Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.01)	Eesmärk	Paremad energiatoetuste kavad Flandrias	Avaldamine ametlikus väljaandes	–	–	–	1. kv	2022	Flaami valitsuse/parlamendi poolt uue määruse vastuvõtmine, et pakkuda tõhusamaid stiimuleid erasektori energiatõhususse tehtavate investeeringute kiirendamiseks: i) ühtse kontaktpunkti loomine energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud elamute ja erasektori renoveerimiseks, mida rakendavad ühe piirkondliku mehhanismina hoonete töövõtjad, ii) energiamärgiste toetuskava läbivaatamine ning iii) koduakude ja arukate juhtimisseadmete kava kasutuselevõtt.
2	Pealinna Brüsseli piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.02)	Eesmärk	Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine Brüsselis	Seaduse säte, mis viitab uue määruse jõustumisele	–	–	–	1. kv	2022	Pealinna Brüsseli piirkonna elamute ja eramajade energiatoetuskavade reformi käsitleva määruse jõustumine.
3	Saksakeelse kogukonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.03)	Eesmärk	Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine saksakeelses kogukonnas	Seaduse säte, mis viitab uue määruse jõustumisele	–	–	–	1. kv	2022	Saksakeelse kogukonna elamute ja eramajade energiatoetuskavade reformi käsitleva määruse jõustumine
5	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)	Siht	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (1. etapp)		Eluruumid	0	64 112	2. kv	2023	Renoveeriti 64 112 elamut (era- ja sotsiaalelamut). See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud renoveerimistasemed: Eraeluruumid: i) Flaami piirkond (R-1.01, energiatõhususe ja taastuvenergia toetused): 49 500 eluruumi. ii) Flaami piirkond (R-1.01, energiatoetuste kava energiatõhusaks renoveerimiseks): 7 560 eluruumi iii) Pealinna Brüsseli piirkond (R-1.02): 2 341 eluruumi Sotsiaaleluruumid: i) Flaami piirkond (I-1.01): 4 010 sotsiaaleluruumi ii) Pealinna Brüsseli piirkond (I-1.02): 701 sotsiaaleluruumi 4 711 sotsiaaleluruumi renoveerimine vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
6	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)	Siht	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (2. etapp)		Eluruumid	64 112	131 732	2. kv	2024	Lisaks renoveeriti 67 620 elamut (era- ja sotsiaalelamut). See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud renoveerimistasemed: Eraeluruumid: i) Flaami piirkond (R-1.01, energiatõhususe ja taastuvenergia toetused): 66 150 eluruumi. ii) Pealinna Brüsseli piirkond (R-1.02): 1 004 eluruumi Sotsiaaleluruumid: i) Pealinna Brüsseli piirkond (I-1.02): 427 sotsiaaleluruumi ii) Saksakeelne kogukond (I-1.03): 39 sotsiaaleluruumi 466 sotsiaaleluruumi renoveerimine vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
7	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)	Siht	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (3. etapp)		Eluruumid	131 732	198 108	2. kv	2025	Lisaks renoveeriti 66 376 elamut (era- ja sotsiaalelamut). See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud renoveerimistasemed: Eraeluruumid: i) Flaami piirkond (R-1.01, energiatõhususe ja taastuvenergia toetused): 66 150 eluruumi. Sotsiaaleluruumid: i) Pealinna Brüsseli piirkond (I-1.02): 197 sotsiaaleluruumi ii) Saksakeelne kogukond (I-1.03): 29 sotsiaaleluruumi 226 sotsiaaleluruumi renoveerimine vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
9	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (R-1.01(iii))	Siht	Toetused koduakudele ja nutijuhtimisseadmetele Flandrias		Toetusi antud	0	8 460	2. kv	2023	Alates 2021. aasta teisest kvartalist Flandria eraelamute jaoks antud toetused koduakude jaoks.
11	Avalike hoonete renoveerimine (I-1.08)	Eesmärk	Elektrimääruse kohandamine, et võtta kasutusele renoveerimise ühtne kontaktpunkt	Elektrimääruse avaldamine ametlikus väljaandes				1. kv	2022	Elektrienergia määruse, millega määratakse kindlaks Sibelga avaliku teenuse osutamise ülesanne, sealhulgas Brüsselis toimuva avalike hoonete renoveerimise ühtse kontaktpunkti käitamine, jõustumine.
12	Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)	Siht	Avalike hoonete renoveerimine (1. etapp)		m²	0	4 500	2. kv	2024	Föderaaltasand (I-1.04): Renoveeriti 4 500 m² avalikke hooneid, sealhulgas 2 610 m², millega vähendatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia tarbimist, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
13	Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)	Siht	Avalike hoonete renoveerimine (2. etapp)		m²	4 500	256 690	2. kv	2025	Lisaks renoveeriti 252 190 m² avalikke hooneid, sealhulgas 20 477 m², millega vähendatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia tarbimist, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud renoveerimistasemed: i) Föderaaltasand (I-1.04): 6 300 m², millest 3 654 m² vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. ii) Flaami piirkond (I-1.05): 157 245 m². iii) Vallooni piirkond (I-1.07): 16 824 m². iv) Prantsuskeelne kogukond (I-1.09, I-1.10, I-1.11, I-1.12): 71 821 m², millest 16 823 m² vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
14	Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)	Siht	Avalike hoonete renoveerimine (3. etapp)		m²	256 690	694 470	2. kv	2026	Renoveeriti täiendavalt 437 780 m² üldkasutatavaid hooneid, sealhulgas 163 006 m², millega vähendatakse primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta, ning 126 212 m² uute hoonete ehitamine, millega saavutatakse primaarenergia nõudlus, mis on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoone nõudest (peaaegu nullenergiahoone). See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud renoveerimistasemed: i) Flaami piirkond (I-1.05): 78 040 m². ii) Vallooni piirkond (I-1.07): 170 282 m², millest 102 984 m² vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. iii) Pealinna Brüsseli piirkond (I-1.08): 27 724 m² vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. iv) Prantsuskeelne kogukond (I-1.09, I-1.10, I-1.11, I-1.12): 161 734 m², millest 32 298 m² vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. 126 212 m² uute hoonete ehitamisega saavutatakse primaarenergia nõudlus, mis on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoone nõudest (peaaegu nullenergiahoone).

B. KOMPONENT 1.2. Kujunemisjärgus energiatehnoloogiad

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on anda tugev tõuge tehnoloogilisele arengule, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist CO2 heite edasiseks vähendamiseks, pannes rõhku süsteemide integreerimisele ja tööstuse CO2 heite vähendamisele.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile, samuti riigipõhisele soovitusele 2020.3, et kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-1.04. „H2 turu reguleeriv raamistik“

Reform koosneb vajalikest sammudest, et võimaldada õigusaktide läbivaatamist, mille eesmärk on kehtestada üksikasjalikum reguleeriv raamistik H2 turu toimimiseks, hõlmates selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs transpordivõrkudele ja võrgule juurdepääsutasude kehtestamine. Kategooria H2 transpordisuhtes jõustuvad valitsuse(te) poolt vastu võetud uued õigusnormid 1. jaanuariks 2024.

Reform R-1.05. Flaami piirkonna „CO2 turgu reguleeriv raamistik Flandrias“

Reform koosneb vajalikest sammudest, et võimaldada õigusaktide läbivaatamist, mille eesmärk on kehtestada üksikasjalikum reguleeriv raamistik H2 turu toimimiseks, hõlmates selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs transpordivõrkudele ja võrgule juurdepääsutasude kehtestamine. Flaami piirkonna valitsuse vastu võetud uued õigusnormid jõustuvad 1. jaanuaril 2024.

Reform R-1.06. Vallooni piirkonna CO2 turgu reguleeriv raamistik

Reform koosneb vajalikest sammudest, et võimaldada õigusaktide läbivaatamist, mille eesmärk on kehtestada üksikasjalikum reguleeriv raamistik H2 turu toimimiseks, hõlmates selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs transpordivõrkudele ja võrgule juurdepääsutasude kehtestamine. Vallooni piirkonna valitsuse vastu võetud uued õigusnormid jõustuvad 1. jaanuaril 2024.

Järgmised kolm meedet föderaalsel, Flaami ja Vallooni tasandil keskenduvad vesinikule ülemineku tööstuslikule väärtusahelale.

Investeering I-1.15. „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ föderaaltasandil

Föderaalmeetmega edendatakse mitmesuguseid näidisprojekte, mis on seotud vesiniku tootmise ja kasutamisega föderaalvalitsuse pädevuses. Eesmärk on stimuleerida suure potentsiaaliga uuenduslikke projekte, et kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist nii, et need saavutaksid küpsuse ja laieneksid kaubandusliku kasutamise valdkonda. Projektid valitakse välja projektikonkursi teel, mis hõlmab keskkonnahoidliku ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmise näidistehaseid ning vesiniku kasutamist näiteks laevades, kui projektid kuuluvad föderaalvalitsuse pädevusse. Keskkonnahoidliku ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmise näidisjaamade puhul on konkurss avatud kõikidele tehnoloogialahendustele, mille protsessiheide on null, nagu taastuvelektril töötav elektrolüüs või metaani pürolüüs. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse osa selle investeeringu kuludest. See investeering võib saada toetust ka muudest liidu programmidest või vahenditest selliste kulude katmiseks, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata.

Investeering I-1.16. „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ Flaami piirkonnas

Selle meetme eesmärk on toetada investeeringute ja projektide rahastamise kaudu üleminekut jätkusuutlikule vesinikutööstusele Flandrias. Suures osas toetatakse rahastamisega projektide portfelli, mille eesmärk on arendada vesiniku tootmisele, transpordile, säilitamisele ja sellega seotud rakendustele suunatud tööstuslikku väärtusahelat, nagu piiriülene kavandatav laiem üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt, 1 mille lahutamatuks osaks see on. Lisaks üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide portfellile on hõlmatud ka vesinikule keskenduvad lisaprojektid, peamiselt nii teadus- ja arendustegevuse kui ka investeerimisprojektide valdkonnas.

Investeering I-1.17. „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ Vallooni piirkonnas

Selle Vallooni piirkonna meetme eesmärk on vähendada tööstus-, transpordi- ja ehitussektori CO2-jalajälge projektide rahastamise ja investeeringute kaudu. See koosneb mitmest sidusast allprojektist (peamiselt teadus- ja arendustegevuse ning esimese tööstusarengu valdkonnas), mis hõlmavad kogu keskkonnahoidliku vesiniku tootmise väärtusahelat, samuti vesiniku eri rakenduste arendamist energiakandjana ja seadmete (näiteks mootorite) kohandamist, mis võimaldavad vesiniku kasutamist ja väärtustamist. See projekt on osa kavandatud piiriülesest 2 vesinikuprojektist.

Investeering I-1.18. „Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine“ Vallooni piirkonnas

Investeerimismeetmega edendatakse mitmesuguseid projekte, mille eesmärk on vähendada energiatarbimisest ja tööstusprotsessidest tulenevat CO2 heidet. Seda rakendatakse teadus- ja arendustegevuse projektikonkursside kaudu, mille eesmärk on viia tehnoloogiad (tööstuseelsete) näidis- või katseversioonide tasemele järgmistes valdkondades: tööstusprotsesside elektrifitseerimine, vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, vesiniku otsene kasutamine tööstuslikes rakendustes, CO2 heitkoguste kogumine ja kontsentreerimine ning ammoniaagi tootmise protsesside dekarboniseerimine.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
15	H2 turu reguleeriv raamistik (R-1.04)	Eesmärk	Uute või muudetud seaduste ja nendega seotud eeskirjade jõustumine, et võimaldada H2 turu arengut	Uute või muudetud õigusnormide avaldamine (Euroopa Liidu Teataja)				1. kv	2024	Uute või muudetud seaduste jõustumine: -võimaldada H2 turu arengut, -käsitleda selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs ja tariifid.
15bis	Flandria CO2 turgu reguleeriv raamistik (R-1.05)	Eesmärk	Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste jõustumine, et võimaldada CO2 turu arengut Flandrias	Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste avaldamine (Euroopa Liidu Teataja)				1. kv	2024	Uute või muudetud dekreetide jõustumine Flaami tasandil, et: -võimaldada süsinikdioksiidi turu arengut, -käsitleda selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs ja tariifid.
15ter	Valloonia CO2 turgu reguleeriv raamistik (R-1.06)	Eesmärk	Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste jõustumine, et võimaldada CO2 turu arengut Valloonias	Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste avaldamine (Euroopa Liidu Teataja)				1. kv	2024	Uute või muudetud dekreetide jõustumine Vallooni piirkonna tasandil, et: -võimaldada süsinikdioksiidi turu arengut, -käsitleda selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs ja tariifid.
18	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)	Eesmärk	Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				2. kv	2022	Teade vähemalt 27 000 000 EUR suuruste lepingute sõlmimise kohta edukatele kandidaatidele projektikonkursi „Vesinikusektori ülemineku tööstuslik väärtusahel (föderaaltasand)“ raames. Projektid valitakse välja projektikonkursi teel, mis hõlmab saastevaba vesiniku tootmise näidistehaseid ning vesiniku kasutamist näiteks laevades, kui projektid kuuluvad föderaalvalitsuse pädevusse. Saastevaba vesiniku tootmise näidisjaamade puhul on konkurss avatud kõikidele tehnoloogialahendustele, mille protsessiheide on null, nagu taastuvelektril töötav elektrolüüs või pürolüüs. Teadusuuringute ja innovatsiooni projektide projektikonkurss peab vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. Muudest liidu programmidest või vahenditest eraldatud summasid selle summa hulka ei arvestata.
19	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine teise projektikonkursi raames	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				2. kv	2024	Lepingute sõlmimine teise projektikonkursi „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (föderaaltasandil) raames. Projektid valitakse välja projektikonkursi teel, mis hõlmab saastevaba vesiniku tootmise näidistehaseid ning vesiniku kasutamist näiteks laevades, kui projektid kuuluvad föderaalvalitsuse pädevusse. Saastevaba vesiniku tootmise näidisjaamade puhul on konkurss avatud kõikidele tehnoloogialahendustele, mille protsessiheide on null, nagu taastuvelektril töötav elektrolüüs või pürolüüs. Teadusuuringute ja innovatsiooni projektide projektikonkurss peab vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.
20	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)	Eesmärk	Projektikonkursside raames rahastatavad projektid	Toetust saanud projektidele tehtavad maksed				4. kv	2025	Vähemalt 45 000 000 eurot makstakse projektidele, mis on määratud projektikonkursi „Vesinikutehnoloogiale ülemineku tööstuslik väärtusahel“ raames (föderaalne tasand). Muudest liidu programmidest või vahenditest eraldatud summasid selle summa hulka ei arvestata.
21	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				4. kv	2022	Lepingute sõlmimine vesiniku valdkonna üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul (määratletud kui projektid, mille kohta on esitatud üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitlev riigiabi teatis) meetme „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Flandria) raames. Ei kuulu valitud projektide hulka: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused. Välja valitud teadusuuringute ja innovatsiooni projektid peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.
22	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)	Eesmärk	Selliste lepingute sõlmimine, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				4. kv	2022	Lepingute sõlmimine täiendavate projektide puhul, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas. Ei kuulu valitud projektide hulka: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused. Välja valitud teadusuuringute ja innovatsiooni projektid peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.
23	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)	Eesmärk	Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine	Projekti lõpparuanne kiideti heaks				2. kv	2026	Selliste projektide lõpuleviimine, mis sõlmiti hankemenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Flandria) raames, kusjuures ellu viidi 67 500 000 eurot, sealhulgas kasutatakse uut vesiniku elektrolüüsivõimsust 75 MW.
24	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				1. kv	2022	Lepingute sõlmimine vesiniku valdkonna üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul (määratletud kui projektid, mille kohta on esitatud üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitlev riigiabi teatis) meetme „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Valloonia) raames. Pakkumismenetluse tehnilise kirjeldusega nähakse ette kõigi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaste tegevuste, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused, väljajätmine. Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.
26	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17)	Eesmärk	Kõigi hankemenetluse raames üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide lõpuleviimine	Projekti lõpparuanne kiideti heaks				2. kv	2026	Pakkumismenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Valloonia) raames sõlmitud lepingutega kõigi projektide lõpuleviimine 80 000 000 euro ulatuses, sh rohelise elektrolüüsi võimsuse vähemalt 1 MW (taristu k.a) kasutusevõtt.
27	Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine (I-1.18)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				2. kv	2022	Lepingute sõlmimine meetme „Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine“ raames. Pakkumismenetluse tehnilise kirjeldusega nähakse ette kõigi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaste tegevuste, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused, väljajätmine. Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele: - kas teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel.
28	Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine (I-1.18)	Eesmärk	Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine	Projekti lõpparuanne kiideti heaks				2. kv	2026	Hankemenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ raames sõlmitud lepingute lõpuleviimine 30 000 000 EUR ulatuses, sealhulgas sellise näidisprojekti lõpuleviimine, mille teoreetiline pikaajaline potentsiaal on aastas 2 miljonit tonni CO2 heidet vähem. Projekti lõpparuandes näidatakse, et: - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel

C. KOMPONENT 1.3. Kliima ja keskkond

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle osa meetmete eesmärk on säilitada ja taastada elurikkus, tagades metsade, märgalade ja rohumaade säästva kasutamise ja taastamise. Selle komponendi raames võetavad meetmed aitavad samuti kaasa CO2 sidumisele. Lisaks valmistatakse meetmetega ette kliimamuutuste mõjuks, parandades veemajandust ja rohelist taristut. Selle tulemusena suureneb vastupanuvõime põuale ja tugevatele sademetele, mis toob kasu põllumajandusele, turismile, kodanikele ja keskkonnale tervikuna.

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-1.22. „Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine“ Vallooni piirkonnas

Investeeringu eesmärk on toetada elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamist, taastamist ja säästvat kasutamist, mis parandab süsiniku talletamisvõimet ja vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele, nagu üleujutused ja põuad. Meede koosneb neljast allmeetmest: 1) Toetada avaliku sektori vastupanuvõimeliste metsade taastamist, 2) tugevdada kaitsealade võrgustikku teatavate liikide ja elupaikade kaitse prioriteetses tegevusraamistikus, 3) luua Valloonias kaks rahvusparki ning 4) jõgede taassäilitamine ja märgalade loomine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-1.23. „Ökoloogilise killustatuse vähendamine“ Flaami piirkonnas

Investeeringud olemasoleva piirkondliku transporditaristu ökoloogilise killustatuse vähendamisse aitavad kaasa ökosüsteemide taastamisele ja sidusa loodusvõrgu arendamisele Flandrias. Meede hõlmab 15 konkreetset projekti ökokanalite ja -tunnelite jaoks (ettevalmistavad uuringud või ehitustööd). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-1.24. „Sinine kokkulepe“ Flaami piirkonnas

Algatus „Sinine kokkulepe“ on osa suuremast kavast, mis hõlmab 80 projekti ja meedet, mille eesmärk on parandada valmisolekut pikemateks põuaperioodideks ja sagedasemateks kuumalaineteks, käsitledes põuaprobleeme struktuurselt. Kava raames toetatakse üheksat eri laadi allmeedet, mis on suunatud erinevatele osalejatele, sealhulgas tööstusele, põllumajandustootjatele ja omavalitsustele. Meetmed hõlmavad järgmist: a) põua leevendamise maastikuprojektid, b) põllumajanduse teadusprogramm, c) kaks projekti veepumpade ja lüüside kohta, d) veemajanduse toetuskava ettevõtetele, kes investeerivad uuenduslikesse veesäästutehnoloogiatesse, f) uuenduslikud projektid ringveekasutuse ning digitaalsete seire ja arukate veeandmesüsteemide valdkonnas, g) looduspõhiste lahenduste rakendamine neljas määratletud valdkonnas ning i) märgalade taastamise projektid. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
36	Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)	Siht	Rakendatud maakorraldusmeetmed (metsad, kaitsealad) ja pooleliolevad taastusprojektid		hektarit	0	1 935	2. kv	2024	Maakorraldusmeetmeid rakendati 1 935 hektaril, et suurendada metsade ja kaitsealade elurikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele ning teha edusamme taastusprojektide puhul.
37	Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)	Siht	Rakendatud maakorraldusmeetmed (metsad, kaitsealad) ja lõpetatud taastusprojektid		hektarit	1 935	3 735	2. kv	2026	Maakorraldusmeetmed, mida rakendati 3 735 hektaril, et suurendada metsade ja kaitsealade elurikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele ning viia lõpule taastusprojektid.
38	Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine kahe rahvuspargi loomise projektidega	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				1. kv	2023	Lepingute sõlmimine kahe projektiga ja kirjalik teade, mille Vallooni piirkonna keskkonnaminister saatis edukatele kandidaatidele pärast konkursikutset kahe rahvuspargi kohta, mille kogupindala on 10 000–70 000 hektarit.
39	Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)	Siht	Kahe rahvusparkide projekti lõpuleviimine		projekti	0	2	2. kv	2026	Taristutööde lõpuleviimine kahe rahvuspargi puhul, mille kogupindala on 10 000–70 000 hektarit.
40	Ökoloogilise killustatuse vähendamine (I-1.23)	Siht	Ökoloogilise killustatuse vähendamise projektide lõpuleviimine		projekti	0	15	2. kv	2026	Seitsme ökoloogilise killustatuse vähendamine projekti (nt ökokanalid või -tunnelid) taristutööde lõpuleviimine ja kaheksa projekti lõpuleviimine, mis hõlmavad ainult ettevalmistavaid etappe (nt lokaliseerimis- ja projekteerimisetapp) kaheksa tulevase ökoloogilise killustatuse vähendamise projekti puhul.
41	Sinine kokkulepe (I-1.24)	Eesmärk	Projektide alustamine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks.	Kirjalik leping või juriidiline dokument, mis tõendab algust				2. kv	2023	Kirjalik leping või juriidiline dokument, mis on allkirjastatud või vastu võetud, et kinnitada 41 projekti alustamist 46st elurikkuse tugevdamiseks ja/või selliste kliimamuutuste mõju leevendamiseks nagu põuad ja üleujutused: 35 maastikuprojekti põua leevendamiseks (meetme kirjelduse projektid A), üks põllumajanduse uurimisprogramm (B), kaks veepumpade ja lüüside projekti (C), üks veemajanduse toetuskava (D), kaks arukat veeandmemoodulit ja ringvee projekti (F), neli looduspõhiste lahenduste valdkonda (G) ja märgalade taastamine (I).
42	Sinine kokkulepe (I-1.24)	Eesmärk	Maa ostmine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks.	Omandiõigust tõendavad dokumendid				4. kv	2023	Märgalade taastamise projektide raames lõpule viidud maaostud (I) ja looduspõhiste lahenduste jaoks mõeldud alade ostud (G) (ligikaudu 1 000 hektarit)
43	Sinine kokkulepe (I-1.24)	Siht	Sinise kokkuleppe projektide lõpuleviimine		projekti	0	41	2. kv	2026	Sinise kokkuleppe 46st projektist 41 lõpuleviimine, et suurendada vastupanuvõimet põuale (A, B, C, D, F, G, I), mis hõlmavad 2 255 hektarit (A, G, I), nelja pumbajaama ehitamist ja nelja lüüsi taastamist (C), sealhulgas toimiva aruka veeseirevõrgu ja ringveeprojektide (F) lõpuleviimist.

D. KOMPONENT 2.1. Küberturvalisus

Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent peaks tugevdama Belgia ühiskonna üldist kübervastupidavusvõimet ja küberkriisiks valmisolekut.

See komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2019.3 ja 2020.3, et keskenduda investeeringute tegemisel digipöördele, ning riigipõhiseid soovitusi 2019.4 ja 2020.3 ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-2.01. „Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond“ föderaaltasandil

Investeering seisneb meetmetes, mille eesmärk on 1) tugevdada VKEde ja FIEde kübervõimekust küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaaniate, veebisaidi, selliste teenuste nagu tasuta küberskriining pakkumine, et kiiresti tuvastada valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saaks täiustada, ning VKEsid toetavad küberturvalisuse alased projektid, nagu parimate tavade vahetamine, 2) võidelda küberkuritegevuse vastu küberhaavatavust käsitlevate sihipäraste hoiatuste ning professionaalsetele IT-kasutajatele mõeldud IT-viiruste (Be Guard) abil, veebipõhise liidese kaudu, mis võimaldab külastajatel kindlaks teha veebisaitide usaldusväärsuse (Validated Web Sites), ning veebipõhise küsimustiku vahendusel, et hinnata ettevõtjate küberküpsust, ning soovitusega nende kübervastupidavusvõime suurendamiseks (Cyber Fundamentals), 3) võidelda andmepüügi vastu ajakohastatud ja uute andpüügivastaste platvormide kaudu (StopPhishing), 4) luua üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumi juures, mis põhineb normidel ISO27000 3 ja CIS20, 4 ning 5) pakkuda kogu Belgia elanikkonnale kübervastupanuvõime teenuseid, mis koosnevad i) juhtumite käsitlemise teenustest küberrünnakute puhul IT-taristule ja süsteemidele, mis kuuluvad eraettevõtjatele, kodanikele ning valitsusasutustele ning ii) teenustest, mis võimaldavad selliste küberrünnakute sooritajate leidmist (rünnaku korraldanud organisatsiooni või isiku tuvastamine) tänu kaitseministeeriumi suurenenud kübervõimekusele, kuhu kuuluvad Belgia haldusasutuste küberturvalisuse spetsialistid, kes tegelevad keskselt selliste teemadega. Sõjalisi operatsioone ei rahastata ja meetme raskuskese on tsiviiltegevusel, mille teenuste eesmärk on kaitsta ja suurendada ühiskonna kui terviku, s.t eraettevõtjate, kodanike ja valitsusasutuste kübervastupidavusvõimet ja küberturvalisust. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-2.02. „Küberturvalisus: 5G“ föderaaltasandil

Investeering peaks suurendama kohtupolitsei eraside pealtkuulamisvõimet 5G kontekstis tänu investeeringutele jälgimisseadmete kontrolli- ja segamiskomplekti, majades ja sõidukites heli salvestamise süsteemidesse, sõidukite ja esemete asukoha kindlakstegemise ja jälgimise võimesse ning spetsiaalsete uurimismeetodite käigus saadud kujutiste edastamissüsteemi. Need investeeringud kohandatakse 5G-ga. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-2.03. „Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse“ föderaaltasandil

Investeeringuga luuakse Belgia föderaalpolitsei riikliku tehnilise ja taktikalise tugiüksuse hallatav pealtkuulatud eraside digitaalne register (Li-Vault), mida kasutavad õigussüsteem, politsei ja luureteenistused. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2025.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
44	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Siht	Lepingu sõlmimisest teatamine kaheksa avaliku pakkumise puhul	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta	Avalike pakkumiste tulemusena sõlmitud lepingud	0	8	2. kv	2024	Teade kaheksa avaliku hanke kohta, i) majandusministeerium, et pakkuda veebisaiti, mis võimaldab VKEdel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel teha tasuta küberskaneeringu, et teha kiiresti kindlaks valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saaks parandada, ii) majandusministeerium iga-aastase VKEdele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania jaoks, iii) küberturbekeskus veebipilt, mis võimaldab külastajatel teha kindlaks veebisaitide usaldusväärsuse; iv) küberturbekeskus platvormi loomiseks, kus suuremad VKEd saavad veebiküsitluse alusel ise hinnata oma küberküpsust; v) andmepüügivastaste lahenduste rakendamine Belgia föderaalse telekommunikatsiooniameti poolt e-kirjade, vi) SMSide, vii) pettusega seotud kõnede ja viii) pettusega seotud signaalide puhul sideoperaatorite taristus.
45	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Eesmärk	Esimese küberkuritegudest teadlikkuse suurendamise kampaania korraldamine	Esimene küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania, mis on suunatud VKEdele ja FIEdele kübervastupidavusvõime riskide kohta				4. kv	2022	VKEdele ja FIEdele suunatud esimene küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania kübervastupidavusriskide kohta on korraldatud ja veebisait kasutusele võetud. See veebisait pakub VKEdele ja FIEdele tasuta küberskriiningut, et teha kiiresti kindlaks valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saab parandada.
46	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Siht	Üldsusele kättesaadavad kübervastupidavusvõime suurendamise vahendid		Vahendite arv	0	4	4. kv	2024	Üldsusele on kättesaadavad neli vahendit kübervastupidavusvõime suurendamiseks, s.t i) BeGuard, ii) Validated Web Sites, iii) Cyber fundamentals ja iv) StopPhishing.
47	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Eesmärk	Üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumis	Üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumis on rakendatud ja kehtib				4. kv	2023	Välisministeeriumis kehtib ISO27000 ja CIS20 normidel põhinev üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik ja seda rakendatakse.
48	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Eesmärk	Kübervastupidavusvõime teenuste osutamine Belgia ühiskonnale kui tervikule kaitseministeeriumi poolt	Kaitseministeeriumi kübervastupidavusvõime platvormi käivitamine ja küberohtude aruande avaldamine				2. kv	2026	Tugevdatakse kaitseministeeriumi kübervastupidavusvõimet, et pakkuda kübervastupidavusvõime teenuseid kogu Belgia ühiskonnale, sealhulgas kodanikele, ettevõtjatele ja avalike teenuste osutajatele. Neid teenuseid osutatakse ühe platvormi kaudu, mis integreerib asjakohase küberohuteabe, ning küberohte potentsiaalselt esindavate osalejate järelevalve kaudu. Järelevalve koosneb korrapärasest aruandest, mis sisaldab kübersubjektide uuendusi.
49	Küberturvalisus: 5G (I-2.02)	Eesmärk	Kohtupolitsei suurem pealtkuulamisvõime 5G kontekstis	Kohtupolitsei suurem pealtkuulamisvõime 5G kontekstis kogu Belgia territooriumil viie operatiivelemendi kaudu				4. kv	2025	Kogu Belgia territooriumil tugevdatakse erasuhtluse pealtkuulamisvõimet 5G kontekstis. See saavutatakse järgmiste toimingute alustamisega: - 5G-le kohandatud jälgimisseadmete kontrolli komplekt; - 5G-le kohandatud segamiskomplekt; - süsteemid heli salvestamiseks hoonetes ja sõidukites, mis on kohandatud 5G-ga; - 5G-le kohandatud sõidukite ja objektide asukoha kindlakstegemise ja jälgimise suutlikkus ning - spetsiaalsete uurimismeetodite käigus saadud kujutiste edastamissüsteemi.
50	Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse (I-2.03)	Eesmärk	Belgia föderaalpolitsei riikliku tehnilise ja taktikalise tugiüksuse hallatav pealtkuulatud eraside digitaalne register	Pealtkuulatud eraside digitaalse registri kasutuselevõtt				2. kv	2025	Belgia föderaalpolitsei riikliku tehnilise ja taktikalise tugiüksuse hallatav pealtkuulatud eraside digitaalne register (Li-Vault), mida kasutavad õigussüsteem, politsei ja luureteenistused, on töökorras ja valmis.

E. KOMPONENT 2.2. Avalik haldus

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada avaliku halduse tõhusust, digitaliseerides selle teenused.

See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste 2019.3 ja 2019.4 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas digipöördele ning vähendama regulatiivset ja halduskoormust, et stimuleerida ettevõtlust. See on seotud ka riigipõhise soovitusega 2020.3, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, kiirendada küpsete avaliku sektori investeeringute tegemist ja keskenduda investeeringute tegemisel digipöördele.

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-2.04. „Digitaliseerimine – IPSS“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on kiirendada riiklike sotsiaalkindlustusasutuste digitaliseerimist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026. See koosneb kolmest allmeetmest:

Investeering I-2.04. „Digitaliseerimine – IPSS; allmeede 1: Sotsiaalkindlustusasutuste ning kodanike ja ettevõtjate vahelise suhtluse digiplatvorm“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on tagada kodanikele, ettevõtjatele, sealhulgas FIEdele parem juurdepääs sotsiaalkindlustusteenustele, ning teisest küljest saavutada ametiasutuste ja ettevõtjate suurem tulemuslikkus. Investeeringu eesmärk on ka muuta Belgia sotsiaalkindlustus Euroopa kontekstis kättesaadavamaks. See investeering võimaldab parandada teabe- ja andmevahetust liikmesriikide institutsioonide vahel, eelkõige seoses õiguste omandamise, pettuste avastamise, digitaalsete Euroopa vormide edastamise ja Euroopa kodanike kordumatu identifitseerimisnumbri kasutamisega.

Investeering I-2.04. „Digitaliseerimine – IPSS; allmeede 2: Iga ettevõtte digitaalne kontohaldus“ föderaaltasandil

See investeering võimaldab digitaliseerida finantsvood sotsiaalkindlustusasutuste ja ettevõtete ning võimalike finantsvahendajate ja teenuseosutajate vahel. Mõned tööandjate raamatupidamisarvestuse haldamise taotlused pärinevad 1979. aastast ja on väga heterogeensed. See kujutab endast tehnoloogilist ja inimlikku ohtu. Nende läbivaatamine ning integreeritud, tõhusa, areneva ja kvaliteetse teabesüsteemi loomine on oluline selleks, et digitaliseerida ja avada tööandjate kontosid.

Investeering I-2.04. „Digitaliseerimine – IPSS; allmeede 3: Automatiseeritud otsuste tegemiseks vajalike andmete kvaliteedi parandamine ja sõltumatu sotsiaalkindlustusplatvormi INASTI loomine“ föderaaltasandil

See meede hõlmab keskandmebaasi loomist Institut national d’assurances sociales pour travailleurs indépendants (INASTI) poolt, mis on FIEde sotsiaalkindlustusasutus. Andmebaas peaks sisaldama kõiki karjääriandmeid ning FIEde kõiki õigusi ja kohustusi. FIEde ühtse andmebaasi loomine on eeltingimus, et INASTI saaks luua FIEde sotsiaalkindlustusplatvormi. Sellise platvormi kaudu võimaldab interaktiivsete elektrooniliste vormide pakkumine ja uutel tehnoloogiatel põhinevate protsesside automatiseerimine salvestada kogu sotsiaalkindlustusalase teabe FIEde toimikusse, millega sidusrühmad võivad igal ajal tutvuda.

Investeering I–2.05. „Digitaliseerimine – SPF“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on kiirendada föderaaltasandi eri haldusteenuste digitaliseerimist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. See koosneb 11 allmeetmest:

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 1: „Digipööre õigusvaldkonnas“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on suurendada Belgia kohtusüsteemi üldist digitaliseerimise taset, millel on eeldatavasti positiivne mõju selle üldisele tõhususele. Allmeetme eesmärk on tegeleda erinevate tuvastatud puudustega, alustades sisemiste protsesside digitaliseerimisest. Eelkõige keskendutakse investeeringutele, et tulla toime praeguste piirangute ja ebatõhususega, parandades kohtuasjade haldamist ja võttes kasutusele andmete kogumise automatiseerimise. Lisaks on projekti eesmärk suurendada kohtuotsuste veebis avaldamise määra, mis on praegu madal ning oluline selleks, et aidata kodanikel ja ettevõtjatel seadusi järgida.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 2: „Õiguslike äriprotsesside digitaliseerimine“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on reageerida tehnilistele ja tehnoloogilistele väljakutsetele, millega föderaalne kohtupolitsei üha keerukamate operatsioonide puhul silmitsi seisab. Allmeede võimaldab föderaalse kohtupolitsei liikmetel järgmiselt tõhusust suurendada: a) lahendada praegu tekkinud probleeme, nagu dekrüpteerimine, 5G, interneti-uuringud; b) teatavate meetmete suurema automatiseerimise ja tehisintellekti vahendite kasutamise kaudu; c) parema andmehalduse ja andmete parema mõistmise kaudu kohtuekspertiisikeskuste ajakohastamise kaudu. Allmeede hõlmab konkreetsete tarkvaralahenduste ja IT-seadmete (serverite) ostmist.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 3: Toetus digitaalsete vahendite väljatöötamisele ja väliskaubandusameti suuremale digitaliseerimisele“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on toetada kaubandust digivahendite väljatöötamise ja väliskaubanduse ameti suurema digitaliseerimise kaudu, et võimaldada väliskaubanduse edendamise eest vastutavate föderaalteenuste nüüdisaegset ja digitaalset üleminekut. Allmeede hõlmab konkreetse rakenduse väljatöötamist ja vastavat koolitust 25 kasutajale.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 4: Kriisiohjamine ja julgeolek“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on tagada, et riiklik kriisikeskus oleks suuteline võõrustama paljusid partnereid ohututes ja turvalistes tingimustes ning et neil oleks võimalik luua ühendus digitaristuga. Tuleb välja töötada väga kättesaadav ja turvaline sidevõrk riiklikus kriisiohjes osalevate julgeolekupartnerite vahel, et võimaldada konfidentsiaalse ja salastatud teabe avaldamist. Selleks on allmeetmesse lisatud uue digitaalse kriisitaristu, turvalise sidevõrgu ja kriisiohjeplatvormi arendamine.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 5: Digitaalne Bozar“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on võtta kasutusele digitehnoloogia, mis võimaldab luua 100 % digitaalseid üritusi (nt muusika, näitused, BOZAR LAB), et saada kunstnikele ja kultuuripartneritele juurdepääs uutele turgudele ning suurendada kaugete (sh teistes riikides asuvate) või liikuvusprobleemidega (nt eakad) inimeste ja rühmade juurdepääsu kultuurile. Sel eesmärgil hõlmab allmeede taristukomponenti, mis käsitleb optilise kiu paigaldamist kuningliku La Monnaie teatri ja Kaunite Kunstide Keskuse vahele, küberturvalisuse komponenti ja digitegevuste kasutuselevõttu, sealhulgas töötajate IT-koolitust.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 6: Digitaalne valitsus kodanike ja ettevõtjate jaoks“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on kehtestada strateegia praeguste seonduvate haldusteenuste radikaalseks ümberkujundamiseks ning suurendada avalike digiteenuste kasutuselevõttu kodanike ja ettevõtjate poolt. Sellega nähakse ette digiplatvormi väljatöötamine valitsuse ning kodanike ja ettevõtjate vaheliseks suhtluseks.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 8: AFSCA teenuste digitaliseerimine ettevõtjatele ja tarbijatele“ föderaaltasandil

Allmeetme eesmärk on aidata kaasa digipöördele toiduohutuse föderaalses asutuses (AFSCA), mis vastutab toiduahela ohutuse ja toidu kvaliteedi järelevalve eest. Eelkõige on projekti eesmärk moderniseerida olemasolevaid rakendusi ja neid paremini integreerida, et luua sidus süsteem, mis tagab toimikute kiire, tõhusa ja täielikult digitaalse töötlemise. Projekt hõlmab sisemenetluste digitaliseerimist, kahe rakenduse väljatöötamist, millest üks on mõeldud operaatoritele ja teine tarbijatele, ning avatud andmete platvormi loomist.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 9: Investeeringud SPF (välisasjad) ja SPF (välisasjad) poolt pakutavate teenuste digitaliseerimisse“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada välisasjadega seotud haldust. See projekt hõlmab mitme rakenduse väljatöötamist, sealhulgas rakenduse Belpas (passitaotlused) ümberkujundamist, mis on vajalik seoses passide ja biomeetriliste andmete arengu ja ajakohastamisega. Allmeede hõlmab ka uue rakenduse väljatöötamist inimressursside haldamiseks, konsulaarregistrite digitaliseerimist ja IT-võrgu ajakohastamist.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 10: Ühtne digivärav“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on toetada Belgia haldusmaastiku ulatuslikku ümberkujundamist, et soodustada majanduse taastamist ja kasutada ära siseturu täielik potentsiaal. Selle saavutamiseks kasutatakse täielikult ära Belgia autentseid allikaid, mis koosnevad andmebaasidest, kus hoitakse tõeseid andmeid ning mida kasutatakse viitena isikuid ja õiguslikke asjaolusid käsitlevatele andmetele. Sellised andmebaasid võimaldavad lihtsustamist, kuna andmeid võivad taaskasutada kõik asjakohaseid lube omavad asutused ning ühekordsuse põhimõtet kohaldades ei nõuta seda enam kodanikelt või ettevõtjatelt. Lisaks on allmeetme eesmärk maksimeerida turvalist juurdepääsu avalikele veebipõhistele rakendustele e-identimise kaudu, digitaliseerides kodanike ja ettevõtjatega seotud tugifunktsioonid; laiendada ühtse digivärava tugiteenuseid täielikult kasutajakesksetele tugiteenustele, saates sihtasutustele küsimusi kodanikelt ja ettevõtjatelt ning jälgides statistikat.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 11: Valitsuse andmete avalikustamine“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on saada parem ülevaade kättesaadavatest valitsemissektori andmetest, laiendades autentsete allikate registrit, parandades andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust ning lihtsustades juurdepääsu neile. Lisaks peaks see allmeede suurendama usaldust andmete õige kasutamise vastu või maksimeerima nende taaskasutamist standardimise ja tehisintellekti kasutamise kaudu. See projekt hõlmab toetust mitme platvormi laiendamiseks ja uute teenuste väljatöötamiseks või olemasolevate teenuste laiendamiseks.

Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 12: „Digitaliseerimine – SPF tööhõive“ föderaaltasandil

Allmeede koosneb kahest osast. Esimese osa eesmärk on luua iga tööturu dünaamikas osaleva isiku jaoks individuaalne digitaalne koolituskonto. Konto sisaldab mitmeid andmeid, nagu oskuste hindamine, läbitud koolitused ja omandatud pädevuste ametlik valideerimine. See konto on asjaomastele isikutele kättesaadav. Teise osa eesmärk on luua andmebaas töötingimuste muutuste jälgimiseks. Kogutud andmete ja suhteliste aruannete esitamiseks luuakse kasutajasõbralik veebisait.

Investeering I-2.06. „E-tervise teenused ja terviseandmed“ föderaaltasandil

Projekti eesmärk on suurendada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kiirust tervishoiuprotsesside digitaliseerimise kaudu. Lisaks on selle eesmärk tagada haldus- ja tehnilised vahendid ning hästi anonüümitud ja turvaliste terviseandmete kättesaadavus. Projekti raames on ette nähtud erinevad meetmed, sealhulgas e-retseptide suutlikkuse laiendamine, retseptide kvaliteedi parandamine ja kulude vähendamine, mis saavutatakse näiteks retseptiotsingu toe või teleseire kasutuselevõtmise kaudu. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-2.07. „Digitaliseerimine – ONE“ prantsuskeelses kogukonnas

Meetme eesmärk on aidata kaasa prantsuskeelse kogukonna avaliku tugiasutuse Office de la Naissance et de l’Enfance (ONE) digipöördele kõigis küsimustes, mis on seotud lapsepõlve, lastepoliitika, ema ja laste kaitsega, (tulevase) ema ja lapse meditsiinilise ja sotsiaalse toetamisega, lastehoiuga väljaspool nende perekeskkonda ning lapsevanemaks olemise toetamisega. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-2.08. „Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine“ prantsuskeelses kogukonnas

Meetme eesmärk on anda Belgia prantsuskeelsetele meedia- ja kultuurisektoritele vahendid, mis aitavad neil audiovisuaal- ja audioteoseid digitaliseerida ning suurendada nende teoste nähtavust. Belgia prantsuskeelse meedia ja kultuurisektori nähtavuse suurendamiseks eri digiplatvormidel töötatakse välja tehnoloogilised vahendid. Meede hõlmab ka prantsuskeelses kogukonnas toodetud 37 audiovisuaal- ja audioteose digitaliseerimist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-2.09. „Flaami valitsuse digipööre“ Flaami piirkonnas

Sellel meetmel on neli peamist eesmärki:

·võimalikult paljude teenuste automatiseerimine, eelkõige selliste teenuste automatiseerimine, mis hõlmavad makseid ja ennetavat teavet;

·võimaldada valitsusel teha andmete põhjal kiireid ja tõhusaid otsuseid valdkondades, kus andmeid kasutatakse üha enam valitsuse otsuste tegemiseks. Sellega seoses on ette nähtud investeeringud anduriandmete platvormide arendamisse, eelkõige liikuvuse ja keskkonna valdkonnas;

·usaldusväärse põhiinfrastruktuuri loomise tagamine, tugevdades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia komponente ja pakkudes tuge;

·pakkuda igale Flaami ametnikule tulevikku suunatud hübriidtöökohta.

Meede koosneb 11 projektist, mis viiakse ellu järgmise nelja kava raames: 1. Kodanike, ettevõtjate ja ühenduste avalike teenuste suunas. 2. Andmete põhjal kiirete ja tõhusate otsuste võimaldamine. 3. Usaldusväärse põhitaristu tagamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia komponentide tugevdamise kaudu; 4. Igale Flaami ametnikule tulevikuks hübriidtöökoha pakkumine. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. detsembriks 2025.

Investeering I-2.10. „Piirkondlik andmevahetusplatvorm“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Projekti eesmärk on kasutada Brüsseli piirkonnas kättesaadavaid andmeid Brüsseli kodanike ja ettevõtjate hüvanguks, töötades välja Brüsseli andmevahetusplatvormi. Eelkõige hõlbustab platvorm linna „digikaksikute“ (linna füüsiliste varade virtuaalsete kujutiste) loomist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-2.11. „Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Projekti eesmärk on käsitleda kasvavat vajadust halduse lihtsustamise järele ning võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel viia oma menetlused lõpule sidusal, tõhusal ja läbipaistval viisil. Sellega seoses aitavad halduse lihtsustamisele kaasa neli projekti:

·kodanike suhete haldamise Brüsseli piirkondliku platvormi (CIRM) rakendamine;

·loamenetluste kavandamise digitaliseerimise platvormi käivitamine;

·linnateabemenetluste ja linnaarhiivide digitaliseerimise platvormi käivitamine. Selle projektiga kaasnevad selle nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud reformid ja kohandused.

·keskkonnaalaste loamenetluste kavandamise digitaliseerimise platvormi käivitamine.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform R-2.01. „Haldusmenetluste lihtsustamine: e-valitsus ettevõtjatele, haldusmenetluste lihtsustamine“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on halduskorra lihtsustamine, eelkõige äritegevuse ja juriidiliste isikute loomise, muutmise ja lõpetamise menetluste täieliku digitaliseerimise kaudu. Eelkõige jõustub koostööleping, mis sisaldab meetmeid äritegevuse alustamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks täielikus elektroonilises vormingus. Koostöölepinguga kasutusele võetud uus digitaalne süsteem, mis hõlmab kolme elektroonilist vormi äritegevuse loomiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks, on alternatiivne halduskanal, mis pakub olemasolevatele vormidele lihtsustatud alternatiivi. Lisaks jõustuvad seadused ja kuninglikud dekreedid, mis võimaldavad järk-järgult luua, muuta ja likvideerida juriidilisi isikuid kõigis õiguslikes vormides notarite või õiglase seaduse kaudu. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Reform R-2.02. „E-valitsus: hankemenetlus“ föderaaltasandil

See reform koosneb ühtsest meetmepaketist e-riigihangete kasutamise laiendamiseks, sealhulgas uuest kuninglikust dekreedist, millega kohandatakse riigihangete korraldamise föderaalõiguslikku raamistikku, et lihtsustada uue ja täiustatud e-valitsuse platvormi kasutamist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
51	Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 2)	Siht	Kõik avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) teatised on digitaalsed ja andmed on tsentraliseeritud/konsolideeritud		%	0	100	2. kv	2024	100 % avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) ja tööandjate vahelisest teabevahetusest arvete/maksete osas on digitaalne. Riiklik sotsiaalkindlustusamet (RSZ/ONSS) on integreeritud üleeuroopalisse võrgusisesesse riigihangete süsteemi (PEPPOL).
52	Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 1)	Eesmärk	Digitaalne lahendus on kättesaadav – veebiliides (IPSS)	IPSSi veebiliidese lõplik versioon toimib.				1. kv	2026	Avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) side jaoks on kättesaadavad kasutajaõiguste haldamise liidesed. Partneritel, ettevõtjatel ja kodanikel on uued tõhusad liidesed oma deklaratsioonide haldamiseks ja suhtluseks sotsiaalkindlustusasutustega. Sidekanalid on automatiseeritud ja ajakohastatud. Kõigi uute rakenduste haldusvahendid, mis on välja töötatud kasutajaõiguste ja juurdepääsu haldamiseks, uute tööandjate registreerimiseks ning sotsiaalkindlustuse ja tööandja/töötajate vaheliste uute või ajakohastatud suhete deklareerimiseks, on olemas ning võimaldavad hõlpsat hooldust ja hõlbustatud tulevasi arenguid. Sidusrühmadel on juurdepääs oma andmetele, mis on otsitavad ja avatud. Uus platvorm on täielikult toimiv, nüüdisaegne, hooldatav ja laiendatav. Loodud on taristu, mis toetab kõiki uusi taotlusi uute tööandjate registreerimiseks ning sotsiaalkindlustusasutuste ja tööandja/töötaja vaheliste uute või ajakohastatud suhete deklareerimiseks.
53	Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 3)	Eesmärk	Digitaalne lahendus on kättesaadav – interaktiivne platvorm (IPSS)	FIEdele mõeldud interaktiivne platvorm on täielikult toimiv.				2. kv	2026	FIEdele mõeldud avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) interaktiivne platvorm toimib täielikult ja tagab järgmise: ·interaktiivsed elektroonilised vormid ja protsesside automatiseerimine, näiteks sildumisõigus ja erandid, millele FIEdel on õigus. ·Kogu sotsiaalkindlustuseteave on registreeritud FIE „individuaalses“ toimikus, millega asjaomased pooled võivad igal ajal tutvuda. ·Platvorm võimaldab protsesse automatiseerida, kiirendada otsustest teavitamist ja automaatselt anda tuletatud õigusi. ·Platvorm on ühendatud teiste institutsioonidega, sealhulgas riikliku sotsiaalkindlustusametiga (NSSO) ning riikliku tervise- ja invaliidsuskindlustuse instituudiga (NIHDI) või platvormidega, ning võimaldab sotsiaalkindlustussektoris teabevahetust teiste riikidega.
54	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeetmed: 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12)	Eesmärk	Nõuded on kindlaks määratud	Eri allmeetmete nõuded on kindlaks määratud ja heaks kiidetud				2. kv	2022	Allmeetmete 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12 nõuded määravad kindlaks pädevad asutused ja need kiidab heaks pädev ministeerium.
55	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeetmed: 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12)	Eesmärk	Projektid on lõpule viidud ja väljund toimib	Projektid on lõpule viidud ja toimivad				2. kv	2026	Allmeetmetele 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12 vastavad projektid on lõpule viidud ja toimivad. Välja on makstud 74 800 000 eurot.
56	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Pärast dekreedi vastuvõtmist on õigusvaldkonna digipöörde projektijuhtimine toimiv	Ministri dekreedi vastuvõtmine programmijuhtimise büroo poolt, mis on loodud digipöördeks õigusvaldkonnas				4. kv	2021	Justiitsministri dekreedi vastuvõtmine, millega luuakse selge juhtimisstruktuuriga programmijuhtimisbüroo, et digitaliseerida SPF Justice. See hõlmab ülesannete ja pädevuste selget määratlemist ning selget korda digipöördes osalevatele eri osapooltele.
57	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Portaali Just-On-Web avaldamine	Just-On-Webi põhiportaal on veebis.				4. kv	2022	Just-On-Webi põhiportaal on veebis. Just-On-Web on ühtne veebiportaal, kus üksikisikutel, ettevõtjatel, juristidel ja riigiasutustel on juurdepääs õigusteenustele ja -teabele. Algetapis pakub Just-On-Web põhiportaal piiratud arvul teenuseid, nagu menetlusdokumentide esitamine juhtumi puhul, kriminaalasjaga konsulteerimine seoses seksuaalkuritegudega, liiklustrahvidega tutvumine ja nende maksmine, isiklike ametlike toimingutega (näiteks abielu, lapsendamine) tutvumine, kohtuasja algatamine isikute kaitseks.
58	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Kohtuotsuste tsentraliseerimine asutusesiseselt	Kohtuotsused on tutvumiseks kättesaadavad portaalis Just-on-Web.				4. kv	2023	Esimese astme kohtute (sealhulgas rahu- ja politseikohtute) ning apellatsioonikohtute asjaomased uued kohtuotsused koondatakse asutusesiseselt. Täielikult automatiseeritud pseudonüümimisalgoritm muudab selle tsentraliseeritud andmeallika avaldatavaks versiooniks, mis vastab privaatsuseeskirjadele. 50 % kohtuotsustest, mis on tehtud pärast keskregistri loomist käsitleva seaduse jõustumist, on tutvumiseks kättesaadavad portaalis Just-on-Web
59	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Andmebaas reaalajas andmete kogumiseks	Kasutusel on andmebaas kohtumenetluste kulgu käsitlevate reaalajas andmete kogumiseks.				4. kv	2024	Kasutusel on andmebaas, mille abil kogutakse reaalajas andmeid kohtumenetluste läbiviimise kohta. Avaldatud andmed hõlmavad uute kohtuasjade arvu, lõpetatud kohtuasjade arvu, pooleliolevaid kohtuasju ja keskmist üleminekuaega nii tsiviil-, äri- kui ka kriminaalasjade puhul.
60	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Seitsme üksuse uus kohtuasjade haldamise süsteem	Seitsme üksuse jaoks töötatakse välja ja võetakse kasutusele uus kohtuasjade haldamise süsteem.				4. kv	2025	Seitsme aegunud toimikute haldamise süsteemi kasutava üksuse jaoks töötatakse välja ja võetakse kasutusele uus kohtuasjade haldamise süsteem, et muuta kohtusüsteem tõhusamaks, keskendudes ulatuslikule digitaliseerimisele, mis võimaldab menetleda toimikuid kiiremini ja suuremas koguses kui praegu. Üksuste valimisel konsulteeritakse kohtute ja tribunalide kolleegiumiga, ministeeriumi kolleegiumiga, kassatsioonikohtu kolleegiumiga ja IKT juhtkomiteega, kuid põhimõtteliselt eelistatakse üksusi, mis ei ole hõlmatud Mammouthi keskmajutuskeskuse (MaCH) 2. etapi lepinguga.
61	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 10: Ühtne digivärav)	Eesmärk	Töötatakse välja eeskontor	Kümne tegevusvaldkonna jaoks on välja töötatud, katsetatud ja valideeritud ühekordsuse põhimõttele vastav eeskontor.				4. kv	2025 5	Kümnes valdkonnas (st tsiviilregister, rahvastikuregister, sotsiaalkindlustus (töötajad), sotsiaalkindlustus (tööandjad), mootorsõidukiregister, kutsekvalifikatsioonid, juriidilised isikud, ettevõtte asutamine, ettevõtte muutmine, ettevõtte likvideerimine) on välja töötatud, katsetatud ja valideeritud ühekordsuse põhimõttele vastav eeskontor. Süsteem peab tagama vastavuse eIDASe (elektrooniline identifitseerimine, autentimine ja usaldusteenused) eeskirjadele ning olema täielikult kasutajakeskne, rakendades täielikult põhimõtet, et „valet ust ei ole“. Selles kontekstis tähendab põhimõte „valet ust ei ole“ seda, et lõppkasutaja (kodanik või ettevõtja) peab saama abiteenistustega ühendust võtta olenemata sellest, kas tegemist on „Teie Euroopaga“ või „Belgium.be-ga“, piirkondliku portaali veebisaidiga, kohaliku sissepääsupunktiga või mis tahes avaliku teenusega, olenemata seadmest, mida ta kasutab (nt mobiiltelefon, tahvelarvuti, sülearvuti), ning olenemata tema küsimuse sisust. Sissepääsupunkti haldusloogika tagakontori tasandil peab tagama, et lõppkasutaja küsimus jõuaks õigele lauale, ilma et lõppkasutaja peaks uurima, milline haldusasutus millise teema eest vastutab.
62	E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)	Eesmärk	Terviseandmete ameti asutamist käsitleva seaduse jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm				1. kv	2022	Jõustub seadus, millega asutatakse terviseandmete amet, määrates eelkõige kindlaks ameti rolli ja ülesanded.
63	E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)	Eesmärk	Allprojektidele esitatavad nõuded	E-tervise allprojektide nõuete määratlemine				2. kv	2022	E-tervise allprojektidele esitatavad nõuded on kindlaks määratud.
64	E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)	Eesmärk	Projekti täielik rakendamine	Erinevate e-tervise allprojektide edukas lõpuleviimine				4. kv	2025	Kõigi e-tervise teenuste ja terviseandmetega seotud allprojektide tulemuseks olid täielikult toimivad ja integreeritud teenused ja suutlikkus.
65	Digitaliseerimine – ONE (I-2.07)	Eesmärk	Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine	Loodud on digitaalsed platvormid, mis on kättesaadavad kõigile kasutajatele.				4. kv	2025	Luuakse digitaalsed platvormid, mis on kõigile kasutajatele kättesaadavad. See hõlmab järgmisi platvorme: MY: Toetusesaajate platvorm, mille eesmärk on anda toetusesaajatele turvalisel ja eraviisilisel viisil asjakohast ja sihipärast teavet vastavalt nende (toetusesaaja) vajadustele ja olukorrale (segmenteerimise põhimõte). PRO: Kutsealane platvorm, mille eesmärk on anda lastehoiutöötajatele vahendid erinevate äriprotsesside juhtimiseks, samuti teave, mis toetab nende arengut, ning suhtlus ONEiga. OFFICE: Esindajate platvorm, mis on mõeldud ONE’i esindajatele ja mis koondab kõik äriprotsesside juhtimise, tugiteenuste, otsustamise abivahendite, töölaudade ja asjakohase teabe rakendused. See on üks digitaalse töökoha komponente.
66	Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08)	Siht	Digitaliseeritud ja täiustatud audiovisuaal- ja audioteoste projektide lõpuleviimine		Projektid viiakse lõpule	0	37	2. kv	2026	Järgmistesse kategooriatesse kuuluva 37 projekti täielik lõpuleviimine: · digitaliseeritud ja täiustatud audiovisuaal- ja audioteosed: 30 projekti ·loodud kohalikud digiteosed: 7 projekti
67	Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08)	Siht	Tehnoloogiliste vahendite integreerimine katseliste kultuuri- ja meediaettevõtjate kaudu		Ettevõtjate arv	0	5	2. kv	2026	Väljatöötatud tehnoloogiliste vahendite integreerimine vähemalt kahe katsemeedia operaatoriga (ajakirjandus-, raadio-, televisiooni- ja digitaaltegevus) ja vähemalt kolme katsekultuuri operaatoriga (sealhulgas vähemalt kaks eri valdkonda). Tehnoloogilised vahendid töötatakse välja „avatud lähtekoodiga“ ja tehakse tasuta kättesaadavaks „loova ühisvara“ litsentsi alusel.
68	Flaami valitsuse digiüleminek (I-2.09)	Eesmärk	Lepingu sõlmimine 11 projekti jaoks	Mitme projekti puhul toetuse määramisest teatamine				4. kv	2022	Flaami valitsuse või asjaomase üksuse (teavitusasutus) poolt pärast nelja kava kohast projektikonkurssi saadetud teatis edukatele kandidaatidele 11 projekti (st 100 % kogusummast) kohta (1. Kodanike, ettevõtjate ja ühenduste avalike teenuste suunas. 2. Andmete põhjal kiirete ja tõhusate otsuste võimaldamine. 3. Usaldusväärse põhitaristu tagamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia komponentide tugevdamise kaudu; 4. Igale Flaami ametnikule tulevikuks hübriidtöökoha pakkumine.)
69	Flaami valitsuse digiüleminek (I-2.09)	Eesmärk	Nelja uue digifunktsiooni arendamine	Kõik lepingu sõlmimiseni jõudnud projektid on lõpule viidud				4. kv	2025	Kõik nelja kava raames toetust saanud projektid (1. Kodanike, ettevõtjate ja ühenduste jaoks odavate avalike teenuste suunas. 2. Andmete põhjal kiirete ja tõhusate otsuste võimaldamine. 3. Usaldusväärse põhitaristu tagamine, tugevdades ühiseid teabe- ja IKT-komponente. 4. Igale Flaami ametnikule tulevikuks hübriidtöökoha pakkumine) on lõpule viidud.
70	Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10)	Eesmärk	Riigihankelepingu sõlmimine	Lähetuskorralduse dokument avaldatakse				2. kv	2021	Avaldatakse lähetuskorralduse dokument, milles kirjeldatakse andmevahetusplatvormi lahenduse kõrgetasemelisi nõudeid ning rollide jaotust Brüsseli piirkondliku informaatikakeskuse (BRIC) ja alltöövõtjate vahel ning vajadusi seoses andmehalduse ja platvormi jaoks vajaliku juhtimisega.
71	Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10)	Siht	Kümmet haldusasutust toetatakse projektide käivitamisel piirkondlikul andmeplatvormil.		Avalikud haldusasutused	0	10	4. kv	2024	Brüsseli piirkonna uue piirkondliku andmevahetusplatvormi projektide arendamiseks toetatakse kümmet haldusasutust. Toetus koosneb andmeintegratsiooni arendamisest ja andmete analüüsist, aga ka Brüsseli piirkondliku informaatikakeskuse (BRIC) konkreetsetest ressurssidest, et aidata haldusasutusi nende projektides, nagu andmespetsialistid ja andmeanalüütikud. Haldusasutused valitakse selle piirkonna kõige olulisemate haldusasutuste hulgast, kus vajadus andmevahetuse järele on kindlaks tehtud ja kus see annab Brüsseli piirkonnale lisaväärtust.
72	Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11)	Eesmärk	Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine	Brüsseli piirkonnas toimib uus platvorm (CRM), mis hõlbustab haldusasutuste ja kodanike/ettevõtjate vahelist ning haldusasutuste vahelist suhtlemist				2. kv	2021	Brüsseli piirkonnas toimib uus platvorm (CRM), mis hõlbustab haldusasutuste ja kodanike/ettevõtjate vahelist ning haldusasutuste vahelist suhtlemist. CRM sihtplatvorm on kättesaadav konkreetsete CRM-projektide arendamiseks Brüsseli piirkonnas. Eesmärk on võtta 2024. aasta lõpuks kasutusele 16 projekti, mis on jaotatud piirkondlikele ja/või kohalikele haldusasutustele (Parking.Brussels, Hub.Brussels, Brussels Economie ja Emploi).
73	Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11)	Siht	Kolme veebiplatvormi kasutuselevõtmine (linnaplaneerimisluba, linnaplaneerimisteave ja keskkonnaluba)		Digiplatvormid	0	3	4. kv	2025	Brüsseli piirkonnas on kasutusel kolm digiplatvormi vastavalt linnaplaneerimislubade, linnaplaneerimisteabe ja keskkonnalubade jaoks. Ehituslubade digitaliseerimise platvorm võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel esitada digitaalselt eri liiki ehituslubade taotlusi, neil peab olema võimalik veebis jälgida oma lubade staatust, vahetada nõutavaid dokumente digitaalselt ja jälgida oma lubade andmise protsessi. Linnaplaneerimist käsitleva teabe digitaliseerimise platvorm pakub teenuseid, et hallata taotlusi ja linnaplaneerimist käsitleva teabe järelmeetmeid, integreerides kolmandaid isikuid (nt kinnisvaraagentuurid, notarid). Ta pakub teenuseid linnaplaneerimisarhiivide digitaliseerimiseks standardite alusel. Keskkonnalubade digitaliseerimise platvorm võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel esitada eri liiki keskkonnalubade taotlusi, sealhulgas: tavaload, klassid, pikendamised, eriload, segaload. Platvorm integreerib ka menetluse kõik etapid alates täienduse taotlemisest ja taotluse muutmisest kuni loa väljaandmiseni.
77	Haldusmenetluste lihtsustamine (R-2.01)	Eesmärk	Meetmete jõustumine, et lihtsustada ettevõtte loomist internetis	Moniteur belge’is avaldatakse viimane õigusakt, millega kiideti heaks koostööleping, sealhulgas meetmed, mis võimaldavad äritegevust täielikult elektroonilisel kujul luua, muuta ja lõpetada. Sätted, mis näitavad seaduste ja kuninglikute määruste jõustumist, mis võimaldavad järk-järgult luua, muuta ja likvideerida juriidilisi isikuid internetis kõigi õiguslike vormide puhul				4. kv	2023	Föderaalvalitsuse ja föderaalüksuste vahelise koostöölepingu jõustumine, sealhulgas meetmed, mis võimaldavad äritegevust täielikult elektroonilisel kujul luua, muuta ja lõpetada. Koostöölepinguga kasutusele võetud uus digitaalne süsteem, mis hõlmab kolme elektroonilist vormi äritegevuse loomiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks, on alternatiivne halduskanal, mis pakub olemasolevatele vormidele lihtsustatud alternatiivi. Õigusnormide jõustumine, mis võimaldab järk-järgult luua, muuta ja likvideerida juriidilisi isikuid kõigis õiguslikes vormides notarite või Just-Act’i kaudu.
78	E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02)	Eesmärk	Uue õigusliku raamistiku jõustumine	Seaduse säte, mis viitab uue kuningliku dekreedi jõustumisele				2. kv	2022	Uue kuningliku dekreedi jõustumine, millega kohandatakse riigihangete korraldamise föderaalõiguslikku raamistikku, et lihtsustada uue ja täiustatud e-valitsuse platvormi kasutamist. Uue kuningliku dekreedi eesmärgid on järgmised. ·Föderaaltasandi hankepoliitikas osalejate vastavusse viimine, et suurendada föderaaltasandi ühishangete osakaalu; ·Võetakse vastu ühine tegevuskava, mis vastab sihipärasematele eesmärkidele säästva arengu ja VKEdele juurdepääsu osas. ·Ostustrateegiate väljatöötamine, ostes kategooriakavadega segmente. ·Föderaalse ostukeskuse SPF Bosa rolli tugevdamine. ·Protsesside haldusliku lihtsustamise ja standardimise lõpuleviimine, eelkõige selleks, et võtta arvesse föderaalsete osalejate vajadusi.
79	E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02)	Eesmärk	Uue vahendi rakendamine	Toimib uus e-riigihangete platvorm.				4. kv	2024	Toimib uus e-riigihangete platvorm. Uus platvorm pakub reaalajas andmeid riigihangete kohta kogu riigis. Uus ja täiustatud platvorm koosneb vähemalt järgmistest moodulitest: Sisemine heakskiiduvoog digitaalallkirjadega, millega kaotatakse paberipõhised kinnitused, näidismootor, mis suurendab sidusust ja vähendab vigu, esitamine struktureeritud küsimustike abil, mis vähendavad esitamise keerukust ja vigu ning kiirendavad hindamisprotsessi, ning ostjatele mõeldud viisarditaoline kontrollnimekiri, mis suunab neid teenuste ja kaupade paremale ja sidusamale hankimisele. Uus platvorm pakub reaalajas andmeid riigihangete kohta kogu riigis ja näeb ette võimalusi liita end föderaalse eelarvega; arvete esitamise vahendid. Projekti käigus tehakse otsuseid võimalike lisafunktsioonide kohta, võttes arvesse nende eeldatavat investeeringutasuvust platvormi föderaalsetele kliendiorganisatsioonidele.

E.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-2.05bis. „Digitaliseerimise SPF: Sisserände ja varjupaigaga seotud haldusprotsesside digitaliseerimine“ föderaaltasandil

Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada digitaristut, et võimaldada paremat ja kontrollitud integratsiooni sise- ja riigiametitega, kaasajastada ja arendada rändeteenuseid, keskendudes kasutajate kogemustele; standardida ja kindlustada andmete ja dokumentide vastastikust vahetamist. Projekt hõlmab digitaalse integratsiooniplatvormi loomist, välisriikide kodanikele mõeldud ristteede andmebaasi loomist ja andmehoidla arendamist, mis võimaldab rändega seotud andmete ja statistika loomist, säilitamist, struktureerimist ja kombineerimist. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

E.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
54b	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05bis)	Eesmärk	Nõuded on kindlaks määratud	Nõuded on kindlaks määratud ja heaks kiidetud				2. kv	2022	Nõuded on kindlaks määranud pädevad asutused ja need kiidab heaks pädev ministeerium.
55b	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05bis)	Eesmärk	Projekt on lõpule viidud ja väljund toimib	Projekt on lõpule viidud ja toimiv				2. kv	2026	Projekt on lõpule viidud ja toimiv Välja on makstud 17 700 000 eurot.

F. KOMPONENT 2.3. Optiline kiud, 5G ja uued tehnoloogiad

Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent sisaldab reforme ja investeeringuid, mis on seotud 5G, väga suure läbilaskevõimega ühenduvustaristu ja tehisintellektiga, mis peaksid tooma Belgia digipöörde jaoks kaasa olulised elemendid.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, kuna selles kutsutakse üles keskenduma investeeringute tegemisel digipöördele, eelkõige digitaristule, nagu 5G- ja gigabitivõrgud, ning riigipõhisele soovitusele 2019.3 selles osas, et selles kutsutakse üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas jätkusuutlikele teadusuuringutele ja innovatsioonile, eelkõige digipöörde valdkonnas, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-2.13. Saksakeelse kogukonna „valgete piirkondade katmine väga kiirete kiudoptiliste võrkude arendamise teel“

Investeeringu eesmärk on edendada Belgias valmisolekut kiudoptilise kaabli kasutuselevõtuks. Meede koosneb ühisettevõtte kaudu tehtavatest investeeringutest kiudoptika kasutuselevõtuks, mis hõlmab kogu saksakeelset kogukonna territooriumi, mis on piirkond, kus sellist investeeringut ei peeta majanduslikult tasuvaks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-2.14. Pealinna Brüsseli piirkonna tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks

Selle investeeringuga edendatakse tehisintellekti kasutamist sellistes valdkondades nagu tervis ja heaolu, keskkond, liikuvus, energeetika ning meedia ja demokraatia. Brüsseli ühise heaolu instituudi (FARI) tehisintellektiga edendatakse tehisintellektilahenduste väljatöötamist koostöös akadeemiliste ringkondade, ettevõtjate, poliitikakujundajate ja kodanikega. Sellel on ka tehisintellekti test- ja Experience Lab, mis tutvustab tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid, et suurendada üldsuse ja tööstuse teadlikkust (sealhulgas koolitusmõõde). Tehisintellekti pakutavad teenused ühise heaolu instituudi jaoks hõlmavad linnatasandi digituge 6 kohalikele omavalitsustele linnaplaneerimises ja kodanike kaasamises. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-2.15. „Vallooni 35 äripargi ühenduvuse parandamine“ Vallooni piirkonnas

Selle investeeringuga võtab Vallooni piirkonna taristut rahastav äriühing Sofico kasutusele valguskaabelkiudu Vallooni piirkonna 35 avalik-õiguslikus äripargis, kui selliseid investeeringuid ei peeta majanduslikult tasuvaks, et saavutada kõigi Vallooni piirkonna riiklike äriparkide 100 % kiudoptiline kaetus („Fibre’i ühendus 35 äripargile“). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform R-2.03. „5G – riikliku püsi- ja mobiilse lairibaühenduse kava kehtestamine – föderaalne ja piirkondlik tasand“

See meede koosneb reformidest nii föderaalsel kui ka piirkondlikul tasandil, mis eeldatavasti kõrvaldavad kitsaskohad, sealhulgas regulatiivsed kitsaskohad, 5G kasutuselevõtuks ja ülikiire ühenduvuse taristu, näiteks kiudoptilise kaabli kasutuselevõtuks. Föderaalsel tasandil jõustuvad 5G seadus ja kuninglikud dekreedid ELi teedrajavate spektriribade eraldamise kohta hiljemalt 1. jaanuariks 2022. 5G spektri enampakkumine viiakse lõpule 30. juuniks 2022. Lisaks peavad kõik kolm piirkonda läbi vaatama kiirgusstandardid, mis võimaldavad 5G spektri tõhusat kasutuselevõttu. Läbivaadatud piirkondlikud standardid jõustuvad 31. märtsil 2022.

Belgia rakendab ka ühenduvuse töövahendeid, mis sisaldavad ühenduvuse parimaid tavasid, et vähendada elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu kulusid ja tagada tõhus juurdepääs Belgia jaoks kohandatud 5G raadiospektrile. See hõlmab riiklikku tegevuskava 5G võrkude ja ülikiirete võrkude, näiteks kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuga seotud litsentsimis- ja loamenetluste lihtsustamiseks. Aruanne ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta avaldatakse 30. juuni 2022.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
80	„Valgete alade“ katmine ülikiirete kiudoptiliste võrkude arendamise teel (I-2.13)	Siht	Katvus		% (protsent)	0	20	2. kv	2026	20 %-l kodumajapidamistest (7 400 kodu) saksakeelses kogukonnas on valgetel aladel juurdepääs väga suure läbilaskevõimega paiksetele kuidoptilistele võrkudele.
81	Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)	Eesmärk	Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks	Kiideti heaks lõpparuanne, mis käsitleb tehisintellekti katseprojekte ühise heaolu instituudi jaoks				2. kv	2022	Viidi lõpule neli tehisintellekti katseprojekti ühise heaolu instituudi jaoks, pakkudes tugiteenuseid (nt koolitus, tarkvaralahenduste kontseptsioonide tõestamine) tulunduslikele või mittetulunduslikele organisatsioonidele või avalik-õiguslikele organisatsioonidele sellistes valdkondades nagu haridus tehisintellekti, tervishoiu ja tööhõive valdkonnas Brüsseli piirkonnas.
82	Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)	Eesmärk	Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel loodud eksperdirühm	Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel loodud multidistriplinaarne eksperdirühm „Tehisintellekt, andmed ja robootika“				4. kv	2023	Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel on loodud multidistriplinaarne eksperdirühm „Tehisintellekt, andmed ja robootika“, mis on valmis toetama pealinna Brüsseli piirkonna pakutavaid avalikke teenuseid ja selle piirkonna digipööret.
83	Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)	Siht	Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks		Number	0	3	4. kv	2024	Ühise heaolu instituudi tehisintellekti teenistused pakkusid kohalikele omavalitsustele kolme tehisintellekti teenust, st „digikaksikute“ alast toetust, koolitusi ja nõuandetegevust, mis on seotud kodanikuteenustega (nt kaasamine).
84	Valloonia 35 äripargi ühenduvuse parandamine (I-2.15)	Siht	Kiudoptiline ühendus 35 ettevõtluspargi jaoks		Number	0	35	4. kv	2025	35 Valloonia avalik-õiguslikku piirkondlikku ettevõtlusparki saavad juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega paiksetele kiudoptilistele võrkudele.
89	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	ELi ühenduvuse töövahend	ELi ühenduvuse töövahend (sh tegevuskava) rakendatud				2. kv	2021	ELi ühenduvuse töövahendi rakendamise kava parimad tavad on vastu võetud, sh on vastu võetud riiklik tegevuskava 5G võrkude ja ülikiirete võrkude, näiteks kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuga seotud litsentsimis- ja loamenetluste lihtsustamiseks.
90	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine	5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine				4. kv	2021	5G seaduse ja kuninglike dekreetide avaldamine ELi teedrajavate raadiospektri sagedusalade eraldamiseks 5G võrkudele investeerimissõbralikel tingimustel, nagu on määratlenud raadiospektripoliitika töörühm.
91	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	5G enampakkumine	5G enampakkumise korraldamine ja rakendamine Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituudis				2. kv	2022	Föderaalne telekommunikatsiooniamet (Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituut) viis lõpule 5G enampakkumise, eelkõige: kandideerimiskutse, Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituudi litsentsimisotsus.
92	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	Ühenduvuse töövahendi rakendamise seis	Aruande avaldamine ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta				2. kv	2022	Föderaalse telekommunikatsiooniministeeriumi avaldatud aruanne ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta vastavalt Belgia ühenduvuse töövahendi rakendamise tegevuskavas kirjeldatud ulatusele ja protsessile.
93	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	Kolme piirkonna kiirgusstandardeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine	Kiirgusstandardeid käsitlevate piirkondlike õigusraamistike läbivaatamine				3.kv	2022	Flandria piirkonna, pealinna Brüsseli piirkonna ja Vallooni piirkonna vastavate õigusraamistike kohandamine ja jõustumine, millega muudetakse kiirgusstandardeid, et võimaldada 5G spektri tõhusat kasutuselevõttu.

G. KOMPONENT 3.1. Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on laiendada ja ajakohastada jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristut kogu Belgias.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles keskenduma investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige säästva transpordi taristule.

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-3A. „Jalgrattataristu“

Investeeringu eesmärk on luua täiendav ja parandada olemasolevat jalgrattataristut. Meede koosneb järgmisest neljast kolmest allmeetmest:

·Investeering I-3.01. „Jalgrattataristu“ Flaami piirkonnas

·Investeering I-3.02. „Jalgrattataristu – Corridors Vélo“ Vallooni piirkonnas

·Investeering I-3.03a. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeering I-3.01. „Jalgrattataristu“ Flaami piirkonnas

See investeering seisneb 40 km uute jalgrattateede ehitamises ja 365 km jalgrattateede renoveerimises. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.02. „Jalgrattataristu – Corridors Vélo“ Vallooni piirkonnas

See investeering seisneb vähemalt 11,57 km jalgrattateede ehitamises kiirtee E411 ja maantee N275 äärses kahes jalgrattakoridoris. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.03a. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See investeering hõlmab vähemalt 7 000 jalgratta parkimiskoha ja vähemalt 11,7 km jalgrattateede ehitamist ning 4,5 km jalgrattateede ajakohastamist Brüsselis. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2022.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
94	Jalgrattataristu (I-3A)	Eesmärk	Kõigi jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu projektide käivitamine	Otsuse vastuvõtmine või lepingu sõlmimine				2. kv	2024	Jalgrattataristu – VLA (I-3.01) Beleidsdomein Mobiliteit en Openbare Werkeni programmi eelarve- ja/või toetuskorda käsitlevate otsuste vastuvõtmine. Jalgrattataristu – corridors vélo – WAL (I-3.02): Lepingute sõlmimine neljal lõigul Valloonias Jalgrattataristu – VeloPlus – RBC (I-3.03a): Otsuse vastuvõtmine jalgrattateede kohta Brüsselis (RBC)
95	Jalgrattataristu (I-3A)	Siht	Uued ja renoveeritud jalgrattateed		km	0	6,3	1. kv	2024	6,3 km uusi ja renoveeritud jalgrattateid. See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud jalgrattateede kilomeetrid: i) Pealinna Brüsseli piirkond (seotud punktiga I-3.03a): 6,3 renoveeritud ja uus km
96	Jalgrattataristu (I-3A)	Siht	Uued ja renoveeritud jalgrattateed		km	6,3	432,77	2. kv	2026	432,77 km uusi ja renoveeritud jalgrattateid. See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud jalgrattateede kilomeetrid: i) Pealinna Brüsseli piirkond (seotud punktiga I-3.03a): 4,5 renoveeritud ja 11,7 uus km ii) Flaami piirkond (seotud punktiga I-3.01): 365,0 renoveeritud ja 40,0 uus km iii) Vallooni piirkond (seotud punktiga I-3.02): 11,57 uut km
97	Jalgrattataristu – VeloPlus – RBC (I-3.03a)	Siht	Uus avalik jalgrattaparkla kohalikele elanikele		Jalgrattaparklad	0	7 000	2. kv	2026	7 000 kohaline uus jalgrattaparkla.

G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-3.03b. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – FED“ föderaaltasandil

See investeering hõlmab vähemalt 4,8 km pikkuste jalgrattateede ehitamist Brüsselisse. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.04. „Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu – Schuman“ föderaaltasandil

See investeering hõlmab Brüsselis asuva Schumani väljaku ümber vähemalt 25 000 m² jalgratta- ja kõndimistaristu ehitamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
96a	Jalgrattataristu – Vélo Plus – Föderaaltasand (I-3.03b)	Eesmärk	Kõigi jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu projektide käivitamine	Otsuse vastuvõtmine või lepingu sõlmimine				2. kv	2024	Ehitusloa andmine Brüsselis.
96b	Jalgrattataristu – Vélo Plus – Föderaaltasand (I-3.03b)	Siht	Uued ja renoveeritud jalgrattateed		km	0	4,8	2. kv	2026	4,8 km uusi ja renoveeritud jalgrattateid.
98	Jalgrattasõidu ja jalgsi infrastruktuur – Schuman (I-3.04)	Siht	Uus avalik ruum jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile Schumanis		m²	0	25 000	2. kv	2026	25 000 m² uut avalikku ruumi jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile Schumanis

H. KOMPONENT 3.2. Üleminek

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on toetada üleminekut, investeerides raudteesse, kohalikku ühistransporti, arukasse liikuvusse ja siseveeteedesse.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles „keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas säästvale transpordile, sealhulgas raudteetaristu ajakohastamisele, üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, eriti digitaliseerimisele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Võidelda kasvavate liikuvusprobleemidega, tugevdades stiimuleid ja kõrvaldades takistused, et suurendada pakkumist ja nõudlust ühis- ja vähese heitega transpordi puhul“ ja riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles „keskenduma investeeringutes keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule, eelkõige säästva transpordi taristule“.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-3.01. „Infrabel/NMBS-SNCB toimimine“ föderaaltasandil

Reform seisneb NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava vastuvõtmises, millega tagatakse vähemalt järgmine:

·linnalähiliinide raudteeinvesteeringute „Réseau suburbain bruxellois – Geweestelijk ExpressNet“ (RER-GEN) õigeaegne teostamine kuni 2031. aastani kooskõlas seadusega, millega võeti vastu piirkondadevaheline koostööleping 7 strateegiliste raudteeinvesteeringute kohta 8 ;

·lepingus sisalduvad õiged stiimulid tõhususe ja teenuse kvaliteedi tagamiseks;

·Kõigi investeeringute I-3.09 „Raudtee-juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad – FED“, I-3.10 „Raudtee – tõhus võrk – FED“ ja I-3.12 „Rail – arukas liikuvus – FED“ lõpuleviimine, mis sisalduvad selles taaste- ja vastupidavuskava komponendis.

Leping sõlmitakse 30. juuniks 2023.

Reform R-3.02. „Liikuvuseelarve“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on tugevdada stiimuleid, et suurendada nõudlust kodu ja töö vaheliste transpordiliikide järele, mis kujutavad endast jätkusuutlikku alternatiivi ametiautodele (nt ühistransport ja jalgrattad), kuna praeguse liikuvuseelarve kava rakendamine on jäänud väga piiratuks. Eesmärk on ajendada üleminekut autodelt teistele transpordiliikidele. Reform seisneb läbivaadatud liikuvuseelarvet määratleva seaduse vastuvõtmises. Liikuvuseelarve muutmise seaduse peatükk jõustub 1. septembril 2021.

Investeering I-3B. „Ühistranspordi edendamine Valloonias“

Investeeringu eesmärk on edendada ühistransporti Valloonias. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeering I-3.07. „Metroo laiendamine“ Vallooni piirkonnas

·Investeering I-3.08. „Arukad valgusfoorid“ Vallooni piirkonnas

Investeering I-3C. „Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd“

Investeeringu eesmärk on remontida raudteed ja muuta raudteejaamad juurdepääsetavamaks. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeering I-3.09. „Veeremile juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad“ föderaaltasandil

·Investeering I-3.10. „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil

Investeering I-3D. „Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks“

Investeeringu eesmärk on kasutada avatud andmeid aruka liikuvuse rakenduse jaoks. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeering I-3.12. „Raudtee – arukas liikuvus“ föderaaltasandil

·Investeering I-3.13. „Liikuvus kui teenus (MaaS) – kasutuselevõtt“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeering I-3E. „Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt“

Investeeringu eesmärk on juurutada IT-moodulid, mis parandavad liikluskorraldust ja piletimüüki. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeering I-3.10. „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil

·Investeering I-3.12. „Raudtee – arukas liikuvus“ föderaaltasandil

Investeering I-3F. „Arukad liikuvusvahendid“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu eesmärk on hõlbustada üleminekut keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:

·Investeering I-3.15a. Floya App

·Investeering I-3.15b. Brüsseli pealinna piirkonna ANPR-kaamerate võrgustiku laiendamine

Investeering I-3.07. „Metroo laiendamine“ Vallooni piirkonnas

See investeering seisneb Charleroi kergmetroovõrgu renoveerimises ja laiendamises 5,5 km võrra kuni Grand Hôpital de Charleroi’ni (Viviers). Tegevuskulude suurenemine laiendatud metrooteenuse hüvitamiseks lisatakse Vallooni piirkonna poolt sõlmitud muudetud avaliku teenindamise lepingusse „Opérateur de Transport de Wallonie“. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.08. „Arukad valgusfoorid“ Vallooni piirkonnas

See investeering seisneb Valloonias vähemalt 400 ristmikul ühistranspordibusside jaoks arukate valgusfooride paigaldamises. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.09. „Veeremile juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad“ föderaaltasandil

See investeering hõlmab vähemalt 6 000 jalgratta parkimiskoha ehitamist raudteejaamadesse 9 ja vähemalt 25 jaama 28st kindlaksmääratud 10 ja juurdepääsetavaks muutmist vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1300/2014 koostalitluse tehnilisele kirjeldusele puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.10. „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil

See investeering hõlmab vähemalt 32 raudteelõigu ajakohastamist kogu võrgus, vähemalt 18 spetsiaalse raudtee-kaubaveotaristu ajakohastamist, vähemalt viie taristu kitsaskoha kõrvaldamist, mis takistavad Brüsseli-Luksemburgi raudteeliini (Eurocapi raudteeliin) toimimist, vähemalt nelja raudtee kitsaskoha kõrvaldamist Brüsselis ning IT-mooduli väljatöötamist liikluse juhtimiseks. Mõned projektid hõlmavad kulusid, mida ei toetata taaste- ja vastupidavusrahastust, vaid Euroopa ühendamise rahastust. See puudutab raudteeliine L154 (rööbasteetööd, kontaktliinitööd, kolme raudteeületuskoha eemaldamine ja ümberlülitusjaama kohandamine), L24 (keskrööpad üle Alberti kanali sillale, rööbastee ja kontaktliinide ehitustööd), L166 (üle Lesse’i jõe kahe puustikuga ühendatud ballastiga rööbasteed ja üks üle riigimaantee, rööbastee ja kontaktliinide ehitustööd ning kahe raudteeületuskoha eemaldamine) ning Antwerpeni keskraudteejaama tunnelite haldamise süsteemi (leevenduskava väljatöötamine, lineaarse soojusega „fibrolaser“ tulekahju avastamissüsteemi, automaatse ohutusjuhtimissüsteemi paigaldamine, järelevalvekontrolli ja andmekogumise visualiseerimissüsteemi rakendamine ning SILi ja raudteetunnelite ohutuse KTK standarditele vastavuse kinnitamine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.11. „Alberti kanal ja Trilogiport“ Vallooni piirkonnas

Investeering seisneb Liège’is asuva Trilogiporti mitmeliigilise platvormi laiendamises, kolme silla (Lixhe, Haccourt ja Hermalle-sous-Argenteau) kõrguse tõstmises Albert-Kanaali kohal ning täiendava signaalimise paigaldamises ühele sillale (Lanaye) Albert-Kanali kohal, et võimaldada praamidel vedada kuni 9,1 m kõrguseid (4 kaubaveokihti). Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

Investeering I-3.12. „Raudtee – arukas liikuvus“ föderaaltasandil

See investeering seisneb avaandmetega marsruudiplaneerija ja kaheksa IT-mooduli loomises koos piletimüügiplatvormiga, mis on koostalitlusvõimeline teiste Belgia piirkondlike transpordiettevõtjatega (STIB-MIVB, De Lijn, TEC). Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. märtsiks 2025.

Investeering I-3.13. „Liikuvus kui teenus (MaaS) – kasutuselevõtt“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See investeering seisneb Brüsseli andmekeskuse loomises, et võimaldada liikuvusteenuse osutajate ja liikuvusteenusena tegutsevate agregaatorite (MaaSi agregaatorid) loodud liikuvusandmete kiiret salvestamist, käitlemist, analüüsimist ja vahetamist. Brüsseli andmekeskus ei hõlma mitte ainult ühistransporti, vaid ka jalgrattasõitu. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. märtsiks 2025.

Investeering I-3.14. „Üleminekutoetused“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See investeering seisneb uue läbivaadatud üleminekutoetuse andmises, millega asendatakse „Bruxelles’Air’i“ toetus, laiendades seda kõigile uut tüüpi säästvatele transpordiliikidele (autode ühiskasutus, jalgrattajagamine, motorollerid), et tugevdada stiimuleid nõudluse suurendamiseks ühistranspordi ja vähese heitega transpordi järele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Investeering I-3.15a. Pealinna Brüsseli piirkonna „FLOYA app“

See investeering seisneb tasuta mobiilirakenduse (FLOYA) kasutuselevõtus. Rakendus annab kasutajatele täielikku ja täpset teavet olemasolevate transpordiliikide, sealhulgas nende vastavate kulude kohta. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. detsembriks 2023.

Investeering I-3.15b. Brüsseli pealinna piirkonna „ANPR-kaamerate võrgustiku laiendamine“

Investeering seisneb pealinna Brüsseli piirkonna numbrimärgi automaatse tunnustamise (ANPR) kaameravõrgu laiendamises 159 kaamera lisamisega. Selle investeeringu eesmärk on tõhustada vähese heitega tsooni ja piiratud juurdepääsuga tsoonide jõustamist, vähendades seeläbi liiklusummikuid ja hõlbustades üleminekut keskkonnahoidlikumatele transpordivõimalustele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
99	Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)	Siht	Busside suurte taristutööde alustamine (arukad maanteesignaalid ja kergmetroo (Charleroi))		Projekti	0	2	3.kv	2023	Charleroi metroo laiendamine – WAL (I-3.07) -Kõigi ehitus- ja keskkonnalubade väljastamine Arukad maanteesignaalid – WAL (I-3.08) -Kõigi riiklike ehitustööde lepingute sõlmimine (lepingu sõlmimise teade on avaldatud)
100	Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)	Siht	Arukate liiklusfooride kasutuselevõtmine		Arukate valgusfooridega ristmike arv kesksel platvormil	0	260	2. kv	2025	Arukad maanteesignaalid – WAL (I-3.08) -260 ristmiku varustamine arukate valgusfooridega.
101	Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)	Siht	Tööde ja ristmike lõpuleviimine arukate valgusfooridega		Km Arukate valgusfooridega ristmike arv kesksel platvormil	0 260	5.5 400	2. kv	2026	Tsentraliseeritud maanteede signalisatsiooniplatvormil rakendatakse 5,5 km suuruse täiendava ühistransporditaristu valmimist metroolaienduseks (Charleroi) ja 400 ristteeks koos ühistranspordibusside arukate valgusfooridega.
102	Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)	Eesmärk	OTW („Opérateur de Transport de Wallonie“) muudetud avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine	OTW („Opérateur de Transport de Wallonie“) läbivaadatud avaliku teenindamise leping				2. kv	2024	OTW („Opérateur de Transport de Wallonie“) muudetud avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine koos Charleroi metroo täiendavate tegevuskulude hüvitamisega.
103	Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)	Siht	Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (1. etapp)		Tööd lõpule viidud	0	32	3.kv	2022	27 sekkumise lõpuleviimine, et ajakohastada raudteetaristut (I-3.10) ja teha viis jaama (I-3.09) kättesaadavaks vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1300/2014 vähemalt nelja kriteeriumi alusel: - kõrged platvormid (76 cm); - kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid; - reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem; ning - vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat; Ning lisage 6 000 jalgratta parkimiskohta.
104	Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)	Siht	Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (2. etapp)		Tööd lõpule viidud	32	62	3.kv	2023	50 sekkumise lõpuleviimine raudteetaristu ajakohastamiseks (I-3.10) ja 12 jaama (I-3.09) kättesaadavaks tegemiseks vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1300/2014 vähemalt nelja kriteeriumi alusel: - kõrged platvormid (76 cm); - kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid; - reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem; ning - vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat;
105	Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)	Siht	Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (3. etapp)		Tööd lõpule viidud	62	84	2. kv	2026	59 sekkumise lõpuleviimine raudteetaristu ajakohastamiseks ja 25 jaama (I-3.09) kättesaadavaks tegemiseks vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1300/2014 vähemalt nelja kriteeriumi alusel: - kõrged platvormid (76 cm); - kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid; - reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem; ning - vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat;
106	Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine sildade ehitustöödeks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti	Kirjalik teade sõlmitud lepingute kohta				1. kv	2025	Kõigi lepingute sõlmimine Liège’is asuva Trilogiporti uue mitmeliigilise transpordiplatvormi ja Alberti kanali kohal asuva nelja silla (Lanaye, Lixhe, Haccourt ja Hermalle-sous-Argenteau) ehitustöödeks.
107	Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11)	Siht	Ehitustööde lõpuleviimine sildade ehitamiseks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti		Tööde arv	0	5	2. kv	2026	Liège’is asuva Trilogiporti mitmeliigilise transpordi platvormi (procès-verbal de reception provisoire) tööde ja Albert-Canali (Lixhe, Haccourti ja Hermalle-Argenteau sillad) kohal asuva kolme silla kõrguse tõstmise tööde lõpuleviimine ning täiendavate signaalide paigaldamine Albert-Canali (Lanaye) sillale.
108	Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks (I-3D)	Siht	Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks		Projekti	0	3	1. kv	2025	Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks: - SNCB piletimüük (1 projekt), - SNCB planeerimine ja andmed reaalajas (1 projekt) - Brüsseli liikuvusteenused (1 projekt)
109	„Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt (I-3E)	Siht	Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt		Moodulit	0	10	4. kv	2024	Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt: - Infrabeli liikluskorraldussüsteem (1 moodul) - SNCB/NMBSi marsruudiplaneerija (1 moodul) - SNCB/NMBSi piletikomponendid (8 moodulit), mis võimaldavad kauba- ja reisirongide paremat käitamist ja kliendikogemust.
110	Liikuvuseelarve (R-3.02)	Eesmärk	Liikuvuseelarve vastuvõtmine	Liikuvuseelarve vastuvõtmine	–	–	–	3.kv	2021	Liikuvuseelarve vastuvõtmine.
111	SNCB/INFRABELi toimimine (R-3.01)	Eesmärk	NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava heakskiitmine, leping	Lepingute heakskiitmine	–	–	–	2. kv	2023	Uus tulemusleping sisaldab sätteid, millega tagatakse, et: - linnalähiliinide RER-GEN raudteetööde õigeaegne teostamine kooskõlas seadusega, millega võeti vastu piirkondadevaheline koostööleping strateegiliste raudteeinvesteeringute kohta (Annex Ia of the Loi portant assentiment à l’accord de coopération du 5 octobre 2018 entre l’Etat fédéral, la Région ﬂamande, la Région wallonne et la Région de Bruxelles-Capitale relatif au ﬁnancement des infrastructures ferroviaires stratégiques / Wet houdende instemming met het samenwerkingsakkoord van 5 oktober 2018 tussen de Federale Staat, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest betreffende de ﬁnanciering van de strategische spoorweginfrastructuren, Moniteur belge – 11.03.2019 – Belgisch Staatsblad); - lepingus sisalduvad õiged stiimulid tõhususe ja teenuse kvaliteedi tagamiseks; - kõigi investeeringute I-3.09 „Raudtee-juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad – FED“, I-3.10 „Raudtee – tõhus võrk – FED“ ja I-3.12 „Rail – arukas liikuvus – FED“ lõpuleviimine, mis sisalduvad selles taaste- ja vastupidavuskava komponendis.
112	„Arukad liikuvusvahendid“ pealinna Brüsseli piirkonnas (I-3F)	Siht	Kasutusel on arukad liikuvusvahendid		kaamerad	0	159	3.kv	2023	Paigaldatud on 159 ANPR-kaamerat (I-3.15b). Lisaks töötab FLOYA rakendus (I-3.15a).
113	Üleminekutoetused (I-3.14)	Siht	Esimesed 4 375 uue üleminekutoetuse taotlust		Arv	0	4 375	4. kv	2023	Taotletud on esimesed 4 375 uut üleminekutoetust.

I. KOMPONENT 3.3. Maanteetranspordi keskkonnahoidlikumaks muutmine

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on toetada vähese heitega maanteetransporti.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas säästvale transpordile, sealhulgas raudteetaristu ajakohastamisele, üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele [...] Võidelda kasvavate liikuvusprobleemidega, tugevdades stiimuleid ja kõrvaldades takistused, et suurendada pakkumist ja nõudlust ühis- ja vähese heitega transpordi puhul ning riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, et keskendada investeeringud keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule, eelkõige säästva transpordi taristule.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-3F. „Laadimisjaamad“

Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele elektrisõidukite laadimisjaamad. Meede koosneb järgmisest neljast allmeetmest:

·Reform R-3.04. „Laadimisjaamad – WAL“ Vallooni piirkonnas

·Reform R-3.05. „Laadimisjaamad – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

·Investeering I-3.18. „Laadimisjaamad – FED“ föderaaltasandil

·Investeering I-3.19. „Laadimisjaamad – VLA“ Flaami piirkonnas

Investeering I-3G. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine“

·Investeering I-3.16. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA“ Flaami piirkonnas

·Investeering I-3.17. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

·Investeering I-3.20. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – WAL“ Vallooni piirkonnas

Reform R-3.03. „Heitevabad ametiautod – FED“ föderaaltasandil

Reformiga kaotatakse järk-järgult praegune ettevõtte automaksu süsteem tavaautode puhul ja piiratakse seda alates 2026. aastast elektriautodega. Ametiautode maksustamise reformitud kavaga nähakse ette: 1) Alates 2026. aastast ei saa maha arvata tavapäraseid ametisõidukeid, 2) ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2025 soetatud tavapäraste ametiautode maksuvabastuse määra järkjärguline vähendamine, et saavutada 2028. aastaks 0 %, 3) heiteta ametiautode maksuvabastuse määra järkjärguline vähendamine, et jõuda 2031. aastaks maksimaalselt 67,5 %ni, ning 4) ajavahemikul 2023–2025 omandatud bensiini ja diislikütuse maksuvähendust, mida vähendatakse 2023. aasta jaanuariks 50 %-ni. Veelgi enam, 5) alates 1. juulist 2023 omandatud tavaautode puhul suureneb CO2 heide alates 1. juulist 2023 määraga 2,25, suureneb järk-järgult 2025. ja 2026. aastal ning jõuab 2027. aastal määrani 5,50. 6) Alates 1. juulist 2023 omandatud heitevabade ametiautode puhul suureneb minimaalne solidaarsusmaks alates 2025. aastast nii, et pikemas perspektiivis tuleb keskmise ametiauto eest tasuda sama palju sotsiaalkindlustusmakseid kui kava vastuvõtmise ajal. Reform, sealhulgas eespool nimetatud üleminekuperioodid ja rakendusetapid, võetakse vastu 30. septembriks 2021 ja see jõustub 1. jaanuaril 2023.

Reform R-3.04. „Laadimisjaamad – WAL“ Vallooni piirkonnas

Reformiga võetakse vastu õiguslik raamistik ja antakse kontsessioone Vallooni piirkonna infrastruktuuri kasutustasude kehtestamiseks ning 4 708 avaliku laadimispunkti paigaldamiseks. Paigaldatavate riiklike laadimispunktide ekvivalendi (CPE) sihtarvu puhul võetakse arvesse soovituslikku eesmärki, milleks on kümne elektrisõiduki puhul üks CPE. Vallooni valitsus võtab elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastu 30. septembriks 2022.

Reform R-3.05. „Laadimisjaamad – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See meede seisneb õigusraamistiku vastuvõtmises ja kontsessiooni andmises pealinna Brüsseli piirkonna laadimistaristule ning 360 riikliku laadimispunkti ekvivalendi paigaldamises 31. detsembriks 2023. See kava peab olema kooskõlas alternatiivkütuste taristu direktiiviga 2014/94/EL. Dekreet, millega määratakse kindlaks turvastandardid, mida tuleb järgida pealinna Brüsseli piirkonnas tänavaväliste laadimispunktide paigaldamisel, võetakse vastu hiljemalt 1. märtsiks 2022 ja see jõustub 31. juulil 2022. Meetme rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.

Reform R-3.06. „Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA“ Flaami piirkonnas

See meede seisneb õigusraamistiku vastuvõtmises, et stimuleerida avalike laadimispunktide kasutuselevõttu kontsessioonide ja poolavalike punktide kaudu tänu toetustele Flaami piirkonnas. Õigusraamistik võimaldab kaardistada tulevasi laadimispunkte, algatada avalike laadimispunktide kontsessioonihanked, stimuleerida eraomandis olevate poolavalike laadimispunktide kasutuselevõttu, vähendada halduskoormust, et lühendada laadimispunktide paigaldamiseks vajalikku aega, ning stimuleerida arukat elektri maksustamist, et tasakaalustada elektrienergia pakkumist ja nõudlust. Õigusraamistik jõustub 1. jaanuariks 2022.

Reform R-3.07. „Heitepettused“ Flaami piirkonnas

See meede koosneb i) NOx katsete uue õigusraamistiku vastuvõtmisest (kui käimasolevad teadusuuringud annavad teostatava menetluse), sõidukite heitkoguste laiaulatuslikust seirest, liiklevate sõidukite tehnokontrolli parandamisest ja tõhusast kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli programmist ning ii) IT-süsteemist, mis ühendab heiteandmed perioodiliste tehniliste ja liiklevate sõidukite tehnokontrollidega, et veelgi parandada kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli programmi.

Õigusraamistik avaldatakse 2023. aasta aprilliks ja see jõustub vastavalt järgmisele ajakavale. Enne 1. juulit 2023 võetakse kasutusele ulatuslik sõidukite heitkoguste seire, parandatakse liiklevate sõidukite tehnokontrolli ja käivitatakse tõhus kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli programm. Kui enne 31. märtsi 2022 töötatakse välja teostatav NOx katsemenetlus tehniliseks ülevaatuseks, rakendatakse seda 2023. aastal. Kogu meede viiakse lõpule ja rakendatakse hiljemalt 31. detsembriks 2024 (IT-süsteemi täielik valmimine, mis võimaldab maantee- ja korralise tehnoülevaatuse edasist integreerimist kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse programmi).

Investeering I-3.16. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA“ Flaami piirkonnas

See Flaami piirkondliku ühistranspordiettevõtja VVM-De Lijn jaoks tehtud investeering koosneb järgmisest:

-vähemalt 225 M3-kategooria madala põrandaga hübriidbussi moderniseerimine pistikühendusega hübriidbussideks,

-vähemalt 32 M3-kategooria madala põrandaga pistikühendusega hübriidbussi hange,

-vähemalt 54 M3-kategooria madala põrandaga elektribussi hange,

-vähemalt 345 bussilaadimisjaama paigaldamine.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-3.17. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See investeering, mis tehti pealinna Brüsseli piirkonna ühistranspordiettevõtjale STIB-MIVB, koosneb 33 M3 madala põrandaga liigendbussi hankest. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-3.18. „Laadimisjaamad – FED“ föderaaltasandil

See investeering seisneb era- ja avaliku sektori osalusega elektriautode laadimisjaamade maksusoodustuste toetamises. Maksusoodustus võimaldab maha arvata kodus ja kaubanduskeskustes, supermarketites ja ettevõtete parklates asuva laadimispunkti paigalduskulud. Maksusoodustus võimaldab kasutusele võtta vähemalt 36 551 eraomanduses olevat laadimispunkti. Maksusoodustus jõustub 30. septembriks 2021. On võimalik, et muudest ELi fondidest toetatakse ka selliste laadimisjaamade rajamist, mis saavad kasu kõnealusest maksusoodustusest.

Investeering I-3.19. „Laadimisjaamad – VLA“ Flaami piirkonnas

See investeering seisneb 27 000 laadimispunkti ekvivalendi (avalikud ja poolavalikud laadimispunktid) paigaldamises kogu Flaami piirkonnas. Flaami piirkond töötab välja kavad, et optimeerida laadimispunktide kasutuselevõttu, mis on juurdepääsetavad 24 tundi, ja toetada depoode arendamist piirkondades, mis asuvad kiirteede laadimispiirkondadest kaugel. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.20. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – WAL“ Vallooni piirkonnas

See investeering, mis tehti Vallooni piirkonna ühistranspordiettevõtjale Le TEC-OTW, hõlmab 14 liigendbussi, 18 kahe liigendiga elektribussi, aeglaste ja kiirlaadimisjaamade hankeid ning elektripargi jaoks bussidepoo ehitamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-3.21. „Busside laadimistaristu“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See investeering hõlmab elektribusside laadimistaristu paigaldamist pealinna Brüsseli piirkonnas. Laadimistaristu hõlmab ühes bussidepoos asuvaid üleöö- ja võimalusega laadimisjaamu koos vastava elektritaristuga ning viies bussiliiniterminalis asuvaid võimalikke laadimisjaamu koos vastava elektritaristuga. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
114	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)	Siht	Ametlik tellimus keskkonnahoidlike busside ja nendega seotud laadimistaristu ehitamiseks Flandrias ja Brüsselis		Määrus	0	5	4. kv	2024	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA -Tellimus hübriidbusside moderniseerimiseks e-hübriidbussideks kehtiva raamlepingu muutmise teel -Tellimus pistikühendusega hübriidbussidele olemasoleva raamlepingu raames -Tellimus täiselektribusside jaoks -Tellimus laadimistaristu paigaldamiseks (täis)elektribusside ja pistikühendusega hübriidbusside depoodesse Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC -Tellimus 12 täiselektrilise liigendbussi jaoks
115	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)	Siht	Kasutusse võetud rohelised bussid ja depood, mis on tehniliselt kohandatud Flandrias, Brüsselis ja Valloonias		Sõidukit	0	363	4. kv	2025	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA -257 uut ja moderniseeritud pistikühendusega e-hübriidbussi tarnitakse ja võetakse kasutusele (bussid on kohandatud teenuste osutamiseks piirkonnas, kuhu nad on määratud) -54 täielikult elektrilist bussi tarnitakse ja võetakse kasutusele (bussid on kohandatud teenuste osutamiseks piirkonnas, kuhu nad on määratud) -Laadimistaristu võetakse kasutusele määratud piirkondades asuvates bussidepoodes Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC -33 täiselektrilise liigendbussi tarnimine ja testimine Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – WAL -14 täiselektrilise liigendbussi tarnimine -5 kahe liigendiga täiselektrilise bussi tarnimine
115 b	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – (I-3G)	Siht	Valloonias äsja ehitatud keskkonnahoidlikud bussid ja depoo		Sõidukit	363	376	2. kv	2026	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – WAL -13 kahe liigendiga täiselektrilise bussi tarnimine -32 „aeglase“ laadimisjaama ja kahe „kiirlaadimisjaama“ paigaldamine (üks bussidepoos, teine terminaliliinil) -Bussidepoo on töökorras.
116	Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA (R-3.06)	Eesmärk	Raamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flaami piirkonnas	Raamistiku vastuvõtmine				4. kv	2021	Poliitikaraamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flaami piirkonnas. Poliitikaraamistik võimaldab: - kaardistada tulevased laadimispunktid - kuulutada välja kontsessioonihanked üldkasutatavate laadimispunktide jaoks - stimuleerida eramaal olevate (pool)avalike laadimispunktide kasutuselevõttu - lühendada laadimispunktide paigaldamiseks kuluvat aega, vähendades halduskoormust - stimuleerida arukat elektriga laadimist
117	Laadimisjaamad –VLA (I-3.19)	Eesmärk	Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				2. kv	2022	Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks. Riikliku laadimistaristu kasutuselevõtu raamistik on tagatud Flaami valitsuse antud kontsessioonidega, samal ajal kui kasutuselevõtt on jäetud eraettevõtjate hooleks.
118	Laadimisjaamad –RBC (R-3.05)	Eesmärk	Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine	Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine				1. kv	2022	Dekreedi vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks ohutusstandardid, mida tuleb järgida tänavaväliste laadimispunktide paigaldamisel pealinna Brüsseli piirkonnas, sh miinimumarv, mis tuleb igasse parklasse 31. detsembriks 2025 laadida. Ning taristu üleandmise kava vastuvõtmine, mis hõlmab järgmist: - Brüsselisse paigaldatavate riiklike laadimispunktide geograafiline jaotus, mida ajakohastatakse seejärel iga kolme aasta tagant - eesmärk rajada ajavahemikul 2022–2024 üldkasutatavad laadimispunktid - linnas asuvate kiirlaadijate paigalduskava - tänavavälise laadimistaristu paigalduskava, mida arutatakse kõigi asjaomaste sidusrühmadega (nt avalikud parkimiskohad, jaemüügisektor, eluasemesektor, kontorihoonete sektor). See kava peab olema kooskõlas alternatiivkütuste taristu direktiiviga.
119	Laadimisjaamad –WAL (R-3.04)	Eesmärk	Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine	Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine				3.kv	2022	Laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine, mis hõlmab järgmist: - Laadimispunktide arv, mis tuleb paigaldada 31. augustiks 2026 - Taristu kasutuselevõtu kord - Vajalik alus pakkumiskutsete algatamiseks - 2026. aastani paigaldatavate riiklike laadimispunktide ekvivalendi (CPE) sihtarvu puhul võetakse arvesse soovituslikku eesmärki, milleks on kümne elektrisõiduki puhul üks CPE.
120	Laadimisjaamad –FED (I-3.18)	Eesmärk	Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks	Maksusoodustuse vastuvõtmine				4. kv	2021	Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks.
121	Laadimisjaamad (I-3F)	Siht	Täiendavad töötavad poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (1. etapp)		Laadimispunktid (CPE)	0	8 460	2. kv	2023	Saavutada täiendav 8 460 töötava poolavaliku ja avaliku laadimispunkti ekvivalent (CPE) See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud laadimispunktide arv: i) Flaami piirkond (seotud punktiga I-3.19): 8 100 laadimispunkti ii) Pealinna Brüsseli piirkond (seotud punktiga R-3.05): 360 laadimispunkti
122	Laadimisjaamad (I-3F)	Siht	Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (2. etapp)		Laadimispunktid (CPE)	8 460	20 160	2. kv	2025	Saavutada täiendav 20 160 töötava era-, poolavaliku ja avaliku laadimispunkti ekvivalent (CPE) See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud laadimispunktide arv: i) Flaami piirkond (seotud punktiga I-3.19): 19 800 laadimispunkti ii) Pealinna Brüsseli piirkond (seotud punktiga R-3.05): 360
123	Laadimisjaamad (I-3F)	Siht	Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (3. etapp)		Laadimispunktid (CPE)	20 160	68 579	2. kv	2026	Saavutada täiendav 68 579 töötava era-, poolavaliku ja avaliku laadimispunkti ekvivalent (CPE) See eesmärk on soovituslikult jagatud järgmisteks alleesmärkideks, mida ei ole vaja eraldi saavutada, tingimusel et saavutatakse eespool nimetatud laadimispunktide arv: i) Föderaaltasand (seotud punktiga I-3.18): 36 511 laadimispunkti ii) Flaami piirkond (seotud punktiga I-3.19): 27 000 laadimispunkti iii) Vallooni piirkond (seotud punktiga R-3.04): 4 708 laadimispunkti iv) Pealinna Brüsseli piirkond (seotud punktiga R-3.05): 360 laadimispunkti
124	Heitepettus (R-3.07)	Eesmärk	Flandrias sõidukite heitkoguste seiret käsitleva õigusraamistiku vastuvõtmine	Õigusraamistiku vastuvõtmine				1. kv	2023	Vastuvõtmine: - õigusaktid, mis on vajalikud pragmaatilise NOx katsemenetluse rakendamiseks, et tugevdada perioodilist tehnoülevaatust, mille eesmärk on teha katsed 2023. aasta kolmandas kvartalis; - õiguslikud täiendused liiklevate sõidukite tehnokontrolli ulatuse laiendamiseks kõikidele sõidukikategooriatele (eesmärk: 2022) - Uued õigusaktid: olemasolev õigusraamistik, mis võimaldab sõidukite heitkoguste ulatuslikku seiret teedel (kaugseire ja võimalik lokaliseerimine) ning selle rakendamist parema jõustamise ja poliitika hindamise eesmärgil (eesmärk: 2022)
125	Heitepettus (R-3.07)	Eesmärk	IT-süsteem, mis ühendab heiteandmed kasutusel olevate perioodiliste tehnoülevaatuste ja liiklusohutuse kontrollidega on toimiv	IT-süsteemi kasutuselevõtmine				4. kv	2024	IT-süsteem, mis ühendab heiteandmed perioodiliste tehniliste ja liiklusohutuse kontrollidega, on valmis ja kõigile sidusrühmadele kättesaadav.
126	Heitevabad ametiautod (R-3.03)	Eesmärk	Ettevõtte automaksu süsteemi reformi seaduse vastuvõtmine	Ettevõtte automaksu süsteemi reformi käsitleva seaduse kohandamise eelnõu vastuvõtmine				3.kv	2021	Föderaalparlament võttis vastu ametiautode maksustamise reformitud korra, mille kohaselt peavad uued ametiautod olema alates 2026. aastast heitevabad, et saada kasu olemasolevast sooduskavast. Reformitud ametiautode maksustamise kavaga nähakse ette 1) alates 2026. aastast soetatud tavapäraste ametiautode mahaarvamise keeld, 2) ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 soetatud tavaliste ametiautode maksu mahaarvamise määra järkjärguline vähendamine, et jõuda 2028. aastaks 0 %-ni, 3) heiteta ametiautode maksuvabastuse määra järkjärguline vähendamine, et 2031. aastaks oleks see maksimaalselt 67,5 %, ning 4) aastatel 2023–2025 omandatud bensiini ja diislikütuse mahaarvatavus hübriidäriühingu autode puhul, mida vähendatakse 50 %-ni alates 1. jaanuarist 2023. Veelgi enam, 5) alates 1. juulist 2023 omandatud tavaautode puhul suureneb CO2 heide alates 1. juulist 2023 määraga 2,25, suureneb järk-järgult 2025. ja 2026. aastal ning jõuab 2027. aastal määrani 5,50. 6) Alates 1. juulist 2023 omandatud heitevabade ametiautode puhul suureneb minimaalne solidaarsusmaks alates 2025. aastast nii, et pikemas perspektiivis tuleb keskmise ametiauto eest tasuda sama palju sotsiaalkindlustusmakseid kui kava esitamise ajal.
246	Busside laadimistaristu – siduvad kontsernisisesed eeskirjad (I-3.21)	Siht	Paigaldatud laadimistaristu		Arv	0	92	2. kv	2026	76 üleöö ja 16 võimalusega laadimisjaama (koos vastava elektritaristuga) täielik paigaldamine ühte bussidepoosse ja viies bussiliini terminalis.

J. KOMPONENT 4.1. Haridus 2.0

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on parandada haridussüsteemide kaasavust, tugevdades samal ajal nende tulemuslikkust, tagamaks, et õpetatavad pädevused vastaksid paremini tööturul nõutavatele pädevustele.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.2 täitmisele, et parandada haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust ja kaasavust ning tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavusega.

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-4.01. „Digisprong“ flaamikeelses kogukonnas

Reform koosneb meetmetest, mis on seotud nelja sambaga: 1) IKT-haridus, meediapädevus ja arvutipõhise mõtlemise reformid, 2) IKT-koolide tõhusa poliitika edendamine IKT-koordinaatorite rolli tugevdamise kaudu, 3) digioskustega õpetajad ja õpetajate koolitajad ning 4) teadmus- ja nõustamiskeskuse loomine, et toetada koole nende hariduse digitaliseerimisel. Flandrias kohustusliku hariduse uut IKT-raamistikku käsitlevad õigusaktid jõustuvad 31. detsembriks 2023.

Reform R-4.02. „Kõrghariduse edendamise fond“ flaamikeelses kogukonnas

Reformi eesmärk on koostada visioonidokument järgmise kolme eesmärgi kohta: 1) luua Flaami kõrgharidusasutustes tulevikukindel ja paindlik pakkumine, 2) arendada edasi elukestvat õpet kõrghariduses ja 3) kasutada maksimaalselt ära digitaalse hariduse vorme. Konkreetselt tuleb visioonikirjelduses i) määratleda Flandria kõrghariduse uus profiil, et tagada kõrgharidusasutuste tipptase, ja ii) töötada välja visioon elukestva õppe kohta. Flaami valitsuse haridus- ja koolitusminister kinnitab visioonidokumendi 31. detsembriks 2023.

Reform R-4.03. „Ulatuslik tegevuskava koolist väljalangemise vastu võitlemiseks“ prantsuskeelses kogukonnas

Kõnealune reform koosneb terviklikust strateegiast, mis hõlmab kolme tegevussuunda: ennetamine, sekkumine, hüvitamine ja arendamine ühtsel ja konkreetsel viisil, mis põhineb eri valdkondades tegutsevate sidusrühmade ja erinevate tugiteenuste uuel (tugevdatud) koordineerimisel. Reformi rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2024.

Investeering I-4.01. „Digisprong“ flaamikeelses kogukonnas

See investeering koosneb kahest järgmisest elemendist: 1) varustada kõik koolid iga õpilase jaoks digiseadmega ning 2) pakkuda õpetajatele tõhusaid õppevahendeid ja koolitust nende digioskuste parandamiseks. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.

Investeering I-4.02. „Kõrghariduse edendamise fond“ flaamikeelses kogukonnas

Investeering koosneb järgmisest: 1) luua Flaami kõrgharidusasutustes tulevikukindel ja paindlik pakkumine, 2) arendada edasi elukestvat õpet kõrghariduses ja 3) toetada digitaalse hariduse vormide kestvat rakendamist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Investeering I-4.03. „Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses“ prantsuskeelses kogukonnas

See investeering on välja töötatud selleks, et reageerida alg- ja keskkooliõpilaste psühhosotsiaalsetele, hariduslikele ja pedagoogilistele probleemidele ning võidelda COVID-19 põhjustatud haridusliku ebavõrdsuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise nähtuse leviku vastu. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.

Investeering I-4.04. „Kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse digitaalstrateegia“ prantsuskeelses kogukonnas

See investeering hõlmab 1) koolide ja kõrgkoolide varustamist digitaalseadmetega, 2) õpilaste ja õpetajate digioskuste arendamist spetsiaalsete digioskuste vahendite ja meetodite abil. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-4.05. „Digitaalremont Brüsseli koolides“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See investeering hõlmab 1) digiseadmeid koolidele, kus on suur hulk haavatavaid õpilasi, ja 2) Brüsseli koolide siseühenduvuse tugevdamist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-4.06. „Hariduse digipööre“ saksakeelses kogukonnas

Investeeringu eesmärk on varustada kõik õpetajad ja keskkooliõpilased sülearvutitega. Õpetajate varustus toimub vabatahtlikkuse alusel: sülearvutiga varustatakse ainult need õpetajad, kes on sülearvutit taotlenud. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-4. „Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele“

Investeeringu „Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele“ eesmärk on tagada koolide varustamine vajalike digiseadmete ja IT-taristuga.

Investeering koosneb järgmistest allmeetmest:

·Investeering I-4.01. „Digisprong“ flaamikeelses kogukonnas

·Investeering I-4.04. „Kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse digitaalstrateegia“ prantsuskeelses kogukonnas

·Investeering I-4.06. „Hariduse digipööre“ saksakeelses kogukonnas

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
127	Digisprong (R-4.01)	Eesmärk	Flandrias kohustusliku hariduse uue IKT-raamistiku vastuvõtmine	Uute õigusaktide vastuvõtmine Flaami parlamendis IKT-raamistiku parandamiseks				4. kv	2023	Flaami parlament võttis vastu uue õigusakti, et parandada praegust IKT-raamistikku kahes aspektis: - IKT-koordinaatorite roll koolides - ning IKT miinimumeesmärgid. Õigusaktid võimaldavad i) tugevdada IKT koordinaatorite rolli kõigil haridustasanditel ja tagada parem järelevalve IKT-poliitika üle koolides dekreedi nr 31 muutmise kaudu ning ii) kinnitada keskhariduse2. ja3. etapi miinimumeesmärgid.
128	Kõrghariduse edendamise fond (R-4.02)	Eesmärk	Tulevikule orienteeritud, paindlikku ja digitaalset kõrgharidust käsitlev visioonidokument	Flaami valitsuse visioonikirjelduse vastuvõtmine				4. kv	2023	Haridus- ja koolitusministri poolt Flandria valitsuse visioonidokumendi kinnitamine, milles sätestatakse kõrghariduse ja elukestva õppe profiil Flaamis. Uue teksti eesmärk on luua tulevikukindel ja paindlik flaami kõrgharidusportfoolio. Selle väljatöötamisel konsulteeritakse paljude sidusrühmadega, sealhulgas kõrgharidusasutuste, kutsevaldkonna ja sotsiaalpartneritega. Konkreetselt tuleb selles i) määratleda Flandria kõrghariduse uus profiil, et tagada kõrgharidusasutuste tipptase, ja ii) töötada välja visioon elukestva õppe kohta.
129	Ulatuslik tegevuskava koolist väljalangemise vastu võitlemiseks (R-4.03)	Eesmärk	Uus terviklik kava koolist väljalangemise vastu	Prantsuskeelses kogukonnas võetakse vastu uued õigusaktid koolist väljalangemise vastu				2. kv	2024	Üldkava koolist väljalangemise vastu hõlmab läbivaadatud dekreete, milles käsitletakse nelja peamist valdkonda: 1) „Centres Psycho-Médicaux-Sociaux“ (CPMS): dekreedis vaadatakse läbi nende roll koolist väljalangemisele keskendumise tugevdamisel. 2) Koolist väljaarvamine: dekreediga piiratakse menetlusest väljaarvamise aluseid ja luuakse ühtne apellatsiooninõukogu, et tagada üliõpilaste võrdne kohtlemine. 3) Ennetamine ja sekkumine: dekreet tugevdab toetus- ja ennetusmehhanisme õpilastele, kes näitavad konkreetseid märke võimalikust koolist väljalangemisest (näiteks kümne poolepäevase põhjendamatu äraolekuga õpilased). 4) Hüvitamine: dekreediga edendatakse hüvitusmehhanisme, mis võimaldavad õpilastel – eriti neil, kes on puudunud mitu kuud – võtta vastutuse 3. astme töötajate poolt, et pakkuda üleminekutoetust SASis või praktika- või kodanikuprojekti raames.
131	Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4)	Siht	Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust		Rahalisi vahendeid saavate koolide/institutsioonide arv	0	3 828	4. kv	2022	3 828 Belgia kooli ja/või haridusasutust on saanud vahendeid info- ja sidetehnoloogia taristu ajakohastamiseks, sealhulgas: – Flaami kogukond (I-4.01): 3 785 kohustuslikku haridust pakkuvat kooli - Saksakeelne kogukond (I-4.06): 43 kohustuslikku haridust pakkuvat kooli
133	Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4)	Siht	Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust		Rahalisi vahendeid saavate koolide/institutsioonide arv	3 828	3 905	2. kv	2026	3 905 Belgia kooli ja/või haridusasutust on saanud vahendeid info- ja sidetehnoloogia taristu ajakohastamiseks, sealhulgas: Prantsuskeelne kogukond (I-4.04), 40 % (77) sotsiaalse edendamise ja kõrghariduse asutustest.
134	Kõrghariduse edendamise fond (I-4.02)	Siht	Kõrghariduse pakkumise parandamine Flandrias, et muuta see tulevikukindlamaks ja paindlikumaks		Rahalisi vahendeid saanud kõrgkoolide arv	0	7	4. kv	2023	Seitse kõrgharidusasutust on saanud toetust kõrghariduse edendamise fondist. Kõrghariduse edendamise fondi kaudu koostavad kõrgharidusasutused koolitusportfellide analüüsi põhjal tegevuskavad olemasolevate pakkumiste kohandamiseks ja vähendamiseks ning loovad vajaduse korral uusi pakkumisi. Lisaks pööratakse tähelepanu kohandamisprogrammidele, mis põhinevad tööturu ja ühiskonna vajadustel. Kõik Flaamikõrgharidusasutused võivad käesoleva konkursikutse raames projekte välja pakkuda ja esitada. Siiski ei ole selles osalemiskutses osalemine kõrgharidusasutuste jaoks kohustuslik, samuti ei ole kavas esitatud vastuvõtmise tagatist.
135	Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03)	Eesmärk	Uue dekreetraamistiku vastuvõtmine, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused	Prantsuskeelse kogukonna parlament võtab vastu dekreetraamistiku, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused				3.kv	2021	Prantsuskeelse kogukonna parlamendis võetakse vastu uus dekreetraamistik, millega reguleeritakse üleminekusüsteemi, sealhulgas sätteid, mis on seotud järgmisega: 1) ressursside eraldamine koolidele seoses diferentseerimise ja tervendamise strateegiatega ning koolist väljalangemise vastu võitlemisega, 2) PR-FPO/WBE lepingute muutmine kriisi kontekstis ja 3) CPMSi missioonid kriisi kontekstis.
136	Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03)	Siht	Tugevdatud toetusmehhanismi kasutuselevõtmine abivajavate õpilaste jaoks		Toetust ja juhendamist saavad koolid (ja CPMS)	0	531	4. kv	2022	Täiendavate vahendite (õpetajad, haridustöötajad, psühholoogiline tugipersonal) kasutamine 531 kooli/CPMSi toetamiseks, lähtudes kindlakstehtud vajadustest.
137	Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05)	Siht	Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust		Koolidesse paigaldatud IKT-seadmed ja WIFI kuumkohad	900	2200	4. kv	2021	Brüsseli koolidele antakse 2200 IKT-seadet (nt sülearvutid, tahvelarvutid, interaktiivsed töölauad) ja paigaldatakse WIFI juurdepääsupunkte. Jaotus põhineb koolide vajadustel (keskendudes madalama sotsiaal-majandusliku indeksiga koolidele).
138	Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05)	Siht	Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust		Keskkoolidesse on paigaldatud IKT-seadmed ja WIFI kuumkohad	2 200	3 500	4. kv	2024	Brüsseli koolides paigaldatakse 3 500 WIFI kuumkohta.

K. KOMPONENT 4.2. Haavatavate rühmade koolitamine ja tööhõive

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on tugevdada haavatavate rühmade, sealhulgas rändetaustaga inimeste, naiste, puuetega inimeste, vangide ja digitaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste sotsiaalset ja tööturule integreerimist. Mitme meetme eesmärk on edendada digitaalset kaasatust ja parandada juurdepääsu sellistele olulistele teenustele nagu e-valitsus, ühendades digiseadmete pakkumise digioskuste alase koolitusega.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 haavatavate rühmade tööturule integreerimise tugevdamise kohta ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-4.04. „Võitlus diskrimineerimisega tööturul“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on võidelda diskrimineerimise vastu tööturul ning see hõlmab 1) eristustestide õigusraamistiku parandamist, 2) sihtotstarbeliseks kontrolliks kättesaadavate vahendite ja andmete parandamist, 3) koolitust ning föderaalse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi teenistuse sotsiaalõiguse järelevalveteenistuste tugevdamist, et parandada eristustestide tõhusust. Eristustestide kohandatud õigusraamistik jõustub 1. jaanuaril 2024.

Reform R-4.05. „Ümberõppestrateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Reformi eesmärk on edendada haavatavate rühmade jätkusuutlikku integreerimist tööturule ning selle raames võetakse vastu kaks õigusakti, mille eesmärk on: 1) Brüsseli tööotsijate digi- ja keeleoskuse süstemaatilise hindamise ja/või arengutee kasutuselevõtmine ning 2) spetsiaalse lisatasusüsteemi kehtestamine, et toetada tööandjaid puudega tööotsijate värbamisel. Lisaks võetakse ühiselt kokku lepitud väljumismäär (taux de sortie vers l’emploi) üle Actirise, Bruxelles Formationi ja VDAB Brusseli 2023.–2027. aasta halduslepingutesse, millega kehtestatakse raamistik selle rakendamiseks, järelevalveks ja mõju hindamiseks. Õigusaktid, millega edendatakse haavatavate rühmade integreerimist tööturule, jõustuvad 31. detsembriks 2024.

Reform R-4.06. „Kaasav tööturg“ flaamikeelses kogukonnas

Reformi eesmärk on integreerida rändetaustaga inimesed tööturule ning see hõlmab 1) integreeritud trajektoori väljatöötamist, et toetada uustulnukaid (mitte-ELi kodakondsusega sisserändajaid) nende integreerimisel ühiskonda ja eelkõige tööturule, ning 2) diskrimineerimisvastase poliitika tugevdamist sektori tasandil, sealhulgas tõhustades järelevalvet ja konkreetsete meetmete võtmist, nagu koolitused diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud meetmed. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Investeering I-4.07. „Ümberõppestrateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade jätkusuutlikku integreerimist tööturule ning see hõlmab järgmist: 1) süsteemse koolituskava koostamine, mis keskendub töötute keeleoskuse ja digioskuste parandamisele, 2) kiireloomuliste lastehoiuteenuste pakkumine lapsevanematele, kes võeti tööle või läbisid koolituse, ning 3) sotsiaalse innovatsiooni toetamine, sealhulgas sotsiaalse innovatsiooniga seotud katseprojektid. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-4.08. „Belgia e-kaasamine“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda, parandades nende digioskusi. Investeering seisneb projektikonkurssides, mille eesmärk on toetada haavatavate rühmade digitaalset kaasamist. Projektide eesmärk on kas 1) suurendada haavatavate sihtrühmade teadlikkust, et nad saaksid tutvuda asjakohase IKTga, et parandada oma olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, 2) parandada haavatavate sihtrühmade digioskusi, et parandada nende isiklikku olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, või 3) parandada haavatavate sihtrühmade hooldajate digioskusi. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2024.

Investeering I-4.09. „Vangidele mõeldud digiplatvormid“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on edendada vangide sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda digioskuste kaudu. Investeering seisneb vanglasisese digitaalse platvormi väljatöötamises, mis võimaldab vangidel läbida koolitusi, pääseda juurde vangla- ja rehabilitatsiooniteenustele ning otsida või taotleda tööd. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-4.10. „Sugu ja töö“ föderaaltasandil

Investeeringu eesmärk on analüüsida soolist ebavõrdsust tööturul ja edendada naiste integreerimist tööturule. Investeering seisneb projektikonkursi algatamises, mis keskendub haavatavate naiste tööturule integreerimisele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-4.11. „Digipangad“ Flandria piirkonnas

Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda, parandades nende digikaasatust omavalitsuse tasandil. Investeering koosneb 1) digitehnoloogiale võrdse juurdepääsu tagamisest, 2) koolituse ja teadmiste jagamise pakkumisest digioskuste tugevdamiseks ning 3) digitaalse juurdepääsu tagamisest olulistele teenustele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
139	Ümberõppestrateegia (R-4.05)	Eesmärk	Õigusaktide vastuvõtmine Brüsseli valitsuse poolt, et edendada haavatavate rühmade integreerimist tööturule	Õigusaktide avaldamine ametlikus väljaandes				4. kv	2024	Brüsseli valitsus võtab vastu kaks regulatiivset teksti, mille eesmärk on edendada haavatavate rühmade jätkusuutlikku integreerimist tööturule, eelkõige 1) võtta kasutusele süstemaatiline digi- ja keeleoskuse hindamine ja/või arenguteed Brüsseli tööotsijatele ning 2) kehtestada spetsiaalne lisatasusüsteem, et toetada tööandjaid puudega tööotsijate värbamisel. Ühiselt kokkulepitud väljumismäära (taux de sortie vers l’emploi) ülevõtmine Actirise, Bruxelles Formationi ja VDAB Brusseli 2023.–2027. aasta halduslepingutesse, kehtestades raamistiku selle rakendamiseks, järelevalveks ja mõju hindamiseks.
140	Võitlus diskrimineerimisega tööturul (R-4.04)	Eesmärk	Kohandatud õigusraamistik ja eristustestide parem kohaldamine	Kohandatud õigusraamistiku avaldamine ametlikus väljaandes				4. kv	2023	1) Eristusteste käsitleva õigusraamistiku avaldamine ametlikus väljaandes (sotsiaalkindlustusega seotud rikkumisi reguleeriva karistusseadustiku artikkel 42/1), 2) sihtotstarbeliseks kontrolliks kättesaadavate vahendite ja andmete parandamine, 3) koolitus ning föderaalse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi teenistuse sotsiaalõiguse järelevalveteenistuste tugevdamine, et parandada eristustestide tõhusust.
141	Kaasav tööturg (R-4.06)	Siht	Valdkondlike diskrimineerimisvastaste meetmete lõpuleviimine		Valdkonda	0	37	1. kv	2023	37 kutsesektorit rakendavad mittediskrimineerimise meetmeid (vt Addenda mittediskrimineerimine ja kaasamine 2021–2022). Flaami valitsus hindab iga tegevuse rakendamist iga valdkonna eelnevalt kindlaksmääratud individuaalsete kohustuste alusel.
142	Kaasav tööturg (R-4.06)	Siht	Uus integreeritud tee uutele tulijatele		Osalejad	0	2 000	4. kv	2023	2 000 uustulnukat, kes osalevad uuel integreeritud teel.
143	Ümberõppestrateegia (I-4.07)	Eesmärk	Sotsiaalse innovatsiooni algatustega seotud toetuste määramine	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				2. kv	2023	Riiklike tööturuasutuste poolt sotsiaalse innovatsiooni algatustele toetuste andmine kooskõlas riigihangete spetsifikatsioonides sätestatud kriteeriumidega.
144	Ümberõppestrateegia (I-4.07)	Siht	Pädevusprofiil ja töönõustamine		Tööotsijad	0	6 000	4. kv	2024	6000 tööotsijat Brüsselis on saanud kasu pädevusprofiilist ja süstemaatilisest töönõustamisest, keskendudes riikliku tööhõiveameti poolt kasutusele võetud keele- ja digioskustele.
145	Ümberõppestrateegia (I-4.07)	Siht	Jätkusuutlik integratsioonitee puuetega inimeste jaoks		Puuetega inimesed	0	450	4. kv	2025	450 puudega inimest (tööotsijad või töötajad) on läbinud kestliku integratsioonitee koolitusmooduli.
146	Belgia e-kaasatus (I-4.08)	Siht	Toetuste määramine		Toetusi antud	0	15	2. kv	2024	15 toetuse andmine pädeva asutuse ja PPS sotsiaalse integratsiooni poolt projektidele, mis vastavad 15. detsembril 2021 avaldatud dokumendi „Project e-inclusion for Belgium – Grant criteria.pdf“ kriteeriumidele. Projektide eesmärk on 1) suurendada haavatavate sihtrühmade teadlikkust, et nad saaksid tutvuda asjakohase IKTga, et parandada oma olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, 2) parandada haavatavate sihtrühmade digioskusi, et parandada nende isiklikku olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, ning 3) parandada haavatavate sihtrühmade hooldajate digioskusi.
147	Vangidele mõeldud digiplatvormid (I-4.09)	Siht	Kasutuselevõtu lõpuleviimine		Vanglad	0	32	4. kv	2024	Digiplatvormi loomise lõpuleviimine 32 vanglas, mis võimaldab vangidel: 1) läbida oma üksuses koolitus või sooritada nõutavad harjutused veebipõhisel või silmast silma koolituskursusel; 2) pääseda ligi vangla- ja rehabilitatsiooniteenustele; 3) saada piiratud ja turvaline juurdepääs internetile, et otsida või taotleda tööd, pääseda ligi digitaalsetele teostele või vahetada teavet sugulaste ja tugiteenustega.
148	Sugu ja töö (I-4.10)	Siht	Naiste osalemine väliprojektides		Naised	0	250	4. kv	2024	250 naist osaleb kohapealsetes projektides, mis vastavad 2022. aasta septembris avaldatud projektikonkursi dokumendis sätestatud kriteeriumidele.
149	Digipangad (I-4.11)	Siht	Partnerluste allkirjastamine digitaalse kaasatuse edendamiseks		Omavalitsused	0	100	4. kv	2022	Flandria 100 omavalitsuse Digipanga partnerluse allkirjastamine Flandria töö- ja sotsiaalmajanduse osakonnaga, mille eesmärk on 1) tagada võrdne juurdepääs digitehnoloogiale; 2) digioskuste tugevdamine koolituse ja teadmiste jagamise kaudu; 3) elutähtsatele teenustele digitaalse juurdepääsu hankimine.

L. KOMPONENT 4.3. Sotsiaaltaristu

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames võetavatel meetmetel on kaks eesmärki:

·sotsiaalelamute pakkumise suurendamine, et pakkuda deinstitutsionaliseerimise strateegia raames haavatavatele rühmadele (kodutud, puuetega inimesed või autonoomia kaotanud isikud) inimväärseid elamistingimusi;

·lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamine, eelkõige Valloonia haavatavate leibkondade puhul, sealhulgas naiste ja väikese sissetulekuga üksikvanemate puhul.

Selle komponendi eesmärk on pakkuda haavatavatele rühmadele taristut, et hõlbustada nende integreerumist tööturule ja laiemalt ühiskonda.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 töötamist pärssivate tegurite ning haavatavate rühmade tööturule integreerimise tugevdamise kohta ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-4.12. „Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine“ Vallooni piirkonnas

Investeering hõlmab i) madala üüriga eluasemete, ii) kaasavate ja solidaarsete eluasemete ning iii) halvasti asustatud rühmade majutuskohtade ehitamist ja energiatõhusat renoveerimist. Lisaks hõlmab investeering iv) haavatavate inimeste, st üle 65-aastaste ja/või puudega inimeste kodude varustamist kaugabikastidega, et lükata edasi või vältida nende inimeste hoolekandeasutustesse paigutamist piiratud autonoomiaga või lühendada nende haiglaravi kestust. Enne seda investeeringut võtab Vallooni piirkonna valitsus vastu pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise strateegia. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-4.13. „Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine“ Vallooni piirkonnas

Investeeringu eesmärk on parandada lastehoiuteenuste kättesaadavust. Investeering hõlmab lastehoiukohtade ehitamist ja energiatõhusat renoveerimist. Nendes omavalitsustes luuakse uued kohad, kus lastehoiuteenuste madal kättesaadavus on kombineeritud naiste madala tööhõivemäära, üksikvanemate suure osakaalu ja väikese sissetulekuga inimese kohta. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
150	Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)	Eesmärk	Vallooni deinstitutsionaliseerimise strateegia (Valloonia tervishoiupoliitika)	Vallooni piirkonna valitsuse toetus deinstitutsionaliseerimise strateegiale Vallooni piirkonnas				4. kv	2021	Vallooni piirkonna deinstitutsionaliseerimise strateegia heakskiitmine Vallooni piirkonna tervishoiupoliitika kontekstis, eelkõige eakate ja puuetega inimeste jaoks: 1) deinstitutsionaliseerimise mõiste täpsustamine, 2) institutsionaliseerimise ja deinstitutsionaliseerimise kriteeriumide kehtestamine, 3) vastuvõtvate ja majutusasutuste algatatud deinstitutsionaliseerimise kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, 4) teenuste osutamise hetkeolukorra koostamine 5) ning soovituste esitamine strateegia rakendamiseks.
151	Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)	Siht	Osa tööde tellimine		Eluasemeühikud	0	280	2. kv	2024	Ettevõtjate sõlmitud ehitustööde hankelepingud 280 madala üüriga elamuüksuse kohta.)
152	Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)	Siht	Kaugabi paigaldamine autonoomia kaotanud inimestele		Paigaldatud kaugabikastid	0	5 000	3.kv	2025	5 000 kaugabikasti, mis paigaldatakse haavatavate inimeste, st üle 65-aastaste ja/või puuetega inimeste kodudesse.
153	Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)	Siht	Kasutusvalmis eluasemed		Uute või renoveeritud eluasemete arv	0	1 212	3.kv	2026	Vallooni piirkonnas ehitatud või renoveeritud 1 212 kommunaalelamut (madala üüriga eluruumid, kaasavad ja solidaarsed eluasemed ning elamispinnad halvasti asustatud rühmadele) on valmis hõivamiseks.
154	Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13)	Siht	Ehitustöölepingute sõlmimine projekti elluviijatega		Lastehoiukohad	0	255	4. kv	2023	Ehitustöölepingute sõlmimine ettevõtjate (sõimed) poolt 15 % vastloodud lastehoiukohtade puhul, st 255.
155	Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13)	Siht	Lastehoiukohtade avamine		Loodud või renoveeritud lastehoiukohtade arv	0	1 700	3.kv	2026	Vallooni lastehoiutaristu osana on loodud 1 700 uut lastehoiukohta. Uued lastehoiukohad hõlmavad nii uute hoonete ehitamise kui ka olemasolevate hoonete renoveerimise tulemusena loodud kohti.

M. KOMPONENT 4.4. Karjääri lõpp ja pensionid

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on pakkuda poliitilisi lahendusi pensionisüsteemi probleemidele seoses sotsiaalse piisavuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.1 täitmisele, et tagada pensionisüsteemi fiskaalne jätkusuutlikkus.

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-4.07. „Karjääri lõpp ja pensionid“ föderaaltasandil

Reformi eesmärk on 1) muuta pensionisüsteem tulevikukindlaks, 2) parandada sotsiaalkindlustussüsteemi ja riigi rahanduse rahanduslikku jätkusuutlikkust, 3) suurendada pensionisüsteemi solidaarset rolli, 4) tugevdada kindlustuspõhimõtet, 5) kehtestada sootest, 6) tagada eri pensionisüsteemide vaheline ja sisemine lähenemine, 7) parandada pensionidega tegelevate haldusteenuste tõhusust. Pensionisüsteemi reformimise seadus võetakse vastu 30. juuniks 2024 ja see jõustub 1. jaanuaril 2025, kusjuures teatavate sätete puhul võib ette näha mõistlikud üleminekuperioodid.

Sidusrühmade kaasamiseks kavatseb föderaalvalitsus korraldada 2021. aastal tööhõivet käsitleva konverentsi, kus keskendutakse karjääri lõppemisele ja eakamate töötajate tööhõivele. Konverentsi järelduste põhjal esitatakse föderaalvalitsusele tegevuskava koos konkreetsete meetmete ettepanekutega.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
156	Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)	Eesmärk	Tööhõivekonverentsi tulemustel põhinev tegevuskava	Tööhõivekonverentsi arutelude ja kavandatud tegevuskava otseülekanne (ja selle salvestamine), mis on lisatud föderaalse ministrite nõukogu päevakorda				2. kv	2022	Tööhõivekonverentsi arutelude otseülekanne (ja selle salvestamine) administratsiooni poolt (SPF ETCS). Kavandatud tegevuskava töötajate tööhõive määra tõstmiseks nende karjääri lõpu poole, mis põhineb föderaalse tööministeeriumi koostatud olemasolevate asjakohaste föderaalmeetmete kaardistamisel ning sotsiaalpartnerite, piirkondade ja muude sidusrühmade panusel enne konverentsi ja selle ajal, koostatakse ja lisatakse ministrite nõukogu päevakorda. Tegevuskava eesmärk väljendub konkreetsetes seadusandlikes või halduslikes ettepanekutes, mille peavad vastu võtma föderaalasutused (vajaduse korral föderaalparlament).
157	Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)	Eesmärk	Pensionireformi ettepanek	Föderaalvalitsuse ministrite nõukogule esitatud reformiettepanek				4. kv	2021	Föderaalvalitsuse ministrite nõukogule heakskiitmiseks esitatud ettepanek reformida pensionisüsteemi, mis sisaldab järgmisi elemente: i) meetmed pensionisüsteemi rahalise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamiseks; ii) meetmed, mis motiveerivad inimesi jääma tööturul aktiivseks ka pärast ennetähtaegselt pensionile jäämist; iii) meetmed oma solidaarsusrolli suurendamiseks, et tagada inimväärne miinimumpension, selle kindlustuslik roll ja sooline tasakaal, võttes arvesse üldist pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamise eesmärki; iv) meetmed eri süsteemide vahelise ja sisemise lähenemise tagamiseks.
158	Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)	Eesmärk	Pensionireformi vastuvõtmine	Föderaalne parlament võtab vastu pensionisüsteemi reformi seaduse				2. kv	2024	Pensionisüsteemi reformi käsitleva seaduse vastuvõtmine föderaalparlamendis. Seadus sisaldab järgmisi elemente: i) meetmed pensionisüsteemi rahalise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamiseks; ii) meetmed, mis motiveerivad inimesi jääma tööturul aktiivseks ka pärast ennetähtaegselt pensionile jäämist; iii) meetmed oma solidaarsusrolli suurendamiseks, et tagada inimväärne miinimumpension, selle kindlustuslik roll ja sooline tasakaal, võttes arvesse üldist pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamise eesmärki; iv) meetmed eri süsteemide vahelise ja sisemise lähenemise tagamiseks.

N. KOMPONENT 5.1. Koolitus ja tööturg

Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent koosneb meetmetest, mille eesmärk on suurendada tööhõive määra, tagades samal ajal kaasava tööturu. Meetmed hõlmavad tööjõu varustamist oskustega, mis vastavad tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, sealhulgas rohe- ja digipööre, ning tööturul osalemise suurendamist koolituse, aktiveerimise ja juhendamise kaudu, aga ka tööhõive lõksudega tegelemist ja töö tasuvaks muutmist.

See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 vähendada oskuste mittevastavust ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-5.01. „Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K“ Vallooni piirkonnas

Investeerimismeetmega töötatakse Valloonias innovatsiooni ja tööstuse ümberkujundamise stimuleerimiseks välja mitut valdkonda hõlmav inseneriteaduste keskus (A6K), tööstusettevõtete meeskonnad, idufirmad, ülikoolid ja teaduskeskused, samuti tehnoloogiahariduskeskus (E6K), mis on uuenduslik füüsiline platvorm, mis ühendab Charleroi kesklinna avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke digitaalse ja tehnoloogilise hariduse pakkujaid ning pakub mitmekülgset sisu- ja kestvusalast koolitust. Investeering seisneb keskusi majutavate hoonete renoveerimises ja ehitamises ning projekti kiirendamiseks ja laiendamiseks vajalike tegevuste toetamises. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-5.02. „ELi biotehnoloogia kool ja tervishoiukeskus“ Vallooni piirkonnas

Investeerimismeede hõlmab 5 500 m² suuruse koolituskeskuse ehitamist ja varustamist Gosselies’s asuvas biopargis (Hainaut’ provints, Vallooni piirkond), mis keskendub biotehnoloogia/biofarmaatsiasektori edasiarendamiseks vajalike oskuste arendamisele. ELi biotehnoloogia kool & tervishoiukeskus keskendub koolitusprogrammide elluviimisele, mis keskenduvad neljale sambale: STIMi sukeldamine, biotootmise ja -tarne ahel, andmed ja digivaldkond, üldised ja väikesed MBA-d. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. septembriks 2025.

Investeering I-5.03. „Täiendõppe taristu uuendamine“ Vallooni piirkonnas

Investeerimismeede hõlmab tipptasemel seadmete ehitamist, renoveerimist ja uuendamist kuue projekti raames, millega toetatakse oskuste arendamist Valloonia piirkonnas: i) Belgradi koolituskeskus (Namur); ii) pädevuskeskuse laiendus (273 m² Seneffe’i keskus) ja sisustamine (1 052 m² FOREMi hoone – 300 m² Halli 3–700 m² Liège’i hoone), mida võib toetada ka muudest ELi vahenditest; iii) tehnilise pädevuskeskuse Technocity Competence Centre laiendamine; iv) tehnilise pädevuskeskuse (Seraing) renoveerimine; v) Foremi klassikalise koolituskeskuse infrastruktuuri laiendamine; vi) keskuse Centre for Contemporaines Eco-Technologies and Continuous Training (Mons) loomine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-5.04. „Õppimine ja karjäär“ flaamikeelses kogukonnas

Meetmega rakendatakse Flaami valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepet, mille eesmärk on edendada koolitust ja elukestvat õpet. Meede koosneb järgmistest allmeetmetest: i) ettevõtete pädevuskontrollid; ii) veebipõhise koolituse pakkumise laiendamine; iii) ajutiste töötute koolitus; iv) tugev sotsiaalne ettevõtlus; v) koolituspuhkuse lisatoetus. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-5.05. „Tööturu taaskäivitamise strateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Investeering seisneb pealinna Brüsseli piirkonna tööturu taastamise strateegia rakendamises. Strateegias keskendutakse aktiveerimis- ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele ning tööotsijate ja töötajate toetamisele tulevaste või puuduolevate töökohtade leidmisel. Investeerimismeetmed hõlmavad toetust ümberõppeks või ümberorienteerumiseks tööjõupuudusega kutsealadele. Selleks saavad 600 inimest, kes saavad kasu Brüsseli strateegia meetmetest, samuti toetust ümberõppeks või ümberorienteerumiseks tööjõupuudusega kutsealadele. Ümberõpe või ümbersuunamine on mitmesugune: koolitus, sõelumine, testimine ja kohandamine andmebaasides. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-5.06. „Digioskused“ flaamikeelses kogukonnas

Meetmega rakendatakse Flaami valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepet, mis sisaldab eesmärki korraldada Flandrias digipööre (kokkuleppe teine sammas). Projekt koosneb kolmest eraldi algatusest: i) „e-õppe tegevuskava“, milles nõutakse, et riiklikud koolitajad töötaksid välja oma veebipõhise koolituspakkumise, ii) „karjääri digivahendid ja -teenused“, töötades välja individuaalse koolitus- ja karjäärikonto, iii ) „digivahendid ja -teenused tööandjatele ja partneritele“, koos Flandria riikliku tööhõiveteenistuse (VDAB) ning töö- ja sotsiaalmajanduse ministeeriumi (Werk & Social Economie) digipöördega. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering I-5.07. „Digitaalne elukestev õpe“ Vallooni piirkonnas

Investeerimismeetme eesmärk on tugevdada digikoolitust Valloonias. Selle eesmärgi raames tagatakse digiseadmed 22 süüve-koolitusruumi arendamiseks koolituskeskustes ja 17 aruka nurga loomiseks Vallooni piirkonna FIEde ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asenduskoolituse instituudi (IFAPME) kohalikele teenustele. Elementaarsed digikoolituse vajadused integreeritakse koolitusprogrammidesse ning õpetajatele ja praktikantidele pakutakse 10 000 tundi digiüleminekuga seotud pedagoogilist koolitust.

Ehitatakse viis uut avaliku tööturuasutuse (FOREM) koolituskohta, ehitatakse uus „ümberehitamis- ja STEM-platvorm“ ning renoveeritakse neli olemasolevat kohta. Tagatakse digiseadmed, mis võimaldavad 9 immersiivse koolitusruumi („digitehased“) loomist ning „ümberehitamis- ja STEM-platvormi“ digitaliseerimist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform R-5.01. „Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke“ föderaaltasandil

Reformimeede koosneb kahest tegevussuunast, mille eesmärk on i) muuta töö tasuvamaks ja ii) edendada tööjõu liikuvust sektoritesse, kus valitseb tööjõupuudus.

Esimene reformisuund on muuta töötamine tasuvamaks neile, kes saavad töötushüvitisi või integratsioonitulu. Selleks tagatakse, et (osalise tööajaga) töö ja (osalise) töötushüvitise või (osalise tööajaga) integratsioonitulu kombinatsiooni korral on asjaomase isiku jaoks rahaliselt ja sotsiaalselt soodsam oma osalise tööajaga tööaega suurendada. Pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist võetakse vastu otsus palga ja sotsiaaltoetuste ajutise või piiratud kombineerimise võimaluste laiendamise kohta.

Teise reformisuuna puhul on meetme eesmärk edendada konkreetses sektoris koondatud töötajate liikuvust sektoritesse, kus on puudus oskustöölistest. Selleks kehtestab valitsus sotsiaalpartneritega konsulteerides täiendava toetuse pikaajalistele töötutele, kes naasevad tööle teise piirkonda või sektorisse, kus neid napib.

Föderaalvalitsuse otsus reformi kehtestamise kohta jõustub 1. jaanuaril 2024.

Reform R-5.03. „Õppekonto“ föderaaltasandil

Reformimeede koosneb kolmest osast. Meetme eesmärk on i) anda igale töötajale individuaalne õigus koolitusele; ii) töötada välja maksusoodustused ettevõtetele, mis pakuvad töötajatele rohkem koolitustunde kui need, mis on seadusega juba ette nähtud, ning iii) kõrvaldada föderaalüksustega konsulteerides takistused ajutiselt töötute töötajate koolitusel osalemiselt. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.

Selleks et anda i) igale töötajale individuaalne õigus koolitusele, on kavas muuta 5. märtsi 2017. aasta teostatavat ja hallatavat tööd käsitlevat seadust. Kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb sektoriülesel tasandil tagada, et igal töötajal on õigus keskmiselt viiele koolituspäevale (või samaväärsele tundide arvule) aastas. Reformi eesmärk on saavutada iga töötaja individuaalne õigus koolitusele enne parlamendi ametiaja lõppu. Vähem kui kümne töötajaga ettevõtete ja vähem kui 20 töötajaga ettevõtete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis erandeid.

Alapunkti ii) puhul jõustus reform 1. jaanuaril 2021 vastavalt 20. detsembri 2020. aasta programmseaduse 2. jaotise 1. peatüki 4. jaole, mis avaldati ametlikus väljaandes 30. detsembril 2020. Maksusoodustused seisnevad maksuvabastuses avansilise maksu tasumisest töötajatele, kes on läbinud vähemalt kümnepäevase koolituskursuse katkematu 30 kalendripäeva jooksul (ettevõtetele, kes teevad vahetustega või öötööd katkematu 60 kalendripäeva jooksul; väikeettevõtjate puhul on piirmäär viis päeva katkematu 75 kalendripäeva pikkuse ajavahemiku jooksul).

Uuritakse võimalust tagada parem andmevoog riikliku tööhõiveameti ja piirkondlike tööturuasutuste (VDAB/ACTIRIS/FOREM/Arbeitsambt) vahel, et korraldada koolituspakkumine töötajatele, kelle ajutine töötus kestab kauem või on struktuursem (iii). Teave peab võimaldama piirkondlikel tööturuasutustel pakkuda koolitust pikaajalises või struktuurilises ajutises töötuses olevatele töötajatele, et nad tööturule naasta.

5. märtsi 2017. aasta teostatavat ja hallatavat tööd käsitleva seaduse muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022.

Reform R-5.04. „Elukestev õpe“ flaamikeelses kogukonnas

Reformimeede sillutab teed individuaalsele õppe- ja karjäärikontole, mis muudab kõik koolitusstiimulid ühes keskses kohas selgelt nähtavaks, et kodanikud teaksid selgelt oma õpiõigusi ja olemasolevat tuge. Sotsiaalpartnerid ja Flaami valitsus lepivad kokku visioonidokumendis, milles sätestatakse, kuidas Flaamis võetakse kasutusele õppe- ja karjäärikonto, võttes arvesse vajadust suurendada kodanike jaoks läbipaistvust, haavatavate rühmade paremat kaasamist ja tagada kooskõla föderaalsel tasandil loodud digitaalse õppekonto platvormiga. Visioonidokument esitatakse 30. juuniks 2022.

Reform R-5.05. „Vallooni tööotsijate toetamise reform“ Vallooni piirkonnas

Reformimeetmete eesmärk on parandada tööotsijate aktiveerimise tõhusust Valloonias, kohandades tööotsijate juhendamist ja lahendustele suunatud toetamist käsitlevat dekreeti. Tööotsijate uue juhendamise ja lahendustele suunatud toetuse eesmärk on toetada kõiki tööotsijaid, kasutada ära kogu kättesaadav teave, kontrollida registreerimisel oskusi ning optimeerida koostööd Vallooni piirkonna avaliku tööturuasutuse (Forem) ja tugipartnerite vahel. Reformi käigus kasutatakse tõhusaid digivahendeid, mis võimaldavad hallata kõige sõltumatumate tööotsijate kaug- ja/või näost näkku karjäärivõimalusi, tugevdades samal ajal vahetut toetust kõige enam abi vajavatele tööotsijatele. Tööotsijate juhendamist ja lahendustele suunatud toetust käsitlev dekreet võetakse vastu 30. septembriks 2021 ja see jõustub kümme päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
159	A6K/E6K Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus (I-5.01)	Eesmärk	A6K-E6K kaudu arendatav tegevus	Juhtkomitee on esitanud aruande lõpetatud tegevusetappide kohta				1. kv	2023	Ettevõtluse arendamise etapi lõpuleviimine digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskuse loomiseks: inkubatsioonipakkumise arendamine, rajades ettevõtete looja, töötades välja digitaalse koolituse pakkumise, korraldades projektikonkursid loodud idufirmadele, luues tehnoloogilised esitlused ja taristu, mis on seotud koostöö ja projektidega, on toimivad.
160	Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03)	Siht	Hooned ja seadmed koolituseks, tööhõiveteenused		m2	0	11 374	4. kv	2025	11 374 m² hõlmab järgmiste hoonete ostmist või renoveerimist või ehitamist (ja sisustamist) ja/või seadmeid: -Aptaskil -Technocité -Forem -Centre des Ecotechnologies – Mons
161	ELi biotehnoloogia kool ja tervishoiukeskus (I-5.02)	Siht	ELi biotehnoloogia kooli ja tervishoiukeskuse ehitamine ja varustamine		m2	0	5 500	3.kv	2025	5 500 m² suurune täielikult varustatud hoone koolitus-, tööhõive- ja inkubatsiooniteenuste jaoks, mis on osa SODEVIMMO ehitatavast mitmeotstarbelisest hoonest Biotech5, mille suurus on 25 000 m² ja mis asub Gosselies’ linna BioParkis. Seadmete hulka kuuluvad eelkõige virtuaalreaalsuse moodulid, STEM-süüveruum, „digikaksikute“ seadmed, digiseadmed õpperuumide jaoks ja robotiseeritud tootmisliin.
162	Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01)	Siht	A6K-E6K renoveerimise ja laiendamise lõpuleviimine		m2	5 000	25 000	2. kv	2026	25 000 m² suurune täielikult varustatud hoone koolitus-, tööhõive- ja inkubatsiooniteenuste jaoks
163	Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03)	Siht	Hooned ja seadmed koolituseks, tööhõiveteenused		m²	11 374	35 574	2. kv	2026	Ehitatud, renoveeritud ja/või varustatud hooned kokku 35 574 m², sealhulgas 24 200 m², mis katavad Belgradis Technifuturis asuvat „Ecocentre de formation“ ja Jemappes asuvat Ecotechnologiesi keskust.
164	Õppimine ja karjäär (I-5.04)	Siht	Koolituspuhkuste ja veebipõhise koolituse toetamine Flandrias		Veebipõhisele koolitusele registreerunute arv / koolituspuhkuse õigused, mida kasutati	0	307 500	4. kv	2022	Alates 2021. aastast on kasutatud õppepuhkust või registreerutud veebipõhistes koolituspakkumistes 307 500.
165	Õppimine ja karjäär (I-5.04)	Siht	Flandria ettevõtete toetamine pädevuskontrollide ja projektikonkursside kaudu		Ettevõtted	0	357	4. kv	2024	Meetme raames on toetust saanud 357 ettevõtjat, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest: i) VKEd saavutasid pädevuskontrolli, ii) sotsiaalmajanduse ettevõtted, keda toetati nende uuendusliku strateegilise ümberkujundamise käigus konkursikutsete „avatud innovatsiooni strateegiline ümberkujundamine“ ja „tulevane suunitlusega koolitus sotsiaalmajanduse kõige haavatavamate rühmade toetamiseks“ kaudu.
166	Tööturu taaskäivitamise strateegia keskendus aktiveerimis- ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele (I-5.05)	Siht	Tööotsijate ja töötajate aktiveerimistoetus Brüsselis		Isikud	0	600	4. kv	2024	600 inimest saavad kasu Brüsseli strateegia meetmetest, sealhulgas toetuskavast ümberõppeks või ümbersuunamiseks kutsealadele, kus valitseb puudus. Ümberõpe või ümbersuunamine on mitmesugune: andmebaaside ametiprofiili koolitus, sõelumine, testimine ja isegi kohandamine.
167	Õppimine ja karjäär (I-5.04)	Eesmärk	Ajutiste töötute toetamine Flandrias	Esitati VDAB aruanne, mis tõendab teavitustegevust				4. kv	2022	Flaami riiklik tööturuasutus (VDAB) võtab ühendust kõigi alates 1. jaanuarist 2021 ajutiselt töötuks jäänud isikutega, et asuda väljaõppe, praktika, ajutise töö või vabatahtliku töö juurde.
168	„Elukestev õpe“ flaamikeelses kogukonnas (R-5.04)	Eesmärk	Visioonidokument õppe- ja karjäärikonto kohta Flandrias	Valitsuse kokkuleppe avaldamine				2. kv	2022	Sotsiaalpartnerite ja Flaami valitsuse poolt kokku lepitud visioonidokument, milles sätestatakse, kuidas Flandrias võetakse kasutusele õppe- ja karjäärikonto, võttes arvesse vajadust suurendada kodanike jaoks läbipaistvust, haavatavate rühmade paremat kaasamist ja tagada kooskõla föderaalsel tasandil loodud digitaalse õppekonto platvormiga.
169	Digioskused (I-5.06)	Siht	E-õppe pakkumise arendamine Flandrias		E-õppe projektid	0	37	4. kv	2022	Pärast projektikonkurssi kiidetakse heaks, algatatakse ja viiakse lõpule 37 e-õppe projekti.
170	Digioskused (I-5.06)	Eesmärk	Digivahendid ja -teenused kodanikele, tööandjatele ja Flaami avaliku tööturuasutuse partneritele on Flandrias täielikult kasutusele võetud	VDAB ja osakonna WSE juhtimise ja poliitika järelevalve aruanne				4. kv	2024	Aruandes kinnitatakse järgmiste digivahendite ja -teenuste täielikku kasutuselevõttu Flandrias kodanike, tööandjate ja VDAB partnerite jaoks: 1. Isikupärastatud karjäärialane digiplatvorm, kus pakutakse kodanikele personaalseid koolitusvõimalusi ja -stiimuleid, on kättesaadav ja toimiv. 2. VDABi ja digipartnerite platvormi digitaalne tööandjate kontaktpunkt on toimivad, mis võimaldab VDAB vahendajatel võtta aktiivselt ühendust kõigi tööandjatega, kellel on vabad töökohad, ning toetada neid vabade töökohtade täitmisel digitaalselt. Kõiki VDAB partnereid jälgitakse ka digitaalse partnerplatvormi kaudu. 3. Digiteenuseid tööandjatele on laiendatud osakonna WSE digitaalse tööandjate leti kaudu, mis on kättesaadav kõigile tööandjatele. 4. Osakonna WSE partneritele mõeldud andmeökosüsteem on toimivaks muudetud: 15 asjakohast andmekogumit tehakse kättesaadavaks avatud andmete platvormil teadusuuringute ja muude eesmärkide jaoks.
171	Digitaalne elukestev õpe (I-5.07)	Eesmärk	Digioskuste, sealhulgas põhiliste digioskuste õpetamise ja koolituse ajakohastamine Valloonias digitaalsete vahendite, tipptasemel taristu, pädeva mentorluse ja uuenduslike projektide kaudu.	Eri projektide lõpuleviimist kinnitav aruanne				2. kv	2026	IKT-seadmed tehakse kättesaadavaks ja võetakse kasutusele Vallooni piirkonna füüsilisest isikust ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asenduskoolituse instituudi (IFAPME) 39 immersiivse koolitusruumi jaoks (22 koolituskeskust ja 17 kohalikku teeninduskohta). Üheksa Vallooni avaliku tööturuasutuse (FOREM) tegevuskohta ehitatakse ümber ja varustatakse digitaalsetes tehastes (neli renoveeritud ja viis ehitatud) ning üks koht varustatakse ümberehitamis- ja STEM-platvormiga. Digitaalse põhikoolituse vajadused integreeritakse praegustesse koolitusprogrammidesse ja uutesse IT-sektori koolitusprogrammidesse, mis põhinevad tööturu vajadustel, ning selle alusel pakutakse õpetajatele ja praktikantidele 10 000 tundi digiüleminekuks vajalikku pedagoogilist koolitust. Ehitatakse või kohandatakse 6 000 m² ulatuses digioskuste alast koolitust pakkuvat koolitustaristut.
172	Õppekonto (R-5.03)	Eesmärk	Föderaalne reform, millega töötatakse välja töötajate individuaalne õigus koolitusele.	Avaldamine ametlikus väljaandes				4. kv	2021	Võttes aluseks sotsiaalpartnerite ja föderaalvalitsuse vahelise dialoogi, võeti vastu 5. märtsi 2017. aasta seaduse läbivaatamine teostatava ja hallatava töö kohta, millega võetakse kasutusele tee, millega tagatakse, et alates 2024. aastast on kõigil töötajatel õigus keskmiselt viiele koolituspäevale aastas.
173	Õppekonto (R-5.03)	Eesmärk	Föderaalne reform, millega luuakse ettevõtetele stiimulid koolituse pakkumiseks	Avaldamine ametlikus väljaandes				1. kv	2021	20. detsembri 2020. aasta programmseaduse vastuvõtmine parlamendis, millega kehtestatakse töötajatele pärast vähemalt kümnepäevast koolitust osaline vabastus kinnipeetava maksu tasumisest (11,75 %).
174	Õppekonto (R-5.03)	Eesmärk	Reform, millega kehtestatakse kohustuslik registreerimine avalikus tööturuasutuses	Määruse jõustumist käsitlevad sätted				4. kv	2023	Jõustunud on määrus, millega kehtestatakse pikaajaliselt või struktuuriliselt ajutiselt töötuks jäänud töötajate kohustus registreerida end pädevas piirkondlikus teenistuses.
175	Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke (R-5.01)	Eesmärk	Kumulatsioonirežiimi föderaalne reform	Föderaalvalitsuse otsus selle kohta, kuidas reform jõustub.				4. kv	2023	Pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist föderaalvalitsuse otsus laiendada võimalusi palga ja sotsiaaltoetuste ajutiseks või piiratud kombineerimiseks ning tagada kooskõlas tööjõumaksu reformiga, et asjaomaseid isikuid ei karistataks maksuga.
176	Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke (R-5.01)	Eesmärk	Föderaalne reform liikuvuse kohta sektoritesse, kus esineb puudujääke	Föderaalvalitsuse otsus selle kohta, kuidas reform jõustub.				4. kv	2023	Föderaalvalitsuse otsus kehtestada pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist täiendav toetus pikaajalistele töötutele, kes naasevad tööle teise piirkonda või sektorisse, kus valitseb puudus, et tagada töötajate suurem liikuvus ühest sektorist teise.
177	Valloonia tööotsijate toetamise reform (R-5.05)	Eesmärk	Valloonia tööotsijate toetamise reform	Avaldamine ametlikus väljaandes				3.kv	2021	Valloonia parlament võttis vastu dekreedi tööotsijate juhendamise ja neile lahenduspõhise toe pakkumise kohta.

O. KOMPONENT 5.2. Majandustegevuse toetamine

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on aidata kaasa majanduse elavdamisele ning hõlbustada üleminekut keskkonnasäästlikumale ja digitaliseeritumale majandusele, suunates vahendid innovatsioonile ja paljutõotavate sektorite toetamisele. Selle komponendi alla koondatud meetmetel on kolm konkreetset eesmärki:

·selliste tegevuste arendamise toetamine, mis pakuvad paljutõotavaid võimalusi piirkonnale lisaväärtuse andmiseks ja selle väärtuse suurendamiseks;

·teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ja toetamine, et arendada riigi tulevast majanduslikku potentsiaali ning tagada selle tipptase ja konkurentsivõime;

·soodustada tõhusamate tootmisprotsesside rakendamist, mis põhinevad eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiatel.

Selles komponendis pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, kes moodustavad suurema osa Belgia majandusstruktuurist ja keda majanduskriis on eriti mõjutanud.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes üles keskenduma teadusuuringutele ja innovatsioonile ning vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule, ning riigipõhisele soovitusele 2020.3, milles kutsutakse üles parandama ettevõtluskeskkonda, koondama avaliku sektori investeerimisprojekte varasemale ajale ja edendama erasektori investeeringuid, et edendada majanduse elavdamist.

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-5.08. „Nukleaarmeditsiin“ föderaaltasandil

Selle investeeringuga lahendatakse kaks probleemi, mis on seotud kahe kõige paljutõotavama radioisotoopi tulevase piisava kättesaadavuse tagamisega vähiravis: 177Lu ja 225Ac. Esimeses meetmes käsitletakse vajadust uue taristu järele Belgia tuumauuringute keskuses SCK CEN, mis on vajalik 177Lu pakkumise suurendamiseks, võttes arvesse prognoositavaid tulevasi vajadusi, mis eeldatavasti kasvavad 16 000 patsiendilt 2020. aastal 138 000 patsiendini 2026. aastal ELis. Teise meetme peamine eesmärk on viia läbi uuring, mille eesmärk on kaotada lõhe olemasolevate tehnoloogiate ja radioisotoopide 225Ac suuremahulise tootmise võimaldamiseks kindlaks tehtud vajaduste vahel. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-5.08bis. „Nukleaarmeditsiin – teranostiline lähenemine“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on toetada meditsiiniliste isotoopide tarnekindlust tsüklotroonide uuendusliku sihttehnoloogia arendamise kaudu (allprojekt 1) ja optimeerides tootmisprotsessi väherikastatud uraani (allprojekt 2). See investeering koosneb kahest teadus- ja arendustegevuse allprojektist, mis keskenduvad järgmisele: 1) uuendusliku sihttehnoloogia väljatöötamine tsüklotrooni isotoopide tootmiseks. Teadus- ja arendustegevuse tulemusena on uus konstruktsioon valmis ja võimaldab koostada prototüüpe käsitlevaid sihtmärke ja lasta need kiiritada protsessi valideerimiseks uues projektis; ning 2) LEU-põhise tootmisprotsessi optimeerimine. Teadus- ja arendustegevuse tulemusena on hinnatud ja/või katsetatud täiustamisvõimalusi ning kõige asjakohasemad loetletakse aruandes. Iga allprojekti kohta koostatakse aruanne 2026. aasta keskpaigaks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-5.10. Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on rahastada vajalikke investeeringuid, mis võimaldavad suurendada Belgia radioloogilise iseloomustamise ja saastest puhastamise tehnikate ja meetodite alaste teadmiste industrialiseerimist, et rakendada neid Belgia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise ajal, tehes seda Belgias tuumaenergia tootmise kavandatud järkjärgulise lõpetamise ning muude dekomisjoneerimis- ja tervendamisprojektide võimaliku väärtustamise raames. Projekti eesmärk on minimeerida jäätmete kogust, mis tekib Belgia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise käigus. Näiteks maksimeerib see metallide ja betooni korduskasutamist ja ringlussevõttu. Kogu tegevus peab toimuma SCK CENi kõrge turvalisusega rajatistes ja vastama saadud keskkonnaloale. Lõpuks tuleb tagada lahendused kogu olelusringi jooksul, mis ei too kaasa teiseseid jäätmeid, mida ei ole võimalik käidelda. Projekt keskendub üksnes tuumajäätmete korduskasutamisele, ringlussevõtule ja lõppladustamisele, samas kui dekomisjoneerimise käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine jääb projekti kohaldamisalast välja. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-5.11. „Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ Flaami piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on edendada Flandria ettevõtjate innovatsiooni teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu, keskendudes eelkõige kolmele valdkonnale: digitaliseerimine, kestlikkus ja tervishoid. Ette on nähtud kaks eri telge. Esimene telg on suunatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mis keskenduvad kestlikule, digitaalsele ja tervishoiuga seotud tegevusele, millesse on kaasatud ettevõtted või asutused, mis ei ole keskendunud äritegevusele (näiteks haiglad, ülikoolid, teaduskeskused). Teine telg keskendub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise suunamisele ettevõtetele. Selle tegevussuuna raames võivad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid olla seotud näiteks farmaatsiasektori ja 3D-printimise tehnoloogiaga. Samuti on ette nähtud toetus kavandatavas üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis osalemiseks mikroelektroonika valdkonnas. Meetme raames antakse toetust vähemalt 200 projektile, mis hõlmavad meetme kõiki sekkumisvaldkondi. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse osa selle investeeringu kuludest. See investeering võib saada toetust ka muudest liidu programmidest või vahenditest selliste kulude katmiseks, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 11 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 13 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

Investeering I-5.12. „Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine“ Vallooni piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on toetada uute põllumajandussektorite arengut, mis põhinevad lühikeste tarneahelate põhimõttel, ja puuduvate vahendite („sidemed“) arendamist olemasolevas tarneahelas. See on jagatud kaheks allmeetmeks:

·30 väikesemahulise infrastruktuuri loomine, et toetada neljast toiduahelast (puu- ja köögiviljad, teraviljad ja taimsed valgud) pärit toodete tootmist, ladustamist, transporti ja väikesemahulist töötlemist. See hõlmab ka nelja projekti, üks iga toiduahela kohta, et toetada selliste seemnete, seemikute ja tehnikate arendamist ja tootmist, mis on kohandatud kliimamuutustega, ning ilma fütosanitaarsete sisenditeta viljelemist;

·kahe logistikakeskuse ehitamine, mis tegelevad hulgimüüjate, esmatoodete töötlemise ja ühistute inkubaatoriga, sealhulgas 1 700 päikesepaneeli, 15 laadimispunkti elektrisõidukite jaoks ja 200 kW energiasalvestussüsteemi paigaldamine. Seda täiendab elutähtsa taristu ehitamine (vähemalt viis taristuühikut, millest üks hoidla, üks veski, üks puuvilja-/köögiviljade muundamisüksus ning üks BtoB hoidla ja turg), mis aitab kaasa jätkusuutliku toidutarneahela kasutuselevõtule kogu Vallooni piirkonnas.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 14 seotud tegevus ning iii) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-5.13. „Valloonia turismisektori digitaliseerimine“ Vallooni piirkonnas

Selle investeeringu eesmärk on muuta Vallooni piirkonna turismitööstus vastupidavamaks. Projektis keskendutakse sektori digitaliseerimisele, rakendades meetmeid, et suurendada turismiettevõtjate (VKEd, FIEd ja mittetulundusühingud) kohalolekut internetis ja nende sõltumatust kolmandate poolte platvormidest. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform R-5.06. „Menetluste optimeerimine: Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused“ Flaami piirkonnas

Reformi eesmärk on lihtsustada keskkonnalubade andmise menetlusi, sealhulgas kehtestades tingimused otsuste edasikaebamise võimaluse kohta. See koosneb kehtiva määruse läbivaatamisest, mille eesmärk on vähendada juhtumi menetlemiseks vajalikku aega ja tagada suurem õiguskindlus. Läbivaatamise lõpus avaldatakse aruanne, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform R-5.07. „Innovatsioonibaasi laiendamine“ Flaami piirkonnas

Reformi eesmärk on tagada, et olemasolevad vahendid ei piiraks VKEde juurdepääsu innovatsioonitoetustele. See koosneb selliste olemasolevate vahendite läbivaatamisest, mille eesmärk on ergutada kergemini kättesaadavat ja VKEde vajadustele kohandatud innovatsiooni. Läbivaatamise lõpus avaldatakse aruanne, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering I-5.18. „SMELD: „Metallide sulatamise tehnika tasemele vastavad piirangud jäätmete maha- ja demineerimise ajal“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on aidata maksimeerida tuumarajatiste dekomisjoneerimisest tulenevate metallide ringlussevõttu. See koosneb fundamentaalsest teadus- ja arendustegevusest, mille eesmärk on parandada teadmisi metallide sulatamise protsessist, ning sellele järgneb tööstuslik teadus- ja arendustegevus, et uurida põhjalikult praktilisi rakendusi. Investeeringu eesmärk on ka suurendada tuumarajatiste dekomisjoneerimise käigus ringlusse võetud metallide töötlemise suutlikkust. Selles kontekstis hõlmab investeering sulatusahju paigaldamist, mida saab kasutada mitteradioaktiivsel režiimil. Sellele investeeringule järgnevad etapid, mis viivad radioaktiivse materjaliga sulatusahju käitamiseni, mis peaks toimuma alles 2027. aastal. Selle investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
179	Nukleaarmeditsiin (I-5.08)	Eesmärk	Radioisotoopide rajatis on ehitatud ja tellitud (FANC ja FAGG)	Rajatis on ehitatud ja töökorras.				2. kv	2026	177Lu radioisotoobi rajatis on ehitatud ja toimib, olles saanud kõik vajalikud load ühelt poolt asutuselt Agence fédérale de Contrôle nucléaire (FANC) ja teiselt poolt ravimi- ja tervisetoodete föderaalametilt (FAGG) ning järgides kõiki direktiiviga 2011/92 seotud föderaal- ja Flaami tasandil kohaldatavaid õigusakte.
180	Nukleaarmeditsiin (I-5.08)	Eesmärk	Tehnoloogiapakett on valmis	Teostatavusaruanne, milles kirjeldatakse tehnoloogiapaketti, mida investorid vajavad 225Ac suuremahuliseks tootmiseks 226Ra versioonist, on avaldatud				4. kv	2024	Avaldatud on teostatavusaruanne, milles kirjeldatakse tehnoloogiapaketti, mida investorid vajavad 225Ac suuremahuliseks tootmiseks 226Ra-st. Aruanne sisaldab järgmisi elemente: 1) töökorras kuumkambrite paigaldis SCK CENis 226Ra allikate käsitsemiseks 2) elektron–gammamuunduri projekt, mis ehitatakse suuremahuliseks tootmiseks 3) suuremahuliseks tootmiseks ehitatavate siht- ja kiiritusmoodulite projekteerimine 4) täielikult laienev radiokeemilise eraldamise meetod ja 226Ra ringlussevõtuprotsess – valmis ulatuslikuks rakendamiseks 5) 225Ac tootmisrajatise kontseptuaalne projekt 6) radioaktiivsuse käitlemise hoone litsentsimise (FANC) ja hea tootmistava (GMP) litsentsimise (FAGG) tegevuskava.
184	Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10)	Eesmärk	Materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks riigihankelepingu sõlmimine (MaT)	Kirjalik teade materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamise riigihankelepingu sõlmimise kohta				4. kv	2023	Teade selle kohta, et majandus- ja tööminister on sõlminud lepingu materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks, mida on vaja külmkatsete tegemiseks ja tuumarajatiste dekomisjoneerimise käigus tekkivate mittetuumajäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja lõppladustamiseks väljatöötatava tehnoloogia tutvustamiseks; vajalikud ehitusload ja litsents saadakse asutuselt Agence fédérale de Contrôle nucléaire (FANC). Hoone vastab kõigile föderaal- ja Flaami tasandil kohaldatavatele õigusaktidele, mis on seotud direktiiviga 2011/92.
185	Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10)	Eesmärk	Materjalitöötlusrajatis (MaT), mis on ehitatud ja tellitud; juhtumiuuring lõpetatud;	materjalitöötlusrajatis (MaT) toimib.				2. kv	2026	Materjalitöötlusrajatis (MaT), mida on vaja külmkatsete tegemiseks ja tuumarajatiste dekomisjoneerimise käigus tekkivate mittetuumajäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja lõppladustamiseks väljatöötatava tehnoloogia tutvustamiseks, on pärast vajaliku taristu ja varustuse alast valikumenetlust ehitatud, varustatud ja toimiv. Belgia tuumaelektrijaama konkreetse komponendi (näiteks aurugeneraatori) täieliku (kogu olelusringi hõlmava) dekomisjoneerimise projekti raames viiakse lõpule juhtumiuuring.
186	Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11)	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide riigihankelepingute sõlmimine	Riigihankelepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	VLAIO ja osakond „Departement Economie, Wetenschap en Innovatie“ (EWI) on esitanud teate selle kohta, et pärast projektikonkurssi on edukaid kandidaate olnud 200 projekti jagu ning esitatud on ka tingimused, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. 20 000 000 eurot eraldatakse projektile „PREVAIL“. Projektide puhul, mida toetatakse toetuskavade kaudu, mis ei tööta projektikonkursside alusel, tagatakse vastavus tehnilistele suunistele „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) ka abikõlblikkuse kriteeriumi abil, mis põhineb samal kõrvalejätmise loetelul ning asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõudel.
187	Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11)	Eesmärk	Rahastatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ning taristuprojektid	Toetust saanud projektidele tehtavad maksed				2. kv	2026	Projektile „PREVAIL“ makstakse vähemalt 20 000 000 eurot. Muudest liidu programmidest või vahenditest eraldatud summasid selle summa hulka ei arvestata. Projektidele makstakse vähemalt 200 500 000 eurot, et toetada konkursikutset ja toetuskavade kaudu valimist. .
188	Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)	Eesmärk	Kahe omavalitsusüksustevahelise äriühingu (SPI, IGRETEC) ehitustööde riigihankelepingute sõlmimine toidusektori infrastruktuuri ehitamiseks	Kirjalik teade toidusektori taristu ehitamistööde riigihankelepingute sõlmimise kohta				1. kv	2024	Kahe omavalitsusüksusevahelise asutuse (SPI, IGRETEC) poolt kahe logistikakeskuse ehitamiseks riiklike ehitustöölepingute sõlmimine koos toetuskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
189	Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)	Siht	Toetus 30 toidu ümberpaigutamise projektile, neljale kujunemisjärgus sektorile ja viiele taristuelemendile		Projekti	0	39	4. kv	2022	Toetuste andmine 30 väikesemahulisele taristule, neljale suuremale struktureerivale projektile (üks iga sektori kohta: puu- ja köögiviljad, teraviljad, taimsed valgud) ja vähemalt 5 infrastruktuuriühikut.
190	Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)	Siht	Kahe logistikakeskuse ehitamine lõpetatud		Keskused	0	2	2. kv	2025	Kahe logistikakeskuse ehitamine ja sisseseade, mis tegelevad hulgimüüjate, esmatoodete töötlemise ja ühistute inkubaatoriga kokku 5 500 m² suuruse pindalaga. Kahe logistikakeskuse seadmete hulka kuulub 1 700 päikesepaneeli, 15 laadimispunkti elektrisõidukite jaoks ja 200 kW energiasalvestussüsteemi paigaldamine.
191	Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)	Siht	Lõpule on viidud vähemalt viie taristuüksuse, 30 väikesemahulise taristu ja 4 suurema struktureerimisprojekti ehitamine		Taristu	0	39	2. kv	2026	Vähemalt viie taristuüksuse ehitamine (millest laohoone, veski, puu-/köögiviljade muundamisüksus ning BtoB hoidla ja turg), 30 väikesemahulist taristut ja 4 suuremat struktureerimisprojekti ning eelarve on 40 500 000 eurot.
192	Vallooni turismisektori digitaliseerimine (I-5.13)	Siht	„L’Outil régional de commercialisation“ – aktiivsete kasutajate arv		Aktiivsed kasutajad	0	685	4. kv	2025	685 turismiettevõtjat kasutavad aktiivselt rakendust „L’Outil régional de commercialisation“. Aktiivne kasutaja on kasutaja või turismioperaator, kes kasutab rakendust „L’Outil régional de commercialisation“ (ORC) otse veebipõhise broneerimisvahendina või kassaaparaadina või kelle veebipõhine broneerimisvahend on otseselt seotud ORCga.
193	Reform – Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused (R-5.06)	Eesmärk	Keskkonnalubade saamise ja edasikaebamismenetluste reform	Aruande ja valitsuse otsuste avaldamine.				4. kv	2022	Flaami justiits-, jõustamis-, keskkonna-, energeetika- ja turismiministri kabineti kinnitatud aruande avaldamine, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest keskkonnalubade menetluste ja valitsuse otsustega seotud haldusmenetluste lihtsustamiseks.
194	Reform – Innovatsioonibaasi laiendamine (R-5.07)	Eesmärk	Innovatsiooni toetamist käsitleva määruse reform	Aruande ja seonduvate valitsuse otsuste avaldamine.				4. kv	2022	Flaami majandus-, innovatsiooni-, töö-, sotsiaalmajandus- ja põllumajandusministri kinnitatud aruande avaldamine, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu innovatsiooni toetamise meetmetele, ning nendega seotud valitsuse otsustest.
247	Tuumameditsiin – teranostiline lähenemisviis (I-5.08bis)	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevus on lõpetatud	Kaks teadus- ja arendustegevuse projekti on lõpule viidud				2. kv	2026	Allprojekti „Innovatiivne sihttehnoloogia tsüklotrooni isotoopide tootmiseks“ puhul on teadus- ja arendustegevus lõpetatud. Uus projekt on valmis ja võimaldab koostada prototüüpe ja kiiritada neid uue projekti protsessi valideerimiseks. Allprojekti „LEU-põhise tootmisprotsessi optimeerimine“ puhul viiakse teadus- ja arendustegevus lõpule. Parandamisvõimalusi on hinnatud ja/või testitud ning loetletakse kõige asjakohasemad. Kahe allprojekti teadus- ja arendustegevus viiakse lõpule ja viiakse ellu 5 967 000 eurot.
248	SMELD – Fed (I-5.18)	Eesmärk	Sulatusahju paigaldamise nõudeid käsitlev ettevalmistav uuring	Avaldatud ettevalmistav uuring				2. kv	2024	Viiakse lõpule ettevalmistav uuring sulatusahju rajamise nõuete kohta ja avaldatakse aruanne.
249	SMELD – Fed (I-5.18)	Eesmärk	Paigaldatakse tööstuslik sulatusahju	Tööstuslikus mastaabis sulatusahjud, mis töötavad mitteradioaktiivsel režiimil				2. kv	2026	Tööstuslik sulatusahju paigaldatakse ja see töötab täielikult mitteradioaktiivsel režiimil.

P. KOMPONENT 5.3. Ringmajandus

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmete üldine eesmärk on aidata kaasa ringmajanduse ja vähese CO2 heitega majanduse arengule. Eelkõige püütakse nendega arendada ringlussevõttu, korduskasutamist ja tööstussümbioosi. Lisaks teatud tavade edendamisele on eesmärk toetada innovatsiooni jäätmekäitluses ja ressursside töötlemises ning arendada koolitust ringmajanduse teatavates valdkondades.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile, samuti riigipõhisele soovitusele 2020.3, millega kutsutakse Belgiat üles suunama investeeringud rohe- ja digipöördesse, eelkõige keskkonnahoidlikku ja tõhusasse tootmisse, ringmajandusse ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-5.08. „Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Selle reformi eesmärk on töötada välja piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia, mobiliseerides kõik piirkondliku majanduspoliitika vahendid, saavutades parema koordineerimise ja koostöö avaliku sektori osalejate vahel ning erasektori aktiivse osalemise. Selle tegevuseesmärgid peavad põhinema kümne töörühma tulemustel.

Majandusliku ülemineku piirkondlikus strateegias sätestatakse 2030. aasta eesmärgid ja viie aasta tegevuskava. See võetakse vastu pealinna Brüsseli piirkonna valitsuse otsusega 31. märtsiks 2022.

Reform R-5.09. „Juhtimine – Circular Flanders“ Flaami piirkonnas

Circular Flanders on Flandria keskne platvorm, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut ringmajandusele koostöös tööstuspartnerite, teadusasutuste, haldusasutuste, pankade ja kodanikuühiskonnaga. Selle reformiga parandatakse ja laiendatakse märkimisväärselt selle platvormi juhtimist. Selles raamistikus keskenduvad avaliku ja erasektori partnerlused temaatiliste töökavade kombinatsioonile, nagu ringehitus, keemia/plast, muud tootmisahelad töötlevas tööstuses, biomajandus ja toiduahel, ning mitmetele strateegilistele hoobadele (rahastamine, innovatsioon, ringmajanduse tarneahelad, teadusuuringud, teadlikkus). Tegevuskava ja töökavade tekstid peaksid valmima 31. detsembriks 2021.

Investeering I-5.14. „Ringlussevõtukeskus“ Flaami piirkonnas

Flandria ringlussevõtukeskuse meetme eesmärk on teha vähemalt kuus olulist investeeringut uutesse ringlussevõturajatistesse. Tähelepanu keskmes on puuduvad ühendused mitmes väärtusahelas, et võimaldada kohalikku ringtootmist, näiteks mähkmete, madratsite ja tekstiili ringlussevõttu. Investeeringuid otsitakse ka plasti- ja keemiasektoris.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) prügilate, jäätmepõletustehaste 15 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 16 seotud tegevus ning iii) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Toetuse andmise otsuses sätestatakse, et abi antakse tingimusel, et tegevus on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.

Meede käivitati 2020. aasta neljandas kvartalis. Lepingute sõlmimine lõpetatakse 31. detsembriks 2022. Projektide elluviimine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-5.15. „Belgia loob ringmajanduse“ föderaaltasandil

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada Belgias üleminekut ringmajandusele. Eesmärk on kolmeosaline:

·turu või poliitika killustatuse vältimine ja integreeritud lähenemisviisi edendamine ringmajanduse koalitsiooni loomise kaudu, keskendudes eelkõige föderaalsele ringmajanduse pädevusele ning föderatsiooni pädevuste ühendamisele kohalike ja piirkondlike pädevustega, nagu nappusest lähtuv kavandamine, korduskasutamine, parandamine ja ringlussevõtt, kemikaaliohutus, ringlussevõetud materjali kontrollimine ja sertifitseerimine;

·rahastada kokku kümmet ringprojekti tööstuses ja teaduskeskustes, et kiirendada üleminekut ja laiendada tegelikku arengut, keskendudes eelkõige projektidele, mis käsitlevad ohtlike kemikaalide asendamist, ja ökodisaini projektidele;

·teadlikkuse suurendamine ja VKEde teavitamine sihipäraste kampaaniate, veebisaidi ja VKEdele mõeldud enesehindamisvahendi loomise kaudu.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevase ringmajanduse projektikonkursi juhendis sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 17 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 18 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 19 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Ringkoalitsioon luuakse 31. detsembriks 2021 ja projektid viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-5.16. „Ringmajanduse kasutuselevõtt“ Vallooni piirkonnas

Vallooni ringmajanduse kasutuselevõtuks tehakse investeeringuid teadus- ja arendustegevuse projektikonkursi kaudu, luues innovatsioonipartnerlusi kahes prioriteetses väärtusahelas, nimelt metallides ja ehitusmaterjalides. Projektid keskenduvad metallide, patareide ja mineraalide ringlusele (korduskasutamine, suurendamine ja ringlussevõtt).

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 20 ning iii) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Meede käivitati 2021. aasta esimeses kvartalis ja viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
195	Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia (R-5.08)	Eesmärk	Majandusliku ülemineku piirkondliku strateegia vastuvõtmine	Pealinna Brüsseli piirkonna valitsuse otsus strateegia vastuvõtmise kohta				1. kv	2022	Brüsseli piirkonna majandusliku ülemineku strateegia, mille on vastu võtnud pealinna Brüsseli piirkonna valitsus (Décision du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale) ning milles määratakse kindlaks 2030. aasta eesmärgid, mis põhinevad avaliku sektori osalejate vahelisel koordineerimisel ja erasektori aktiivsel osalemisel, sealhulgas viieaastane tegevuskava, mis hõlmab prioriteetseid tegevusvaldkondi, millega kehtestatakse sidus avaliku sektori innovatsioonistiimulite pakett, mis soodustab ettevõtlust ökoloogilise ülemineku jaoks.
196	Juhtimine – Circular Flanders (R-5.09)	Eesmärk	Circular Flandersi juhtrühma töö käivitamine	Ametisse määrati Circular Flandersi juhtrühma liikmed ning võeti vastu tegevuskava ja töökavad				4. kv	2021	Ametisse määrati Circular Flandersi juhtrühma liikmed ning võeti vastu tegevuskava ja töökavad ringmajanduse projektide juhtimiseks ja strateegiliste hoobade väljatöötamiseks
197	Ringlussevõtukeskus (I-5.14)	Siht	Kuue riigihankelepingu sõlmimine ringlussevõturajatistega		Rajatised	0	6	4. kv	2022	Toetuse saamiseks on välja valitud kuus ringlussevõturajatiste investeerimisprojekti. Žürii hindab projekte, lõpliku valiku kinnitab Flaami keskkonnaminister. Lepingute sõlmimine projektikonkursi raames välja valitud projektidega, mille tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad kõrvalejäetud loetelu kasutamise kaudu tehnilistele suunistele „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). Toetuse andmise otsuses sätestatakse, et abi antakse tingimusel, et tegevus on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega.
198	Ringlussevõtukeskus (I-5.14)	Siht	Kuue ringlussevõturajatise tööde lõpuleviimine		Rajatised	0	6	2. kv	2026	Kuus ringlussevõturajatist ehitati, kohandati või neid laiendati, et parandada ringlussevõtuprotsesse.
199	Belgia loob ringmajanduse (I-5.15)	Eesmärk	Ringmajanduse projektide riigihankelepingute sõlmimine	Edukatele kandidaatidele riigihankelepingute sõlmimisest teatamine				1. kv	2024	Täitevsekretariaadiga on sõlmitud leping ja tema ülesanne on edendada koostööd ringmajanduse meetmete valdkonnas ja edukate kandidaatide väljavalimist pärast konkursikutset kümne ringmajanduse projekti leidmiseks. Kandidaadid peavad olema eraettevõtjad, kes vajavad rahastamist ökodisaini või kemikaalide asendamisega seotud uurimis- või operatiivprojekti rakendamiseks. Kandidaat loetakse edukaks, kui tema investeerimisprojekt on ametlikult valitud koalitsiooni rahastatavaks. Teade projektikonkursi järgselt välja valitud projektide jaoks riigihankelepingute sõlmimine kohta koos tingimustega, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist.
200	Belgia loob ringmajanduse (I-5.15)	Eesmärk	VKEde teadlikkuse suurendamise ja teavitusmeetmete lõpuleviimine seoses ringmajanduse projektidega	Aruanded kampaaniate mõju kohta, aruanded ringmajanduse projektide lõpuleviimise kohta				2. kv	2026	Vähemalt kolm VKEde teadlikkuse suurendamise ja teavitamise meedet (iga-aastased teavituskampaaniad (kolme aasta jooksul), üks veebisait ja üks enesehindamisvahend) ringmajanduse aspektide kohta on lõpule viidud ja vähemalt üheksa ringmajanduse projekti on lõpule viidud
201	Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16)	Eesmärk	Valloonia ringmajandust edendavate projektide riigihankelepingute sõlmimine	Edukatele kandidaatidele riigihankelepingute sõlmimisest teatamine				2. kv	2022	Edukate kandidaatide valimine pärast projektikonkurssi metallide, akude ja mineraalide ringlussevõtu ja korduskasutamise projektide jaoks. Projektikonkurssidel on tingimused, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist.
202	Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16)	Siht	Valloonia ringmajandust edendavate projektide lõpuleviimine		Projekti	0	11	2. kv	2026	Viidi lõpule vähemalt 11 metallide, patareide ja mineraalide ringlussevõtu ja korduskasutamise projekti.

Q. KOMPONENT 6.1. Kulude läbivaatamine

Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent koosneb meetmetest, mis keskenduvad kulude läbivaatamisele eri valitsustasanditel. Üldine eesmärk on parandada avaliku sektori kulude kvaliteeti ja struktuuri.

See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.1 täitmisele, et parandada avaliku sektori kulude struktuuri ja tõhusust.

Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-6: „Kulude läbivaatamine“

Reformi eesmärk on korraldada kulude läbivaatamine eri valitsustasanditel. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024. Meede koosneb järgmisest viiest allmeetmest:

·Reform R-6.01 – „Kulude läbivaatamine“ föderaaltasandil

·Reform R-6.02 – „Kulude läbivaatamine – Flaami üldine läbivaatamine ja kulunorm Flandrias

·Reform R-6.03. „Kulude läbivaatamine – nullpõhine eelarve“ Vallooni piirkonnas

·Reform R-6.04 – „Kulude läbivaatamine“ pealinna Brüsseli piirkonnas

·Reform R-6.05 – „Kulude läbivaatamine“ prantsuskeelses kogukonnas

Reform R-6.01. „Kulude läbivaatamine“ föderaaltasandil

Reformimeetme eesmärk on kulude struktuuriline läbivaatamine föderaaltasandil ja sotsiaalkindlustuse sektoris. Osana komisjoni struktuurireformi tugiprogrammist on OECD toetanud kulude läbivaatamise ettevalmistamist. 2019. ja 2020. aastal andis ta tehnilist abi ja soovitusi Belgia eelarvemenetluse kulude läbivaatamise tõhusaks rakendamiseks. Kooskõlas OECD soovitustega otsustas föderaalvalitsus käivitada 2021. aasta alguses katseprojektid kolmes peamises valdkonnas: maksukulud, esmased kulud, sotsiaalkindlustussektor. Selleks on loodud töörühmad, kes peavad esitama oma aruande 2022. aasta eelarve ettevalmistamiseks. Siis valib valitsus järgmiseks aastaks välja uued teemad. Protsessi (juhtkomitee, volitused, töörühmade koosseis) hinnatakse pärast katseprojekte, et hinnata, kas kavandatud struktuur ja ajastus on optimaalsed või kas neid on võimalik parandada. Katseprojektide lõpuleviimisel otsustab valitsus 2022. aastal, kuidas kulude läbivaatamine muutub korduvaks protsessiks ja eelarvemenetluse lahutamatuks osaks.

Reform R-6.02. „Kulude läbivaatamine – Flaami üldine läbivaatamine ja kulunorm Flandrias

Reformimeetme eesmärk on muuta Flandria piirkondliku valitsuse kulude prioriteetsust ja neid võimaluse korral piirata: ühelt poolt kulunormi väljatöötamise ja teiselt poolt programmi Vlaamse Brede Herovering (VBH) kaudu, mille eesmärk on tulevastel aastatel struktuurselt siduda kulude läbivaatamine Flaami eelarvemenetlusega. 2022. aastal vastuvõetavas kulunormis määratakse kindlaks valitsemissektori kulude maksimaalne kasv, võttes arvesse tulude kasvu suundumust ja seatud eelarve-eesmärke. Programmi VBH eesmärk on viia 2021. aasta keskpaigaks läbi kümne poliitikavaldkonna hindamine, mille alusel määratakse kindlaks kulude läbivaatamise ulatus. Meetme eesmärk on toetada kulude läbivaatamist 11 poliitikavaldkonnas 2021. aasta septembrist 2025. aasta oktoobrini.

Reform R-6.03. „Kulude läbivaatamine – nullpõhine eelarve“ Vallooni piirkonnas

Reformimeede koosneb nullpõhisest eelarvestamisest ja kulude läbivaatamisest, mis hõlmab kõiki kulusid ja tulusid, mis on struktureeritud seitsme poliitikavaldkonna ümber ning hõlmavad Vallooni piirkonna haldusüksusi ja 170 avaliku halduse üksust. Nullpõhise eelarvestamise lähenemisviis, mille kohaselt tuleb kulusid igal aastal täielikult põhjendada, keskendub tegevus- ja investeerimiskuludele, samal ajal kui kulude läbivaatamisel käsitletakse sekkumiskulusid, mis hõlmavad avaliku sektori vahendite ülekandmist ettevõtjatele, kodumajapidamistele ja kohalikele omavalitsustele. Õppus viiakse väliskonsultantide abiga läbi neljast küsitluslainest koosneva seeriana alates oktoobrist 2020 kuni juunini 2022. Hindamise lõppedes otsustab Vallooni piirkonna valitsus, kuidas kulude läbivaatamine püsivalt eelarvemenetlusse integreerida.

Reform R-6.04. „Kulude läbivaatamine“ pealinna Brüsseli piirkonnas

Reformimeede seisneb kahe kulude läbivaatamise katsemenetluse läbiviimises ja lõpuleviimises ning sellele järgnevas kulude läbivaatamise integreerimises Brüsseli piirkonna eelarvemenetlusse. Struktuurireformi tugiprogrammi toel algatas Brüsseli piirkond kaks kulude läbivaatamise katseprojekti liikuvuse ja sotsiaalelamumajanduse valdkonnas. Nende peamine eesmärk on tugevdada administratsiooni (eelkõige Brüsseli rahandus- ja eelarveameti ning Brüsseli Statistika- ja Analüüsiinstituudi) suutlikkust ning õppida sellest vahendi struktuuri kinnistamiseks. Struktuurireformi tugiprogrammi raames sai Brüsseli valitsus kasu ka oma avaliku sektori finantsjuhtimissüsteemi puuduste põhjalikust analüüsist tänu avaliku sektori kulude ja finantsaruandluse hindamisele (PEFA), mis viiakse lõpule 2021. aasta juulis. Tuginedes katseprojektide käigus saadud kogemustele ning avaliku sektori kulude ja finantsaruandluse hindamise tulemustele, otsustab Brüsseli valitsus, kuidas integreerida kulude läbivaatamine struktuurselt eelarvemenetlusse.

Reform R-6.05. „Kulude läbivaatamine“ prantsuskeelses kogukonnas

Reformimeede seisneb kulude katseliste läbivaatamiste korraldamises ning nendele järgnevas kulude läbivaatamise integreerimises prantsuskeelse kogukonna eelarvemenetlusse. 2022. aasta eelarve koostamiseks valiti välja esimesed katselised läbivaatamised. Teine etapp järgneb ja lõpeb 2022. aasta keskpaigaks. ELi tehnilise toetuse vahendi raames saab prantsuskeelse kogukonna valitsus tehnilist abi, et integreerida kulude läbivaatamine oma eelarvetsüklisse, võimaldades valitsusel otsustada 2023. aasta teises kvartalis, kuidas integreerida kulude läbivaatamine eelarvetsüklisse.

Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
205	Kulude läbivaatamine (R-6)	Eesmärk	Kulude läbivaatamise katseprojekt või integreerimine eelarvemenetlusse (1)	Lõpuleviidud katseprojektid ja nendega seotud aruanded				4. kv	2021	Föderaaltasand, Vallooni piirkond ja pealinna Brüsseli piirkond: Kulude läbivaatamise katseprojekti lõpuleviimine ja aruande koostamine. Flaami piirkond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine.
206	Kulude läbivaatamine (R-6)	Eesmärk	Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või pilootprojekti lõpuleviimine:	Valitsuse otsus				4. kv	2022	Föderaaltasand, Vallooni piirkond ja pealinna Brüsseli piirkond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine. Prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise katseprojekti lõpuleviimine ja aruande koostamine.
207	Kulude läbivaatamine (R-6)	Eesmärk	Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või (2):	Valitsuse otsus				4. kv	2023	Prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine. Föderaaltasand, Flaami piirkond, Vallooni piirkond, pealinna Brüsseli piirkond ja prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (2): Kulude läbivaatamise tulemuste süstemaatiline lisamine iga-aastasesse ja mitmeaastasesse eelarve planeerimisse alates 2024. aasta eelarveseaduse ettevalmistamisest. See hõlmab muu hulgas kulude läbivaatamise programmiga seotud tulemuste, sealhulgas kokkuhoiu kvantifitseerimist tagantjärele.
208	Kulude läbivaatamine (R-6)	Eesmärk	Kulude järelhindamine	Hindamisaruanne				4. kv	2024	Föderaaltasand, Flaami piirkond, Vallooni piirkond, pealinna Brüsseli piirkond ja prantsuskeelne kogukond: Kulude järelhindamine: Kulude läbivaatamise hindamisaruande avaldamine.

REPowerEU peatükk

R. KOMPONENT 7.1. Hoonete renoveerimine

REPowerEU peatükis käsitletakse fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ja energiatõhususe suurendamise probleemi. Belgia taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU peatüki selle komponendi eesmärk on renoveerida olemasolev hoonefond ning muuta see energia- ja ressursitõhusamaks. Komponent keskendub era- ja avaliku sektori hoonete, sealhulgas sotsiaaltaristu ja elamute renoveerimisele ning üldisemalt energiatõhususe seisukohast vähem tõhusate hoonete renoveerimisele. Seetõttu aitab see komponent vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja edendada säästva ehituse kasvu ning sotsiaalset vastupanuvõimet energiaarvete vähendamise kaudu.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2022.4 ja 2023.4, kutsudes Belgiat üles vähendama üldist sõltuvust fossiilkütustest, suurendades energiatõhusust ja vähendades fossiilkütuste kasutamist hoonetes.

R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform R-7.01. Pealinna Brüsseli piirkonna õhu-, kliima- ja energiaseadustiku läbivaatamine

Reformiga muudetakse Brüsseli õhu-, kliima- ja energiakoodeksit (COBRACE), kehtestades uued kohustused hoonete ja uute hoonete renoveerimiseks. Hoonete energiatõhususe sertifikaat on nõutav kõigi elamu- ja mitteeluhoonete puhul. Elamufondi puhul peavad kõik hoonete energiatõhususe üksused läbima renoveerimistööd, et täita järgmised primaarenergia tarbimise nõuded: Elamufondi hoonete energiatõhususe üksused peavad vastama primaarenergia tarbimise tasemele, mis on väiksem kui 275 kWh/m² aastas (E-klassi piirmäär) kümne aasta jooksul või hiljemalt 2033. aastaks ning alla 150 kWh/m² aastas (C-klassi piirmäär), kui nõuded tuleb saavutada 20 aasta jooksul.

Alates 1. jaanuarist 2025 on kõigil uutel hoonetel ainult sellised küttesüsteemid, mille puhul soojusgeneraatorid vastavad direktiivi 2009/125/EÜ ökodisaini nõuetele ja toodavad soojust ainult elektrist ja/või taastuvatest energiaallikatest ja/või on ühendatud tõhusa kaugküttesüsteemiga. Teiseks peab alates 2027. aastast iga uus ehitis, mida omab, kasutab või kavatseb kasutada avaliku sektori asutus, täitma heitevaba eesmärgi ja olema varustatud päikeseenergiast energia tootmise käitisega. Kolmandaks tuleb alates 2030. aastast saavutada heitevaba eesmärk iga uue ehitusega.

Reformi rakendamise üleminekuperiood algab 30. juunil 2024, kui küttesüsteemide ökodisaini nõuded jõustuvad alates 1. jaanuarist 2025.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering I-7.01. Pealinna Brüsseli piirkonna „täiustatud energiatoetuste kava“

Selle meetmega rahastatakse Renolutioni renoveerimise toetusprogrammi toetusi väikese sissetulekuga leibkondade energiatõhusaks renoveerimiseks. Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering I-7.02. „Laiendatud meede: Flaami piirkonna „täiustatud energiatoetuste kava“

Selle investeeringuga suurendatakse reformi R-1.01, Flaami piirkonna allinvesteeringuid i) „Täiustatud energiatoetuste kava“ komponendi 1.1 alusel: Renoveerimine Selle meetme laiendatud osaga rahastatakse eraelamute energiatõhusaks renoveerimiseks antava toetuse suurendamist lõppsaaja kohta. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.03. „Energiatoetused eraelamutele“ saksakeelses kogukonnas

See meede oli komponendi 1.1 investeerimiskomponent R-1.03 saksakeelse kogukonna „Täiustatud energiatoetuste kava“: Renoveerimine Meede seisneb energiatoetuste maksmises eraelamute renoveerimiseks, mis aitab vähendada energiatarbimist. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering I-7.04. „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ Vallooni piirkonnas

See investeering seisneb sotsiaaleluruumide varustamises päikesepaneelide ja soojuspumpadega. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.05. „Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes“ föderaaltasandil

See investeering seisneb föderaalsete üldkasutatavate hoonete varustamises laadimisjaamade, päikesepaneelide ja LED-valgustitega. Laadimistaristuga seotud investeeringu eesmärk on kooskõlas direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudetakse taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-7. „Energiasääst üldkasutatavates hoonetes“ Flaami piirkonnas

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. Investeering koosneb järgmistest allmeetmetest/meetmetest:

·Investeering I-7.06. „Avalike hoonete renoveerimine“ Flaami piirkonnas

·Investeering I-7.07. Flaami piirkonna „Energiameetmed riigikoolidele“

·Investeering I-7.08. Flaami piirkonna „Hooldushoonete energiameetmed“

·Investeering I-7.09. Flaami piirkonna „VRT-hoone energiameetmed“

Investeering I-7.06. „Avalike hoonete renoveerimine“ Flaami piirkonnas

See investeering hõlmab nelja avaliku sektori hoone energiatõhusat renoveerimist: 1) Martelaarsplein 7, Martelaarsplein 19 ja Kreupelenstraat 2, Brussel, 2) Winston Churchillkaai 2, Oostende, 3) justitiehuis, Ieper, 4) Koolstraat 35, Brussel. Meede vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.07. Flaami piirkonna „Energiameetmed riigikoolidele“

See investeering seisneb päikesepaneelide kasutuselevõtus avalikes koolides, tuginedes ettevalmistavale uuringule. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.08. Flaami piirkonna „hooldushoonete energiameetmed“

See investeering hõlmab 1) energiaauditite tegemist ja 2) hooldushoonetes energiameetmete lõpuleviimist. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.09. Flaami piirkonna „VRT-hoone energiameetmed“

See investeering hõlmab soojuspumpade ja päikesepaneelide, LED-valgustite, katuseisolatsiooni ja aruka energiaseire kasutuselevõttu uues tehnoülevaatuse (Vlaamse Radio en Televisie) hoones. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.10. Flaami piirkonna „AWV hoonete energiameetmed“

Investeering seisneb nelja AWV (Agentschap Wegen en Verkeer) hoonete paigaldamise projekti lõpuleviimises: isolatsioon, soojuspumbad, päikesepaneelid ja LED-valgustid. Meede vähendab primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Saavutamise ajakava		Eesmärgi/sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
211	Õhu-, kliima- ja energiakoodeksi läbivaatamine – RBC (R-7.01)	Eesmärk	Hoonete renoveerimise uued kohustused	Õigusakti säte, mis viitab COBRACE’i muutva määruse jõustumisele				2. kv	2024	Jõustus määrus, millega muudetakse Brüsseli õhu-, kliima- ja energiaseadustikku. Need uued kohustused hõlmavad järgmist: i) hoonete energiatõhususe sertifikaat on nõutav kõigi elamu- ja mitteeluhoonete puhul, ii) elamufondi hoonete energiatõhususe osa peab vastama primaarenergia tarbimise tasemele, mis on väiksem kui 275 kWh/m² aastas (klass E) kümne aasta jooksul või hiljemalt 2033. aastaks, ning iii) vähem kui 150 kWh/m² aastas (klass C) 20 aasta jooksul täidetavate nõuete puhul. Alates 1. jaanuarist 2025 on kõigil uutel hoonetel ainult küttesüsteemid, mille soojusgeneraatorid vastavad direktiivi 2009/125/EÜ ökodisaini nõuetele ja toodavad soojust ainult elektrist ja/või taastuvatest energiaallikatest ja/või on ühendatud tõhusa kaugküttesüsteemiga.
212	Täiustatud energiatoetuste kava“ – RBC (I-7.01)	Siht	Energiatoetused väikese sissetulekuga leibkondadele		Arv	0	3 498	4. kv	2024	Energiatoetuste toel renoveeriti 3 498 elamut, millega saavutati primaarenergia nõudluse vähendamine madala sissetulekuga leibkondade huvides.
213	Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (I-7.02)	Eesmärk	Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava	Flaami valitsuse energiatoetuste kava käsitleva dekreedi muudatuse jõustumine				1. kv	2022	R-1.01 allreformiga i seotud energiatoetuste kava käsitleva dekreedi muudatuse jõustumine Selles määratakse kindlaks toetuse suurendamine kahele madalaima sissetulekuga sihtrühmale, samuti katuseisolatsiooni toetuste ja soojuspumpade toetuste suurendamine.
214	Energiatoetused – saksakeelne kogukond (I-7.03)	Siht	Eraelamute renoveerimine		Arv	0	774	2. kv	2024	Energiatoetuste toel renoveeriti 774 eraelamut.
215	Sotsiaaleluruumide renoveerimine – WAL (I-7.04)	Siht	Päikesepaneelid ja soojuspumbad sotsiaaleluruumides		Arv	0	3 600	2. kv	2026	Päikesepaneelidega on varustatud 3 600 sotsiaaleluruumi, sealhulgas 285 sotsiaalelamut on varustatud päikesepaneelide ja soojuspumpadega.
216	Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes – Föderaaltasand (I-7.05)	Siht	Lõpule viidud energiameetmed		Arv	0	3 622	4. kv	2025	Lõpule on viidud 50 valitud projekti, mis hõlmavad leedvalgustite, päikesepaneelide ja laadimispunktide paigaldamist föderaalhoonetesse, sealhulgas vähemalt 224 kW LED-valgustit, 3 300 kWp päikesepaneeli ja 98 laadimispunkti. Laadimistaristu eesmärk on kooskõlas direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudetakse taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001.
217	AWV-hoonete energiameetmed (I-7.10)	Siht	Lõpule viidud energiameetme projektid		Arv	0	4	4. kv	2025	Neli projekti AWV hoonete paigaldamiseks: soojuspumbad, isolatsioon, päikesepaneelid ja LED-valgustid on välja töötatud, vähendades primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta.
218	Energia säästmine üldkasutatavates hoonetes – VLA (I-7)	Siht	Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks		Arv	0	555	2. kv	2026	Renoveeriti neli üldkasutatavat hoonet: 1) Martelaarsplein 7, Martelaarsplein 19 ja Kreupelenstraat 2, Brussel, 2) Winston Churchillkaai 2, Oostende, 3) justitiehuis, Ieper, 4) Koolstraat 35, Brussel (I-7.06), vähendades primaarenergia tarbimist keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta. Primaarenergia tarbimise vähendamist vähemalt 30 % võrra tõendatakse iga hoone eelneva ja järgneva energiamärgisega. Kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi (direktiiv 2010/31/EL) I lisaga võivad energiamärgised põhineda eelnevalt ja tagantjärele arvutatud energiatarbimisel kooskõlas asjakohase (riikliku) energiatõhususe metoodikaga. Vähemalt 100 avalik-õiguslikku koolihoonet on varustatud kokku vähemalt 100 000 m² päikesepaneelidega (I-7.07). Vähemalt 400 hooldushoones on tehtud energiaaudit. Toetuse saanud energiameetmed on lõpule viidud vähemalt 50 hooldushoones (I-7.08). VRT-hoone on varustatud soojuspumpade ja päikesepaneelidega, samuti LED-valgustitega, katuseisolatsiooniga ja aruka energiaseirega (I-7.09).

S. KOMPONENT 7.2. Uued kujunemisjärgus energiatehnoloogiad

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2022.4 ja 2023.4, kutsudes Belgiat üles vähendama üldist sõltuvust fossiilkütustest, muu hulgas stimuleerides veelgi tööstuse CO2 heite vähendamist, ning suurendama poliitikameetmeid, mis on suunatud rohepöördeks vajalike oskuste ja pädevuste omandamisele.

S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-7.11. Prantsuskeelse kogukonna energiaalase ülemineku teadusuuringute platvorm

See meede hõlmab investeeringuid teadus- ja arendustegevuse rajatistesse ja seadmetesse, millest saavad kasu prantsuskeelsed ülikoolid. Käesoleva meetmega hõlmatud tehnoloogiad on seotud ühe või mitme järgmise valdkonnaga: taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia tootmine; energia tootmine, muundamine ja salvestamine; Süsinikdioksiidi kogumine ja väärindamine; ratsionaalne energiakasutus hoonetes ja liikuvuses; elektrivõrgu käitamine. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-7.12. Saksamaa Liitvabariigi energiaimpordi infrastruktuur

See meede hõlmab näidis- või teadus- ja arendustegevuse projektide toetamist, et optimeerida vesiniku või elektri impordi taristut. Korraldatakse kaks projektikonkurssi: i) projektikonkurss, et toetada sellise tehnoloogia ja taristuga seotud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevust, mis võib aidata kaasa vesiniku impordile Belgiasse, ning ii) projektikonkurss, millega toetatakse toetuste andmise kaudu teadus-, arendus- ja tutvustamistegevust elektrienergia või vesiniku Belgiasse importimiseks vajaliku tehnoloogia ja taristu valdkonnas. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.13. Vallooni piirkonna tööstuse CO2 heite vähendamise üleskutse

Meede seisneb rahaliste stiimulite pakkumises energiainvesteeringuteks Vallooni piirkonna tööstuses ja uute tööstusharude arendamiseks keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas. Need investeeringud hõlmavad projekte, mis on seotud energiatõhususega, näiteks tööstusliku soojuse haldamine, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, kui kogutud CO2 tuleneb vältimatust protsessiheitest, kütuse vahetamisega, taastuvenergia tootmisega või rohepöördega seotud tehnoloogia väärtusahela uute tööstuslike elementide loomisega, nagu patareide ja akude väärtusahel (tootmises või kriitilise tähtsusega materjalide haldamises) ning taastuvallikatest toodetud või fossiilkütusevaba vesiniku väärtusahela loomine.

Tagamaks, et meede on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), jäetakse tulevase projektikonkursi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused. Kui tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt väiksem, kuid on sellest siiski väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks kasvuhoonegaaside heidet ei olnud võimalik rohkem vähendada. Lisaks võib meetmega toetada HKSi käitistena registreeritud tegevuskohtades ka sekkumisi, mis ei mõjuta HKSi kuuluva käitise heitkoguseid ja on seega tegevused, mis ei kuulu HKSi käitise piiridesse (vt nende piiride tõlgendamise juhised). Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.14. „Üleskutse kliimameetmete võtmiseks Flaami piirkonna põllumajanduses“

See investeering hõlmab energiasäästutehnikate (nagu isolatsioon, soojuse salvestamine, soojuse taaskasutamine, pumpade ja ventilaatorite sageduse jälgimine, eeljahutus), rohelise soojuse ja taastuvenergia (nt päikese-veesoojendid, soojuspumbad, biomassi säästev ja kohalik kasutamine) toetamist, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet põllumajandussektoris. Meetme rakendamisel kasutatakse sama korda, mida kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika raames Flandria strateegilises kavas sisalduva meetme „3.23 – VLIF Tootlikud investeeringud põllumajandusettevõtetesse“ puhul. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

S.2 Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
219	Energiaülemineku teadusplatvorm (I-7.11)	Eesmärk	Seadmete avalike pakkumiste väljakuulutamine	Avalike pakkumiste väljakuulutamine				2. kv	2024	Projekti „Energiaülemineku teadusplatvorm“ (Fedération Wallonie-Bruxelles) raames sihtotstarbeliste seadmete hankimiseks korraldatavate avalike pakkumismenetluste väljakuulutamine, mis vastavad kavandatud teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes);
220	Energiaülemineku teadusplatvorm (I-7.11)	Eesmärk	Seadmete hankimine	Projekti lõpparuanne				4. kv	2025	Seadmete hankimise lõpuleviimiseks on kasutatud 21 182 204 eurot ja ülejäänud 2 353 578 eurot on tellitud.
221	Energiaimpordi infrastruktuur (I-7.12)	Eesmärk	Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele				2. kv	2024	Lepingute sõlmimine näidisprojektide või teadus- ja arendustegevuse projektidega, mis on välja valitud vesiniku või elektri imporditaristu optimeerimise projektikonkursside raames.
222	Energiaimpordi infrastruktuur (I-7.12)	Eesmärk	Projektikonkursside raames toetust saanud projektide lõpuleviimine	Projekti lõpparuanne kiideti heaks				2. kv	2026	Vesiniku või elektriimporditaristu optimeerimise projektikonkursside raames välja antud projektide lõpuleviimine, mille raames täideti vähemalt 12 000 000 eurot.
223	Tööstuse CO2 heite vähendamise üleskutse (I-7–13)	Eesmärk	Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele				2. kv	2024	Selliste projektidega lepingute sõlmimine, mis on kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, pärast energiatõhususe projektikonkurssi sellistes valdkondades nagu tööstusliku soojuse haldamine, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, kus kogutud CO2 tuleneb vältimatust protsessiheitest, üleminekust kütustele, taastuvenergia tootmisest või rohepöördega seotud tehnoloogia väärtusahela uute tööstuslike elementide loomine, nagu patareide ja akude väärtusahel (tootmises või kriitilise tähtsusega materjalide haldamises) ning taastuvallikatest toodetud või fossiilkütusevaba vesiniku väärtusahela loomine.
224	Tööstuse CO2 heite vähendamise üleskutse (I-7.13)	Eesmärk	Projektikonkursside raames toetust saanud projektide lõpuleviimine	Projekti lõpparuanne kiideti heaks				2. kv	2026	Tööstuse CO2 heite vähendamise projektikonkursi raames rahastatud projektide lõpuleviimine vähemalt 64 000 000 EUR ulatuses.
225	Üleskutse kliimameetmete võtmiseks põllumajanduses (I-7.14)	Siht	Projektikonkursside raames toetust saanud projektide lõpuleviimine		Arv	0	270	2. kv	2026	Vähemalt 270 põllumajandusprojekti lõpuleviimine energiasäästutehnikate, rohelise soojuse või taastuvenergia valdkonnas, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

T.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-7.15 „Föderaaltasandi H2 tuumik“

See investeering seisneb vesinikutranspordivõrgu arendamises, keskendudes peamiselt Flandria (Antwerpen, Gent), Valloonia (Hainaut, Liège) ja Brüsseli peamistele tööstusklastritele. Rakendatavad projektid määratakse kindlaks turuvajaduste kinnitamise alusel ja need moodustavad osa kavandatavast piiriülesest üleeuroopalist huvi pakkuvast tähtsast projektist vesiniku valdkonnas. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

T.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
226	H2 tuumik (I-7.15)	Eesmärk	H2 tuumiktaristu investeerimiskava vastuvõtmine	Investeerimiskava „H2 tuumik“ vastuvõtmine föderaalvalitsuse poolt				4. kv	2023	Pärast pädeva reguleeriva asutusega (CREG) konsulteerimist võtab föderaalvalitsus vastu investeerimiskava „H2 tuumik“, et töötada välja esimesed H2 tuumikprojektide klastrid. Investeerimiskava sisaldab projektide kavandatud valikut, mis vastab järgmistele tingimustele (põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tingimused): 1. Vesinikule pühendatud uute transpordivõrkude ehitamine või käitamine (selles punktis hõlmab see ka olemasolevate spetsiaalsete vesinikutorustike laiendamist ja neisse torujuhtmetesse tehtud muudatusi, et tagada rohkem ühenduspunkte ja avatud juurdepääsu metoodika); 2. Olemasolevate maagaasivõrkude ümberehitamine 100 % vesiniku jaoks.
227	H2 tuumik (I-7.15)	Siht	150 km torustiku ehitamine ja käitamine vesiniku jaoks		km	0	150	2. kv	2026	150 km pikkuse vesinikutorustiku ehitamine ja käitamine (või seni muude gaaside transportimiseks kasutatud torujuhtmete kasutusotstarbe muutmine). Täidetud peavad olema järgmised tingimused („ei kahjusta oluliselt“ tingimused): 1. Vesinikule pühendatud uute transpordivõrkude ehitamine või käitamine (selles punktis hõlmab see ka olemasolevate spetsiaalsete vesinikutorustike laiendamist ja neisse torujuhtmetesse tehtud muudatusi, et tagada rohkem ühenduspunkte ja avatud juurdepääsu metoodika); 2. Olemasolevate maagaasivõrkude ümberehitamine 100 % vesiniku jaoks.

T. KOMPONENT 7.3. Taastuvenergia

Selle komponendi eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest, toetades elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest, tagades elektrisüsteemi suurema ühendatuse ja paindlikkuse ning kiirendades taastuvate energiaallikate integreerimist. Eelkõige toetatakse selle komponendi raames võetavate meetmetega taastuvenergia tootmisvõimsust, investeerides eelkõige avamere tuule- ja päikeseenergiasse ning reformides õigusraamistikku, et stimuleerida tuuleturbiinide ja päikesepaneelide paigaldamist ning lühendada energiasüsteemi ümberkujundamise projektidega seotud kohtumenetlusteks kuluvat aega.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2022.4 ja 2023.4, kutsudes Belgiat üles vähendama üldist sõltuvust fossiilkütustest, „kiirendades taastuvenergia ja sellega seotud võrgutaristu kasutuselevõttu, ühtlustades veelgi loamenetlusi, sealhulgas lühendades apellatsioonimenetluste kestust, ning võttes vastu õigusraamistikud, et veelgi suurendada investeeringuid taastuvenergiarajatistesse ja hõlbustada energia jagamist“.

T.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi R-7.02 „Kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu apellatsioonimenetluse reform“ föderaaltasandil

See riiginõukogu reform seisneb selles, et 1) lühendatakse aega, mis kulub energiainvesteeringute ja taastuvenergia projektidega seotud otsuste edasikaebamismenetluste käsitlemiseks (kui riiginõukogu on pädev asutus), 2) eelistatakse energiasüsteemi ümberkujundamise toimikute käsitlemist. Selle meetme eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu Belgias, kõrvaldades halduslikud kitsaskohad, mis on seotud edasikaebemenetlustega taastuvenergiasse investeerimise protsessis. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Reform R-7.03. Flaami piirkonna „PV-kohustus suurtarbijatele“

Selle reformiga kehtestatakse kohustus paigaldada päikesepaneelid Flandrias asuvatele erahoonetele, mis on ühendatud elektri väljavoolupunktidega, kus alates 2021. kalendriaastast on väljavool üle 1 GWh aastas ja Flandrias asuvate avaliku sektori organisatsioonide hooned, mis on ühendatud elektri väljavoolupunktidega, kus alates 2021. kalendriaastast on väljavool üle 250 MWh aastas. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reformi R-7.04 Vallooni piirkonna energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine

See reform seisneb taastuvenergiaprojektide loamenetluste lühendamises ja üldisemalt selliste projektide arendamise hõlbustamises: 1) looduskaitseseaduse reform, 2) vaadata läbi 2013. aasta tuule võrdlusraamistik, 3) vaadata läbi taastuvenergia arendamise ja lubade andmise raamistik, 4) keelata kivisüsi ja kütteõli kasutamine hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks. Meetme rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2025.

Investeering I-7.16. „Ujuv päikeseenergia“ föderaaltasandil

See investeering koosneb teadus- ja arendustegevusest, millega edendatakse ujuvate päikesepaneelide tehnilist, majanduslikku ja rahalist teostatavust Põhjameres ning suurendatakse selle tehnoloogia tehnoloogilise valmisoleku taset neljalt seitsmele (üheksatasandilisel skaalal) ning selle tulemusena paigaldatakse ja muudetakse toimivaks täismahus ujuvate päikesepaneelide näidisprojektor, mille võimsus on 1–5 MW. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering I-7,17. Vallooni piirkonna energiajaotuse optimeerimine

See investeering seisneb toetuste andmises kahele peamisele Vallooni piirkonna elektrivõrguettevõtjale (ORES ja RESA), et muuta võrgud arukamaks ja rakendada võrgu tugevdamist. Igale operaatorile antavad toetused peavad olema proportsionaalsed nende osakaaluga võrgu kasutajate koguarvus. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.18. Flaami piirkonna „uuenduslikud taastuvenergia tootmise algatused“

Meede seisneb toetuste andmises ettevõtjatele, kes investeerivad teadus- ja arendustegevusse, mis on seotud uuenduslike tehnoloogiate tootmisega päikeseenergia valdkonnas (fotogalvaanilised elemendid, päikese soojusenergia süsteemid, energia salvestamine ja integreerimine energiavõrkudesse (elektri- või soojusenergia)), samuti Flandria sadamataristu elektrifitseerimisse investeerivatele ettevõtjatele (kaldalt tulev elekter). Sel eesmärgil kuulutatakse välja projektikonkurss, mis on suunatud nende kahe valdkonna projektidele. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeeringu I-7.19 „Taastuvenergia tõkete kõrvaldamine“ föderaaltasandil

Selle meetme eesmärk on vähendada lennujuhtimisteenuste poolt tuuleturbiinide ehitamisele kehtestatud piiranguid lennujaamade naabruses (nt kaugus radaritest, kõrguspiirangud, keelualade pindala ja asukoht), et suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu. See meede seisneb aeronavigatsioonisüsteemide ratsionaliseerimises, uute tehnoloogiate kasutuselevõtus ja käitamisprotseduuride optimeerimises, mis aitab vähendada lennujaamade ümber asuvaid kaitsealasid, vabastades seeläbi lisaruumi uute tuuleparkide ehitamiseks, suurendades seeläbi taastuvenergia osakaalu ja kiirendades selle kasutuselevõttu. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

T.2 Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
228	Apellatsioonimenetlus riiginõukogule (R-7.02)	Eesmärk	Õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele, millega lühendatakse taastuvenergia lubade saamise korda				2. kv	2024	1) Jõustub seadus, millega reformiti taastuvenergiat tootvate käitiste ja energiainvesteeringutega seotud otsuste edasikaebamise korda riiginõukogu halduskohtus. Selle seaduse eesmärk on lühendada taastuvenergia lubade saamise menetlusi: ·ajutise sekkumismääruse tühistamine, ·piirata aega, mille jooksul audiitor esitab juhtumi kohta aruande, kuuele kuule, ·peatamismenetluste muutmine, ·eelistades energiasüsteemi ümberkujundamise juhtumeid, ·haldusvaidluste osakonna menetluste menetlemiseks kuluva aja lühendamine ja ·tavalise tühistamishagi menetlemiseks kuluva aja lühendamine maksimaalselt 18 kuuni, välja arvatud menetlusliku juhtumi korral. 2) Jõustub kuninglik dekreet, mis ·menetleb eelisjärjekorras taastuvenergia kasutuselevõtu ja energiasüsteemi ümberkujundamise toimikutega seotud kaebusi; ·määrab selgelt kindlaks prioriteetsed valikud juhtumite käsitlemiseks, sisekorralduseks ja kodade või sektsioonide tugevdamiseks, et tagada energiasüsteemi ümberkujundamise juhtumite käsitlemise menetluste kiirem käsitlemine; ·lühendab kaebuste menetlemiseks kuluvat aega 15 kuuni (v.a menetluslike vahejuhtumite korral).
229	Fotoelektrilised kohustused suurtarbijatele (R-7.03)	Eesmärk	Õigusaktide jõustumine	Õigusakti säte, milles osutatakse selliste sätete jõustumisele, millega kehtestatakse kohustus paigaldada päikesepaneelid teatavatele hoonetele				2. kv	2023	Jõustub dekreet, millega kehtestatakse fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamise kohustus: 1) Flandrias asuvad hooned, mis on ühendatud elektri väljavoolupunktidega, kus alates 2021. kalendriaastast on väljavool üle 1 GWh aastas, ja 2) Flandrias asuvate avaliku sektori organisatsioonide hooned, mis on ühendatud elektri väljavoolupunktidega, kus alates 2021. kalendriaastast on väljavool üle 250 MWh aastas.
230	Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine (R-7.04)	Eesmärk	Õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab looduskaitseseaduse ja läbivaadatud tuuleenergia võrdlusraamistiku muutmise sätete jõustumisele				4. kv	2024	1) Looduskaitseseaduse reformi jõustumine, millega lihtsustatakse taastuvatest energiaallikatest elektritootmisrajatiste projektide bioloogilisele mitmekesisusele avaldatava mõju hindamise menetlusi aladel, mis määratletakse kui „taastuvenergia kiirendusalad“. 2) Läbivaadatud tuuleenergia võrdlusraamistiku jõustumine, et sätestada ülekaalukas avalik huvi taastuvenergia vastu; mastide kauguse kohandamine elupaikadega, muutes kohustust paigaldada minimaalne arv maste; taastuvenergiarajatiste eesmärkide kohandamine parima võimaliku tehnoloogiaga.
231	Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine (R-7.04)	Eesmärk	Õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab selliste sätete jõustumisele, millega keelatakse kivisöe ja kütteõli kütmisel				2. kv	2025	Jõustub Vallooni valitsuse määrus hoonete energiatõhususe kohta, millega keelatakse kivisüsi ja kütteõli kütteks ja soojaks tarbeveeks uutes hoonetes alates 1. märtsist 2025 ja olemasolevates hoonetes alates 1. jaanuarist 2026.
232	Ujuv päikeseenergia (I-7.16)	Eesmärk	Täiemahuline näidis on töökorras	Paigaldamine ja kasutuselevõtmine				4. kv	2025	Täismahus ujuva päikesepaneeli näidis on paigaldatud ja töötab võimsusega 1–5 MW.
233	Energiajaotuse optimeerimine (I-7.17)	Eesmärk	Toetuste andmine Vallooni piirkonna kahele peamisele elektrivõrguettevõtjale	Kirjalik teade Vallooni piirkonna valitsuse antud toetuste kohta				1. kv	2024	Vallooni piirkonnakahele peamisele elektrivõrgu operaatorile toetuste andmine (võrdeliselt nende osakaaluga võrgukasutajate koguarvus), et paigaldada arukaid arvesteid, võtta kasutusele IT-lahendused nutivõrkude haldamiseks või rakendada võrgu tugevdamise investeeringuid.
234	Energiajaotuse optimeerimine (I-7.17)	Eesmärk	Projektide lõpuleviimine	Projekti lõpparuanne kiideti heaks				2. kv	2026	Arukate arvestite paigaldamise lõpuleviimine ning nutivõrkude haldamiseks või võrgu tugevdamiseks vajalike IT-lahenduste kasutuselevõtt vähemalt 68 400 000 EUR ulatuses.
235	Üleskutse uuenduslikele taastuvenergia tootmise algatustele (I-7.18)	Eesmärk	Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames	Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta				2. kv	2024	Lepingute sõlmimine projektidele, mille eesmärk on investeerida kaldaenergiasse ning päikeseenergia tootmise teadus- ja arendustegevusse ning mis valitakse välja projektikonkursi teel.
236	Üleskutse uuenduslikele taastuvenergia tootmise algatustele (I-7.18)	Eesmärk	Projektide lõpuleviimine	Valitud projektid on lõpetatud ja toimivad				2. kv	2026	Projektikonkursi kaudu välja valitud projektid ja vastavad investeeringud kaldaenergiasse ning päikeseenergia tootmise teadus- ja arendustegevusse on lõpule viidud.
237	Taastuvenergiat takistavate asjaolude kõrvaldamine (I-7.19)	Eesmärk	Projektide lõpuleviimine	Projektide „Skeyes“ ja „Kaitse“ lõpuleviimine				2. kv	2026	4 X-riba radari soetamine ja paigaldamine kaitse ja uue seiretehnoloogia abil – 40 laiala multilateratsiooni (WAM) üksust Skeyes.
238	Taastuvenergiat takistavate asjaolude kõrvaldamine (I-7.19)	Eesmärk	Määruse jõustumine	Õigusakti säte, mis viitab määruse jõustumisele				2. kv	2026	Uue määruse jõustumine, millega vähendatakse tsiviil- ja militaarlennunduse piiranguid lennujaamade ümbruses tuuleturbiinide ehitamisele.

T.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-7.20. „Avamere energiasaar“ föderaaltasandil

Selle investeerimismeetme eesmärk on arendada Põhjamere Belgia osas välja mitmeotstarbeline avamere energiakeskus (edaspidi „energiasaar“). Selle energiakeskuse rajamisel on kaks peamist eesmärki. Esiteks võimaldab see ühendada tulevase avamere tuuleenergia vähemalt 3,15 GW maismaa elektrivõrguga. Teiseks hõlbustab see suurema hulga taastuvenergia integreerimist ja importi Põhjameres ja selle ümbruses, ühendades seda teiste riikide või piirkondadega. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

T.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
239	Avamere energiasaar (I-7.20)	Eesmärk	Esialgsete tehniliste projektide ja keskkonnauuringute lõpuleviimine	Esialgsete tehniliste projektide ja keskkonnauuringute avaldamine				4. kv	2022	Esialgsete tehniliste projektide (FEED, Front-end engineering design) ja keskkonnauuringute lõpuleviimine meetme „Avamere energiasaar“ puhul.
240	Avamere energiasaar (I-1.7.20)	Eesmärk	Energiasaarte keskkonnaload on saadud	Energiasaarte keskkonnaload on saadud				3.kv	2023	Keskkonnaload, mille põhivõrguettevõtja on saanud Põhjamere energiasaarele, mis koosneb viiest hektarist kasulikest pinna- ja keskkonnalubadest avamere ühenduskaablite kasutuselevõtuks kalda ja energiasaare vahel.
241	Avamere energiasaar (I-7.20)	Eesmärk	Energiasaarega seotud tööde lõpuleviimine	Tööde lõpetamine				2. kv	2026	Energiasaarega seotud tööde lõpuleviimine, mis hõlmab viit hektarit kasulikku maad ja on valmis avamere ühenduskaabliteks kalda ja energiasaare vahel. Saar võimaldab tulevikus ühendust teise riigiga (teiste riikidega).

U. KOMPONENT 7.4. Liikuvus

Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on toetada vähese heitega maanteetransporti ja üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele, investeerides raudteesse.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2022.4 ja 2023.4, et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, edendades ühistranspordi kasutamist ja pakkumist ning pehmet liikuvust.

U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering I-7.21. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas

See meede oli osa investeeringust I-3.17: „Bussipargi keskkonnasäästlikumaks muutmine – RBC“, komponendi 3.3 all: Maanteetranspordi keskkonnahoidlikumaks muutmine Meede hõlmab täiendavate elektribusside omandamist: 23 M3 madala põrandaga liigendbussi ja 24 standardset elektribussi. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.22. „Laadimisjaamad – FED“ föderaaltasandil

See meede oli osa investeeringust I-3.18: „Laadimisjaamad – FED“ komponendi 3.3 all: Maanteetranspordi keskkonnahoidlikumaks muutmine Investeering võimaldab võtta elektriautode jaoks kasutusele 1 832 kahesuunalist laadimisjaama pärast investeeringus I-3–18 „Laadimisjaamad – FED“ nimetatud maksusoodustuste läbivaatamist, et lisada nende kahesuunaliste laadimisjaamade kulude mahaarvamise võimalus. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.23. Flaami piirkonna valgusdioodvalgustid

See investeering seisneb vanade valgustite (mis on varustatud kõrg- ja madalrõhunaatriumlampidega) asendamises leedvalgustitega kiirteedel ja tunnelites Flaami piirkonnas. Investeering hõlmab 18 500 LED-valgusti paigaldamist kiirteedele ja 4 250 LED-valgusti paigaldamist viies tunnelis. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I-7.24. „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil

See meede oli osa investeeringust I-3.10: „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil komponendi 3.2 all: Üleminek Meede seisneb raudteeliini 11 elektrifitseerimises. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

U.2 Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
242	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – BCR (I-7.21)	Siht	Kasutusel olevad elektribussid		Arv	33	80	2. kv	2026	23 M3 madala põrandaga liigendbussi ja 24 standardset elektribussi tarnitakse ja võetakse kasutusele.
243	Laadimisjaamad – FED (I-7.22)	Siht	Kahesuunaliste laadimisjaamade kasutuselevõtt		Arv	0	1 832	2. kv	2026	1 832 kahesuunalise laadimisjaama kasutuselevõtt.
244	Valgusdioodvalgustid – VLA (I-7.23)	Siht	Paigaldatud LED-valgustus		Arv	0	22 750	2. kv	2026	18 500 leedvalgustit kiirteedel ja 4 250 leedlampi viies tunnelis.
245	Tõhus raudteevõrk – FED (I-7.24)	Siht	Raudteeliinide elektrifitseerimine		Arv (või km)	0	13	2. kv	2026	13 km rööpa (mõlemas suunas) elektrifitseerimine liinil 11 on lõpule viidud.

V. AUDITEERIMINE JA KONTROLL

V.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud kõigi asjakohaste andmete – eesmärkide ja sihtide saavutamise, lõppsaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete – salvestamise ja säilitamise süsteem peab toimima enne esimese maksetaotluse esitamist. Belgia esitab enne esimest maksetaotlust spetsiaalse auditiaruande, milles kinnitatakse andmekogude süsteemi funktsioonide tõhusust.

Lisaks sellele tagab Belgia enne esimese maksetaotluse esitamist taaste- ja vastupidavusrahastu raames, et kooskõlastamisasutuse tasandil kehtestatakse asjakohane koordineerimiskord, sealhulgas ristkontrollid, piirkondadevahelisel tasandil, mis võimaldab vältida rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamist kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Belgia konkreetsele ülesehitusele vastavate töökindlate sisekontrollisüsteemide tagamiseks kohandavad koordineerivad asutused vajaduse korral koostöös rakendusasutustega oma menetluskäsiraamatut, milles kirjeldatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemi, ning annavad rakendusasutustele juhiseid. Käsiraamatud/dokumendid peavad sisaldama menetlusi, mis on seotud kinnituse saamisega komisjonile esitatud maksetaotlusele lisatud liidu vahendite haldaja kinnituste allkirjastamiseks.

Kui selliste kontrollide eest vastutab rahandusinspektsioon, võtavad koordineerivad asutused vastu ja saadavad finantsinspektsioonile teatise liidu ja siseriikliku õiguse järgimise eelkontrolli ning liidu finantshuvide kaitse kohta kooskõlas määrusega (EL) 2021/241.

Lõpetuseks annavad koordineerivad asutused kõigile rakendusasutustele juhiseid huvide konflikti ohu eelkontrolli kohta taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete rakendamisel enne lepingute allkirjastamist või toetuste andmist. See hõlmab nii pakkumiskutsete kui ka projektikonkursside valikumenetluse kõigis etappides osalevate isikute kohustuslikku deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta ning riskipõhiselt asjakohase riskihindamisvahendi kasutamist juhistes sätestatud huvide konflikti kontrollimiseks.

Käesoleva meetme kohased eesmärgid 250 ja 251 täidetakse järgmise maksetaotluse esitamise ajaks komisjonile pärast käesoleva rakendusotsuse vastuvõtmist ning need on tulevaste maksete eeltingimuseks.

V.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

209

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Auditi ja kontrolli hoidlasüsteem: taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave

Auditiaruanne, mis kinnitab hoidlasüsteemi funktsioone

Enne esimest maksetaotlust

Enne esimest maksetaotlust

Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem.

Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone:

a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve;

b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i–iii nõutud andmetele.

210

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

ELi finantshuvide kaitse

Korra rakendamine

Enne esimest maksetaotlust

Enne esimest maksetaotlust

Kooskõlastamisasutuse tasandil kehtestatakse asjakohane koordineerimiskord, sealhulgas ristkontrollid, piirkondadevahelisel tasandil, mis võimaldab vältida rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamist kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

250

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Taaste- ja vastupidavuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohandamine

Rakendusasutustele mõeldud kohandatud menetluskäsiraamat ja juhendid. Vajaduse korral finantsinspektsioonile teatise vastuvõtmine ja saatmine.

Enne teist maksetaotlust

Enne teist maksetaotlust

Belgia taaste- ja vastupidavuskava koordineerivad asutused kohandavad vajaduse korral koostöös rakendusasutustega oma menetluste/dokumentide käsiraamatut, milles kirjeldatakse nende juhtimis- ja kontrollisüsteemi, ning annavad rakendusasutustele sellega seotud juhiseid, et tugevdada raamistikku, et ennetada, avastada ja kõrvaldada mis tahes tõsiseid eeskirjade eiramisi, nagu pettus, huvide konflikt, korruptsioon ja topeltrahastamine. Ajakohastatud menetluskäsiraamat ja sellega seotud juhised peavad sisaldama vähemalt järgmist:

a) Sätted pettuse- ja korruptsioonivastaste strateegiate/poliitika kohta kõigis rakendusasutustes, võttes arvesse kõiki elemente, mis on esitatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta suunistes pettuseriski hindamise ning tõhusate ja proportsionaalsete pettusevastaste meetmete kohta;

b) Menetlused, millega tagatakse, et komisjonile esitatud liidu vahendite haldaja kinnituse(d) allkirjastavad isikud saavad kinnituse selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskavas seatud eesmärgid ja sihid on rahuldavalt täidetud, et vahendeid hallati kooskõlas kõigi kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige eeskirjadega, mis käsitlevad huvide konfliktide, pettuste, korruptsiooni ja topeltrahastamise vältimist;

c) Sätted, millega nõutakse kõigis organites toimivaid asutusesiseseid ja -väliseid rikkumisest teatamise kanaleid;

d) Sätted, millega nõutakse rakendusasutuste või koordineeriva asutuse (Brüsseli pealinnapiirkonna) kohapealset kontrolli, pöörates erilist tähelepanu liidu finantshuvide kaitsele;

e) Menetlused, mis käsitlevad eeskirjade eiramistest teatamist OLAFile ja muudele pädevatele asutustele kõigis organites;

f) Menetlused, mille eesmärk on kontrollida liidu ja siseriikliku õiguse järgimist, eelkõige riigihangete ja riigiabi valdkonnas, rakendusasutustes.

Kui selliste kontrollide eest vastutab rahandusinspektsioon, võtab asjaomane koordineeriv asutus vastu ja saadab finantsinspektsioonile teatise liidu ja siseriikliku õiguse järgimise ning liidu finantshuvide kaitse eelkontrollide kohta, mis viiakse läbi kooskõlas määrusega (EL) 2021/241.

251

Taastekava rakendamine ja järelevalve

Eesmärk

Huvide konflikti ennetamine, avastamine ja tõkestamine

Väljastatud juhised

Enne teist maksetaotlust

Enne teist maksetaotlust

Belgia taaste- ja vastupidavuskava koordineerivad asutused annavad kõigile rakendusasutustele juhiseid huvide konflikti ohu kohta taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete rakendamisel enne lepingu allkirjastamist või toetuse andmist. See hõlmab i) kohustuslikke deklaratsioone huvide konflikti puudumise kohta nii pakkumiskutsete kui ka projektikonkursside valikumenetluse kõigis etappides osalevatelt isikutelt ja ii) riskipõhiselt asjakohase riskihindamisvahendi kasutamist juhistes kirjeldatud huvide konflikti kontrollimiseks. Juhistes määratletakse huvide konflikt kooskõlas finantsmääruse artikliga 61.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Belgia muudetud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 5 299 439 854 eurot. REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 725 603 658 eurot. Sealhulgas on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogumaksumus 0 eurot ning REPowerEU peatükis sätestatud muude meetmetega seotud kulud on 725 603 658 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Meetme nimetus	Eesmärk / Siht	Nimi
56	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Pärast dekreedi vastuvõtmist on õigusvaldkonna digipöörde projektijuhtimine toimiv
70	Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10)	Eesmärk	Riigihankelepingu sõlmimine
72	Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11)	Eesmärk	Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine
89	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	ELi ühenduvuse töövahend
90	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine
110	Liikuvuseelarve (R-3.02)	Eesmärk	Liikuvuseelarve vastuvõtmine
116	Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA (R-3.06)	Eesmärk	Raamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flaami piirkonnas
120	Laadimisjaamad –FED (I-3.18)	Eesmärk	Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks
126	Heitevabad ametiautod (R-3.03)	Eesmärk	Ettevõtte automaksu süsteemi reformi seaduse vastuvõtmine
135	Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03)	Eesmärk	Uue dekreetraamistiku vastuvõtmine, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused
137	Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05)	Siht	Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust
150	Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)	Eesmärk	Vallooni deinstitutsionaliseerimise strateegia (Valloonia tervishoiupoliitika)
157	Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)	Eesmärk	Pensionireformi ettepanek
172	Õppekonto (R-5.03)	Eesmärk	Föderaalne reform, millega töötatakse välja töötajate individuaalne õigus koolitusele
173	Õppekonto (R-5.03)	Eesmärk	Föderaalne reform, millega luuakse ettevõtetele stiimulid koolituse pakkumiseks
177	Valloonia tööotsijate toetamise reform (R-5.05)	Eesmärk	Valloonia tööotsijate toetamise reform
196	Juhtimine – Circular Flanders (R-5.09)	Eesmärk	Circular Flandersi juhtrühma töö käivitamine
205	Kulude läbivaatamine (R-6)	Eesmärk	Kulude läbivaatamise katseprojekt või integreerimine eelarvemenetlusse (1)
209	Taastekava rakendamine ja järelevalve	Eesmärk	Auditi ja kontrolli hoidlasüsteem: taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave
210	Taastekava rakendamine ja järelevalve	Eesmärk	ELi finantshuvide kaitse
	Osamakse summa		973 994 000 eurot

Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Meetme nimetus	Eesmärk / Siht	Nimi
1	Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.01)	Eesmärk	Paremad energiatoetuste kavad Flandrias
2	Pealinna Brüsseli piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.02)	Eesmärk	Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine Brüsselis
3	Saksakeelse kogukonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.03)	Eesmärk	Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine saksakeelses kogukonnas
11	Avalike hoonete renoveerimine (I-1.08)	Eesmärk	Elektrimääruse kohandamine, et võtta kasutusele renoveerimise ühtne kontaktpunkt
18	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)	Eesmärk	Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames
21	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul
22	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)	Eesmärk	Selliste lepingute sõlmimine, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas
24	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul
27	Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine (I-1.18)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine
45	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Eesmärk	Esimese küberkuritegudest teadlikkuse suurendamise kampaania korraldamine
54	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeetmed: 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12)	Eesmärk	Nõuded on kindlaks määratud
57	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Portaali Just-On-Web avaldamine
62	E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)	Eesmärk	Terviseandmete ameti asutamist käsitleva seaduse jõustumine
63	E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)	Eesmärk	Allprojektide kavandamine ja lahendus
68	Flaami valitsuse digitaliseerimine (I-2.09)	Eesmärk	Lepingu sõlmimine 11 projekti jaoks
78	E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02)	Eesmärk	Uue õigusliku raamistiku jõustumine
81	Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)	Eesmärk	Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks
91	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	5G enampakkumine
92	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	Ühenduvuse meetmepaketi rakendamine
93	5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03)	Eesmärk	Kolme piirkonna kiirgusstandardeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine
103	Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)	Siht	Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (1. etapp)
112	I-3F. „Arukad liikuvusvahendid“ pealinna Brüsseli piirkonnas (I-3F)	Siht	Kasutusel on arukad liikuvusvahendid
117	Laadimisjaamad –VLA (I-3.19)	Eesmärk	Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks
118	Laadimisjaamad –RBC (R-3.05)	Eesmärk	Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine
119	Laadimisjaamad – WAL (R-3.04)	Eesmärk	Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine
131	Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4)	Siht	Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust
136	Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03)	Siht	Tugevdatud toetusmehhanismi kasutuselevõtmine abivajavate õpilaste jaoks
149	Digipangad (I-4.11)	Siht	Partnerluste allkirjastamine digitaalse kaasatuse edendamiseks
156	Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)	Eesmärk	Tööhõivekonverentsi tulemustel põhinev tegevuskava
164	Õppimine ja karjäär (I-5.04)	Siht	Koolituspuhkuste ja veebipõhise koolituse toetamine Flandrias
167	Õppimine ja karjäär (I-5.04)	Eesmärk	Ajutiste töötute toetamine Flandrias
168	„Elukestev õpe“ flaamikeelses kogukonnas (R-5.04)	Eesmärk	Visioonidokument õppe- ja karjäärikonto kohta Flandrias
169	Digioskused (I-5.06)	Siht	E-õppe pakkumise arendamine Flandrias
186	Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11)	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide riigihankelepingute sõlmimine
189	Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)	Siht	Toetus 30 toidu ümberpaigutamise projektile, neljale kujunemisjärgus sektorile ja viiele taristuelemendile
193	Reform – Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused (R-5.06)	Eesmärk	Keskkonnalubade saamise ja edasikaebamismenetluste reform
194	Reform – Innovatsioonibaasi laiendamine (R-5.07)	Eesmärk	Innovatsiooni toetamist käsitleva määruse reform
195	Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia (R-5.08)	Eesmärk	Majandusliku ülemineku piirkondliku strateegia vastuvõtmine
197	Ringlussevõtukeskus (I-5.14)	Siht	Kuue riigihankelepingu sõlmimine ringlussevõturajatistega
201	Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16)	Eesmärk	Valloonia ringmajandust edendavate projektide riigihankelepingute sõlmimine
206	Kulude läbivaatamine (R-6)	Eesmärk	Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või pilootprojekti lõpuleviimine
213	Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (I-7.02)	Eesmärk	Flaami piirkonna täiustatud energiatoetuste kava
250	Taastekava rakendamine ja järelevalve	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohandamine
251	Taastekava rakendamine ja järelevalve	Eesmärk	Huvide konflikti ennetamine, avastamine ja tõkestamine
	Osamakse summa		1 006 646 610 eurot

Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Meetme nimetus	Eesmärk / Siht	Nimi
5	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)	Siht	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (1. etapp)
9	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (R-1.01(iii))	Siht	Toetused koduakudele Flandrias
38	Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine kahe rahvuspargi loomise projektidega
41	Sinine kokkulepe (I-1.24)	Eesmärk	Projektide alustamine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks
42	Sinine kokkulepe (I-1.24)	Eesmärk	Maa ostmine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks.
47	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Eesmärk	Üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumis
58	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Kohtuotsuste tsentraliseerimine asutusesiseselt
77	Haldusmenetluste lihtsustamine (R-2.01)	Eesmärk	Meetmete jõustumine, et lihtsustada ettevõtte loomist internetis
82	Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)	Eesmärk	Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel loodud eksperdirühm
99	Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)	Siht	Suurte bussitaristutööde alustamine (arukad maanteesignaalid ja kerge metroo (Charleroi))
104	Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)	Siht	Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (2. etapp)
111	SNCB/INFRABELi toimimine (R-3.01)	Eesmärk	NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava heakskiitmine, leping
113	Üleminekutoetused (I-3.14)	Siht	Esimesed 4 375 uue üleminekutoetuse taotlust
121	Laadimisjaamad (I-3F)	Siht	Täiendavad töötavad poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (1. etapp)
124	Heitepettus (R-3.07)	Eesmärk	Flandrias sõidukite heitkoguste seiret käsitleva õigusraamistiku vastuvõtmine
127	Digisprong (R-4.01)	Eesmärk	Flandrias kohustusliku hariduse uue IKT-raamistiku vastuvõtmine
128	Kõrghariduse edendamise fond (R-4.02)	Eesmärk	Tulevikule orienteeritud, paindlikku ja digitaalset kõrgharidust käsitlev visioonidokument
134	Kõrghariduse edendamise fond (I-4.02)	Siht	Kõrghariduse pakkumise parandamine Flandrias, et muuta see tulevikukindlamaks ja paindlikumaks
140	Võitlus diskrimineerimisega tööturul (R-4.04)	Eesmärk	Kohandatud õigusraamistik ja eristustestide parem kohaldamine
141	Kaasav tööturg (R-4.06)	Siht	Valdkondlike diskrimineerimisvastaste meetmete lõpuleviimine
142	Kaasav tööturg (R-4.06)	Siht	Uus integreeritud tee uutele tulijatele
143	Ümberõppestrateegia (I-4.07)	Eesmärk	Sotsiaalse innovatsiooni algatustega seotud toetuste määramine
154	Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13)	Siht	Ehitustöölepingute sõlmimine projekti elluviijatega
159	Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01)	Eesmärk	A6K-E6K kaudu arendatav tegevus
174	Õppekonto (R-5.03)	Eesmärk	Määruse jõustumist käsitlevad sätted
175	Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke (R-5.01)	Eesmärk	Kumulatsioonirežiimi föderaalne reform
176	Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke (R-5.01)	Eesmärk	Föderaalne reform liikuvuse kohta sektoritesse, kus esineb puudujääke
184	Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10)	Eesmärk	Materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks riigihankelepingu sõlmimine
207	Kulude läbivaatamine (R-6)	Eesmärk	Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või (2):
229	Fotoelektrilised kohustused suurtarbijatele (R-7.03)	Eesmärk	Õigusaktide jõustumine
	Osamakse summa		688 829 691 eurot

Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Meetme nimetus	Eesmärk / Siht	Nimi
6	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)	Siht	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (2. etapp)
12	Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)	Siht	Avalike hoonete renoveerimine (1. etapp)
15	H2 turu reguleeriv raamistik (R-1.04)	Eesmärk	Uute või muudetud seaduste ja nendega seotud eeskirjade jõustumine, et võimaldada H2 turu arengut
15bis	Flandria CO2 turgu reguleeriv raamistik (R-1.05)	Eesmärk	Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste jõustumine, et võimaldada CO2 turu arengut Flandrias
15ter	Valloonia CO2 turgu reguleeriv raamistik (R-1.06)	Eesmärk	Uute või muudetud dekreetide ja nendega seotud määruste jõustumine, et võimaldada CO2 turu arengut Valloonias
19	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine teise projektikonkursi raames
36	Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)	Siht	Rakendatud maakorraldusmeetmed (metsad, kaitsealad) ja pooleliolevad taastusprojektid
44	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Siht	Lepingu sõlmimisest teatamine kaheksa avaliku pakkumise puhul
46	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Siht	Üldsusele kättesaadavad kübervastupidavusvõime suurendamise vahendid
51	Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 2)	Siht	Kõik avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) teatised on digitaalsed ja ndmed on tsentraliseeritud/konsolideeritud
59	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Andmebaas reaalajas andmete kogumiseks
71	Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10)	Siht	Kümmet haldusasutust toetatakse projektide käivitamisel piirkondlikul andmeplatvormil.
79	E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02)	Eesmärk	Uue vahendi rakendamine
83	Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14)	Siht	Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks
94	Jalgrattataristu (I-3A)	Eesmärk	Kõigi jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu projektide käivitamine
95	Jalgrattataristu (I-3A)	Siht	Uued ja renoveeritud jalgrattateed
102	Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)	Eesmärk	OTW („Opérateur de Transport de Wallonie“) muudetud avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine
109	„Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt (I-3E)	Siht	Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt
114	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)	Siht	Ametlik tellimus keskkonnahoidlike busside ja nendega seotud laadimistaristu ehitamiseks Flandrias ja Brüsselis
125	Heitepettus (R-3.07)	Eesmärk	IT-süsteem, mis ühendab heiteandmed kasutusel olevate perioodiliste tehnoülevaatuste ja liiklusohutuse kontrollidega on toimiv
129	Ulatuslik tegevuskava koolist väljalangemise vastu võitlemiseks (R-4.03)	Eesmärk	Uus terviklik kava koolist väljalangemise vastu
138	Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05)	Siht	Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust
139	Ümberõppestrateegia (R-4.05)	Eesmärk	Õigusaktide vastuvõtmine Brüsseli valitsuse poolt, et edendada haavatavate rühmade integreerimist tööturule
144	Ümberõppestrateegia (I-4.07)	Siht	Pädevusprofiil ja töönõustamine
146	Belgia e-kaasatus (I-4.08)	Siht	Toetuste määramine
147	Vangidele mõeldud digiplatvormid (I-4.09)	Siht	Kasutuselevõtu lõpuleviimine
148	Sugu ja töö (I-4.10)	Siht	Naiste osalemine väliprojektides
151	Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)	Siht	Osa tööde tellimine
158	Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07)	Eesmärk	Pensionireformi vastuvõtmine
165	Õppimine ja karjäär (I-5.04)	Siht	Flandria ettevõtete toetamine pädevuskontrollide ja projektikonkursside kaudu
166	Tööturu taaskäivitamise strateegia keskendus aktiveerimis- ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele (I-5.05)	Siht	Tööotsijate ja töötajate aktiveerimistoetus Brüsselis
170	Digioskused (I-5.06)	Eesmärk	Digivahendid ja -teenused kodanikele, tööandjatele ja Flaami avaliku tööturuasutuse partneritele on Flandrias täielikult kasutusele võetud
180	Nukleaarmeditsiin (I-5.08)	Eesmärk	Tehnoloogiapakett on valmis
188	Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)	Eesmärk	Kahe omavalitsusüksustevahelise äriühingu (SPI, IGRETEC) ehitustööde riigihankelepingute sõlmimine toidusektori infrastruktuuri ehitamiseks
199	Belgia loob ringmajanduse (I-5.15)	Eesmärk	Ringmajanduse projektide riigihankelepingute sõlmimine
208	Kulude läbivaatamine (R-6)	Eesmärk	Kulude järelhindamine
211	Õhu-, kliima- ja energiakoodeksi läbivaatamine – RBC (R-7.01)	Eesmärk	Hoonete renoveerimise uued kohustused
212	Täiustatud energiatoetuste kava – RBC (I-7.01)	Siht	Energiatoetused väikese sissetulekuga leibkondadele
214	Energiatoetused – saksakeelne kogukond (I-7.03)	Siht	Eraelamute renoveerimine
219	Energiaülemineku teadusplatvorm (I-7.11)	Eesmärk	Seadmete avalike pakkumiste väljakuulutamine
221	Energiaimpordi infrastruktuur (I-7.12)	Eesmärk	Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames
223	Tööstuse CO2 heite vähendamise üleskutse (I-7.13)	Eesmärk	Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames
228	Apellatsioonimenetlus riiginõukogus (R-7.02)	Eesmärk	Õigusaktide jõustumine
230	Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine (R-7.04)	Eesmärk	Õigusaktide jõustumine
233	Energiajaotuse optimeerimine (I-7.17)	Eesmärk	Toetuste andmine Vallooni piirkonna kahele peamisele elektrivõrguettevõtjale
235	Üleskutse uuenduslikele taastuvenergia tootmise algatustele (I-7.18)	Eesmärk	Hankelepingute sõlmimine projektikonkursside raames
248	SMELD – FED (I-5.18)	Eesmärk	Sulatusahju paigaldamise nõudeid käsitlev ettevalmistav uuring
	Osamakse summa		1 022 767 247 eurot

Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Meetme nimetus	Eesmärk / Siht	Nimi
7	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A)	Siht	Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (3. etapp)
13	Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)	Siht	Avalike hoonete renoveerimine (2. etapp)
20	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15)	Eesmärk	Kõigi projektikonkursside raames välja valitud projektide lõpuleviimine
49	Küberturvalisus: 5G (I-2.02)	Eesmärk	Kohtupolitsei suurem pealtkuulamisvõime 5G kontekstis
50	Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse (I-2.03)	Eesmärk	Belgia föderaalpolitsei riikliku tehnilise ja taktikalise tugiüksuse hallatav pealtkuulatud eraside digitaalne register
60	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas)	Eesmärk	Seitsme üksuse uus kohtuasjade haldamise süsteem
61	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 10: Ühtne digivärav)	Eesmärk	Töötatakse välja eeskontor
64	E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06)	Eesmärk	Projekti täielik rakendamine
65	Digitaliseerimine – ONE (I-2.07)	Eesmärk	Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine
69	Flaami valitsuse digitaliseerimine (I-2.09)	Eesmärk	Nelja uue digifunktsiooni arendamine
73	Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11)	Siht	Kolme veebiplatvormi kasutuselevõtmine (linnaplaneerimisluba, linnaplaneerimisteave ja keskkonnaluba)
84	Valloonia 35 äripargi ühenduvuse parandamine (I-2.15)	Siht	Kiudoptiline ühendus 35 ettevõtluspargi jaoks
100	Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)	Siht	Arukate liiklusfooride kasutuselevõtmine
106	Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11)	Eesmärk	Lepingute sõlmimine sildade ehitustöödeks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti
108	Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks (I-3D)	Siht	Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks
115	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)	Siht	Kasutusse võetud rohelised bussid ja depood, mis on tehniliselt kohandatud Flandrias, Brüsselis ja Valloonias
122	Laadimisjaamad (I-3F)	Siht	Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (2. etapp)
145	Ümberõppestrateegia (I-4.07)	Siht	Jätkusuutlik integratsioonitee puuetega inimeste jaoks
152	Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)	Siht	Kaugabi paigaldamine autonoomia kaotanud inimestele
160	Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03)	Siht	Hooned ja seadmed koolituseks, tööhõiveteenused
161	ELi biotehnoloogia kool ja tervishoiukeskus (I-5.02)	Siht	ELi biotehnoloogia kooli ja tervishoiukeskuse ehitamine ja varustamine
190	Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)	Siht	Kahe logistikakeskuse ehitamine lõpetatud
192	Vallooni turismisektori digitaliseerimine (I-5.13)	Siht	„L’Outil régional de commercialisation“ – aktiivsete kasutajate arv
216	Energia- ja kliimameetmed üldkasutatavates hoonetes – Föderaaltasand (I-7.05)	Siht	Lõpule viidud energiameetmed
217	Energiameetmed AWV-hoonetes (I-7.10)	Siht	Lõpule viidud energiameetme projektid
220	Energiaülemineku teadusplatvorm (I-7.11)	Eesmärk	Seadmete hankimine
231	Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine (R-7.04)	Eesmärk	Õigusaktide jõustumine
232	Ujuv päikeseenergia (I-7.16)	Eesmärk	Täiemahuline näidis on töökorras
	Osamakse summa		560 013 071 eurot

Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Meetme nimetus	Eesmärk / Siht	Nimi
14	Avalike hoonete renoveerimine (I-1B)	Siht	Avalike hoonete renoveerimine (3. etapp)
23	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16)	Eesmärk	Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine
26	Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17)	Eesmärk	Kõigi hankemenetluse raames üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide lõpuleviimine
28	Vähese CO2 heitega tööstuse arendamine (I-1.18)	Eesmärk	Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine
37	Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)	Siht	Rakendatud maakorraldusmeetmed (metsad, kaitsealad) ja lõpetatud taastusprojektid
39	Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22)	Siht	Kahe rahvusparkide projekti lõpuleviimine
40	Ökoloogilise killustatuse vähendamine (I-1.23)	Siht	Ökoloogilise killustatuse vähendamise projektide lõpuleviimine
43	Sinine kokkulepe (I-1.24)	Siht	Sinise kokkuleppe projektide lõpuleviimine
48	Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01)	Eesmärk	Kübervastupidavusvõime teenuste osutamine Belgia ühiskonnale kui tervikule kaitseministeeriumi poolt
52	Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 1)	Eesmärk	Digitaalne lahendus on kättesaadav – veebiliides (IPSS)
53	Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 3)	Eesmärk	Digitaalne lahendus on kättesaadav – interaktiivne platvorm (IPSS)
55	Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeetmed: 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12)	Eesmärk	Projektid on lõpule viidud ja väljund toimib
66	Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08)	Siht	Digitaliseeritud ja täiustatud audiovisuaal- ja audioteoste projektide lõpuleviimine
67	Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08)	Siht	Tehnoloogiliste vahendite integreerimine katseliste kultuuri- ja meediaettevõtjate kaudu
80	„Valgete alade“ katmine ülikiirete kiudoptiliste võrkude arendamise teel (I-2.13)	Siht	Katvus
96	Jalgrattataristu (I-3A)	Siht	Uued ja renoveeritud jalgrattateed
97	Jalgrattataristu – VeloPlus – RBC (I-3.03a)	Siht	Uus avalik jalgrattaparkla kohalikele elanikele
101	Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B)	Siht	Tööde ja ristmike lõpuleviimine arukate valgusfooridega
105	Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C)	Siht	Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (3. etapp)
107	Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11)	Siht	Ehitustööde lõpuleviimine sildade ehitamiseks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti
115 b	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G)	Siht	Valloonias äsja ehitatud keskkonnahoidlikud bussid ja depoo
123	Laadimisjaamad (I-3F)	Siht	Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (3. etapp)
133	Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4)	Siht	Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust
155	Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13)	Siht	Lastehoiukohtade avamine
153	Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12)	Siht	Kasutusvalmis eluasemed
162	Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01)	Siht	A6K-E6K renoveerimise ja laiendamise lõpuleviimine
163	Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03)	Siht	Hooned ja seadmed koolituseks, tööhõiveteenused
171	Digitaalne elukestev õpe (I-5.07)	Eesmärk	Digioskuste, sealhulgas põhiliste digioskuste õpetamise ja koolituse ajakohastamine Valloonias digitaalsete vahendite, tipptasemel taristu, pädeva mentorluse ja uuenduslike projektide kaudu
179	Nukleaarmeditsiin (I-5.08)	Eesmärk	Radioisotoopide rajatis on ehitatud ja tellitud (FANC ja FAGG)
185	Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10)	Eesmärk	Materjalitöötlusrajatis (MaT), mis on ehitatud ja tellitud; juhtumiuuring lõpetatud;
187	Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11)	Siht	Toetuse saanud teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide lõpuleviimine
191	Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12)	Siht	Lõpule on viidud vähemalt viie taristuüksuse, 30 väikesemahulise taristu ja 4 suurema struktureerimisprojekti ehitamine
198	Ringlussevõtukeskus (I-5.14)	Siht	Kuue ringlussevõturajatise tööde lõpuleviimine
200	Belgia loob ringmajanduse (I-5.15)	Eesmärk	VKEde teadlikkuse suurendamise ja teavitusmeetmete lõpuleviimine seoses ringmajanduse projektidega
202	Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16)	Siht	Valloonia ringmajandust edendavate projektide lõpuleviimine
215	Sotsiaaleluruumide renoveerimine – WAL (I-7.04)	Siht	Päikesepaneelid ja soojuspumbad sotsiaaleluruumides
218	Energia säästmine üldkasutatavates hoonetes – VLA (I-7)	Siht	Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks
222	Energiaimpordi infrastruktuur (I-7.12)	Siht	Projektikonkursside raames toetust saanud projektide lõpuleviimine
224	Tööstuse CO2 heite vähendamise üleskutse (I-7.13)	Siht	Projektikonkursside raames toetust saanud projektide lõpuleviimine
225	Üleskutse kliimameetmete võtmiseks põllumajanduses (I-7.14)	Siht	Projektikonkursside raames toetust saanud projektide lõpuleviimine
234	Energiajaotuse optimeerimine (I-7.17)	Eesmärk	Projektide lõpuleviimine
236	Üleskutse uuenduslikele taastuvenergia tootmise algatustele (I-7.18)	Eesmärk	Projektide lõpuleviimine
237	Taastuvenergiat takistavate asjaolude kõrvaldamine (I-7.19)	Eesmärk	Projektide lõpuleviimine
238	Taastuvenergiat takistavate asjaolude kõrvaldamine (I-7.19)	Eesmärk	Määruse jõustumine
242	Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – BCR (I-7.21)	Siht	Kasutusel olevad elektribussid
243	Laadimisjaamad – FED (I-7.22)	Eesmärk	Kahesuunaliste laadimisjaamade kasutuselevõtt
244	Valgusdioodvalgustid – VLA (I-7.23)	Siht	Paigaldatud LED-valgustus
245	Tõhus raudteevõrk – FED (I-7.24)	Siht	Raudteeliinide elektrifitseerimine
246	Busside laadimistaristu – siduvad kontsernisisesed eeskirjad (I-3.21)	Siht	Paigaldatud laadimistaristu
247	Tuumameditsiin – teranostiline lähenemisviis (I-5.08bis)	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevus on lõpetatud
249	SMELD – FED (I-5.18)	Eesmärk	Paigaldatakse tööstuslik sulatusahju
	Osamakse summa		781 699 616 eurot