EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.11.2023

COM(2023) 763 final

2023/0445(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1.1.1.Määruse sätete kehtivusaja pikendamise põhjused praeguses olukorras

Üleilmsed gaasiturud on endiselt väga pingelised ja tõenäoliselt jäävad selliseks veel mõneks ajaks. Nagu märkis Rahvusvaheline Energiaagentuur , 1 kasvas veeldatud maagaasi tarnimine maailmas ainult veidi, s.t 2022. aastal 4 % ja 2023. aastal 3 %, sest „veeldamisvõimsuse suurendamine on piiratud, suurtes ekspordirajatistes esines seisakuid ja vananevaid gaasiallikaid kasutavate veeldatud maagaasi tootmise jaamade sisendgaasiga varustatus vähenes“. Alates 2025. aastast peaks kogu maailmas (eelkõige USAs ja Kataris) lisanduma märkimisväärne uus maagaasi veeldamise võimsus, kuid „turu tasakaal on lähitulevikus endiselt ebakindel“. 2  Sellel olukorral on ebasoodsad tagajärjed gaasihindadele: vaatamata sellele, et hinnad on praegu palju madalamad kui 2022. aasta suve tipptaseme ajal (mil hinnad tõusid üle 300 euro MWh kohta), on need endiselt enam kui kaks korda kõrgemad kui enne kriisi (vahemikus 40–50 eurot MWh kohta 2023. aasta sügise alguses). Sellel on paratamatud tagajärjed ELi kodanike ostujõule ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimele. Turu pingelisuse tagajärg on ka turu volatiilsus, mis kujutab endast täiendavat riski ELi majandusele. 2023. aasta suvel ja sügisel esines mitu märkimisväärset volatiilsuse juhtumit – see näitab, et gaasiturud on endiselt ebastabiilsed ning võivad liigselt reageerida mis tahes ootamatule ja äkilisele pakkumise ja nõudluse muutusele, nagu juhtus pärast maagaasi veeldamise jaamade streiki Austraalias, Lähis-Ida kriisi ja Balticconnectori riket. Nendes tingimustes võib hirm nappuse ees vallandada ulatuslikke reaktsioone, mis tugevalt mõjutavad hindu kogu ELis.

Neid tõsiseid raskusi süvendavad mitu lisariski, mis nende realiseerumise korral halvendaksid olukorda märkimisväärselt. Need riskid hõlmavad järgmist: veeldatud maagaasi nõudluse taastumine Aasias, mis vähendab gaasi kättesaadavust üleilmsel gaasiturul, 3 4 äärmuslikud ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada hüdroenergia salvestamist või tuumaenergia tootmist, mistõttu tuleb suurendada gaasiküttel elektritootmist, ning tulevased võimalikud gaasitarnehäired, sealhulgas Venemaalt pärit gaasi impordi täielik peatamine või olemasoleva elutähtsa gaasitaristu häire. Lisaks mõjutavad mitut ELi energiavarustuse seisukohast olulist piirkonda, nagu Ukraina, Aserbaidžaan või Lähis-Ida, relvastatud konfliktid.

Hiljutised näited ilmestavad energiataristu häiretega seotud riskide tõenäosust ja asjakohasust. 2022. aasta septembris kahjustasid sabotaažiaktid NordStream 1 torujuhet sellisel määral, et selle kaudu ei saa praegu ega lähitulevikus gaasi transportida. 2023. aasta oktoobris lõhuti Soomet ja Eestit ühendav oluline torujuhe Balticconnector. Pärast seda vahejuhtumit kuulutasid Soome ametiasutused välja sellise häiretaseme, mis tähendab gaasitarnete alase olukorra märkimisväärset halvenemist. 5  

Samuti tuleks märkida, et maagaasinõudluse märkimisväärne vähenemine (2022. aasta augustist 2023. aasta augustini 18 %) aitab säilitada ELis gaasibilanssi. See vähenemine on tingitud majandusteguritest (nt kõrged hinnad) ja haldusmeetmetest, mille liikmesriigid on võtnud vastu kooskõlas määrusega (EL) 2022/1369 ja selle pikendamise määrusega (EL) 2023/706 gaasinõudluse koordineeritud vähendamise kohta. Nõudluse võimalik kasv, mis tuleneb gaasikasutuse taastumisest elamu-, kaubandus- ja tööstussektoris või juhul, kui nõudluse vähendamiseks võetud haldusmeetmete kohaldamist ei pikendata, kujutab endast täiendavat ohtu, mis võib kahjustada ELi gaasivarustuskindlust.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on kolmes järgnevas aruandes, mis avaldati 2022. aasta detsembris ning 2023. aasta veebruaris ja juulis, järjepidevalt rõhutanud riske ELi gaasivarustuskindlusele ja hoiatanud rahulolutunde eest, mida võib põhjustada olukorra paranemine võrreldes kriisi haripunktiga 2022. aasta suvel. 2023. aasta veebruari aruande kohaselt „peaksid üleilmsed gaasitarned jääma 2023. aastal piiratuks ning üleilmne tasakaal sõltub ebatavaliselt paljudest määramatustest ja välistest riskiteguritest. Sealhulgas on võimalus, et Venemaa torugaasitarned Euroopa Liitu lõpevad täielikult ning et Hiina veeldatud maagaasi import taastub kooskõlas selle riigi pikaajaliste veeldatud maagaasi ostulepingutega ja veeldatud maagaasi tarned võivad väheneda.“ Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatas, et „paranenud prognoos ei tohiks juhtida tähelepanu kõrvale meetmetelt, mis on vajalikud, (…) et leevendada Euroopa Liidu võimalikke välisriske“ 6 . Ta töötas välja stressistsenaariumid juhuks, kui Venemaa gaasitarned peatuvad, veeldatud maagaasi tarned jäävad pingeliseks ja ilmastikuoludest tingitud nõudlus suureneb, mis võib põhjustada ELis gaasi pakkumise ja nõudluse vahe 40 miljardit kuupmeetrit. 2023. aasta juuli aruandes rõhutas Rahvusvaheline Energiaagentuur, et „2023./2024. aasta talve eel püsivad põhjapoolkeral riskid ja ebakindlus“ ning „täidetud gaasihoidlad ei anna kindlust talvise volatiilsuse ja uute turupingete riski vastu“ 7 .

Lisaks avaldas Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG) kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 8 iga-aastase talvise tarne prognoosi koos kokkuvõttega suve kohta. ENTSOG jõudis järeldusele, et kuigi üldine varustuskindlus ELis on märkimisväärselt paranenud, võib olla vaja võtta lisameetmeid, kui Venemaa täieliku tarnekatkestuse risk realiseerub. Lisaks on vaja hoidlaid hoolikalt hallata kogu 2023.–2024. aasta talve jooksul, kuna määruses (EL) 2022/1032 sätestatud täituvuse sihttaseme 90 % saavutamiseks on tõenäoliselt vaja täituvust 46 % sissejuhtimishooaja alguses.

Liidu tegevus kava „REPowerEU“ ja sellele järgnenud algatuste raames, sealhulgas määruses (EL) 2022/2577 sätestatud meetmete võtmisel taastuvate energiaallikate kiirendatud kasutuselevõtuks, aitas parandada varustuskindlust ja energiahindade olukorda. Kuna liikmesriikide elektrisüsteemid on omavahelist seotud, võib taastuvenergia tootmise osakaalu suurenemine ühes liikmesriigis aidata leevendada nappust teises liikmesriigis, tänu millele edendatakse solidaarsust kriisiolukorras. Taastuvenergia tootmise võimsuse kiirendatud kasutuselevõtul on olnud – ja on jätkuvalt – oluline roll liidu energiakriisi lahendamisel ning see on aidanud suurendada varustuskindlust ja kaitsta tarbijaid hinnavolatiilsuse eest seeläbi, et vähendab liidu üldist gaasinõudlust. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul oleksid keskmised elektri hulgimüügihinnad 2022. aastal olnud ilma täiendava ülesseatud võimsuseta kõigil Euroopa turgudel 8 % kõrgemad. 8 Kuigi suurem osa määruse mõjust avaldub lähikuudel, viitavad esialgsed kättesaadavad andmed, mis käsitlevad taastuvenergia tootmist ja sellega seotud taristuprojektide väljaehitamist ja kasutuselevõttu ning lubade menetlemist pärast määruse jõustumist, sellele, et vähemalt mõnes liikmesriigis selliste projektide arendamine kiireneb. Eurostati andmetel toodeti 2023. aasta esimesel poolel ELis enneolematult suur hulk taastuvenergiat – see on oluline, et jätkuvalt asendada täiendavaid gaasikoguseid. 9  Komisjoni aruandes rõhutatakse positiivse suundumusena ka suuremate taastuvenergiamahtude kasutuselevõttu määruse (EL) 2022/2577 jõustumisele järgnenud kuudel. Tööstusharu esialgsete andmete kohaselt on EL 2023. aasta kolme kvartali jooksul üles seadnud rohkem fotoelektrilise päikeseenergia tootmise võimsust kui kogu 2022. aastal. Mitmes liikmesriigis suurenes märkimisväärselt ka tuuleenergia tootmise võimsus. Kättesaadavad andmed näitavad ka seda, et mitmes liikmesriigis on alates määruse jõustumisest taastuvenergiaprojektidele välja antud lubade arv suurenenud kahekohalise protsendi võrra. Lisaks saab vähemalt ühes liikmesriigis kasutada kiirendatud loamenetlust ka selliste võrguprojektide jaoks, mis on olulised taastuvate energiaallikate laialdasemaks kasutuselevõtuks ja mille kogupikkus on üle 2 000 km.

Kui määruse (EL) 2022/2577 kohaldamine lõpeks sel ajal, kui märkimisväärsed riskid püsivad, kahjustaks see saavutatud edusamme ja ELi vastupanuvõimet võimalikele muutustele, näiteks Venemaalt impordi täielikule peatumisele. 

Vastavalt määruse (EL) 2022/2577 artiklile 9 vaatab komisjon selle määruse läbi, pidades silmas varustuskindluse ja energiahindade muutumist ning vajadust taastuvenergia kasutuselevõttu veelgi kiirendada. Komisjon võib sellise läbivaatamise põhjal teha ettepaneku pikendada kõnealuse määruse kehtivusaega. Komisjon vaatas määruse läbi ja võttis 28. novembril 2023 vastu aruande, milles esitas läbivaatamise tulemused 10 . Aruandes jõuti järeldusele, et määruse (EL) 2022/2577 kohaldamine mõjutab taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist liidus positiivselt ja aitab seega leevendada energiakriisi mõju. Võttes arvesse eespool nimetatud tegureid ja asjaolu, et mõned määruse (EL) 2022/2577 sätted on väga sarnased direktiivi (EL) 2023/2413 (millega muudetakse taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001) sätetega, jõuti aruandes ka järeldusele, et määruse kehtivuse pikendamise tingimused on täidetud.

Pikendamise ulatuse osas võetakse aruandes arvesse määruse (EL) 2022/2577 (mis on ajutine hädaolukorra meede) seost direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, mis on alaline tavaline seadusandlik akt. Et määruse (EL) 2022/2577 mõne sätte kehtivuse pikendamine ei dubleeriks direktiivi (EL) 2018/2001 sätteid, hinnatakse eelkõige seda, millised kõnealuse määruse meetmed ei kajastu alalises taastuvenergiaalases õigusraamistikus, mis selle direktiiviga kehtestati.

Aruande järelduste põhjal ning võttes arvesse, et ELi gaasivarustuskindlust ja energiahindade volatiilsust mõjutavad jätkuvalt suured raskused ja riskid ning et taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtt eeldatavasti aitab neid probleeme lahendada, on vaja kiiresti pikendada määruse (EL) 2022/2577 selliste osade kehtivust, mis erinevad direktiivis (EL) 2023/2413 sisalduvatest osadest ja mis on osutunud tõhusaks või paljulubavaks, et taastuvenergia kasutuselevõttu märkimisväärselt kiirendada. Seega on käesoleva ettepaneku eesmärk osaliselt pikendada määruse (EL) 2022/2577 (millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks) artikli 1, artikli 2 lõike 1, artikli 3 lõike 2, artikli 5 lõike 1 ning artiklite 6 ja 8 kohaldamist. Võttes ka arvesse probleeme, mida mõni liikmesriik on tõstatanud seoses artikli 3 praktilise kohaldamisega, ning kuna aruande kohaselt need probleemid suuresti takistavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamist, lisatakse käesoleva ettepanekuga uus säte, millega ühtlustatakse selle hindamist, kas projektile võib teha keskkonnaalaseid erandeid.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Määrus (EL) 2022/2577 ja käesolev ettepanek on kooskõlas ulatuslikuma algatuste kogumiga, mille eesmärk on suurendada liidu energiaalast vastupidavust ning leevendada kõrgete energiahindade ja võimalike energiatarnehäirete mõju. Ettepanek ei kahjusta siseturu toimimist ega mõjuta energiavarustuse katkemisega seoses võetavaid meetmeid. Ettepanek on kooskõlas keskkonnaeesmärkidega, kuna taastuvenergia kiirem kasutuselevõtt on keskse tähtsusega, et leevendada nii kliimamuutuste kui ka saaste mõju, mis põhjustab elurikkuse vähenemist ning võib kahjustada rahva tervist ja ohutust. Ettepanek on vastavuses ka Euroopa kliimamääruse (määrus (EL) 2021/1119) eesmärkidega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Taastuvenergia tootmise võimsuse kasutuselevõtu kiirendamine mängis olulist rolli ELi energiakriisi vastu võitlemise strateegias ning on aidanud suurendada varustuskindlust ja hoida energiahindu kontrolli all. Peamine põhjus oli siin maagaasi asendamine taastuvate energiaallikatega, eriti energeetikasektoris, mis mõjutas seejärel üldist gaasinõudlust.

Kui enam ei kohaldataks teatavaid määruses (EL) 2022/2577 sätestatud meetmeid, millel on suurim taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise potentsiaal ja mis erinevad direktiivis (EL) 2023/2413 sisalduvatest meetmetest, ei oleks ajal, mil energiavarustuse olukord liidus on endiselt keeruline, enam liikmesriikidele kättesaadav peamine vahend, millega kiirendada taastuvenergiavõimsuse kasutuselevõttu.

Seepärast on ka pärast 2024. aasta juunit vaja määruse teatavaid sätteid, et täiendavalt tegeleda suurte raskuste ja võimalike hinnariskidega, mis võivad tekkida ELi gaasisüsteemi praeguse hapra tasakaalu tõttu. Taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt on näidanud, et selle abil saab vähendada liidu varustuskindlust mõjutavaid riske, eelkõige gaasi ja elektri puhul, ning see on aidanud alandada energiahindu ELi elanike ja ettevõtjate jaoks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata piiratud aja jooksul pärast 2024. aasta juunit teatavate määruse (EL) 2022/2577 sätete kohaldamist, et hõlbustada taastuvenergiaprojektide kasutuselevõttu solidaarsuse vaimus, lähtudes sellest, et integreeritud energiaturul võib taastuvenergia kasutuselevõtu mis tahes suurendamine ühes liikmesriigis tuua kasu ka teistele liikmesriikidele.

ELi toimimise lepingu artikli 122 lõikes 1 sätestatud hädaolukorra menetluse kohaldamine ei piira muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist. Viitega muudele aluslepingutes sätestatud menetlustele rõhutatakse, et meetmed, mis võidakse vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 alusel, on erandlikud ja ajutised. Selliseid erakorralisi ja ajutisi meetmeid nõuavad kiireloomuline ja endiselt ebastabiilne olukord energiaturul ning pakiline vajadus kohe kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu kui vahendit, mille abil leevendada olemasolevaid riske, mis mõjutavad energiavarustuskindlust ja energiahindade volatiilsust. Kuna Euroopa Parlamendi volitused peatselt lõpevad ja õigusaktide vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt kulub tavaliselt teatav aeg, ei ole tavamenetlus sobiv võimalus kehtestada ajutised meetmed õigeks ajaks, kui pidada silmas ka liikmesriikide ja projektiarendajate vajadust kohaldatava õigusraamistiku prognoositavuse ja õiguskindluse järele. Seepärast on õigustatud võtta kavandatud õigusakti aluseks ELi toimimise lepingu artikli 122 lõige 1.

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. 

Kavandatud määrusega muudetakse kehtivaid liidu õigusakte sihipäraselt. See sekkumine, millega ühtlustatakse veelgi teatavaid loamenetlusi, õigustab vajadust võtta meetmeid liidu tasandil.

•Proportsionaalsus

Käesoleva ettepaneku sätete eesmärk on tagada taastuvenergiaprojektide lubade lühemad ja kiiremad menetlused seeläbi, et kehtestatakse lühikesed tähtajad ja lihtsustatakse hindamist, mida need projektid peavad liidu õigusaktide kohaselt läbima, ning seejuures säilitatakse liikide kaitsega seotud keskkonnakaitsemeetmete proportsionaalne tase.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõjuhinnang

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga kavandatud muudatused on sihipärased ja nende kohandamisala piirdub sellega, et loamenetlust käsitlevate artikli 1, artikli 2 lõike 1, artikli 3 lõike 2 esimese lause, artikli 5 lõike 1 ning artiklite 6 ja 8 kohaldamise aega pikendatakse 12 kuu võrra.

Artikli 3 lõike 2 teine lause viitab liikide kaitsele, mis on seotud artikli 3 lõikega 1. Ettepanekuga ei pikendata artikli 3 lõike 1 kehtivust, kuna sama eeldus sisaldub direktiivis (EL) 2023/2413. Seetõttu tehakse ettepanek pikendada üksnes artikli 3 lõike 2 esimese lause kohaldamist.

Muudetud on ka artikleid 1, 5 ja 8. Artikli 5 muudatuse eesmärk on see, et alates 1. juulist 2024 kohaldatakse projektide ajakohastamise lubade menetlemise kuuekuulist tähtaega üksnes selliste taastuvenergiaprojektide suhtes, mis asuvad sihtotstarbelises taastuvenergiapiirkonnas, millele on osutatud määruse artiklis 6. Artiklite 1 ja 8 muutmise eesmärk on suunata nende sätete kohaldamisala artikli 5 lõikele 1.

Lisatakse uus artikkel 3a, milles täpsustatakse, et alternatiivlahenduste hindamisel asjakohase keskkonnamõju hindamise puhul tuleks arvesse võtta selliseid alternatiive, mis tagavad kõnealusele projektile seatud eesmärkidega samade eesmärkide saavutamise, s.t sama taastuvenergia tootmise võimsuse kasutuselevõtu samasuguse taastuvenergiatehnoloogia abil, sama või samaväärse ajaga ja ilma oluliselt suuremate kuludeta. Mis puudutab kavandatud muudatuste ajakava, siis määruse (EL) 2022/2577 artiklid jäävad praegusel kujul kehtima kuni 2024. aasta juuni lõpuni. Artiklit 1, artikli 2 lõiget 1, artikli 3 lõike 2 esimest lauset, artikli 5 lõiget 1 ning artikleid 6 ja 8 kohaldatakse jätkuvalt veel täiendava 12 kuu jooksul, st kuni 2025. aasta juuni lõpuni. Artikli 3 lõiget 2 ja artikli 5 lõiget 1 kohaldatakse muudetud kujul selle täiendava ajavahemiku jooksul. Uut artiklit 3a kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 30. juunini 2025.

2023/0445 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EL) 2022/2577 on kehtestatud pakilised sihtmeetmed, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Taastuvenergia kasutuselevõtt liidus ja tänu sellele liidu varustuskindluse suurenemine, turu volatiilsuse vähenemine ja energiahindade alanemine aitavad märkimisväärselt leevendada energiakriisi mõju. Kuna just pikad ja keerukad loamenetlused aeglustasid taastuvatesse energiaallikatesse ja nendega seotud taristusse investeerimise tempot ja vähendasid investeeringute mahtu, oli määruse (EL) 2022/2577 eesmärk kehtestada sihtmeetmed, mille abil viivitamata kiirendada teatavaid loamenetlusi, mida kohaldatakse selliste konkreetsete taastuvenergiatehnoloogia lahenduste ja projektiliikide suhtes, mille saaks energiakriisi mõju leevendamiseks kõige kiiremini kasutusele võtta. Määrust (EL) 2022/2577 kohaldatakse kuni 30. juunini 2024.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, jõustus 20. novembril 2023 ja sellega viidi sisse muudatused taastuvenergiat kuni 2030. aastani ja pärast seda reguleerivasse õigusraamistikku, sealhulgas sätted taastuvenergiaprojektide lubade ühetaolise menetlemise kohta. Direktiiviga (EL) 2023/2413 lisati direktiivi (EL) 2018/2001 ka mõned määrusega (EL) 2022/2577 kehtestatud meetmed. Samas ei sisalda direktiiv mõnda määruses (EL) 2022/2577 sätestatud erandlikku meedet, mis seega jäävadki erandlikuks ja ajutiseks. Selle asemel nähti direktiiviga ette loamenetluste kiirendamise stabiilne ja pikaajaline alaline kord, millega kehtestatakse pikemat rakendusaega vajavad sihtmeetmed ja -menetlused. Liikmesriigid on kohustatud selle korra üle võtma 21. maiks 2025, välja arvatud mõned loamenetlusi reguleerivad sätted, mis tuleb üle võtta varem, s.o kohe pärast määruse (EL) 2022/2577 kehtivuse lõppemist ehk 1. juuliks 2024. Pärast kõnealuse direktiivi ülevõtmist saab taastuvenergiaprojektide puhul rakendada ühtlustatud loamenetlusi käsitlevaid direktiivi sätteid.

(3)Vastavalt määruse (EL) 2022/2577 artiklile 9 peab komisjon vaatama kõnealuse määruse läbi hiljemalt 31. detsembriks 2023, pidades silmas varustuskindluse ja energiahindade suundumusi ning vajadust veelgi kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, ning esitama nõukogule aruande läbivaatamise käigus tehtud peamiste järelduste kohta. Samas artiklis on ka sätestatud, et selle läbivaatamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku pikendada määruse (EL) 2022/2577 kehtivust.

(4)Komisjon jõudis aruandes [lisada joonealune märkus selle kohta] järeldusele, et pikendamistingimused on täidetud, ja tegi ettepaneku pikendada selliste valitud meetmete kehtivust, mis võivad taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist kõige rohkem soodustada ja mis erinevad direktiiviga (EL) 2023/2413 direktiivi (EL) 2018/2001 lisatud meetmetest ning mis tõenäoliselt või potentsiaalselt kiirendavad oluliselt taastuvenergiaprojektidele ja nendega seotud võrguprojektidele lubade andmist. Samuti võeti arvesse asjaolu, et direktiiviga (EL) 2023/2413 on direktiivi (EL) 2018/2001 lisatud mõned sätted, mille eesmärk on ühtlustada taastuvenergiaprojektide suhtes kohaldatavaid loamenetlusi, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad samu või samalaadseid teemavaldkondi, nagu on hõlmatud määrusega (EL) 2022/2577. Ühtlasi võeti arvesse seda, et direktiiviga (EL) 2023/2413 kehtestatud loamenetluseeskirjad, välja arvatud eeskirjad, mis on seotud taastuvenergia eelisarendusaladega, millele on osutatud kõnealuse direktiivi artiklites 15c ja 16a, tuleb võtta üle kohe pärast määruse (EL) 2022/2577 kehtivuse lõppemist ehk 1. juuliks 2024.

(5)Alates määruse (EL) 2022/2577 jõustumisest on elektriturg selleks rohkem valmis ja liidu varustuskindlus suurem. Sellegipoolest ohustavad liidu energiavarustuskindlust ikkagi tõsiselt mõned aspektid. Olukord gaasiturul on kogu maailmas jätkuvalt väga pingeline. Gaasihinnad on ikkagi märkimisväärselt kõrgemad kui enne kriisi ning see mõjutab vältimatult kogu liidu elanike ostujõudu ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet. Kõike seda võimendab veelgi turu suur volatiilsus, mis muu hulgas on tingitud pingelisest geopoliitilisest olukorrast. Hiljuti, s.o 2023. aasta suvel ja sügisel, esinenud märkimisväärne hinnavolatiilsus, kui hinnad tõusid mõne nädala jooksul rohkem kui 50 %, mille tingisid sellised sündmused nagu streik Austraalias maagaasi veeldusjaamades, Lähis-Ida kriis ja Balticconnectori häired, annavad tunnistust sellest, et turud on ikkagi nõrgad ja haavatavad isegi nõudlust ja pakkumist suhteliselt vähe mõjutavate vapustuste suhtes. Sellistel tingimustel võib isegi üheainsa sündmuse tõttu tekkinud hirm nappuse ees tingida süsteemseid negatiivseid reaktsioone kogu ELis, millel on tõsised tagajärjed energiahindadele. Venemaa torugaasiimpordi märkimisväärse vähenemise tõttu viimase aasta jooksul on gaasitarned liitu võrreldes kriisieelse olukorraga märkimisväärselt vähenenud. Torugaasiimpordi praeguse mahu juures peaks liit saama Venemaalt gaasi ligikaudu 20 miljardit kuupmeetrit, s.o ligikaudu 110 miljardit kuupmeetrit vähem kui 2021. aastal. Seetõttu on gaasipuuduseoht liidus endiselt suur.

(6)Üleilmsed gaasiturud on jätkuvalt väga pingelised ja tõenäoliselt jäävad selliseks veel mõneks ajaks. Nagu Rahvusvaheline Energiaagentuur märkis, 11 suurenes veeldatud maagaasi tarne maht kogu maailmas 2022. aastal (4 %) ja 2023. aastal (3 %) vaid tagasihoidlikult. Kuigi alates 2025. aastast peaksid kättesaadavaks muutuma uued veeldatud maagaasi tootmise võimsused, jääb turg Rahvusvahelise Energiaagentuuri arvates lähitulevikus tasakaalustamatuks 12 .

(7)Neid tõsiseid raskusi süvendavad mitmed lisariskid, sealhulgas nõudluse taastumine veeldatud maagaasi järele Aasias, mis vähendab gaasi kättesaadavust üleilmsel gaasiturul, külm talv, mis võib suurendada gaasinõudlust kuni 30 miljardi kuupmeetri võrra, äärmuslikud ilmaolud, mis madala veetaseme tõttu võivad halvendada hüdroenergia salvestamist ja tuumaenergia tootmist, ning sellest tulenev suurem nõudlus gaasipõhise elektritootmise järele. Lisariskid tulenevad ka sellistest häiretest elutähtsates taristutes nagu 2022. aasta septembris Nord Streami torujuhtmete vastu suunatud sabotaažiaktid ja 2023. aasta oktoobris Läänemeres asuva Balticconnectori häired ning geopoliitilise olukorra halvenemine, eelkõige sellistes ELi energiajulgeoleku seisukohast olulistes piirkondades nagu Ukraina, Aserbaidžaan ja Lähis-Ida.

(8)Arvestades praegust pingelist pakkumise ja nõudluse seisu, võivad isegi mõõdukad energiavarustushäired suuresti mõjutada gaasi- ja elektrihindu ning Euroopa majandust rängalt ja püsivalt kahjustada, halvendades selle konkurentsivõimet ja avaldades kahjulikku mõju liidu kodanikele. Praeguses olukorras on kogu liidule ohuks energiapuudus ja kõrged energiahinnad.

(9)Taastuvenergia kiiremal kasutuselevõtul on olnud oluline roll liidu energiakriisi lahendamise strateegias ning see on aidanud suurendada varustuskindlust ja kaitsta tarbijaid hinnavolatiilsuse eest tänu liidu üldise gaasinõudluse vähenemisele. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul oleksid 2022. aasta keskmised elektri hulgimüügihinnad ilma täiendava ülesseatud taastuvenergiavõimsuseta olnud kõigil Euroopa turgudel 8 % kõrgemad. 13 2022. aastal asendati taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiaga ligikaudu 107 TWh fossiilsetel energiaallikatel põhinevast elektrist, mis vastab ligikaudu 10 miljardile kuupmeetrile gaasile, ja tänu sellele säästeti hinnanguliselt rohkem kui 10 miljardit eurot.

(10)Kuigi määrus (EL) 2022/2577 kehtib piiratud kohaldamisaja jooksul, on komisjoni aruanne näidanud, et see on aidanud kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu liidus, eelkõige tänu konkreetsete loamenetluste suhtes kohaldatavate menetluste lihtsustamisele ja poliitilise teadlikkuse tõstmisele sellest, kui oluline on kiirendada taastuvenergialubade menetlemist. Kuigi suurem osa määruse mõjust avaldub lähikuudel, viitavad esialgsed kättesaadavad andmed, mis käsitlevad taastuvenergia tootmise projektide ja nendega seotud taristuprojektide väljaehitamist ja kasutuselevõttu ning projektilubade menetlemist ajal pärast määruse jõustumist, et vähemalt mõnes liikmesriigis on menetlus kiirem. Eurostati andmetel toodeti 2023. aasta esimesel poolel liidus taastuvenergiat enneolematult suures mahus ja sellega asendati veelgi suuremaid gaasikoguseid. 14 Komisjoni aruandes rõhutatakse positiivse suundumusena ka suuremate taastuvenergiamahtude kasutuselevõttu määruse (EL) 2022/2577 jõustumisele järgnenud kuudel. Tööstusharu esialgsete andmete kohaselt on EL 2023. aasta kolme kvartali jooksul üles seadnud rohkem fotoelektrilise päikeseenergia tootmise võimsust kui kogu 2022. aastal. Mitmes liikmesriigis suurenes märkimisväärselt ka tuuleenergia tootmise võimsus. Komisjoni aruande jaoks kogutud andmed näitavad ka seda, et mitmes liikmesriigis on alates määruse jõustumisest taastuvenergiaprojektidele välja antud lubade hulk kasvanud kahekohalise protsendi võrra. Lisaks saab vähemalt ühes liikmesriigis kasutada kiirendatud loamenetlust ka selliste võrguprojektide jaoks, mis on olulised taastuvate energiaallikate laialdasemaks kasutuselevõtuks ja mille kogupikkus on üle 2 000 km.

(11)Võttes arvesse jätkuvalt püsivaid energiavarustus- ja -hinnariske, on pärast 2024. aasta juuni lõppu vaja taastuvenergiaprojekte kiiremini kasutusele võtta, et järk-järgult lõpetada senine allesjäänud gaasiimport Venemaalt. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia suurem osakaal tugevdaks igal juhul liidu vastupanuvõimet veelgi. Mida kiiremini taastuvenergiaprojekte välja arendatakse, seda positiivsem oleks ka mõju liidu vastupanuvõimele, energiavarustuskindlusele, energiahindadele ja sõltumatusele Venemaa fossiilkütustest.

(12)Kuna liidu energiaolukord on pakiline ja endiselt ebastabiilne, on vaja pikendada määruse (EL) 2022/2577 konkreetsete sätete, täpsemalt nende sätete kehtivust, mille kaudu on ilmnenud suurim võimalus kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja mis erinevad direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud meetmetest, tagades niiviisi, et määruse (EL) 2022/2577 kehtivuse pikendamisega ei dubleerita kõnealust direktiivi. Peale selle tagatakse asjakohane keskkonnakaitse meetmete kohaldamise eritingimustes. Neid meetmeid kohaldatakse samaaegselt koos kõnealuse direktiiviga, täiendades seda piiratud aja jooksul kehtivate erakorraliste lisameetmetega. Kui jätta määruse kehtivus pikendamata, võib tekkida oht, et taastuvenergiaprojektide ja nendega seotud taristuprojektide lubade menetlemine ja nende projektide kasutuselevõtt aeglustuvad, seda eelkõige liikmesriikides, kus kõnealust määrust on laialdaselt kasutatud. Näiteks võib Saksamaa sõnul umbes 41 GW tuuleenergia ülesseadmine maismaale edasi lükkuda ja võtta umbes kaks aastat kauem aega või mõnel juhul täielikult peatuda, kui määruse, eelkõige selle artikli 6 kehtivust ei pikendata. Samuti aeglustuks, s.o pikeneks hinnanguliselt ühe kuni kolme aasta võrra mitme kavandatava suure, tuhandeid kilomeetreid pika ülekandevõrgu projekti loa menetlemine.

(13)Üks määrusega (EL) 2022/2577 kehtestatud ajutistest meetmetest, mis on avaldanud positiivset mõju ja võib tulevikus menetluse kiirendamisele märgatavalt kaasa aidata, on artikli 3 lõikesse 1 lisatud ümberlükatav eeldus, et liidu keskkonnaalaste õigusaktidega ette nähtud konkreetsete erandite kohaldamisel pakuvad taastuvenergiaprojektid ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust, välja arvatud juhul, kui on tõendatult selge, et kõnealustel projektidel on väga suur keskkonnamõju, mida ei ole võimalik leevendada ega kompenseerida. Direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 16f on sätestatud ümberlükatav eeldus, et taastuvenergiaprojektide puhul on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ning need teenivad rahva tervise ja ohutuse huve, ja see on peaaegu identne määruse (EL) 2022/2577 artikli 3 lõikega 1. Seetõttu ei ole lõike 1 kohaldamist vaja pikendada, sest sellist eeldust kohaldatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 16f alusel.

(14)Artikli 3 lõikega 2 kutsutakse siiski üles eelistama projekte, millel on ülekaalukas avalik huvi, kui mõnel konkreetsel juhul on vaja kaaluda õiguslikke huve, ning kehtestatakse liikide kaitseks täiendavad kompensatsiooninõuded. Sellist lõiget direktiivis (EL) 2018/2001 ei ole. Määruse (EL) 2022/2577 artikli 3 lõike 2 esimene lause võib taastuvenergiaprojektide arendamist veelgi kiirendada, kuna selle kohaselt peavad liikmesriigid just neid projekte edendama ja seadma need esikohale, kui tegemist on mitmesuguste vastuoluliste hüvedega, mis keskkonnaküsimuste alla ei kuulu. Komisjoni aruanne on näidanud, kui oluline on taastuvenergia kasutuselevõtu suhtelist tähtsust tunnistav säte praeguses keerukas energiaolukorras, mis jääb väljapoole artikli 3 lõikes 1 osutatud keskkonnadirektiividega ette nähtud konkreetsete erandite kohaldamisala. Seepärast on asjakohane pikendada selle sätte kohaldamist, et nõuetekohaselt tunnustada taastuvenergiajaamade üliolulist rolli kliimamuutuste ja saaste vastu võitlemisel, energiahindade alandamisel, liidu sõltuvuse vähendamisel fossiilkütustest ja liidu varustuskindluse tagamisel, võttes arvesse õiguslike huvide tasakaalustamist lubasid andvate asutuste või liikmesriikide kohtute poolt.

(15)Nagu nähtub komisjoni aruandest, esineb liidu keskkonnaalaste õigusaktidega ette nähtud konkreetsete erandite kohaldamisel probleeme seoses ühe teise tingimuse täitmisega, mis nõuab, et konkreetsete erandite kohaldamiseks peavad muud alternatiivlahendused puuduma. Seetõttu on eeldusest, et taastuvenergiaprojektide puhul on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, tegelikkuses vähe kasu, sest väga raske on tõendada, et projekti ei saaks mujal ellu rakendada, kui arvesse tuleb võtta kogu riigi territooriumi, ja veelgi raskem siis, kui on vaja arvesse võtta muid taastuvenergia tehnoloogia lahendusi. Seepärast on taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamiseks asjakohane lubada liikmesriikidel ajutiselt piirata arvesse võetavate asjakohaste alternatiivtingimuste ulatust. Liidu asjakohase keskkonnaõiguse kohaldamisel peaks liikmesriikidel, kui nad püüavad iga juhtumit eraldi hinnates välja selgitada, kas konkreetsele taastuvenergiaprojektile on olemas rahuldavad alternatiivlahendused, olema võimalik piirduda hindamisel nende alternatiividega, mis tagavad kõnealusele projektile seatud eesmärkidega samasuguste eesmärkide saavutamise, täpsemalt taastuvenergia tootmise samasuguse võimsuse kasutuselevõtu samasuguse taastuvenergiatehnoloogiaga sama või samaväärse ajaga ilma oluliselt suuremate kuludeta. Rahuldavate alternatiivlahenduste ajakava ja kulude võrdlemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse vajadust võtta taastuvenergia kasutusele kiiremini ja kulutõhusalt kooskõlas prioriteetidega, mis on sätestatud nende lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas, mis on esitatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3 ja 14, ning arvestama ka nende prioriteetide saavutamise eeldatavat kiirust.

(16)Veel üks säte, mis võib oluliselt kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, on esitatud määruse (EL) 2022/2577 artikli 5 lõikes 1, millega kehtestatakse olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamiseks kuuekuuline maksimumtähtaeg. Olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamisel on märkimisväärne potentsiaal taastuvelektri tootmist kiiresti suurendada, mis võimaldab seega vähendada gaasitarbimist. See võimaldab jätkata märkimisväärse taastuvenergiapotentsiaaliga asukohtade kasutamist, mis vähendab vajadust määrata taastuvenergiaprojektide jaoks uusi asukohti. Tuuleelektrijaama ajakohastamisel tõhusamate turbiinidega on tavaliselt võimalik olemasolevat võimsust säilitada või suurendada väiksema arvu, kuid suuremate ja tõhusamate turbiinidega. Ajakohastamisel on ka muid eeliseid, nagu olemasolev võrguühendus, tõenäoliselt suurem üldsuse heakskiit ja teadmised keskkonnamõju kohta.

(17)Läbivaatamise käigus leidis komisjon, et taastuvenergiaprojektide ajakohastamise suhtes kohaldatavat loamenetlust on võimalik veelgi lihtsustada, eelkõige suurema ajakohastamispotentsiaaliga liikmesriikides. Seoses sellega on direktiiviga (EL) 2023/2413 lisatud direktiivi (EL) 2018/2001 mitu sätet, sealhulgas loamenetluse maksimumtähtajad. Direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 16b on kehtestatud ühe aasta pikkune maksimumtähtaeg väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid asuvate projektiarenduste ajakohastamise lubade menetlemisele ja kõnealuse direktiivi artiklis 16a on sätestatud kuue kuu pikkune tähtaeg taastuvenergia eelisarendusaladel arendatavate projektide lubade menetlemisele. Võttes arvesse, et taastuvenergia eelisarendusalade määramise lõplik tähtaeg on 27 kuud alates direktiivi jõustumisest (st need alad tuleks määrata 20. veebruariks 2026), ning isegi kui need alad võidakse määrata varem, on asjakohane pikendada määruse (EL) 2022/2577 artikli 5 lõike 1 kohaldamise tähtaega. Koos pikendamisega muudetakse ka selle sätte kohaldamisala sihipäraselt nii, et see piirduks määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kohaselt kindlaks määratud valdkondadega. Kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kohaldamise tähtaja pikendamine tagaks, et liikmesriikide poolt kõnealuse määruse alusel vabatahtlikult kindlaks määratud konkreetsetes piirkondades asuvate projektide ajakohastamise suhtes kohaldatakse viivitamata ambitsioonikat loamenetlustähtaega, samal ajal kui ülejäänud territooriumi suhtes kohaldatakse direktiivis (EL) 2018/2001 projektiarenduste ajakohastamisele seatud maksimumtähtaegu. Lisaks on see kooskõlas direktiiviga (EL) 2023/2413 kehtestatud nõudega teha vahet taastuvenergia eelisarendusalade ja sellise staatuseta alade vahel.

(18)Määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kohaselt võivad liikmesriigid teha teatavatel keskkonnakaitse tagamise tingimustel erandeid teatavatest liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud hindamiskohustustest taastuvenergiaprojektide, energiasalvestusprojektide ja elektrivõrguprojektide puhul, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi. Selle sätte kohaldamine on liikmesriikide jaoks vabatahtlik ja annab neile tõhusa vahendi taastuvenergiaprojektide ja nendega seotud taristuprojektide kiiremaks kasutuselevõtuks, viies hoolikalt tasakaalu vajaduse võtta taastuvenergia palju kiiremini kasutusele ja vajaduse kaitsta keskkonnatundlikke alasid. Nagu on selgitatud komisjoni aruandes, on see artikkel andnud käegakatsutavaid positiivseid tulemusi nii edukate taastuvenergia- ja võrguprojektide arvu osas kui ka kasutuselevõtu kiirendamise ja loamenetlusaja lühendamise osas neis liikmesriikides, kes seda artiklit on kasutanud. Vastavalt komisjoni järeldustele, mis põhinevad liikmesriikide ja sidusrühmade hinnangul, võib mereprojektide puhul tähendada selline tempo tõstmine mitu kuud kuni isegi kolm aastat lühemat menetlust.

(19)Komisjoni aruandes kogutud tõendite põhjal näib määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kehtivuse pikendamine vajalik, et tagada taastuvenergiaprojektide kiirem väljaarendamine. Selline artikkel võib kehtida ja peaks kehtima teatava aja jooksul koos direktiivi 2018/2001 sätetega, mis käsitlevad taastuvenergia eelisarendusalade määramist (artikkel 15c) ning taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajalike võrgu- ja salvestustaristu alade määramist (artikkel 15e).

(20)Direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 15c on liikmesriikidele kehtestatud kohustus määrata taastuvenergia eelisarendusalad ühe või mitme taastuvenergiatehnoloogia jaoks 27 kuu jooksul alates direktiivi (EL) 2023/2413 jõustumisest. Isegi kui liikmesriigid suudavad määrata taastuvenergia eelisarendusalad alates direktiivi (EL) 2023/2413 jõustumisest, ilma et nad ootaks ära selle ülevõtmise tähtaega, võtab määramine eeldatavasti kauem aega, kui määruse (EL) 2022/2577 artiklis 6 osutatud eriotstarbeliste piirkondade määramiseks on vajalik. Seda seetõttu, et selle sätte kohaselt ei pea taastuvenergia eelisarendusalade määramise kava raames eelnevalt nende aladega seoses kehtestama asjakohaseid eeskirju tõhusate leevendusmeetmete kohta, mis tuleb vastu võtta taastuvenergiajaamade ja koos nendega samas kohas asuvate energiasalvestusrajatiste rajamiseks, ning selle sättega ei kehtestata nendel aladel järgitavaid erimenetlusi. Seepärast tuleks selleks, et taastuvenergiaprojektide ehitamist ajutiselt veelgi hõlbustada, pikendada artikli 6 kohaldamise tähtaega, et liikmesriikidel oleks võimalik määrata konkreetsed alad ühtlustatult, ilma et see piiraks võimalust määrata samal ajal ka taastuvenergia eelisarendusalasid vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 15c, et tagada nende alade kehtestamine direktiiviga ette nähtud tähtaja jooksul.

(21)Direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 15e sisaldab sätet, millega antakse liikmesriikidele võimalus määrata võrgu- ja salvestustaristu alad, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi teatavatel tingimustel. Võttes arvesse asjaolu, et määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 ja direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15e kohaldamine on vabatahtlik, puudub õiguslik vastuoluoht, sest liikmesriigid võivad otsustada, millist sätet kohaldada, või otsustada kohaldada isegi mõlemat sätet kõnealuse määruse kohaldamise ajal, et selgitada samaaegselt välja eri võrgupiirkonnad, järgides vastavalt kõnealustes õigusaktides sätestatud eri tingimusi.

(22)Jätkuvalt kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) sätteid, mis käsitlevad keskkonnainfo kättesaadavust, üldsuse osalemist keskkonnaasjade otsustamises ning õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaküsimustes, eelkõige liikmesriikide kohustusi seoses üldsuse kaasamise ja õiguskaitse kättesaadavusega.

(23)Energiasolidaarsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte ja see kehtib kõigi liikmesriikide suhtes. Energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamisel võimaldavad kavandatud meetmed taastuvenergiaprojektide kiirema kasutuselevõtu mõju piiriülest jaotumist. Meetmeid kohaldatakse taastuvenergiarajatiste suhtes kõigis liikmesriikides ja need hõlmavad suurt hulka projekte. Võttes arvesse liidu energiaturgude integreeritustaset, peaks taastuvenergia suurem kasutuselevõtt ühes liikmesriigis olema kasulik ka teistele liikmesriikidele varustuskindluse ja madalamate hindade seisukohast. See peaks aitama suunata taastuvelektrivood üle piiri sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, ning tagama odavalt toodetud taastuvelektri eksportimise liikmesriikidesse, kus elektritootmine on kallim. Lisaks hakkab liikmesriikides uus lisanduv taastuvenergia tootmise ülesseatud võimsus mõjutama gaasinõudluse üldist vähendamist kogu liidus.

(24)Ilma et see piiraks muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist, võib nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 122 lõikest 1 lähtuvalt komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus otsustada kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Neid kaalutlusi arvesse võttes on selliseks olukorraks pakiline ja endiselt ebastabiilne energiaolukord ning hädavajadus kohe kiiremini välja arendada taastuvaid energiaallikaid kui vahendit, mille abil leevendada energiavarustusriske ja vähendada energiahindade kõikumist. Lisaks tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu volituste peatset lõppemist, õigusaktide vastuvõtmise seadusandliku tavamenetluse jaoks vajalikku aega ning vajadust tagada liikmesriikidele ja investoritele prognoositavus ja õiguskindlus õigusraamistiku suhtes. Määruse (EL) 2022/2577 mõne sätte kehtivuse pikendamine ühe aasta võrra ja ühe uue sätte lisamine on praegusele olukorrale reageerimiseks vajalik ning seetõttu on õigustatud, et käesoleva määruse õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 122 lõige 1.

(25)On vaja kiiresti tegutseda, kuna määruse (EL) 2022/2577 kohaldamine lõpeb 30. juunil 2024 ning investoritel ja ametiasutustel peab olema võimalikult kiiresti selge, missugust õigusraamistikku pärast seda kohaldatakse, et sellele vastavalt saaks teha investeerimisotsuseid ja planeerida projekte. Seepärast on asjakohane võtta vastu akt kõnealuse määruse kehtivuse pikendamise kohta mõni kuu enne määruse kohaldamise lõppu. Kuna on lisatud ka üks uus säte, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(26)Asjaomaste sätete kohaldamist tuleks ajutiselt pikendada ja need peaksid koos lisatud uue sättega jääma jõusse kuni 30. juunini 2025.

(27)Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)Määrust (EL) 2022/2577 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2022/2577 muutmine

Määrust (EL) 2022/2577 muudetakse järgmiselt:

artikli 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi loamenetluste suhtes, mille alguskuupäev langeb määruse kohaldamise aega, ning see ei piira siseriiklike sätete kohaldamist, millega kehtestatakse artikli 5 lõikes 1 sätestatust lühemad tähtajad.“;

artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektide puhul, et üksikjuhu õiguslike huvide tasakaalustamisel antakse planeerimis- ja loamenetluses eelis taastuvenergiajaamade ja -seadmete ehitamisele ja käitamisele ning nendega seotud võrgutaristu arendamisele. Liikide kaitse suhtes kohaldatakse kuni 30. juunini 2024 eelmist lauset ainult siis ja niivõrd, kui võetakse asjakohaseid liigikaitsemeetmeid, mis aitavad kaasa liigi populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele, ning selleks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja alad.“;

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Alternatiivsete või rahuldavate lahenduste puudumine

Kui hinnatakse, kas taastuvenergiajaama või -seadmete projektile puuduvad rahuldavad alternatiivlahendused nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 tähenduses, võib selle tingimuse lugeda täidetuks, kui puuduvad sellised rahuldavad alternatiivlahendused, millega on võimalik saavutada kõnealuse projekti sama eesmärki, eelkõige seoses taastuvenergia tootmise samasuguse võimsuse väljaarendamisega samasuguse energiatehnoloogia abil sama või samaväärse ajaga ilma oluliselt suuremate kuludeta.“;

artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artiklis 6 osutatud sihtotstarbelises piirkonnas arendatavate taastuvenergiaprojektide ajakohastamise loa (sealhulgas load, mis on seotud võrguga ühendamiseks vajalike vahendite uuendamisega, kui ajakohastamisega kaasneb võimsuse suurenemine) menetlus ei ületa kuut kuud, mille hulka kuulub ka keskkonnamõju hindamine, kui see on nõutud asjakohaste õigusaktidega.“;

artikli 8 pealkiri ja sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 6 kohastes sihtotstarbelistes piirkondades asuvate taastuvenergiajaamade ajakohastamise loa menetlemise ajakava

Artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaegade kohaldamisel ei arvestata tähtaegade sisse järgmist aega, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku loamenetluse muude haldusetappidega:“;

artiklile 10 lisatakse kolmas lõik:

„Artiklit 1, artikli 2 lõiget 1, artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõiget 1 ning artikleid 6 ja 8 kohaldatakse kuni 30. juunini 2025.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2024. Artikli 1 kolmandat lõiku kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)

   Rahvusvaheline Energiaagentuur, „Medium-Term Gas Report 2023“.

(2)

   Rahvusvaheline Energiaagentuur, „World Energy Outlook 2023“.

(3)

   IEA märkis, et „üleilmne gaasinõudlus peaks 2024. aastal taastuma mõõduka kasvuni, mis on peamiselt tingitud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast ja Lähis-Idast“ ning et Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna nõudlus peaks „suurenema 2026. aastaks 20 % võrreldes 2022. aastaga“, vt „Medium-Term Gas Report 2023“.

(4)

   Liidusisesed hüdro- ja tuumaenergia puudujäägid, mis tulenesid kliimatingimustest ja muudest kättesaadavusega seotud teguritest, suurendasid survet gaasiturule, mis tõstis hinnad 2022. aasta suvel veelgi kõrgemale. Hüdro- ja tuumaenergia tootmise puudujäägid olid 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes vastavalt ligikaudu 60 TWh ja 120 TWh.

(5)

   https://www.huoltovarmuuskeskus.fi/en/a/nesa-raising-its-risk-assessment-concerning-the-security-of-gas-supply

(6)

   Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel peaks Euroopa gaasinõudlus 2024. aastal kasvama 2 %. Vt „Medium-Term Gas Report 2023“.

(7)

   https://iea.blob.core.windows.net/assets/f45a2340-8479-4585-b26e-ec5e9b14feca/GlobalGasSecurityReview2023IncludingtheGasMarketReportQ32023.pdf. 2023. aasta novembri alguses olid ELi gaasivarud rekordiliselt suured (üle 99 % võimalikust).

(8)     How much money are European consumers saving thanks to renewables? – Renewable Energy Market Update – June 2023 – Analysis – IEA .

(9)     https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/product/view/nrg_cb_pem .

(10)    COM(2023) 764 final.

(11)

   Rahvusvaheline Energiaagentuur, „Medium-Term Gas Report 2023“.

(12)

   Rahvusvaheline Energiaagentuur, „World Energy Outlook 2023“.

(13)     How much money are European consumers saving thanks to renewables? – Renewable Energy Market Update – June 2023 – Analysis – IEA .

(14)     https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/product/view/nrg_cb_pem .