Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Muscadet Sèvre et Maine“

PDO-FR-A0494-AM02

Teate esitamise kuupäev: 27.6.2023

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Ametlik geograafiline kood

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunide loetelu on ajakohastatud kooskõlas 2022. aasta ametliku geograafilise koodiga.

Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega, geograafilist piirkonda ei ole muudetud.

Selle muudatusega seoses muudetakse koonddokumendi punkte 6 ja 9.

2.   Geograafiline piirkond

Muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus täiendavate geograafiliste nimetuste „Clisson“, „Gorges“ ja „Le Pallet“ tootmispiirkonna muudatuse heaks kiitis.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Piiritletud kasvatusalade kogupindala

Muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusalade piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille kasvatusalad on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on välja jäetud.

Need välja jätmised ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

5.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Muscadet Sèvre et Maine

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on valgete, kuivade ja rahulike veinidega. Veinidel on järgmised omadused: – naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti; – fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) maksimaalne sisaldus on 3 grammi liitri kohta; – maksimaalne lenduvate hapete sisaldus on 10 milliekvivalenti liitri kohta; – maksimaalne üldalkoholisisaldus on pärast rikastamist 12 mahuprotsenti. Veinide üldhappesus, vääveldioksiidi üldsisaldus ja üldalkoholisisaldus vastavad liidu eeskirjadega sätestatud piirmääradele. Tegemist on valgete, kuivade ja rahulike veinidega. Nende maitses valitseb ümaruse ja värskuse peen tasakaal ning nende mitmekülgses lõhnabuketis domineerivad puuvilja- ja lillearoomid. Pikaajaline kääritamine muudab need mõnikord hästi laagerduvaks. Veinid villitakse nende rikkalike aromaatsete omaduste säilitamiseks ja võimendamiseks hoolikalt pudelitesse.

Analüütilised kriteeriumid vastavad kehtivatele Euroopa Liidu õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

Viljelustavad

Puude minimaalne istutustihedus on 6 500 tüve hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 1,50 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas võib olla 0,90–1,10 meetrit.

Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 12 õiepunga, kasutada võib järgmisi tehnikaid:

– madalad lühivõrsed, kus tüve kohta on maksimaalselt viis lühivõrset;

– ühe- või kaheõlaline Guyot’ vorm.

Lõikamine tuleb lõpetada enne pungade puhkemist või enne seda, kui taim jõuab Eichhorni ja Lorentzi skaalal 5. staadiumisse.

Kasutatavast lõikamisviisist olenemata tohib viinapuude igale tüvele jätta lõikamisel neli täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte, on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

Veinivalmistuse eritavad

Keelatud on viinamarjasaagi igasugune termiline töötlemine temperatuuril alla –5 °C.

Pärast rikastamist ei tohi veini alkoholisisaldus ületada 12 mahuprotsenti.

Vein käärib pärast alkoholkäärimise lõppu käärimissettel vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. märtsini. Veinid on pakendamise hetkel või nende esmakordsel väljaviimisel veinivalmistusruumidest vähesel käärimissettel.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistuse puhul kinni pidada liidu õigusaktide ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.2.   Maksimaalne saagikus

66 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mille riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (Institut national de l’origine et de la qualité) kiitis heaks pädeva riikliku komitee neljapäev, 15. juuni 2017. aasta koosolekul. Piirkond hõlmab selle tootespetsifikaadi pädeva riikliku komitee poolse kinnitamise kuupäeva seisuga ja lähtuvalt 2022. aasta ametlikest geograafilistest koodidest järgmiste kommuunide või kommuunide osade territooriume:

—

Loire-Atlantique’i departemang: Aigrefeuille-sur-Maine, Basse-Goulaine, Le Bignon (osaliselt), La Chapelle-Heulin, Château-Thébaud, Clisson, Divatte-sur-Loire (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territoorium: La Chapelle-Basse-Mer), Gétigné (osaliselt), Gorges, La Haie-Fouassière, Haute-Goulaine, Le Landreau, Le Loroux-Bottereau (osaliselt), Maisdon-sur-Sèvre, Monnières, Montbert (osaliselt), Mouzillon, Le Pallet, La Regrippière, Remouillé, Saint-Fiacre-sur-Maine, Saint-Hilaire-de-Clisson, Saint-Julien-de-Concelles, Saint-Lumine-de-Clisson, Les Sorinières (osaliselt), Vallet, Vertou;

—	Maine-et-Loire’i departemang: ainult järgmiste Sèvremoine’i delegeeritud kommuunide territoorium: Saint-Crespin-sur-Moine ja Tillières.

—	Vendée departemang: Cugand (osaliselt), Montaigu-Vendée (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territoorium: Saint-Hilaire-de-Loulay (osaliselt)).

7.   Veiniviinamarjasordid

„Melon B“ (hele)

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega „Muscadet Sèvre et Maine“ viinamarjaistandusi iseloomustab kaljune maastik, mis on seotud eriti tiheda jõgede võrgustikuga. Veinikasvatusalad täidavad nõlvu ja kujundavad maastikke Nantes’i linnast idas Loire'i jõe ja Goulaine’i soo kohal kõrguvatel nõlvadel ning sellest veel lõuna pool asuvate Sèvre’i, Maine’i ja nende lisajõgede kallastel. See territoorium asub kontrollitud päritolunimetuse „Muscadet“ geograafilise piirkonna keskel ja hõlmab osaliselt Loire-Atlantique'i, Maine-et-Loire’i ja Vendée departemange.

Piirkonna kliimat mõjutab tugevalt Atlandi ookeani lähedus, millest tulenevad ka mõned kliima eripärad. Nii on talvised temperatuurid üldiselt väga mahedad ja eriti mõõdukad on need põhjas Loire’i jõe ja Goulaine’i soo ümber, kus asub täiendava geograafilise tähise „Goulaine“ piirkond, samuti on temperatuurid mõõdukad piirkonna lääneosas, kus asub täiendava geograafilise tähise „Château-Thébaud“ territoorium, kus ookeani mõju on suurem. Temperatuurid on veidi madalamad kaguosas, kust saadakse täiendavate geograafiliste tähistega „Mouzillon – Tillières“, „Gorges“ ja „Clisson“ veine ning mis on Loire’i jõest ja Goulaine’i soost kaugemal. Suved on üldiselt ookeanituulte mõjul jahedad, väheste sademetega ja väga päikesepaistelised.

Geograafilise piirkonna geoloogilises struktuuris on näha palju erinevaid paleosoikumi aegkonna jooksul tekkinud kivimeid:

—	põhjas ja kirdes domineerib vilgukivi, mis väljendub Goulaine’i soo alal roheliste kivisoontega vahelduvas gneissis, mis on täiendava geograafilise tähise „Goulaine“ ala moodustav moondekivimite kooslus;

—	idas asub suur gabromassiiv, mis moodustab täiendava geograafilise tähise „Gorges“ piirkonna geoloogilise struktuuri ja mis kulgeb mööda Sanguèze’i jõe äärt, kus asub täiendava geograafilise tähise „Mouzillon – Tillières“ piirkond;

—	geograafilise piirkonna lääneosa aluspõhi koosneb peamiselt ortogneissist ning vähehappelisest gneissist ja granodioriidist, mis moodustavad täiendava geograafilise tähise „Château-Thébaud“ piirkonna aluskorra;

—

geograafilise piirkonna keskosas asuv täiendava geograafilise tähise „Le Pallet“ piirkond asetseb sektoris, kus kivimid on vähe muundunud ja tugevalt mõranenud, samas kui gneiss, millel asub täiendava geograafilise tähise „Monnières – Saint-Fiacre“ veinivalmistuspiirkond, on sageli rohkem muundunud;

—	lõunas isoleerib lõhe jämedateralise graniidi massiivi, mis on iseloomulik täiendava geograafilise tähise „Clisson“ geograafilisele piirkonnale.

Kohati katavad paleosoikumist pärinevat aluskorda suurema või väiksema kivisisaldusega liivsavi setted.

Vaatamata oma mitmekülgsusele, on formatsioonidest enamasti kujunenud välja hea läbilaskevõimega liivased ja kivised pruunmullad, mis on gabrost aluspinnasel mõnikord savirikkad. Viinamarjade kasvatamiseks kasutatakse ainult selliseid mäenõlvasid, mille pinnas on terve, ei ole väga sügav ja on mõõdukalt viljakas, sellel on hea soojenemisvõime ja piiratud veemahutavuse võime.

VI sajandil Vertou kloostri asutanud munk Saint Martin on esimene, kes Sèvre’i ja Maine’i nõlvadel viinamarjakasvatusega tegelema hakkab. Viinamarjakasvatuse areng jätkus kahe jõe laevatataval osal kogu keskaja vältel, mis võimaldas eriti varakult areneda täiendavate geograafiliste tähistega „Château-Thébaud“, „Monnières – Saint-Fiacre“ ja „Le Pallet“ viinamarjaistandustel. XVI sajandist istutati Nantes’is aset leidva rahvusvahelise kaubanduse survel piirkonda alaliselt viinamarjasort 'Melon B'. Nimetus „Muscadet“ ilmus esimest korda 1635. aastal Gorges’is säilinud üürilepingul. XVIII sajandi lõpus oli viinapuudega kaetud juba peaaegu kaks kolmandikku Monnières’i piirkonna maadest, mis on märk sellest, et piirkond spetsialiseerus viinamarjakasvatusele.

Pärast Vendée sõdade (1793–1794) ajal toimunud rüüstamist ja seejärel viinapuutäi tekitatud kahjustusi, võeti viinamarjakasvatuses kasutusele uued tehnikad, näiteks ridadena istutamine ja Guyot’ lõikus. Alates sellest ajast on tootmisega seotud oskusteave hästi kodifitseeritud: kasvatatakse ainult viinamarjasorti 'Melon B', hoitakse suurt istutustihedust, kontrollitakse viinapuude koormust ja piiratakse nende saagikust ning koristatakse täiesti küpseid viinamarju.

8.2.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Rikkalike ja komplekssete veinide tootmist silmas pidades võtsid ettevõtjad veinivalmistamisel kasutusele erilised tehnilised lahendused, nn Nantesi meetodi, mille raames hoitakse veini transfeermeetodit kasutamata vähesel veinisettel vähemalt ühe talve jooksul. Selline oskusteave sai alguse tootjate harjumusest hoida tulevaste pidude ootuses vaaditäis kõige paremat veini veinisettel. Selline laagerdamise meetod annab veinile täiendavat ümarust ja täidlust seoses veini rikastamisega eeskätt mannoproteiinide ja teiste pärmi rakukestade autolüüsi käigus tekkivate ühenditega. Selle meetodi korral veine ei käidelda ja neid hoitakse süsinikdioksiidirikkas keskkonnas, mis piirab oluliselt oksüdeerumist ja lenduvate ühendite vabanemist. Meetod võimaldab lisaks säilitada alkoholkäärimisel tekkinud aroome kuni kevadeni ja pärast seda. Käärimise jooksul rikastuvad veinid samuti kolmanda taseme aroomidega. Viinamarjad, viinamarjavirre ja viinamarjasordist 'Melon B' tehtud veinid sisaldavad suurel määral glükosiidide aroomide lähteaineid. Need suhkrutega seotud aglükoonidest moodustunud molekulid on selles olekus lõhnatud. β-glükosiidsidemete katkemine erinevate keemiliste ja ensümaatiliste protsesside käigus tekitab väga lõhnavaid ühendeid, peamiselt monoterpeene ja C13-norisoprenoide, eelkõige moodustub β-damaskoon, mis on tuntud veinide puuviljaaroome esiletõstva ainena. Tootjad on omandanud eripärase oskusteabe, et kaitsta veini oksüdeerumise eest kääritamisanumas ning villida vein hoolikalt pudelitesse, nii et kõnealused ühendid vabanevad võimalikult aeglaselt ja veini komplekssus suureneb. Neid tavasid kohandatakse mõnikord keskkonnavariatsioonidega, näiteks väga küpsete viinamarjade korjamine täiendavate geograafiliste tähiste „Clisson“, „Monnières – Saint-Fiacre“ ja „Mouzillon – Tillières“ korral, virdes orgaaniliste hapete kõrge taseme hoidmine täiendavate geograafiliste tähiste „Gorges“ ja „Château-Thébaud“ korral, varaküps saak täiendava geograafilise tähise „Goulaine“ korral või veinide pikaajaline kääritamine käärimissettel parimate aastakäikude korral. Täiendava geograafilise tähisega veine hoitakse kuni villimiseni nende käärimissettel. Need villitakse pudelisse otse veinivalmistusruumides, et vähendada oksüdeerumise ohtu ja aroomide kadu.

La Haie-Fouassière'i kommuuni ja seda ümbritsevate alade tootjad soovisid säilitada veinide kvaliteeti ja tuntust ning said 1925. aastal kohtu kaudu õiguse deklareerida oma veine nimetuse „Muscadet Grands Crus de Sèvre et Maine“ all. Kontrollitud päritolunimetust „Muscadet Sèvre et Maine“ tunnustati 1936. aastal. Traditsioonilist märget sur lie (settel hoitud) käsitlevad eeskirjad määratleti 1977. aastal ning alates 1994. aastast on see tähendanud, et veinid villitakse pudelisse saagikoristusaastale järgneva aasta jooksul samades veinivalmistusruumides, et piirata transfeermeetodi kasutamist ja veinide ümbervalamist.

Seega oli geograafiline piirkond sellest hetkest alates vägagi veinivalmistusele spetsialiseerunud ja mitmete kommuunide territoorium oli suures osas pühendatud ainult viinamarjasordile 'Melon B'. 2016. aastal kasvatas 8 000 hektari suurusel alal viinamarju umbes 600 tootjat, kusjuures kontrollitud päritolunimetust „Muscadet Sèvre et Maine“ kandvad veinid moodustasid kõigist Nantes’i viinamarjaistandustest kaitstud päritolunimega turustatud veinidest peaaegu 70 %. Enam kui pooled nimetatud veinidest kannavad märget sur lie (settel hoitud).

8.3.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetust „Muscadet Sèvre et Maine“ kandvad veinid on kuivad, valged ja vaiksed. Nende maitses valitseb ümaruse ja värskuse peen tasakaal ning nende mitmekülgses lõhnabuketis domineerivad puuvilja- ja lillearoomid. Veinid villitakse nende rikkalike aromaatsete omaduste säilitamiseks ja võimendamiseks hoolikalt pudelitesse.

Märkega sur lie (settel hoitud) veinid on üldiselt tasakaalustatud maitsega ja kalduvad täidluse poole, nende lõhnabukett on komplekssem ja nad võivad alkoholkäärimise käigus moodustunud jääksüsihappegaasi tõttu olla kergelt sillerdavad. Nende värskuse, lõhna- ja maitsebuketi rikkalikkuse ja loomuliku süsihappegaasi säilitamiseks kaitstakse neid veine valmimise käigus oksüdeerumise eest. Veinide süsihappegaasisisaldus on liiga suur selleks, et hoida veini elastsetes anumates, seetõttu villitakse vein pudelitesse ning see toiming nõuab erilist hoolt.

Pikaajaline kääritamine muudab veinid mõnikord hästi laagerduvaks, näiteks on see nii järgmiste täiendavat geograafilist tähist kandvate veinide korral:

—	„Château-Thébaud“, mida iseloomustab tavaliselt peen ja elegantne bukett, kus varieeruvad puuviljade, lillede ja maitsetaimede aroomid, mis väljenduvad veini soolases, värskes ja õrnas maitses;

—	„Clisson“, mille veine iseloomustab üldiselt väga kontsentreeritud maitse ja intensiivne aroom, mis on eelkõige puuviljaline (küpsed puuviljad, keedetud puuviljad);

—	„Gorges“, mille veinid eristuvad kõige sagedamini võimsa happelise ja mõru maitse ning mineraalse ja mentoolise lõhna poolest;

—	„Goulaine“, mille veinidel on tavaliselt intensiivne bukett, kus domineerivad värskete puuviljade, küpsete puuviljade, kuivatatud puuviljade ja lillede aroom ning mida eristab tasakaalustatus, ümarus, õrn mõrudus ja sametine, suus kaua püsiv tekstuur;

—	„Mouzillon – Tillières“, mille noorena villitud veinide aroom on sageli intensiivne, lillehõnguline, tsitruseline, maitsetaimede lõhnaga, vürtsikas ja mineraalne ning mille kontsentreeritud struktuuriga maitset toetavad mõrud lõpunoodid ja õrn kootavus;

—	„Monnières – Saint-Fiacre“, mille veine eristab sageli nende tugev küpsete puuviljade või suhkrustatud puuviljade aroom, milles leidub palsami noote, ning mille maitse on küps ja ulatuslik ja mille kreemikust tasakaalustab hästi õrn mõrudus;

—	„Le Pallet“, mille veine eristab sageli nende pehme tasakaalustatud maitse ja nende ääretult õrn lõhnabukett, kus domineerivad lillelõhnad.

Selleks, et säilitada kääritamisel saavutatud häid omadusi ning vältida oksüdeerumist ja aroomide kadumist, villitakse nende täiendavate geograafiliste tähistega veinid pudelitesse otse veinivalmistusruumides.

Geograafilise piirkonna mullad, mis on saanud oma jämeda tekstuuri iidsetest kivimitest, tagavad viinamarjade kasvutsükli varajase alguse ja piiravad nende jõulisust. Mahedad talved toetavad sellist varajast arengut ning suvine päikesepaiste ja meretuuled kaitsevad taimi haiguste eest. Selline pinnas tagab viinamarjadele mõõduka ja regulaarse veega varustatuse ning tänu pinnase piiratud veevarudele ja murenenud pinnasele saavad viinapuud juured sügavale ajada, mis kindlustab marjade sobiva küpsusastme. Sajandite jooksul hakati sellistes oludes eelistama varaküpset viinamarjasorti 'Melon B', eriti kuna geograafilise piirkonna mõõdukad suvised temperatuurid on ideaalsed sellest õrnast valgest viinamarjasordist valmistatud veinides väljenduva värskuse ja aroomide säilitamiseks.

Geograafilise piirkonna pikk veinivalmistamise ajalugu, piirkonna varajane spetsialiseerumine ja piirkonnale iseloomulik viinapuude tihedus on juba pikka aega soodustanud tavade omavahelist jagamist. Soovides kaitsta oma toodete ehtsust, said tootjad 1936. aastal kontrollitud päritolunimetusele tunnustuse. Kontrollitud päritolunimetuste tunnustamine sai alguse 1920ndatel ja see oli üks kõige esimesi päritolunimetusi, mida Prantsusmaal tunnustati.

8.4.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Oskusteave võimaldas tootjatel tootmist kontrollida ning korjata täiesti terveid ja küpseid viinamarju. Veinid on valmistatud vastavalt kohalikele tavadele ja neid kääritatakse kuni pakendamiseni transfeermeetodit kasutamata vähesel veinisettel. Tänu sellele, et geograafilises piirkonnas on talvised temperatuurid mõõdukad, mis soodustab ainevahetust settega, muutuvad veinid käärimise jooksul järjest paremaks ning on alates järgmisest kevadest maitselt rikkalikumad. Hoolikas pudelisse villimine võimaldab säilitada veinide põhiomadusi ja osa aroome areneb pärast pakendamist edasi. Selline oskusteave, mis on loodusliku keskkonna ja viinamarjasordi 'Melon B' pakutavatele võimalustele hästi kohandatud, võimaldab käärimisel tekkinud lõhnamolekulidel ja glükosiidide aroomide lähteainetel veinis täielikult väljenduda.

Saagikoristusele järgneva aasta jooksul pudelitesse villitud kontrollitud päritolunimetusega veinid, millel on märge sur lie (settel hoitud), säilitavad neile iseloomuliku värskuse, mida toetab veinivalmistuse käigus tekkinud süsinikdioksiidi jääkide tõttu tekkinud õrn pärlendus. Igasuguse oksüdeerumise vältimiseks pakendatakse veinid otse veinivalmistusruumides. Selline toodete käitlemist minimeeriv traditsiooniline tava sobib veinide õrnade lõhnaühendite säilitamiseks ideaalselt. Kivimite ja nendest tekkinud muldade mitmekesisus, topograafilised erinevused ja kliimanüansid, mis on seotud viinamarjaistanduste kaugusega veekogudest, selgitavad osaliselt veinide kompleksset aroomi. Loodusliku keskkonna erinevuste ärakasutamine ja ranged veinivalmistustavad on võimaldanud teha kindlaks eripärad ja edendada järgmisi täiendavaid geograafilisi tähiseid, mis on kontrollitud päritolunimetuse lipulaevaks:

—

„Château-Thébaud“ – läänepoolne asukoht Maine’i ümbritsevatel kaljudel loob varaküpsust soodustava kliima ja kus gneissist ja granodioriidist tekkinud pinnas, mis võimaldab viinapuudel juured sügavale ajada, on koos asukohaga rikkalikult orgaanilisi happeid sisaldavate virrete allikaks, mis soodustab pärast pikka kääritamist värskuse ja mineraalsuse nootidega peenete ja õrnade veinide teket;

—

„Clisson“– veinidele annavad rikkaliku maitse ja neile iseloomuliku puuviljaaroomi suhteliselt hilise soojenemisega kliima, graniidist kujunenud mitte väga sügav liivane pinnas, Sèvre’i või Maine’i kallastel asuvad järsud nõlvad ja veinivalmistustavad, mis on orienteeritud suure küpsusastme saavutamisele ja pikale kääritamisele vähesel käärimissettel;

—

„Gorges“ – gabro muundumisel tekkinud savine pinnas ja võrdlemisi hilise soojenemisega kohalik kliima koos veinivalmistustavadega, kus viinamarjad korjatakse ära enne täieliku küpsuse saavutamist ja veine kääritatakse pikalt vähesel käärimissättel redutseerivates tingimustes, annavad veinidele nende elava maitse ja väga värske mineraalse lõhna;

—

„Goulaine“ – vähe muutunud moondekivimitel tekkinud pinnas ning Loire’i ja soode läheduse tõttu ääretult mõõdukas kliima soodustavad viinamarjade kiiret valmimist, millest valmistatud veinid on väljendusrikkad, tasakaalustatud ning maheda värskete ja kuivatatud puuviljade aroomiga tänu sellele, et viinamarju korjatakse täisküpsena;

—

„Monnières – Saint-Fiacre“ – Sèvre’i-äärsetel küngastel ja nõlvadel, kus mullad on tekkinud vähehappelisel, lagunenud või muundunud gneissil ja kutsuvad esile aeglase küpsemise, mis võimaldab saada väga küpseid marju, millest toodetakse suhkrustatud puuviljade suunas liikuvaid küpsete puuviljade noote sisaldavaid küpseid ja intensiivseid veine;

—

„Mouzillon – Tillières“ – istanduste idaosas, kus mandrilisema kliima ja gabrol välja kujunenud liivsavimuldade koosmõju soodustab üleküpsust, mille tulemusel valmivad veinid, milles väljenduvad hoolika kääritamisega aja jooksul tekkinud intensiivsed aroomid, mis meenutavad nupsusaia, vürtside, puuviljade ja lillede noote.

—	„Le Pallet“ – pikaajaline veinivalmistamise traditsioon ja tootjate ühtekuuluvus on võimaldanud tekkida oskusteabel, kus kasutatakse võimalikult hästi ära kiviselt ja murenenud pinnaselt täisküpsetena korjatud viinamarjade potentsiaali, mis annab veinidele harmoonilise maitse ja peene lillearoomi.

Ettevõtjad on õppinud säilitama nende laagerdatud veinide lõhnaomadusi, minimeerides villimisel igasuguse kokkupuute õhuhapnikuga. Selle eesmärgi saavutamiseks ja kohalike tavade kohaselt villitakse need veinid pudelitesse otse veinivalmistusruumides.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine kindlaksmääratud piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Veinid, mida turustatakse märkega sur lie (settel hoitud), on pakendatud kindlaksmääratud piirkonnas.

Selleks, et säilitada valmistamis- ja kääritamisviisi käigus tekkivad omadused, eelkõige veinide värskus, nende kompleksne aroom, mille mõned komponendid väljenduvad pärast pakendamist, ja tootesiseste protsesside käigus tekkinud süsinikdioksiidist tulenev õrn sillerdus ning et piirata veinide ümbervalamist, villitakse märkega sur lie (settel hoitud) veinid pudelitesse veinitootmisüksuses, saagikoristusaastale järgneva aasta 1. märtsist kuni 31. detsembrini.

Selline eriline veini laagerdamismeetod annab veinile täiendavat ümarust ja täidlust seoses veini rikastamisega eeskätt mannoproteiinide ja teiste pärmi rakukestade autolüüsi käigus tekkivate ühenditega. Meetodi olemus seisneb veini käitlemise puudumises ja selle hoidmises süsihappegaasikeskkonnas, sellega piiratakse oluliselt oksüdeerumisprotsessi ja lenduvate ühendite eraldumist.

Veinide süsihappegaasisisaldus on liiga suur selleks, et hoida veini elastsetes anumates, seetõttu villitakse vein pudelitesse ning see toiming nõuab erilist hoolt.

Veinid on pakendamise hetkel või esmakordsel veinivalmistusruumidest väljaviimisel endiselt oma vähesel veinisettel.

Vahetus läheduses asuv piirkond (1)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ja veinide valmistamise ja kääritamise osas ning märget sur lie (settel hoitud) kanda tohtiva veini jaoks viinamarjade pressimise, sellise veini valmistamise, kääritamise ja pakendamise osas, hõlmab 2022. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide või kommuunide osade territooriume:

—

Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon, La Bernerie-en-Retz, Le Bignon (osaliselt), La Boissière-du-Doré, Bouaye, Bouguenais, Boussay, Brains, Carquefou, Le Cellier, Chaumes-en-Retz, Chauvé, Cheix-en-Retz, La Chevrolière, Corcoué-sur-Logne, Couffé, Divatte-sur-Loire (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territoorium: Barbechat), Frossay, Geneston, Gétigné (osaliselt), Legé, Ligné, La Limouzinière, Loireauxence (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Sauveur ja Varades), Le Loroux-Bottereau (osaliselt), Machecoul-Saint-Même, La Marne, Mauves-sur-Loire, Mésanger, Montbert (osaliselt), Montrelais, Les Moutiers-en-Retz, Oudon, Paulx, Le Pellerin, La Planche, Pont-Saint-Martin, Pornic, Port-Saint-Père, La Remaudière, Rezé, Rouans, Saint-Aignan-Grandlieu, Saint-Colomban, Sainte-Pazanne, Saint-Étienne-de-Mer-Morte, Saint-Hilaire-de-Chaléons, Saint-Léger-les-Vignes, Saint-Lumine-de-Coutais, Saint-Mars-de-Coutais, Saint-Père-en-Retz, Saint-Philbert-de-Grand-Lieu, Saint-Viaud, Les Sorinières (osaliselt), Thouaré-sur-Loire, Touvois, Vair-sur-Loire, Vieillevigne, Villeneuve-en-Retz, Vue.

Vahetus läheduses asuv piirkond (2)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vair-sur-Loire, Vieillevigne, Villeneuve-en-Retz, Vue.

—

Maine-et-Loire’i departemang: Beaupréau-en-Mauges (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Beaupréau ja Gesté), Ingrandes-Le Fresne sur Loire (ainult järgmise delegeeritud kommuuni territoorium: Fresne-sur-Loire), Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Florent, Le Marillais ja Saint-Florent-le-Vieil), Montrevault-sur-Èvre (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Boissière-sur-Èvre, La Chaussaire, Le Fief-Sauvin, Le Fuilet, Montrevault, Le Puiset-Doré, Saint-Pierre-Montlimart ja Saint-Rémy-en-Mauges), Orée d’Anjou, Sèvremoine (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Montfaucon-Montigné ja Saint-Germain-sur-Moine).

—	Vendée departemang: Cugand (osaliselt), Montaigu-Vendée (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Montaigu ja Saint-Hilaire-de-Loulay (osaliselt)), Rocheservière, Saint-Étienne-du-Bois, Saint-Philbert-de-Bouaine.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada märke sur lie (settel hoitud), eeldusel et veinid vastavad tootespetsifikaadis selle märke jaoks kehtestatud tootmistingimustele.

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise tähise „Val de Loire“ vastavalt tootespetsifikaadis selle geograafilise tähise kohta sätestatud eeskirjadele.

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise tähise „Clisson“, „Gorges“, „Le Pallet“, „Château-Thébaud“, „Goulaine“, „Monnières - Saint-Fiacre“ või „Mouzillon – Tillières“, kui veinid vastavad tootespetsifikaadis nende täiendavate geograafiliste tähiste kohta kehtestatud tootmistingimustele.

Märke sur lie (settel hoitud) ja geograafilise tähise „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavad tähed on nii kõrguselt, laiuselt kui ka paksuselt sama suured või väiksemad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Märkega sur lie või täiendava geograafilise tähisega „Clisson“, „Gorges“ või „Le Pallet“ tähistatud veinidele märgitakse aastakäik.

Täiendavad geograafilised tähised peavad olema etiketil märgitud kontrollitud päritolunimetusega ühele vaateväljale. Nende kirjutamiseks kasutatavad tähed on sama suured (kõrguses, laiuses ja paksuses) kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.“

Täiendava geograafilise tähiseta veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on:

– kantud katastrisse,

– märgitud saagideklaratsioonile.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus, laius ja paksus moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest. Märge peab olema etiketil kontrollitud päritolunimetusega ühel vaateväljal.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-27ebf794-be90-4cf6-8774-84534674caec

---

(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.