inimestele, kes kaitsesid Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;

– surnud kaitsjate pereliikmetele;

– riigisisestele põgenikele, kes kaitsesid Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning nende pereliikmetele.

C.8. ETTEVÕTLUSKESKKOND

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Käesoleva peatüki eesmärk on parandada Ukraina ettevõtluskeskkonda, tunnistades erasektori rolli riigi kestlikul taastumisel. Selle peatüki reformide eesmärk on vähendada ettevõtluskulusid, muu hulgas vähendades bürokraatiat, suurendades digitaliseerimist ja hõlbustades juurdepääsu rahastamisele.

Reform 1. Regulatiivse keskkonna parandamine 

Reformi eesmärk on parandada regulatiivset keskkonda, kaotades kattuvad määrused ning lihtsustades ja digitaliseerides haldusmenetlusi.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu tegevuskava majandustegevuse reguleerimise optimeerimiseks ja digitaliseerimiseks eri sektorites. Teiseks jõustuvad õigusaktid, mis käsitlevad dereguleerimist ja ettevõtlustingimuste lihtsustamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

Reform 2. Majandusjulgeoleku büroo reform

Reformi eesmärk on majandusjulgeoleku büroo taaskäivitada ja seda elavdada, nähes ette selgemad volitused ning avatud, läbipaistva ja konkurentsivõimelise protsessi juhtkonna ja töötajate valimiseks.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb uute õigusaktide jõustumises, et kehtestada avatud, läbipaistev ja konkurentsivõimeline (tulemuspõhine) protsess juhtkonna ja töötajate valimiseks, rangemad nõuded valikukomisjonile, töötajate lepingusüsteem, selge rakendusala ja volituste määratlus ning töötajate atesteerimise mehhanism.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 2. kvartaliks.

Reform 3. Juurdepääs rahastamisele ja turgudele

Reformi eesmärk on aidata erasektorit eri vahendite abil.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võtab Ukraina vastu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) strateegia ja tegevuskava selle rakendamiseks, et parandada VKEde juurdepääsu turgudele, rahastamisele ja muudele ressurssidele ning teadmistele. Teiseks jõustuvad kommunaalvõrkudele juurdepääsu lihtsustamist käsitlevad seadusandlikud muudatused.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 1. kvartaliks.

Reform 4. Riigihangete parandamine 

Reformi eesmärk on tugevdada Ukraina riigihangete süsteemi ELi õigustikuga kooskõlas oleva õigusraamistiku kaudu.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab riigihankeid käsitlevate õigusaktide vastavusseviimist liidu õigustikuga, keskendudes peamiselt klassikalistele ja kommunaalteenuste riigihangete direktiividele, kontsessioonidele ning avaliku ja erasektori partnerlustele, energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete kohaldamisele riigihangete kohustuslike miinimumkriteeriumidena ning e-riigihangete süsteemi tõhustamisele.

 

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 3. kvartaliks. 

Reform 5. Õigusaktide ja standardite ühtlustamine ELiga 

Reformi eesmärk on jätkata turujärelevalvemeetmeid ning hõlbustada ELi normide ja standardite vastuvõtmist Ukrainas, eelkõige tööstustoodete valdkonnas.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu õigusaktid toiduks mittekasutatavate toodete turujärelevalvemeetmete ja kontrolli jätkamise kohta. Teiseks koostatakse kolme tööstustoodete rühma (masinad, seadmete elektromagnetiline ühilduvus, madalpingelised elektriseadmed) käsitlevate harmoneeritud standardite alusel riiklikud standardid.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 3. kvartaliks.

Reform 6. Hilinenud maksmise probleemi lahendamine

Reformi eesmärk on tagada, et maksete hilinemine ei takistaks äritegevust.

 

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb asjaomaste õigusaktide vastavusse viimises direktiiviga 2011/7/EL (tuntud ka kui ELi hilinenud maksmise direktiiv).

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

Investeering 1. Investeeringud mikroettevõtjate ja VKEde rahaliseks toetamiseks 

Selle investeeringu eesmärk on tagada ettevõtjatele juurdepääs rahastamisele.

Investeering koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab vähemalt 450 miljoni eurost eelarvet jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendis) aastatel 2024, 2025, 2026 ja 2027, et parandada mikroettevõtjate, VKEde, väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega töötleva tööstuse ettevõtjate juurdepääsu rahalisele toetusele, mis võib sisaldada nii laenuandmist äriühingutele kui ka läbipaistvate kriteeriumide alusel eraldatavaid toetusi.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

8.1

Reform 1.

Regulatiivse keskkonna parandamine

Dereguleerimise tegevuskava vastuvõtmine

3. kv

2024

Dereguleerimise tegevuskava heakskiitmist käsitleva Ukraina ministrite kabineti määruse vastuvõtmine. Tegevuskavas keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– turulepääsu eeskirjade vähendamine ja digitaliseerimine;

– riikliku järelevalve (kontrolli) karistusliku ja repressiivse mudeli muutmine ennetavaks mudeliks (riskipõhine lähenemisviis);

– järelevalve- ja kontrollifunktsioonide arvu vähendamine.

8.2

Reform 1.

Regulatiivse keskkonna parandamine

Õigusaktide jõustumine kooskõlas konkreetsete sektorite dereguleerimise tegevuskavaga

4. kv

2025

Dereguleerimist ja ettevõtlustingimuste lihtsustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine. Õigusaktides keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– loa- ja litsentsimenetluste digitaliseerimine ühtse riikliku loadokumentide elektroonilise süsteemi kasutuselevõtmise katseprojekti rakendamise kaudu;

– äriinspektsioonide vähendamine vabatahtliku kindlustuse ja auditeerimise abil;

– loadokumentide ja litsentside õigusjärgluse küsimuse lahendamine juhul, kui äriüksuse organisatsiooniline ja õiguslik vorm muutub.

8.3

Reform 2.

Ukraina majandusjulgeoleku büroo reform

Ukraina majandusjulgeoleku büroo õiguslikku alust läbivaatava õigusakti jõustumine

2. kv

2024

Ukraina majandusjulgeoleku büroo tegevuse õiguslikku alust läbivaatava õigusakti jõustumine. Uutes õigusaktides keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise juhtkonna ja töötajate valimise protsessi väljatöötamine, uue juhi valimine seaduses määratletud tulemuspõhise menetluse alusel;

– valikukomisjonile esitatavate nõuete karmistamine;

– lepingusüsteemi kehtestamine töötajate jaoks;

– selgema rakendusala ja volituste määratlemine;

– töötajate atesteerimise mehhanismi väljatöötamine.

8.4

Reform 3.

Juurdepääs rahastamisele ja turgudele

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) strateegia ja selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine

2. kv

2025

VKEde strateegia ja selle rakendamise tegevuskava heakskiitmist käsitleva Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni vastuvõtmine. Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– turulepääs;

– juurdepääs rahastamisele ja muudele ressurssidele;

– juurdepääs teadmistele.

8.5

Reform 3.

Juurdepääs rahastamisele ja turgudele

Kinnisasjade välisinsenerivõrkudega liitumise lihtsustamist ja torutranspordi valdkonna regulatsiooni täiustamist käsitleva õigusakti jõustumine

1. kv

2026

Kinnisasjade väliste insenerivõrkudega liitumise lihtsustamist ja torutranspordi valdkonna regulatsiooni täiustamist käsitlevate õigusaktide muutmise seaduse jõustumine Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– avatud juurdepääs väliste insenerivõrkudega seotud teabele avalike elektrooniliste registrite kaudu, kui julgeolekuolukord seda võimaldab, mis määratakse kindlaks seadusemuudatuste asjakohastes sätetes, ning ühtne kord väliste insenerivõrgustikega liitumiseks;

– väliseid insenerivõrke käsitleva teabe lisamine avalikesse elektroonilistesse riigivara registritesse, kui julgeolekuolukord seda võimaldab, mis määratakse kindlaks seadusemuudatuse asjakohastes sätetes;

– väliste insenerivõrkude kaitsealasid käsitleva teabe lisamine avalikesse elektroonilistesse riigivara registritesse.

8.6

Reform 4.

Riigihangete parandamine

Riigihangete valdkonna õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

3. kv

2027

Selliste Ukraina riigihangete valdkonna seaduste jõustumine, mis ühtlustavad õigusakte:

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/24/EL, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ;

– nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta;

– nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiviga 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiviga 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul.

Nendes seadustes keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– siseriiklike õigusaktide edasine vastavusse viimine klassikaliste ja kommunaalteenuste riigihankeid käsitlevate direktiividega, eelkõige riigihangete seaduse sisulise kohaldamisala ja selle erandite osas, selliseid julgeoleku- ja kaitsevaldkonna klientide korraldatavaid hankeid käsitleva regulatsiooni piiritlemine, mis ei ole otseselt seotud sõjaliste vajadustega ja mida teostavad kliendid julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas;

– kontsessioone ning avaliku ja erasektori partnerlusi käsitlevate siseriiklike õigusaktide edasine vastavusse viimine ELi õigustikuga;

– energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete kui riigihangetes kohustuslikke miinimumkriteeriumide kohaldamine;

– e-riigihangete süsteemi täiustamine, mis hõlmab e-hangete arendamist Prozorro süsteemis ning operatiivset koostalitlusvõimet DREAM-süsteemiga ja vajaduse korral muude riiklike IT-süsteemidega. 

8.7

Reform 5.

Õigusaktide ja standardite ühtlustamine ELiga

Turujärelevalvemeetmete jätkamist ja toiduks mittekasutatavate toodete kontrolli, sealhulgas tooteohutuskontrolli käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine

4. kv

2024

Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni vastuvõtmine 13. märtsi 2022. aasta resolutsiooni nr 303 (riikliku järelevalve (kontrolli) ja riikliku turujärelevalve meetmete lõpetamise kohta sõjaseisukorras) muudatuste kohta riikliku turujärelevalve väljajätmiseks selle kohaldamisalast ning 3. mai 2022. aasta resolutsiooni nr 550 (toiduks mittekasutatavate toodete riikliku kontrolli lõpetamise kohta sõjaseisukorras) tühistamise kohta, et taastada turujärelevalvemeetmed ja toiduks mittekasutatavate toodete kontroll, sealhulgas tooteohutuskontroll

8.8

Reform 5.

Õigusaktide ja standardite ühtlustamine ELiga

Kolme tööstustoodete rühma käsitlevate harmoneeritud standardite vastuvõtmine

3. kv

2025

Kolme tööstustoodete rühma (masinad, seadmete elektromagnetiline ühilduvus, madalpingelised elektriseadmed) käsitlevad harmoneeritud standardid võetakse tõlgituna vastu siseriiklike standarditena.

8.9

Reform 6.

Hilinenud maksmise probleemi lahendamine

Hilinenud maksmisega võitlemist käsitleva õigusakti jõustumine

4. kv

2027

Õigusaktide muudatuste jõustumine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (uuesti sõnastatud)) põhimõtetega

8.10

Investeering 1. Investeeringud mikroettevõtjate ja VKEde rahaliseks toetamiseks

Vähemalt 450 miljoni euro suurune investeering mikroettevõtjate, VKEde ning väikeste ja keskmise suurusega töötlemisettevõtete rahaliseks toetamiseks

4. kv

2027

Valitsuse aruanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor mikroettevõtjate, VKEde, väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega töötleva tööstuse ettevõtjate rahaliseks toetamiseks vähemalt 450 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis), mis on kooskõlas ka uue VKEde strateegia ja tegevuskavaga, kui see vastu võetakse, ja mis võib hõlmata nii laenuandmist äriühingutele kui ka läbipaistvate kriteeriumide alusel antavaid toetusi, kui see on asjakohane. Laenuandmine äriühingutele toimub finantsvahendajate kaudu. Toetusi antakse sihtotstarbeliste üksuste kaudu, kellel on asjakohased vahendid ja suutlikkus, ning finantsvahendajate kaudu.

C.9. DETSENTRALISEERIMINE JA REGIONAALPOLIITIKA

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Käesoleva peatüki eesmärk on edendada detsentraliseerimist institutsioonilisel ja seadusandlikul tasandil ning tugevdada regionaalpoliitika arengut. See aitab suurendada osalemist kohaliku tasandi otsustusprotsessis ning annab piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele võimaluse osaleda taastamis- ja ülesehitusprotsessis. Reformiga tugevdatakse ka nende üksuste, struktuuride ja süsteemide suutlikkust, mida hakatakse kasutama taastamis- ja ülesehitusprojektide kindlaksmääramiseks, rakendamiseks ja hindamiseks.

Reform 1. Detsentraliseerimise edendamine

Reformi eesmärk on luua raamistik kohaliku omavalitsuse muutmiseks prefektuuri tüüpi omavalitsusteks ning tagada volituste parem jaotus kohalike omavalitsuste ja täitevasutuste vahel.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustub õigusakt kohaliku omavalitsuse muutmise kohta prefektuuri tüüpi ametiasutusteks, ja seda kohaldatakse 12 kuu jooksul alates sõjaseisukorra lõpetamisest või kaotamisest Ukrainas. Teiseks kiidetakse heaks ja avaldatakse uuring meetmete kohta, mis on vajalikud omavalitsustele juriidilise isiku staatuse andmiseks. Kolmandaks jõustub 12 kuu jooksul pärast sõjaseisukorra lõppu ja alates uue eelarveperioodi algusest kohaldatav õigusakt, millega tagatakse volituste parem jaotus kohalike omavalitsuste ja täitevasutuste vahel.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 1. kvartaliks.

Reform 2. Kodanike suurem kaasamine kohaliku tasandi otsustusprotsessi 

Reformi eesmärk on suurendada kodanike kaasatust ja aktiivset osalemist kohalikes otsustusprotsessides.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. Jõustub õigusakt avalikku poliitikat käsitlevate avalike konsultatsioonide kohta ja seda hakatakse kohaldama 12 kuu jooksul alates sõjaseisukorra lõpetamisest või kaotamisest Ukrainas. Õigusaktiga luuakse õiguslik mehhanism avaliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise ajal kohaliku tähtsusega küsimusi käsitlevate avalike konsultatsioonide läbiviimiseks.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 1. kvartaliks.

Reform 3. Regionaalpoliitika arendamine ja rakendamine 

Reformi eesmärk on viia regionaalpoliitika kooskõlla taastamis- ja ülesehituspüüdlustega, muutes regionaalarengu strateegiat ja arendades linnaplaneerimist kohalikul tasandil.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu riikliku regionaalarengu strateegia aastateks 2021–2027 muutmiseks vajalikud resolutsioonid. Teiseks võetakse vastu resolutsioon linnaplaneerimise arendamiseks kohalikul tasandil, et edendada linnaplaneerimise dokumentatsiooni digitaliseerimist.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 4. kvartaliks.

Investeering 1. Investeeringud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajadusteks

Investeeringu eesmärk on toetada Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude, eelkõige kohaliku omavalitsuse taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajadusi.

Investeering koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks hõlmab see vahearuande esitamist, millest nähtub, et vähemalt 5 % Ukraina rahastu esimese samba tagastamatust rahalisest toetusest on eraldatud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude, eelkõige kohalike omavalitsuste taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks aastatel 2024 ja 2025. Teiseks hõlmab see aruande esitamist, millest nähtub, et vähemalt 20 % Ukraina rahastu esimese samba tagastamatust rahalisest toetusest on eraldatud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude, eelkõige kohalike omavalitsuste taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks aastatel 2024, 2025, 2026 ja 2027.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

9.1

Reform 1.

Detsentraliseerimise edendamine

Ukraina täitevasutuste territoriaalse korralduse reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine edasi lükatud kohaldamisega

1. kv

2025

Ukraina seaduse (mis käsitleb Ukraina kohalike omavalitsuste seaduse ja mõningate muude Ukraina õigusaktide muutmist seoses Ukraina täitevasutuste territoriaalse korralduse reformimisega) jõustumine 12 kuu jooksul pärast sõjaseisukorra lõpetamist või kaotamist Ukrainas. Teisesed õigusaktid seaduse rakendamiseks võetakse vastu pärast selle jõustumist.

Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– kohaliku omavalitsuse muutmine prefektuuri tüüpi omavalitsusteks, et luua tasakaalustatud süsteem kohalike omavalitsusorganite tegevuse õiguspärasuse tagamiseks;

– keskvõimuorganite territoriaalsete organite koordineerimise tagamine riikliku poliitika rakendamisel piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

9.2

Reform 1.

Detsentraliseerimise edendamine

Ukraina kogukondade, territooriumide ja taristu arendamise ministeeriumi veebisaidil kohalikele omavalitsustele juriidilise isiku staatuse andmiseks vajalikke meetmeid käsitleva uuringu kinnitamine ja avaldamine

2. kv

2025

Territoriaalsetele kogukondadele juriidilise isiku staatuse andmise võimalust käsitleva uuringu tulemuste avaldamine Ukraina kogukondade, territooriumide ja taristu arendamise ministeeriumi ametlikus veebiportaalis

9.3

Reform 1.

Detsentraliseerimise edendamine

Kohalike omavalitsuste ja täitevasutuste vahel pädevuste parema jaotuse tagavate õigusaktide jõustumine

1. kv

2026

Jõustuvad Ukraina kohaliku omavalitsuse seaduse ja valdkondlike seaduste muudatused, mille kohaldamine algab 12 kuu jooksul pärast sõjaseisukorra lõppu, kuid mitte enne uue eelarveperioodi algust. Need seadusandlikud muudatused peaksid keskenduma järgmistele peamistele valdkondadele:

– parandama pädevuste jaotust kohalike omavalitsuste ja täitevasutuste vahel subsidiaarsuse ja detsentraliseerimise põhimõtete alusel;

– aitama kõrvaldada pädevuste konflikte kesk-, piirkondlike, ringkondlike ja kohalike omavalitsuste eri tasandite vahel ning kohaliku omavalitsuse organites;

– soodustama avalike teenuste nõuetekohast kvaliteeti kohalikul tasandil ja eelarvevahendite tõhusat kasutamist.

9.4

Reform 2.

Kodanike suurem kaasamine kohaliku tasandi otsustusprotsessi

Avaliku korra üle peetavaid avalikke konsultatsioone käsitlevate õigusaktide jõustumine edasilükatud kohaldamisega

1. kv

2025

Ukraina avalike konsultatsioonide seaduse jõustumine ja selle kohaldamine 12 kuu jooksul alates sõjaseisukorra lõpetamise või kaotamise kuupäevast Ukrainas. Seadusega käivitatakse õiguslik mehhanism avaliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise ajal avalike konsultatsioonide pidamiseks. Nendes konsultatsioonides käsitletakse kohaliku tähtsusega küsimusi, mis loob eeltingimused sidusaks, tulemuslikuks ja tõhusaks poliitika- ja otsustusprotsessiks.

9.5

Reform 3.

Regionaalpoliitika arendamine ja rakendamine

Riikliku regionaalarengu strateegia aastateks 2021–2027 muutmiseks vajalike resolutsioonide vastuvõtmine

3. kv

2024

Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni (muudatused riigi regionaalarengu strateegias 2021–2027, mis kiideti heaks Ukraina ministrite kabineti 5. augusti 2020. aasta resolutsiooniga nr 695) vastuvõtmine. Resolutsioonis keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– mitmetasandilise valitsemise arendamine, regionaalarengu juhtimissüsteemi lähendamine ELi menetlustele ja parimatele tavadele;

– partnerluste, omavalitsustevahelise, piirkondadevahelise ja piiriülese koostöö edendamine;

– territoriaalsete kogukondade ja piirkondade institutsioonilise suutlikkuse arendamine projektijuhtimise, digitaliseerimise, korruptsioonivastase võitluse ja strateegilise planeerimise valdkonnas.

9.6

Reform 3.

Regionaalpoliitika arendamine ja rakendamine

Kohaliku tasandi linnaplaneerimise arendamist käsitlevate resolutsioonide vastuvõtmine

4. kv

2024

Ukraina ministrite kabineti resolutsioonide vastuvõtmine, millega kiidetakse heaks riigi tasandi linnaplaneerimiskatastri, ühtse riigi aadressiregistri, ühtse riikliku hoonete ja rajatiste registri ning ühtse riikliku haldusüksuste registri pidamise kord, ning selliste Ukraina ministrite kabineti resolutsioonide muutmine, millega reguleeritakse elektrooniliste linnaplaneerimisdokumentide väljatöötamist, ühtse riikliku elektroonilise süsteemi pidamist ehitusvaldkonnas ning riigi registrite ja katastrite integreerimise ja teabevahetuse valdkonnas.

9.7

Investeering 1. Investeeringud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajadusteks

Vähemalt 5 % eraldamine üldisest tagastamatust rahalisest toetusest riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks

2. kv

2026

Vahearuanne, millest nähtub, et vähemalt 5 % tagastamatust rahalisest toetusest on eraldatud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude, eelkõige kohalike omavalitsuste taaste-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks.

9.8

Investeering 1. Investeeringud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajadusteks

Vähemalt 20 % eraldamine üldisest tagastamatust rahalisest toetusest riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks

4. kv

2027

Lõpparuanne, millest nähtub, et vähemalt 20 % tagastamatust toetusest on eraldatud Ukraina riigi tasandist madalama tasandi ametivõimude, eelkõige kohalike omavalitsuste taaste-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajaduste rahuldamiseks.

C.10. ENERGIASEKTOR

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Käesoleva peatüki eesmärk on tugevdada Ukraina energiasektori vastupidavust ja julgeolekut, et eelkõige hõlbustada üleminekut puhtale energiale, sealhulgas keskendudes energiatõhususe parandamise meetmetele, toetades erasektori investeeringuid taastuvenergiasse, edendades struktuurireforme ja lihtsustades Ukraina energiasüsteemi integreerimist ELi energiasüsteemiga.

Reform 1. Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava 

Reformi eesmärk on kiita heaks lõimitud riiklik energia- ja kliimakava (INECP), milles sätestatakse riiklikud kliimaneutraalsuse eesmärgid, mille üldeesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb lõimitud riikliku energia- ja kliimakava vastuvõtmises.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 2. kvartaliks.

Reform 2. Õigusraamistiku parandamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja energiasüsteemi stabiilse toimimise tagamiseks.

Reformi eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu Ukraina energiaallikate jaotuses. Seda tehakse taastuvenergia turupõhise arendamise tingimuste parandamise kaudu.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks hõlmab see turupõhise taastuvenergia raamistiku kehtestamist kooskõlas ELi eeskirjadega, määrates kindlaks vajalikud menetlused ja dokumendid konkurentsil põhinevate enampakkumiste jaoks. Teiseks jõustuvad õigusaktid taastuvenergiasse tehtavate investeeringute loamenetluste lihtsustamise ja lühendamise kohta kooskõlas ELi eeskirjadega. Kolmandaks hõlmab reform tegevuskava väljatöötamist ja heakskiitmist taastuvenergia lisatasu eraldamiseks ülekandetasust.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

 

Reform 3. Elektrituru reform

Reformi eesmärk on parandada Ukraina energiasektori õigusraamistikku, sealhulgas toetada Ukraina ja Euroopa turgude integreerimist.

Reform koosneb neljast vahe-eesmärgist. Esiteks jõustuvad õigusaktid, millega võetakse üle elektrienergia integreerimise pakett. Teiseks jõustuvad õigusaktid, millega muudetakse elektriturul osalejate kaudse maksustamise korda, hõlbustades naaberriikide järgmise päeva ja päevasiseste turgude liitmist ning elektrienergia eksporti ja importi. Kolmandaks nimetatakse ametisse reguleeriva asutuse määratud uus elektriturukorraldaja. Neljandaks jõustuvad energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitlevad teisesed õigusaktid.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

 

Reform 4. Elektri- ja maagaasihindade liberaliseerimine

Reformi eesmärk on panna alus hindade järkjärgulisele liberaliseerimisele, kui tingimused seda võimaldavad, tagades piisavad meetmed haavatavate leibkondade kaitsmiseks.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb gaasi- ja elektriturgude järkjärgulise liberaliseerimise tegevuskava vastuvõtmises, mis sisaldab konkreetseid samme ja ajakava, mida tuleb rakendada pärast sõjaseisukorra tühistamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

 

Reform 5. Riikliku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleeriva komisjoni sõltumatuse tagamine 

Reformi eesmärk on tugevdada energeetikasektorit reguleeriva asutuse sõltumatust ning tagada energia- ja kommunaalteenuste sektori turgude tõhus toimimine ja areng.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustuvad seadusemuudatused, millega vabastatakse energeetikasektorit reguleeriva asutuse otsused vastavalt asjakohaste ELi direktiivide nõuetele riiklikust registreerimiskorrast. Teiseks jõustuvad seadusandlikud muudatused, millega täpsustatakse reguleeriva asutuse eristaatust vastavalt asjakohastele ELi direktiividele.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

Reform 6. Kaugkütte tõhususe parandamine 

Reformi eesmärk on parandada kaugküttesektorit ja tugevdada integreeritud energiasüsteemi vastupanuvõimet, sealhulgas parandades õigusraamistikku ja toetades kütteettevõtete moderniseerimist.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu riiklik sihtotstarbeline soojusenergiat tootvate ettevõtete ajakohastamise majandusprogramm aastani 2030, et parandada soojavarustusteenuseid, toetada energiasektori rohepööret ja tugevdada juhtimist. Teiseks jõustuvad õigusaktid, millega toetatakse tõhusa ja kestliku kaugkütte arengut selgete võrku ühendumist ja sellest eraldumist ning üksikute küttealajaamade kortermajadesse paigaldamise korra täiustamist käsitlevate eeskirjade abil. Kolmandaks tühistab Ukraina kütte ja sooja vee tariifide tõusule kehtestatud moratooriumi.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 4. kvartaliks.

 

Reform 7. Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine ja riigihankemenetluste parandamine

Reformi eesmärk on parandada energiakestlikkust ja toetada energiatarbimise vähendamist energiatõhususe meetmete kasutuselevõtu kaudu.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võtab Ukraina vastu hoonete soojapidavuse parandamise strateegia kuni aastani 2050 ja kaasneva tegevuskava, mille eesmärk on parandada hoonete energiatõhusust. Teiseks võtab Ukraina vastu õigusaktid, millega kehtestatakse hoonete ja ka ELi energiamärgistuse õigusaktidega hõlmatud toodete energiatõhususe miinimumtasemed ning sätestatakse ELi energiamärgistuse õigusaktidega hõlmatud toodete energiatõhususe tasemete klassid.

 

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 3. kvartaliks.

Investeering 1. Investeeringud energiataristusse 

Selle investeeringu eesmärk on rahastada elutähtsat energiataristut, et tagada energiajulgeolek, pöörates suurt tähelepanu energiatõhususele ja taastuvate energiaallikate arendamisele.

Investeering koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab vähemalt 550 miljoni euro eraldamist jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendis) 2026. ja 2027. aastal energiainvesteeringuteks, Ukraina energiataristu tugevdamiseks, sealhulgas piirkondlikul tasandil, keskendudes kaugkütte, üldkasutatavate hoonete ja elamusektori energiatõhususe parandamisele, Ukraina taristu füüsilisele kaitsele ja taastuvate energiaallikate arendamisele.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

10.1

Reform 1.

Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava

Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava vastuvõtmine

2. kv

2024

Ukraina ministrite kabineti määruse vastuvõtmine lõimitud riikliku energia- ja kliimakava heakskiitmise kohta, et kehtestada riiklikud kliimaneutraalsuse eesmärgid ja tagada asjakohane kavandamine pärast energiaühenduse soovituste nõuetekohast arvessevõtmist. Kavas määratakse kindlaks eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks:

– kasvuhoonegaaside heite vähendamine, sealhulgas turupõhiste CO2 maksustamise mehhanismide kaudu;

– taastuvate energiaallikate osakaal summaarses lõppenergia tarbimises;

– energia säästmine energia lõpptarbimises.

10.2

Reform 2.

Õigusraamistiku parandamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja energiasüsteemi stabiilse toimimise tagamiseks

Taastuvenergia turupõhise raamistiku kehtestamine

4. kv

2024

Turupõhise õigusliku ja reguleeriva raamistiku jõustumine investeerimiseks taastuvatesse energiaallikatesse kooskõlas ELi eeskirjadega, nimelt konkurentsipõhiste enampakkumiste jaoks vajalik kord ja dokumendid. Lisatakse järgmine seadusandlik akt/muudetakse seda: Ministrite kabineti resolutsioon, millega muudetakse ministrite kabineti 29. detsembri 2019. aasta resolutsiooni nr 1175 toetuskvootide jaotamiseks korraldatavate enampakkumiste korra täiustamise kohta

10.3

Reform 2.

Õigusraamistiku parandamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja energiasüsteemi stabiilse toimimise tagamiseks

Taastuvenergiasse tehtavate investeeringute loamenetluste parandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

4. kv

2025

Jõustub õigusakt, mis käsitleb taastuvenergiainvesteeringute loamenetluste lühendamist kooskõlas ELi eeskirjadega, mis on energiaühenduses üle võetud ministrite nõukogu 11. detsembri 2024. aasta soovitusega 2024/1/MC-EnC taastuvenergiaprojektide kasutuselevõtu kiirendamise ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise kohta (edaspidi „soovitus 2024/1/MC-EnC“).

10.4

Reform 2.

Õigusraamistiku parandamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja energiasüsteemi stabiilse toimimise tagamiseks

Taastuvenergia lisatasu ülekandetasust eraldamise tegevuskava vastuvõtmine

2. kv

2025

Taastuvenergia lisatasu ülekandetasust eraldamise tegevuskava vastuvõtmine, täpsustades vajalikud õigusaktid ja rakendamistingimused.

10.5

Reform 3.

Elektrituru reform

Elektrienergia integreerimise paketi ülevõtmise seaduse jõustumine

3. kv

2025

Elektrienergia integreerimise paketi ülevõtmise seaduse jõustumine, millega viiakse Ukraina õigusaktid kooskõlla 2022. aasta detsembris energiaühenduse õigustikku inkorporeeritud elektrienergia integreerimise paketiga. Elektrienergia integreerimise paketiga lähendatakse õigusakte kooskõlas järgmiste õigusaktide ning võrgueeskirjade ja suunistega:

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (uuesti sõnastatud).

– viie võrgueeskirja ja suunisega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad eri turusegmentide ja süsteemi toimimise kohta:

– komisjoni 26. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri;

– komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised;

– komisjoni 23. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri;

– komisjoni 2. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri;

– komisjoni 24. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2196, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri.

10.6

Reform 3.

Elektrituru reform

Elektriturul osalejate maksustamise tingimuste muutmist käsitlevate õigusaktide jõustumine

2. kv

2026

Selliste õigusaktide jõustumine, millega muudetakse elektriturul osalejate kaudse maksustamise korda, et hõlbustada järgmise päeva ja päevasiseste turgude liitmist naaberriikide järgmise päeva turgude ja päevasiseste turgudega ning elektrienergia ekspordi ja impordiga seotud toiminguid Euroopa Liidu Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta otsusega nr D/2022/03/MC-EnС kehtestatud energiaühenduse õigusaktide rakendamise raames, nimelt muuta Ukraina maksuseadustikku ja muuta Ukraina tolliseadustikku, et võimaldada turgude integreerimist ja turgude liitmist. Konkreetsete õigusaktide loetelu viimistletakse pärast elektrienergia integreerimise paketi ülevõtmise alusseaduse vastuvõtmist.

10.7

Reform 3.

Elektrituru reform

Uue elektriturukorraldaja määramine

4. kv

2025

Riikliku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleeriva komisjoni (NEURC) määratud elektriturukorraldaja ametisse nimetamine.

10.8

Reform 3.

Elektrituru reform

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust käsitlevate teiseste õigusaktide jõustumine

3. kv

2024

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust käsitlevate teiseste õigusaktide jõustumine. NEURC kiidab heaks järgmised menetlused ja nõuded:

– andmete edastamise halduri staatuse saamise, peatamise ja lõpetamise kord;

– siseteabeplatvormide toimimise kord;

– nõuded energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks;

– energia hulgimüügitoodetega seotud majandus- ja kaubandustehinguid käsitleva teabe esitamise kord.

Volituste ettevalmistamine, et töötada välja infosüsteem, millega määratakse kindlaks NEURCi järgmised funktsioonid:

– süsteem integreeritakse turuosaliste, siseteabeplatvormide ja andmeedastuse haldurite süsteemidega ning see tuvastab kuritarvitamisele viitava teabe.

10.9

Reform 4.

Elektri- ja maagaasihindade liberaliseerimine

Pärast sõjaseisukorra lõppemist rakendatava gaasi- ja elektrituru järkjärgulise liberaliseerimise tegevuskava vastuvõtmine

2. kv

2026

Ukraina ministrite kabinet võtab vastu gaasi- ja elektrituru järkjärgulise liberaliseerimise tegevuskava koos sammude ja ajakavaga, mida rakendatakse pärast sõjaseisukorra lõppemist. Tegevuskava põhineb tehnilisel analüüsil, et mõista sektori finantsolukorda. Tegevuskavas keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– vajalikud sammud avaliku sektori organisatsioonide reformimiseks, et liberaliseerida pärast sõjaseisukorra tühistamist järk-järgult turuhinnad;

– sammude, millega tagatakse haavatavate tarbijate piisav kaitse pärast kodumajapidamiste hindade liberaliseerimist, sealhulgas haavatavate tarbijate toetussüsteemi uus ülesehitus, mis parandab meetmete sihipärasust ja tagab piisava kaitse, ning ettevalmistavad sammud, mida tuleb astuda enne sõjaseisukorra lõppu, näiteks haavatava elanikkonna kindlaksmääramine ja sellega seotud digitaalne lahendus.

10.10

Reform 5.

Riikliku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleeriva komisjoni sõltumatuse tagamine

Riikliku energeetikasektori reguleeriva komisjoni sõltumatust tagavate õigusaktide jõustumine

4. kv

2024

24. augusti 2023. aasta seaduse nr 3354-IX (õigusloometegevuse kohta) jõustumine, millega vabastatakse riikliku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleeriva komisjoni otsused, mis on reguleerivad õigusaktid, seadusega ette nähtud riiklikust registreerimismenetlusest. Nendes muudatustes keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– järelevalveorgani sõltumatuse tagamine, nagu nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ;

– Ukraina riiklikku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleerivat komisjoni käsitleva seaduse artikli 5 rakendamine, millega keelatakse riigiasutustel sekkuda reguleeriva asutuse tegevusse.

10.11

Reform 5.

Riikliku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleeriva komisjoni sõltumatuse tagamine

Riiklikku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleerivat komisjoni käsitlevasse Ukraina seadusesse tehtud muudatuste jõustumine

4. kv

2025

Riiklikku energeetikasektori ja kommunaalteenuste reguleerivat komisjoni käsitlevasse Ukraina seadusesse tehtud muudatuste ja muude õigusaktide jõustumine, milles nähakse ette eristaatus järelevalveorgani sõltumatuse tagamiseks, nagu nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ.

10.12

Reform 6.

Kaugkütte tõhususe parandamine

Kütte ja sooja vee hinna tõusule kehtestatud moratooriumi tühistamine

4. kv

2026

Seadusega nr 2479-IX (Maagaasituru ja soojuse tarnimise valdkonna suhete eripärade kohta sõjaseisukorra ajal ning nende toimimise taastamine tulevikus) kehtestatud moratooriumi tühistamine, millele järgneb soojustariifide tõstmine, et soojus- ja soojaveetariifid kajastaksid kulusid.

10.13

Reform 6.

Kaugkütte tõhususe parandamine

Soojusenergiat tootvate ettevõtete ajakohastamise riikliku majandusprogrammi aastani 2030 vastuvõtmine

4. kv

2025

Soojusenergiat tootvate ettevõtete ajakohastamise riikliku majandusprogrammi aastani 2030 vastuvõtmine ministrite kabineti poolt. Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– meetmete kindlaksmääramine, et parandada küttega varustamise teenuste vastupidavust, kvaliteeti ja kättesaadavust;

– selliste meetmete kindlaksmääramine, millega toetatakse CO2 heite vähendamist, kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamist;

– meetmete pakkumine, et tugevdada kohalike omavalitsuste juhtimis- ja haldusoskusi kaugküttesektoris.

10.14

Reform 6.

Kaugkütte tõhususe parandamine

Tõhusa ja säästlikuma kaugkütte arendamist toetavate õigusaktide jõustumine

4. kv

2025

Ukraina mõnede tõhusa ja säästlikuma kaugkütte arendamist toetavate seaduste muutmise seaduse jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– selgete eeskirjade kehtestamine võrguga ühendumise / võrgust eraldumise kohta, kaugküttesüsteemide arengu prioriteetsete piirkondade kohta;

– kortermajades individuaalsete küttealajaamade paigaldamise korra parandamine, et tagada nõuetekohane kaugjuhtimine ja nõudluse juhtimine.

10.15

Reform 7.

Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine ja riigihankemenetluste parandamine

Hoonete soojapidavuse parandamise strateegia aastani 2050 ja tegevuskava vastuvõtmine

2. kv

2024

Hoonete soojapidavuse parandamise strateegia aastani 2050 heakskiitmist käsitleva õigusakti ja strateegia tegevuskava vastuvõtmine Ukraina ministrite kabineti poolt, et võtta kasutusele turupõhised rahastamisvahendid ja stiimulid ja mis sisaldavad tegevuskava koos poliitikameetmetega, sealhulgas selliste poliitikameetmetega, mille eesmärk on toetada liginullenergiahoonete kasutuselevõttu.

10.16

Reform 7.

Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine ja riigihankemenetluste parandamine

Hoonete energiatõhususe miinimumtasemete kehtestamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine

3. kv

2026

Ukraina ministrite kabinet võtab vastu õigusaktid, millega kehtestatakse hoonete ja ka ELi ökodisaini alaste õigusaktidega hõlmatud toodete energiatõhususe miinimumtasemed, ning kogukondade, territooriumide ja taristu arendamise ministeerium võtab vastu õigusaktid, millega kehtestatakse energiatõhususe tasemete klassid ELi energiamärgistuse õigusaktidega hõlmatud toodetele.

10.17

Investeering 1.

Investeeringud energiataristusse

Vähemalt 550 miljoni euro väärtuses investeeringuid energiataristusse

4. kv

2027

Valitsuse aruanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor vähemalt 550 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) Ukraina energiataristu tugevdamiseks, sealhulgas piirkondlikul tasandil (osana vahe-eesmärgist 9.8), muu hulgas järgmistel eesmärkidel:

– kaugkütte energiatõhususe parandamine kooskõlas soojusenergiat tootvate ettevõtete ajakohastamise riikliku majandusprogrammiga aastani 2030;

– rahaline toetus energiatõhususe fondile, et toetada energiatõhususe parandamist elamusektoris;

– üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine kooskõlas hoonete soojustussüsteemide moderniseerimise strateegiaga aastani 2050;

– Ukraina energiataristu füüsiline kaitse;

– taastuvate energiaallikate arendamise toetamine kooskõlas uue taastuvenergia turupõhise raamistikuga ja väga paindliku võimsuse väljaarendamiseks.

C.11. TRANSPORT

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Käesoleva peatüki eesmärk on ajakohastada ja reformida Ukraina transpordisektorit. Selle eesmärk on parandada ühendusi ELi ja Moldova Vabariigiga ning toetada konkurentsivõimelise ja tõhusa transpordisüsteemi arendamist kooskõlas ELi poliitika ja standarditega.

Reform 1. Transpordisektori terviklik planeerimine 

Reformi eesmärk on vaadata läbi transpordisektori peamine strateegiline dokument.

 

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb Ukraina läbivaadatud riikliku transpordistrateegia aastani 2030 vastuvõtmises.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 4. kvartaliks.

Reform 2. Ukraina ekspordilogistika potentsiaali arendamine 

Reformi eesmärk on toetada olemasoleva piiripunktide võrgustiku ajakohastamist ja suutlikkuse suurendamist, et hõlbustada Ukraina piiriülese transpordivajaduse rahuldamist ELi ja Moldova Vabariigiga.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb ELi liikmesriikide ja Moldova Vabariigiga piiritaristu arendamise ja laiendamise strateegia aastani 2030 vastuvõtmises.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 4. kvartaliks.

Reform 3. Raudteetranspordi sektori liberaliseerimine

Reformi eesmärk on luua konkurentsivõimeline raudteeturg, mis vastab ELi standarditele. 

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustub Ukraina raudteetranspordi ohutust ja koostalitlusvõimet käsitlev seadus, mida hakatakse kohaldama kolme aasta jooksul alates selle vastuvõtmisest. Teiseks jõustub raudteetranspordituru seadus koos selle sätete järjestikuse kohaldamisega. Kolmandaks võetakse vastu määrused seaduse rakendamiseks.

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

Reform 4. Veetranspordi- ja sadamateenuste parandamine 

Reformi eesmärk on tagada, et Ukraina täidaks paremini rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi kaubalaevanduse valdkonnas, ning suurendada konkurentsi sadamateenuste valdkonnas.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustuvad kaubalaevandust ja siseveetransporti käsitlevad õigusaktid. Teiseks muudetakse kehtivaid riiklikke õigusakte, et tagada täielik vastavus ELi määruse (EL) 2017/352 (sadamateenuste kohta) sätetele.

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 1. kvartaliks.

Investeering 1. Investeeringud transporditaristusse 

Investeeringu eesmärk on taastada kahjustatud ja hävitatud transporditaristu.

Investeering koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab vähemalt 350 miljoni euro suurust eelarvet jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendis) aastatel 2026–2027, et ehitada, rekonstrueerida, taastada, ajakohastada ja uuendada transporditaristu rajatisi, muu hulgas raudteede, mere- ja siseveetranspordi, maanteede, lennunduse ja piiripunktide sektoris.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

11.1

Reform 1.

Transpordisektori terviklik planeerimine

Ukraina läbivaadatud riikliku transpordistrateegia aastani 2030 vastuvõtmine

4. kv

2024

Ukraina riikliku transpordistrateegia aastani 2030 ajakohastamist käsitleva Ukraina ministrite kabineti määruse vastuvõtmine.

Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– konkurentsivõimelise ja tõhusa transpordisüsteemi ülesehitamine ja arendamine kooskõlas ELi poliitika ja standarditega, eelkõige seoses üleeuroopaliste transpordivõrkudega ning transpordisektori CO2 heite vähendamise eesmärkidega, mis on sätestatud rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil (sealhulgas TEN-T võrgu näitlikele kaartidele kantud raudtee-, maantee- ja siseveeteede arendamise, transpordisüsteemide haldamise digitaliseerimise jms kaudu);

– kvaliteetne reisijatevedu ja takistusteta liikuvus;

– inimestele ja keskkonnale ohutu, säästev ja energiatõhus transport.

11.2

Reform 2.

Ukraina ekspordilogistika potentsiaali arendamine

ELi liikmesriikide ja Moldova Vabariigiga piiritaristu arendamise ja laiendamise strateegia aastani 2030 vastuvõtmine

4. kv

2024

ELi liikmesriikide ja Moldova Vabariigiga piiritaristu arendamise ja laiendamise strateegia aastani 2030 vastuvõtmine. Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– piiripunktide ülesehitamine Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia piiril;

– teenindusalade võrgustiku loomine;

– piiriületuskorra lihtsustamine (digitaliseerimine ja ühiskontrolli kehtestamine) kooskõlas ELi standarditega.

11.3

Reform 3.

Raudteetranspordi sektori liberaliseerimine

Ukraina raudteetranspordi ohutust ja koostalitlusvõimet käsitleva seaduse jõustumine ja kohaldamine kolme aasta jooksul alates selle vastuvõtmisest

4. kv

2025

Ukraina raudteetranspordi ohutust ja koostalitlusvõimet käsitleva seaduse jõustumine ja kohaldamine kolme aasta jooksul alates selle vastuvõtmisest. Seadusega tagatakse raudteetranspordi tehniline integreerimine kooskõlas direktiivide 2016/798 ja 2016/797 ning määruse (EL) 2016/796 põhimõtetega ning selles keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

-riikliku raudteeohutusasutuse loomine ning sellele ELi õigusaktidega antud volituste ja ülesannete andmine;

-õigusraamistiku kehtestamine raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifitseerimiseks ja ohutuslubade andmiseks raudteetaristu-ettevõtjatele;

-riikliku uurimisasutuse asutamine ja raudteeõnnetuste tehnilise uurimistava algatamine;

-koostalitluse tehniliste kirjelduste põhjal veeremile ja taristule lubade andmise õigusraamistiku loomine;

-ELi mudelil põhineva vedurijuhtide sertifitseerimise õigusraamistiku loomine.

11.8

Reform 3.

Raudteetranspordi sektori liberaliseerimine

Raudteetranspordituru seaduse jõustumine koos sätete järjestikulise kohaldamisega

4. kv

2026

Ukraina raudteetranspordituru seaduse jõustumine koos sätete järjestikulise kohaldamisega. Seadusega rakendatakse nende ELi õigusaktide põhielemente, mis käsitlevad ühtset Euroopa raudteepiirkonda ja avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel kooskõlas muudetud direktiivi 2012/34/EÜ ja määruse (EÜ) nr 1370/07 põhimõtetega, mida tõlgendatakse koostoimes viimatinimetatu 2023. aasta tõlgendamissuunistega. Seadust kohaldatakse järjestikku järgmiselt:

kolme aasta jooksul alates selle jõustumisest järgmisi peamisi valdkondi käsitlevas osas:

-raudteetaristu-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtjate funktsionaalse eraldamise tagamine, sealhulgas raudteetaristu-ettevõtja oluliste ülesannete sõltumatus, ning finantssuhteid/tehinguid käsitlevad eeskirjad, sealhulgas raamatupidamisarvestuse lahusus raudteeveo-ettevõtjates;

-sõltumatu reguleeriva asutuse loomine ning selle ülesannete ja volituste kindlaksmääramine;

-raudteeveo-ettevõtjatele tegevuslubade välja andmine sellealase sõltumatu asutuse poolt.

viie aasta jooksul alates selle jõustumisest, mis hõlmab vähemalt kaheaastast üleminekuperioodi, järgmisi peamisi valdkondi käsitlevas osas:

-tervikliku õigusraamistiku loomine konkurentsivõimelise reisijate- ja kaubaveoturu toimimiseks, sealhulgas raudtee-ettevõtjatele võrdse, mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu tagamine raudteetaristule;

-mittediskrimineeriva kasutustasu kehtestamine taristu ja teenindusrajatiste kasutamise eest;

-pädevate asutuste loomine avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks;

-avaliku teenindamise lepingute sisu kindlaksmääramine raudteesektoris;

-mehhanismide loomine lepingute täitmise kontrollimiseks ja ülemääraste hüvitiste maksmise välistamiseks avalike teenuste osutamise eest.

11.4

Reform 3.

Raudteetranspordi sektori liberaliseerimine

Raudteetransporti käsitlevate õigusaktide rakendamise põhimääruste vastuvõtmine

4. kv

2027

Alusaktide (määruste) vastuvõtmine Ukraina raudteetranspordi seaduse rakendamiseks. Määrustega kehtestatakse raudteetranspordituru toimimise mehhanismid ja neis keskendutakse eelkõige võrdsele juurdepääsule raudteetaristule, raudteeveo-ettevõtjatele tegevuslubade andmisele, ohutusjuhtimissüsteemidele, sotsiaalselt olulise reisijateveo (avaliku teenindamise kohustus) korraldamise korrale.

11.5

Reform 4.

Veetranspordi- ja sadamateenuste parandamine

Kaubalaevandust ja siseveetransporti käsitlevate õigusaktide jõustumine

4. kv

2026

Ukraina teatavate, kaubalaevandust ja siseveetransporti käsitlevate õigusaktide muutmise seaduse jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– territoriaalmeres, sisemeres, meresadamates ja siseveeteedel navigeerimise ohutuse tagamise põhimõtete kindlaksmääramine ja reguleerimine;

– laevade ja meresadamate rahvusvahelise kaitse korra rakendamismehhanismi täiustamine;

– meresadamas olevate laevade kontrollimise üksikasjaliku mehhanismi määratlemine;

– riiklikku mere- ja siseveetranspordi- ning laevanduspoliitikat rakendava keskse täitevorgani ülesannete läbivaatamine kaubalaevanduse seadustiku, Ukraina transpordi-, siseveetranspordi- ja meresadamate seaduse alusel, et kõrvaldada õigusnormide dubleerimine ja muuta pädevuste jaotus selgemaks, eelkõige koos keskse täitevorganiga, kes tagab riikliku mere- ja siseveetranspordi poliitika kujundamise ja rakendamise;

– halduskorra lihtsustamine, riigiasutuste volituste selge loetelu, haldustõkete kõrvaldamine.

11.6

Reform 4.

Veetranspordi- ja sadamateenuste parandamine

Kehtivate riiklike õigusaktide läbivaatamine ja muutmine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määruse (EL) 2017/352 (millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid) põhimõtetega

1. kv

2027

Kehtivate riiklike õigusaktide (k.a asjaomaste teiseste õigusaktide) läbivaatamine ja muutmine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määruse (EL) 2017/352 (millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid) põhimõtetega.

11.7

Investeering 1.

Investeeringud transporditaristusse

Vähemalt 350 miljoni euro väärtuses investeeringuid transporditaristusse

4. kv

2027

Valitsuse aruanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor vähemalt 350 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis), et ehitada, rekonstrueerida, taastada, ajakohastada ja uuendada kahjustatud ja hävitatud transporditaristu rajatisi kooskõlas Ukraina riikliku transpordistrateegiaga aastani 2030, sealhulgas mõned vahendid, mis suunatakse piirkondlikule tasandile (osa vahe-eesmärgist 9.8), muu hulgas järgmistes sektorites:

– raudteed (kooskõlas Ukraina uute raudteetransporti käsitlevate õigusaktidega);

– mere- ja siseveetransport (kooskõlas uute õigusaktidega kaubalaevanduse ja siseveetranspordi kohta);

– maanteed;

– lennundus;

– ning piiriületuspunktid (kooskõlas ELi liikmesriikide ja Moldova Vabariigiga piiritaristu arendamise ja laiendamise strateegiaga aastani 2030).

C.12 PÕLLUMAJANDUSLIK TOIDUTÖÖSTUS

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Käesoleva peatüki eesmärk on toetada Ukraina põllumajandusliku toidutööstuse tugevdamist paralleelselt selle õigusraamistiku edasise ühtlustamisega ELi õigustikuga.

Reform 1. Põllumajanduse ja maaelu arengu institutsioonilise raamistiku vastavusse viimine ELiga 

Reformi eesmärk on töötada välja strateegilised riiklikud prioriteedid, sealhulgas jätkuv ühtlustamine ELi tavade, normide ja eeskirjadega.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võtab Ukraina vastu põllumajanduse ja maaelu arengu strateegia aastani 2030. Teiseks luuakse valitud katsepiirkondades põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk, mis võimaldab jälgida olukorda põllumajandussektoris.

Reform peaks jõudma lõpule 2027. aasta 1. kvartaliks.

Reform 2. Toimiva maaturu tagamine 

Reformi eesmärk on parandada maaturu toimimist.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. Luuakse automaatne süsteem maasuhete avalikuks seireks ja geoinfosüsteem maa massiliseks hindamiseks.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 1. kvartaliks.

Reform 3. Investeerimisprogrammide haldamiseks loodud institutsioonilise ja halduskorralduse parandamine

Reformi eesmärk on parandada põllumajandusliku toidutööstuse avaliku sektori finantstoetuskavade haldust.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab selliste õigusaktide jõustumist, milles keskendutakse avaliku sektori toetusmeetmete, sealhulgas väikestele põllumajandustootjatele mõeldud toetusmeetmete ülesehitusele ning tulevastele rahastamisvahenditele ja süsteemi digitaliseerimisele elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide kaudu, ning see tagab, et riigi toetust saab suunata ainult riiklikus põllumajandusregistris registreeritud toetusesaajatele.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 3. kvartaliks.

Reform 4. Ametliku avaliku põllumajandusettevõtete elektroonilise registri täiustamine

Reformi eesmärk on ametliku avaliku põllumajandusettevõtete registri (st riikliku põllumajandusregistri) formaliseerimine ja täiustamine.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustub seadus, millega tunnustatakse riiklikku põllumajandusregistrit põllumajanduspoliitika ja toiduga kindlustatuse valdkonna ametliku elektroonilise registrina. Teiseks avaldatakse aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult riigi toetuse rakendamist keskvalitsuse institutsioonide poolt riikliku põllumajandusregistri kaudu.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 1. kvartaliks.

Reform 5. Niisutussüsteemide pikaajaline arendamine, et suurendada sektori vastupanuvõimet kliimamuutustele

Reformi eesmärk on tagada niisutustaristu kestlik pikaajaline kavandamine, et suurendada põllumajandusliku toidutööstuse vastupidavust kliimamuutuste kontekstis.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See hõlmab pikaajalise kava vastuvõtmist, milles sätestatakse Ukraina niisutussüsteemide arendamise peamised valdkonnad ja põhimõtted.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 1. kvartaliks.

Reform 6. Maa ja veekogude demineerimine

Reformi eesmärk on töötada välja riiklik strateegia, milles kirjeldatakse Ukraina demineerimispüüdluste põhikomponente.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb miinivastase tegevuse strateegia vastuvõtmises.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 2. kvartaliks.

Investeering 1. Investeeringud demineerimisse 

Investeeringu eesmärk on toetada põllumajandusmaa omanikke ja kasutajaid demineerimisega tegelemisel.

Investeering koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks hõlmab see vähemalt 30 miljoni eurost eelarvet jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendis) põllumajandusmaa omanikele ja kasutajatele demineerimiskulude katmiseks aastatel 2024–2025. Teiseks hõlmab see vähemalt 100 miljoni eurost eelarvet jooksevhindades (Ukraina grivna ekvivalendis) põllumajandusmaa omanikele ja kasutajatele demineerimiskulude katmiseks aastatel 2024–2027.

Investeering peaks jõudma lõpule 2027. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

12.1

Reform 1.

Põllumajanduse ja maaelu arengu institutsioonilise raamistiku vastavusse viimine ELi poliitikaga

Põllumajanduse ja maaelu arengu strateegia aastani 2030 vastuvõtmine

4. kv

2024

Põllumajanduse ja maaelu arengu strateegia aastani 2030 vastuvõtmine Strateegia keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– Ukraina põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika kohandamine ELiga ühinemise eelse konteksti ja Ukrainale erilist muret valmistavate valdkondadega, nagu maareform, niisutamine, sõjast taastamine ja arengutoetus;

– institutsioonide tugevdamine ja suutlikkuse suurendamine vajalike süsteemide väljatöötamiseks;

– põllumajandusliku toidutööstuse ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete õigusaktide ja suutlikkuse ELi standarditega ühtlustamise protsessi kiirendamine;

– väiketootjate ja maakogukondade arengu edendamine;

– keskkonna- ja kliimameetmete lähtestsenaariumite ja eesmärkide määratlemine, tõendipõhise programmitöö ning usaldusväärse finantsjuhtimis- ja kontrollisuutlikkuse loomine.

12.2

Reform 1.

Põllumajanduse ja maaelu arengu institutsioonilise raamistiku vastavusse viimine ELi poliitikaga

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu (FSDN) süsteemi loomine

1. kv

2027

Põllumajanduspoliitika ministeeriumi juurde luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu (FSDN) süsteem, mis sisaldab valitud katsepiirkondadest pärit andmeid, ning see toimib kooskõlas liidu õigustiku selle valdkonna põhimõtetega. Süsteem võimaldab jälgida olukorda põllumajandussektoris ja teha teadlikke otsuseid riigi toetuse eraldamise kohta põllumajandustootjatele.

12.3

Reform 2.

Toimiva maaturu tagamine

Maasuhete avaliku järelevalve automatiseeritud süsteemi loomine

1. kv

2025

Kasutusele on võetud maasuhete riikliku järelevalve automatiseeritud süsteem, mis toimib riikliku maakatastri pidamise raames. Riikliku maakatastri tarkvara osana on kasutusele võetud geoinfosüsteem maa massiliseks hindamiseks.

12.4

Reform 3.

Investeerimisprogrammide haldamiseks loodud institutsioonilise ja halduskorralduse parandamine

Ukraina põllumajandusele antavat avaliku sektori toetust käsitlevate õigusaktide jõustumine

3. kv

2025

Riigi toetust Ukraina põllumajandusele käsitleva seaduse muutmise seaduse jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– tulevaste avaliku sektori toetusmeetmete kavandamine kooskõlas ELi õigustiku selle valdkonna põhimõtetega. Tulevaste avaliku sektori toetusmeetmete valik hõlmab tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsi;

– põllumajanduslikku tootmist toetavate meetmete kavandamine väikestes põllumajandusettevõtetes erainvesteeringute tegemiseks (põllumajandustootjate füüsilistesse varadesse, mida kasutatakse töötlemiseks ja turustamiseks);

– tulevaste finantsinstrumentide (sealhulgas krediidigarantiid) kavandamine kõigi põllumajandusettevõtete kategooriate jaoks koostöös rahvusvaheliste finantsasutustega;

– digitaliseerimine elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide kaudu;

– riigiabi suunamine üksnes riiklikku põllumajandusregistrisse kantud abisaajatele.

12.5

Reform 4.

Ametliku avaliku põllumajandusettevõtete elektroonilise registri täiustamine

Riiklikku põllumajandusregistrit käsitlevate õigusaktide jõustumine

4. kv

2024

Riiklikku põllumajandusregistrit käsitleva seaduse jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– riiklikku põllumajandusregistrit (SAR) tunnustatakse ametliku elektroonilise registrina põllumajanduspoliitika ja toiduga kindlustatuse valdkonnas ning reguleeritakse selle kohustuslikke elemente, nagu registri haldamise kord, andmete määratlus, kolmandate isikute juurdepääs;

– SARi katvust laiendatakse, et registreerida ja lisada teave sidusrühmade kohta kogu põllumajanduse väärtusahela ulatuses, nagu põllumajandustootjad, toidutöötlejad, veekasutajad;

– SARi funktsioone laiendatakse, mis on rahalise abi eeltingimuseks ja võimaldab sihipäraselt suunata tehnilist abi, osutada muid haldusteenuseid ja võtta kasutusele analüütilise teabe;

– registreerimine SARis on eeltingimus mis tahes liiki riikliku toetuse saamiseks põllumajanduslikus toidutööstuses;

– SARi kaudu rakendatakse kohustust avaldada sektori mis tahes riiklike toetusprogrammide toetusesaajate register.

12.6

Reform 4.

Ametliku avaliku põllumajandusettevõtete elektroonilise registri täiustamine

Riigi toetuse rakendamist käsitleva aruande avaldamine riikliku põllumajandusregistri kaudu

1. kv

2026

Esitatakse riikliku põllumajandusregistri (SAR) kaudu antava riikliku toetuse rakendamise aruanne, millest nähtub, et vähemalt 80 % 2025. aastal keskvalitsuse institutsioonide poolt põllumajandussektorile antud riiklikest toetusest anti SARi kaudu.

12.7

Reform 5.

Niisutussüsteemide pikaajaline arendamine, et suurendada sektori vastupanuvõimet kliimamuutustele

Niisutussüsteemi pikaajalise kava vastuvõtmine

1. kv

2025

Niisutussüsteemi pikaajalise arengukava vastuvõtmine. Kavas keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– niisutussektori prioriteedid, mis põhinevad täieliku majandusliku kasu analüüsil;

– vastavusse viimine veesektori strateegia ja vesikonnapõhise veemajanduse põhimõtetega;

– vajalike riiklike ja muude investeeringute näidustus ning vajadus edasise erastamise järele;

– sektori juhtimis-/haldusmõõde;

– iga taastamis- või ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine kooskõlas ELi soovitusega keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Ukraina selle valdkonna õigusaktidega.

12.8

Reform 6.

Maa ja veekogude demineerimine

Miinivastast tegevust aastani 2033 käsitleva strateegilise dokumendi vastuvõtmine

2. kv

2024

Õigusakti vastuvõtmine miinivastase tegevuse strateegilise dokumendi heakskiitmise kohta ajavahemikuks kuni 2033. aastani (Ukraina ministrite kabineti või Ukraina presidendi õigusakt). Õigusaktis keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– miinivastase tegevuse valdkonna juhtimine;

– miinivastase tegevuse läbiviijate tõhususe toetamine;

– õnnetusjuhtumite ärahoidmine;

– igakülgne abi ohvritele;

– innovatsioon;

– sooline tasakaal ja esindatus;

– eraturu arendamine;

– tõhus ja läbipaistev koordineerimine rahastajatega;

– miinivastase tegevuse ülesannete prioriseerimise süsteemi loomine.

12.9

Investeering 1.

Investeeringud demineerimisse

Vähemalt 30 miljoni euro väärtuses investeeringuid põllumajandusmaa demineerimisse

2. kv

2026

Valitsuse vahearuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024. ja 2025. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor põllumajandusmaa omanikele ja kasutajatele vähemalt 30 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) demineerimiskulude katmiseks.    

12.10

Investeering 1.

Investeeringud demineerimisse

Vähemalt 100 miljoni euro väärtuses investeeringuid põllumajandusmaa demineerimisse

4. kv

2027

Valitsuse lõpparuanne (või riigikassa aruanne), millest nähtub, et 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta riigieelarves eraldas valitsemissektor põllumajandusmaa omanikele ja kasutajatele vähemalt 100 miljonit eurot (Ukraina grivna ekvivalendis) demineerimiskulude katmiseks.

C.13. KRIITILISTE TÄHTSUSEGA TOORAINETE HALDAMINE

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Käesoleva peatüki eesmärk on toetada Ukraina kriitilise tähtsusega toorainete sektori edasist arengut kooskõlas nii majanduslike kui ka kestlikkuse eesmärkidega. Selles keskendutakse strateegilise planeerimise ja halduskorra parandamisele.

Reform 1. Strateegilise planeerimise tõhustamine ja strateegilistele investoritele optimaalse raamistiku tagamine.

Reformi eesmärk on meelitada ligi investeeringuid kriitiliste toorainete kaevandamisse ja töötlemisse.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustub Ukraina maavarade baasi arendamise riikliku programmi aastani 2030 muutmise seadus, millega luuakse geoloogiliste alade riiklik hüvitusfond ja määratakse kindlaks sektori strateegilised suunad. Teiseks avaldatakse ja tehakse investoritele kättesaadavaks Ukraina kriitiliste toorainete varude kontrollimise aruanne, milles kasutatakse rahvusvahelist klassifikatsiooni.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 3. kvartaliks.

Reform 2. Halduskorra parandamine. 

Reformi eesmärk on optimeerida korda ja vähendada potentsiaalsete investorite halduskoormust. Peamine eesmärk on suurendada uute investeerimisotsuste läbipaistvust, kiirust ja kulutõhusust.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks avaldatakse kriitiliste toorainete kaevandamise investeerimisprojektide register. Teiseks algatatakse toodete jagamise lepingu (PSA) rahvusvahelised hanked, milles kasutatakse valitsuse poolt kokku lepitud ja avalikustatud näidistingimusi. Kolmandaks töötatakse välja ja käivitatakse aluspinnase kasutajate e-kabinet, millel on täiendavad funktsioonid.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 2. kvartaliks.

Reform 3. Moodsate kaevandamistehnoloogiate kasutamine ja Ukraina integreerimine tänapäevastesse töötlemise väärtusahelatesse

Reformi eesmärk on suurendada kriitilise tähtsusega toorainete sektoris keskkonna-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise tavade läbipaistvust.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb uuringu avaldamises, milles hinnatakse kehtivaid, kaevandussektori keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast aruandlust käsitlevaid õigusakte.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

13.1

Reform 1.

Strateegilise planeerimise tõhustamine ja strateegilistele investoritele optimaalse raamistiku tagamine

Ukraina maavarade baasi arendamise riikliku programmi aastani 2030 läbivaatamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

4. kv

2024

Ukraina maavarade baasi arendamise riikliku programmi aastani 2030 muutmise seaduse jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– geoloogiliste alade riikliku hüvitusfondi loomine;

– kaevandamispiirkonna eesmärkide prioriseerimine kooskõlas ELi strateegiatega;

– strateegiliste ja kriitiliste toorainete mõistete, nende varustuskindluse taseme korrapärase metoodilise riskihindamise vajaduse ning partnerriikide rühma määratlemine.

13.2

Reform 1.

Strateegilise planeerimise tõhustamine ja strateegilistele investoritele optimaalse raamistiku tagamine

Ukraina kriitiliste toorainete reservide kontrollimist käsitleva aruande avaldamine

3. kv

2025

Avaldatakse ja tehakse investoritele kättesaadavaks Ukraina kriitiliste toorainete varude kontrollimise aruande, milles kasutatakse rahvusvahelist klassifikatsioonisüsteemi.

13.3

Reform 2.

Haldusmenetluste parandamine

Kriitiliste toorainete kaevandamise investeerimisprojektide registri avaldamine

2. kv

2025

Kriitiliste toorainete kaevandamise investeerimisprojektide registri avaldamine.

13.4

Reform 2.

Haldusmenetluste parandamine

Toodete jagamise lepingu (PSA) rahvusvaheliste hangete algatamine, millega tagatakse hangete läbipaistvus

2. kv

2025

Toodete jagamise lepingu (PSA) rahvusvaheliste hangete algatamine ja avaldamine, milles kasutatakse valitsuse poolt kokku lepitud näidistingimusi. PSA hangete ja lepingute läbipaistvus on tagatud avatud juurdepääsuga nende tingimustele.

13.5

Reform 2.

Haldusmenetluste parandamine

Aluspinnase kasutajate uuendatud e-kabineti loomine

1. kv

2025

Toimib aluspinnase kasutajate täiustatud e-kabinet, millel on täiendavad funktsioonid juurdepääsuks aluspinnase kasutamise erilubade riiklikule registrile, mis võimaldab taotleda ja saada e-litsentse (väljavõte registrist) ning anda juurdepääsu digitaalsetele geoloogilistele andmetele.

13.6

Reform 3.

Moodsate kaevandamistehnoloogiate kasutamine ja Ukraina integreerimine tänapäevastesse töötlemise väärtusahelatesse

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast aruandlust käsitlevate õigusaktidega seotud uuringu avaldamine

4. kv

2025

Uuringu heakskiitmine ja avaldamine, milles hinnatakse kaevandussektori keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast aruandlust käsitlevaid kehtivaid õigusakte ja esitatakse soovitusi selle kohta, milliseid seadusandlikke lünki tuleb käsitleda.

C.14. DIGIPÖÖRE

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Käesoleva peatüki eesmärk on toetada Ukraina digipööret. Samuti keskendutakse selles küberturvalisuse tugevdamisele.

Reform 1. Turvaline ja tõhus digitaristu 

Reformi eesmärk on tugevdada küberturvalisust digipöörde protsessis.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu resolutsioon, milles määratletakse Ukrainas kasutada lubatud raadiotehnoloogiad. Teiseks jõustuvad mitmed küberturvalisust käsitlevad õigusaktid, et tagada kooskõla võrgu- ja infoturbe ning küberturvalisuse 2. direktiivi raamistikuga, sillutades ühtlasi teed ELi 5G küberturvalisuse meetmepaketi rakendamisele.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 1. kvartaliks.

Reform 2. Avalike teenuste digitaliseerimine 

Reformi eesmärk on lihtsustada digitaliseerimise kaudu riigi ja kodanike vahelist suhtlust.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu tegevuskava aastani 2026 kõige levinumate avalike teenuste digitaliseerimiseks mitmes valdkonnas. Teiseks jõustub õigusakt, mis käsitleb ühtse e-identimise süsteemi toimimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määruse (EL) 2024/1183 (millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega) põhimõtetega.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

14.1

Reform 1.

Turvaline ja tõhus digitaristu

Ukrainas raadiospektri eraldamise ja kasutamise muudetud kava vastuvõtmine

1. kv

2025

Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni (millega muudetakse Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni raadiospektri eraldamise ja kasutamise kava heakskiitmise kohta) vastuvõtmine. Resolutsioonis määratakse kindlaks Ukrainas kasutatavad raadiotehnoloogiad, sealhulgas nende raadiosagedusalad ja -teenused, millele need vastavad, nende arendamise ja kasutamise lõpetamise tingimused, Ukrainas kasutusele võetavate perspektiivikate raadiotehnoloogiate loetelu koos nende raadiosagedusalade ja -teenustega, millele need vastavad, ning nende rakendamise tingimused kooskõlas ELi õigustikuga.

14.2

Reform 1.

Turvaline ja tõhus digitaristu

Riigi teaberessursside ja elutähtsa teabetaristu küberturvalisuse alase suutlikkuse tugevdamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

1. kv

2025

Vastavate õigusaktide jõustumine, et tagada kooskõla võrgu- ja infoturbe ning küberturvalisuse 2. direktiivi raamistikuga (nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148). Õigusaktides keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– selliste meetmete kohustusliku rakendamise reguleerimine, mille eesmärk on luua asjakohane õigusraamistik meetmete rakendamiseks, et ennetada, avastada ja tõkestada Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase sõja kontekstis küberruumis agressiooniakte;

– riiklike teaberessursside ja elutähtsa teabetaristu küberrünnete vastase kaitse taseme tõstmine;

– küberturvalisuse ja teabekaitse valdkonna õigusraamistiku parandamine, et tugevdada riikliku küberturvalisuse süsteemi suutlikkust võitlemisel küberohtude vastu.

14.3

Reform 2.

Avalike teenuste digitaliseerimine

Avalike teenuste digitaliseerimise tegevuskava aastani 2026 vastuvõtmine

1. kv

2025

Avalike teenuste digitaliseerimiskava aastani 2026 heakskiitmist käsitleva Ukraina ministrite kabineti määruse vastuvõtmine. Tegevuskavas keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– taastamine;

– haridus;

– tervishoid;

– teenused veteranidele;

– teenused sõjaväelastele;

– tolliküsimused;

– e-sotsiaalvaldkond.

14.4

Reform 2.

Avalike teenuste digitaliseerimine

Ühtse e-identimise süsteemi toimimist käsitleva õigusakti jõustumine kooskõlas määruse (EL) 2024/1183 põhimõtetega

2. kv

2026

Ühtse e-identimise süsteemi kui Ukraina riikliku e-identiteedi taristu põhikomponendi toimimist käsitleva õigusakti jõustumine kooskõlas määruse (EL) 2024/1183 põhimõtetega. Õigusaktis keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– tänapäevase e-identimise süsteemi loomine Ukrainas ja selle kestliku arengu tagamine;

– e-identimise vahendite, e-identimise vahesõlmede ja e-identimise süsteemide koostalitlusvõime (tehnoloogilise ühilduvuse) tagamine;

– süsteemis töödeldavate teaberessursside kaitse.

C.15. ROHEPÖÖRE JA KESKKONNAKAITSE

1. Reformide ja investeeringute kirjeldus 

Käesoleva peatüki eesmärk on edendada Ukraina rohepööret, toetades CO2 heite vähendamist ning tugevdades vastupanuvõimet keskkonna- ja kliimamuutustele.

Reform 1. Tööstussaaste ennetamine, vähendamine ja kontroll 

Reformi eesmärk on tegeleda keskkonnareostusega, et tagada kodanike põhiseaduslik õigus ohutule keskkonnale.

 

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb selliste õigusaktide jõustumises, mille eesmärk on vältida, vähendada ja kontrollida tööstussaastet, ja sätete osalises kohaldamises. Vahe-eesmärgi raames võetakse kasutusele tööstussaaste lubade andmise ja kontrolli integreeritud lähenemisviisid, mis põhinevad parimate olemasolevate tehnoloogiate ja juhtimismeetodite rakendamisel kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 3. kvartaliks.

Reform 2. Kliimapoliitika 

Reformi eesmärk on luua kliimajuhtimise struktuur ning asjakohane mehhanism Ukraina riikliku poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks kliimamuutuste valdkonnas.

Reform koosneb kolmest vahe-eesmärgist. Esiteks jõustuvad uued õigusaktid, millega kehtestatakse Ukraina riikliku kliimapoliitika aluspõhimõtted. Teiseks võetakse vastu resolutsioon osoonikihi säilitamise teadus- ja ekspertnõukogu kohta. Kolmandaks võetakse vastu Ukraina teine riiklikult kindlaksmääratud panus Pariisi kliimakokkuleppesse.

 

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 4. kvartaliks.

Reform 3. CO2 hinnastamise turumehhanismid

Reformi eesmärk on edendada CO2 hinnastamise turumehhanismide väljatöötamist.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu riikliku heitkogustega kauplemise süsteemi väljatöötamise tegevuskava. Teiseks jätkab Ukraina teatavate eranditega oma kohustusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi rakendamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2025. aasta 2. kvartaliks.

Reform 4. Loodusvarade taastamine ja säilitamine 

Reformi eesmärk on vähendada raadamist ja metsade degradeerumist.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb selliste õigusaktide jõustumises, millega reguleeritakse raadamist ja metsade degradeerumist põhjustada võiva puidu ja muude kaupade päritolu kestlikkuse kinnitamist.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 2. kvartaliks.

Reform 5. Ringmajanduse laiendamine 

Reformi eesmärk on rakendada ringmajanduse ja jäätmekäitluse põhimõtteid.

Reform koosneb kahest vahe-eesmärgist. Esiteks võetakse vastu riiklik jäätmekava. Teiseks võtab Ukraina vastu ringmajanduse põhimõtete rakendamise strateegia ja tegevuskava selle rakendamiseks.

Reform peaks jõudma lõpule 2026. aasta 1. kvartaliks.

Reform 6. Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 

Reformi eesmärk on edendada keskkonnakaitset, muutes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eeskirjad selgemaks.

Reform koosneb ühest vahe-eesmärgist. See seisneb kontseptsioonikirjelduse avaldamises, milles määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eeskirjades tehtavate erandite ulatus.

Reform peaks jõudma lõpule 2024. aasta 3. kvartaliks.

2. Vahe-eesmärkide loend ja rakendamise ajakava

Nr

Reform/investeering

Vahe-eesmärgi nimetus

Ajakava

Vahe-eesmärgi kirjeldus

15.1

Reform 1.

Tööstussaaste ennetamine, vähendamine ja kontroll

Tööstussaaste ennetamist, vähendamist ja kontrolli käsitlevate õigusaktide jõustumine sätete osalise kohaldamisega

3. kv

2024

Ukraina seaduse jõustumine kodanike põhiseadusliku õiguse tagamise kohta eluks ja terviseks ohutule keskkonnale ning sätete osaline kohaldamine. Määrused tuleb vastu võtta 12 kuu jooksul ning mõned sätted parimate võimalike tehnoloogiate ja juhtimismeetodite tulemuste kohaldamise kohta nelja aasta jooksul pärast sõjaseisukorra lõpetamist, välja arvatud esimest korda kasutusele võetavate käitiste puhul.

Seaduse eesmärk on tööstussaaste vältimine, vähendamine ja kontroll ning sellega kehtestatakse tööstussaaste lubade andmise ja kontrolli integreeritud lähenemisviisid, mis põhinevad parima võimaliku tehnoloogia ja juhtimismeetodite kasutamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiviga 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud).

15.2

Reform 2.

Kliimapoliitika

Riiklikku kliimapoliitikat käsitlevate õigusaktide jõustumine

1. kv

2025

Ukraina riikliku kliimapoliitika aluspõhimõtete seaduse jõustumine. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– riikliku kliimapoliitika eesmärgid ja aluspõhimõtted;

– kliimamuutuste valdkonna juhtorganid;

– kliimamuutuste valdkonna strateegiline planeerimine;

– kliimaeesmärkide saavutamise mehhanismid ja vahendid;

– riiklik raamistik kliimamuutuste valdkonna poliitika ja meetmete rakendamise jälgimiseks ja prognooside koostamiseks;

– kliimamuutuste ja osoonikihi säilitamise teadus- ja ekspertnõukogu;

– kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste ja neeldumise riiklik inventuurisüsteem;

– rahvusvaheline koostöö kliimamuutuste valdkonnas.

15.3

Reform 2.

Kliimapoliitika

Kliimamuutuste ja osoonikihi säilitamise teadus- ja ekspertnõukogu käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine

4. kv

2025

Kliimamuutuste ja osoonikihi säilitamise teadus- ja ekspertnõukogu käsitleva määruse heakskiitmis käsitleva Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni vastuvõtmine. Resolutsioonis keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruannetes tehtud teaduslike järelduste ning teaduslike kliimaandmete ja -teabe arvessevõtmine, eelkõige Ukraina kohta;

– teadusliku ja eksperdiabi pakkumine ning ettepanekute esitamine, sealhulgas aruannete koostamine kliimaeesmärkide, -poliitika ja -meetmete kohta, nende rakendamise jälgimine ja prognooside koostamine kliimamuutuste valdkonnas ning selle jälgimine, et eesmärgid, poliitika ja meetmed vastaksid Ukraina rahvusvahelistele kohustustele;

– teaduslike saavutuste vahetamise edendamine modelleerimise, seire, tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada sidujates neeldumist;

– kliimaeesmärkide saavutamise viiside ja vahendite teaduslik põhjendamine;

– kliimamuutustest ja nende tagajärgedest teavitamine, teadlikkuse suurendamine ja harimine ning teadusasutuste vahelise dialoogi ja koostöö arendamine kliimamuutuste küsimustes;

– nimetatud nõukogu sõltumatuse tagatised kõigis tema menetlustes;

– nimetatud nõukogu mitmekesine ja teaduslikult asjakohane koosseis.

15.4

Reform 2.

Kliimapoliitika

Ukraina teine riiklikult kindlaksmääratud panus Pariisi kokkuleppesse

3. kv

2025

Võetakse vastu Ukraina ministrite kabineti määrus, millega kiidetakse heaks Ukraina teine riiklikult kindlaksmääratud panus Pariisi kokkuleppesse. Riiklikult kindlaksmääratud panus keskendub järgmistele peamistele valdkondadele:

– kõrgem heitkoguste vähendamise eesmärk kui Ukraina praeguses riiklikult kindlaksmääratud panuses;

– võrdlusaasta kehtestamine kasvuhoonegaaside allikatest pärit heitkoguste ja nende sidujate arvutamiseks;

– kavandatud meetmete rakendamise kestus ja/või ajavahemikud;

– kohaldamisalasse kuuluvate ja hõlmatud majandussektorid ja kasvuhoonegaasid;

– protsesside kavandamine, kasutatavad eeldused ja metodoloogilised lähenemisviisid, sealhulgas kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste ja neeldumise hindamiseks ja arvestamiseks;

– riiklikult kindlaksmääratud panuse õigluse ja ambitsioonikuse põhjendus, võttes arvesse riiklikke olusid;

– panus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärgi saavutamisse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisesse / sidujate arvu suurendamisse kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklis 2 sätestatud eesmärgiga.

Ukraina teine riiklikult kindlaksmääratud panus Pariisi kokkuleppesse on ambitsioonikam kui praegune ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panus.

15.5

Reform 3.

CO2 hinnastamise turumehhanismid

Riikliku heitkogustega kauplemise süsteemi loomise tegevuskava vastuvõtmine

1. kv

2025

Riikliku kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi loomise tegevuskava heakskiitmis käsitleva Ukraina ministrite kabineti resolutsiooni vastuvõtmine. Tegevuskava vastuvõtmine tagab järgmiste üksikasjade kindlaksmääramise:

– heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamise etapid;

– etappide ajakavad;

– vajalik taristu;

– organisatsioonilised meetmed.

15.6

Reform 3.

CO2 hinnastamise turumehhanismid

Kohustusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi (MRV) tegevuse jätkamine

2. kv

2025

Kohustusliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi töö jätkumine olemasolevate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate rajatiste puhul, välja arvatud rajatised, mida ei kontrollita, mis on hävitatud või mis asuvad ajutiselt okupeeritud territooriumil või mis on ametlikult teatanud tootmise peatamisest.

15.7

Reform 4.

Loodusvarade taastamine ja säilitamine

Raadamise ja metsade degradeerumise vähendamist käsitleva seaduse jõustumine

2. kv

2026

Ukraina seaduse jõustumine, millega reguleeritakse raadamist ja metsade degradeerumist põhjustada võiva puidu ja muude kaupade päritolu kestlikkuse kinnitamist. Seaduses keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– elektroonilise puiduarvestuse kasutamise laiendamine, mis tagab puidu liikumise jälgimise ning puidu ja puittoodete õiguspärase päritolu kinnitamise;

– puittoodete sertifitseerimissüsteemi kehtestamise ja olemasoleva puidust valmistatud toodete sertifitseerimissüsteemi kõikidele puiduga kauplemise toimingutele laiendamise tagamine;

– kaubeldava puidu, sealhulgas puittoodete päritolu kinnitamise nõuete kehtestamine.

15.8

Reform 5.

Ringmajanduse laiendamine

Ringmajanduse põhimõtete rakendamise strateegia ja selle tegevuskava vastuvõtmine

1. kv

2026

Ringmajanduse põhimõtete rakendamise strateegia ja selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine Ukraina ministrite kabinetis. Strateegias nimetatakse ringmajandusele ülemineku võimalused ja mõju Ukrainas 5–10 eelnevalt valitud prioriteetsele sektorile ja väärtusahelale, näiteks jäätmed, tekstiil, plast, akud, elektroonika, põllumajandus, ehitus ja remont ning metallid ja mineraalid.

15.9

Reform 5.

Ringmajanduse laiendamine

Riikliku jäätmekava aastani 2033 vastuvõtmine

3. kv

2025

Riikliku jäätmekava aastani 2033 vastuvõtmist käsitleva Ukraina ministrite kabineti määruse vastuvõtmine. Riiklikus jäätmekavas keskendutakse järgmistele peamistele valdkondadele:

– kodumajapidamisjäätmete käitlus;

– ohtlike jäätmete käitlus;

– taristuvajadused;

– tegevuskava majandusliku ja rahalise jätkusuutlikkuse analüüs;

– majandushoobade rakendamine jäätmekäitluse parandamiseks;

– jäätmekäitluse seire ja kontroll;

– jäätmekäitluse strateegiline planeerimine Ukrainas;

– jäätmekäitluse rakendamine piirkondlikul tasandil.

15.10

Reform 6.

Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kontseptsioonidokumendi väljatöötamine, milles määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eeskirjadest kõrvalekaldumise ulatus

3. kv

2024

Pärast avalikke konsultatsioone sidusrühmadega, mille käigus määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eeskirjadest tehtavate erandite ulatus, koostatakse kontseptsioonidokument ja avaldatakse see keskkonnakaitse ja loodusvarade ministeeriumi ametlikul veebisaidil.

Kontseptsioonidokument sisaldab teavet:

– organi kohta, kes määrab kindlaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustustest tehtavate erandite ulatuse;

– objektide kirjeldus ja igal konkreetsel juhul selgitus, miks need kuuluvad erandi kohaldamisalasse;

– erandite ulatuse põhjendus;

– erandite tegemise ajalised piirangud.“.

(1)

     OECD (2023), The Principles of Public Administration, OECD, Pariis, https://www.sigmaweb.org/publications/Principles-of-Public-Administration-2023.pdf.

(2)

OECD (2015), OECD suunised riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimise kohta, OECD, Pariis, https://www.oecd.org/daf/ca/guidelines-corporate-governance-soes.htm.