EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.2.2024
COM(2024) 54 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Aruanne, milles käsitletakse pärast Euroopa Liidu institutsiooni teenistusest lahkumist töötuks jäänud endiste ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate ning parlamendiliikmete assistentide suhtes kohaldatava töötuskindlustusskeemi finantsolukorda ajavahemikul 2017–2022
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Aruanne, milles käsitletakse pärast Euroopa Liidu institutsiooni teenistusest lahkumist töötuks jäänud endiste ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate ning parlamendiliikmete assistentide suhtes kohaldatava töötuskindlustusskeemi finantsolukorda ajavahemikul 2017–2022
Kokkuvõte
Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt on endistele ajutistele teenistujatele, lepingulistele töötajatele ja parlamendiliikmete registreeritud assistentidele (v.a näiteks omal soovil teenistusest lahkunud isikutele), kes on jäänud vastu oma tahtmist töötuks pärast seda, kui on lõppenud nende teenistus Euroopa Liidu institutsioonis Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade 1 artikli 1 tähenduses, pärast teenistuse lõppemist nähtud ette ELi töötushüvitis. See hüvitis täiendab võimalikku töötushüvitist, mida endisele töötajale maksab liikmesriik.
Neid hüvitisi makstakse töötusfondist (edaspidi „fond“), mida omakorda rahastatakse liidu muude teenistujate teenistustingimustega hõlmatud ja hüvitist saada võivate töötajate sissemaksetest ning nende tööandja sissemaksetest.
Hüvitise andmise tingimusi, hüvitise saajate kategooriaid ja sissemaksete suurust on personalieeskirjade viimaste reformidega oluliselt muudetud ning see avaldab mõju eelkõige fondi rahasaldole.
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste reformiga, mis jõustus 1. mail 2004, lisati liidu muude teenistujate teenistustingimustesse uus, lepinguliste töötajate kategooria ja uued eeskirjad töötusfondi sissemaksete kohta.
Vastavalt nõukogu 23. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 160/2009, millega muudetakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, 2 on töötusfondiga nüüd kaetud ka parlamendiliikmete registreeritud assistendid.
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste reformiga, mis jõustus 1. jaanuaril 2014, muudeti liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3b alusel tööle võetud lepinguliste töötajate lepingute maksimaalset pikkust, mis on nüüd kolme aasta asemel kuus aastat.
Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 on sätestatud komisjoni kohustus esitada iga kahe aasta järel töötuskindlustusskeemi finantsolukorda käsitlev aruanne. Olenemata nimetatud aruandest võib komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 kohandada liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikega 7 ja artikli 96 lõikega 7 ette nähtud sissemakseid delegeeritud õigusaktidega, kui see on skeemi tasakaalu jaoks vajalik.
Fondi arengu paremaks mõistmiseks koostab komisjon aruande iga kahe aasta järel viieaastase aruandeperioodiga. Eelmine aruanne hõlmas ajavahemikku 2015–2020 3 ja käesoleva aruande aruandeperioodiks on ajavahemik 2017. aasta detsembrist 2022. aasta detsembrini.
Fondi areng
Jooniselt on näha, et alates 2017. aastast on tegevustulemus pidevalt paranenud, välja arvatud 2020. aastal, mil oli 0,5 miljoni euro suurune tegevuspuudujääk. Positiivne tegevustulemus akumuleerus viimase kuue aasta jooksul ja sellest tulenevalt oli akumuleerunud jääk 2022. aasta lõpus 60,5 miljonit eurot.
Makstud hüvitiste arvu muutus
Aruandeperioodil suurenes igakuiste töötushüvitiste arv 37 % – 8 183-lt 2017. aastal 11 230-le 2022. aastal. Ajutistele teenistujatele, lepingulistele töötajatele ja parlamendiliikmete registreeritud assistentidele maksti aruandeperioodil kokku rohkem kui 65 000 hüvitist. Fondi hüvitise saajate suundumused on seotud järgmiste tsükliliste teguritega:
-parlamendiliikmete registreeritud assistentide lepingute lõppemine parlamendi koosseisu ametiaja lõppemise tõttu 2019. aastal, mis mõjutas 2019. ja 2020. aastal makstud hüvitiste arvu;
-ajutiste teenistujate hüvitiste arvu suurenemine 2020. aastal, mis vastab kabinettides töötanud ajutiste teenistujate lahkumisele (märts 2020).
Suurim arv hüvitisi makstakse lepingulistele töötajatele. Suurim arv igakuiseid hüvitisi (6 191) maksti välja 2018. aastal.
Keskmise igakuise hüvitise muutus (eurodes)
Ajutiste teenistujate keskmine igakuine hüvitis vähenes veidi. Ajavahemikul 2017–2022 püsis lepinguliste töötajate keskmine hüvitis stabiilsena, samal ajal kui parlamendiliikmete registreeritud assistentide hüvitis vähenes, mis tulenes eeskätt pärast parlamendi koosseisu ametiaja lõppemist makstud hüvitiste summa järkjärgulisest kahanemisest.
Reguleeriv raamistik
1.1Skeemi kirjeldus
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste reformiga, mis jõustus 1. mail 2004, muudeti töötusfondist hüvitise saamise nõuetele vastavuse õiguslikku alust ning sellesse fondi sissemaksete tegemise eeskirju, mis kehtisid alates 1985. aastast. Muudatused võib kokku võtta järgmiselt.
|
Enne 2004. aasta maid |
Pärast 2004. aasta maid |
|
Töötuskindlustus üksnes teenistusest lahkuvatele ajutistele teenistujatele. |
Töötuskindlustusega kaetakse uus, lepinguliste töötajate kategooria. |
|
Töötaja sissemakse määr 0,4 % ja tööandja sissemakse määr 0,8 %. |
Uued eeskirjad töötusfondi tehtavate sissemaksete kohta (st töötaja sissemakse määr kasvab 0,81 %-ni ja tööandja sissemakse määr 1,62 %-ni). |
|
Õigus saada töötushüvitist kuni 24 kuu jooksul. |
Õigus saada töötushüvitist aja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kolmandik ajast, mil ajutine teenistuja, lepinguline töötaja või parlamendiliikme registreeritud assistent oli tegelikult teenistuses, ning mitte kauem kui 36 kuud. Alates seitsmendast töötuks olemise kuust kohaldatakse hüvitise suhtes ülempiiri ja ühtlasi suurendati hüvitise alampiiri. |
Järgmises tabelis on esitatud makstavate summade ülem- ja alampiirid töötajate eri kategooriate kaupa.
Summad eurodes 2023. aasta jaanuari seisuga
|
|
Ajutised teenistujad |
Lepingulised töötajad |
Parlamendiliikmete registreeritud assistendid |
|
Ülempiir (alates seitsmendast kuust) |
3 352,86 |
2 514,60 |
2 602,75 |
|
Alampiir |
1 676,42 |
1 257,32 |
1 106,15 |
Kindlasummalist toetust ning makstavate summade ülem- ja alampiire ajakohastatakse igal aastal sama moodi nagu töötasusid ning kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikliga 65.
Töötushüvitisele lisanduvad võimalikud peretoetused. Euroopa Liidu ühise ravikindlustusskeemi sissemakse (5,1 % võrdlusaluseks olevast töötu põhipalgast) tasub töötusfond.
1.2Õigusraamistik
-Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 28a, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega nr 1023/2013.
-Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 96 ja lisa artikkel 5, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega nr 1023/2013.
-Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 135 ja 136, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrusega nr 1239/2010 (ELT L 338, 22.12.2010) 4 .
-Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 65 lõige 1, milles käsitletakse töötasu ja muude summade ajakohastamist.
-Komisjoni 13. jaanuari 1988. aasta määrus nr 91/88, millega nähakse ette Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 2 rakendussätted (ELT L 11, 15.1.1989) 5 .
-Komisjoni 14. juuli 1988. aasta eeskirjad, mille kohta saavutatud ühist kokkulepet kinnitas Euroopa Ühenduste Kohtu president 4. juulil 1989 ja milles sätestatakse üksikasjalikult ajutiste teenistujate töötushüvitiste määramise kord, et rakendada Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõiget 10.
2 Töötusfondi finantsolukord ja rahasaldo: 2017–2022
Aruande selles osas on kirjeldatud töötusfondi finantsolukorra arengut, eelkõige fondi tulusid ja kulusid.
Töötushüvitiste all loetletud summad sisaldavad läbivalt töötushüvitise põhisummat, ühise ravikindlustusskeemi sissemakseid 6 ja kõiki peretoetusi. Kõik riigi tasandil saadud sotsiaaltoetused (töötushüvitised, peretoetused, haigus- ja sünnitushüvitised jne) on maha arvatud.
Nagu eespool (punkt 1.1) märgitud, rahastab ühise ravikindlustusskeemi sissemakseid töötusfond (5,1 % võrdlusaluseks olevast töötu põhipalgast).
Töötusfond kasutab oma tulude ja kulude haldamiseks kahte vahendit:
·arvelduskontot tulude kogumiseks ja hüvitiste maksmiseks;
·tähtajalisi hoiuseid akumuleerunud ülejäägi investeerimiseks.
2.1 Rahasaldo: tegevustulemused ja akumuleerunud jääk ajavahemikul 2017–2022
Kassapõhise arvestuse puhul registreeritakse tehingud üksnes juhul, kui toimub raha laekumine või väljamakse.
Tabelis 1 on tulud ja kulud kokku võetud raamatupidamises kajastatud kujul ning esitatud sellest tulenev jooksev saldo.
Tabelis 2 on esitatud töötusfondi finantsvara muutused nii Euroopa Komisjoni raamatupidamisarvestusega hõlmatud arvelduskontol (esimene osa) kui ka eelarve peadirektoraadi (enne 2019. aastat majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat) hallatavatel investeerimiskontodel (teine osa). Aastatel 2017–2022 püsisid investeeritud summad stabiilsena, kuid vastutavate isikute vahel algatati arutelud investeerimisportfelli suurendamise võimaluste üle. Kolmas osa kajastab nende kahe konto konsolideeritud akumuleerunud ülejääki. Aastatel 2017–2022 suurenes akumuleerunud ülejääk 209 % – 19,6 miljonilt eurolt 2017. aastal 60,5 miljonile eurole 2022. aastal.
Tabelis 3 on esitatud fondi akumuleerunud jääk. Eri institutsioonide ja asutuste sissemaksetest saadud tulu suurenes kõnealusel perioodil peaaegu 41 miljoni euro võrra.
2.2. Finantsolukord: tegevustulemused ajavahemikul 2017–2022
Tekkepõhise arvestuse puhul kajastatakse tehingud raamatupidamises ajal, kui tekib töötusfondi sissemakse tegemise või töötushüvitise väljamaksmise kohustus. See tähendab, et
·mõned aasta N alguses tehtud sissemaksed hõlmavad aasta N-1 lõpu tegevusperioode,
·mõned aasta N alguses välja makstud summad hõlmavad aasta N-1 lõpu töötusperioode.
Raamatupidamiseeskirjade kohaselt seostatakse need tehingud majandusaastaga N-1.
Tabelis 4 on tulud ja kulud esitatud selle põhimõtte järgi ning seega kajastavad need töötusfondi iga-aastast finantsolukorda tulude ja kulude osas.
Kulud suurenesid ajavahemikul 2017–2020 märkimisväärselt eeskätt seoses Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiaja algusega ning töötusfondist toetusõiguslikele parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstavate töötushüvitistega. Kulud on alates 2020. aastast vähenenud 32 miljonilt eurolt 20 miljonile eurole 2022. aasta lõpus.
Fondi tegevustulemus oli 2017. ja 2018. aastal 10 miljonit eurot. Pärast 2019. aastal saadud väiksemat ülejääki (4,2 miljonit eurot) oli fondi puudujääk 2020. aastal 0,5 miljonit eurot, mis oli tingitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja ja komisjoni ametiaja lõppemisest. 2021. ja 2022. aastal oli fondil vastavalt 11,2 miljoni euro ja 19,9 miljoni euro suurune ülejääk.
Tegevustulemused ajavahemikul 2017–2022
2
2.1
2.2
2.3Finantsolukord: kulud ja tulud institutsioonide ja kõikide asutuste kaupa ajavahemikul 2017–2022
Tabelis 5 on esitatud kulud ja tulud institutsioonide ning kõikide asutuste kaupa. Tabeli esimeses osas on esitatud absoluutsummad ning teises osas protsentuaalne osatähtsus kogukuludest ja -tuludest.
Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemise tsükliline mõju kajastub Euroopa Parlamendiga seotud kulude kasvus 2019. ja 2020. aastal: need kulud olid vastavalt 10,4 miljonit eurot ja 13,1 miljonit eurot. 2021. aastal vähenesid Euroopa Parlamendiga seotud kulud 6,6 miljoni euroni ja 2022. aastal 4,6 miljoni euroni.
Tuleb märkida, et asutuste sissemaksed on suurenenud 13 miljonilt eurolt 2017. aastal 21 miljonile eurole 2022. aastal.
3.Kindlustatud isikute, hüvitise saajate ja makstud hüvitiste analüüs
3
3.1Kindlustatud isikute arv ja keskmine sissemakse
Tabelis 6 on esitatud töötusfondi sissemakseid teinud ja iga aasta 31. detsembri seisuga teenistuses olnud ajutiste teenistujate, lepinguliste töötajate ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide arv.
3.2Töötushüvitist saanud isikute absoluutarv ja nende arv protsendina võrreldes kindlustatud isikute arvuga: töötuse määr iga aasta 31. detsembri seisuga
Tabelis 7 on esitatud iga aasta detsembris täishüvitist või riikliku süsteemi hüvitisele lisaks täiendavalt makstud hüvitist saanud töötute arv.
Tuleb märkida, et eespool tabelis on näidatud iga aasta detsembri tulemused.
Ühendades tabelis 6 esitatud andmed 31. detsembri seisuga teenistuses olnud ajutiste teenistujate, lepinguliste töötajate ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide kohta ning tabelis 7 esitatud töötushüvitist saanud isikute arvu, on võimalik arvutada töötusfondist hüvitist saanud isikute ja fondis kindlustatud isikute suhtarv. Tulemus on esitatud tabelis 8.
Ajutiste teenistujate puhul oli töötushüvitise saajate suhtarv skeemi liikmete arvuga võrreldes 1–3 %. Aruandeperioodil oli suhtarv suurim 2020. aastal (3,04 %), kuid see vähenes 2021. aastal (1,26 %) ja 2022. aastal (1,01 %). Lepinguliste töötajate puhul vähenes suhtarv 3,53 %-lt 2017. aastal 1,47 %-le 2022. aastal.
Mis puudutab parlamendiliikmete registreeritud assistente, siis 2019. ja 2020. aastal sai parlamendi koosseisu ametiaja lõppemise tõttu hüvitist suur arv endisi parlamendiliikmete registreeritud assistente (vastavalt 400 ja 291). Alates 2021. aastast on see arv märkimisväärselt vähenenud – 2021. aastal 68ni ja 2022. aastal 51ni.
See suundumus kajastub parlamendiliikmete registreeritud assistentidest töötushüvitise saajate suhtarvus. Kui 2019. ja 2020. aastal oli kõnealune suhtarv vastavalt 22 % ja 15 %, siis 2021. aastal vähenes see 3,38 %ni ja 2022. aastal 2,52 %ni.
3.3Makstud igakuiste töötushüvitiste arv, keskmine summa, hüvitise saajad ja nende elukohariigid
Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 4 ja artikli 96 lõike 4 kohaselt makstakse töötushüvitist ajavahemikul, mis vastab ühele kolmandikule teenistusajast, kuid mitte kauem kui 36 kuud. Tabelis 9 on esitatud kõikidele hüvitise saajatele makstud igakuiste töötushüvitiste arv aastas. Tabelis on näidatud Euroopa Parlamendi koosseisu vahetumise mõju parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ja komisjoni vahetumise mõju ajutistele teenistujatele (mõju 2020. aastal).
Tabelis 10 on esitatud töötushüvitise keskmine summa hüvitise saajate kategooriate kaupa. See summa vastab iga hüvitise saajate kategooria (ajutised teenistujad, lepingulised töötajad ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid) kogukuludele, mis on jagatud igakuiste väljamaksete arvuga. Tuleb märkida, et teataval kuul väljamakstud hüvitis võib olla hüvitise täissumma või üksnes proportsionaalne osa vastavalt sellele, mitme päeva eest oli isikul tegelikult õigus töötushüvitist saada.
Tabelis 11.1 on esitatud aasta jooksul töötushüvitise saamise keskmine ajavahemik kuudes, kusjuures arvesse võetakse ka võimalikke varasemaid maksmisele kuuluvaid hüvitisi. Selle ajavahemiku arvutamiseks liideti kokku kõigi nende päevade arv, mille eest maksti hüvitist kuni asjaomase aasta 31. detsembrini, ning see arv jagati selle aja jooksul töötushüvitist saanute arvuga. Saadud tulemus jagatakse 30ga, et saada kuudes keskmine ajavahemik, mille eest töötushüvitist maksti 8 .
Töötushüvitise maksmise keskmine ajavahemik kuudes on püsinud viimase kuue aasta jooksul stabiilsena (8–10 kuud).
Järgmistes tabelites on esitatud hüvitise maksmise ajavahemiku pikkus töötajate kategooriate kaupa (ajutised teenistujad, lepingulised töötajad ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid).
Parlamendiliikmete registreeritud assistendid
Töötushüvitise maksmise keskmine ajavahemik kuudes on püsinud lepinguliste töötajate ja ajutiste teenistujate puhul viimase kuue aasta jooksul stabiilsena (8–10 kuud).
Parlamendiliikmete registreeritud assistentide puhul oli töötushüvitise maksmise keskmine ajavahemik kuudes aruandeperioodil 5–10 kuud. Lühim ajavahemik oli 2019. aastal (5 kuud) ja pikim ajavahemik 2020. aastal (10 kuud). 2022. aastal oli keskmine ajavahemik 9 kuud.
Võttes arvesse töötuskindlustusskeemi suhtes kohaldatavat täiendavuse põhimõtet, on oluline töötushüvitise saaja elukohariik, pidades eelkõige silmas seda, et riikliku töötushüvitise saamise kriteeriumid on riigiti erinevad.
Tabelis 12 on esitatud aasta jooksul vähemalt ühel kuul hüvitist saanud isikute elukohariigid.
Tuleb märkida, et kuni üleminekuperioodi lõpuni 31. detsembril 2020 loeti Ühendkuningriiki liikmesriigiks, 9 mis võimaldas endistel töötajatel saada töötushüvitist Ühendkuningriigis elamise ajal. Pärast üleminekuperioodi lõppu ja vastavalt väljaastumislepingu artiklile 115 kohaldatakse liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikleid 28a, 96 ja 136 mis tahes kodakondsusega liidu muude teenistujate suhtes, sealhulgas endiste teenistujate suhtes, kes on enne üleminekuperioodi lõppu teinud ELi töötuskindlustusskeemi sissemakseid, kui nad elavad Ühendkuningriigis ja on registreeritud Ühendkuningriigis töötuna.
4.JÄRELDUSED
4
4.1Ajavahemik 2017–2022
Üldiselt olid fondi tegevustulemused aastatel 2017–2022 positiivsed. Eelkõige on sissemaksed viimasel kahel aastal märkimisväärselt suurenenud, küündides 2022. aastal peaaegu 20 miljoni euroni.
Fondi tegevustulemused mõjutasid akumuleerunud jääki. 2022. aasta lõpuks oli fondi akumuleerunud reserv üle 60 miljoni euro.
2022. aasta lõpus otsustas komisjon kaitsta kasvavat reservi inflatsiooni negatiivse mõju eest ja investeeris 50 miljonit eurot kooskõlas fondiga seotud investeerimisvolitustega. Tehing toimus 2023. aastal.
4.2Töötusfondi väljavaated lühikese ja keskmise perioodi jooksul
Aruandes esitatud tähelepanekute põhjal võib eeldada, et akumuleerunud reservi kasv jätkub. Eeldatakse, et akumuleerunud reservist piisab, et katta mitme aasta jooksul fondi tegevusvajadused, sealhulgas perioodilised kõikumised, mis on seotud Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõpuga ja volinike kolleegiumi uuele mandaadile üleminekuga aastatel 2024–2025.
Eeltoodut arvesse võttes ja fondi finantstasakaalu tagamiseks kaalub komisjon ettepanekut kohandada töötuskindlustusskeemi sissemakseid delegeeritud õigusaktiga vastavalt liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikele 11 ja artikli 96 lõikele 11.
COM(2022) 388 final.
