EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.2.2025

COM(2025) 81 final

2025/0045(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2006/43/EÜ, 2013/34/EL, (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses teatavate äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2025) 80 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

–Nende ettevõtjate arvu, kelle suhtes kohaldatakse kohustuslikke kestlikkusaruandluse nõudeid, vähendatakse ligikaudu 80 %, jättes välja kuni 1 000 töötajaga suurettevõtjad (st mõned teise ja mõned esimese etapi ettevõtjad) ja börsil noteeritud VKEd (st kõik kolmanda etapi ettevõtjad). Aruandlusnõudeid kohaldatakse ainult nende suurettevõtjate suhtes, kellel on üle 1 000 töötaja (st ettevõtjad, kellel on üle 1 000 töötaja ja kelle käive on üle 50 miljoni euro või bilansimaht üle 25 miljoni euro). See muudetud künnis viib CSRD paremini kooskõlla CSDDDga 16 .

–Komisjon teeb ettepaneku kehtestada nende ettevõtjate jaoks, kelle suhtes ei kohaldata kohustuslikke kestlikkusaruandluse nõudeid, vabatahtlikuks kasutamiseks proportsionaalne standard, mis põhineks EFRAGi välja töötatud VKEde vabatahtlikul standardil. Selle ettepaneku kohaselt võtab komisjon kõnealuse vabatahtliku standardi vastu delegeeritud õigusaktina. Turunõudluse rahuldamiseks kavatseb komisjon vahepeal võimalikult kiiresti esitada soovituse vabatahtliku kestlikkusaruandluse kohta, tuginedes EFRAGi välja töötatud VKEde vabatahtlikule standardile.

–Väärtusahelaga seotud piirangut laiendatakse ja tugevdatakse. See kehtiks otse aruandva äriühingu suhtes, selle asemel et piirata üksnes seda, mida ESRSides võib ette näha. See kaitseks kõiki kuni 1 000 töötajaga ettevõtjaid, mitte ainult VKEsid, nagu praegu. Piirang määratakse kindlaks vabatahtliku standardiga, mille komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktina ja mis põhineb EFRAGi välja töötatud VKEde vabatahtlikul standardil. See vähendab oluliselt aruandluskoormuse edasikandumise probleemi.

–Sektoripõhiseid aruandlusstandardeid ei kehtestata, et vältida nende kohustuslike andmepunktide arvu suurenemist, mida ettevõtjad peaksid esitama.

–Kaotatakse võimalus minna piiratud kindluse andmise nõudelt üle piisava kindluse andmise nõudele. See annab selguse, et asjaomaste ettevõtjate kindluse andmisega seotud kulud tulevikus ei suurene.

–Selle asemel, et täita kohustust võtta 2026. aastaks vastu kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli standardid, annab komisjon 2026. aastaks välja sihipärased audiitorkontrolli suunised. See võimaldab komisjonil kiiremini lahendada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli valdkonnas tekkivaid probleeme, mis võivad tekitada tarbetut koormust ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid.

–Ettepanekuga luuakse vabatahtlikult rakendatav kord, mille kohaselt suurettevõtjad, kellel on üle 1 000 töötaja ja kelle netokäive on kuni 450 miljonit eurot ning kes väidavad, et nende tegevus on kooskõlas või osaliselt kooskõlas ELi taksonoomiaga, avalikustavad oma käibe ja investeeringukulude peamised tulemusnäitajad ning võivad otsustada avalikustada oma tegevuskulude peamise tulemusnäitaja. Sellise vabatahtliku lähenemisviisiga kõrvaldatakse täielikult taksonoomia aruandluseeskirjade järgimise kulud selliste suurettevõtjate puhul, kellel on üle 1 000 töötaja ja kelle netokäive on kuni 450 miljonit eurot ning kes ei väida, et nende tegevus on seotud majandustegevusega, mis liigitub taksonoomiamääruse kohaselt keskkonnakestlikuks. Lisaks tagatakse käesoleva ettepanekuga suurem paindlikkus, võimaldades neil ettevõtjatel anda aru tegevustest, mis vastavad teatavatele taksonoomia tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, ent ei täida neid kõiki. Selline osaliselt kooskõlla viidud tegevust käsitlev aruandlus võib edendada tegevuste järkjärgulist keskkonnaalast üleminekut aja jooksul kooskõlas eesmärgiga suurendada ülemineku rahastamist.

–kohandatakse kohustusi seoses tegevusahela kaudsete äripartneritega, kui esineb meetmetest kõrvalehoidmist või kui on olemas teave, mis osutab tõenäolisele või tegelikule kahjulikule mõjule;

–vähendatakse perioodilise järelevalve nõutavat sagedust ning

–täpsustatakse sidusrühmade kaasamise ulatust ja muudetakse see sihipäraseks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

•Proportsionaalsus

–üle 1 000 töötajaga suurettevõtjad (st ettevõtjad, kellel on üle 1 000 töötaja ja kelle käive on üle 50 miljoni euro või bilansimaht üle 25 miljoni euro): 18 nende suhtes kehtivad kohustuslikud aruandlusnõuded ja nad peavad esitama aruandeid ESRSide täiskomplekti alusel, mis omakorda vaadatakse läbi ja mida lihtsustatakse;

–ettevõtjad, kes ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse (kuni 1 000 töötajaga ettevõtjad): nende suhtes kohustuslikke aruandlusnõudeid ei kohaldata, nad võivad kasutada proportsionaalset vabatahtlikku standardit, mille komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktina ja mis põhineb EFRAGi väljatöötatud VKEde vabatahtlikul standardil, ning neid kaitseb direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suuremate äriühingute ülemääraste teabenõuete eest väärtusahelaga seotud piirang.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

–Euroopa Komisjoni tagasisidekorje aruandlusnõuete ratsionaliseerimise kohta, oktoober–detsember 2023 19 ; 

–Euroopa Komisjoni kohtumised äriühingute ja teiste sidusrühmadega 2025. aasta veebruari alguses;

–Euroopa Komisjon korraldas ka eraldiseisvaid sidusrühmadele suunatud tegevusi, sealhulgas 2024. aasta mais ja novembris kaks suurt sidusrühmade hübriidfoorumit CSRD teemal, kus kohapeal osales ligikaudu 400 inimest ja virtuaalselt üle 3 000 inimese;

–Euroopa Komisjon sai väga palju kirju ja üksikasjalikke analüüse mitmesugustelt sidusrühmadelt (alates äriühingutest kuni investorite, pankade, kodanikuühiskonna, vabaühenduste, kaubanduskodade ja liikmesriikide haldusasutusteni).

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

–lõikega 1 asendatakse auditidirektiivi artikli 26a lõige 3, et jätta välja tähtaeg, mille jooksul komisjon peab vastu võtma piiratud kindlust käsitlevad standardid, ning jätta välja komisjoni volitused piisavat kindlust käsitlevate standardite vastuvõtmiseks koos asjaomaste ristviidetega;

–lõikega 2 asendatakse auditidirektiivi artikli 48a teine lõik, et parandada viga ristviites piiratud kindlust andvatele standarditele.

–lõikega 1 muudetakse raamatupidamisdirektiivi artikli 1 lõikes 3 sätestatud ettevõtja suurust, mille puhul ettevõtja, kes on krediidiasutus või kindlustusandja, kuulub kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse, et võtta arvesse artikli 19a kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate suuruse (st suurettevõtjad, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul) muudatusi;

–lõikega 1 täpsustatakse ka raamatupidamisdirektiivi artikli 1 lõikes 4, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepinguga loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) suhtes ei kohaldata kestlikkusaruandlust;

–lõikega 2 muudetakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 19a järgmiselt:

·nende ettevõtjate ringi, kes peavad koostama ja avaldama individuaalse kestlikkusaruande, piiratakse nii, et see kohustus on ainult suurettevõtjatel, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;

·liikmesriikidele kehtestatakse nõue tagada, et ettevõtjad ei püüa raamatupidamisdirektiivis nõutud kestlikkusteabe esitamiseks – ilma et see piiraks liidu nõudeid hoolsuskohustuse täitmise kohta – saada oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kellel on keskmiselt kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellist teavet, mis ületab artikli 29ca kohaselt vastuvõetavates vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, välja arvatud täiendav kestlikkusteave, mida asjaomase sektori ettevõtjad tavaliselt omavahel jagavad. Ettevõtjad, kes esitavad vastavalt sellele nõudele aruandeid oma väärtusahela kohta, tuleb lugeda kestlikkusaruandluse nõuded täitnuks;

·kaotatakse börsil noteeritud VKEde võimalus esitada aruandeid proportsionaalsemate standardite alusel ning jäetakse välja börsil noteeritud VKEde kaheaastane kestlikkusaruandlusest loobumise võimalus, et kajastada nende äriühingute väljajätmist kestlikkusaruandluse kohaldamisalast;

–lõikega 3 lisatakse artikkel 19b, et võimaldada suurettevõtjatel, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja ja kelle netokäive on kuni 450 000 000 eurot majandusaasta jooksul, avalikustada määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 osutatud teavet paindlikumalt;

–lõikega 4 muudetakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 29a järgmiselt:

·nende ettevõtjate ringi, kes peavad koostama ja avaldama konsolideeritud kestlikkusaruande, piiratakse nii, et see kohustus on üksnes suure kontserni emaettevõtjatel, kelle keskmine töötajate arv on konsolideeritud alusel üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;

·liikmesriikidele kehtestatakse nõue tagada, et ettevõtjad ei püüa raamatupidamisdirektiivis nõutud kestlikkusteabe esitamiseks – ilma et see piiraks liidu nõudeid hoolsuskohustuse täitmise kohta – saada oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kellel on keskmiselt kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellist teavet, mis ületab artikli 29ca kohaselt vastuvõetavates vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, välja arvatud täiendav kestlikkusteave, mida asjaomase sektori ettevõtjad tavaliselt omavahel jagavad. Ettevõtjad, kes esitavad vastavalt sellele nõudele aruandeid oma väärtusahela kohta, tuleb lugeda kestlikkusaruandluse nõuded täitnuks;

–lõikega 5 lisatakse artikkel 29aa, et võimaldada suurettevõtjatel, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja ja kelle netokäive on konsolideeritud alusel kuni 450 000 000 eurot majandusaasta jooksul, avalikustada määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 osutatud teavet paindlikumalt;

–lõikega 6 muudetakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 29b järgmiselt:

·jäetakse välja komisjoni volitused võtta delegeeritud õigusaktidega vastu sektoripõhised standardid;

·täpsustatakse, et kestlikkusaruandluse standardites ei tohi kindlaks määrata avalikustatavat teavet, mis nõuaks ettevõtjatelt nende väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kellel on keskmiselt kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, selliste teabe saamist, mis ületab artikli 29ca alusel vastuvõetavate vabatahtlike kestlikkusaruandluse standardite kohaselt avalikustatavat teavet;

–lõikega 7 jäetakse välja raamatupidamisdirektiivi artikkel 29c, mis käsitleb komisjoni volitusi võtta vastu proportsionaalsemad standardid börsil noteeritud VKEde jaoks, et kajastada nende äriühingute väljajätmist kestlikkusaruandluse kohaldamisalast;

–lõikega 8 lisatakse raamatupidamisdirektiivi uus artikkel 29ca, millega antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada kestlikkusaruandluse standardid vabatahtlikuks kasutamiseks ettevõtjatele, kes ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse. Need standardid peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased kõnealuste ettevõtjate suutlikkuse ja omadustega ning võtma arvesse nende tegevuse ulatust ja keerukust. Standardites tuleb võimaluse korral täpsustada ka selle teabe esitamise struktuur;

–lõikega 9 asendatakse raamatupidamisdirektiivi artikkel 29d, et täpsustada, et kuni kestlikkusaruandluse märgistamist käsitleva delegeeritud määruse vastuvõtmiseni ei ole ettevõtjad kohustatud oma kestlikkusaruandeid märgistama;

–lõikega 10 asendatakse raamatupidamisdirektiivi artikli 33 lõige 1, et täpsustada, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete ühine vastutus tegevusaruande digiteerimise eest piirdub selle avaldamisega ühtses elektroonilises aruandlusvormingus, kaasa arvatud digitaalne märgistamine;

–lõikega 11 muudetakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 34 järgmiselt:

·jäetakse välja artikli 34 lõikes 1 olev viide artiklile 29c, et kajastada kestlikkusaruandluse standardite kaotamist börsil noteeritud VKEde puhul;

·lisatakse lõige 2a, milles täpsustatakse, et kindlustandvate audiitorteenuste osutajad koostavad oma kindlust andva arvamuse kooskõlas ettevõtjate kohustusega mitte püüda saada oma väärtusahela ettevõtjatelt, kellel on keskmiselt kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellist teavet, mis ületab vabatahtlikes standardites sätestatud teavet;

–lõikega 12 muudetakse raamatupidamisdirektiivi artikli 40a lõiget 1 järgmiselt:

·artikli 40a kohaldamisalasse kuuluva tütarettevõtja suurust piiratakse nii, et see vastab raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatud suurettevõtjate kriteeriumidele;

·artikli 40a kohaldamisalasse kuuluva filiaali netokäibe künnist suurendatakse 40 miljonilt eurolt 50 miljonile eurole, et viia see vastavusse suurettevõtjate käibe künnisega;

·artikli 40a kohaldamisalasse kuuluva kolmanda riigi ettevõtja liidus teenitud netokäibe künnist suurendatakse 150 miljonilt eurolt 450 miljonile eurole;

–lõikega 13 muudetakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 49, et volitada komisjoni kehtestama eeskirju, mis täiendavad aruandluskorda tegevuste puhul, mis on ainult osaliselt taksonoomiaga kooskõlas.

–lõike 1 punktiga a jäetakse välja CSRD artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkt a, et kajastada teatavate ettevõtjate väljajätmist direktiivi kohaldamisalast esimeses etapis;

–lõike 1 punkti b alapunktiga i asendatakse CSRD artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt i, täpsustades, et teises etapis kohaldatakse individuaalset kestlikkusaruandlust selliste suurettevõtjate suhtes, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;

–lõike 1 punkti b alapunktiga ii asendatakse CSRD artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt ii, täpsustades, et teises etapis kohaldatakse konsolideeritud kestlikkusaruandlust selliste suurte kontsernide emaettevõtjate suhtes, kelle keskmine töötajate arv on konsolideeritud alusel üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;

–lõike 1 punktiga c tunnistatakse kehtetuks CSRD artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkt c, et kajastada börsil noteeritud VKEde väljajätmist direktiivi kohaldamisalast;

–lõike 2 punktiga a jäetakse välja CSRD artikli 5 lõike 2 kolmanda lõigu punkt a, et kajastada teatavate emitentide väljajätmist direktiivi kohaldamisalast esimeses etapis;

–lõike 2 punkti b alapunktiga i asendatakse CSRD artikli 5 lõike 2 kolmanda lõigu punkti b alapunkt i, täpsustades, et teises etapis kohaldatakse individuaalset kestlikkusaruandlust selliste suurettevõtjast emitentide suhtes, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;

–lõike 2 punkti b alapunktiga ii asendatakse CSRD artikli 5 lõike 2 kolmanda lõigu punkti b alapunkt ii, täpsustades, et teises etapis kohaldatakse konsolideeritud kestlikkusaruandlust selliste suure kontserni emaettevõtjast emitentide suhtes, kelle keskmine töötajate arv on konsolideeritud alusel üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;

–lõike 2 punktiga c tunnistatakse kehtetuks CSRD artikli 5 lõike 2 kolmanda lõigu punkt c, et kajastada börsil noteeritud VKEst emitentide väljajätmist direktiivi kohaldamisalast.

Artikliga 4 muudetakse direktiivi (EL) 2024/1760 (äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv, CSDDD) järgmistes põhipunktides: laiendatakse maksimaalse ühtlustamise ulatust, suunatakse hoolsuskohustus üldreeglina otsestele äripartneritele, kaotatakse kohustus viimase abinõuna ärisuhe lõpetada, piiratakse sidusrühma mõistet ja piiratakse veelgi hoolsuskohustuse protsessi etappe, mis nõuavad sidusrühmade kaasamist, laiendatakse ajavahemikke, mille jooksul äriühingud peavad korrapäraselt kontrollima hoolsuskohustuse meetmete piisavust ja tulemuslikkust, selgitatakse rahalisi karistusi käsitlevaid põhimõtteid ja kaotatakse trahvide „minimaalne ülempiir“, jäetakse välja tsiviilvastutuse klausli osad ja esindushagisid käsitlevad normid, muudetakse kliimamuutuste leevendamise üleminekukavade rakendamist käsitlevaid sätteid, jäetakse välja finantsteenuseid käsitlev läbivaatamisklausel ja tuuakse komisjoni poolt esimeste (üldiste) rakendussuuniste vastuvõtmine varasemaks. Täpsemalt:

–lõikega 1 asendatakse CSDDD artikli 1 lõike 1 punkt c, et viia direktiivi reguleerimiseseme kirjeldus vastavusse artikli 22 lõike 1 kavandatud muudatustega, mis käsitlevad kliimamuutuste leevendamise üleminekukavade rakendamist;

–lõikega 2 asendatakse CSDDD artikli 3 lõike 1 punkt n sidusrühmade määratluse kohta, et vähendada sidusrühma mõiste ulatust, lihtsustades määratlust ja piirates seda nii, et see hõlmab üksnes töötajaid ja nende esindajaid ning üksikisikuid ja kogukondi, kelle õigusi või huve äriühingu, tema tütarettevõtjate ja äripartnerite tooted, teenused ja tegevus „otseselt“ mõjutavad (tegeliku kahjuliku mõju korral) või võivad mõjutada (võimaliku kahjuliku mõju korral). See hõlmab näiteks üksikisikuid või kogukondi, kes elavad äripartnerite käitiste naabruses, kui neid mõjutab otseselt reostus (nt naftareostus või kahjulik heide), või põliselanikke, kelle õigust maale või ressurssidele mõjutab otseselt see, kuidas äripartner omandab, arendab või muul viisil kasutab maad, metsa või veevarusid;

–lõikega 3 asendatakse CSDDD artikkel 4 ühtlustamise taseme kohta, et laiendada maksimaalse ühtlustamise ulatust mitmele täiendavale direktiivi sättele, mis reguleerivad hoolsuskohustuse protsessi põhiaspekte. See hõlmab eelkõige tuvastamiskohustust, kohustust tegeleda kahjuliku mõjuga, mis on või oleks pidanud olema tuvastatud, ning kohustust näha ette kaebuste esitamise kord ja teavitamise mehhanism. Ettepanekus tunnistatakse siiski ka seda, et aspektid, mida saab sotsiaal- ja keskkonnakaitset käsitlevas valdkondadevahelises raamdirektiivis – milles sisuliselt sätestatakse üldine protsess äriühingute hoolsuskohustuse rakendamiseks seoses äritegevusega seotud kahjuliku mõjuga – täielikult ühtlustada, on õiguslikult piiratud. Maksimaalse ühtlustamise laiendamine sellest ulatusest kaugemale võib kahjustada inimõigusi, sealhulgas tööõigusi, ja keskkonnastandardeid, mis on juba olemas või alles väljatöötamisel, näiteks uute toodete või teenustega seotud uute riskide käsitlemiseks, samas kui praktiline kasu oleks väga piiratud. Kui liikmesriigid tegelevad selliste riskidega, eelkõige valdkondades (nt tööõigus), kus liidu pädevus on piiratud, ei tohiks neid selles takistada, kui nad peavad seda vajalikuks, et reguleerida hoolsuskohustuse kohaldamist konkreetsetes olukordades;

–lõikega 4 muudetakse CSDDD artiklit 8 tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemise ja hindamise kohta, asendades lõike 2 punkti b ja lõike 4 ning lisades uued lõiked 2a ja 5, mis käsitlevad tegevusahelat:

·et piirata hoolsuskohustuse meetmeid, nii et neid kohaldataks üldjuhul üksnes äriühingu enda, tema tütarettevõtjate, ja kui see on seotud tema tegevusahelatega, tema otseste äripartnerite tegevuse suhtes. Järelikult, kui tegemist on ärisuhetega, peaksid äriühingud pärast oma väärtusahelate kaardistamist viima läbi põhjaliku hindamise ainult otseste äripartnerite tasandil. Samal ajal tunnistatakse ettepanekus, et võib esineda olukordi, kus äriühingud peavad vaatama oma otsestest äripartneritest kaugemale, nimelt siis, kui neil on usutavat teavet, mis viitab kahjulikule mõjule kaudse äripartneri tasandil. See võib olla nii näiteks olukorras, kus ärisuhte struktuuril puudub majanduslik põhjendus, mis viitab, et see on valitud selleks, et jätta äriühingu tähelepanu alt välja muidu otsene tarnija, kelle tegevus on kahjulik, kui äriühing on saanud kaebuse või on teadlik vabaühenduste või meedia usaldusväärsetest aruannetest kahjuliku tegevuse kohta kaudse tarnija tasandil või on teadlik tarnijaga seotud varasematest juhtumitest või kui äriühing on tänu oma ärikontaktidele teadlik probleemidest teatavas asukohas (nt konfliktipiirkonnas). Sellistel juhtudel tuleks äriühingutelt nõuda olukorra täiendavat hindamist. Kui hindamine kinnitab kahjuliku mõju tõenäosust või olemasolu, tuleks see mõju lugeda tuvastatuks. Lisaks peaks äriühing püüdma tagada, et tema käitumisjuhendit – mis on osa tema hoolsuskohustuse poliitikast ja milles on sätestatud ootused, kuidas kaitsta äritegevuses inimõigusi, sealhulgas tööõigusi, ja keskkonda – järgitakse kogu tegevusahelas (lepinguline hierarhia). See on kooskõlas lähenemisviisiga, mis on võetud Saksamaa tarneahelaseaduse (Lieferkettensorgfaltspflicht-Gesetz) alusel, mis sisaldab sarnaseid eeskirju, nähes ette keskendumise otsestele tarnijatele ning viisid, kuidas hoolsuskohustus peaks olemasolevat teavet arvesse võttes kaugemale ulatuma. Äriühing peaks arvesse võtma ka VKEde toetusmeetmeid, ning

·et piirata veelgi aruandluskoormuse edasikandumist vähem kui 500 töötajaga äriühingutele (st VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingutele), kitsendades teabe hulka, mida suurettevõtjad võivad väärtusahela kaardistamise raames nõuda, nii et see piirdub üksnes VKEde vabatahtlikus kestlikkusaruandluse standardis sätestatud teabega, välja arvatud juhul, kui lisateave on vajalik, näiteks kuna standardid ei hõlma asjakohast mõju, ja kui sellist teavet ei ole mõistlikult võimalik muul viisil saada;

–lõigetega 5 ja 6 asendatakse vastavalt CSDDD artikli 10 lõige 6 ja artikli 11 lõige 7 seoses suhete katkestamisega, et kaotada kohustus lõpetada ärisuhted nii tegeliku kui ka võimaliku kahjuliku mõju korral. Äriühingud võivad sattuda olukorda, kus nende tootmine sõltub suurel määral ühe või mitme konkreetse tarnija sisenditest. Samas, kui sellise tarnija äritegevus on seotud tõsise kahjuliku mõjuga, näiteks lapstööjõu kasutamine või märkimisväärne keskkonnakahju, ja kui äriühing on edutult ammendanud kõik hoolsuskohustuse meetmed selle mõju kõrvaldamiseks, peaks äriühing viimase abinõuna ärisuhte peatama ning jätkama samal ajal tarnijaga koostööd lahenduse leidmiseks, kasutades võimaluse korral peatamisest tulenevat suuremat mõjuvõimu;

–lõikega 7 muudetakse artiklit 13 sidusrühmade sisulise kaasamise kohta, muutes lõike 3 punkti a ning jättes välja punktid c ja e, et täpsustada, et äriühingud peavad kaasama ainult „asjaomased“ sidusrühmad, rõhutades sellega, et äriühingud ei pea konsulteerima kõigi võimalike sidusrühmadega, vaid üksnes nendega, kes on seotud läbiviidava hoolsuskohustuse protsessi konkreetse etapiga (nt mõjutatud isikud parandusmeetme kavandamisel). Lisaks sellele piiratakse kavandatud muudatustega veelgi hoolsuskohustuse protsessi etappe, mille käigus äriühingud peavad sidusrühmi kaasama;

–lõikega 8 muudetakse CSDDD artiklit 15 järelevalve kohta, et pikendada ühelt aastalt viiele aastale ajavahemikku, mille järel äriühingud peavad korrapäraselt hindama hoolsuskohustuse meetmete piisavust ja tulemuslikkust. See vähendab oluliselt mitte ainult direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute koormust, vaid ka nende äripartnerite (kes on sageli VKEd) oma, kellele võidakse järelevalve raames esitada (üksikasjalikke) teabenõudeid. Samal ajal tunnistatakse ettepanekus, et ärisuhted ning selliste ärisuhetega hõlmatud tegevustest tulenevad riskid ja mõju võivad aja jooksul (mõnikord isegi lühikese aja jooksul) muutuda. Samuti võivad võimaliku või tegeliku mõju kõrvaldamiseks võetud meetmed osutuda nende rakendamisel saadud kogemustele tuginedes ebapiisavaks või ebatõhusaks ning selle kohta võivad ilmneda märgid enne järgmise korrapärase hindamise kuupäeva. Seetõttu peaks äriühing sellises olukorras läbi viima sihtotstarbelise hindamise;

–lõikega 9 muudetakse CSDDD artikli 19 lõiget 3, et kohustada komisjoni tegema poole aasta jooksul kättesaadavaks oma üldised suunised koos praktiliste juhiste ja parimate tavadega selle kohta, kuidas täita hoolsuskohustust vastavalt direktiivile;

–lõikega 10 muudetakse äriühingute kliimamuutuste leevendamise üleminekukavasid käsitlevat artikli 22 lõiget 1, et tagada suurem õigusselgus ja CSDDD vastavus CSRDs sätestatud kestlikkusaruandluse korrale. Konkreetsemalt tehakse ettepanekuga kliimamuutuste leevendamise üleminekukava rakendamise nõudega seotud muudatus. Ettepanekus selgitatakse, et kava peaks sisaldama kavandatud ja võetud rakendusmeetmeid. Kava vastuvõtmise ning selle esialgse ja ajakohastatud ülesehituse üle teostatakse jätkuvalt haldusjärelevalvet;

–lõikega 11 asendatakse artikli 27 lõige 4 seoses rahaliste karistuste määramisega riikliku jõustamise osana. Artikli 27 praeguses tekstis on juba selgitatud, et „[k]aristuste määramise üle otsustamisel ning nende määramisel võimaliku karistuse laadi ja asjakohase taseme kindlaksmääramisel“ võetakse nõuetekohaselt arvesse mitut tegurit, mis määravad rikkumise raskusastme (eelkõige rikkumise laad, raskusaste ja kestus ning rikkumisest tuleneva mõju tõsidus), ning seda, kas esineb karistust kergendavaid (nt tehtud investeeringud ja antud sihtotstarbeline toetus) või raskendavaid asjaolusid (nt korduvus). Lisaks on sättes ette nähtud, et kõik määratud karistused peavad olema „tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad“. See on kooskõlas teiste ELi õigusaktide, näiteks isikuandmete kaitse üldmääruse sarnaste sätetega. Kuigi direktiivis ei nõuta liikmesriikidelt trahvide maksimumsumma (st „ülempiiri“ või „ülemmäära“) kehtestamist, on selles sätestatud, et juhul kui liikmesriigid siiski otsustavad seda teha, peab selline ülempiir olema „vähemalt 5 % äriühingu ülemaailmsest netokäibest“. Selle sätte kehtestamise eesmärk oli tagada võrdsed tingimused liidus, vältides olukorda, kus liikmesriigid kehtestavad ülempiiri tasemel, mis vähendaks nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele äriühingutele määratud trahvide tulemuslikkust ja hoiatavat mõju. See säte on aga tekitanud segadust. Kuigi sellise ülempiiri puhul ei ole midagi öeldud konkreetsel juhul tegelikult määratavate trahvide kohta, on seda mõnikord valesti mõistetud kui minimaalset trahvisummat. Olukorra täpsustamiseks käsitletakse kavandatud muudatustes võrdsete tingimuste küsimust erinevalt, nimelt antakse komisjonile ülesanne töötada koostöös liikmesriikidega välja trahvimise suunised (vahend, mis on olemas ka muudes valdkondades, näiteks konkurentsiõigus ja andmekaitse) ning keelatakse liikmesriikidel kehtestada trahvi ülempiir, mis takistaks järelevalveasutusi määramast karistusi vastavalt artikli 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teguritele ja põhimõtetele. Lisaks sellele jäetakse ettepanekuga välja nõue, et trahv peab olema proportsionaalne äriühingu ülemaailmse netokäibega;

–lõikega 12 muudetakse CSDDD artiklit 29 seoses tsiviilvastutusega, jättes välja lõike 1, lõike 3 punkti d ja lõike 7 ning muutes lõikeid 2, 4 ja 5, et:

·kaotada direktiivis sätestatud konkreetne, kogu ELi hõlmav vastutuskord. Kooskõlas direktiivi põhieesmärgiga tagada ohvrite kaitse äritegevusest tulenevate inimõiguste rikkumiste ja keskkonnakahjude eest, säilitatakse samal ajal kavandatud muudatustega õigusemõistmisele tegeliku juurdepääsu nõuded, sealhulgas õiguse täielikule hüvitamisele juhul, kui äriühingut peetakse vastutavaks selle eest, et ta ei ole täitnud käesoleva direktiivi kohaseid hoolsuskohustuse nõudeid kooskõlas riigisisese õigusega, ja kui selline rikkumine on põhjustanud kahju, kaitstes ühtlasi ka äriühinguid liigse hüvitamise eest;

·jätta riiklikul tasandil esindushagi lubamisega seoses olemasolevaid erinevaid norme ja traditsioone silmas pidades välja CSDDDs sätestatud konkreetne sellekohane nõue ning

· jätta samal põhjusel välja liikmesriikidele kehtestatud nõude tagada vastutusnormide kohustuslik kohaldamine juhul, kui sellesisulise nõude suhtes kohaldatav õigus ei ole liikmesriigi õigus, ning

–lõikega 13 eemaldatakse CSDDD artikli 36 lõige 1, jättes välja direktiivi esimese läbivaatamisklausli, millega nõutakse, et komisjon esitaks „mitte hiljem kui 26. juuli[l] 2026“ Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuded, mida on kohandatud reguleeritud finantsettevõtjatele seoses finantsteenuste osutamise ja investeerimistegevusega, ning selliste hoolsuskohustuse nõuete kohaldamise võimaluste ja nende mõju kohta. Tehakse ettepanek jätta see läbivaatamisklausel välja, kuna see ei jäta aega, et võtta arvesse uue üldise hoolsuskohustuse raamistikuga saadud kogemusi.

Artiklis 6 sätestatakse, et käesolev direktiiv jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2025/0045 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2006/43/EÜ, 2013/34/EL, (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses teatavate äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 50 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 20 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Komisjon esitas oma 11. veebruari 2025. aasta teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ 21 visiooni rakendamis- ja lihtsustamiskavast, mis kiiresti ja nähtavalt parandab inimeste ja ettevõtete olukorda kohapeal. Selleks on vaja enamat kui järkjärgulist lähenemisviisi ja liit peab selle eesmärgi saavutamiseks julgelt tegutsema. Komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, liikmesriikide kõigi tasandite ametiasutused ja sidusrühmad peavad töötama üheskoos, et muuta liidu, riiklikud ja piirkondlikud õigusnormid sujuvamaks ja lihtsamaks ning rakendada poliitikat tulemuslikumalt.

(2)Seoses komisjoni kohustusega vähendada aruandluskoormust ja suurendada konkurentsivõimet on vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2006/43/EÜ, 22 2013/34/EL, 23 (EL) 2022/2464 24 ja (EL) 2024/1760, 25 säilitades samal ajal Euroopa rohelise kokkuleppe 26 ja kestliku rahanduse tegevuskava 27 poliitikaeesmärgid.

(3)Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 26a lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud viivad läbi kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kooskõlas komisjoni vastu võetud piiratud kindlust andvate standarditega. Kõnealuse direktiivi artikli 26a lõike 3 kohaselt peab komisjon need standardid vastu võtma 1. oktoobriks 2026. Ettevõtjad on väljendanud muret seoses kindlustandvate audiitorteenuste osutajate tehtud tööga ning rõhutanud vajadust käsitleda paindlikult kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli valdkondades tuvastatud konkreetseid riske ja kriitilisi küsimusi. Selleks et komisjon saaks kõnealuseid probleeme arvesse võtta, tuleks talle anda suurem paindlikkus nende standardite vastuvõtmisel. Enne kui standardid delegeeritud õigusaktiga vastu võetakse, annab komisjon igal juhul 2026. aastaks välja sihipärased audiitorkontrolli suunised, milles selgitatakse vajalikke menetlusi, mida kindlustandvate audiitorteenuste osutajad peavad piiratud kindlust andva töövõtu raames läbi viima.

(4)Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 26a lõike 3 teises lõiguga on antud komisjonile volitused võtta 1. oktoobriks 2028 vastu piisavat kindlust käsitlevad standardid, olles eelnevalt hinnanud teostatavust. Selleks et vältida ettevõtjate audiitorkontrolli kulude suurenemist, tuleks selliste piisavat kindlust käsitlevate standardite vastuvõtmise nõue kaotada.

(5)Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 1 on nõutud, et suurettevõtjad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (v.a mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turul, peavad koostama ja avaldama kestlikkusaruande individuaalsel tasandil. Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamiseks tuleks individuaalsel tasandil kestlikkusaruande koostamise ja avaldamise kohustust piirata, nii et see kohustus on üksnes suurettevõtjatel, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul. Arvestades, et selleks, et ettevõtja oleks suurettevõtja, peab ta ületama kaks kolmest direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumist, tähendab see, et aruandluskohustuse alla kuulumiseks peab ettevõtjal olema keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul ja kas netokäive üle 50 miljoni euro või bilansimaht üle 25 miljoni euro.

(6)Tuleb leida tasakaal andmete kogumise ja halduskoormuse vähendamise eesmärkide vahel. Ülevaate saamiseks kliimaneutraalsele majandusele üleminekust on hädavajalik selliste suurettevõtjate kestlikkusaruandlus – sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 28 artiklis 8 osutatud teave –, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul. Pidades silmas vajadust leida andmete kogumise ja halduskoormuse vähendamise eesmärkide vahel tasakaal, peaksid uude kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse kuuluvad suurettevõtjad, kelle netokäive on kuni 450 000 000 eurot majandusaasta jooksul, saama määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 osutatud teavet avalikustada paindlikumalt. Komisjonile tuleks anda volitused kehtestada normid, mis täiendavad kõnealuste ettevõtjate aruandluskorda. Eelkõige tuleks selgitada, et komisjonil on õigus täpsustada aruandluskorda tegevuste puhul, mis on ainult osaliselt taksonoomiaga kooskõlas.

(7)Direktiivi 2013/34/EL artikli 1 lõikes 3 on täpsustatud, et selles direktiivis sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid kohaldatakse selliste krediidiasutuste ja kindlustusandjate suhtes, olenemata nende õiguslikust vormist, kes on suurettevõtjad või väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (v.a mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turul. Arvestades, et individuaalse kestlikkusaruandluse kohaldamisala tuleks vähendada, nii et see hõlmaks üksnes suurettevõtjaid, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul, peaks kohaldamisala vähendamine kehtima ka krediidiasutuste ja kindlustusandjate suhtes.

(8)Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepinguga loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) suhtes kohaldatakse direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid, kuigi see fond on vabastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/109/EÜ 29 sätestatud kestlikkusaruandluse korrast vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 8. Hoolimata sellest, et EFSF on direktiivi 2013/34/EL I lisas loetletud õiguslikus vormis asutatud suurettevõtja, on tema volitused – st kaitsta liidu finantsstabiilsust, andes ajutist finantsabi liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro – suures osas sarnased Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) volitustega, mille suhtes kestlikkusaruandluse nõudeid ei kohaldata. Selleks et EFSFi koheldaks kestlikkusaruandluse puhul samamoodi nagu ESMi ja kooskõla tagamiseks direktiivis 2004/109/EÜ sätestatud vabastamiskorraga, tuleks EFSF direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse korrast vabastada.

(9)Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 3 kohaselt peavad ettevõtjad esitama teavet ettevõtja enda tegevuse ja oma väärtusahela kohta. Nende väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate aruandluskoormust, kes ei pea kestlikkusaruannet esitama, on vaja vähendada. Ilma et see piiraks liidu nõuet viia läbi hoolsuskohustuse protsess, ei tohiks aruandev ettevõtja, kes esitab kestlikkusteavet individuaalsel või konsolideeritud tasandil, nagu on nõutud direktiivis 2013/34/EL, seega püüda saada oma väärtusahelasse kuuluvatelt liidus või väljaspool liitu asutatud ettevõtjatelt, kellel on keskmiselt kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, rohkem teavet, kui on sätestatud standardites, mis on mõeldud vabatahtlikuks kasutamiseks ettevõtjatele, kes ei ole kohustatud kestlikkusaruannet esitama. Aruandval ettevõtjal peaks siiski olema lubatud koguda tema väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt mis tahes täiendavat kestlikkusteavet, mida asjaomase sektori ettevõtjad tavaliselt omavahel jagavad. Ettevõtjad, kes esitavad oma väärtusahela kohta aruandeid kooskõlas nimetatud piirangutega, tuleks lugeda kestlikkusaruandluse kohustuse täitnuks. Kindlustandvate audiitorteenuste osutajad peaksid koostama kindlust andva arvamuse kooskõlas ettevõtjate kohustusega mitte püüda saada oma väärtusahela ettevõtjatelt, kellel on keskmiselt kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, rohkem teavet, kui on sätestatud standardites, mis on mõeldud vabatahtlikuks kasutamiseks ettevõtjatele, kes ei ole kohustatud kestlikkusaruannet esitama. Selleks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse kestlikkusaruandluse standardid vabatahtlikuks kasutamiseks ettevõtjatele, kes ei ole kohustatud kestlikkusaruannet esitama. Need standardid peaksid olema proportsionaalsed ja asjakohased kõnealuste ettevõtjate suutlikkuse ja omadustega ning võtma arvesse nende tegevuse ulatust ja keerukust. Standardites tuleks võimaluse korral kindlaks määrata ka selle teabe esitamise struktuur.

(10)Direktiivi 2013/34/EL artikli 29c lõike 1 kohaselt on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turul, väikestel ja mittekeerukatel finantsinstitutsioonidel ning kaptiivkindlustusandjatel ja kaptiivedasikindlustusandjatel lubatud esitada kestlikkusteavet kooskõlas standardite piiratud kogumiga, mille komisjoni vastu võtab. Kuna väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turul, tuleks kestlikkusaruandlusest vabastada, tuleks välja jätta komisjoni volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kestlikkusaruandluse standardid kõnealustele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(11)Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 7 kohaselt on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turul, lubatud loobuda kestlikkusaruandlusest nende nõuete kohaldamise esimesel kahel aastal. Kuna väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad tuleks kestlikkusaruandlusest vabastada, tuleks kaheaastast loobumist võimaldav säte välja jätta.

(12)Direktiivi 2013/34/EL artikli 29a lõike 1 kohaselt peavad suurte kontsernide emaettevõtjad koostama ja avaldama kestlikkusaruande konsolideeritud tasandil. Kõnealuste emaettevõtjate aruandluskoormuse vähendamiseks tuleks selle kohustuse kohaldamisala vähendada, nii et see hõlmaks üksnes suurte kontsernide emaettevõtjaid, kelle keskmine töötajate arv konsolideeritud alusel on üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul.

(13)Direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõiguga on komisjonile antud volitus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu sektoripõhised aruandlusstandardid, kusjuures esimesed sellised standardid tuleb vastu võtta 30. juuniks 2026. See volitus tuleks välja jätta, et vältida nende kohustuslike andmepunktide arvu suurenemist, mida ettevõtjad peaksid esitama.

(14)Direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 4 kohaselt ei tohi kestlikkusaruandluse standardites kindlaks määrata avalikustatavat teavet, mis nõuaks ettevõtjatelt nende väärtusahelasse kuuluvatelt väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt sellise teabe saamist, mis ületab nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardite kohaselt avalikustatavat teavet, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turul. Arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turul, tuleks kestlikkusaruandlusest vabastada, ning et vähendada nende väärtusahelasse kuuluvate ettevõtjate aruandluskoormust, kes ei ole kohustatud kestlikkusaruannet esitama, ei tohiks kestlikkusaruandluse standardites kindlaks määrata avalikustatavat teavet, mis nõuaks ettevõtjatelt nende väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kellel on keskmiselt kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellise teabe saamist, mis ületab teavet, mis tuleb avalikustada vastavalt kestlikkusaruandluse standarditele, mis on mõeldud vabatahtlikuks kasutamiseks ettevõtjatele, kes ei ole kohustatud kestlikkusaruannet esitama.

(15)Direktiivi 2013/34/EL artikli 29d kohaselt peavad ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse selle direktiivi artiklite 19a ja 29a nõudeid, koostama oma tegevusaruande või vajaduse korral konsolideeritud tegevusaruande komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815 30 artiklis 3 sätestatud elektroonilises aruandlusvormingus ning märgistama oma kestlikkusaruande, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 31 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe, järgides kõnealuses delegeeritud määruses kindlaks määratud elektroonilist aruandlusvormingut. Selleks et tagada ettevõtjatele selgus, tuleks täpsustada, et kuni märgistamiseeskirjade vastuvõtmiseni kestlikkusaruandluse märgistamist käsitleva delegeeritud määrusega ei tohiks ettevõtjatelt kestlikkusaruannete märgistamist nõuda.

(16)Direktiivi 2013/34/EL artikli 33 lõikes 1 on sätestatud, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed vastutavad ühiselt järgmiste dokumentide koostamise ja avaldamise eest kooskõlas kõnealuse direktiivi nõuetega. Ettevõtjatele paindlikkuse tagamiseks ja nende aruandluskoormuse vähendamiseks tuleks täpsustada, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete ühine vastutus kõnealuse direktiivi artikli 29d nõuete täitmise eest seoses tegevusaruande digiteerimisega piirdub selle avaldamisega ühtses elektroonilises aruandlusvormingus, sealhulgas aruandes sisalduva kestlikkusaruande märgistamisega.

(17)Direktiivi 2013/34/EL artikli 40a lõike 1 neljanda ja viienda lõigu kohaselt peab sellise kolmanda riigi ettevõtja liidus asuv tütarettevõtja, kelle netokäive liidus on üle 150 miljoni euro, või sellise tütarettevõtja puudumisel liidus asuv filiaal, kelle netokäive on üle 40 miljoni euro, avaldama ja tegema kättesaadavaks kestlikkusteabe kolmanda riigi emaettevõtja kontserni tasandil. Selleks et saavutada suurem vastavus kriteeriumidele, mida kasutatakse direktiivi (EL) 2024/1760 kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate määratlemiseks, tuleks kolmanda riigi ettevõtja netokäibe künnis tõsta 150 000 000 eurolt 450 000 000 eurole. Järjepidevuse tagamiseks ja koormuse vähendamiseks tuleks artikli 40a kohaldamisalasse kuuluva tütarettevõtja ja filiaali suurust kohandada. Tütarettevõtja suurus peaks vastama suurettevõtja suurusele, samal ajal kui filiaali netokäibe kriteerium tuleks tõsta 40 000 000 eurolt 50 000 000 eurole, et viia see vastavusse suurettevõtjate netokäibe künnisega.

(18)Direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud kuupäevad, millest alates peavad liikmesriigid kohaldama direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid, kusjuures kuupäevad sõltuvad asjaomase ettevõtja suurusest. Arvestades, et individuaalse kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamisala tuleks vähendada, nii et see hõlmaks üksnes suurettevõtjaid, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul, ning et vastavalt tuleks vähendada ka konsolideeritud kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamisala, tuleks kohandada kohaldamiskuupäevade kindlaksmääramise kriteeriume ning jätta välja viide väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turul.

(19)Direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 kolmandas lõigus on sätestatud kuupäevad, millest alates peavad liikmesriigid kohaldama direktiivis 2004/109/EÜ sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid, kusjuures kuupäevad sõltuvad asjaomase emitendi suurusest. Arvestades, et individuaalse kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamisala tuleks vähendada, nii et see hõlmaks üksnes suurettevõtjaid, kellel on keskmiselt üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul, ning et vastavalt tuleks vähendada ka konsolideeritud kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamisala, tuleks kohandada kohaldamiskuupäevade kindlaksmääramise kriteeriume ning jätta välja viide väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(20)Direktiivi (EL) 2024/1760 artikli 4 lõike 1 kohaselt on liikmesriikidel keelatud kehtestada oma riigisiseses õiguses direktiiviga reguleeritavas valdkonnas sätteid, millega nähakse ette inimõiguste- ja keskkonnaalased hoolsuskohustused, mis erinevad kõnealuse direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 10 lõikes 1 sätestatutest. Tagamaks, et liikmesriigid ei lähe nimetatud direktiivist kaugemale, ja vältimaks killustatud õigusmaastiku tekkimist, mis toob kaasa õiguskindlusetuse ja tarbetu koormuse, tuleks direktiivi (EL) 2024/1760 täielikku ühtlustamist käsitlevaid sätteid laiendada täiendavatele sätetele, mis reguleerivad hoolsuskohustuse protsessi põhiaspekte. See hõlmab eelkõige tuvastamiskohustust, kohustust tegeleda kahjuliku mõjuga, mis on või oleks pidanud olema tuvastatud, kohustust kaasata teatavatel juhtudel sidusrühmi ning kohustust näha ette kaebuste esitamise kord ja teavitamise mehhanism. Samal ajal tuleks liikmesriikidel lubada kehtestada rangemaid või konkreetsemaid sätteid muude aspektide kohta, sealhulgas uute toodete või teenustega seotud uute riskide käsitlemiseks.

(21)Direktiivi (EL) 2024/1760 artikli 5 kohaselt on liikmesriigid kohustatud tagama, et teatavast suurusest suuremad suurettevõtjad täidavad riskipõhist inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust. Selleks et vähendada nende äriühingute koormust, kes peavad seda kohustust täitma, peaks nõutav hoolsuskohustus üldjuhul piirduma äriühingu enda, tema tütarettevõtjate ja otseste äripartnerite tegevusega („1. tasand“). Järelikult, kui tegemist on ärisuhetega, peaksid äriühingud pärast oma tegevusahelate kaardistamist viima läbi põhjaliku hindamise ainult otseste äripartnerite tasandil. Äriühingud peaksid siiski vaatama oma otsestest ärisuhetest kaugemale, kui neil on usutavat teavet, mis viitab kahjulikule mõjule kaudse äripartneri tasandil. Usutav teave on objektiivne teave, mis võimaldab äriühingul järeldada, et on mõistlikult tõenäoline, et teave on tõene. See võib olla nii, kui asjaomane äriühing on saanud kaebuse või kui tal on näiteks meediakanalite või vabaühenduste usaldusväärsete aruannete, hiljutisi vahejuhtumeid käsitlevate teadete kaudu või teatavates kohtades korduvate probleemide tõttu teavet tõenäolise või tegeliku kahjuliku tegevuse kohta kaudse äripartneri tasandil. Kui äriühingul on sellist teavet, peaks ta viima läbi põhjaliku hindamise. Samuti peaksid äriühingud viima läbi põhjaliku hindamise seoses kahjuliku mõjuga, mis tekib nende otsesest äripartnerist kaugemal, kui ärisuhte struktuuril puudub majanduslik põhjendus, mis viitab, et see on valitud selleks, et jätta äriühingu tähelepanu alt välja muidu otsene tarnija, kelle tegevus on kahjulik. Kui põhjalik hindamine kinnitab kahjuliku mõju tõenäosust või olemasolu, tuleks see mõju lugeda tuvastatuks. Lisaks peaks äriühing püüdma tagada, et tema käitumisjuhendit – mis on osa äriühingu hoolsuskohustuse poliitikast ja milles on sätestatud ootused, kuidas kaitsta inimõigusi, sealhulgas tööõigusi, ja keskkonda äritegevuses – järgitakse kogu tegevusahelas vastavalt lepingulisele hierarhiale ja toetades VKEsid.

(22)Selleks et piirata aruandluskoormuse edasikandumist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingutele, kui tegemist on väärtusahela kaardistamisega kahjuliku mõju tuvastamiseks, peaksid suurettevõtjad esitama üksnes direktiivi (EL) 2013/34/EL artiklis 29a osutatud vabatahtlikes standardites sätestatud teabepäringuid, välja arvatud juhul, kui nad vajavad kaardistamiseks lisateavet ega saa seda teavet muul mõistlikul viisil hankida.

(23)Äriühingud võivad sattuda olukorda, kus nende tootmine sõltub suurel määral ühe või mitme konkreetse tarnija sisenditest. Samas, kui sellise tarnija äritegevus on seotud tõsise kahjuliku mõjuga, sealhulgas lapstööjõu kasutamise või märkimisväärse keskkonnakahjuga, ja kui äriühing on edutult ammendanud kõik hoolsuskohustuse meetmed selle mõju kõrvaldamiseks, peaks äriühing viimase abinõuna ärisuhte peatama ning jätkama samal ajal tarnijaga koostööd lahenduse leidmiseks, kasutades võimaluse korral peatamisest tulenevat suuremat mõjuvõimu.

(24)Selleks et vähendada äriühingute koormust ja muuta sidusrühmade kaasamine proportsionaalsemaks, peaksid äriühingud kaasama ainult neid töötajaid, nende esindajaid, sealhulgas ametiühinguid, ning üksikisikuid ja kogukondi, kelle õigusi või huve äriühingu, tema tütarettevõtjate ja äripartnerite tooted, teenused ja tegevus otseselt mõjutavad või võivad mõjutada ning kes on seotud läbiviidava hoolsuskohustuse protsessi konkreetse etapiga. See hõlmab üksikisikuid või kogukondi, kes elavad äripartnerite käitiste naabruses, kui reostus mõjutab neid isikuid või kogukondi otseselt, või põliselanikke, kelle õigust maale või ressurssidele mõjutab otseselt see, kuidas äripartner omandab, arendab või muul viisil kasutab maad, metsa või veevarusid. Lisaks tuleks sidusrühmade kaasamist nõuda ainult hoolsuskohustuse protsessi teatavates osades, nimelt tuvastamise etapis, (tõhustatud) tegevuskavade väljatöötamisel ja parandusmeetmete kavandamisel.

(25)Äriühingute halduskoormuse vähendamiseks tuleks komisjoni poolt hoolsuskohustuse üldiste suuniste vastuvõtmise tähtaega pikendada 26. juulini 2026. Samal ajal tuleks direktiivi (EL) 2024/1760 kohaldamise tähtaeg lükata äriühingute esimese rühma puhul edasi 26. juulini 2028 kooskõlas direktiiviga (EL) XXX/XXX 32 . See kaheaastane ajavahemik peaks andma äriühingutele piisavalt aega, et võtta hoolsuskohustuse meetmete rakendamisel arvesse komisjoni suunistes sisalduvaid praktilisi juhiseid ja parimaid tavasid.

(26)Et tagada direktiivi (EL) 2024/1760 parem kooskõla direktiivis (EL) 2022/2464 sätestatud kestlikkusaruandluse korraga, tuleks kliimamuutuste leevendamise üleminekukava rakendamise nõue asendada selgitusega, et äriühingute kohustus võtta vastu üleminekukava hõlmab ka kavandatud ja võetud rakendusmeetmete kirjeldamist. Kava vastuvõtmise kohustuse ning selle esialgse ja ajakohastatud ülesehituse üle teostatakse jätkuvalt haldusjärelevalvet.

(27)Direktiivi (EL) 2024/1760 artikli 27 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistused, mis peavad olema „tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad“. Kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid karistuste määramise üle otsustamisel ning nende olemuse ja sobiva raskusastme kindlaksmääramisel võtma nõuetekohaselt arvesse mitut tegurit, mis määravad rikkumise raskusastme, ning kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid võtma kõigi määratud rahaliste karistuste aluseks asjaomase äriühingu ülemaailmse netokäibe. Kuna aga liikmesriigid peavad juba praegu kõnealuse direktiivi artikli 27 lõikes 2 sätestatud tegureid arvesse võtma, on vajadus võtta rahaliste karistuste aluseks asjaomase äriühingu ülemaailmne netokäive üleliigne. Selleks et tagada võrdsed tingimused kogu liidus, tuleks liikmesriikidel siiski keelata kehtestada oma riigisiseses õiguses nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate äriühingute suhtes kohaldatavate rahaliste karistuste ülemmäära või ülempiiri, mis takistaks järelevalveasutusi määramast karistusi vastavalt artikli 27 lõikes 2 sätestatud teguritele. Selleks et ühtlustada jõustamistavasid kogu liidus, peaks komisjon lisaks koostöös liikmesriikidega töötama välja suunised, et aidata järelevalveasutustel määrata kindlaks karistuste tase.

(28)Direktiivis (EL) 2024/1760 sätestatud ühtlustatud tsiviilvastutuse korraga seotud võimalike kohtuvaidluste riski piiramiseks tuleks praegu direktiivi artikli 29 lõikes 1 sätestatud kogu liitu hõlmav konkreetne vastutuskord välja jätta. Samal ajal tuleks liikmesriikidelt nii rahvusvahelise kui ka liidu õiguse kohaselt nõuda, et nad tagaksid kahjuliku mõju ohvritele tegeliku juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile, nagu on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 2 lõikes 3, inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 8, keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 9 lõikes 3 ning ELi põhiõiguste harta artiklis 47. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et juhul, kui äriühing loetakse vastutavaks direktiivis (EL) 2024/1760 sätestatud hoolsuskohustuse nõuete täitmata jätmise eest ja kui selline rikkumine on põhjustanud kahju, on kannatanutel võimalik saada täielikku hüvitist, mida tuleks maksta kooskõlas tulemuslikkuse ja samaväärsuse põhimõtetega, kuid samas tuleks seda tasakaalustada kaitsemeetmete abil, mis peaksid vältima liigset hüvitamist. Võttes arvesse riiklikul tasandil olemas olevaid erinevaid norme ja traditsioone, mis on seotud esindushagi lubamisega, tuleks direktiivis (EL) 2024/1760 sätestatud sellekohane konkreetne nõue välja jätta. Selline väljajätmine ei piira kohaldatava riigisisese õiguse sätteid, mis võimaldavad ametiühingul, valitsusvälisel inimõiguste või keskkonnaorganisatsioonil, muul vabaühendusel või riiklikul inimõiguste institutsioonil esitada hagisid väidetavalt kahju kannatanud isiku õiguste jõustamiseks või toetada selliseid hagisid, mille on esitanud vahetult asjaomane isik. Lisaks sellele tuleks samal põhjusel välja jätta liikmesriikidele kehtestatud nõue tagada vastutusnormide kohustuslik kohaldamine juhul, kui sellesisulise nõude suhtes kohaldatav õigus ei ole liikmesriigi õigus. See väljajätmine ei piira liikmesriikide võimalust sätestada, et direktiivi EL 2024/1760 artikli 29 ülevõtmiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätted on määruse (EÜ) nr 864/2007 artikli 16 kohaselt kohustuslikud juhtudel, kus sellesisulise nõude suhtes kohaldatav õigus ei ole liikmesriigi õigus.

(29)Direktiivi (EL) 2024/1760 artikli 36 lõike 1 kohaselt peab komisjon mitte hiljem kui 26. juuliks 2026 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuded, mis on kohandatud reguleeritud finantsettevõtjatele seoses finantsteenuste osutamise ja investeerimistegevusega, ning selliste hoolsuskohustuse nõuete kohaldamise võimaluste ja nende mõju kohta. Kuna see läbivaatamisklausel ei jäta aega, et võtta arvesse uue üldise hoolsuskohustuse raamistikuga saadud kogemusi, tuleks see välja jätta.

(30)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)Seepärast tuleks direktiivi 2006/43/EÜ, direktiivi 2013/34/EL, direktiivi (EL) 2022/2464 ja direktiivi (EL) 2024/1760 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/43/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/43/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 26a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi selliste piiratud kindlust käsitlevate standardite sätestamiseks, milles määratakse kindlaks menetlused, mida audiitor peab kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kokkuvõtte tegemiseks rakendama, sealhulgas töövõtu kavandamine, riskide kaalumine ja nendele reageerimine ning kokkuvõtte liik, mis tuleb lisada kestlikkusaruannete audiitorkontrolli aruandesse, või kui see on asjakohane, ühte üldisesse auditiaruandesse.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud kindluse andmist käsitlevad standardid vastu võtta üksnes juhul, kui need standardid:

a)on välja töötatud nõuetekohase menetluse käigus avaliku järelevalve ja läbipaistvuse tingimustes;

b)aitavad saavutada aruandeaasta või konsolideeritud kestlikkusaruandluse usaldusväärsuse ja kvaliteedi kõrge taseme ning

c)edendavad liidus üldist heaolu.“

(2)Artikli 48a lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 26a lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.“

Artikkel 2

Direktiivi 2013/34/EL muutmine

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiivi artiklites 19a, 19b, 29a, 29aa, 29d, 30 ja 33, artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktis aa, artikli 34 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 51 ette nähtud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide suhtes, mis käsitlevad järgmisi ettevõtjaid, olenemata nende õiguslikust vormist, tingimusel et tegemist on suurettevõtjatega, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul:“;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Artiklites 19a, 29a ja 29d ette nähtud kooskõlastamismeetmeid ei kohaldata Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepinguga loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088* artikli 2 punkti 12 alapunktides b ja f loetletud finantstoodete suhtes.

_____________________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2088/oj).“

(2)Artiklit 19a muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Suurettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul, lisavad oma tegevusaruandesse teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade ettevõtja mõjust kestlikkusaspektidele, ja teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja positsiooni.“;

(b)lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama andmeid ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela, sealhulgas tema toodete ja teenuste, ärisuhete ja tarneahela kohta. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis nõutava kestlikkusteabe esitamiseks ei püüa ettevõtjad saada oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellist teavet, mis ületab artiklis 29ca nimetatud vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, välja arvatud täiendav kestlikkusteave, mida asjaomase sektori ettevõtjad tavaliselt omavahel jagavad. Ettevõtjad, kes esitavad vajaliku teabe väärtusahela kohta, ilma et nad saaksid oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellist teavet, mis ületab artiklis 29ca osutatud vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, välja arvatud täiendav kestlikkusteave, mida asjaomase sektori ettevõtjad tavaliselt omavahel jagavad, loetakse käesolevas lõikes sätestatud väärtusahelat käsitleva teabe esitamise kohustuse täitnuks.“;

ii)lisatakse järgmine lõik:

„Esimene lõik ei piira liidu nõudeid ettevõtjatele hoolsuskohustuse täitmise kohta.“;

(c)lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

(3)Lisatakse artikkel 19b:

„Artikkel 19b

Vabatahtlik taksonoomiaaruandlus teatavate ettevõtjate puhul

1.    Liikmesriigid tagavad, et erandina määruse (EL) 2020/852 artiklist 8 kohaldavad käesoleva direktiivi artikli 19a lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kelle netokäive on bilansipäeval kuni 450 000 000 eurot majandusaasta jooksul, käesoleva direktiivi lõikeid 2, 3 ja 4.

2.    Lõikes 1 osutatud ettevõtja, kes väidab, et tema tegevus on seotud majandustegevusega, mis on määruse (EL) 2020/852 artiklite 3 ja 9 alusel liigitatud keskkonnasäästlikuks, või majandustegevusega, mis vastab üksnes teatavatele kõnealuse sätte nõuetele, lisab oma tegevusaruandesse teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on tema tegevus seotud kõnealuse majandustegevusega.

3.    Eelkõige avalikustab mittefinantsettevõtja, kes väidab, et tema tegevus on seotud majandustegevusega, mis on määruse (EL) 2020/852 artiklite 3 ja 9 alusel liigitatud keskkonnasäästlikuks, järgmised näitajad:

a)käibe see osa, mis on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud kõnealuse määruse artiklite 3 ja 9 alusel keskkonnasäästlikuks liigitatud majandustegevusega;

b)investeeringukulude see osa, mis on seotud selliste varade või protsessidega, mis on seotud kõnealuse määruse artiklite 3 ja 9 alusel keskkonnasäästlikuks liigitatud majandustegevusega.

Mittefinantsettevõtja, kes avalikustab esimeses lõigus osutatud näitajad, võib avalikustada oma tegevuskulude selle osa, mis on seotud selliste varade või protsessidega, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artiklite 3 ja 9 alusel keskkonnasäästlikuks liigitatud majandustegevusega.

4.    Eelkõige avalikustab mittefinantsettevõtja, kes väidab, et tema tegevus on seotud majandustegevusega, mis vastab ainult teatavatele määruse (EL) 2020/852 artikli 3 nõuetele, järgmised näitajad:

a)käibe see osa, mis on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud ainult teatavatele kõnealuse määruse artikli 3 nõuetele vastava majandustegevusega;

b)investeeringukulude see osa, mis on seotud selliste varade või protsessidega, mis on seotud ainult teatavatele kõnealuse määruse artikli 3 nõuetele vastava majandustegevusega.

Mittefinantsettevõtja, kes avalikustab esimeses lõigus osutatud näitajad, võib avalikustada oma tegevuskulude selle osa, mis on seotud selliste varade või protsessidega, mis on seotud ainult teatavatele määruse (EL) 2020/852 artikli 3 nõuetele vastava majandustegevusega.

5.    Komisjon võtab kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva artikli lõigete 1, 2, 3 ja 4 täiendamiseks, et täpsustada nende lõigete kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, sealhulgas sellise teabe sisu, mis käsitleb majandustegevust, mis vastab üksnes teatavatele määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, ning nende täitmiseks kasutatavat metoodikat, võttes arvesse nii finants- kui ka mittefinantsettevõtjate eripära ja kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.“

(4)Artiklit 29a muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Suure kontserni emaettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval konsolideeritud alusel üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul, lisavad konsolideeritud tegevusaruandesse teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade kontserni mõjust kestlikkusaspektidele, ja teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad kontserni arengut, tulemusi ja positsiooni.“;

(b)lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui see on kohaldatav, peab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave sisaldama andmeid kontserni enda tegevuse ja väärtusahela kohta, sealhulgas tema toodete ja teenuste, ärisuhete ja tarneahela kohta. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis nõutava kestlikkusteabe esitamiseks ei püüa ettevõtjad saada oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellist teavet, mis ületab artiklis 29ca nimetatud vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, välja arvatud täiendav kestlikkusteave, mida asjaomase sektori ettevõtjad tavaliselt omavahel jagavad. Ettevõtjad, kes esitavad vajaliku teabe väärtusahela kohta, ilma et nad saaksid oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellist teavet, mis ületab artiklis 29ca osutatud vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, välja arvatud täiendav kestlikkusteave, mida asjaomase sektori ettevõtjad tavaliselt omavahel jagavad, loetakse käesolevas lõikes sätestatud väärtusahelat käsitleva teabe esitamise kohustuse täitnuks.“;

ii)lisatakse järgmine lõik:

„Esimene lõik ei piira liidu nõudeid ettevõtjatele hoolsuskohustuse täitmise kohta.“

(5)Lisatakse artikkel 29aa:

„Artikkel 29aa

Vabatahtlik taksonoomiaaruandlus teatavate emaettevõtjate puhul

1.    Liikmesriigid tagavad, et erandina määruse (EL) 2020/852 artiklist 8 kohaldavad käesoleva direktiivi artikli 29a lõikes 1 osutatud emaettevõtjad, kelle netokäive on bilansipäeval konsolideeritud alusel kuni 450 000 000 eurot majandusaasta jooksul, käesoleva direktiivi lõikeid 2, 3 ja 4.

2.    Lõikes 1 osutatud emaettevõtja, kes väidab, et tema tegevus on seotud majandustegevusega, mis on määruse (EL) 2020/852 artiklite 3 ja 9 alusel liigitatud keskkonnasäästlikuks, või majandustegevusega, mis vastab üksnes teatavatele kõnealuse sätte nõuetele, lisab oma tegevusaruandesse teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on tema tegevus seotud kõnealuse majandustegevusega.

3.    Eelkõige avalikustab mittefinantsettevõtjast emaettevõtja, kes väidab, et tema tegevus on seotud majandustegevusega, mis on määruse (EL) 2020/852 artiklite 3 ja 9 alusel liigitatud keskkonnasäästlikuks, järgmised näitajad:

a)käibe see osa, mis on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud kõnealuse määruse artiklite 3 ja 9 alusel keskkonnasäästlikuks liigitatud majandustegevusega;

b)investeeringukulude see osa, mis on seotud selliste varade või protsessidega, mis on seotud kõnealuse määruse artiklite 3 ja 9 alusel keskkonnasäästlikuks liigitatud majandustegevusega.

Mittefinantsettevõtjast emaettevõtja, kes avalikustab esimeses lõigus osutatud näitajad, võib avalikustada oma tegevuskulude selle osa, mis on seotud selliste varade või protsessidega, mis on seotud kõnealuse määruse artiklite 3 ja 9 alusel keskkonnasäästlikuks liigitatud majandustegevusega.

4.    Eelkõige avalikustab mittefinantsettevõtjast emaettevõtja, kes väidab, et tema tegevus on seotud majandustegevusega, mis vastab ainult teatavatele määruse (EL) 2020/852 artikli 3 nõuetele, järgmised näitajad:

a)käibe see osa, mis on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud ainult teatavatele kõnealuse määruse artikli 3 nõuetele vastava majandustegevusega;

b)investeeringukulude see osa, mis on seotud selliste varade või protsessidega, mis on seotud ainult teatavatele kõnealuse määruse artikli 3 nõuetele vastava majandustegevusega.

Mittefinantsettevõtjast emaettevõtja, kes avalikustab esimeses lõigus osutatud näitajad, võib avalikustada oma tegevuskulude selle osa, mis on seotud selliste varade või protsessidega, mis on seotud ainult teatavatele kõnealuse määruse artikli 3 nõuetele vastava majandustegevusega.

5.    Komisjon võtab kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva artikli lõigete 1, 2, 3 ja 4 täiendamiseks, et täpsustada nende lõigete kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, sealhulgas sellise teabe sisu, mis käsitleb majandustegevust, mis vastab üksnes teatavatele määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, ning nende täitmiseks kasutatavat metoodikat, võttes arvesse nii finants- kui ka mittefinantsettevõtjate eripära ja selle määruse kohaselt kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.“

(6)Artiklit 29b muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 kolmas ja neljas lõik jäetakse välja;

(b)lõike 4 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

„Kestlikkusaruandluse standardites ei tohi kindlaks määrata avalikustatavat teavet, mis nõuaks ettevõtjatelt nende väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellise teabe saamist, mis ületab artiklis 29ca osutatud vabatahtlike kestlikkusaruandluse standardite kohaselt avalikustatavat teavet.“

(7)Artikkel 29c jäetakse välja.

(8)Lisatakse artikkel 29ca:

„Artikkel 29ca

Vabatahtlikud kestlikkusaruandluse standardid

1.    Selleks et hõlbustada muude kui artikli 19a lõikes 1 ja artikli 29a lõikes 1 osutatud ettevõtjate poolt vabatahtlikku kestlikkusteabe esitamist, võtab komisjon hiljemalt [4 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada kestlikkusaruandluse standardid vabatahtlikuks kasutamiseks sellistele ettevõtjatele.

2.    Lõikes 1 osutatud kestlikkusaruandluse standardid peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased nende ettevõtjate suutlikkuse ja omadustega, kelle jaoks need on kavandatud, ning võtma arvesse nende tegevuse ulatust ja keerukust. Standardites määratakse võimalikult suures ulatuses kindlaks ka sellise kestlikkusteabe esitamise struktuur.“

(9)Artikkel 29d asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29d

Ühtne elektrooniline aruandlusvorming

1.    Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 19a sätestatud nõudeid, koostavad oma tegevusaruande elektroonilises aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815* artikliga 3, ning märgistavad oma kestlikkusaruande, sealhulgas määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe, järgides nimetatud delegeeritud määruses kindlaks määratud elektroonilist aruandlusvormingut. Kuni selliste märgistamiseeskirjade vastuvõtmiseni delegeeritud määrusega ei nõuta ettevõtjatelt kestlikkusaruannete märgistamist.

2.    Emaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 29a sätestatud nõudeid, koostavad oma konsolideeritud tegevusaruande elektroonilises aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815 artiklis 3, ning märgistavad oma kestlikkusaruande, sealhulgas määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe, järgides nimetatud delegeeritud määruses kindlaks määratud elektroonilist aruandlusvormingut. Kuni selliste märgistamiseeskirjade vastuvõtmiseni delegeeritud määrusega ei nõuta emaettevõtjatelt kestlikkusaruannete märgistamist.“;

_____________________________________________

* Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/815/oj ).“

(10)Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et järgmised dokumendid koostatakse ja avaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ning asjakohasel juhul määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, delegeeritud määrusega (EL) 2019/815, käesoleva direktiivi artiklis 29b osutatud kestlikkusaruandluse standarditega ja käesoleva direktiivi artikli 29d nõuetega:

a)aruandeaasta finantsaruanded, tegevusaruanne ja ühingujuhtimise aruanne, kui see esitatakse eraldi, ning

b)konsolideeritud finantsaruanded, konsolideeritud tegevusaruanded ja konsolideeritud ühingujuhtimise aruanne, kui see esitatakse eraldi.

Erandina esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, ei vastuta ühiselt selle tagamise eest, et tegevusaruanne või vajaduse korral konsolideeritud tegevusaruanne koostatakse kooskõlas artikli 29d nõuetega.“

(11)Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 teise lõigu punkt aa asendatakse järgmisega:

„aa)kui see on kohaldatav, esitavad piiratud kindlust andva töövõtu põhjal arvamuse selle kohta, kas kestlikkusaruanne vastab käesoleva direktiivi nõuetele, sealhulgas kas kestlikkusaruanne vastab artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditele ning menetlusele, mida ettevõtja on rakendanud, et teha kindlaks nende kestlikkusaruandluse standardite kohaselt esitatav teave, samuti vastavus nõudele märgistada kestlikkusaruanne artikli 29d kohaselt ning vastavus määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud aruandlusnõuetele;“;

(b) lisatakse lõige 2a:

„2a.    Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 teise lõigu punktis aa osutatud arvamuse koostamisel järgitakse täielikult ettevõtjate kohustust mitte püüda saada oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval kuni 1 000 töötajat majandusaasta jooksul, sellist teavet, mis ületab artiklis 29ca nimetatud vabatahtlikes standardites sätestatud teavet, välja arvatud täiendav kestlikkusteave, mida asjaomase sektori ettevõtjad tavaliselt omavahel jagavad.“

(12)Artikli 40a lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimest lõiku kohaldatakse ainult käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 4 määratletud suurettevõtjast tütarettevõtjate suhtes.“;

(b)neljas ja viies lõik asendatakse järgmistega:

„Kolmandas lõigus osutatud reeglit kohaldatakse filiaali suhtes üksnes juhul, kui kolmanda riigi ettevõtjal ei ole esimeses lõigus osutatud tütarettevõtjat ja kui filiaali netokäive ületas eelmisel majandusaastal käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 4 punktis b osutatud künnist.

Esimest ja kolmandat lõiku kohaldatakse neis lõikudes osutatud tütarettevõtjate või filiaalide suhtes üksnes juhul, kui kolmanda riigi ettevõtja kontserni tasandil, või kui see ei ole asjakohane, individuaalsel tasandil oli netokäive liidus viimasel kahel järjestikusel majandusaastal üle 450 000 000 euro.“

(13)Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõiked 3c–3e:

„3c.    Artikli 19b lõikes 5, artikli 29aa lõikes 5 ja artiklis 29ca osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev].

3d.    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 19b lõikes 5, artikli 29aa lõikes 5 ja artiklis 29ca osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3e.    Komisjon kogub enne artikli 19b lõike 5 ja artikli 29aa lõike 5 kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ja nende koostamise ajal kõik vajalikud eksperditeadmised, sealhulgas konsulteerides määruse (EL) 2020/852 artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ekspertidega.“;

(b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.    Artikli 1 lõike 2, artikli 3 lõike 13, artiklite 19b, 29aa, 29b, 29ca või 40b või artikli 46 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

Artikkel 3

Direktiivi (EL) 2022/2464 muutmine

Direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

(1)esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a jäetakse välja;

(b)punkti b muudetakse järgmiselt:

i)alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)suurettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;“;

ii)alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)suure kontserni emaettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval konsolideeritud alusel üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;“;

(c)punkt c jäetakse välja;

(2)kolmandat lõiku muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a jäetakse välja;

(b)punkti b muudetakse järgmiselt:

i)alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud emitentide suhtes, kes on direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 4 tähenduses suurettevõtjad ning kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;“;

ii)alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud emitentide suhtes, kes on suure kontserni emaettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv on bilansipäeval konsolideeritud alusel üle 1 000 töötaja majandusaasta jooksul;“;

(c)punkt c jäetakse välja.

Artikkel 4

Direktiivi (EL) 2024/1760 muutmine

Direktiivi (EL) 2024/1760 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)äriühingute kohustus võtta vastu kliimamuutuste leevendamise üleminekukava, sealhulgas rakendusmeetmed, mille eesmärk on maksimaalsete jõupingutuste abil tagada, et äriühingu ärimudel ja strateegia oleksid kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 oC-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega.“

(2)Artikli 3 lõike 1 punkt n asendatakse järgmisega:

„n)„sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tema tütarettevõtjate ja äripartnerite töötajad, nende ametiühingud ja töötajate esindajad ning üksikisikud või kogukonnad, kelle õigusi või huve äriühingu, selle tütarettevõtjate ja äripartnerite tooted, teenused või tegevus otseselt mõjutavad või võivad mõjutada, ja nende isikute või kogukondade seaduslikud esindajad;“.

(3)Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Ühtlustamise tase

1.    Ilma et see piiraks artikli 1 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, ei kehtesta liikmesriigid oma riigisiseses õiguses käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas sätteid, millega nähakse ette inimõiguste- ja keskkonnaalased hoolsuskohustused, mis erinevad artiklites 6 ja 8, artikli 10 lõigetes 1–5, artikli 11 lõigetes 1–6 ja artiklis 14 sätestatutest.

2.    Olenemata lõikest 1 ei takista käesolev direktiiv liikmesriike kehtestamast oma riigisiseses õiguses rangemaid sätteid, mis erinevad muudes artiklites kui artiklites 6 ja 8, artikli 10 lõigetes 1–5, artikli 11 lõigetes 1–6 ja artiklis 14 sätestatutest, või sätteid, mis on eesmärgi või valdkonna poolest konkreetsemad, sealhulgas reguleerides konkreetseid tooteid, teenuseid või olukordi, et saavutada inim-, töö- ja sotsiaalõiguste, keskkonna või kliima kaitse erinev tase.“

(4)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)punktis a osutatud kaardistamise tulemuste põhjal põhjalikult hinnata enda, oma tütarettevõtjate, ja kui see on seotud nende tegevusahelatega, oma otseste äripartnerite tegevust valdkondades, kus tehti kindlaks, et kahjuliku mõju esinemine on kõige tõenäolisem ja see on kõige tõsisem.“;

(b)lisatakse lõige 2a:

„2a.    Kui äriühingul on usutavat teavet, mis viitab sellele, et kaudse äripartneri tegevuse tasandil on tekkinud või võib tekkida kahjulik mõju, viib ta läbi põhjaliku hindamise. Äriühing viib sellise hindamise läbi alati, kui äripartneriga sõlmitud suhete kaudne (mitte otsene) olemus on fiktiivse tehingu tulemus, mis ei vasta majanduslikule tegelikkusele, vaid viitab lõike 2 punktist b kõrvalehoidmisele. Kui hindamine kinnitab kahjuliku mõju tõenäosust või olemasolu, loetakse see mõju tuvastatuks.

Esimene lõik ei piira äriühingu võimalust võtta arvesse kaudsete äripartnerite kohta kättesaadavat teavet ja seda, kas need äripartnerid suudavad otsese äripartneri valimisel järgida äriühingu käitumisjuhendis sätestatud eeskirju ja põhimõtteid.

Sõltumata sellest, kas kaudsete äripartnerite kohta on olemas usutav teave, peab äriühing olenemata esimesest lõigust taotlema otseselt äripartnerilt lepingulisi tagatisi selle kohta, et see äripartner tagab äriühingu käitumisjuhendi järgimise, saades vastavad lepingulised tagatised oma äripartneritelt. Kohaldatakse vastavalt artikli 10 lõike 2 punkte b ja e.“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Kui lõike 2 punktis b ja lõikes 2a sätestatud põhjalikuks hindamiseks vajalikku teavet on võimalik saada erinevatelt äripartneritelt, peab äriühing eelistama sellise teabe taotlemist, kui see on põhjendatud, otse sellelt äripartnerilt või nendelt äripartneritelt, kelle puhul on kahjuliku mõju tekkimine kõige tõenäolisem.“;

(d)lisatakse lõige 5:

„5.    Liikmesriigid tagavad, et äriühingud ei püüa saada lõike 2 punktis a sätestatud kaardistamise eesmärgil vähem kui 500 töötajaga otsestelt äripartneritelt teavet, mis ületab direktiivi 2013/34/EL artiklis 29a osutatud vabatahtlikes standardites sätestatud teavet.

Erandina esimesest lõigust, kui lõike 2 punktis a sätestatud kaardistamiseks on vaja lisateavet, pidades silmas tõenäolist kahjulikku mõju või kuna standardid asjakohast mõju ei hõlma, ja kui sellist lisateavet ei ole mõistlikult võimalik muul viisil hankida, võib äriühing küsida kõnealust teavet selliselt äripartnerilt.“

(5)Artikli 10 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.    Mis puudutab lõikes 1 osutatud võimalikku kahjulikku mõju, mida ei olnud võimalik lõigetes 2, 4 ja 5 osutatud meetmetega ennetada või piisavalt leevendada, siis viimase abinõuna peab äriühing:

a)hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest äripartneriga, kellega seoses või kelle tegevusahelas mõju tekkis;

b)kui tema ja asjaomase äripartneri vahelisi suhteid reguleeriv õigus seda ette näeb, võtma põhjendamatu viivituseta vastu ja rakendama konkreetse kahjuliku mõju suhtes tõhustatud ennetusmeetmete kava, tingimusel et on mõistlik eeldada, et need jõupingutused on edukad, ning

c)kasutama või suurendama oma mõjuvõimu, peatades ärisuhte seoses asjaomase tegevusega.

Kui on põhjendatud ootus, et tõhustatud ennetusmeetmete kava on edukas, ei too ainuüksi asjaolu, et äripartneriga jätkatakse koostööd, kaasa äriühingu vastutuse tekkimist.

Enne ärisuhte peatamist hindab äriühing, kas võib mõistlikult eeldada, et peatamise kahjulik mõju oleks ilmselgelt tõsisem kui kahjulik mõju, mida ei olnud võimalik ennetada või piisavalt leevendada. Sellisel juhul ei nõuta äriühingult ärisuhte peatamist ning tal on võimalik teatada pädevale järelevalveasutusele sellise otsuse nõuetekohaselt põhjendatud põhjustest.

Liikmesriigid näevad kooskõlas esimese lõiguga oma riigi õigusega reguleeritavate lepingute puhul ette võimaluse ärisuhe peatada, välja arvatud lepingud, mille pooled on seaduse kohaselt kohustatud sõlmima.

Kui äriühing otsustab ärisuhte peatada, võtab ta meetmeid ärisuhte peatamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatab sellest mõistliku aja jooksul asjaomasele äripartnerile ja vaatab selle otsuse edaspidi läbi.

Kui äriühing otsustab ärisuhet käesoleva artikli kohaselt mitte peatada, jälgib ta võimalikku kahjulikku mõju ning hindab korrapäraselt oma otsust ja seda, kas on võimalik võtta asjakohaseid lisameetmeid.“

(6)Artikli 11 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.    Mis puudutab lõikes 1 osutatud tegelikku kahjulikku mõju, mida ei olnud võimalik lõigetes 3, 5 ja 6 osutatud meetmetega ennetada või piisavalt leevendada, siis viimase abinõuna peab äriühing:

a)hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest äripartneriga, kellega seoses või kelle tegevusahelas mõju tekkis;

b)kui tema ja asjaomase äripartneri vahelisi suhteid reguleeriv õigus seda ette näeb, võtma põhjendamatu viivituseta vastu ja rakendama konkreetse kahjuliku mõju suhtes tõhustatud ennetusmeetmete kava, tingimusel et on mõistlik eeldada, et need jõupingutused on edukad, ning

c)kasutama või suurendama oma mõjuvõimu, peatades ärisuhte seoses asjaomase tegevusega.

Kui on põhjendatud ootus, et tõhustatud ennetusmeetmete kava on edukas, ei too ainuüksi asjaolu, et äripartneriga jätkatakse koostööd, kaasa äriühingu vastutuse tekkimist.

Enne ärisuhte peatamist hindab äriühing, kas võib mõistlikult eeldada, et peatamise kahjulik mõju oleks ilmselgelt tõsisem kui kahjulik mõju, mida ei olnud võimalik ennetada või piisavalt leevendada. Sellisel juhul ei nõuta äriühingult ärisuhte peatamist ning tal on võimalik teatada pädevale järelevalveasutusele sellise otsuse nõuetekohaselt põhjendatud põhjustest.

Liikmesriigid näevad kooskõlas esimese lõiguga oma riigi õigusega reguleeritavate lepingute puhul ette võimaluse ärisuhe peatada, välja arvatud lepingud, mille pooled on seaduse kohaselt kohustatud sõlmima.

Kui äriühing otsustab ärisuhte peatada, võtab ta meetmeid ärisuhte peatamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatab sellest mõistliku aja jooksul asjaomasele äripartnerile ja vaatab selle otsuse edaspidi läbi.

Kui äriühing otsustab ärisuhet käesoleva artikli kohaselt mitte peatada, jälgib ta võimalikku kahjulikku mõju ning hindab korrapäraselt oma otsust ja seda, kas on võimalik võtta asjakohaseid lisameetmeid.“

(7)Artikli 13 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

(a)sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega toimub hoolsuskohustuse protsessi järgmistes etappides:“;

(b)punktid c ja e jäetakse välja.

(8)Artiklis 15 asendatakse teine lause järgmisega:

„Hindamisel võetakse asjakohasel juhul aluseks kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad ning see viiakse läbi põhjendamatu viivituseta pärast olulise muutuse toimumist, kuid vähemalt iga viie aasta järel ja alati, kui on mõistlikult alust arvata, et meetmed ei ole enam piisavad või tulemuslikud või et võivad tekkida uued sellise kahjuliku mõju avaldumise riskid.“

(9)Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Lõike 2 punktis a osutatud suunised tehakse kättesaadavaks 26. juuliks 2026, lõike 2 punktides d ja e osutatud suunised 26. jaanuariks 2027 ning lõike 2 punktides b, f ja g osutatud suunised 26. juuliks 2027.“

(10)Artikli 22 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud äriühingud võtavad vastu kliimamuutuste leevendamise üleminekukava, sealhulgas rakendusmeetmed, mille eesmärk on maksimaalsete jõupingutuste abil tagada, et äriühingu ärimudel ja strateegia on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes, ning eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, sealhulgas selles sätestatud kliimaneutraalsuse vahe-eesmärkide ja 2050. aastaks seatud eesmärgiga, ning asjakohasel juhul sellega, mil määral puutub äriühing kokku söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega.“

(11)Artikli 27 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Komisjon annab koostöös liikmesriikidega välja suunised, et aidata järelevalveasutustel määrata kindlaks karistuste tase kooskõlas käesoleva artikliga. Liikmesriigid ei kehtesta oma riigisisestes õigusaktides, millega võetakse üle käesolev direktiiv, rahaliste karistuste ülemmäära, mis takistaks järelevalveasutusi määramast karistusi vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetele ja teguritele.“

(12) Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 jäetakse välja;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Kui äriühing võetakse liikmesriigi õiguse kohaselt vastutusele käesoleva direktiivi kohaste hoolsuskohustuse nõuete täitmata jätmise tõttu füüsilisele või juriidilisele isikule tekitatud kahju eest, tagavad liikmesriigid, et kõnealustel isikutel on õigus täielikule hüvitamisele. Täielik hüvitamine ei tohi põhjustada ülemäärast hüvitamist karistuslike, mitmekordsete või muud liiki kahjuhüvitiste näol.“;

(c)lõike 3 punkt d jäetakse välja;

(d)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Äriühinguid, kes on osalenud valdkondlikes või mitut sidusrühma hõlmavates algatustes või kasutanud sõltumatute kolmandate isikute poolset kontrolli või lepingutingimusi, et toetada hoolsuskohustuste rakendamist, võib liikmesriigi õiguse kohaselt siiski vastutusele võtta.“;

(e)lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Äriühingu tsiviilvastutus kahju eest, millele on osutatud käesolevas artiklis, ei piira tema tütarettevõtjate või äriühingu tegevusahela otseste või kaudsete äripartnerite tsiviilvastutust.“;

(f)lõige 7 jäetakse välja.

(13)Artikli 36 lõige 1 jäetakse välja.

Artikkel 5

Ülevõtmine

1.    Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 kuud pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.    Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

–vähendada kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute arvu, kohaldades neid nõudeid üksnes rohkem kui 1 000 töötajaga suurettevõtjate suhtes;

–vähendada aruandluskoormuse edasikandumist VKEdele ja väiksematele suurettevõtjatele, kehtestades VKEdele vabatahtliku kestlikkusaruandluse standardi (VKEde vabatahtlik standard) väärtusahelaga seotud ülempiirina kõigile äriühingutele, kelle suhtes ei kohaldata kestlikkusaruandluse nõudeid;

–näha ette proportsionaalne standard vabatahtlikuks kasutamiseks äriühingutele, kelle suhtes ei kohaldata kestlikkusaruandluse nõudeid;

–kaotada komisjoni volitused võtta vastu sektoripõhiseid kestlikkusaruandluse standardeid.

–kaotada komisjoni kohustus võtta 2026. aasta oktoobriks vastu kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli standardid. Komisjon annab 2026. aastaks välja sihipärased audiitorkontrolli suunised.

–kajastada raamatupidamisdirektiivi artiklite 19a ja 29a kohase kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate ringi vähendamist asjaomases sättes, milles täpsustatakse kestlikkusaruandluse eeskirjade kohaldamise kuupäevad.

–lihtsustada valitud hoolsuskohustuse nõudeid, et vältida tarbetut keerukust ja kulusid direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suurettevõtjate jaoks;

–vähendada teabe nõudmise piiramise kaudu veelgi aruandluskoormuse edasikandumist VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suurettevõtjate väärtusahelasse.

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 33  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    „The future of European competitiveness“, september 2024.

(2)    Budapesti deklaratsioon uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta, 8. november 2024.

(3)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final).

(4)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ (COM(2025) 47 final).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464 (äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL (raamatupidamisdirektiiv). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ (läbipaistvusdirektiiv). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ (auditidirektiiv). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EÜ) nr 537/2014 (auditimäärus).

(7)    Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final). Komisjoni teatis „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018) 97 final).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1760 (äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv).

(9)    Konsolideeritud kestlikkusaruandluse puhul ka avaliku huvi üksused, kes on rohkem kui 500 töötajaga kontserni emaettevõtjad. „Avaliku huvi üksused“ on raamatupidamisdirektiivi artikli 2 punktis 1 määratletud kui ettevõtjad: a) kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle vabalt võõrandatavate väärtpaberitega lubatakse kaubelda ELi reguleeritud turul; b) kes on krediidiasutused; c) kes on kindlustusandjad või d) kes on liikmesriikide poolt nimetatud avaliku huvi üksusteks. „Suurettevõtjad“ on määratletud raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4 kui ettevõtjad, kes oma bilansipäeval ületavad kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära: a) bilansimaht: 25 000 000 eurot; b) netokäive: 50 000 000 eurot; c) keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.

(10)    Konsolideeritud kestlikkusaruandluse puhul ka teised suurte kontsernide emaettevõtjad.

(11)    Kolmandas etapis osalevad ka väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ning kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad, kuigi nad võivad kasutada täiendavat kaheaastast loobumisvõimalust üksnes juhul, kui nad on börsil noteeritud VKEd.

(12)    Vastavalt raamatupidamisdirektiivi (muudetud CSRDga) artiklile 40a peab mujal kui ELis asutatud ettevõtja esitama kestlikkusteabe kontserni tasandil, kui ta a) käive liidus on üle 150 miljoni euro ja b) tal on ELis tütarettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse CSRDga kehtestatud kestlikkusaruandluse nõudeid, või tal on ELi filiaal, mis teenis üle 40 miljoni euro. Sellisel juhul on ELi tütarettevõtjal või filiaalil õiguslik kohustus aruanne avaldada.

(13)    Komisjoni 31. juuli 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/2772, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega.

(14)    EFRAGi varasem nimetus oli Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm, kuid praegu on selle ametlik nimetus lihtsalt EFRAG. Tegemist on mitut sidusrühma hõlmava sõltumatu eraõigusliku asutusega, mida valdavas osas rahastab EL.

(15)    Piiratud kindlust andva töövõtu korral on töö maht oluliselt väiksem kui piisavat kindlust andva töövõtu korral. Piiratud kindlust andva töövõtu kokkuvõte esitatakse tavaliselt eitava lause vormis, märkides, et kindluse andja ei ole tuvastanud midagi, mis võimaldaks järeldada, et töövõtu objektis on märkimisväärseid väärkajastatusi. Piisavat kindlust andva töövõtu korral sõnastatakse kokkuvõte tavaliselt jaatava lause vormis ja tulemuseks on arvamus varem kindlaks määratud kriteeriumide alusel tehtud hindamise kohta.

(16)    Lisaks tõstetakse järjepidevuse huvides raamatupidamisdirektiivi artiklis 40a sätestatud liidus saadud netokäibe künnist nende mujal kui ELis asutatud ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse kontserni tasandil aruandlusnõudeid, 150 miljonilt eurolt 450 miljonile eurole. Peale selle tõstetakse järjepidevuse huvides artiklis 40a ELi filiaalidele ettenähtud künnist 40 miljonilt eurolt 50 miljonile eurole ning ELi tütarettevõtjatele kehtestatud künnist kohaldatakse üksnes raamatupidamisdirektiivis määratletud suurettevõtjate suhtes. CSDDDs sätestatud peamised künnised on 1 000 töötajat ja 450 miljoni euro suurune käive.

(17)    Samuti ettevõtjad, kes ei ole avaliku huvi üksused ja kes on üle 500 töötajaga suure kontserni emaettevõtjad, ning ettevõtjad, kes on kuni 500 töötajaga suure kontserni emaettevõtjad.

(18)    Konsolideeritud kestlikkusaruandluse puhul ka suure kontserni emaettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv on konsolideeritud alusel üle 1 000 töötaja.

(19)    Ajavahemikus 17. oktoobrist kuni 1. detsembrini 2023 kogus komisjon 193 sidusrühmalt tagasisidet aruandlusnõuete võimaliku ratsionaliseerimise meetmete kohta:  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13990-Administrative-burden-rationalisation-of-reporting-requirements_et .

(20)    ELT C […], […], lk […].

(21)    Komisjoni 11. veebruari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ (COM(2025) 47 final).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87, ELI:  https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2006/43/oj ).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2464/oj).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1760, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning määrust (EL) 2023/2859 (ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj).

(26)    Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(27)    Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018) 97 final).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/852/oj).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 39, 31.12.2004, lk 38, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/109/oj).

(30)    Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/815/oj).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/852/oj ).

(32)    .... direktiiv (EL) 2025/XX.

(33)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.