EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.11.2022
COM(2022) 591 final
2022/0367(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.11.2022
COM(2022) 591 final
2022/0367(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa rohelises kokkuleppes on taastuvenergia seatud puhtale energiale ülemineku keskmesse. Praegused rahvusvahelised pinged pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, üldine geopoliitiline kontekst ja väga kõrged energiahinnad on süvendanud vajadust suurendada kiiremini energiatõhusust ja taastuvenergia kasutuselevõttu liidus eesmärgiga kaotada järk-järgult ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest.
Sellega seoses võttis komisjon 18. mail 2022 kava „REPowerEU“ raames vastu ettepaneku muuta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (edaspidi „II taastuvenergia direktiiv“), direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, et kiirendada üleminekut taastuvenergiale ja suurendada energiatõhusust. Ettepanekuga kehtestati ambitsioonikamad energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärgid, meetmed taastuvenergiaprojektide suhtes kohaldatavate halduslike loamenetluste edasiseks lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks koordineeritud ja ühtlustatud viisil kogu ELis ning meetmed päikeseenergiaseadmete ulatuslikumaks paigaldamiseks hoonetele. Nõukogu ja Euroopa Parlament töötavad praegu selle nimel, et läbivaadatud II taastuvenergia direktiiv vastu võtta.
Pärast kava „REPowerEU“ avaldamist 18. mail 2022 on energiakriis süvenenud, mistõttu on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid. Maagaasihinna rekordiline tõus suvel, edasised tarnekatkestused Nord Stream I torujuhtmes, kiirenenud inflatsioon ja elektrihindade kõikumine põhjustavad majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi ning panevad suure koormuse kodanikele ja majandusele. Kasvavad energiakulud vähendavad kodanike ostujõudu ja ettevõtete konkurentsivõimet. Gaasi- ja elektrivarustuse nappus ning suhteliselt jäik energianõudlus on toonud ELis kaasa märkimisväärse hinnatõusu ning gaasi- ja elektrihindade kõikumise. Riiklikud meetmed nende suundumustega võitlemiseks võivad viia siseturu killustumiseni ega pruugi tagada solidaarsust.
Sellega seoses on praeguse kriisi tõttu vaja võtta ajutisi, kuid viivitamatuid meetmeid, et saavutada mõned selle kava eesmärgid kiiremini, sealhulgas kiirendada Euroopa üleminekut puhtale energiale. Euroopa Liit on astunud samme, et vähendada gaasinõudlust ja sekkuda energiaturgudele, et leevendada kriisi mõju sellel talvel. Nendest meetmetest hoolimata on olukord endiselt äärmiselt keeruline. Euroopa tarbijate ja ettevõtjate jaoks on hinnad ikka veel liiga kõrged ja volatiilsed. Ettearvamatud sündmused, nagu torujuhtmete saboteerimine, võivad meie varustuskindlust veelgi vähendada. Pinged gaasiturgudel püsivad tõenäoliselt ka pärast talve. Praeguse hädaolukorra lõplikuks lõpetamiseks on vaja taastuvenergia kiiremat kasutuselevõttu, kuna see vähendab kohe ja struktuurselt nõudlust fossiilkütuste järele elektri-, kütte- ja jahutus-, tööstus- ja transpordisektoris. Tänu madalatele tootmiskuludele saab taastuvenergia avaldada positiivset mõju energiahindadele kogu ELis.
On kindlaks tehtud, et taastuvatesse energiaallikatesse ja nendega seotud taristusse tehtavate investeeringute kiirust ja arvu vähendavad peamiselt pikad ja keerulised haldusmenetlused. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 20.–21. oktoobri 2022. aasta järeldustes üles kiirendama loamenetluste lihtsustamist, et kiirendada taastuvate energiaallikate ja võrkude kasutuselevõttu, sealhulgas erakorraliste meetmete abil. Mõningaid meetmeid, mis sisaldusid 2022. aasta mai ettepanekus taastuvenergiajaamadele loa andmise menetluse kiirendamiseks, eelkõige neid, mis on seotud ülekaaluka avaliku huvi eeldusega, jaamade ajakohastamisega ja olemasolevatele rajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks lubade andmisega, saavad liikmesriigid kiiresti rakendada, ilma et oleks vaja teha koormavaid muudatusi riiklikes menetlustes ja õigussüsteemides. Kriisi tõttu on nendes valdkondades vaja võtta viivitamatuid sihipäraseid meetmeid ning muid meetmeid, et edendada konkreetseid tehnoloogiaid, näiteks soojuspumpasid, mis kiirendavad kütmiseks gaasi kasutamise lõpetamist. Kui neid meetmeid rakendatakse kohe, võivad need lühiajalises perspektiivis suurendada taastuvenergia tootmist ja seega suurendada taastuvate energiaallikate panust praeguse kriisi lahendamisse.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kavandatud õigusaktis sätestatakse ajutised, proportsionaalsed ja erakorralised meetmed. See akt täiendab olemasolevaid asjakohaseid ELi algatusi ja õigusakte ning algatusi, mida komisjon on juba teinud, et reageerida praegusele energiaturukriisile. See tugineb 18. mai 2022. aasta kavale „REPowerEU“, milles on Venemaa fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise strateegia keskmesse seatud taastuvenergia kasutamise ulatuslik kiirendamine ja laiendamine elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis.
Eelkõige tegi komisjon kava „REPowerEU“ raames ettepaneku muuta direktiivi (EL) 2018/2001, millega suurendatakse ELi 2030. aasta siduvat eesmärki 2030. aastaks 45 %-ni võrreldes eelmise, 14. juuli 2021. aasta ettepaneku kohase 40 %-ga, ning luuakse raamistik taastuvenergiaprojektidele loa andmise haldusmenetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.
Kavandatav õigusakt on ajutine kiireloomuline meede. Selle õigusakti kestus on piiratud ühe aastaga ja see sisaldab läbivaatamisklauslit, et kaaluda vajaduse korral selle kehtivuse pikendamist.
Kavandatav määrus kajastab vajadust võtta energiakriisile reageerimiseks kiireloomulisi meetmeid, nagu on nõutud eespool nimetatud Euroopa Ülemkogu järeldustes. Selle eesmärk on tegeleda praeguse energiakriisiga, nähes ette sihipärased viivitamatud meetmed, mis kiirendavad selliste taastuvenergiaprojektide rakendamist, millel on suur potentsiaal avaldada kiiresti tegelikku mõju. Selleks määratakse kavandatavas õigusaktis kindlaks meetmed, mille viivitamatu kohaldamine tagaks taastuvenergiaprojektide loamenetluste lühiajalise kiirendamise.
Sellega seoses tuleks märkida, et kooskõlas nõukogu soovitusega kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku tagamise kohta ning komisjoni soovitusega taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetluste kiirendamise ja energiaostulepingute lihtsama sõlmimise kohta on jätkuvalt oluline tagada lubasid andvate asutuste ja keskkonnamõju hindamise asutuste jaoks piisav asjakohaste oskuste ja kvalifikatsiooniga personal, et saada täit kasu loamenetluste lihtsustamisest, mille eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate ja võrkude kasutuselevõttu.
Samamoodi peaksid riiklikud lubade andmisega tegelevad asutused püüdma kiirendada taastuvenergiatehnoloogia tootmiskohtade loamenetlusi, kuna kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks on vaja mitmekesistada taastuvenergiaseadmete ja kriitilise tähtsusega toorainete tarneid, vähendada sektorite sõltuvust, ületada tarneahela kitsaskohad ja suurendada ELi puhta energia tehnoloogia tootmisvõimsust.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on erakorraline meede, mida kohaldataks piiratud aja jooksul ja mis on kooskõlas laiema algatuste kogumiga, mille eesmärk on suurendada liidu energiaalast vastupidavust ning leevendada kõrgete energiahindade ja energiatarnete võimalike häirete mõju. Ettepanek ei kahjusta siseturu toimimist ega energiavarustuse katkemise ja solidaarsusmehhanismidega seotud meetmeid. Ettepanek on täielikult kooskõlas komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kiirendada CO2 heite vähendamist ja taastuvenergiaprojektide elluviimist ning tugineb eesmärkidele vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest kiiremini, võttes alternatiivse allikana taastuvenergia laialdaselt kasutusele. Ettepanek on kooskõlas keskkonnaeesmärkidega, kuna vastavalt Euroopa kliimamääruse (määrus (EL) 2021/1119) eesmärkidele on taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtt keskse tähtsusega, et leevendada nii kliimamuutuste kui ka saaste mõju, mis põhjustab elurikkuse vähenemist ning ohustab rahva tervist ja ohutust.
Ettepanek on kooskõlas soovitustega, mis esitati liikmesriikidele 2022. aasta Euroopa poolaasta raames, et lihtsustada taastuvenergiaprojektidele lubade andmist. Samuti peaks see kiirendama taaste- ja vastupidavusrahastu raames taastuvenergiasse tehtavaid investeeringuid, sealhulgas neid, mis tehakse kava „REPowerEU“ nende peatükkide raames, mis lisatakse riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 122 lõige 1.
Praegune gaasitarnehäire ning selle mõju gaasi- ja elektrihindadele kujutab endast vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 122 tõsist raskust energiaga varustamisel. Gaasitarnete relvana kasutamine ja Venemaa Föderatsiooni-poolne turgudega manipuleerimine gaasivoogude tahtliku katkestamise teel on lisaks energiahindade järsule tõusule seadnud ohtu ka varustuskindluse. Elektrihindade tõus avaldab tarbijatele ja ettevõtjatele tugevat survet ning kui midagi ette ei võeta, võivad hinnad kerkida jätkusuutmatu tasemeni, millel võib olla märkimisväärse ulatusega sotsiaalne ja majanduslik mõju. ELi juhid ja komisjon on kindlaks teinud tungiva vajaduse täiendavate meetmete järele, et aidata parandada juurdepääsu taastuvenergiale, mille eesmärk on leevendada mõju ELi kodanikele, parandada varustuskindlust ja valmistuda paremini eelseisvaks talveks. Kavandatava määruse kohaste ajutiste meetmetega soovitatakse tagada sihipärane koordineeritud lähenemisviis, et kiirendada konkreetseid loamenetlusi, mida kohaldatakse nende taastuvenergiaprojektide suhtes, millel on suur vahetu ja tegelik mõju. Seetõttu lahendatakse nendega konkreetseid halduslikke loa andmise kitsaskohti selliste projektide rakendamise seisukohast.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Liikmesriigid üksi ei suuda saavutada kestliku taastuvenergia kulutõhusat, kiiret ja ulatuslikku kasutuselevõttu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja kava „REPowerEU“ käsitleva teatise eesmärkidega. On vaja ELi tasandi lähenemisviisi, et pakkuda erineva ambitsioonitasemega liikmesriikidele õigeid stiimuleid koordineeritud viisil kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist, st üleminekut fossiilkütustel põhinevalt traditsiooniliselt energiasüsteemilt lõimitumale ja energiatõhusamale energiasüsteemile, mis põhineb taastuvatel energiaallikatel.
Kuna liikmesriikide energiapoliitikaid on erinevad, on tõenäolisem, et ELi tasandi meetmed koos tugeva juhtimisraamistikuga aitavad ELi kliima- ja saaste vähendamise eesmärke tänu taastuvate energiaallikate nõutavale laialdasemale kasutuselevõtule paremini saavutada kui üksnes riigi või kohaliku tasandi meetmed.
Pikad ja keerulised haldusmenetlused on ühed peamised takistused, mis pärsivad taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimist. Loamenetluste kestus ja keerukus on taastuvenergiatehnoloogia eri lahenduste puhul ja eri liikmesriikides väga erinev. Liikmesriigid võtavad meetmeid riiklikul tasandil kindlaks tehtud loa andmise tõkete kõrvaldamiseks ja neid julgustatakse seda jätkama, näiteks Euroopa Komisjoni ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühmas 1 tehtava koostöö kaudu. Taastuvenergia vajaliku kasutuselevõtu kiirendamiseks on vaja kooskõlastatud Euroopa lähenemisviisi loa- ja haldusmenetluste lühendamiseks ja lihtsustamiseks. See on omakorda vajalik selleks, et EL saavutaks oma 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid, pikaajalised kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärgid ning kaotaks järk-järgult sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest ja vähendaks energiahindu. Võttes arvesse liikmesriikide energiapoliitika, prioriteetide ja menetluste erinevusi ning arvestades kiireloomulist vajadust hoogustada taastuvenergia kasutuselevõttu kõigis liikmesriikides, on tõenäolisem, et nõutavad eesmärgid saavutatakse ELi tasandi meetmetega kui üksnes riigi või kohaliku tasandi meetmetega.
Kavandatud määrusega muudetakse kehtivaid liidu õigusakte sihipäraselt. See sekkumine, millega lihtsustatakse veelgi teatavaid loamenetlusi, õigustab vajadust võtta meetmeid liidu tasandil.
•Proportsionaalsus
Algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Võttes arvesse enneolematut geopoliitilist olukorda, mille on põhjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse, jätkuvalt väga volatiilseid energiahindu ja vajadust tagada Euroopa energiavarustuse kindlus eelseisval talvehooajal ja kogu järgmise aasta jooksul, on selge vajadus kooskõlastatud ja kiireloomuliste meetmete järele, et viivitamata kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, ja seda lisaks meetmetele, mille komisjon on ette pannud 18. mail 2022 avaldatud kava „REPowerEU“ raames. Kindlaksmääratud meetmed piirduvad aga meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada konkreetsed halduslikud loa andmise kitsaskohad, mis mõjutavad selliste taastuvenergiaprojektide rakendamist, millel on suur potentsiaal avaldada kiiresti tegelikku mõju.
• Vahendi valik
Võttes arvesse tungivat vajadust kiirendada gaasi asendamiseks mõeldud taastuvenergiaprojektide rakendamist ning arvestades energiakriisi ulatust, selle sotsiaalset, majanduslikku ja rahalist mõju ning kriisi leevendamise kiireloomulisust, peab komisjon asjakohaseks võtta vastu üldine määrus, mis on vahetult ja viivitamata kohaldatav. Määrus on ajaliselt piiratud. See võimaldaks kiire, ühtse ja kogu liitu hõlmava lähenemisviisi järgimist selliste konkreetsete loamenetluste puhul, mida kohaldatakse teatavate taastuvenergiaprojektide suhtes, millega lahendatakse praegu liidu ees seisvad tõsised raskused.
3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE JA MÕJU HINDAMINE
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Euroopa Ülemkogu kutsus oma 20.–21. oktoobri 2022. aasta järeldustes üles kiirendama loamenetluste lihtsustamist, et kiirendada taastuvate energiaallikate ja võrkude kasutuselevõttu, sealhulgas erakorraliste meetmete abil. Kuna ettepanek tuli koostada kiiresti, et nõukogu saaks selle õigel ajal vastu võtta, ei olnud sidusrühmadega võimalik ametlikult konsulteerida. Komisjon kavatseb siiski teha sidusrühmadega, eelkõige taastuvenergia tootjatega ning kodanikuühiskonna ja riikide haldusasutuste esindajatega koostööd, et tagada käesoleva määruse edukas rakendamine. Ettepanek tugineb ka direktiivi (EL) 2018/2001 18. mai 2022. aasta muutmisettepaneku koostamisel sidusrühmade, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga peetud ulatuslikele aruteludele, neile järgnenud kaasotsustamisläbirääkimistele ning projektile „RES Simplify“ 2 .
•Mõjuhinnang
Kuna hädaolukorrale reageerimiseks võetavad meetmed on ajutised ja kiireloomulised, ei olnud mõjuhinnangut võimalik teha.
•Põhiõigused
Negatiivset mõju põhiõigustele ei täheldatud. Käesoleva läbivaatamise üldeesmärk on suurendada taastuvenergia kasutamist, mis on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 37, milles on sätestatud, et kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt. Lisaks võetakse kavandatavas määruses sätestatud lihtsustatud loamenetlustes arvesse vajadust kaitsta õiguspäraseid ootusi ja olemasolevaid investeeringuid ning seega ei ohusta see õigust omada ja kasutada seaduslikult omandatud omandit, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 17. Käesoleva määruse sätted on koostatud ka viisil, mis ei kahjusta rahvatervist ega üksikisikute õiguslikke huve.
4.MÕJU EELARVELE
Käesoleva ettepaneku jaoks ei ole vaja ELi eelarvest lisavahendeid.
2022/0367 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja selle liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa Föderatsioon gaasitarneid relvana kasutades ja gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu turuga manipuleerides põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu, mis lisaks liidu majanduse ohustamisele kahjustab tõsiselt ka varustuskindlust. Taastuvate energiaallikate kiire kasutuselevõtt aitaks leevendada praeguse energiakriisi mõju, luues kaitse Venemaa tegevuse vastu. Taastuvenergia võib märkimisväärselt aidata lahendada praegust olukorda, kus Venemaa kasutab energiat relvana , kuna see tugevdab liidu varustuskindlust, vähendab turu volatiilsust ja alandab energiahindu.
(2)2022. aasta mais võttis komisjon kava „REPowerEU“ raames vastu direktiivi (EL) 2018/2001 muudatuse 3 . Selle muudatusega suurendati ELi 2030. aasta siduva eesmärgi ambitsioonikust seoses taastuvenergia osakaaluga liidu summaarses energia lõpptarbimises ning käsitleti pikki halduslikke loamenetlusi, mis on taastuvatesse energiaallikatesse ja nendega seotud taristusse investeerimise üks peamisi takistusi. Direktiivi (EL) 2018/2001 kavandatud muudatustega suurendatakse ja kiirendatakse märkimisväärselt taastuvenergia kasutuselevõttu elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis. See omakorda kiirendab Venemaa fossiilkütuste järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist ning aitab alandada elektrihindu kodanike ja ettevõtjate jaoks ning parandada energiavarustuse kindlust. Selline mõju avaldub siiski ainult keskpikas ja pikas perspektiivis, arvestades, et direktiivi (EL) 2018/2021 muutmine jõustub alles pärast seda, kui muudatus on vastu võetud, jõustunud ja liikmesriikide siseriiklikku õigusesse üle võetud.
(3)Alates 2022. aasta maist on Venemaa tegevus turuolukorda veelgi halvendanud, eelkõige on suurenenud oht, et lähitulevikus peatuvad täielikult Venemaa gaasitarned liitu, mis on mõjutanud liidu varustuskindlust. See suurendas järsult energiahindade volatiilsust liidus ning viis gaasi- ja elektrihinnad suvel kõigi aegade kõrgeimale tasemele. See tõi kaasa elektri jaehindade tõusu, mis peaks järk-järgult kajastuma enamikus tarbijalepingutes, koormates üha enam kodumajapidamisi ja ettevõtjaid. Halvenenud olukord energiaturgudel kiirendas oluliselt üldist inflatsiooni euroalal ja aeglustas majanduskasvu kogu liidus. See oht püsib olenemata hulgihindade mis tahes ajutisest alandamisest ja on järgmisel aastal veelgi asjakohasem, nagu on tunnistatud komisjoni viimases hädaolukorra ettepanekus 4 . Euroopa energiaettevõtted võivad järgmisel aastal seista silmitsi suurte raskustega gaasihoidlate täitmisel, kuna on väga tõenäoline, et praeguse poliitilise olukorra tõttu tuleb liitu Venemaalt torugaasi varasemast vähem või ei tule üldse. Lisaks on gaasi hoiustamist käsitlevas määruses (EL) 2022/1032 sätestatud eesmärk täita 2023. aastaks liidu gaasihoidlad 90 % ulatuses, võrreldes 80 %-ga sellel talvel. Samuti võivad ettearvamatud sündmused, nagu torujuhtmete saboteerimine ja muud varustuskindluse häirete riskid, tekitada gaasiturgudel lisapingeid. Lisaks on Euroopa taastuvenergiatehnoloogia tööstuse konkurentsivõime väljavaateid nõrgendanud muude maailma piirkondade hiljutine poliitika, mille eesmärk on toetada ja kiirendada kogu taastuvenergia tehnoloogia väärtusahelate laiendamist. Need kõik on elemendid, mida ei ole direktiivi (EL) 2018/2001 18. mai 2022. aasta muutmisettepanekus arvesse võetud.
(4)Sellega seoses ja selleks, et tulla toime Euroopa tarbijatel ja ettevõtjatel maksta tulevate kõrgete ja volatiilsete hindadega, mis põhjustavad majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, leevendada energianõudluse vajalikku vähendamist, asendades maagaasitarned taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga, ning suurendada varustuskindlust, peab liit võtma viivitamata täiendavaid meetmeid taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamiseks, eelkõige selliste sihipäraste meetmete abil, millega suudetakse lühikeses perspektiivis kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu liidus.
(5)Kiireloomuliste meetmete valimisel on lähtutud nende olemusest ja potentsiaalist aidata kaasa energiaalase hädaolukorra lahendamisele lühikeses perspektiivis. Täpsemalt saavad liikmesriigid kiiresti rakendada mitmeid 2022. aasta mai ettepanekus esitatud meetmeid taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetluse lihtsustamiseks, ilma et oleks vaja teha koormavaid muudatusi oma riiklikes menetlustes ja õigussüsteemides, ning tagada taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise lühikeses perspektiivis. Mõned neist meetmetest on üldist laadi, nagu sellise vaidlustatava eelduse kehtestamine, mille kohaselt taastuvenergiaprojektid pakuvad asjaomaste keskkonnaalaste õigusaktide tähenduses ülekaalukat avalikku huvi, või täpsustuste lisamine teatavate keskkonnadirektiivide kohaldamisala kohta ning taastuvenergiajaamade ajakohastamise loaraamistiku lihtsustamine, keskendudes algprojektiga võrreldes tehtud muudatustest või laiendustest tulenevale mõjule. Muud meetmed on suunatud konkreetsetele tehnoloogiatele, nagu märkimisväärselt lühem ja kiirem lubade andmise menetlus olemasolevatele rajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks. On asjakohane rakendada need meetmed võimalikult kiiresti ja kohandada neid vastavalt vajadusele, et praegused probleemid õigesti lahendada.
(6)On vaja kehtestada täiendavad sihipärased meetmed, mis on suunatud konkreetsetele tehnoloogiatele ja projektiliikidele, mis kõige tõenäolisemalt võimaldavad taastuvenergiat kiiresti kasutusele võtta ja avaldavad kohe mõju hindade volatiilsuse ja maagaasinõudluse vähendamise eesmärkidele, ilma et see piiraks üldist energianõudlust. Lisaks loamenetluste kiirendamisele on tehisrajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul asjakohane edendada ja kiirendada selliste väikeste päikeseenergiaseadmete kasutuselevõttu, mis on mõeldud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele ja sealhulgas sellistele tarbijate kollektiividele nagu kohalikud energiakogukonnad, kuna need on kõige odavamad ja kättesaadavamad võimalused, mille keskkonnaalane või muud liiki mõju on uute taastuvenergiarajatiste kiire kasutuselevõtu seisukohast kõige väiksem. Lisaks toetavad need projektid otseselt kodumajapidamisi ja ettevõtteid, kes seisavad silmitsi kõrgete energiahindadega, ning kaitsevad tarbijaid hinnavolatiilsuse eest. Taastuvelektrijaamade ajakohastamine on võimalus suurendada taastuvenergia tootmist kiiresti nii, et selle mõju võrgutaristule ja keskkonnale oleks võimalikult väike, sealhulgas selliste taastuvenergia tootmise tehnoloogiate puhul nagu tuuleelektrienergia, mille loamenetlused on tavaliselt pikemad. Soojuspumbad on otsene taastuvenergial põhinev alternatiiv maagaasikateldele ja neil on potentsiaal vähendada küttehooajal maagaasinõudlust märkimisväärselt.
(7)Üks kavandatud meetmetest seisneb selles, et kehtestatakse vaidlustatav eeldus, mille kohaselt taastuvenergiaprojektid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad eelkõige rahva tervist ja ohutust asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktide tähenduses, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et neil projektidel on keskkonnale suur kahjulik mõju, mida ei saa leevendada ega kompenseerida. Taastuvenergiajaamad, sealhulgas soojuspumbad ja tuuleenergia, on väga olulised selleks, et võidelda kliimamuutuste ja saaste vastu, alandada energiahindu, vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja tagada liidu varustuskindlus. Eeldus, et taastuvenergiajaamad, sealhulgas soojuspumbad, pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust, võimaldaks vajaduse korral kasutada sellistes projektides viivitamata lihtsustatud hindamist eelkõige asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktidega ette nähtud konkreetsete erandite puhul. Võttes arvesse alates 2022. aasta maist aset leidnud sündmusi, mille tõttu on vaja kiiremini meetmeid võtta, tuleks seda vaidlustatavat eeldust kohaldada kõigi selliste taastuvenergiaprojektide suhtes, mille puhul kaalutakse õiguslikke huve käesoleva määruse kehtivusaja jooksul. Seda kohaldatakse üksnes uute loamenetluste suhtes, mis algatatakse määruse kohaldamise ajal.
(8)See kajastab taastuvenergia olulist rolli liidu energiasüsteemi CO2 heite vähendamisel, koheste lahenduste pakkumisel fossiilkütustel põhineva energia asendamiseks ja raske turuolukorra lahendamisel.
(9)Selleks et kõrvaldada kitsaskohad taastuvenergiajaamadele loa andmise menetluses ja taastuvenergiajaamade käitamises, tuleks planeerimis- ja loamenetluses eelistada taastuvenergiajaamade ehitamist ja käitamist ning sellega seotud võrgutaristu arendamist üksikjuhul õiguslike huvide kaalumisel, vähemalt projektide puhul, mis on tunnistatud avalikku huvi pakkuvateks. Liikide kaitse puhul tuleks eelmist lauset kohaldada ainult siis ja niivõrd, kui võetakse asjakohaseid liigikaitsemeetmeid, mis aitavad kaasa liigi populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele, ning selleks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja alad.
(10)Päikeseenergia on peamine taastuvenergia allikas, mis võimaldab lõpetada liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest ning saavutada samal ajal ülemineku kliimaneutraalsele majandusele. Päikeseenergiaseadmeid, mis on üks odavaimaid kättesaadavaid elektriallikaid, ja päikese soojusenergial põhinevat tehnoloogiat, mis võimaldab taastuvenergial põhinevat kütet madala hinnaga soojusühiku kohta, on võimalik kiiresti kasutusele võtta ning see toob otsest kasu kodanikele ja ettevõtjatele. Sellega seoses ja kooskõlas ELi päikeseenergia strateegiaga 5 toetatakse liidus vastupidava tööstusliku päikeseenergia väärtusahela arendamist, sealhulgas päikeseenergiatööstuse liidu kaudu, mis käivitatakse 2022. aasta lõpus. Taastuvenergiaprojektide lubade andmise kiirendamine ja täiustamine aitab suurendada liidu tootmisvõimsust puhta energia tehnoloogia valdkonnas. Praeguse olukorra ja eelkõige energiahindade väga suure kõikumise tõttu on vaja kohe tegutseda, et tagada oluliselt kiiremad loamenetlused, et märkimisväärselt kiiremini paigaldada tehisrajatistele päikeseenergiaseadmeid, mis on üldiselt vähem keerukad kui maapealsed rajatised ja mis võimaldavad kiiresti leevendada praeguse energiakriisi mõju, tingimusel et säilitatakse võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus. Seepärast peaks loamenetlus olema nende seadmete puhul kiirem kui muude taastuvenergiaprojektide puhul.
(11)Seepärast nähakse käesoleva ettepanekuga ette, et päikeseenergiaseadmete paigaldamise ning samas kohas asuvate salvestusvahendite ja võrguühenduste loamenetluse maksimaalne tähtaeg on üks kuu selliste olemasolevate või tulevaste tehisrajatiste puhul, mis on loodud muul otstarbel kui päikeseenergia tootmine. Samuti kehtestatakse selle ettepanekuga nendele seadmetele spetsiaalne erand vajadusest teha keskkonnamõju hindamine direktiivi 2011/92/EL alusel, kuna need seadmed ei tekita tõenäoliselt probleeme, mis on seotud ruumi konkureerivate kasutusviiside või keskkonnamõjuga. Investeerimine väikestesse detsentraliseeritud päikeseenergiaseadmetesse, et saada oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks, on energiatarbijate jaoks üks tõhusamaid vahendeid oma energiaarvete ja hinnavolatiilsuse mõju vähendamiseks. Oma tarbeks energiat tootvad seadmed, sealhulgas seadmed, mida kasutavad kollektiivsed energiatarbijad, näiteks kohalikud energiakogukonnad, aitavad samuti vähendada üldist maagaasinõudlust, suurendada süsteemi vastupidavust ja saavutada liidu taastuvenergia eesmärgid. Alla 50 kW võimsusega seadmed ei avalda tõenäoliselt olulist kahjulikku mõju keskkonnale ega võrgule ega tekita ohutusprobleeme. Lisaks ei nõua oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate väikesed seadmed üldjuhul võimsuse suurendamist võrgu ühenduspunktis. Võttes arvesse seda tüüpi seadmete vahetut positiivset mõju tarbijatele ja nende võimalikku piiratud keskkonnamõju, on asjakohane veelgi lihtsustada nende suhtes kohaldatavat loamenetlust, kehtestades asjaomastes loamenetlustes positiivse haldusvaikuse põhimõtte, et edendada ja kiirendada nende seadmete kasutuselevõttu ning saada neist lühikese ajaga kasu.
(12)Olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamisel on märkimisväärne potentsiaal taastuvelektri tootmist kiiresti suurendada, mis võimaldab seega vähendada gaasitarbimist. Ajakohastamine võimaldab jätkata märkimisväärse taastuvenergiapotentsiaaliga asukohtade kasutamist, mis vähendab vajadust määrata taastuvenergiaprojektide jaoks uusi asukohti. Tuuleelektrijaama ajakohastamine tõhusamate turbiinidega võimaldab olemasolevat võimsust säilitada väiksema arvu, suuremate ja tõhusamate turbiinidega või võimsust suurendada. Ajakohastamise puhul on ka muid eelised, nagu olemasolev võrguühendus, tõenäoliselt suurem üldsuse heakskiit ja teadmised keskkonnamõju kohta.
(13)2021.–2025. aastal lõppeb hinnanguliselt maismaa tuuleenergia 38 GW võimsusega rajatiste tavapärane 20-aastane tööiga. Nende võimsuste kasutuselt kõrvaldamine ajakohastamise asemel tooks kaasa praegu ülesseatud taastuvenergiavõimsuse olulise vähenemise, mis muudaks olukorra energiaturul veelgi keerulisemaks. Ajakohastamise kohene lihtsustamine ja kiirem loamenetlus on liidu taastuvenergiavõimsuse säilitamiseks ja suurendamiseks väga olulised. Sel eesmärgil kehtestatakse kavandatava määrusega täiendavad meetmed.
(14)Seepärast on asjakohane kehtestada meetmed taastuvenergiaprojektide ajakohastamise suhtes kohaldatava loamenetluse edasiseks lihtsustamiseks. Eelkõige peaks taastuvenergiaprojektide ajakohastamise loamenetluse suhtes kohaldatav maksimaalne kuue kuu pikkune tähtaeg hõlmama kõiki asjakohaseid keskkonnamõju hindamisi. Lisaks tuleks alati, kui taastuvenergiajaama või taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajaliku võrgutaristu ajakohastamise suhtes kohaldatakse sõelumist või keskkonnamõju hindamist, piirduda selle hindamisega, milline on algprojektiga võrreldes tehtud muudatuse või laienduse võimalik mõju.
(15)Selleks et edendada ja kiirendada olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, tuleks võrguühenduste puhul kohe kehtestada lihtsustatud menetlus, kui ajakohastamise tulemusel suureneb koguvõimsus algprojektiga võrreldes piiratud määral.
(16)Päikeseenergiaseadme ajakohastamisel on võimalik suurendada tõhusust ja võimsust ilma kasutatava ruumi suurendamiseta. Ajakohastatud seadmel ei ole seega keskkonnale teistsugust mõju kui algsel seadmel, kui kasutatavat ruumi protsessi käigus ei suurendata ja järgitakse jätkuvalt algselt nõutud keskkonnaohu vähendamise meetmeid.
(17)Soojuspumbad on oluline tehnoloogia, millega kasutada ümbritseva keskkonna energiat, sealhulgas reoveepuhastitest saadavat ja geotermilist energiat taastuvallikatel põhinevaks kütteks ja jahutuseks. Samuti võimaldavad soojuspumbad kasutada heitsoojust ja -jahutust. Selliste soojuspumpade kiire kasutuselevõtt, mis kasutavad vähekasutatud taastuvaid energiaallikaid, nagu ümbritseva keskkonna energia, geotermiline energia ja heitsoojus tööstus- ja teenindussektorist, sealhulgas andmekeskustest, võimaldab asendada maagaasi ja muud fossiilkütustel põhinevad katlad taastuvenergial põhineva küttelahendusega ning suurendada samal ajal energiatõhusust. See kiirendab gaasi kasutamise vähendamist küttega varustamisel nii hoonetes kui ka tööstuses. Soojuspumpade paigaldamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks on asjakohane kehtestada selliste seadmete jaoks sihipärased lühemad loamenetlused, sealhulgas lihtsustatud menetlus väiksemate soojuspumpade võrku ühendamiseks, välja arvatud juhul, kui sellist menetlust siseriiklike õigusaktidega ei nõuta. Tänu soojuspumpade kiiremale ja lihtsamale paigaldamisele aitab taastuvate energiaallikate suurem kasutamine küttesektoris, mis moodustab peaaegu poole liidu energiatarbimisest, parandada varustuskindlust ja lahendada praegust keerulisemat turuolukorda.
(18)ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) sätteid, mis käsitlevad keskkonnainfo kättesaadavust, üldsuse osalemist keskkonnaasjade otsustamises ning õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaküsimustes, eelkõige liikmesriikide kohustusi seoses üldsuse kaasamise ja õiguskaitse kättesaadavusega, kohaldatakse jätkuvalt.
(19)Energiasolidaarsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte 6 ja see kehtib kõigi liikmesriikide suhtes. Energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamisel võimaldavad kavandatud meetmed taastuvenergiaprojektide kiirema kasutuselevõtu mõju piiriülest jaotamist. Need meetmed on suunatud kõigis liikmesriikides asuvatele taastuvenergiaseadmetele ja hõlmavad paljusid projekte, sealhulgas olemasolevatele rajatistele paigaldatavaid seadmeid, oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate uusi päikeseenergiaseadmeid ja olemasolevate seadmete ajakohastamist. Võttes arvesse liidu energiaturgude integreerituse taset, peaks taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamine ühes liikmesriigis olema kasulik ka teistele liikmesriikidele varustuskindluse ja madalamate hindade seisukohast. See peaks aitama suunata taastuvelektri üle piiri sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, ning tagama odavalt toodetud taastuvelektri eksportimise liikmesriikidesse, kus elektritootmine on kallim. Lisaks hakkab liikmesriikides uus lisanduv ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsus mõjutama gaasinõudluse üldist vähendamist kogu liidus.
(20)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Võttes arvesse hiljutisi sündmusi ja Venemaa tegevust alates 2022. aasta maist, võib Venemaa gaasitarnete täieliku peatumise suur risk ja alternatiividega seotud ebakindel väljavaade kujutada märkimisväärset ohtu energiavarustuse häirete ja energiahindade edasise tõusu seisukohast ning avaldada survet liidu majandusele. Seetõttu on vaja võtta täiendavaid kiireloomulisi meetmeid.
(21)Võttes arvesse energiakriisi ulatust, selle sotsiaalset, majanduslikku ja rahalist mõju ning vajadust võimalikult ruttu tegutseda, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, st järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määruse kestus on üks aasta ja määrus sisaldab läbivaatamisklauslit, et kaaluda vajaduse korral selle kehtivuse pikendamist.
(22)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja neid saab paremini saavutada pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1)„taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetlus“ – menetlus, mis
(a)hõlmab kõiki asjakohaseid halduslube taastuvenergiajaamade, sh soojuspumpade, samas asukohas asuvate energiasalvestusseadmete ja nende võrku ühendamiseks vajalike vahendite ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks, sealhulgas võrguga ühendamise lubasid ja keskkonnamõju hindamisi, kui neid nõutakse, ning
(b)algab, kui asjaomane asutus kinnitab taotluse kättesaamist, ja lõpeb, kui asjaomane asutus teatab lõplikust otsusest menetluse tulemuse kohta;
(2)„päikeseenergiaseadmed“ – seadmed, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmed ja päikeseelektriseadmed.
Artikkel 2
Ülekaalukas avalik huvi
(1)Eeldatakse, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused ja seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning edendavad rahva tervist ja ohutust, kui üksikjuhtude puhul kaalutakse õiguslikke huve direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks. Seda kohaldatakse üksnes uute loamenetluste suhtes, mis algatatakse määruse kohaldamise ajal.
(2)Kui konkreetse projektiga on rakendatud asjakohaseid leevendusmeetmeid, et hoida ära kokkupõrkeid või häirimist, ja kui projekti käigus tehakse nõuetekohast seiret selliste meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ning võetakse kogutud teabe põhjal vajaduse korral lisameetmeid, tagamaks, et asjaomase liigi populatsioonile ei avaldata olulist negatiivset mõju, ei loeta direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõike 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 5 alusel kaitstud liikide tapmist või häirimist tahtlikuks. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt selliste projektide puhul, mis on tunnistatud ülekaaluka avaliku huviga seotud projektideks, peetakse konkreetsel juhul õiguslike huvide kaalumisel esmatähtsaks taastuvenergiajaamade ehitamist ja käitamist ning sellega seotud võrgutaristu arendamist. Liikide kaitse puhul kohaldatakse eelmist lauset ainult siis ja niivõrd, kui võetakse asjakohaseid liigikaitsemeetmeid, mis aitavad kaasa liigi populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele, ning selleks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja alad.
Artikkel 3
Loamenetlus päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul
(1)Kui paigaldatakse päikeseenergiaseadmeid ja samas kohas asuvaid energiasalvestusvahendeid, sealhulgas ehitistesse integreeritud päikeseenergiaseadmeid olemasolevatele või tulevastele tehisrajatistele (välja arvatud tehisveekogude pinnad), ei kesta loamenetlus üle ühe kuu, tingimusel et selliste rajatiste põhiotstarve ei ole päikeseenergia tootmine. Erandina direktiivi 2011/92/EL artikli 4 lõikest 2 ning II lisa punkti 3 alapunktidest a ja b, tõlgendatuna eraldi või koostoimes II lisa punkti 13 alapunktiga a, vabastatakse selliste päikeseenergiaseadmete paigaldamine nõudest teha kindlaks, kas projekti puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine, kui selline nõue on kohaldatav, või nõudest teha spetsiaalne keskkonnamõju hindamine.
(2)Kui oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad paigaldavad päikeseenergiaseadmeid võimsusega kuni 50 kW, loetakse luba antuks, kui asjaomased asutused või üksused ei vasta ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.
(3)Kõik eespool nimetatud loamenetlustest tulenevad otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 4
Taastuvelektrijaamade ajakohastamine
(1)Projektide ajakohastamise loamenetlus, sealhulgas load, mis on seotud võrguga ühendamiseks vajalike vahendite uuendamisega, kui ajakohastamine toob kaasa võimsuse suurenemise, ei ületa kuute kuud, mis hõlmab keskkonnamõju hindamist, kui see on nõutud asjakohaste õigusaktidega.
(2)Kui ajakohastamise tulemusel ei suurene taastuvelektrijaama võimsus rohkem kui 15 % ja ilma et see piiraks vajadust hinnata võimalikku keskkonnamõju vastavalt käesoleva artikli kolmandale lõikele, antakse ülekande- või jaotusvõrgu võrguühenduste jaoks luba ühe kuu jooksul pärast asjaomasele üksusele taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud ohutusprobleemid või süsteemi osad ei ühildu tehniliselt
(3)Kui taastuvelektrijaama või sellega seotud võrgutaristu ajakohastamisel, mis on vajalik taastuvate energiaallikate integreerimiseks elektrisüsteemi, tuleb kindlaks teha, kas projekti puhul on vaja keskkonnamõju hindamise menetlust või keskkonnamõju hindamist vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4, piirdub selline eelnev kindlakstegemine ja/või keskkonnamõju hindamine võimaliku mõjuga, mis tuleneb projekti muutmisest või laiendamisest võrreldes algprojektiga.
(4)Kui päikeseenergiaseadmete ajakohastamisega ei kaasne täiendava ruumi kasutamist ja see vastab algse seadme suhtes kehtestatud kohaldatavatele keskkonnaalastele leevendusmeetmetele, vabastatakse projekt nõudest teha kindlaks, kas projekti puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4, kui selline nõue on kohaldatav.
(5)Kõik loamenetlustest tulenevad otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 5
Soojuspumpade kasutuselevõtu kiirendamine
(1)Soojuspumpade paigaldamise loamenetlus ei kesta kauem kui kolm kuud.
(2)Pärast asjaomase üksuse teavitamist antakse ülekande- või jaotusvõrguga võrguühenduse loomiseks luba
(a) selliste soojuspumpade puhul, mille võimsus on kuni 12 kW, ning
(b)selliste direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 14 määratletud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate paigaldatud soojuspumpade puhul, mille võimsus on kuni 50 kW, tingimusel et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate taastuvenergiaseadmete võimsus on vähemalt 60 % soojuspumba võimsusest,
välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud ohutusprobleemid või süsteemi osad ei ühildu tehniliselt.
(3)Kõik loamenetlustest tulenevad otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 6
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse ühe aasta jooksul alates selle jõustumisest.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Hiljemalt 1. juuliks 2023 vaatab komisjon käesoleva määruse läbi, pidades silmas varustuskindluse ja energiahindade arengut ning vajadust taastuvenergia kasutuselevõttu veelgi kiirendada. Ta esitab nõukogule aruande kõnealuse läbivaatamise peamiste tulemuste kohta. Komisjon võib kõnealuse aruande põhjal teha ettepaneku käesoleva määruse kehtivusaja pikendamiseks.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta otsus Saksamaa vs. Poola, C-848/19 P, ECLI:EU:C:2021:598.