Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2022/C 100/10)

Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastulauseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Cidre du Perche / Perche“

ELi nr: PDO-FR-2648 – 1. detsember 2020

KPN (X) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Cidre du Perche / Perche“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Cidre du Perche / Perche“ on pudelis järelkääritatud kihisev kuiv või poolkuiv pastöriseerimata ja gaseerimata siider. See on valmistatud kindlat sorti siidriõunte täismahlast.

Siidrit „Cidre du Perche / Perche“ iseloomustab kuldkollane kuni oranž värvus, ümar maitse, milles mõru, magus ja hapu on heas tasakaalus, puuviljased nüansid, kergelt mõrkjas maitse suu keskosas ja värsked noodid suu tagaosas.

Toode „Cidre du Perche / Perche“ on järgmiste analüütiliste omadustega:

—	tegelik alkoholisisaldus vähemalt 3,5 mahuprotsenti;

—	üldalkoholisisaldus vähemalt 6 mahuprotsenti;

—	suhkrusisaldus vähemalt 18 g/l;

—	minimaalne rõhk 20 °C juures 1,5 baari.

Siidriõunad, mida kasutatakse toote „Cidre du Perche / Perche“ tootmiseks, pärinevad geograafilises piirkonnas asuvatest õunaaedadest.

Nendes õunaaedades on ridadevaheline ala kaetud haljastusega, v.a otse puude all asuv maapind (0,30 m raadiuses ümber puu või reas 1 m laiuselt), mida võib rohida.

Vähemalt 30 % õunaaia kogupindalast katavad kõrgetüvelised õunapuud.

Õunaaedades kasvatatakse järgmisi siidriõunasorte.

Peamised sordid:

Mõrud sordid: Ameret või Améret blanc Fréquin blanc Fréquin long	Fréquin rouge Gringoire Médaille d’or	Tardive de la Sarthe
Magusmõrud sordid: Argile grise Argile rouge Bedan või Calotte Binet rouge Bois droit või Drébois	Cartigny Damelot Moulin à vent või Moulin à vent de l’Eure või Moulin à vent petit de l’Eure	Noël des Champs (Petit) Jaunet pointu Saint-Hilaire
Magusad sordid: Atroche ou Troche Bérat blanc Coquerelle Doux Normandie või Normandie Fréquin Lacaille	Grise de l’Eure Muscadet petit de l’Orne või Muscadet doré Petite sorte Pilée Roger Guyot	Rouge Duret Doux Normand Doux Véret de Carrouges Rousse de l’Orne või Rousse de la Sarthe
Hapud sordid: Groseille Locard blanc Locard vert	Pomme de Boué või Pomme de Bouet või Boué de Bonnétable Pomme de fer	Queue torse Marnière

Lisasordid:

Mõrud sordid: Kermerrien	Peau de chien
Magusmõrud sordid: Bisquet	Clos Renaux	Douce Moën
Magusad sordid: Douce Coët Ligné
Hapud sordid: Avrolles	Petit jaune

Et säilitada sortide mitmekesisus, on eespool esitatud nimekirjas mittesisalduvate kõrgetüveliste siidriõunapuude lubatud osakaal kuni 20 % õunaaia kogupindalast. Neid sorte käsitatakse lisasortidena.

Iga kuvee koosneb siidrist,

—	mis on valmistatud samas tootmistsüklis koristatud õuntest,

—	milles hapudest sortidest saadud siidri osakaal on kuni 20 % kuveest ja

—	põhisortidest saadud siidri osakaal vähemalt 50 % kuveest.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

–

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Õunakasvatus ja siidrivalmistamine peavad toimuma üksnes geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

„Cidre du Perche / Perche“ on pudelis järelkääritatud kihisev siider. Et siider oleks pideva rõhu all, võib seda müüa ainult pudelisse villitult, seega tuleb siider villida geograafilises piirkonnas.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toiduainete märgistamist ja esitlemist käsitlevates määrustes sätestatud kohustuslikule teabele esitatakse siidri „Cidre du Perche / Perche“ puhul nii päritolunimetus ise kui ka märge „KPN“ või „kaitstud päritolunimetus“ nähtavate, loetavate, kulumiskindlate ja piisavalt suurte tähtedega, et neid oleks võimalik muust kirjutatud või joonistatud teabest selgelt eristada.

Märgistuse kujunduses peavad sõnad „kaitstud päritolunimetus“ asuma vahetult päritolunimetuse all, nii et nende vahele ei jää ühtegi muud märget.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste omavalitsuste territooriume:

Eure-et-Loiri departemangu (28)

järgmised kommuunid tervikuna: Arcisses, Argenvilliers, Authon-du-Perche, Beaumont-les-Autels, Belhomert-Guéhouville, Béthonvilliers, Champrond-en-Perchet, Charbonnières, Coudray-au-Perche, Les Etilleux, La Gaudaine, La Loupe, Marolles-les-Buis, Meaucé, Miermaigne, Montireau, Montlandon, Nogent-le-Rotrou, Saint-Bomer, Saintigny, Saint-Jean-Pierre-Fixte, Saint-Victor-de-Buthon, Souancé-au-Perche, Trizay-Coutretot-Saint-Serge, Vaupillon, Vichères.

Orne’i departemangu (61)

järgmised kommuunid tervikuna: Appenai-sous-Bellême, Bazoches-sur-Hoëne, Belforêt-en-Perche, Bellavilliers, Bellême, Bellou-le-Trichard, Berd’huis, Bizou, Bretoncelles, Ceton, Champeaux-sur-Sarthe, La Chapelle-Montligeon, La Chapelle-Souëf, Comblot, Corbon, Coulimer, Courgeon, Courgeoût, Cour-Maugis sur Huisne, Dame-Marie, Fay, Feings, Ferrières-la-Verrerie, Igé, Loisail, La Madeleine-Bouvet, Le Mage, Mahéru, Mauves-sur-Huisne, Les Menus, Montgaudry, Mortagne-au-Perche, Moulins-la-Marche, Moutiers-au-Perche, Parfondeval, Le Pas-Saint-l’Homer, Perche en Nocé, Pervenchères, Le Pin-la-Garenne, Pouvrai, Rémalard en Perche, Réveillon, Sablons sur Huisne, Saint-Agnan-sur-Sarthe, Saint-Aquilin-de-Corbion, Saint-Aubin-de-Courteraie, Saint-Cyr-la-Rosière, Saint-Denis-sur-Huisne, Saint-Germain-de-la-Coudre, Saint-Germain-de-Martigny, Saint-Germain-des-Grois, Saint-Hilaire-le-Châtel, Saint-Hilaire-sur-Erre, Saint-Jouin-de-Blavou, Saint-Langis-lès-Mortagne, Saint-Mard-de-Réno, Saint-Martin-des-Pézerits, Saint-Martin-du-Vieux-Bellême, Saint-Ouen-de-Sécherouvre, Saint-Pierre-la-Bruyère, Soligny-la-Trappe, Val-au-Perche, Vaunoise, Verrières, Villiers-sous-Mortagne;

järgmised kommuunid osaliselt: Tourouvre au Perche (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Autheuil, Bivilliers, Bubertré, Tourouvre), Longny les Villages (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Longny-au-Perche, Maletable, Monceaux-au-Perche, Moulicent, Saint-Victor-de-Réno).

Sarthe’i departemangu (72)

järgmised kommuunid tervikuna: Avezé, La Chapelle-du-Bois, Cormes, Courgenard, Gréez-sur-Roc, Nogent-le-Bernard, Préval, Saint-Ulphace, Souvigné-sur-Même, Théligny;

järgmised kommuunid osaliselt: Cherré-Au (ainult Cherreau delegeeritud kommuuni territoorium).

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Cidre du Perche / Perche“ eripära tuleneb piirkonna mullastiku- ja kliimatingimustest, eelkõige hilise kevadega kliimast, mis on sundinud tootjaid kohandama oma tavasid nii kasvatatavate sortide kui ka tootmismeetodite osas.

Seega kasutatakse kohalikke sorte või kohalikku kliimasse sobivad hilise valmimisega sorte. Õunte koristamine ja töötlemine esimeste külmade saabumisel aitab aeglustada käärimist ja soodustab seega aroomide väljakujunemist.

Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Päritolunimetusega „Cidre du Perche / Perche“ hõlmatud geograafiline piirkond asub alal, kus läänepoolne Armorikaani mäemassiiv läheb ida suunas üle Pariisi nõoks. Sealseid alasid iseloomustavad vahelduvad looduslikud olud, maastikud ulatuvad Eure-et-Loiri, Orne’i ja Sarthe’i departemangudes asuvatest haljendavatest küngastest kuni metsamassiivideni.

Suurem osa aluspinnasest kuulub juuraajastusse ja kriidiajastu Cenomani ajavahemikku. Kõige levinumad mullad on savi-lubjakivi või liivmullad: Roueni kriidikivi, roheline savi, Perche’i liiv. Kriidiladestuse dekaltsifitseerumise tulemusena esineb ka moreeni, mis võib olla kaetud õhemate või paksemate liivsavimulla kihtidega. Tänu neile substraatidele on kasutatav muld hea sügavusega ja laseb vett hästi läbi.

Kliima seisukohast vaadatuna asub Perche kohas, kus ristuvad läänest tulev ookeaniline ja idast tulev mandriline mõjutsoon. Selle tulemuseks on halvenenud ookeaniline kliima, kus aastased temperatuurivahemikud on märkimisväärsed – talved on külmad (lumi on küll haruldane, kuid miinuskraade võib olla kuni 60 päeval aastas) ja suved soojad.

Mandrilise mõju tõttu võib tihti esineda hiliseid külmaperioode, st mais ja juunis on külmad sagedased.

Inimtegurid

Normandia õunakasvatustraditsioon on üldiselt väga vana, XVI sajandi paiku hakati kirikute või aadlike valdustes rajama üha rohkem õunaaedu ning XVII–XVIII sajandiks oli suur osa Perche’i piirkonnast nendega kaetud. Peamiselt kasvatati õunu siidri valmistamiseks, jook muutus populaarseks ja seda toodeti peaaegu kõigis Perche’i taludes.

XIX sajandil spetsialiseerus Perche’i põllumajandus üha rohkem veise- ja hobusekasvatusele, kuid siidritootmine jätkus endiselt. Nii muutus Perche mitmete taimekultuuride ja kariloomade kasvatuspiirkonnaks, mille eripäraks oli see, et põldude äärtes olid õunapuude read.

XX sajandi esimesel poolel valmistati toodet „Cidre du Perche / Perche“ nii igas talus kui ka üle kogu provintsi pikitud siidrimajades. Õunakasvatus võimaldas põllumajandustootjatel sageli oma sissetulekut 1930–1950. aastatel kahekordistada.

Kuid alates 1950. aastatest hakati tööstuslikke siidrimaju sulgema, põllumajandust mehhaniseerima ja intensiivseid viljeluspraktikaid kasutama ning õunapuud praktiliselt kadusid Perche’i niitude ja põldude äärest.

Alles 1980. aastate lõpus hakkasid mõned põllumajandustootjad uuesti siidritootmisele spetsialiseeruma ning Perche’is sai see tegevus uuesti hoo sisse. Need tootjad kasutavad Perche’i traditsioonilist siidrikasvatusalast oskusteavet, mille alla kuulub näiteks hiliste sortide kasutamine, õunte koristamine täisküpselt või iseeneslik ja aeglane käärimine ning loomulik järelkääritamine.

Perche’i traditsioonilises põllumajandussüsteemis kasvatati segakultuure ja kariloomi, mille tõttu oli septembris-oktoobris töökoormus suur. Sortide valikul juhinduti seega sellest, et põllumajandustöid saaks hajutada ja sordid sobiksid Perche’i kliimasse. Eelistati hilisema õitsemisega sorte, mis peavad kevadistele külmadele paremini vastu ja mille viljad valmivad teistest veidi hiljem. Lisaks kohalikele valitud sortidele hakati Perche’is kasvatama ka muid sorte, mis on nüüdseks hästi kohanenud. Võib täheldada, et sama sordi puhul on õunte valmimise aeg olenevalt piirkonnast väga erinev ning Perche on kõige hilisema valmimisajaga piirkond. Kõige levinumad sordid on „Bedan“, „Doux Normandie“, „Sarthe“, „Saint-Hilaire“, „Frequin Red“ ja „Binet rouge“.

Õunad korjatakse ära küpselt, saagikoristus algab tavaliselt oktoobri lõpus ja kestab kõige hilisemate sortide puhul kuni detsembrini. Mahla kääritamine toimub peamiselt alates novembri keskpaigast. Sel aastaajal on temperatuur madal ja see piirab mikroobide arengut, mis muidu võib muuta toote kvaliteeti, samuti saab sellisel temperatuuril käärimine alata aeglaselt. Kääritamine mahutis ilma pärmi lisamata kestab vähemalt kaheksa nädalat võrreldes kuue nädalaga muudes Normandia osades.

Toote eripära

„Cidre du Perche / Perche“ on pudelis järelkääritatud siider. Sel on:

—	kuldkollane kuni oranž värvus;

—	mõru, magus ja hapu on maitses heas tasakaalus;

—	kergelt mõrkjas maitse suu keskosas ja värsked noodid suu tagaosas;

—	jook on kihisev, kuid mitte liiga torkiv.

Põhjuslik seos

Rohket õunakasvatust saab põhjendada geograafilise piirkonna topograafiliste, klimaatiliste ja geoloogiliste omadustega. Perche on selle põllukultuuri jaoks soodne piirkond, kuna seal on vahelduvad maastikud ja mullad, mis lasevad vett hästi läbi ja võimaldavad veel ringelda, nii et mullas olevad mineraalid jõuavad puude juurteni.

Tootjaid on sortide valimisel mõjutanud segakultuuride ja kariloomade traditsiooniline kasvatamine ning Perche’ile iseloomulik hiline kliima. Normandias on esindatud enam kui 200 siidriõunasorti, millest Perche’i õunaaedades kasvatatakse ligikaudu 40.

Et siidri maitses oleks mõru, magus ja hapu heas tasakaalus, arvestatakse sortide kombineerimisel iga sordikategooria eripäraga: mõrud ja magusmõrud sordid, mis sisaldavad fenoolseid ühendeid, annavad kuldkollase kuni oranži värvuse ning kergelt mõrkja maitse suu keskosas, magusad ja mõrumagusad annavad siidrile ümaruse ning vähesel määral happelised sordid annavad värskuse.

Kuna viljad valmivad hilja, algab mahla kääritamine peamiselt novembrist. Kuna temperatuur on sellel perioodil madalam kui oktoobris, toimub käärimine aeglaselt ja kujunevad välja aroomid, mis muudavad toote „Cidre du Perche/Perche“ eripäraseks.

Järelkääritus pudelis muudab joogi kihisevaks, kuid mitte liiga torkivaks ning aitab kaasa aroomi tekkele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-964fa31f-76f5-4816-ad72-ff8e3bcb255a

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.