EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.10.2022

COM(2022) 526 final

2022/0326(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa oskusteaasta 2023 kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

President von der Leyen märkis oma 14. septembri 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et asjakohaste oskustega tööjõud on otsustava tähtsusega tegur, mis toetab meie sotsiaalse turumajanduse praegust ja tulevast konkurentsivõimet. Oskused tähendavad rohkem ja paremaid töökohti, sest kvalifitseeritud tööjõud on majanduskasvu peamine tõukejõud, mis suurendab kõigi Euroopa ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsiooni- ja konkurentsivõimet.

ELi tööjõu varustamine vajalike oskustega tagab ka selle, et rohe- ja digipööre on sotsiaalselt aus ja õiglane. See võimaldab inimestel edukalt toime tulla tööturu muutustega ning osaleda täiel määral ühiskonnas ja demokraatias, nii et kedagi ei jäeta kõrvale, nagu on märgitud 2020. aasta Euroopa oskuste tegevuskavas 1 . Samuti on see kooskõlas euroopaliku eluviisiga 2 . Sellele tuginedes näitab Porto deklaratsioon, 3 milles ELi juhid leppisid kokku 2021. aasta mais, et soovitakse põhjalikult pühenduda täiendus- ja ümberõppele ning tööalase konkurentsivõime parandamisele. Selles tervitati Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seatud ELi peamisi ambitsioonikaid eesmärke, mille kohaselt osaleks igal aastal koolitusel vähemalt 60 % täiskasvanutest ja 2030. aastaks oleks tööhõive määr vähemalt 78 %. See nõuab märkimisväärseid jõupingutusi, et kaasata tööturule rohkem naisi ja noori.

Euroopa oskusteaasta 2023, mille President von der Leyen kuulutas välja oma kõnes olukorrast Euroopa Liidust, on ainulaadne võimalus toetada Euroopa ettevõtjaid ning eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kellele on probleemiks ka töötajate puudus. Selleks tuleb senisest rohkem investeerida kutse- ja täiendusõppesse, teha ettevõtjatega tihedat koostööd, viia ettevõtjate vajadused paremini kooskõlla nii madala kui ka kõrge kvalifikatsiooniga inimeste püüdlustega ning parandada ja kiirendada kolmandate riikide kodanike puhul nende kvalifikatsiooni tunnustamist Euroopas.

COVID-19 pandeemia ja nüüd ka Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on paljastanud ja rõhutanud Euroopa strateegilist sõltuvust ja tööturu ebakõlasid.

Lisaks mõjutavad rohe- ja digipööre ning muud struktuursed muutused, nagu vajadus suurema vastupanuvõime järele ja üleilmastumise mõju, Euroopa tööturu kõiki kutsealasid. Oskused, mida on vaja Euroopa majanduse kestlikuks ja konkurentsivõimeliseks kasvuks, ei ole enam need, mis varem. Näiteks nõuab Venemaa energiaimpordist sõltuvuse lõpetamine ning ELi ambitsioonikate energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärkide saavutamine seda, et kiiresti ja ulatuslikult tuleb parandada energiatõhusust, renoveerida hooneid ning võtta kasutusele taastuvenergia. See sõltub kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusest kõikjal ELis.

Samal ajal vähendavad demograafilised muutused olemasolevat tööjõudu. Kuigi ELi keskmine töötuse määr püsis 2022. aasta augustis stabiilsena 6 % juures, 4 oli 77 %-l ettevõtjatest juba 2019. aastal raskusi nõutavate oskustega töötajate leidmisel 5 . Just kvalifitseeritud töötajate ja kogenud juhtide puudus on kõige suurem probleem neljandikule ELi väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest, kes moodustavad 99 % kõigist ELi ettevõtetest 6 . 2021. aastal valitses lisaks IT- ja turvaspetsialistide, eelkõige küberturvalisuse ekspertide, ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika taustaga töötajate nappusele oskuste nappus veel 28 elukutse puhul, sealhulgas tervishoiu-, majutus-, ehitus- ja teenindussektoris 7 . See näitab kasvavat nõudlust nii kõrge kui ka madala kvalifikatsiooniga töötajate järele. Sellega seoses sõltub Euroopa tööturu sujuv toimimine õigete oskustega tööjõu kättesaadavusest sama palju kui sellest, et inimeste osalemine täiendus- ja ümberõppes vastaks ettevõtete vajadustele kogu liidus.

EL seisab silmitsi enneolematu naiste puudusega teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna töökohtadel ja hariduses. Naised moodustavad 52 % Euroopa elanikkonnast ja enamik ELi kõrgkoolilõpetajatest on naised, kuid viiest teadlasest ja insenerist on ainult kaks naised ning IKT spetsialistide seas on naisi ainult 18 % 8 . Samas meeldivad STEM-valdkonnad koolis tüdrukutele ja mõnes riigis on nende tulemused paremad kui poistel. Sellist talentide kaotsiminekut on nimetatud lekkiva toru fenomeniks.

Oskuste nappuse kõrvaldamine võib suurendada Euroopa sotsiaalse turumajanduse innovatsioonivõimet, tootlikkust ja kasvu. See kehtib eriti digioskuste puhul. Näiteks on 70 % ettevõtjatest teatanud, et piisavate digioskustega töötajate puudus takistab investeerimist, 9 samas peaaegu pooltel ELi elanikel puuduvad digioskused või need on väga nõrgad 10 . 2030. aasta digikompassi teatises tunnistatakse seda probleemi ja seatakse ELi eesmärk, et 2030. aastaks oleks 80 %-l täiskasvanutest vähemalt elementaarsed digioskused ja tööle oleks võetud 20 miljonit IKT spetsialisti 11 . Euroopa tuleviku konverentsi 32. ettepanekus rõhutati vajadust anda kõigile ELi kodanikele vajalikud digioskused 12 .

Ka rohepööre, mis prognooside kohaselt loob ELis 2030. aastaks 2,5 miljonit uut töökohta, eeldab õigete oskustega tööjõu olemasolu 13 . Oskuste tähtsust rõhutati ka Euroopa noorteaasta 2022 järeldustes, milles rõhutati pakilist vajadust anda Euroopa noortele tulevikuks vajalikud oskused.

Arvestades, et ainult 37 % täiskasvanutest käib koolitustel, 14 on rohe- ja digipöörde võimaluste realiseerimiseks hädavajalik investeerida täiendus- ja ümberõppe võimalustesse ning julgustada kõiki tööealisi täiskasvanuid koolitustel osalema.

Juba niigi ilmne töötajate puudus süveneb veelgi, kuna prognooside kohaselt kahaneb Euroopa tööealine elanikkond 64 %-lt 2019. aastal 56 %-le 2070. aastal 15 ning vanadussõltuvusmäär kasvab 32-lt 2020. aastal 54-le 2070. aastal 16 . Seega tuleb teha lisapingutusi, et ümber- ja täiendusõppe kaudu kaasata tööturule rohkem inimesi, eelkõige naisi ning mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori. Samuti on oluline edendada vanemate inimeste digioskusi ja anda neile võimekus ühiskonnaelus täiel määral osaleda ja kasutada elutähtsaid teenuseid, mis on üha enam kättesaadavad ainult internetis.

Kuid ELi kohalik tööjõud üksi pole nüüd ega tulevikus piisav, et vastata tööturu praegustele ja tulevastele nõudmistele. Selles kontekstis on rändajatel juba praegu oluline roll Euroopa majanduses ja ühiskonnas. Viimasel kümnendil on võõrtöötajad 17 täitnud märkimisväärse osa ELi uutest töökohtadest ja aidanud sellega rahuldada tööturu vajadusi. Rändajate vastuvõtmine on osa laiapõhjalisemast poliitikameetmete kogumist, mille eesmärk on tegeleda tööjõu ja oskuste nappuse ning selle algpõhjustega. COVID-19 pandeemia näitas, et tervelt 13 % põhiülesandeid täitvatest töötajatest – arstidest õdede ja autojuhtideni – on rändajad 18 .

Seega, ELi muutmine ligitõmbavaks valikuks kogu maailma talentidele, kes tegutsevad töötajate nappuses kutsealadel, on eeltingimus selleks, et liit jääks ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks. Selleks peavad kolmandate riikide kodanikud olema võimelised realiseerima oma täielikku potentsiaali ja kasutama oma oskusi Euroopa tööturul, kuid saama ka kasu õppimisvõimalustest, liikuvusest ja kvalifikatsioonide tunnustamisest, mida tehakse vastastikku kasulikul ja ringluspõhisel viisil. See kehtib nii äsja saabunud välismaiste talentide kui ka ELis juba seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike kohta, kelle tööturul osalemise määr kaldub ELi kodanike omast maha jääma 19 . See hõlmab ka jätkuvat toetust Ukraina sõja eest põgenevate inimeste tööturule integreerimiseks senikaua, kuni nad kavatsevad ELis olla.

Euroopa ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõime suurendamiseks, et kasutada täielikult ära digi- ja rohepöörde potentsiaal sotsiaalselt õiglasel, kaasaval ja ausal viisil, edendaks Euroopa oskusteaasta 2023 veelgi ümber- ja täiendusõppe mõtteviisi. Eesmärk on tagada, et kedagi ei jäeta rohe- ja digipöördest ega majanduse taastumisest kõrvale, ning tegeldakse selliste oskustöötajate puudusega liidus, kes suudavad kasutada selle protsessi pakutavaid võimalusi, järgmise abil:

1.Soodustatakse suuremate, tõhusamate ja kaasavamate investeeringute tegemist koolitusse ja täiendusõppesse, et kasutada ära Euroopa praeguste ja tulevaste töötajate täielikku potentsiaali ning toetada inimesi liikumisel ühelt töökohalt teisele, aktiivsel vananemisel ja käimasolevast majanduspöördest tulenevatest uutest võimalustest kasu saamisel.

2.Tugevdatakse vajalikke oskusi, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartnerite, avaliku ja erasektori tööturuasutuste, ettevõtjate, haridus- ja koolitusteenuste osutajatega ning töötades välja ühised lähenemisviisid kõigi valitsussektori harudega.

3.Sobitatakse inimeste püüdlusi ja oskusi tööturu võimalustega, eelkõige tänu rohe- ja digipöördele tekkivate võimalustega ning sellistes võtmesektorites tekkivate võimalustega, mis peavad pärast pandeemiat taastuma. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas kaasata tööturule rohkem inimesi, eelkõige naisi ja noori ning ennekõike mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noori).

4.Kaasatakse kolmandatest riikidest inimesi, kellel on liidu jaoks vajalikud oskused, samuti parandatakse õppimisvõimalusi ja õpirännet ning hõlbustatakse kvalifikatsiooni tunnustamist.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõtte kohaselt on igaühel õigus haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, mis võimaldab inimestel ühiskonnaelus täiel määral osaleda ning tööturul toimuvate üleminekutega edukalt toime tulla. Neljandas põhimõttes märgitakse, et igaühel on õigus õigeaegsele ja kohandatud abile, et parandada nende tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise väljavaateid, sh õigus saada abi koolituseks ja ümberõppeks. Viiendas põhimõttes kindla ja paindliku tööhõive kohta rõhutatakse, et töösuhte liigist ja kestusest hoolimata on töötajatel õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega ning juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ja koolitusele.

Nende õiguste teostamist toetavatel Euroopa algatustel on pikk ajalugu. Euroopa oskusteaasta 2023 tugevdab veelgi mitmeid olemasolevaid algatusi, viib ellu meetmete koostoimet ja kiirendab ELi 2030. aasta tööhõive ja oskustega seotud eesmärkide saavutamist.

2020. aasta jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav Euroopa oskuste tegevuskava on komisjoni viieaastane strateegiline kava, mille eesmärk on koolitada rohkem inimesi, koolitada neid sagedamini ja pakkuda koolitustel tööturul vajalikke oskusi. Selles esitatakse 12 konkreetset meedet, sealhulgas nõukogu soovitused, mis käsitlevad kutseharidust ja -õpet, isiklikke õppekontosid, elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavaid mikrokvalifikatsioonitunnistusi, teadlaste täiendusõpet ning oskuste pakti. Nende rakendamist edendatakse veelgi Euroopa oskusteaasta 2023 abil, tagamaks et saavutatakse nende täielik potentsiaal. See aitab saavutada ka uue täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava prioriteedi ehk suurendada jätkusuutliku rahastamisega täiendus- ja ümberõppe võimaluste pakkumist ja kasutamist.

Ajakohastatud 2020. aasta uues Euroopa tööstusstrateegias on esitatud kava, kuidas ELi tööstus saab õppida COVID-19 pandeemiast, tugevdada majanduslikku vastupanuvõimet ning kiirendada rohe- ja digipööret. See sisaldab paindlikku ökosüsteemipõhist poliitilist lähenemisviisi, mis keskendub väärtusahela või tööstusökosüsteemi kõigi osaliste paremale ühendamisele ja hõlmab muu hulgas üleminekujuhiseid, millel on tugev oskuste mõõde. Euroopa oskusteaasta 2023 võimendab Euroopa ettevõtete ja nende töötajate häält tööstusökosüsteemides, tuginedes ka olemasolevatele sotsiaaldialoogi struktuuridele.

Euroopa Komisjoni terviklik lähenemisviis seaduslikule rändele ja integratsioonile on sätestatud uues rände- ja varjupaigaleppes. Seadusliku rände valdkonnas pakkus komisjon välja mitu algatust, mille eesmärk on aidata meelitada ligi kolmandate riikide kodanikke, kellel on ELi vajadustele vastavad oskused. See hõlmab ELi talendireservi ja partnerriikidega sõlmitavate talendipartnerluste kasutuselevõttu. 2023. aastal hakkavad liikmesriigid rakendama ka uuesti sõnastatud ELi sinise kaardi direktiivi ning tuleks pidada läbirääkimisi pikaajaliste elanike direktiivi ja ühtse loa direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekute üle. Lisaks edendab Euroopa Komisjon rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaoks täiendavaid võimalusi ELi sisenemiseks, et kasutada pagulaste andeid.

Integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas 2021–2027 tunnistatakse, et rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike oskusi ja andeid on sageli alahinnatud või alakasutatud, ning pakutakse välja meetmed, et kasutada nende potentsiaali ELi tööturul paremini. Euroopa oskusteaastaga 2023 edendatakse neid olemasolevaid algatusi ja täiendatakse nende mõju, muu hulgas kiirendades ja hõlbustades väljaspool liitu saadud kvalifikatsioonide tunnustamist, ning see võimaldab kolmandate riikide kodanikel oma potentsiaali Euroopa tööturul täiel määral ära kasutada.

Pärast 2021. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus on Euroopa Komisjon rakendanud liikmesriikidega valitsuste ja sidusrühmade vahel struktureeritud dialoogi, et edendada digiõppe ja -oskuste poliitikasse investeerimist ja selle reforme, pidades silmas digipöördest tulenevaid valdkonnaüleseid probleeme ning vajadust hoogustada poliitikat ja saada tulemusi. Euroopa oskusteaasta 2023 võiks tugineda struktureeritud dialoogile, laiendades selle fookust, et täita eespool välja toodud eesmärke.

Euroopa Liidu fondidel ja rahastamisvahenditel on Euroopa oskusteaasta 2023 elluviimisel samuti oluline roll. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eelarve on programmitöö perioodil 2021–2027 üle 99 miljardi euro, on jätkuvalt peamine inimestesse investeerimise vahend, mis toimib koostoimes teiste rahastamisvahenditega: programm „InvestEU“, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) ümberasustatud isikutele, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Õiglase Ülemineku Fond (JTF), Euroopa solidaarsuskorpus, programm „Digitaalne Euroopa“, programm „Erasmus+“, programm „Euroopa horisont“, keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), moderniseerimisfond, tehnilise toe instrument ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument. Samuti toimib see koostoimes taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtud liikmesriikide kavades sisalduvate oskusi käsitlevate reformide ja investeeringutega.

Euroopa oskusteaasta 2023 tugineb ka oskuste ja tööhõive valdkonnas tegutsevate kõigi liidu asutuste tööle, tõhustades veelgi nende tegevust ja luues koostoimet. Need asutused on eelkõige järgmised: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound), Euroopa Koolitusfond (ETF), Euroopa Tööjõuamet (ELA), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA).

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Samuti edendab Euroopa oskusteaasta 2023 oskustealase poliitika ja koolitusealaste ELi algatuste koostoimet. Digiõppe tegevuskavas seatakse prioriteediks digioskuste ja -pädevuste, sealhulgas demokraatia vastupanuvõime ja meediapädevuse parandamine. Euroopa haridusruum toetab liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide edasiarendamist. Euroopa oskusteaasta 2023 loob ruumi aruteludeks ja vahetuseks ning loob nende valdkondade vahel sidemeid. Teadlaste põhi- ja valdkonnaüleste oskuste edendamine on Euroopa teadusruumi keskne element, mis vastab tööturu nõudlusele kõrge kvalifikatsiooniga talentide järele.

Tõhustatud noortegarantii keskendub sellele, et lõimida tööturule NEET-noored. Peamine liikumapanev jõud on tagada kvaliteetse hariduse ja koolituse kättesaadavus, et parandada tööalast konkurentsivõimet vastavalt tööturu vajadustele.

Majandusele avaldab tugevat positiivset mõju, kui naised hakkavad rohkem tööturul osalema, eriti seoses tööjõupuudusega ja oskustööliste nappusega ning Porto deklaratsiooni ambitsioonika eesmärgiga saavutada 2030. aastaks tööhõive määr 78 %. Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärk on tegeleda soolise palga- ja pensionilõhega ning sooliste stereotüüpidega kutsealadel, kus tavapäraselt töötavad valdavalt mehed või valdavalt naised, näiteks teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkond või hooldussektor.

Hoolimata puuetega inimeste tööhõive määra pidevast väikesest kasvust viimase kümne aasta jooksul, on puuetega inimeste tööhõivelõhe ELis endiselt ligikaudu 24 protsendipunkti. Puuetega inimeste tööhõive paketis esitatakse meetmed puuetega inimeste tööhõive määra parandamiseks, võimaldades neil omandada oskusi ja osaleda ümber- või täiendusõppes, et vastata tööturu vajadustele, ning rõhutatakse vajadust suurendada puuetega inimeste tööhõive määra.

Lisaks sellele nähakse otseselt oskustega seotud meetmeid ette enamiku ELi algatustega, kuna oskused on põhjapaneva tähtsusega ja asjaomased kõigis majandussektorites. Oskuste arendamisel on oluline roll liidu mitme muu poliitika edukal rakendamisel, millele Euroopa oskusteaasta 2023 tugineb. See hõlmab Euroopa rohelist kokkulepet, mis sisaldab selliseid algatusi nagu pakett „Eesmärk 55“, Euroopa renoveerimislaine, kava „REPowerEU“, energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastamise ettepanek, uus ringmajanduse tegevuskava, nullsaaste tegevuskava, ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, strateegia „Talust taldrikule“ ja teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus.

Oskusteaasta 2023 tugineb peale selle veel järgmistele algatusele: „Uus Euroopa Bauhaus“, programm „Euroopa horisont“ ja selle missioonid, uus Euroopa innovatsioonikava, Euroopa ülikoolide strateegia, strateegia „Euroopa digituleviku kujundamine“, Euroopa andmestrateegia, Euroopa digikümnend, komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks, ELi/OECD ühine täiskasvanute finantspädevuse raamistik, puuetega inimeste õiguste strateegia, ELi rassismivastane tegevuskava, romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik, integratsiooni ja kaasamise tegevuskava (2021–2027), Euroopa demokraatia tegevuskava, ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon, teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus, Euroopa hooldusstrateegia, sotsiaalmajanduse tegevuskava ja üleminekuprotsess lähiteenuste ja sotsiaalmajanduse tööstusökosüsteemi toetamiseks, Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete õigusakt ja teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime“, ühisteatis „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ ning kosmoseprogrammi määrus. Iga selline algatus ja poliitika hõlmab meetmeid, mis võivad olla seotud oskuste arendamisega üldiselt või konkreetsete rühmade jaoks või milles osutatakse konkreetsetele oskustele.

Lisaks toetab EL oskuste poliitikat ja investeeringuid kogu maailmas. Strateegias „Global Gateway“ ja noorsoo tegevuskavas seatakse esikohale investeeringud partnerriikide kvaliteetsetesse haridussüsteemidesse. Euroopa tiim aitab kaasa oskuste arendamisele, näiteks toetades õpetajakoolitust ning kutsehariduse ja -õppega seotud algatusi. Need välismõõtmes tehtavad jõupingutused täiendavad otseselt käesolevas ettepanekus esitatud eesmärke.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 149 on liidul tööhõive valdkonnas pädevus toetada liikmesriikide tegevust, soodustada koostööd, pakkuda võrdlevat analüüsi ja nõuandeid ning soodustada uudset lähenemist. ELi toimimise lepingu artiklis 149 on sätestatud, et liit võib võtta meetmeid „liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks ning nende tööhõivealase tegevuse toetamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine, võrdleva analüüsi ja nõuannete pakkumine, samuti uudse lähenemise soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, eriti kasutades katseprojekte“.

Otsus aitab rakendada eesmärke, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 145, milles nõutakse, et liikmesriigid ja liit püüaksid „välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegiat, eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge“.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud tegevuskäik on lihtne. See tugineb olemasolevatele programmidele ja eeldab, et teavitamiskampaaniate kese suunatakse Euroopa oskusteaasta 2023 teemadele. Sellega ei kaasne ebaproportsionaalseid halduskulusid ettepanekut rakendavatele ametiasutustele.

Liidu meetmetega toetatakse ja täiendatakse liikmesriikide jõupingutusi. Selle meetme eesmärk on esiteks tõhustada liidu enda vahendeid. Teiseks võimaldab see soodustada koostoimet ja koostööd liikmesriikide, organisatsioonide ja sihtasutuste ning era- ja avaliku sektori ettevõtete vahel.

Liidu meetmed ei läheks kaugemale, kui on vaja selleks, et lahendada ilmnenud probleemid ja saavutada algatuse eesmärgid.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2022/0326 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa oskusteaasta 2023 kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 149,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 20 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 21 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Kvalifitseeritud tööjõud on ülioluline, et tagada sotsiaalselt aus ja õiglane rohe- ja digipööre ning tugevdada liidu jätkusuutlikku konkurentsi- ja vastupanuvõimet selliste negatiivsete väliste vapustuste korral nagu COVID-19 pandeemia või Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed. Uued ja paremad oskused pakuvad uusi väljavaateid ning lubavad inimestel täielikult osaleda tööturul, ühiskonnas ja demokraatias, rakendada rohe- ja digipöörde võimalusi ja saada neist kasu ning kasutada oma õigusi.

(2)Kogu liidus on ettevõtjad teada andnud, et neil on raskusi vajalike oskustega töötajate leidmisel. 2021. aastal valitses lisaks IT- ja turvaspetsialistide, eelkõige küberturvalisuse ekspertide, ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika taustaga töötajate nappusele oskuste nappus veel 28 elukutse puhul, sealhulgas tervishoiu-, majutus-, ehitus- ja teenindussektoris 22 . Üha enam on eduka digi- ja rohepöörde suurimaks takistuseks õigete oskustega töötajate puudus. Eeldatakse, et järgmisel kümnendil kiireneb rahvastiku vananemine paljudes liikmesriikides, kuna nn beebibuumi põlvkond läheb pensionile. See suurendab vajadust kasutada ära kõigi tööealiste täiskasvanute potentsiaali, investeerides jätkuvalt nende oskustesse ning kaasates rohkem inimesi, eelkõige naisi ja noori ning ennekõike mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noori).

(3)Kvalifitseeritud töötajate või kogenud juhtide olemasolu on endiselt kõige olulisem probleem neljandikule liidu 25 miljonist väikesest ja keskmise suurusega ettevõtjast (VKEd), 23 kes on liidu majanduse selgroog ning kes moodustavad 99 % kõigist ettevõtetest ja annavad tööd 83 miljonile inimesele. Komisjoni teatises „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ 24 tunnistatakse VKEde olulist rolli Euroopa konkurentsivõime ja heaolu tagamisel.

(4)Tööealiste täiskasvanute vähesed oskused on liidu jaoks endiselt suur probleem, mis näitab seda, et täiendus- ja ümberõppe potentsiaali ei ole piisavalt ära kasutatud, et saaks leevendada suurenevat tööjõupuudust sellistes sektorites nagu tootmine ja teenused, eelkõige majandustegevuses, mis on seotud majutuse ning arvuti- ja elektroonikaseadmete tootmisega, ning hooldussektoris 25 . Täiskasvanuhariduses osalemine ELis ei ole siiski viimasel kümnendil muutunud ja 21 liikmesriiki ei saavutanud 2020. aastaks seatud ELi tasandi eesmärki. Paljude täiskasvanute, näiteks ebatüüpilises töösuhtes olevate töötajate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate, töötute, mitteaktiivsete ja madala kvalifikatsiooniga inimeste jaoks on oskuste arendamise võimalused väga sageli kättesaamatud. Nende rühmade ja kõigi tööealiste täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe võimaluste suurendamine aitab samuti saavutada ELi tööhõive-eesmärki (78 %), kusjuures 2021. aastal oli tööhõive määr ELis 73,1 % 26 .

(5)Euroopa sotsiaalõiguste samba 27 esimese põhimõttega on ette nähtud, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ning tööturul toimuvate üleminekutega edukalt toime tulla. Neljas põhimõte puudutab tööhõive aktiivset toetamist, et tagada kõigi õigus õigeaegsele ja kohandatud abile, et parandada nende tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise väljavaateid, sh õigus saada abi koolituseks ja ümberõppeks. Viiendas põhimõttes kindla ja paindliku tööhõive kohta rõhutatakse, et töösuhte liigist ja kestusest hoolimata on töötajatel õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega ning juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ja koolitusele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) 28 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet. 

(6)Euroopa sotsiaalõiguste samba kolmandas põhimõttes rõhutatakse, et hoolimata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest on igaühel õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele võimalustele ning see hõlmab tööhõivet ja haridust. Euroopa oskusteaasta peaks olema kaasav ja edendama aktiivselt kõigi võrdõiguslikkust. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas 29 juhitakse tähelepanu sellele, et kui suurendada praegu tööturul alaesindatud rühmade osalust, siis on võimalik saavutada kaasavama tööhõive kasv.

(7)2020. aasta juulis vastu võetud Euroopa oskuste tegevuskava 30 kohaselt on vaja oskuste revolutsiooni, et tagada majanduse taastumine, tugevdada Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet ning muuta rohe- ja digipööre võimalusteks kõigile. Selle eesmärk on edendada kollektiivset oskustega seotud tegevust, tagada, et koolituse sisu vastab tööturu muutuvatele vajadustele, ning viia koolitusvõimalused paremini vastavusse inimeste püüdlustega, et stimuleerida nende võimaluste kasutamist tööealise elanikkonna seas. Euroopa Parlament väljendas 11. veebruari 2021. aasta resolutsioonis heameelt Euroopa oskuste tegevuskava eesmärkide ja meetmete üle 31 .

(8)25. juunil 2021 väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas ELi seatud peamiste eesmärkide üle kooskõlas Porto deklaratsiooniga 32 ning toetas soovi tagada, et 2030. aastaks oleks tööhõive määr vähemalt 78 % ja igal aastal osaleks koolitustel vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest.

(9)14. septembril 2022 teatas president von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, 33 et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kuulutada 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks. President juhtis tähelepanu sellele, et teatavates sektorites valitseb tööjõupuudus, ning rõhutas, kui olulised on investeeringud kutseharidusse ja täiendusõppesse. Samuti rõhutas ta, et õigete oskustega inimeste meelitamine Euroopasse peab olema osa lahendusest, mille toetuseks tuleb kiirendada ja hõlbustada kolmandate riikide kodanike kvalifikatsiooni tunnustamist. Euroopa oskusteaasta elluviimisel püüab komisjon hoogustada ja edendada paljude selliste meetmete rakendamist, mida ta on juba võtnud ümber- ja täiendusõppe tugevdamiseks liidus, et tegeleda tööjõupuudusega ja toetada ELi sotsiaalse turumajanduse kestlikku kasvu. 

15. septembril 2021 teatas president von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus kõrgetasemelise struktureeritud dialoogi alustamisest, et tugevdada pühendumist digioskuste ja -haridusega seotud kohustuste täitmisele. Liikmesriigid nimetasid selle protsessi jaoks ametisse riiklikud koordinaatorid. Euroopa oskusteaasta 2023 tugineb struktureeritud dialoogile, laiendades selle fookust vastavalt käesoleva otsuse eesmärkidele.

Oskusteaasta on jätk Euroopa noorteaastale 2022, mille eesmärk oli võimestada, austada ja toetada noori, sealhulgas vähemate võimalustega noori, ning kaasata neid COVID-19 pandeemia järgsel ajal, pidades silmas pikaajalist positiivset mõju noortele. Juba Euroopa noorteaastal rõhutati seda, kui tähtsad on oskused noorte jaoks kvaliteetse töökoha leidmisel.

(10)Kuna ettevõtjad ja muud sidusrühmad teavad kõige paremini, milliseid oskusi nende tööstusökosüsteemides vajatakse, peab nende kollektiivse oskustega seotud tegevuse tugevdamine olema osa lahendusest. Oskuste pakt koondab ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid, haridus- ja koolitusteenuse osutajaid, riiklikke tööturuasutusi ja muid peamisi oskustega seotud sidusrühmi nii era- kui ka avalikus sektoris. Seni on sellega liitunud üle 700 organisatsiooni ja strateegilistes sektorites on loodud 12 ulatuslikku partnerlust, mille eesmärk on aidata edendada 6 miljonit koolitusvõimalust. Oluline on ka piirkondlik mõõde, sealhulgas piirialadel, kus õigete oskustega töötajate leidmiseks on vaja sihipäraseid meetmeid, et toetada tõhusaid piiriüleseid tööturge. Samuti seisavad ebasoodsas olukorras olevad ja äärealad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, silmitsi eriliste probleemidega, kuna juurdepääs tööturule ning täiendus- ja ümberõppe võimalused on piiratud.

(11)Nõukogu soovitused, mis käsitlevad isiklikke õppekontosid 34 ning elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavaid mikrokvalifikatsioonitunnistusi 35 , aitavad inimestel ajakohastada või täiendada oma oskusi ning reageerida tööturul tekkivale oskuste vajadusele paindlikumalt ja sihipärasemalt. Nõukogu 2021. aasta detsembri resolutsiooniga, mis käsitleb uut täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava (2021–2030), 36 edendatakse täiendus- ja ümberõpet, mis võib omakorda vähendada oskuste mittevastavust tööturu vajadustele ja tööjõupuudust. Oskustega seotud juhendamise ja enesehindamise võimalused on meetmed, millega toetatakse inimesi täiendus- ja ümberõppes.

(12)Tööhõive aktiivse toetamise meetmeid (EASE) käsitlevas komisjoni soovituses 37 esitatud tugevdatud aktiivse tööturupoliitika eesmärk on toetada COVID-19 kriisist taastumise ajal üleminekut uuele töökohale ja oskuste paremat sobitamist tööturul, mida toetavad piisava haldussuutlikkusega tööturuasutused.

(13)Kutseharidust ja -õpet käsitleva nõukogu soovitusega 38 toetatakse kutsehariduse ja ‑õppe süsteemide ajakohastamist, et anda noortele ja täiskasvanutele teadmised, oskused ja pädevused, mida nad vajavad areneval tööturul ja ühiskonnas edu saavutamiseks, ning et juhtida majanduse taastumist ja õiglast üleminekut rohe- ja digimajandusele demograafiliste muutuste ajal ja kõigis majandustsüklites. See edendab kutseharidust ja -õpet kui innovatsiooni ja majanduskasvu edendajat, mis kohaneb paindlikult tööturu muutustega ja pakub oskusi kutsealadel, mille järele on suur nõudlus.

(14)Tänapäevasele ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusele üleminekuks on tarvis rohepöörde jaoks vajalikke oskusi ning töötajate täiendus- ja ümberõpet, nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes 39 kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Komisjoni teatises „Eesmärk 55“ 40 tunnistatakse, et rohepööre saab olla edukas ainult siis, kui liidul on kvalifitseeritud tööjõud, mida ta vajab konkurentsivõime säilitamiseks, ning juhitakse tähelepanu oskuste tegevuskava juhtalgatustele, mille eesmärk on anda inimestele rohe- ja digipöördeks vajalikud oskused.

(15)Digikümnendi poliitikaprogrammis 2030 41 korratakse eesmärki tagada, et 2030. aastaks on vähemalt 80 %-l ELi elanikest elementaarsed digioskused, ning seatakse eesmärk, et 2030. aastaks on tööle võetud 20 miljonit IKT spetsialisti, püüdes saavutada soolist võrdsust ning luues liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostööraamistiku. Digikompassi käsitlevas teatises 42 rõhutatakse, et spetsiaalsete haridus- ja koolitusprogrammideta ei suudeta koolitada täiendavaid IKT eksperte. Digiõppe tegevuskavas (2021–2027) 43 rõhutatakse, et õppimisvõimaluste, sealhulgas täiendus- ja ümberõppe kättesaadavuse lihtsustamiseks ja paindlikkuse suurendamiseks tuleks kasutada tehnoloogilisi vahendeid.

(16)Komisjoni teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ 44 kutsutakse üles võtma otsustavaid meetmeid, et muuta elukestev õpe kõigi jaoks reaalsuseks ning tagada, et haridus ja koolitus peaksid digi- ja rohepöördega sammu ning aitaksid neid ellu viia. Teatises rõhutatakse, et kvalifitseeritud tööjõul on keskne tähtsus edukate üleminekute tagamisel, Euroopa tööstuse konkurentsivõime, digi- ja rohepöörde ning kvaliteetsete töökohtade loomise toetamisel. Samuti tunnistatakse selles, kui olulised on tugevad partnerlused ELi, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel ning koostöö tööstusökosüsteemide vahel ja sees. Sotsiaalmajandus võib etendada otsustavat rolli, kuna see on sotsiaalselt õiglase ja kaasava digi- ja rohepöörde oluline toetaja ning sotsiaalse innovatsiooni peamine liikumapanev jõud, sealhulgas ümber- ja täiendusõppe valdkonnas.

(17)Kolmandate riikide kvalifitseeritud kodanike meelitamine ELi võib aidata lahendada ELi oskuste ja tööjõupuuduse probleemi. 2021. aasta oktoobris jõustus läbivaadatud ELi sinise kaardi direktiiv, 45 mis on peamine saavutus kõrgelt kvalifitseeritud talentide tööturule meelitamisel. Uues rände- ja varjupaigaleppes 46 pannakse suurt rõhku ka töörändele ja kolmandate riikide kodanike integreerimisele. Sellest lähtuvalt võttis komisjon 2022. aasta aprillis vastu oskusi ja talenti käsitleva paketi, 47 et tugevdada õigusraamistikku ja liidu meetmeid selles valdkonnas. Ettepanekud pikaajaliste elanike direktiivi ja ühtse loa direktiivi uuesti sõnastamiseks võimaldavad lihtsustada kõigi oskustega töötajate liitu lubamise korda. Komisjon jätkab ka ELi talendireservi loomist, et viia vastavusse tööjõuvajadus ja kolmandate riikide kodanike tööjõupakkumine. Komisjon töötab ka selle nimel, et käivitada kohandatud talendipartnerlused konkreetsete põhipartnerriikidega, et edendada rahvusvahelist tööjõu liikuvust ning andekate inimeste arengut vastastikku kasulikul ja ringluspõhisel viisil. Lisaks on liit jätkuvalt peamine hariduse rahastamisse panustaja maailmas, keskendudes eelkõige õpetajaharidusele, tütarlaste haridusele ning kutseharidusele ja -õppele. Selle strateegia „Global Gateway“ 48 raames tehtava tööga täiendatakse käesoleva ettepaneku eesmärke.

(18)Usaldus Euroopas või mujal omandatud kvalifikatsioonide vastu ja nende läbipaistvus on nende tunnustamise lihtsustamisel keskse tähtsusega. ELi läbipaistvusvahendid (ELi kvalifikatsiooniraamistik, Europass, ESCO, ELi vahend kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamiseks, Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused) on kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja võrreldavuse suurendamise lähtepunkt. Hästi toimiva tööturu jaoks tuleb mõista ja väärtustada oskusi, mis on omandatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise käigus. Oskuste kindlakstegemine ja dokumenteerimine ning oskuste nähtavaks muutmise juhised on selles kontekstis olulised.

(19)Üldised avaliku ja erasektori investeeringud täiendus- ja ümberõppesse on ebapiisavad. Enamik tööga seotud koolitusi liidus on tööandjate rahastatud. Paljud ettevõtjad, eriti VKEd, ei paku oma töötajatele koolitust ega rahasta seda ning ebatüüpilist tööd tegevate isikute jaoks on tööandjate rahastatud koolituste kättesaadavus piiratud või puudub üldse. Selline ebavõrdsus kahjustab isikute heaolu ja tervist, vähendab majanduslikku konkurentsivõimet, toob kaasa kasutamata võimalused ja innovatsiooni pidurdavad takistused ning ohu, et inimesed jäetakse kestlikumale majandustegevusele üle minnes kõrvale. Vaja on tugiraamistikku, mis kaasab ja stimuleerib tööandjate finantsinvesteeringuid oskustesse ning muudab täiendus- ja ümberõppe majandusliku väärtuse nähtavaks.

(20)Varem suurenesid liidus märkimisväärselt avaliku sektori investeeringud formaalharidusse ja -õppesse. Seni ei ole sellega siiski kaasnenud investeeringute vastavat suurenemist, et toetada oskuste jätkuvat arendamist kogu tööelu jooksul 49 . Nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldustes 50 kutsutakse liikmesriike üles „uurima võimalikke mudeleid, mida kasutada üksikisikute elukestva õppe ja oskuste arendamise rahastamiseks riiklikest ja erasektori vahenditest“ ning kutsutakse komisjoni üles liikmesriike nendes jõupingutustes toetama.

(21)Ümber- ja täiendusõppe jaoks on võimalik saada märkimisväärses mahus ELi rahastust, näiteks Euroopa Sotsiaalfond+-i (ESF+), taaste- ja vastupidavusrahastu, 51 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Õiglase Ülemineku Fondi (JTF), programmi „InvestEU“, programmi „Digitaalne Euroopa“, programmi „Erasmus+“, programmi „Euroopa horisont“, keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE), moderniseerimisfondi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu. ESF+ on jätkuvalt peamine ELi rahastamisvahend, et investeerida tööjõu oskuste suurendamisse ja parandamisse, eelkõige toetades asutusi ja teenuseid oskustega seotud vajaduste ja probleemide hindamisel ja prognoosimisel ning töötajate ümber- ja täiendusõppe võimalusi, mida pakuvad avalik ja erasektor. Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvatel reformidel ja investeeringutel on silmapaistev oskuste mõõde, mis on sageli seotud aktiivse tööturupoliitikaga, eelkõige noorte tööhõive toetamisega. Komisjoni ja nõukogu poolt seni heaks kiidetud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on ligikaudu 20% sotsiaalkuludest ette nähtud tööhõive ja oskuste jaoks 52 . REACT-EU oli esimene taasterahastu „NextGenerationEU“ vahend, mille kaudu tehti makseid liikmesriikide majanduse taastamiseks. See aitas luua töökohti ja investeerida oskustesse kõige enam abi vajavates piirkondades. Ulatuslike restruktureerimiste käigus töö kaotanud töötajad võivad saada uue töökoha leidmiseks toetust ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF), näiteks täienduskoolituse ning kohandatud kutsenõustamise ja nõuannete kaudu.

(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, 53 tunnistatakse, et töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe on vajalik vahend õiglase ja kaasava rohepöörde tagamiseks ning kahjulike tagajärgede leevendamiseks. Nõukogu soovituses õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta 54 on esitatud konkreetsed suunised, et aidata liikmesriikidel töötada välja ja rakendada poliitikapakette asjakohaste tööhõive- ja sotsiaalaspektide, sealhulgas täiendus- ja ümberõppe poliitika kohta. Lisaks edendatakse nõukogu soovitusega rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta 55 poliitikat ja programme, millega tagatakse, et igas vanuses õppijad omandavad teadmisi ja oskusi, et saada kasu muutuvast tööturust, elada kestlikult ja tegutseda kestliku tuleviku nimel.

(23)Programmi „InvestEU“ sotsiaalsete investeeringute ja oskuste komponendi raames toetatakse oskuste nõudlust ja pakkumist, parandades lõplike vahendite saajate oskusi või oskuste kasutamist ning edendades oskustesse investeerimise turge. Programmist „InvestEU“ toetatakse ka üldinvesteeringuid haridusse, koolitusse ja seotud teenustesse. Lisaks toetatakse InvestEU sihtotstarbelise õiglase ülemineku kavaga investeeringuid, sealhulgas neid, mille eesmärk on toetada töötajate täiendus- ja ümberõpet piirkondades, kus on määruse (EL) 2021/1056 kohaselt heaks kiidetud õiglase ülemineku territoriaalne kava, või projekte, mis toovad nendele piirkondadele kasu, tingimusel et need on nende territooriumide üleminekul keskse tähtsusega.

(24)Vajaduspõhise oskusteabega saab komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu aidata liikmesriikidel viia ellu oskustega seotud riiklike või piirkondlike strateegiatega seotud reforme, ning leida ajutiste ELi rahaliste vahendite abil olemasolevate ümber- ja täiendusõppe võimaluste jaoks püsivaid lahendusi. Protsessi võib toetada ka komisjoni toetatud vastastikuse õppimisega.

(25)Puuetega inimeste õiguste Euroopa strateegia (2021–2030) 56 eesmärk on tagada puuetega inimeste täielik ja teistega võrdsetel alustel osalemine ühiskonnas liidus ja mujal. Strateegia raames kohustub Euroopa Komisjon tagama, et puuetega inimesed saavad osaleda koolitustel ja omandada uusi oskusi, mis on tööhõive ja sõltumatuse põhinõue.

(26)Liidu tasandil määratakse käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid kindlaks toetavate programmide eelarves kooskõlas mitmeaastaste finantsraamistikega 2014–2020 ja 2021–2027. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi, peaks eesmärk olema eraldada käesoleva otsuse rakendamiseks tegevuskulude jaoks vähemalt 9,3 miljonit eurot.

(27)Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva otsuse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid kavandatud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)Euroopa oskusteaasta kiire rakendamise tagamiseks peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 
Reguleerimisese

2023. aasta nimetatakse Euroopa oskusteaastaks 2023 (edaspidi „Euroopa aasta“).

Artikkel 2 
Eesmärgid

Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese, neljanda ja viienda põhimõttega ning aidates saavutada 2020. aasta Euroopa oskuste tegevuskavas sätestatud eesmärke ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seatud ELi peamisi eesmärke, on Euroopa aasta üldeesmärk veelgi edendada ümber- ja täiendusõppe mõtteviisi, suurendades seeläbi Euroopa ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, kasutades täielikult ära digi- ja rohepöörde potentsiaali sotsiaalselt õiglasel, kaasaval ja ausal viisil. Euroopa aasta tegevustega edendatakse eelkõige oskustealast poliitikat ja oskustesse tehtavaid investeeringuid, tagamaks et kedagi ei jäeta rohe- ja digipöördest ega majanduse taastumisest kõrvale, ning tegeldakse selliste oskustöötajate puudusega liidus, kes suudavad kasutada selle protsessi pakutavaid võimalusi, järgmise abil:

1.Soodustatakse suuremate, tõhusamate ja kaasavamate investeeringute tegemist koolitusse ja täiendusõppesse, et kasutada ära Euroopa praeguste ja tulevaste töötajate täielikku potentsiaali ning toetada inimesi liikumisel ühelt töökohalt teisele, aktiivsel vananemisel ja käimasolevast majanduspöördest tulenevatest uutest võimalustest kasu saamisel.

2.Tugevdatakse vajalikke oskusi, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartnerite, avaliku ja erasektori tööturuasutuste, ettevõtjate, haridus- ja koolitusteenuste osutajatega ning töötades välja ühised lähenemisviisid kõigi valitsussektori harudega.

3.Sobitatakse inimeste püüdlusi ja oskusi tööturu võimalustega, eelkõige tänu rohe- ja digipöördele tekkivate võimalustega ning sellistes võtmesektorites tekkivate võimalustega, mis peavad pärast pandeemiat taastuma. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas kaasata tööturule rohkem inimesi, eelkõige naisi ja noori ning ennekõike mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noori).

4.Kaasatakse kolmandatest riikidest inimesi, kellel on liidu jaoks vajalikud oskused, samuti parandatakse õppimisvõimalusi ja õpirännet ning hõlbustatakse kvalifikatsiooni tunnustamist.

Artikkel 3 
Meetmete liik

1.Meetmed, mida artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võetakse, hõlmavad järgmisi Euroopa aasta eesmärkidega seotud tegevusi liidu, liikmesriigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil ning vajaduse korral koostöös kolmandate riikidega:

(a)konverentsid, foorumi arutelud ja täiendavad üritused, et edendada debatti oskustealase poliitika rolli ja panuse üle konkurentsivõimelise, kestliku ja õiglase majanduskasvu saavutamisel demograafiliste muutuste valguses ning kaasata asjaomaseid sidusrühmi, et tagada koolituse kättesaadavus kohapeal;

(b)töörühmad, tehnilised kohtumised ja üritused, et edendada arutelusid ja vastastikust õppimist meetmete ja lähenemisviiside kohta, mida avaliku, erasektori ja kolmanda sektori sidusrühmad võivad kasutada, sealhulgas üritustest tulenevate heade tavade näidete, suuniste ja täiendavate tõendavate dokumentide ettevalmistamine, avaldamine ja levitamine;

(c)algatused, mis on suunatud muu hulgas üksikisikutele, ettevõtjatele, kaubandus- ja tööstuskodadele, sotsiaalpartneritele, avaliku sektori asutustele, haridus- ja koolitusteenuse osutajatele, et edendada täiendus- ja ümberõppe võimaluste pakkumist, rahastamist ja kasutamist;

(d)täiendus- ja ümberõpet käsitlevate ELi algatustega seotud teabe-, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, millega edendatakse algatuste rakendamist ja elluviimist kohapeal ning nende kasutamist võimalike kasusaajate poolt;

(e)dialoogi edendamine olemasolevates sidusrühmades ja võrgustikes, ka loodud veebiplatvormide kaudu;

(f)oskuste prognoosimise vahendite rakendamine ja vajaduse korral edasine arendamine, edendades ja laiendades nende kasutamist, et teha kindlaks praegused ja tulevased oskuste vajadused, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega, võtmesektoritega, mis peavad pärast pandeemiat taastuma, energiakriisiga ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga;

(g)selliste vahendite edendamine, mille abil suurendatakse kvalifikatsioonide, sealhulgas väljaspool ELi saadud kvalifikatsioonide läbipaistvust;

(h)selliste programmide, rahastamisvõimaluste, projektide, meetmete ja võrgustike edendamine, mis on olulised avaliku, erasektori ja valitsusväliste sidusrühmade jaoks, kes on kaasatud oskuste täiendus- ja ümberõppe võimaluste ning kutseõppe kavandamisse, levitamisse ja rakendamisse.

2.Komisjon võib kindlaks määrata muud tegevused, mis võivad aidata kaasa Euroopa aasta eesmärkide saavutamisele, ja lubada kasutada nende tegevuste edendamisel viiteid Euroopa aastale, kui need aitavad eesmärke saavutada. Muud liidu institutsioonid ja liikmesriigid võivad määrata kindlaks ka muud sarnased tegevused ja soovitada neid komisjonile.

Artikkel 4 
Koordineerimine liikmesriigi tasandil

Euroopa aasta tegevuses osalemise korraldamise eest liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil vastutavad liikmesriigid. Selleks määrab iga liikmesriik riikliku koordinaatori, kes võib esindada valitsussektori eri harusid terviklikul viisil. Liikmesriikide koordinaatorid tagavad asjakohase tegevuse koordineerimise liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil.

Artikkel 5 
Koordineerimine liidu tasandil

1.Euroopa aasta koordineerimisel liidu tasandil järgitakse valdkonnaülest lähenemisviisi, et luua koostoime erinevate oskuste valdkonda käsitlevate liidu programmide ja algatuste vahel.

2.Komisjon toetub Euroopa aasta elluviimisel asjaomaste liidu asutuste eksperditeadmistele ja abile.

3.Komisjon korraldab liikmesriikide koordinaatorite kohtumisi, et kooskõlastada artiklis 3 osutatud tegevusi. Nendel kohtumistel vahetatakse ka teavet Euroopa aasta elluviimise kohta liikmesriigi ja liidu tasandil. Euroopa Parlamendi ja asjaomaste liidu asutuste esindajad võivad osaleda neil kohtumistel vaatlejatena.

4.Komisjon teeb koostööd sotsiaalpartnerite, tööturuasutuste ja oskuste valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja asutuste esindajatega, et aidata viia Euroopa aasta ellu liidu tasandil.

Artikkel 6 
Koostöö rahvusvahelisel tasandil

Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks teeb komisjon vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige OECD, UNESCO ja ILOga, tagades samas liidu osalemise nähtavuse.

Artikkel 7 
Järelevalve ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva otsusega ette nähtud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 8 
Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

X uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 57  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

–tihedama teabevahetuse, vastastikuse õppimise ja tugevama koostöö, millest saavad kasu nii avaliku ja erasektori organisatsioonid kui ka sotsiaalpartnerid rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

–Korraldatavate ürituste arv

–Väljundite arv teavituskampaania raames

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

–X    kehtib alates otsuse vastuvõtmisest kuni 31.12.2024

–X    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2022–2024 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2022–2026.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 58  

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–    avalik-õiguslikele asutustele;

–    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 59	EFTA riigid 60	kandidaatriigid 61	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
		Liigendatud/ liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
2.a	07.020502 – ESF – Operatiivne tehniline abi – Rahastamine REACT-EU raames	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
2.a	07.010101 – ESF+ toetuskulud – jagatud eelarve täitmine	Liigendamata	EI	EI	EI	EI
2.a	07.010101 – ESF+ toetuskulud – jagatud eelarve täitmine – Rahastamine REACT-EU raames	Liigendamata	EI	EI	EI	EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

Allpool nimetatud programmid ja eelarveread on soovituslikud. Asjakohane rahastamine määratakse kindlaks toetavate programmide rahastamispaketi raames kooskõlas kohaldatavate finantseeskirjadega.

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku   rubriik

Nr

Rubriigi 2a alusel: ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

DG EMPL				2022	2023	2024	2025	2026	KOKKU
□ Tegevusassigneeringud
Eelarverida 07 02 05 02	Kulukohustused		(1a)	8,500	0,500	0,300	0	0	9,300
	Maksed		(2a)	0	3,600	1,920	3,660	0,120	9,300
	Kulukohustused		(1b)
	Maksed		(2b)
	Kulukohustused		(1c)
	Maksed		(2c)

□ Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	1a+1b+1c	8,500	0,500	0,300	0	0	9,300
	Maksed	2a+2b +2	0	3,600	1,920	3,660	0,120	9,300

·Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud			2022	2023	2024	2025	2026	KOKKU
Eelarverida 07 01 01 01	Kulukohustused/Maksed	(3)	0,108	0,443	0,158			0,710
Eelarverida 07 01 01 01 – REACT-EU	Kulukohustused/Maksed	(3)	0,000	0,506	0,000			0,506
□ DG EMPL assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		8,608	1,449	0,458			10,516
	Maksed	2a+2b +2	0,108	4,549	2,078	3,660	0,120	10,516

 

Mitmeaastase finantsraamistiku   rubriik

7

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2022	2023	2024	2025	2026	KOKKU
DG EMPL
□ Personalikulud			0,125	0,502	0,084			0,711
□ Muud halduskulud				0,017				0,017
DG EMPL KOKKU	Assigneeringud		0,125	0,519	0,084			0,728

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,125

0,519

0,084

0,728

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2022	2023	2024	2025	2026	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		8,734	1,968	0,542			11,243
	Maksed		0,234	5,068	2,162	3,660	0,120	11,243

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 			2022		2023		2024		2025			Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)						KOKKU
	VÄLJUNDID
	Liik 62	Keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu		Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 63 ...
- Väljund	Teavituskampaania	7,000	1	7,000														1	7,000
- Väljund	Komisjoni üritused	1,500			5	0,300												5	1,500
- Väljund	Eesistujariigi korraldatud üritused	0,500			3	0,167												3	0,500
- Väljund	Hindamine	0,300					1	0,300										1	0,300
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU			1	7,000	8	2,000	1	0,300										10	9,300

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

–miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2022

2023

2024

2025

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	0,125	0,519	0,084					0,711
Muud halduskulud		0,017						0,017
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	0,125	0,519	0,084					0,728

–

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 64 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,108	0,949	0,158					1,216
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,108	0,949	0,158					1,216

–

KOKKU

0,234

1,468

0,242

1,948

–Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

–Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		2022	2023	2024	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
□ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		3	3	0,50
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
□ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 65
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
07 01 01 01  66	- peakorteris	7	7	5
	- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige) 07 01 01 01 NGEU		0	8	0
KOKKU		10	18	5,50

–XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

–Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

–Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Aasta tegevuskava sõnastamine ja koordineerimine koostöös teiste talitustega; teenuste osutamise ja müügilepingute ning nendega kaasneva valikuprotsessi juhiste koostamine; institutsioonidevahelise koordineerimise tagamine; volinikule ja peadirektoraadile ülevaadete ja kõnede ettevalmistamine; pressitegevusele panuse tagamine; kaasnev järelhindamine
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–X ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–X    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta  N 67	Aasta  N + 1	Aasta  N + 2	Aasta  N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 68
		Aasta  N	Aasta  N + 1	Aasta  N + 2	Aasta  N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta ( COM(2021)274 final ).

(2)    2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta (COM(2022)289 final) kutsuti näiteks üles suurendama kulutusi haridusele ja koolitusele, rõhutades samas, et see hõlmab nii õpioskusi, et kohaneda kiiresti muutuva tehnoloogilise tegelikkusega ja tööturuga, kui ka rohelisi kutseoskusi ja kliimateadlikkust.

(3)     Porto deklaratsioon – Euroopa Liidu Nõukogu (europa.eu) .

(4)    Eurostat, töötuse määr, (une_rt_m) .

(5)    Eurofound, Euroopa ettevõtete uuring 2019.

(6)    Eurostat, „Key Figures on European Businesses“ , 2022. aasta väljaanne, lk 10.

(7)    Euroopa Tööjõuamet, „Report on labour shortages and surpluses 2021“, ja ENISA, „Cybersecurity skills development in the EU“, märts 2020. ENISA uuringutest selgub, et küberturvalisuse valdkonnas on puudu 291 000 spetsialisti.

(8)    Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, „Gender equality index 2020: key findings for the EU“ , Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021.

(9)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ ( COM(2021) 118 final ).

(10)    Euroopa Komisjon, digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks ( DESI ).

(11)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ ( COM(2021) 118 final ).

(12)    Euroopa tuleviku konverents, „Report of the Final outcome“ , mai 2022.

(13)    Cedefop, „The green employment and skills transformation“, lk 22.

(14)    Eurostat, TRNG_AES_100 , 2016. aasta andmed, mis näitavad koolitustel osalemist viimase 12 kuu jooksul, v.a väljaõpe töökohal.

(15)    Eurostat, „Population on 1st January by age, sex and type of projection (proj_19np)“.

(16)    Määratletakse 65-aastaste ja vanemate isikute arvu ja 15–64-aastaste isikute arvu suhtena, mis on korrutatud 100-ga. Vt Eurostat, PROJ_19NDBI .

(17)    1. jaanuaril 2021 moodustasid ELi 27 liikmesriigis elavad kolmandate riikide kodanikud 5,3 % kogurahvastikust. Eurostati andmetel moodustasid nad 2020. aastal (kasutades tööjõu-uuringu andmeid ja klassifikaatorit ISCO-08) aga 8,7 % koristajatest ja abilistest, 7,2 % toitlustuse abitöölistest, 6,9 % põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas tegutsevatest lihttöölistest, 6,1 % ehitustöölistest ning 6,0 % mäe-, ehitus-, tootmis- ja transpordisektori lihttöölistest.

(18)    JRC, „Immigrant Key Workers: Their Contribution to Europe's COVID-19 Response“ , 23. aprill 2020

(19)    Eurostat, „Migration Integration Statistics – labour market indicators“ (andmed 2021. aasta aprilli seisuga). Näiteks 2020. aastal oli ELis väljaspool ELi sündinud 20–64-aastaste inimeste tööhõive määr 61,9 %, samas kui ELis sündinute ja teises ELi liikmesriigis sündinud inimeste tööhõive määr oli 73,5 %.

(20)    ELT C , , lk .

(21)    ELT C , , lk .

(22)    Euroopa Tööjõuamet, „Report on labour shortages and surpluses 2021“, ja ENISA, „Cybersecurity skills development in the EU“, märts 2020. ENISA uuringutest selgub, et küberturvalisuse valdkonnas on puudu 291 000 spetsialisti.

(23)    Eurostat, „Key Figures on European Businesses“ , 2022. aasta väljaanne, lk 10.

(24)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ ( COM(2020) 103 final ).

(25)    Euroopa Komisjon (2021), „Labour Market and Wage Developments in Europe“, lk 26.

(26)    Eurostat, „Employment“ (% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat), ( LFSI_EMP_A ).

(27)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ ( COM(2017) 250 final ).

(28)

   Euroopa Liidu põhiõiguste harta ( 2000/C 364/01 )

(29)     Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava (europa.eu).

(30)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta ( COM(2021)274 final ).

(31)    Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2021. aasta resolutsioon komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta ( 2020/2818(RSP ).

(32)     Euroopa Ülemkogu järeldused , 24.–25. juuni 2021. See on jätkuks 8. mai 2021. aasta Porto deklaratsioonile .

(33)    Kõne olukorrast Euroopa Liidus 2022: Euroopa Liidu olukord (europa.eu)

(34)    Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus, mis käsitleb isiklikke õppekontosid ( ELT C 243, 27.6.2022, lk 26 ).

(35)    Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele ( ELT C 243, 27.6.2022, lk 10 ).

(36)    Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb uut Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava 2021–2030 ( ELT C 504, 14.12.2021, lk 9 ).

(37)    Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi ( ELT L 80, 8.3.2021, lk 1 ).

(38)    Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta ( ELT C 417 2.12.2020, lk 1 ).

(39)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ ( COM(2019) 640 final ).

(40)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ ( COM(2021) 550 final ).

(41)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ ( COM(2021) 574 final ).

(42)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ ( COM (2021)118 final ).

(43)     Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018) 22 final).

(44)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ ( COM(2021) 350 final ).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ (ELT L 382, 28.10.2021, lk 1 ).

(46)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus rände- ja varjupaigalepe“ ( COM(2020) 609 final ).

(47)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi“ ( COM(2022) 657 final ).

(48)    Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Global Gateway“ (JOIN(2021) 30 final).

(49)    Vt nt kolmanda taseme hariduse omandanud inimeste arvu kasvu: „Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade 2021“ .

(50)     Nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldused „Ümberõpe ja täiendusõpe kui kestlikkuse ja tööalase konkurentsivõime suurendamise alus majanduse elavdamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise kontekstis“.

(51)    Loodud 12. veebruari 2021. aasta määrusega (EL) 2021/241 .

(52)    Sotsiaalsed kategooriad määratakse kindlaks ja neid kohaldatakse selle metoodika alusel, mille komisjon on pärast Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega konsulteerimist vastu võtnud delegeeritud määrusega (EL) 2021/2105 . 3. oktoobri 2022. aasta seisuga on komisjon ja nõukogu heaks kiitnud 25 riiklikku taaste ja vastupidavuskava.

(53)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond ( ELT L 231, 30.6.2021, lk 1 ).

(54)    Nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta ( ELT C 243, 27.6.2022, lk 35 )

(55)    Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta (ELT C 243, 27.6.2022, lk 1).

(56)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ ( COM(2021) 101 final ).

(57)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(58)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(59)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(60)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(61)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(62)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(63)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid ...“

(64)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(65)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(66)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(67)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(68)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.