EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.6.2025
COM(2025) 218 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Malta majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2025) 218 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.6.2025
COM(2025) 218 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Malta majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2025) 218 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Malta majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97, 1 eriti selle artikli 3 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
Üldised märkused
(1)Määruses (EL) 2024/1263, mis jõustus 30. aprillil 2024, on selgitatud majandusjuhtimise raamistiku eesmärke. Raamistik peaks reformide ja investeeringute abil edendama usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning vastupidavust ning ennetama valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Määruses on sedastatud, et nõukogu ja komisjon teevad Euroopa poolaasta raames mitmepoolset järelevalvet kooskõlas ELi toimimise lepingus sätestatud eesmärkide ja nõuetega. Euroopa poolaasta raames sõnastatakse eelkõige riigipõhised soovitused ja jälgitakse nende rakendamist. Määrusega edendatakse ka riikide vastutust oma eelarvepoliitika eest ning rõhutatakse selle poliitika keskpikka perspektiivi ja vajadust tagada nõuete tõhusam ja sidusam täitmine. Iga liikmesriik peab esitama nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, mis sisaldab tema eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi ning mis on koostatud kas neljaks või viieks aastaks sõltuvalt tema tavapärase seadusandliku tsükli pikkusest. Neis kavades sisalduv netokulude 2 kava peab vastama määruse nõuetele, sealhulgas nõudele hoida valitsemissektori võlg kohandamisperioodi lõpuks usutavas langustrendis või viia see langustrendi või hoida see mõistlikul tasemel allpool 60 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning nõudele viia valitsemissektori eelarvepuudujääk keskpika perioodi jooksul allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst ja/või hoida see allpool kõnealust kontrollväärtust. Kohandamisperioodi võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik võtab kohustuse viia ellu asjakohased reformid ja teha asjakohased investeeringud vastavalt määruses sätestatud kriteeriumidele.
(2)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 3 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta prioriteetidega soodustab taaste- ja vastupidavusrahastu majanduslikku ja sotsiaalset taastumist ning tõukab samas tagant kestlikke reforme ja investeeringuid, edendades eelkõige rohe- ja digipööret ning muutes liikmesriikide majanduse vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust liidus ning toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist.
(3)27. veebruaril 2023 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/435 4 (edaspidi „REPowerEU määrus“) eesmärk on järk-järgult kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitab saavutada energiajulgeoleku ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada ühtlasi taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Malta lisas oma riiklikusse taaste- ja vastupidavuskavasse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke.
(4)13. juulil 2021 esitas Malta vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 19 ja määruse V lisas esitatud hindamissuunistega hindas komisjon Malta taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust. 5. oktoobril 2021 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse Malta taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 5 . Rakendusotsust muudeti kõnealuse määruse artikli 18 lõike 2 alusel 14. juulil 2023, et ajakohastada tagastamatu rahalise toetuse maksimumsummat ja lisada REPowerEU peatükk 6 . Osamaksete tegemine sõltub sellest, kas komisjon võtab määruse artikli 24 lõike 5 alusel vastu otsuse, milles sedastatakse, et Malta on rahuldavalt saavutanud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav saavutamine eeldab, et sama reformi või investeeringu puhul varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.
(5)21. jaanuaril 2025 võttis nõukogu komisjoni soovituse põhjal vastu soovituse, millega kiidetakse heaks Malta riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava 7 . Eelarve- ja struktuurikava on esitatud kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 ja artikli 36 lõike 1 punktiga a, see hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja selles sätestatud eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat.
(6)26. novembril 2024 võttis komisjon vastu arvamuse Malta 2025. aasta eelarvekava kohta. Samal kuupäeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu 2025. aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Maltat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta ning ettepaneku 2025. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste rakendamist ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete järgimist. Nõukogu võttis 13. mail 2025 vastu euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse 8 ja 10. märtsil 2025 ühise tööhõivearuande.
(7)29. jaanuaril 2025 avaldas komisjon konkurentsivõime kompassi – strateegilise raamistiku, mille eesmärk on suurendada järgmisel viiel aastal ELi üleilmset konkurentsivõimet. Selles on kindlaks määratud kolm tegevusvaldkonda, mis on kestliku majanduskasvu tagamiseks üliolulised: i) innovatsioon; ii) süsinikuheite vähendamine ja konkurentsivõime ning iii) julgeolek. Innovatsioonilõhe kaotamiseks kavatseb EL edendada tööstusinnovatsiooni, toetada idufirmade kasvu selliste algatuste kaudu nagu ELi idu- ja kasvufirmade strateegia, ning soodustada kõrgtehnoloogia, näiteks tehisintellekti ja kvantarvutuse kasutuselevõttu. Selleks et muuta majandus keskkonnasäästlikumaks, on komisjon koostanud taskukohast energiat käsitleva tervikliku tegevuskava ja puhta tööstuse kokkuleppe, millega tagatakse, et üleminek puhtale energiale on kulutõhus ja konkurentsisõbralik (eeskätt suure energiakasutusega sektorite jaoks) ning aitab kiirendada majanduskasvu. Liigse sõltuvuse vähendamiseks ja julgeoleku suurendamiseks on liit võtnud kohustuse tugevdada üleilmseid kaubanduspartnerlusi, mitmekesistada tarneahelaid ning tagada juurdepääs kriitilisele toormele ja puhastele energiaallikatele. Neid prioriteete toetatakse horisontaalsete tugisüsteemide, nimelt õigusnormide lihtsustamise, ühtse turu süvendamise, konkurentsivõime rahastamise ning hoiuste ja investeeringute liidu loomise, oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamise ning ELi poliitika parema koordineerimise kaudu. Konkurentsivõime kompass on kooskõlas Euroopa poolaasta põhimõtetega. Nõnda tagatakse, et liikmesriikide majanduspoliitika vastab komisjoni strateegilistele eesmärkidele, ning kujundatakse ühtne majandusjuhtimise käsitus, mis edendab kestlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja vastupidavust kogu liidus.
(8)2025. aastal jätkuvad nii majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks endiselt oluline, kuna kavad aitavad tulemuslikult käsitleda kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on viimaste aastate asjakohastes riigipõhistes soovitustes esile toodud. Need riigipõhised soovitused on sama asjakohased muudetud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel, mis toimub vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21.
(9)2025. aasta riigipõhistes soovitustes käsitletakse peamisi majanduspoliitilisi probleeme, mida ei ole taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmetega piisaval määral lahendatud. Arvesse võetakse ka probleeme, mis on kindlaks tehtud 2019.–2024. aasta riigipõhistes soovitustes.
(10)Komisjon avaldas 4. juunil 2025 Malta kohta 2025. aasta riigiaruande. Selles on hinnatud Malta edusamme asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehtud kokkuvõte sellest, kuidas Malta on rakendanud taaste- ja vastupidavuskava. Kõnealuse analüüsi põhjal on riigiaruandes kindlaks tehtud Malta kõige pakilisemad probleemid. Samuti hinnati Malta edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning liidu peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
Hinnang iga-aastasele eduaruandele
(11)21. jaanuaril 2025 soovitas nõukogu Maltal kehtestada järgmised netokulude maksimaalsed kasvumäärad: 6,0 % 2025. aastaks, 5,8 % 2026. aastaks, 5,8 % 2027. aastaks ja 6,1 % 2028. aastaks. Need määrad vastavad maksimaalsetele kumulatiivsetele kasvumääradele, mis on arvutatud võrdluses baasaastaga 2023 ning mis on 2025. aastal 13,8 %, 2026. aastal 20,4 %, 2027. aastal 27,4 % ja 2028. aastal 35,1 %. Aastatel 2025–2028 langevad need netokulude maksimaalsed kasvumäärad kokku määruse 1467/97 artikli 3 lõike 4 kohase korrigeeriva kavaga, mida nõukogu soovitas 21. jaanuaril 2025 ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 9 . 30. aprillil 2025 esitas Malta oma iga-aastase eduaruande 10 nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovituse alusel valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta ning Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamiste probleemide lahendamiseks vajalike reformide ja investeeringute rakendamise kohta. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab iga-aastane eduaruanne ka Malta kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.
(12)Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja selle tagajärjed kujutavad endast Euroopa Liidu jaoks eksistentsiaalset väljakutset. Komisjon on soovitanud koordineeritult aktiveerida stabiilsuse ja kasvu paktiga ette nähtud riikide vabastusklausli, et toetada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada kiiresti ja märkimisväärselt kaitsekulutusi. Euroopa Ülemkogu kiitis selle ettepaneku 6. märtsil 2025 heaks.
(13)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 11 vähenes Malta valitsemissektori eelarvepuudujääk 4,7 %-lt SKPst 2023. aastal 3,7 %-le SKPst 2024. aastal, samas kui valitsemissektori võlg vähenes 47,9 %-lt SKPst 2023. aasta lõpus 47,4 %-le SKPst 2024. aasta lõpus. Komisjoni arvutuste kohaselt osutavad need muutused sellele, et netokulude kasvumäär oli 2024. aastal 13,9 %. Malta on oma 2025. aasta eduaruandes hinnanud netokulude kasvuks 2024. aastal 14,3 %. Komisjoni prognooside kohaselt oli eelarvepoliitika, 12 mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2024. aastal ekspansiivne (1,2 % SKPst).
(14)Iga-aastase eduaruande kohaselt kasvab reaalne SKP Malta eelarveprognooside aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt 2025. aastal 4,0 %, samas kui THHI inflatsioon peaks olema 2,3 %. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2025. aastal 4,1 % ja 2026. aastal 4,0 % ning THHI inflatsioon on 2025. aastal 2,2 % ja 2026. aastal 2,1 %.
(15)Iga-aastases eduaruandes on prognoositud, et valitsemissektori eelarvepuudujääk väheneb 2025. aastal 3,3 %ni SKPst, samas kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2025. aasta lõpuks tõusma 48,4 %ni. Need suundumused osutavad netokulude -0,1 % suurusele kasvule 2025. aastal. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2025. aastal 3,2 % SKPst. Puudujäägi vähenemine 2025. aastal kajastab peamiselt muude kapitalikulude vähenemist, mis on tingitud riikliku lennuettevõtjaga seotud kulude aegumisest. Komisjoni arvutuste kohaselt osutavad need muutused netokulude 0,8 % suurusele kasvule 2025. aastal. Iga-aastases eduaruandes prognoositust suurema netokulude kasvu prognoosi põhjuseks on erinevad prognoosid ELi programmide riikliku kaasrahastamise ja muude kapitalikulude kohta. Komisjoni hinnangul on eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2025. aastal pärssiv (1,9 % SKPst). Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks suurenema 2025. aasta lõpus 47,6 %-le.
(16)Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt rahastatakse 2025. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatust toetusest üldiseid avaliku sektori kulutusi mahus 0,2 % SKPst (2024. aastal 0,3 % SKPst). Taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatust toetusest rahastatavad kulutused võimaldavad teha kvaliteetseid investeeringuid ja viia ellu tootlikkust suurendavaid reforme, ilma et see mõjutaks otseselt Malta valitsemissektori eelarvepositsiooni ja võlga.
(17)Valitsemissektori kaitsekulutused moodustasid Maltal 2021. aastal 0,5 % SKPst, 2022. aastal 0,5 % SKPst ja 2023. aastal 0,4 % SKPst 13 . Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid kaitsekulutused olema nii 2024. kui ka 2025. aastal 0,4 % SKPst. See tähendab kahanemist võrreldes 2021. aastaga 0,1 protsendipunkti SKPst.
(18)Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid netokulud suurenema 2025. aastal 0,8 % ning 2024. ja 2025. aastal kumulatiivselt 14,9 %. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi järgi peaks Malta netokulude kasv 2025. aastal jääma korrigeerivas kavas kindlaks määratud maksimaalsest kasvumäärast väiksemaks. 2024. ja 2025. aasta kokkuvõttes peaks netokulude kumulatiivne kasvumäär ületama soovitatud maksimaalset kasvumäära (kõrvalekalle 14 0,2 % SKPst). Prognoositav kumulatiivne kõrvalekalle ei ületa kumulatiivse kõrvalekalde künnist 0,6 % SKPst, mille ületamine tähendaks tugevat eeldust, et puuduvad tõhusad meetmed. Seetõttu peatatakse Malta suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Samal ajal kutsutakse Maltat üles olema valmis võtma täiendavaid meetmeid korrigeeriva kava järgimiseks. Täielikum hindamine toimub siis, kui eelarve täitmise andmed on kättesaadavad.
(19)Lisaks soovitas nõukogu Maltal lõpetada erakorralised energiatoetusmeetmed enne 2024.–2025. aasta talve. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu 15 olema 2024. aastal 1,1 % SKPst ning 2025. aastal 1,0 % SKPst. Eelkõige eeldatakse, et jõusse jäävad energiatarbimise kaudsete maksude kärped ja energiatootmise toetused, et kompenseerida imporditud elektri hinnatõusu. Erakorralisi energiatoetusmeetmeid 2024.–2025. aasta talveks ei kaotatud. See ei ole nõukogu soovitusega kooskõlas.
(20)Iga-aastane eduaruanne ei sisalda eelarveprognoose 2025. aastale järgneva aja kohta. 2025. aasta kevadprognoosi koostamise ajal komisjonile teada olnud poliitikameetmete põhjal hindas komisjon valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2026. aastal 2,8 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepositsiooni vähenemine 2026. aastal kajastab peamiselt subsiidiumide edasist vähendamist. Need suundumused osutavad netokulude 5,3 % suurusele kasvule 2026. aastal. Komisjoni hinnangul on eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2026. aastal pärssiv (0,8 % SKPst). Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks komisjoni prognoosi kohaselt vähenema 2026. aasta lõpuks 47,3 %-le.
Peamised poliitilised probleemid
(21)Agressiivse maksuplaneerimise tõkestamine on endiselt vajalik, et parandada maksusüsteemide tõhusust ja õiglust. Arvestades agressiivse maksuplaneerimise strateegiate ülekanduvat mõju liikmesriikide vahel, on äärmiselt oluline, et kõik liikmesriigid võtaksid kooskõlastatud meetmeid ELi õigusaktide täiendamiseks riikliku poliitika kaudu. Malta on astunud samme agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemiseks, rakendades varem kokku lepitud rahvusvahelisi ja Euroopa algatusi ning viies ellu taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud reforme, nagu siirdehindade alaste õigusaktide kehtestamine, mida hakati kohaldama alates 2024. aasta jaanuarist. Kuni Malta peab riigis asuvate äriühingute poolt null- ja madalate maksudega jurisdiktsioonidesse (st mis tahes jurisdiktsioon, kus seadusjärgne äriühingu tulumaksu määr on alla 9 %, mis on ELi madalaim seadusjärgne äriühingu tulumaksu määr) tehtavatelt intressi-, dividendi- ja litsentsitasumaksetelt makse kinni – või kohaldab samaväärseid kaitsemeetmeid – tagamaks, et äriühingud ei saa oma kasumit maksustamata kolmandatesse riikidesse üle kanda, on topeltmaksuvabastuse risk suur. Lisaks tekitavad residentidest välismaistele äriühingutele kehtestatud tingimused jätkuvalt nii äriühingute kui ka üksikisikute topeltmaksuvabastuse riski.
(22)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab riiklik taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Need peaksid aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes. Järele jäänud lühikese aja jooksul on oluline taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle REPowerEU peatükk tulemuslikult ellu rakendada, et suurendada rohe- ja digipöörde kaudu Malta pikaajalist konkurentsivõimet ning tagada samal ajal sotsiaalne õiglus. Endiselt on oluline süstemaatiliselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid asjaomaseid sidusrühmi, et tagada laialdane vastutus taaste- ja vastupidavuskava eduka rakendamise eest.
(23)Maltal on hakatud kiiremini rakendama ühtekuuluvuspoliitika programme, mis hõlmavad toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Õiglase Ülemineku Fondist (JTF), Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+) ja Ühtekuuluvusfondist. On oluline nende programmide kiiret rakendamist jätkata ning suurendada nende mõju kohapeal maksimumini. Malta juba võtab oma ühtekuuluvuspoliitika programmide raames meetmeid konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks. Samal ajal seisab Malta jätkuvalt silmitsi probleemidega, muu hulgas seoses oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega, energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisega, veevarustuse kindluse tagamisega ja vee kestliku majandamisega. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18 ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahehindamise osana nõutakse Maltalt, et ta vaataks iga programmi läbi ja võtaks selles muu hulgas arvesse 2024. aasta riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme. Komisjoni 1. aprillil 2025 vastu võetud ettepanekutega 16 on kõigi programmide vahehindamise tulemuste täiendamise tähtaega (31. märts 2025) pikendatud. Samuti on sellega ette nähtud paindlikkusmeetmed, mis peaksid aitama kiirendada programmide rakendamist, ja stiimulid liikmesriikidele, et nad eraldaksid ühtekuuluvuspoliitika vahendeid toetamaks liidu viit strateegilist prioriteetset valdkonda, nimelt konkurentsivõimet strateegiliste tehnoloogiate, kaitse, eluaseme, veesüsteemide kerksuse ja energiasüsteemi ümberkujundamise vallas.
(24)Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) annab võimaluse investeerida ühte ELi kesksesse strateegilisse prioriteeti ja tugevdada seeläbi ELi konkurentsivõimet. STEP teeb koostööd 11 olemasoleva ELi fondiga. Liikmesriigid võivad panustada ka programmi „InvestEU“, et toetada investeeringuid prioriteetsetesse valdkondadesse. Malta saaks neid algatusi kasutada elutähtsa tehnoloogia, sealhulgas puhta ja ressursitõhusa tehnoloogia arendamise või tootmise soodustamiseks.
(25)Lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, mida lahendatakse taaste- ja vastupidavuskava ning muude ELi fondide abil, seisab Malta silmitsi täiendavate probleemidega, mis on seotud agressiivse maksuplaneerimise, hariduse ja oskuste, energia, süsinikuheite vähendamise, maanteetranspordi ning teadusuuringute ja innovatsiooniga.
(26)Innovatsioonitulemuste parandamine on Malta jaoks otsustava tähtsusega, et säilitada tootlikkuse kasv ning minna üle vastupidavamale ja teadmistepõhisemale majandusele. Malta teadus- ja arendustegevuse kogukulud protsendina SKPst on ELis eelviimasel kohal (2023. aastal 0,61 % SKPst, ELi keskmine 2,22 %) ja see näitaja on viimase kümne aasta jooksul vähenenud. See puudutab nii avaliku kui ka erasektori kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse protsendina SKPst on väiksemad kui kümme aastat tagasi ja tublisti alla ELi keskmise (2023. aastal 0,27 % SKPst, ELi keskmine 0,72 %). Olukord on sarnane ka erasektori investeeringute puhul teadus- ja arendustegevusse (0,34 % SKPst, ELi keskmine 1,47 %). Investeeringute nappus mõjutab riikliku teadussüsteemi tipptaset ja innovatsioonitulemusi. Maltal oleks kasulik edendada nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige sihipäraste maksusoodustuste rakendamise abil.
(27)Maltal on jätkuvalt probleeme keskkonnahoidliku majanduskasvu saavutamisega, mis tähendab majandusarengu ja keskkonnakestlikkuse tasakaalustamist. Riigi rohepööret takistab fossiilkütuste domineeriv roll selle energiasüsteemis. Maltal on märkimisväärsed fossiilkütuste toetused, mida ei kavatseta enne 2030. aastat järk-järgult kaotada. Eelkõige võiks järkjärguliselt kaotada sellised fossiilkütuste toetused, mis ei käsitle sihipäraselt energiaostuvõimetust ega tegelikke energiajulgeolekuga seotud probleeme, takistavad transpordi elektrifitseerimist ega ole üliolulised tööstuse konkurentsivõime jaoks. Malta fossiilkütuste toetused – nagu jätkuv toetus Enemaltale, toetused naftatootjatele ning bensiini ja diislikütuse aktsiisimaksude vähendamine – on majanduslikult ebatõhusad ning takistavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja majandustegevuse süsinikuheite vähendamist. Lisaks kujutavad need endast eelarvekoormust Malta riigi rahandusele. Lisaks sellele oli Maltal 2023. aastal taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal summaarses energia lõpptarbimises kõigest 15 %, mis on üks väiksemaid näitajaid ELis. Kuigi peaaegu kogu ülesseatud taastuvenergia võimsus on pärit maismaal asuvatest päikeseenergiaseadmetest, on Maltal märkimisväärne potentsiaal laiendada oma taastuvenergiaallikate jaotust ulatuslike avamere tuule- ja päikeseenergiaprojektide abil. Malta suutlikkust kasutada taastuvaid energiaallikaid ja parandada oma energiavarustuskindlust suurendaksid edusammud teise elektrivõrkudevahelise ühenduse rajamisel Itaaliaga ja Malta oma elektrivõrgu jätkuv tugevdamine ja ajakohastamine, muutes selle muu hulgas paindlikumaks. Kuigi Malta taaste- ja vastupidavuskava alusel on kehtestatud mõned energiatõhususe edendamise toetusmeetmed ning investeeringud avaliku ja erasektori hoonete renoveerimisse, suurenes eluhoonete energia lõpptarbimine 2018.–2022. aastal 13,5 %. Maltale võiks kasuks tulla täiendavad meetmed tõhususe suurendamiseks ehitussektoris, mis aitaks saavutada ka jõupingutuste jagamise määruse kohast heitkoguste vähendamise eesmärki.
(28)Liiklusummikute ja maanteetranspordi suure heite vähendamine on äärmiselt oluline konkurentsivõime ja elukvaliteedi parandamiseks ning haavatavate elanikkonnarühmade toetamiseks Maltal. Alates 2022. aasta oktoobrist, kui tasuta maantee-ühistransporti laiendati kõigile Malta elanikele, on selle kasutamine suurenenud, kuid sellest ajast alates on Malta teedele iga päev lisandunud ka märkimisväärne arv litsentseeritud sõiduautosid. Transpordisektor on Malta suurim kasvuhoonegaaside heite tekitaja, mille suhtes kohaldatakse jõupingutuste jagamise määrust. Aastatel 2005–2022 suurenes maanteetranspordist tulenev kasvuhoonegaaside heide 32 %. Seetõttu on vaja meetmeid liiklusummikute vähendamiseks, pakkudes kvaliteetseid ühistransporditeenuseid, et vähendada isiklike autode kasutamist, ning meetmeid, mis pärsivad isiklike autode kasutamist. Ühistranspordi kvaliteedi ja tõhususe parandamine, näiteks spetsiaalsete bussiradade loomise abil, ning suuremad investeeringud aktiivse liikuvuse taristusse, sealhulgas parematesse kõnniteedesse, toetaksid suuremat üleminekut kestlikumatele transpordiliikidele ning tagaksid inimeste ohutuse ja parema elukvaliteedi, seda ka piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks.
(29)Kvalifitseeritud tööjõu nappus ja oskuste nõudlusele mittevastavus pärsivad tulevast majanduskasvu, konkurentsivõimet ning rohe- ja digipööret. Vabade töökohtade määr on ELi üks kõrgemaid, muu hulgas on suur töötajate puudus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), kunsti, meelelahutuse ja vaba aja veetmise valdkonnas, ehitussektoris ja teenindussektori mõnedes osades, samuti on puudus tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse spetsialistidest ning õpetajatest. Lisaks usub 64 % ettevõtetest, et kohalik tööjõud ei ole süsinikuneutraalsusele üleminekuks piisavalt ette valmistatud. Kuigi täiskasvanuharidus paraneb ja vastab ELi keskmisele tasemele, jääb see oluliselt allapoole 2030. aasta riiklikku eesmärki, milleks on 57,6 %, kusjuures kõrgelt haritud täiskasvanud osalevad õppimises palju suuremal määral kui madalama haridustasemega täiskasvanud. Kutsehariduses ja -õppes osalemine on endiselt kaugelt alla ELi keskmise ning keskhariduse tasemel õppis 2023. aastal teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadel vaid umbes iga kolmas üliõpilane, mida on alla ELi keskmise. Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna õppeainetes osalevate kolmanda taseme üliõpilaste osakaal on üks ELi madalamaid (13,9 %), IKT valdkonnas on see vaid 5,1 % ja naiste hulgas veelgi väiksem. Püsivalt ebapiisavad põhioskused osutavad süsteemsetele puudustele haridussüsteemis. Piisava kvalifikatsiooniga õpetajate nappus ning ebatõhusate õpetamistavade ja õppekavade tõttu ei hõlma süsteem piisavalt kõiki lapsi, sealhulgas puudega õpilasi. Igal kolmandal 15-aastasel puuduvad põhioskused matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes ning ligikaudu pooltel 8. klassi õpilastest (12–13-aastased) puuduvad elementaarsed digioskused. Kuigi viimastel aastatel on olukord paranenud, lahkub ligikaudu iga kümnes õpilane ikka veel varakult haridus- ja koolitussüsteemist, mis suurendab madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute juba niigi suurt hulka. Hariduse ja koolituse kvaliteedi ning tööturu vajadustele vastavuse parandamine, eelkõige parandades õpilaste põhioskusi ning õpetajate esma- ja jätkukoolitust ning edendades madala kvalifikatsiooniga inimeste osalemist kutsehariduses ja -õppes ning täiskasvanuhariduses, on väga oluline, et parandada viletsaid haridustulemusi ning vähendada tõsist oskuste nappust ja mittevastavust, seda ka teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning rohepöörde valdkonnas.
(30)Arvestades euroala liikmesriikide majanduse tihedat seotust ning nende ühist panust majandus- ja rahaliidu toimimisse, soovitas nõukogu 2025. aastal euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et rakendada 2025. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Maltal aitavad soovitused 2, 3, 4 ja 5 rakendada 2025. aasta soovituses sätestatud esimest euroala soovitust konkurentsivõime kohta, soovitused 4 ja 5 teist euroala soovitust vastupanuvõime kohta ning soovitus 1 kolmandat euroala soovitust makromajandusliku ja finantsstabiilsuse kohta,
SOOVITAB Maltal võtta 2025. ja 2026. aastal järgmisi meetmeid.
1.Suurendada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järeldustega üldisi kaitsekulutusi ja üldist kaitsevalmidust. Järgida nõukogu poolt 21. jaanuaril 2025 soovitatud netokulude maksimaalset kasvumäära, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk. Lõpetada erakorralised energiatoetusmeetmed. Vähendada agressiivse maksuplaneerimise riski, kehtestada EList väljaminevatele maksetele kinnipeetav maks või samaväärsed kaitsemeetmed ning muuta välismaiste äriühingute maksustamisreegleid.
2.Tagada riikliku taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki tulemuslik rakendamine, pidades silmas määruses (EL) 2021/241 sätestatud tähtaegu reformide ja investeeringute õigeaegseks lõpuleviimiseks. Kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmide (ERF, JTF, ESF+, Ühtekuuluvusfond) rakendamist, tuginedes vajaduse korral vahehindamisel pakutavatele võimalustele. Kasutada konkurentsivõime parandamiseks parimal viisil ära ELi vahendid, sealhulgas programmi „InvestEU“ ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi võimalusi.
3.Edendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, muu hulgas suurendades avaliku sektori ning stimuleerides erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, näiteks teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kaudu.
4.Kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu suuremahuliste projektide edendamise abil ning tehes väikesemahulisi investeeringuid otsesesse energiatootmisse ja -tarbimisse. Vähendada energianõudlust hoonete energiatõhususe parandamise abil. Vähendada maanteetranspordi heitkoguseid ja liiklusummikuid, edendades kvaliteetset ja tõhusat ühistransporti, suurendades investeeringuid aktiivse liikuvuse taristusse ja pärssides autode kasutamist. Kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused, sealhulgas erakorralised energiatoetusmeetmed.
5.Parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, et tegeleda viletsate haridustulemuste probleemiga ning oskuste tõsise nappuse ja mittevastavusega, seda ka teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning rohepöörde valdkonnas, eelkõige edendades õpilaste põhioskusi, õpetajate esma- ja täienduskoolitust ning madala kvalifikatsiooniga töötajate osalemist kutsehariduses ja -koolituses ning täiskasvanuhariduses. Tugevdada hariduse ja koolituse kaasavust.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja