2012/0299 (COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid

(EMPs kohaldatav tekst)

1.Taust

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku (dokument COM/2012/614 final – 2012/0299 (COD)) edastamise kuupäev:	16. november 2012
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev:	13. veebruar 2013
Euroopa Regioonide Komitee arvamuse kuupäev:	30. mai 2013
Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha kuupäev:	20. november 2013
Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev:	ei kohaldata
Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev:	17. oktoober 2022

2.Komisjoni ettepaneku eesmärk

Direktiivi ettepaneku eesmärk on parandada soolist tasakaalu suurte börsil noteeritud äriühingute juhtorgani liikmete seas. Sellega seatakse eesmärk, mille kohaselt 40 % kõikidest tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peavad olema alaesindatud soost, ja nõutakse, et äriühingud kehtestaksid oma valikumenetluste jaoks selged ja üheselt mõistetavad kriteeriumid. Eesmärk tuleb saavutada 30. juuniks 2026. Liikmesriigid võivad kehtestada madalama eesmärgi (33 %), kui see hõlmaks nii tegevjuhtkonda kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid juhtorgani liikmeid. Äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse eesmärki 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest, peaksid võtma individuaalsed kohustused, et tagada mõlema soo esindatus tegevjuhtkonnas.

Kuigi liikmesriigid peavad kohustama börsil noteeritud äriühinguid nende kvantitatiivsete eesmärkide saavutamise poole püüdlema, ei kehtestata eesmärkide saavutamata jätmise eest sanktsioone. Need äriühingud, kes eesmärke ei saavuta, peaksid kehtestama juhtorgani liikmete valimiseks läbipaistva menetluse, mis peab põhinema selgetel kvalifikatsiooninõuetel, mille äriühing määrab kindlaks enne valikumenetluse algust. Lisaks sellele peaksid nad eesmärgi mittesaavutamist põhjendama ning lisama selliste võetud ja kavandatud meetmete kirjelduse, mille abil on võimalik tulevikus eesmärke saavutada või kohustusi täita.

Läbipaistev valikumenetlus peab hõlmama eelistusreeglit eesmärkide saavutamiseks: juhul kui eri soost kandidaatidel on võrdne kvalifikatsioon, eelistatakse põhimõtteliselt alaesindatud soost kandidaati. See nõue põhineb objektiivsel hinnangul, mille andmisel arvestatakse kooskõlas positiivseid meetmeid käsitlevate Euroopa Liidu Kohtu lahenditega kõigi konkreetsete kandidaatide suhtes kohaldatavaid valikukriteeriume.

Võetakse kasutusele menetluskord, et toetada kandidaate, kes sooviksid valikumenetluse vaidlustada, näiteks kohaldatakse tõendamiskoormise ümberpööramise reeglit.

Liikmesriike kohustatakse kehtestama karistused direktiivis sätestatud kohustuste rikkumise eest. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Direktiivis võetakse arvesse hästi toimivaid riiklikke süsteeme, võimaldades liikmesriikidel peatada menetlusnõuete kohaldamine, kui neil on kehtestatud võrdväärselt mõjusad riiklikud meetmed.

3.Märkused nõukogu seisukoha kohta

Kooskõlas poliitilise kokkuleppega on nõukogu esimese lugemise seisukohas esitatud komisjoni ettepanekusse tehtud muudatused, mille peamine eesmärk on:

·selgitada soolise tasakaalu saavutamiseks kehtestatud menetluslike kohustuste kohaldamisala, et tagada nende kohaldamine juhtorgani liikmete valikumenetluse kõigi etappide suhtes;

·selgitada direktiivi kohaldamisala lähtuvalt börsil noteeritud äriühingu määratlusest, sh osutades registrijärgsele asukohale;

·kaotada võimalus arvata välja äriühingud, mille töötajatest väga suur osa on ühest soost, s.o äriühingud, mille tööjõust vähem kui 10 % on alaesindatud soost;

·ühtlustada tähtajad, et avaliku ja erasektori ettevõtjad peaksid saavutama eesmärgid sama tähtaja jooksul;

·lühendada tähtaega, mille jooksul äriühingud peaksid saavutama kvantitatiivsed eesmärgid, ja määrama selleks 30. juuni 2026;

·lisada direktiivi üksikasjalikud tingimused, mille täitmisel võivad liikmeriigid menetlusnõuete kohaldamise peatada, kui nad on kehtestanud võrdväärselt mõjusad riiklikud meetmed;

·tugevdada aruandlust ja järelevalvet läbivaatamisklausli osana: komisjon ei anna aru ainult selle kohta, kas peatamisklausli kohaldamise tingimused on täidetud ja jäävad täidetuks, vaid hindab samuti, kas seda klauslit kohaldavad liikmesriigid teevad jätkuvalt edusamme naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse suunas börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate või kõigi juhtorgani liikmete seas. Kui täiendavaid edusamme ei tehta, siis kutsutakse läbivaatamisklausli alusel komisjoni üles kaaluma direktiivi läbivaatamist.

Nõukogu seisukoht kajastab täiel määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 7. juunil 2022 saavutatud poliitilist kokkulepet. Komisjon leiab, et nende muudatuste tegemine kavandatud direktiivis on kooskõlas algsete poliitiliste eesmärkidega. Seetõttu võib komisjon nõukogu seisukoha heaks kiita.

4.Järeldus

Komisjon toetab nõukogu seisukohta.

Selle direktiivi vastuvõtmine on oluline samm Euroopa Liidus soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikuma saavutamise suunas.