EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.5.2022

COM(2022) 209 final

2022/0155(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2022) 209 final} - {SWD(2022) 209 final} - {SWD(2022) 210 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) 1 artikli 24 lõikes 2 on sätestatud lapse õigus tema huvide kaitseks ja heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. 2021. aastal rõhutas Lapse Õiguste Komitee, et need õigused peavad olema samamoodi kaitstud digikeskkonnas 2 . Laste kaitse nii internetis kui ka väljaspool seda on üks liidu prioriteete.

Vähemalt iga viies laps kogeb lapsepõlves seksuaalvägivalda 3 . 2021. aasta ülemaailmses uuringus leiti, et enam kui kolmandikul vastanutest oli lapsepõlves palutud teha internetis midagi ühemõtteliselt seksuaalset ja üle poole vastanutest oli kogenud mingis vormis laste seksuaalset väärkohtlemist internetis 4 . Puuetega lastel on veelgi suurem oht seksuaalvägivalla ohvriks langeda: kuni 68 % intellektipuude või arenguhäirega tüdrukutest ja 30 % sellistest poistest kogeb enne oma 18. sünnipäeva seksuaalset väärkohtlemist 5 . Laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal on saadud laste füüsilise seksuaalse väärkohtlemise tulemusel. Selle materjali tuvastamine ja sellest teatamine on vajalik, et hoida ära selle tootmine ja levitamine, ning see on hädavajalik ohvrite tuvastamiseks ja aitamiseks. Pandeemia tõttu on lapsed kogenud internetis palju rohkem soovimatuid lähenemiskatseid, sealhulgas ahvatlemist seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil. Vaatamata asjaolule, et laste seksuaalne väärkohtlemine ja ärakasutamine ning laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal on kogu ELis 2011. aastal vastu võetud laste seksuaalset kuritarvitamist käsitleva direktiiviga 6 kriminaliseeritud, on selge, et EL ei suuda praegu endiselt kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise eest ja et seda on eriti keeruline teha veebikeskkonnas.

Seepärast võttis Euroopa Komisjon 24. juulil 2020 vastu ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu 7 ja millega reageeritakse terviklikult kasvavale laste seksuaalse väärkohtlemise ohule nii internetis kui ka väljaspool seda, parandades süütegude ennetamist, uurimist ja ohvrite abistamist. See hõlmab kaheksat algatust, mille eesmärk on luua tugev õigusraamistik laste kaitsmiseks ning hõlbustada laste kaitses ja toetamises osalevate mitmesuguste osaliste kooskõlastatud tegutsemist. Nende algatuste eesmärk on teha kindlaks õiguslüngad ning tagada, et ELi õigusaktid võimaldavad reageerida tulemuslikult, tugevdada õiguskaitsemeetmeid riiklikul ja ELi tasandil, aidata ELi riikidel lapsi ennetustegevuse kaudu paremini kaitsta, suurendada ettevõtjate jõupingutusi, et tagada laste kaitse nende pakutavate toodete kasutamisel, ning parandada laste kaitset kõikjal maailmas mitut sidusrühma hõlmava koostöö kaudu. Seda sihtotstarbelist strateegiat täiendavad muud jõupingutused. 24. märtsil 2021 võttis Euroopa Komisjon vastu tervikliku Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia, milles tehakse ettepanek kehtestada tugevdatud meetmed laste kaitsmiseks igasuguse vägivalla, sealhulgas internetis toimuva väärkohtlemise eest. Samuti kutsutakse strateegias ettevõtjaid üles jätkama tööd ebaseadusliku veebisisu (sealhulgas laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali) tuvastamiseks, sellest teatamiseks ja selle eemaldamiseks oma platvormidelt ja teenustest. Kavandatud Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks 8 sisaldab ka lubadust kaitsta internetis kõiki lapsi ebaseadusliku sisu, ärakasutamise, manipuleerimise ja väärkohtlemise eest ning hoida ära digitaalse ruumi kasutamine kuritegude sooritamiseks või sellele kaasa aitamiseks 9 .

Veebimajutusteenuse pakkujatel või isikutevahelise side teenuste osutajatel (edaspidi „teenuseosutajad“) on siin eriti oluline roll. Nende vastutustundlik ja hoolas käitumine on äärmiselt vajalik turvalise, prognoositava ja usaldusväärse internetikeskkonna tagamiseks ning hartaga tagatud põhiõiguste teostamiseks. Laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate kujutiste ja videote levik, mis on koos digimaailma arenguga hüppeliselt suurenenud, pikendab ohvrite kannatusi, ning samal ajal on õigusrikkujad leidnud nimetatud teenuste abil uusi viise lastele lähenemiseks ja laste ärakasutamiseks.

Teatavad teenuseosutajad kasutavad juba vabatahtlikult tehnoloogiat internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamiseks, sellest teatamiseks ja selle eemaldamiseks oma teenustest. Teenuseosutajate võetavad meetmed on aga väga erinevad ning suurema osa teadetest esitavad üksikud teenuseosutajad, samal ajal kui märkimisväärne osa teenuseosutajatest ei võta mingeid meetmeid. Nende teadete kvaliteet ja asjakohasus, mida ELi õiguskaitseasutused teenuseosutajatelt saavad, on samuti väga erinev. Siiski said organisatsioonid, nagu kadunud ja väärkoheldud laste riiklik keskus (National Centre for Missing and Exploited Children (NCMEC)), keda USA teenuseosutajad peavad USA õiguse kohaselt teavitama, kui nad saavad teada laste seksuaalsest väärkohtlemisest oma teenuste puhul, 2020. aastal üle 21 miljoni teate, millest rohkem kui 1 miljon oli seotud ELi liikmesriikidega. Viimased andmed 2021. aastast näitavad teadete arvu edasist suurenemist – see lähenes 30 miljonile 10 .

Hoolimata teatavate teenuseosutajate olulisest panusest ei ole vabatahtlikud meetmed seni aidanud internetipõhiste teenuste kuritarvitamisega laste seksuaalseks väärkohtlemiseks piisavalt tegeleda. Seetõttu on mitu liikmesriiki hakanud koostama ja vastu võtma siseriiklikke õigusnorme, mille eesmärk on võidelda laste seksuaalse väärkohtlemise vastu internetis. Nagu näitab käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang, on välja töötatud nõuded seetõttu liikmesriigiti erinevad, mis omakorda suurendab killustatust digiteenuste ühtsel turul 11 . Eeltoodut arvesse võttes on vaja ühtseid liidu õigusnorme internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamise, sellest teatamise ja vastava materjali kõrvaldamise kohta, et täiendada digiteenuste õigusakti, kõrvaldada praegused tõkked digitaalsel ühtsel turul ja hoida ära nende levik 12 . Killustatuse ohu käsitlemiseks tuleb käesolevas ettepanekus arvesse võtta vajadust tagada laste põhiõigused hoolitsusele ning nende heaolu, vaimse tervise ja huvide kaitsele ning toetada üldist avalikku huvi laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud raske kuriteo tulemusliku ennetamise, uurimise ja selle eest süüdistuse esitamise vastu.

Et lahendada kirjeldatud probleemid ning vastata nõukogu ja Euroopa Parlamendi üleskutsetele, soovitakse käesoleva ettepanekuga luua selge ja ühtne õigusraamistik internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Selle eesmärk on tagada teenuseosutajatele õiguskindlus seoses nende kohustustega hinnata ja maandada riske ning vajaduse korral tuvastada selline väärkohtlemine, teatada sellest ja kõrvaldada see oma teenustest viisil, mis on kooskõlas hartas sätestatud põhiõiguste ja liidu õiguse üldpõhimõtetega. Internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemisel tuleb arvesse võtta kõigi osaliste olulisi õigusi ja huve. Seepärast on eriti oluline leida õiglane tasakaal ühelt poolt seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud laste ja nende põhiõiguste kaitseks võetavate meetmete ning seega olulist üldist ühiskondlikku huvi pakkuvate eesmärkide saavutamise meetmete ning teiselt poolt teiste kasutajate ja teenuseosutajate põhiõiguste vahel.

Käesolevas ettepanekus sätestatakse seega sihipärased meetmed, mis on proportsionaalsed riskiga, et asjaomast teenust kuritarvitatakse laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis, ning mille suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi ja kaitsemeetmeid. Ettepaneku eesmärk on ka tagada, et teenuseosutajad saavad täita oma kohustusi, ning selleks luuakse laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse ELi keskus (edaspidi „ELi keskus“), et hõlbustada ja toetada käesoleva määruse rakendamist ning aidata seega kõrvaldada tõkked siseturul, eelkõige seoses käesoleva määruse kohase teenuseosutajate kohustusega tuvastada laste seksuaalne väärkohtlemine internetis, teatada sellest ja eemaldada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal. Eelkõige on ELi keskuse ülesanne selliste andmebaaside loomine, hooldamine ja haldamine, mis sisaldavad internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise näitajaid, mida teenuseosutajad peavad kasutama tuvastamiskohustuste täitmiseks. Seega peaksid need andmebaasid olema valmis enne määruse kohaldamise algust. Selle tagamiseks on komisjon juba teinud liikmesriikidele kättesaadavaks rahalised vahendid, et aidata kaasa andmebaaside ettevalmistamisele. ELi keskus peaks täitma ka teatavaid lisaülesandeid, näiteks abistama liikmesriikide pädevaid asutusi nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel ja toetama ohvreid seoses teenuseosutajate kohustustega. Samuti peaks ELi keskus kasutama oma keskset positsiooni, et hõlbustada koostööd ning teabe ja eksperditeadmiste vahetamist, sealhulgas tõenditel põhineva poliitikakujundamise ja ennetamise eesmärgil. Ennetamine on üks prioriteete komisjoni jõupingutustes laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemisel.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepanekuga täidetakse kohustused, mis võeti ELi strateegias, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, eelkõige kohustus teha ettepanek õigusakti kohta, et tulemuslikult võidelda internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, tehes muu hulgas teenuseosutajatele kohustuseks tuvastada teadaolev laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal, ja kohustus teha tööd laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse ELi keskuse loomise nimel. ELi praeguse õigusraamistiku selles valdkonnas moodustavad liidu õigusaktid seoses laste seksuaalse väärkohtlemisega, näiteks laste seksuaalset kuritarvitamist käsitlev direktiiv ja internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemist käsitlev määrus (EL) 2021/1232, 13 mida kohaldatakse kuni 3. augustini 2024 (edaspidi „ajutine määrus“).

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus, mis toetab selle valdkonna meetmeid, on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 114. Selles artiklis on ette nähtud meetmete kehtestamine siseturu toimimise tagamiseks. Artikkel 114 on asjakohane õiguslik alus määrusele, mille eesmärk on ühtlustada asjaomaste internetipõhiste teenuste osutajatele kehtestatud nõuded digitaalsel ühtsel turul. Nagu eespool mainitud, on digiteenuste ühtsel turul hakanud tekkima tõkked pärast seda, kui mõned liikmesriigid on kehtestanud lahknevad siseriiklikud õigusnormid internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks.

Kavandatava määruse eesmärk on need praegused lahknevused kõrvaldada ja hoida ära tulevased tõkked, mis kaasneksid selliste siseriiklike õigusnormide väljatöötamise jätkumisega. Võttes arvesse internetipõhiste teenuste osutamisele omast piiriülesust, tähendaks ELi meetmete puudumine, mis teeb võimalikuks liikmesriigiti killustatud õigusraamistiku, et kaasneb koormus teenuseosutajatele, kes peavad järgima lahknevaid siseriiklikke õigusnorme, ning see tooks kaasa ebavõrdsed tingimused kogu ELi teenuseosutajatele ja võimalikud lüngad.

•Subsidiaarsus

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib EL meetmeid võtta ainult juhul, kui kavandatud eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil.

Eesmärki tagada kogu digitaalsel ühtsel turul teenuseosutajatele võrdsed tingimused, võttes samal ajal meetmeid internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, ei suuda liikmesriigid üksi saavutada. Nagu mainitud, on liikmesriigid hakanud kehtestama teenuseosutajatele nõudeid internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemiseks. Isegi need liikmesriigid, kes pole veel selliseid nõudeid kehtestanud, kaaluvad aina enam selliste riiklike meetmete võtmist. Asjaomased teenuseosutajad tegutsevad aga tavaliselt piiriüleselt, sageli kogu ELi ulatuses, või võivad soovida seda teha. Seega suurendavad riiklikud nõuded, mis on kehtestatud sellistele turuosalistele internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemiseks, digitaalse ühtse turu killustatust ja toovad teenuseosutajatele kaasa märkimisväärseid nõuete täitmisega seotud kulusid, kuid ei ole asjaomaste teenuste piiriülese olemuse tõttu piisavalt tõhusad.

Üksnes ELi tasandi meetmetega on võimalik saavutada eesmärk kõrvaldada digitaalsel ühtsel turul asjaomaste teenuste puhul tõkked, suurendada teenuseosutajate õiguskindlust ja vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, tagades samal ajal, et turuosalistele internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemiseks kehtestatud nõuded on tulemuslikud tänu nende ühtsele piiriülesele kohaldatavusele kogu ELis. Seega on ELi meetmed kavandatava määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja neil on võrreldes riiklike meetmetega märkimisväärne lisaväärtus.

•Proportsionaalsus

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kõrvaldada praegused tõkked asjaomaste teenuste osutamisel digitaalsel ühtsel turul ja hoida ära täiendavate tõkete teke, võimaldades samal ajal võidelda tõhusalt laste seksuaalse väärkohtlemise vastu internetis, austades täielikult kõigi mõjutatud isikute põhiõigusi, mis tulenevad liidu õigusest. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse ettepanekus rangelt piiritletud ja ühtsed riskihindamis- ja -maandamiskohustused, mida täiendavad vajaduse korral laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava sisu tuvastamise, sellest teatamise ja selle eemaldamise korraldused. Need kohustused on kohaldatavad asjaomaste teenuseosutajate suhtes, kes pakuvad teenuseid digitaalsel ühtsel turul, olenemata sellest, kus on nende peamine tegevuskoht.

Kavandatud eeskirju kohaldatakse üksnes nende teenuseosutajate suhtes, kes pakuvad teatavat liiki internetipõhiseid teenuseid, mille puhul on tuvastatud risk, et teenuseid kuritarvitatakse laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamiseks või laste ahvatlemiseks seksuaalsuhte eesmärgil (seda nimetatakse ka peibutamiseks), eelkõige teenuste tehniliste omaduste või nende tüüpilise kasutajaskonna vanuselise koosseisu tõttu. Kohustuste ulatus piirdub sellega, mis on rangelt vajalik eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Nende kohustustega kaasnevad meetmed, mille eesmärk on minimeerida asjaomastele teenuseosutajatele kaasnev koormus, ning mitmesugused kaitsemeetmed, mille eesmärk on minimeerida sekkumine põhiõigustesse, eelkõige teenuste kasutajate eraelu puutumatuse õigusesse.

Muu hulgas selleks, et vähendada valepositiivsete tulemuste arvu ja hoida ära ebaõige teabe esitamine õiguskaitseasutustele ning et minimeerida teenuseosutajatele kaasnev haldus- ja finantskoormus, luuakse ettepanekuga ELi keskus kui teenuseosutajatele kehtestatud kohustuste täitmise oluline hõlbustaja. ELi keskus peaks ühtlasi hõlbustama teenuseosutajate juurdepääsu usaldusväärsele tuvastamistehnoloogiale; tegema tuvastamise eesmärgil kättesaadavaks internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise näitajad, mida on kontrollinud liikmesriikide kohtud või sõltumatud haldusasutused; andma taotluse alusel teatavat abi seoses riskihindamisega ning pakkuma tuge asjakohaste riigi ametiasutustega suhtlemisel.

Samuti sisaldab kavandatav määrus kaitsemeetmeid tagamaks, et internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamiseks, sellest teatamiseks ja selle kõrvaldamiseks kasutatav tehnoloogia, mida rakendatakse tuvastamiskorralduse täitmiseks, mõjutab eraelu puutumatust võimalikult vähe ja on kooskõlas valdkonna tehnika tasemega ning et mis tahes vajalik läbivaatamine viiakse ellu anonüümselt ja mis tahes kasutaja tuvastamiseks võetaks meetmeid üksnes juhul, kui tuvastatakse võimalik laste seksuaalne väärkohtlemine internetis. Määrusega tagatakse põhiõigus tõhusale õiguskaitsevahendile kõigis asjaomase tegevuse etappides alates tuvastamisest kuni kõrvaldamiseni ning piiratakse eemaldatud materjali ja asjaomaste andmete säilitamine sellega, mis on rangelt vajalik teatavate kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks. Seega piirdub kavandatava määruse kohane sekkumine kasutajate isikuandmete kaitse õigusesse ja nende side konfidentsiaalsuse õigusesse sellega, mis on rangelt vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks, see tähendab ühtlustatud eeskirjade kehtestamiseks internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tulemuslikuks ennetamiseks ja tõkestamiseks siseturul.

•Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artikliga 114 antakse liidu seadusandjale võimalus võtta vastu määrusi ja direktiive. Kuna ettepaneku eesmärk on kehtestada ühtsed kohustused teenuseosutajatele, kes pakuvad oma teenuseid tavaliselt enam kui ühes liikmesriigis või võivad soovida seda teha, poleks asjaomaste eesmärkide saavutamiseks sobilik direktiiv, mis jätaks liikmesriikidele võimaluse liidu õigusnormid erinevalt üle võtta. Kui käesoleva õigusaktiga teenuseosutajatele kehtestatud nõuded võetaks üle lahknevate siseriiklike õigusnormidega, tekiksid digiteenuste ühtsel turul taas need tõkked, mida käesoleva algatusega üritatakse kõrvaldada.

Erinevalt direktiivist tagab määrus, et samad kohustused kehtestatakse ühtselt kogu ELis. Määrus on ühtlasi vahetult kohaldatav, sellega tagatakse selgus ja suurem õiguskindlus ning välditakse erinevat ülevõtmist liikmesriikides. Neil põhjustel on määrus asjakohane vahend käesoleva algatuse eesmärkide saavutamiseks. Samuti, võttes arvesse ajutise määruse kehtivusaja lõppu, poleks praegusel juhul piisavalt aega direktiivi vastuvõtmiseks ja seejärel selles sisalduvate õigusnormide ülevõtmiseks riigi tasandil.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon konsulteeris kahe aasta jooksul asjakohaste sidusrühmadega, et teha kindlaks probleemid ja võimalik edasine tegevus võitluses laste seksuaalse väärkohtlemise vastu nii internetis kui ka väljaspool seda. Seda tehti mitmesuguste uuringutega alates avalikest konsultatsioonidest kuni õiguskaitseasutustele mõeldud sihtotstarbeliste uuringuteni. Komisjoni ja asjakohaste sidusrühmadega korraldati mitu eksperdirühmade koosolekut ja kahepoolset kohtumist, et arutada selle valdkonna õigusaktide võimalikku mõju, ning komisjon osales asjakohastel lapse õiguste valdkonna seminaridel, konverentsidel ja üritustel.

Komisjon avaldas 2020. aasta detsembris esialgse mõjuhinnangu, mille eesmärk oli teavitada kodanikke ja sidusrühmi kavandatud algatusest ja saada esialgset tagasisidet. Tagasiside näitas märkimisväärset toetust eesmärgile võidelda internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. Kuigi võimalikku keskust käsitlevasse terviklikku lähenemisviisi ja oodatavatesse edusammudesse seoses õiguskindlusega suhtuti positiivselt, väljendas mõni valdkonna sidusrühm muret seoses mõjuga, mida avaldab kohustus internetis toimuvat laste seksuaalset väärkohtlemist tuvastada ja sellest teatada.

Komisjon korraldas 2021. aastal avaliku konsultatsiooni. Selle protsessi eesmärk oli koguda seisukohti mitmesugustelt sidusrühmadelt, nagu avaliku sektori asutused ja eraisikud, valdkonna esindajad ja kodanikuühiskond. Vaatamata jõupingutustele vastuste tasakaalustatud jaotuse tagamiseks saadi märkimisväärne osa vastustest Saksamaa eraisikutelt, kes käsitlesid üksnes krüpteerimise teemaga seotud küsimusi. Kui see välja arvata, pöörasid avaliku sektori asutused, valdkonna esindajad ja kodanikuühiskond oma vastustes suurt tähelepanu paremale koostööle ja koordineerimisele ning piisavatele ressurssidele ja oskusteabele, et tulla toime ebaseadusliku sisu aina suureneva mahuga. Samuti toetasid kõik rühmad laialdaselt teatatud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali kiiret mahavõtmist, meetmeid internetis toimuva laste peibutamise (laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil) vähendamiseks ning ennetamiseks tehtavate jõupingutuste ja ohvrite abistamise parandamist.

Seoses võimaliku teenuseosutajatele kehtestatava juriidilise kohustusega tuvastada oma teenuste puhul eri liiki internetis toimuvat laste seksuaalset väärkohtlemist ja sellest teada anda näitas konsultatsioon õiguskaitseasutuste ja lapse õiguste valdkonnas töötavate organisatsioonide suurt toetust, samal ajal kui eraelu puutumatuse edendajate ja eraisikute vastustes oldi neile kohustustele suures osas vastu.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

Pärast õiguskontrollikomitee esimest negatiivset arvamust mõjuhinnangu kohta esitas õiguskontrollikomitee 2022. aasta veebruaris mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse ja tegi mitu parandusettepanekut. Mõjuhinnang vaadati taas läbi, et võtta arvesse asjakohast tagasisidet, eelkõige täpsustati võetavate meetmete kirjeldusi, et tagada kooskõla põhiõigustega ja üldise jälgimiskohustuse keeluga, ning esitati poliitikavariantide üksikasjalikumad kirjeldused. Lõplikus mõjuhinnangus uuritakse ja võrreldakse mitut poliitikavarianti seoses laste seksuaalse väärkohtlemisega internetis ning laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse ELi keskuse võimaliku loomisega.

Kõigi variantide puhul keskenduti eesmärgile tagada teadaoleva ja uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali ning peibutamise tuvastamine, kõrvaldamine ja sellest teatamine (materiaalne kohaldamisala) asjaomaste internetipõhiste teenuste osutajate poolt (isikuline kohaldamisala), kes on asutatud ELis ja kolmandates riikides – juhul kui nad osutavad oma teenuseid liidus (geograafiline kohaldamisala).

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et variant E on mitmel põhjusel eelistatud variant. Internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamise kohustust eelistatakse teenuseosutajate vabatahtlikest meetmetest sõltumisele (variandid A ja B) mitte üksnes seetõttu, et need meetmed on seni olnud ebapiisavad tõhusaks võitlemiseks internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, vaid ka seetõttu, et üksnes liidu tasandil kehtestatud ühtsed nõuded sobivad selleks, et saavutada eesmärk vältida digiteenuste ühtse turu killustatust. Seepärast jäeti variandid A ja B kõrvale.

Mõju digiteenuste ühtse turu heale toimimisele ja internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemine vastasele võitlusele suureneb järk-järgult kooskõlas nende kohustuste suurenemisega, mis iga variandiga kehtestataks. Kuigi kohustus tuvastada teadaolev laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal (variant C) aitaks vähendada teadaoleva materjali ringlemist, oleks sellisel kohustusel vaid piiratud mõju eesmärgile ennetada väärkohtlemist ja aidata jätkuva väärkohtlemise ohvreid, võttes arvesse, et sellise kohustuse kohaldamisalasse kuuluv materjal võib olla aastaid ringluses olnud. Kohustus tuvastada nii teadaolev kui ka uus laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal (variant D) võimaldaks tuvastada väärkohtlemise ohvrid ja päästa nad jätkuva väärkohtlemise käest ning seda tehtaks ELi tasandil kehtestatud ühtsete kriteeriumide alusel, vältides seega lahknevate riiklike meetmete võtmist selles küsimuses. Ka peibutamise kohustuslik tuvastamine (variant E) läheks veel kaugemale ja pakuks parimat võimalust tõenäolise väärkohtlemise ärahoidmiseks ning võrdsete tingimuste tagamiseks digiteenuste ühtsel turul.

•Põhiõigused

Samuti tuleb arvesse võtta ettepanekus käsitletud teenuseosutajate ettevõtlusvabadust 30 . Üldjoontes välistab see põhiõigus ülemäärase koormuse tekitamise ettevõtjatele. See hõlmab majanduspartnerite valimise vabadust ja lepinguvabadust. Siiski pole ka see õigus absoluutne; see võimaldab laia valikut sekkumisi, millega võidaks üldistes huvides kehtestada piirangud majandustegevusele 31 . Eeltoodut arvesse võttes on ettepaneku eesmärk saavutada mainitud üldist huvi pakkuv eesmärk ning kaitsta kõnealuseid laste põhiõigusi, tagades samal ajal proportsionaalsuse ja õiglase tasakaalu kõigi asjaomaste isikute põhiõiguste vahel. Seepärast sisaldab ettepanek mitmesuguseid piiranguid ja kaitsemeetmeid, mis erinevad olenevalt asjaomaste põhiõiguste teostamise suhtes kehtestatud piirangu laadist ja ulatusest.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1. jaos kehtestatakse veebimajutusteenuse pakkujatele või isikutevahelise side teenuste osutajatele eelmainitud riskihindamise kohustused (artikkel 3). Samuti nõutakse, et teenuseosutajad kehtestaksid kohandatud ja proportsionaalsed meetmed kindlaks tehtud riskide maandamiseks (artikkel 4) ning annaksid riskihindamise tulemuste ja kehtestatud riskimaandamismeetmete tulemuste kohta aru liikmesriikide määratud koordineerivatele asutustele (artikkel 5). Samuti kehtestatakse tarkvararakenduste poodidele kohustused hinnata, kas mõnda nende vahendatavatest rakendustest võidakse kasutada laste ahvatlemiseks seksuaalsuhte eesmärgil, ning kui võidakse ja risk on märkimisväärne, siis võtta mõistlikke meetmeid lapskasutajate tuvastamiseks ja nende juurdepääsu takistamiseks (artikkel 6).

2022/0155 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 35 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 36 ,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust 37 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Infoühiskonna teenused on muutnud väga oluliseks teabevahetuse, eneseväljenduse, teabekogumise ja paljude muude tänapäevaelu aspektide jaoks, sealhulgas lastele, aga ka laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude toimepanijatele. Need süüteod, mille suhtes kohaldatakse liidu tasandil kehtestatud miinimumeeskirju, on väga rasked kuriteod, mille toimepanekut tuleb tulemuslikult ennetada ja tõkestada, et kaitsta laste õigusi ja heaolu, nagu on nõutud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“), ning et kaitsta ühiskonda üldiselt. Selliste liidus pakutavate teenuste kasutajad peaksid saama olla kindlad, et asjaomaste teenuste kasutamine on turvaline, eelkõige laste jaoks.

(2)Võttes arvesse asjaomaste infoühiskonna teenuste keskset tähtsust, on need eesmärgid võimalik saavutada üksnes tagades, et neid teenuseid liidus pakkuvad teenuseosutajad käituvad vastutustundlikult ja võtavad mõistlikke meetmeid, et viia miinimumini risk, et nende teenuseid kuritarvitatakse laste seksuaalseks väärkohtlemiseks, kuna sageli on üksnes neil teenuseosutajatel võimalik sellist väärkohtlemist ennetada ja tõkestada. Võetavad meetmed peaksid olema sihipärased, hoolikalt tasakaalustatud ja proportsionaalsed, et vältida mis tahes tahtmatuid kahjulikke tagajärgi neile, kes kasutavad teenuseid seaduslikel eesmärkidel, eelkõige oma liidu õiguse alusel kaitstavate põhiõiguste, see tähendab hartas sätestatud ja liidu õiguse üldpõhimõtetena tunnustatud õiguste teostamiseks, ning selleks, et vältida asjaomaste teenuseosutajate liigset koormamist.

(3)Liikmesriigid võtavad aina enam vastu siseriiklikke õigusakte või kaaluvad siseriiklike õigusaktide vastuvõtmist internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, eelkõige kehtestades nõuded asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajatele. Võttes arvesse interneti ja asjaomase teenuste osutamise piiriülest olemust, on neil lahknevatel siseriiklikel õigusaktidel otsene negatiivne mõju siseturule. Et suurendada õiguskindlust, kaotada tekkinud takistused teenuste osutamisel ja tagada siseturul võrdsed tingimused, tuleks sätestada liidu tasandil vajalikud ühtlustatud nõuded.

(4)Seega peaks käesolev määrus aitama kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele selgete, ühtsete ja tasakaalustatud eeskirjadega, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada laste seksuaalset väärkohtlemist viisil, mis on tulemuslik ja millega austatakse kõigi asjaomaste osaliste põhiõigusi. Arvestades asjaomaste teenuste ja nende osutamiseks kasutatava tehnoloogia kiiret muutumist, peaksid kehtestatud eeskirjad olema tehnoloogianeutraalsed ja tulevikukindlad, et hoida ära innovatsiooni takistamine.

(5)Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on oluline, et määrus hõlmaks selliste teenuste osutajaid, mida võidakse kuritarvitada laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis. Kuna neid teenuseid kuritarvitatakse sel eesmärgil aina enam, peaksid nende hulka kuuluma üldkasutatavad isikutevahelise side teenused, näiteks sõnumivahetusteenused ja veebipõhised e-postiteenused, kui need on üldkasutatavad. Kuna teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist otsest ja interaktiivset teabevahetust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena, näiteks vestlus- ja muu sarnase funktsioonina osana mängude, kujutiste jagamise ja videokeskkonna veebimajutusest, võidakse samamoodi kuritarvitada, peaksid ka need olema käesoleva määrusega hõlmatud. Võttes aga arvesse olemuslikke erinevusi käesoleva määrusega hõlmatud mitmesuguste asjaomaste infoühiskonna teenuste vahel ja erinevat riski, et neid teenuseid kuritarvitatakse laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis, ning asjaomaste teenuseosutajate erinevat suutlikkust sellist väärkohtlemist ennetada ja tõkestada, peaksid selliste teenuste osutajate suhtes kehtestatud kohustused olema sobival viisil diferentseeritud.

(6)Laste seksuaalne väärkohtlemine internetis hõlmab sageli selliste infoühiskonna teenuste kuritarvitamist, mida pakuvad liidus teenuseosutajad, kes on asutatud kolmandates riikides. Et tagada käesolevas määruses sätestatud eeskirjade tulemuslikkus ja võrdsed tingimused siseturul, peaksid need eeskirjad kehtima kõigi liidus teenuseid pakkuvate teenuseosutajate (nagu näitab nende sisuline seos liiduga) suhtes, olenemata nende tegevus- või asukohast.

(7)Käesolev määrus ei tohiks piirata selliste eeskirjade kohaldamist, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/93, 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/31/EÜ 39 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) …/… 40 [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ], Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2010/13/EL,  41 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 42 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/58/EÜ 43 .

(8)Käesolevat määrust tuleks pidada lex specialis’eks seoses üldkohaldatava raamistikuga, mis on sätestatud määruses (EL) …/… [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ], millega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad teatavate infoühiskonna teenuste osutamiseks siseturul. Määruses (EL) …/… [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] sätestatud eeskirju kohaldatakse küsimuste suhtes, mida käesolevas määruses ei käsitleta või ei käsitleta täielikult.

(9)Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid võtta seadusandlikke meetmeid, millega piiratakse selle direktiivi teatavates konkreetsetes side konfidentsiaalsust käsitlevates sätetes kehtestatud õiguste ja kohustuste ulatust, kui selline piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu muu hulgas kriminaalkuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, tingimusel et täidetud on teatavad tingimused, sealhulgas kooskõla hartaga. Kohaldades selle sätte nõudeid analoogia alusel, tuleks käesoleva määrusega piirata direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõigetes l ja 3 ning artikli 6 lõikes 1 sätestatud õiguste ja kohustuste teostamist sel määral, mis on rangelt vajalik käesoleva määruse kohaselt antud tuvastamiskorralduste täitmiseks, et ennetada ja tõkestada laste seksuaalset väärkohtlemist internetis.

(10)Selguse ja järjepidevuse huvides peaksid käesolevas määruses esitatud määratlused võimaluse korral ja asjakohasel juhul põhinema asjakohastel määratlustel, mis on esitatud muudes liidu õigusaktides, näiteks määruses (EL) …/… [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ], ning olema nendega kooskõlas.

(11)Sisuline seos liiduga on olemas, kui asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, siis märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuse suunatus ühte või mitmesse liikmesriiki tuleks kindlaks teha kõigi asjakohaste asjaolude alusel, mille hulka kuuluvad sellised tegurid nagu liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutamine või toodete või teenuste tellimise võimalus või riigi tippdomeeni kasutamine. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, saab järeldada ka tarkvararakenduse kättesaadavusest selle riigi tarkvararakenduste poes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klienditeeninduse pakkumisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Sisulise seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenusepakkuja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1215/2012 44 artikli 17 lõike 1 punkti c tähenduses. Ainuüksi asjaolu, et liidus on olemas tehniline juurdepääs veebisaidile, ei tohiks pidada sisuliseks seoseks liiduga.

(12)Järjepidevuse ja tehnoloogianeutraalsuse huvides peaks mõiste „laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal“ käesoleva määruse kohaldamisel tähendama mis tahes materjali, mis kujutab endast lapspornot või pornograafilist etteastet direktiivi 2011/93/EL tähenduses ja mida on võimalik veebimajutusteenuste või isikutevahelise side teenuste abil levitada. Praegu hõlmab selline materjal üldjuhul kujutisi ja videoid, kuigi pole välistatud, et see esineb muul kujul, eelkõige võttes arvesse tulevast tehnoloogia arengut.

(13)Mõiste „laste seksuaalne väärkohtlemine internetis“ ei tohiks hõlmata üksnes sellise varem tuvastatud materjali levitamist, mille puhul on kinnitatud, et see on laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal (nn teadaolev materjal), vaid ka materjali, mida pole varem tuvastatud ja mis on tõenäoliselt laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal, aga mille puhul pole seda kinnitatud (nn uus materjal), ning ka laste ahvatlemist seksuaalsuhte eesmärgil (nn peibutamine). See on vajalik, et tegeleda lisaks varasema väärkohtlemise, teisese ohvristamise ja ohvrite õiguste rikkumise (näiteks seoses eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega) probleemile ka uue, jätkuva ja tõenäolise väärkohtlemise küsimusega, et ennetada seda võimalikult suurel määral, kaitsta tulemuslikult lapsi ning suurendada ohvrite päästmise ja süütegude toimepanijate peatamise tõenäosust.

(14)Selleks et minimeerida risk, et veebimajutusteenuse pakkujate ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajate teenuseid kuritarvitatakse teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamiseks või laste ahvatlemiseks seksuaalsuhte eesmärgil, peaksid need teenuseosutajad hindama seda riski iga teenuse puhul, mida nad liidus pakuvad. Nende riskihindamise suunamiseks tuleks neile tagada mitteammendav loetelu elementidest, mida tuleks arvesse võtta. Et võimalik oleks täielikult arvesse võtta pakutavate teenuste konkreetseid omadusi, peaks teenuseosutajatel olema lubatud võtta arvesse asjakohaseid lisaelemente. Kuna riskid muutuvad aja jooksul, näiteks tulenevalt muutustest seoses tehnoloogiaga ning asjaomaste teenuste pakkumise ja kasutamise viisiga, on asjakohane tagada, et riskihindamist ajakohastatakse korrapäraselt ja siis, kui see on konkreetsetel põhjustel vajalik.

(15)Mõne käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva asjakohaste infoühiskonna teenuste osutaja suhtes võib kehtida ka kohustus viia ellu määruse (EL) …/… [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] kohane riskihindamine seoses teabega, mida nad säilitavad ja üldsusele levitavad. Käesoleva määruse kohaldamisel võivad need teenuseosutajad tugineda sellele riskihindamisele ja täiendada seda käesolevas määruses nõutava konkreetsema hindamisega, mille eesmärk on teha kindlaks risk, et nende teenuseid kasutatakse laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis.

(16)Internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tulemuslikuks ennetamiseks ja tõkestamiseks peaksid veebimajutusteenuse pakkujad ning üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajad võtma riskihindamise tulemusel kindlaks tehtud mõistlikke meetmeid, et maandada riski, et nende teenuseid kuritarvitatakse selliseks väärkohtlemiseks. Teenuseosutajad, kellele kehtib määruse (EL) …/… [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] kohane riskimaandamismeetmete võtmise kohustus, võivad arvesse võtta, mil määral selle kohustuse täitmiseks võetavad riskimaandamismeetmed, mis võivad hõlmata sihipäraseid meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks, sealhulgas vanusekontrolli ja vanemliku kontrolli vahendeid, võivad aidata kaasa ka käesoleva määruse kohase konkreetse riskihindamise tulemusel kindlaks tehtud riski maandamisele ning mil määral võib käesoleva määruse nõuete täitmiseks vaja olla täiendavaid sihipäraseid riskimaandamismeetmeid.

(17)Et võimaldada innovatsiooni ning tagada proportsionaalsus ja tehnoloogianeutraalsus, ei tohiks kehtestada ammendavat kohustuslike riskimaandamismeetmete loetelu. Selle asemel tuleks teenuseosutajatele jätta teatav paindlikkus, et töötada välja ja rakendada meetmeid, mis on kooskõlas kindlaks tehtud riskiga, nende osutatavate teenuste omadustega ja teenuste kasutamise viisiga. Eelkõige on teenuseosutajatel vabadus kooskõlas liidu õigusega välja töötada ja rakendada meetmeid, mis põhinevad nende olemasolevatel tavadel internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamiseks oma teenuste puhul, ning märkida osana riskiaruandlusest, milline on nende valmisolek ja tahe tegutseda lõpuks käesoleva määruse kohaselt antud tuvastamiskorralduse alusel, kui riigi pädev asutus peab seda vajalikuks.

(18)Tagamaks, et käesoleva määruse eesmärgid saavutatakse, peaks see paindlikkus sõltuma vajadusest järgida liidu õigust ja eelkõige käesoleva määruse nõudeid riskimaandamismeetmete kohta. Seepärast peaksid veebimajutusteenuse pakkujad ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajad riskimaandamismeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel pöörama lisaks nende tulemuslikkusele tähelepanu ka sellele, et ei tekiks põhjendamatuid negatiivseid tagajärgi muudele mõjutatud osalistele, eelkõige kasutajate põhiõiguste teostamisele. Selleks et tagada proportsionaalsus, tuleks otsustades, milliseid riskimaandamismeetmeid oleks konkreetses olukorras mõistlik võtta, arvestada ka asjaomase teenuseosutaja rahalise ja tehnoloogilise suutlikkusega ning suurusega. Asjakohaste riskimaandamismeetmete valimisel peaksid teenuseosutajad vähemalt võtma nõuetekohaselt arvesse käesolevas määruses loetletud võimalikke meetmeid ning asjakohasel juhul ka muid meeteid, näiteks meetmeid, mis põhinevad valdkonna parimatel tavadel, sealhulgas tavadel, mis on kindlaks määratud iseregulatsiooni valdkonnas tehtud koostöö tulemusel, ning meetmeid, mis on esitatud komisjoni suunistes. Kui hoolikalt ellu viidud või ajakohastatud riskihindamise tulemusel pole tuvastatud mingeid riske, ei tohiks teenuseosutajatelt nõuda riskimaandamismeetmete võtmist.

(19)Võttes arvesse tarkvararakenduste poodide pakkujate rolli vahendajatena, kes hõlbustavad juurdepääsu tarkvararakendustele, mida võidakse kuritarvitada laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis, tuleks kehtestada neile teenuseosutajatele kohustus võtta teatavaid mõistlikke meetmeid selle riski hindamiseks ja maandamiseks. Teenuseosutajad peaksid viima selle hindamise ellu hoolikalt, tehes asjaolusid arvestades mõistlikke jõupingutusi, võttes muu hulgas arvesse selle riski laadi ja ulatust ning oma rahalist ja tehnoloogilist suutlikkust ja suurust ning tehes võimaluse korral koostööd tarkvararakenduste kaudu pakutavate teenuste osutajatega.

(20)Et tagada internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tõhus ennetamine ja tõkestamine, siis juhul, kui riskimaandamismeetmeid peetakse ebapiisavaks piiramaks riski, et teatavaid teenuseid kasutatakse laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis, peaks käesoleva määruse kohastel liikmesriikide määratud koordineerivatel asutustel olema õigus taotleda tuvastamiskorralduste andmist. Et vältida põhjendamatut sekkumist põhiõigustesse ja tagada proportsionaalsus, peaksid selle õiguse suhtes kehtima hoolikalt tasakaalustatud piirangud ja kaitsemeetmed. Näiteks võttes arvesse, et laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali levitatakse tavaliselt veebimajutusteenuste ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste kaudu ja et laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil toimub tavaliselt üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste kaudu, peaks olema võimalik anda tuvastamiskorraldusi üksnes selliste teenuste osutajatele.

(21)Osana nimetatud piirangutest ja kaitsemeetmetest tuleks tuvastamiskorraldused anda alles pärast hoolikat ja objektiivset hindamist, mille tulemusel tuvastatakse märkimisväärne risk, et konkreetset asjaomast teenust kuritarvitatakse käesolevas määruses käsitletud internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil. Üks asjaolu, mida tuleb sellega seoses arvesse võtta, on tõenäosus, et teenust kasutatakse selliseks väärkohtlemiseks olulisel määral, see tähendab rohkem kui üksikutel ja suhteliselt harvadel juhtudel. Kriteeriumid peaksid olema erinevad, et võtta arvesse asjaomaste internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise liikide eri omadusi ja selliseks väärkohtlemiseks kasutatavate teenuste eri omadusi ning tuvastamiskorralduse täitmiseks võetavate meetmetega kaasneva sekkumise erinevat ulatust.

(22)Järeldusest sellise märkimisväärse riski kohta ei tohiks aga iseenesest piisata selleks, et tuvastamiskorralduse andmine oleks põhjendatud, võttes arvesse, et sellisel juhul võivad korraldusega kaasneda ebaproportsionaalsed negatiivsed tagajärjed muude mõjutatud osaliste õigustele ja õigustatud huvidele, eelkõige kasutajate põhiõiguste teostamisele. Seepärast tuleks tagada, et tuvastamiskorraldusi on võimalik anda alles pärast seda, kui koordineerivad asutused ja pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus on igal üksikjuhul eraldi objektiivselt ja hoolikalt hinnanud, tuvastanud ja kaalunud mitte üksnes tõenäosust, et teenust kuritarvitatakse asjaomast liiki internetis toimuvaks laste seksuaalseks väärkasutamiseks, ja sellise kuritarvitamise võimalike tagajärgede raskust, vaid ka muudele mõjutatud osalistele tekkivate negatiivsete tagajärgede tõenäosust ja raskust. Ülemäärase koormuse vältimiseks tuleks hindamisel arvesse võtta ka asjaomase teenuseosutaja rahalist ja tehnoloogilist suutlikkust ja suurust.

(23)Samuti selleks, et vältida põhjendamatut sekkumist põhiõigustesse ja tagada proportsionaalsus, kui tehakse kindlaks, et nimetatud nõuded on täidetud ja anda tuleb tuvastamiskorraldus, tuleks siiski veenduda, et tuvastamiskorraldus on sihipärane ja täpne, et kirjeldatud negatiivsed tagajärjed mõjutatud osalistele ei läheks kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik tuvastatud märkimisväärse riski tulemuslikuks maandamiseks. Eelkõige tuleks võimaluse korral piirduda teenuse kindlaksmääratava osa või komponendiga, ilma et see mõjutaks meetme tulemuslikkust, näiteks piirduda üldkasutatava isikutevahelise side teenuse konkreetset liiki kanalitega või konkreetsete kasutajate või kasutajarühmadega, kui neid on võimalik tuvastamisel eristada, ning kindlaks tuleks määrata kaitsemeetmed lisaks käesolevas määruses juba sõnaselgelt sätestatutele, näiteks sõltumatu auditeerimine, lisateabe või andmetele juurdepääsu andmine või tõhusam inimjärelevalve ja -kontroll ning tuvastamiskorralduse kohaldamisaja täiendav piiramine, mida koordineeriv asutus peab vajalikuks. Et vältida ebamõistlikke ja ebaproportsionaalseid tulemusi, tuleks sellised nõuded kehtestada pärast igal üksikjuhul eraldi tehtavat objektiivset ja hoolikat hindamist.

(24)Pädeval õigusasutusel või pädeval sõltumatul haldusasutusel, olenevalt sellest, mis on asjaomase liikmesriigi kehtestatud üksikasjalike menetlusnormide kohaselt asjakohane, peaks olema võimalik teha tuvastamiskorralduste andmise taotluste kohta teadlik otsus. See on eriti oluline selleks, et tagada asjaomaste põhiõiguste vajalik õiglane tasakaal ja ühtne lähenemisviis, eriti nende tuvastamiskorralduste puhul, mis käsitlevad laste ahvatlemist seksuaalsuhte eesmärgil. Seepärast tuleks sätestada menetlus, mis võimaldab asjaomastel teenuseosutajatel, käesoleva määrusega loodud laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse ELi keskusel (edaspidi „ELi keskus“) ja kui nii on käesolevas määruses ette nähtud, siis määruse (EL) 2016/679 kohaselt määratud pädeval andmekaitseasutusel esitada oma seisukohad asjaomaste meetmete kohta. Nad peaksid seda tegema võimalikult kiiresti, võttes arvesse asjaomast olulist avaliku poliitika eesmärki ja vajadust tegutseda põhjendamatu viivituseta, et kaitsta lapsi. Eelkõige peaksid andmekaitseasutused tegema kõik endast oleneva, et mitte pikendada määruses (EL) 2016/679 sätestatud ajavahemikku arvamuste esitamiseks eelneva konsulteerimise käigus. Samuti peaks neil tavaliselt olema võimalik esitada oma arvamus aegsasti enne selle ajavahemiku lõppu olukordades, kus Euroopa Andmekaitsenõukogu on juba esitanud suunised tehnoloogia kohta, mida teenuseosutaja kavatseb talle käesoleva määruse kohaselt antud tuvastamiskorralduse täitmiseks kasutada.

(25)Kui tegemist on uute teenustega ehk teenustega, mida pole liidus varem pakutud, puuduvad tavaliselt tõendid teenuse võimaliku kuritarvitamise kohta viimase 12 kuu jooksul. Seda arvesse võttes ning selleks, et tagada käesoleva määruse tulemuslikkus, peaks koordineerival asutusel olema võimalik tugineda võrreldavatel teenustel põhinevatele tõenditele, kui ta hindab, kas taotleda selle uue teenuse puhul tuvastamiskorralduse andmist. Teenust tuleks pidada võrreldavaks, kui sellel on samaväärne funktsioon asjaomase teenusega, võttes arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, eelkõige selle põhiomadusi ja -funktsioone, selle pakkumise ja kasutamise viisi, kasutajaskonda, kohaldatavaid tingimusi ja riskimaandamismeetmeid ning üldist jääkriski profiili.

(26)Meetmed, mida veebimajutusteenuse pakkujad ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajad võtavad neile antud tuvastamiskorralduste täitmiseks, peaksid piirduma rangelt sellega, mis on sätestatud käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt antud tuvastamiskorraldustes. Selleks et tagada nende meetmete tulemuslikkus, võimaldada kohandatud lahendusi, jääda tehnoloogianeutraalseks ja vältida tuvastamiskohustustest kõrvalehoidmist, tuleks neid meetmeid võtta olenemata tehnoloogiast, mida asjaomased teenuseosutajad seoses oma teenuste osutamisega kasutavad. Seepärast võimaldab käesolev määrus asjaomasel teenuseosutajal valida, millist tehnoloogiat tuvastamiskorralduste tulemuslikuks täitmiseks kasutada, ning seda ei tohiks pidada ühegi tehnoloogialahenduse kasutamist ergutavaks ega pärssivaks, tingimusel et need lahendused ja nendega seotud meetmed vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. See puudutab ka otspunktkrüpteerimise tehnoloogia kasutamist, mis on tähtis vahend, et tagada kasutajate, sealhulgas laste side turvalisus ja konfidentsiaalsus. Tuvastamiskorralduse täitmisel peaksid teenuseosutajad rakendama kõiki võimalikke kaitsemeetmeid tagamaks, et nad ise või nende töötajad ei saa kasutada nende kasutatavat tehnoloogiat millekski muuks kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks ja et tehnoloogiat ei saa kasutada ka kolmandad isikud, ning vältimaks seega kasutajate side turvalisuse ja konfidentsiaalsuse kahjustamist.

(27)Et hõlbustada tuvastamiskorralduste täitmist teenuseosutajate jaoks, peaks ELi keskus tegema teenuseosutajatele kättesaadavaks tuvastamistehnoloogia, mida nad võivad tasuta kasutada üksnes neile antud tuvastamiskorralduste täitmiseks. Euroopa Andmekaitsenõukoguga tuleks konsulteerida seoses selle tehnoloogia ja selle parimate kasutusviisidega, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate kohaldatavate liidu õigusnormide järgimine. Euroopa Andmekaitsenõukogu nõuandeid peaks võtma arvesse ELi keskus, kui ta koostab kättesaadavate tehnoloogialahenduste loetelu, ning ka komisjon, kui ta koostab suunised tuvastamiskohustuste kohaldamise kohta. Teenuseosutajad võivad kasutada ELi keskuse või kellegi muu kättesaadavaks tehtud tehnoloogiat või enda väljatöötatud tehnoloogiat, kui see vastab käesoleva määruse nõuetele.

(28)Et hinnata järjepidevalt tuvastamistehnoloogia tulemuslikkust ja tagada selle piisav usaldusväärsus ning tuvastada valepositiivsed tulemused ja vältida sellega seoses eksliku teabe esitamist ELi keskusele, peaksid teenuseosutajad tagama inimjärelevalve ja vajaduse korral inimsekkumise, mida on kohandatud vastavalt tuvastamistehnoloogia liigile ja asjaomasele internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise liigile. Selline järelevalve peaks hõlmama tehnoloogiaga saadud valenegatiivsete ja -positiivsete tulemuste osakaalu korrapärast hindamist, mis põhineb anonüümitud esindavate andmevalimite analüüsil. Eelkõige juhul, kui üldkasutatavates isikutevahelise side teenustes tuvastatakse laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil, peaksid teenuseosutajad tagama korrapärase, konkreetse ja üksikasjaliku inimjärelevalve ja -kontrolli selliste vestluste puhul, milles on tehnoloogia abil tuvastatud võimalik laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil.

(29)Veebimajutusteenuste pakkujatel ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajatel on ainulaadne positsioon võimaliku internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamiseks oma teenuste puhul. Teave, mida nad võivad oma teenuseid osutades saada, on laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude tulemuslikul uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel sageli asendamatu. Seepärast peaks neil olema kohustus teatada oma teenuste puhul võimalikust laste seksuaalsest väärkohtlemisest internetis alati, kui nad sellest teada saavad, st kui on põhjendatud alus arvata, et konkreetne tegevus võib endast kujutada laste seksuaalset väärkohtlemist internetis. Kui selline põhjendatud alus on olemas, ei tohiks võimaliku ohvri vanuses kahtlemine takistada neid teenuseosutajaid teateid esitamast. Tulemuslikkuse huvides ei tohiks olla oluline, mil viisil nad kõnealusest tegevusest teada saavad. Nad võivad sellest teada saada näiteks tuvastamiskorralduste täitmise kaudu, kasutajate või laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonide teavituste kaudu või teenuseosutaja enda algatusel ellu viidud tegevuse tulemusel. Kui see on asjakohane, peaksid need teenuseosutajad esitama käesolevas määruses sätestatud miinimumteabe, et pädevatel õiguskaitseasutustel oleks võimalik hinnata, kas algatada uurimine, ja nad peaksid enne teadete esitamist veenduma, et need on võimalikult täielikud.

(30)Tagamaks, et laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal eemaldatakse pärast selle tuvastamist võimalikult kiiresti, peaks peamise tegevuskoha järgsetel koordineerivatel asutustel olema õigus taotleda pädevatelt õigusasutustelt või sõltumatutelt haldusasutustelt eemaldamiskorralduse andmist veebimajutusteenuse pakkujatele. Kuna eemaldamine või juurdepääsu tõkestamine võib mõjutada nende kasutajate õigusi, kes on asjaomase materjali esitanud, peaksid teenuseosutajad teavitama neid kasutajaid eemaldamise põhjustest, et võimaldada neil kasutada oma õigust õiguskaitsele, võttes seejuures arvesse vajalikke erandeid, et vältida laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise toimingutesse sekkumist.

(31)Käesoleva määruse eeskirju ei tohiks tõlgendada nii, et need mõjutavad määruses (EL) …/… [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] sätestatud nõudeid eemaldamiskorralduste kohta.

(32)Käesoleva määruse kohased kohustused ei kehti veebimajutusteenuse pakkujatele, kes ei paku oma teenuseid liidus. Neid teenuseid võidakse aga siiski kasutada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamiseks liidus asuvatele kasutajatele või nende kasutajate poolt, tekitades kahju lastele ja ühiskonnale tervikuna, isegi kui teenuseosutajate tegevus pole suunatud liikmesriikidesse ja nende teenuste kasutajate koguarv liidus on piiratud. Õiguslikel ja praktiliste põhjustel ei pruugi olla põhjendatult võimalik nõuda, et need teenuseosutajad materjali eemaldaksid või juurdepääsu sellele tõkestaksid, isegi mitte koostöö kaudu selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kus nad on asutatud. Seega peaks kooskõlas mitme liikmesriigi praeguste tavadega olema võimalik nõuda, et internetiühenduse teenuste osutajad võtaksid mõistlikke meetmeid, et blokeerida liidus asuvate kasutajate juurdepääs materjalile.

(33)Järjepidevuse, tõhususe ja tulemuslikkuse huvides ning selleks, et minimeerida kõrvalehoidmise risk, peaksid sellised blokeerimiskorraldused põhinema loetelul, millesse on lisatud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate konkreetsete kontrollitud materjalide ühtsed ressursilokaatorid ning mille ELi keskus on keskselt koostanud ja esitanud, tuginedes hoolikalt kontrollitud teadetele, mille ta on saanud liikmesriikide asjakohastelt ametiasutustelt. Et vältida põhjendamatute või ebaproportsionaalne meetmete võtmist, eelkõige selliste, mis mõjutaksid põhjendamatult asjaomaseid põhiõigusi, seejuures lisaks laste õigustele eelkõige kasutajate sõna- ja teabevabadust ning teenuseosutajate ettevõtlusvabadust, tuleks sätestada asjakohased piirangud ja kaitsemeetmed. Eelkõige tuleks tagada, et asjaomastele internetiühenduse teenuste osutajatele pandud koormus ei ole ebamõistlik, et vajadust blokeerimiskorralduste järele ja nende proportsionaalsust hinnatakse hoolikalt ka pärast nende andmist ning et nii mõjutatud teenuseosutajatel kui ka kasutajatel on juurdepääs tõhusale õiguskaitsevahendile ja ka kaebuste kohtuvälisele lahendamisele.

(34)Võttes arvesse, et laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali omandamine, valdamine, sellele teadlikult juurdepääsu taotlemine ja selle edastamine on direktiivi 2011/93/EL kohaselt süüteod, tuleb vabastada asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajad karistusõiguslikust vastutusest, kui nad sellises tegevuses osalevad, tingimusel et nende tegevus piirdub rangelt sellega, mis on vajalik nende kohustuste täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele ja et nad tegutsevad heas usus.

(35)Laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamine on süütegu, mis mõjutab kujutatud ohvrite õigusi. Seepärast peaks ohvritel olema õigus saada taotluse alusel ELi keskuselt koordineerivate asutuste kaudu asjakohast teavet selle kohta, kui veebimajutusteenuse pakkujad või üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajad teatavad käesoleva määruse kohaselt teadaolevast laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist, milles on neid kujutatud.

(36)Võttes arvesse mõju sellises teadaolevas laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavas materjalis kujutatud ohvrite õigustele ning veebimajutusteenuse pakkujate tavapärast suutlikkust seda mõju piirata, aidates tagada, et materjal pole nende teenuste puhul enam kättesaadav, peaksid need teenuseosutajad aitama ohvreid, kes taotlevad asjaomase materjali eemaldamist või sellele juurdepääsu tõkestamist. Nimetatud abi peaks piirduma sellega, mida on asjaomaselt teenuseosutajalt võimalik asjaolusid arvestades mõistlikult paluda, võttes arvesse niisugusid tegureid nagu taotluse sisu ja ulatus, asjaomase teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali leidmiseks vajalikud meetmed ning teenuseosutajale kättesaadavad vahendid. Abi võib seisneda näiteks materjali leidmisele kaasaaitamises, kontrollide tegemises ning materjali eemaldamises või sellele juurdepääsu tõkestamises. Võttes arvesse, et sellise eemaldamise või juurdepääsu tõkestamise saavutamiseks vajalikud toimingud võivad olla valusad või isegi traumeerivad ning keerukad, peaks ohvritel ühtlasi olema õigus saada sellega seoses koordineerivate asutuste kaudu abi ELi keskuselt.

(37)Et tagada selliste ohvrite toetamise funktsioonide tõhus haldamine, peaks ohvritel olema võimalik võtta ühendust neile kõige juurdepääsetavama koordineeriva asutusega ja sellele asutusele toetuda ning see asutus peaks vahendama kogu teabevahetust ohvrite ja ELi keskuse vahel.

(38)Et aidata ohvritel kasutada oma õigust teabele ja abile ning toetusele materjali eemaldamisel või sellele juurdepääsu tõkestamisel, peaks ohvritel olema võimalik märkida ära asjaomane laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal, mille kohta nad teavet soovivad või mille eemaldamist või millele juurdepääsu tõkestamist nad soovivad, esitades kas ise kujutise(d) või video(d) või esitades ühtsed ressursilokaatorid, kus konkreetne laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal asub, või kasutades muud viisi, mis võimaldab asjaomase materjali üheselt tuvastada.

(39)Et vältida ebaproportsionaalset sekkumist kasutajate õigusesse era- ja perekonnaelule ning isikuandmete kaitsele, ei tohiks asjaomased infoühiskonna teenuste osutajad võimalike internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise juhtudega seotud andmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud eesmärgi täitmiseks ja sel juhul mitte kauem kui on vajalik nende eesmärkide täitmiseks, võttes arvesse asjakohast maksimaalset kestust. Kuna need säilitamisnõuded on seotud üksnes käesoleva määrusega, ei tohiks neid tõlgendada nii, et need mõjutavad direktiivi 2002/58/EÜ kohast võimalust säilitada asjakohaseid sisu- ja liiklusandmeid või mis tahes sellist juriidilist andmete säilitamise kohustust, mida kohaldatakse teenuseosutajate suhtes muude liidu õigusaktide alusel või liidu õigusega kooskõlas olevate siseriiklike õigusaktide alusel.

(40)Selleks et hõlbustada sujuvat ja tõhusat elektroonilist teabevahetust, sealhulgas kinnitades käesolevas määruses käsitletud küsimustega seotud teadete kättesaamist, kui see on asjakohane, peaks asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajatel olema kohustus määrata ühtne kontaktpunkt ja avaldada asjakohast teavet selle kontaktpunkti kohta, sealhulgas nimetatud teabevahetuses kasutatavate keelte kohta. Erinevalt teenuseosutaja esindajast peaksid ühtsel kontaktpunktil olema operatiiveesmärgid ja ei tohiks nõuda, et tal oleks füüsiline asukoht. Kehtestada tuleks sobivad tingimused seoses kindlaksmääratavate teabevahetuse keeltega, et sujuvat teabevahetust põhjendamatult ei raskendataks. Teenuseosutajate puhul, kellele kehtib kohustus kehtestada vastavuskontrollifunktsioon ja määrata kooskõlas määrusega (EL) …/… [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] vastavuskontrolli spetsialistid, võib ühe neist vastavuskontrolli spetsialistidest määrata käesoleva määruse kohaseks ühtseks kontaktpunktiks, et hõlbustada mõlemast raamistikust tulenevate kohustuste sidusat täitmist.

(41)Selleks et võimaldada tulemuslikku järelevalvet ja tagada vajaduse korral käesoleva määruse nõuete täitmine, peaks asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajatel, kes pole asutatud kolmandas riigis ja kes pakuvad teenuseid liidus, olema liidus esindaja ning nad peaksid teavitama üldsust ja asjakohaseid ametiasutusi sellest, kuidas selle esindajaga ühendust võtta. Selleks et võimaldada vajaduse korral paindlikke lahendusi ja hoolimata nende eri eesmärkidest vastavalt käesolevale määrusele peaks asjaomase teenuseosutaja esindajal juhul, kui teenuseosutaja on seda selgelt väljendanud, olema võimalik tegutseda ka teenuseosutaja ühtse kontaktpunktina, tingimusel et käesolevas määruses sätestatud asjaomased nõuded on täidetud.

(42)Kui see on asjakohane ja mugav, võttes arvesse asjaomaste infoühiskonna teenuste osutaja enda valikut ja vajadust täita asjaomaseid õiguslikke nõudeid, peaks neil teenuseosutajatel olema võimalik määrata ühtne kontaktpunkt ja ühtne esindaja määruse (EL) …/… [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] ning käesoleva määruse kohaldamiseks.

(43)Tulemusliku kohaldamise huvides ja vajaduse korral käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks peaks iga liikmesriik määrama vähemalt ühe olemasoleva või uue ametiasutuse, kes on tema jurisdiktsiooni all pädev tagama sellist kohaldamist ja nõuete täitmist asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate puhul.

(44)Et tagada selgus ning võimaldada tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat koordineerimist ja koostööd nii riigi kui ka liidu tasandil, siis juhul, kui liikmesriik määrab enam kui ühe pädeva ametiasutuse käesolevat määrust kohaldama ja selle nõuete täitmist tagama, peaks see liikmesriik määrama ühe juhtiva ametiasutuse koordineerivaks asutuseks, samal ajal kui määratud ametiasutust tuleks automaatselt käsitada koordineeriva asutusena, kui liikmesriik määrab ainult ühe ametiasutuse. Neil põhjustel peaks koordineeriv asutus toimima ühtse kontaktpunktina kõigi küsimuste puhul, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, ilma et see piiraks muude riigi ametiasutuste nõuete täitmise tagamise volitusi.

(45)Võttes arvesse ELi keskuse eriteadmisi ja keskset positsiooni käesoleva määruse rakendamisel, peaks koordineerivatel asutustel olema võimalik taotleda teatavate ülesannete täitmisel ELi keskuse abi. See abi ei tohiks mõjutada abi taotlevate koordineerivate asutuste ega ELi keskuse ülesandeid ja volitusi ega käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis kehtivad nende ülesannete täitmise ja volituste kasutamise suhtes.

(46)Võttes arvesse nende ülesannete olulisust ja nende volituste kasutamise võimalikku mõju mõjutatud osaliste põhiõiguste teostamisele, on oluline, et koordineerivad asutused oleksid täielikult sõltumatud. Seepärast peaksid koordineerivate asutuste puhul kehtivad eeskirjad ja tagatised sarnanema kohtute puhul kehtivatega tagamaks, et nad on sõltumatud haldusasutused ja saavad igati nendena toimida.

(47)Koordineerival asutusel ja muudel pädevatel ametiasutustel on äärmiselt oluline osa käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustuste tulemuslikkuse ja määruse eesmärkide saavutamise tagamisel. Samuti tuleb tagada, et neil ametiasutustel pole üksnes vajalikud uurimis- ja nõuete täitmise tagamise volitused, vaid ka vajalikud finants-, inim-, tehnoloogilised ja muud ressursid, et oma käesoleva määruse kohaseid ülesandeid nõuetekohaselt täita. Eelkõige võttes arvesse asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate erinevust ja nende kasutatavat tipptehnoloogiat oma teenuste pakkumisel, on oluline, et koordineerival asutusel ja muudel pädevatel ametiasutustel oleks vajalik arv töötajaid, kelle hulka kuuluvad erioskustega spetsialistid. Koordineerivate asutuste ressursside kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate suurust, keerukust ja võimalikku sotsiaalset mõju asutused määranud liikmesriigi jurisdiktsiooni all ning nende teenuste ulatust liidus.

(48)Võttes arvesse vajadust tagada kehtestatud kohustuste tulemuslikkus, tuleks koordineerivatele asutustele anda nõuete täitmise tagamise volitused, et käsitleda käesoleva määruse rikkumisi. Need volitused peaksid hõlmama volitust piirata ajutiselt kasutajate juurdepääsu rikkumisega seotud teenusele või, üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik, siis teenuseosutaja internetipõhisele kasutajaliidesele, kus rikkumine toimub. Võttes arvesse sellise volitusega kaasnevat suurt sekkumist teenuseosutajate õigustesse, tuleks neid volitusi kasutada üksnes siis, kui täidetud on teatavad tingimused. Nende hulka peaks kuuluma tingimus, et rikkumisega kaasneb laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude korrapärane ja struktuurne hõlbustamine, mida tuleks mõista olukorrana, kus kõigi kättesaadavate tõendite põhjal on selge, et selline hõlbustamine on toimunud ulatuslikult ja pika ajal jooksul.

(49)Kontrollimaks, et käesoleva määruse eeskirju, eelkõige neid, mis käsitlevad riskimaandamismeetmeid ning antud tuvastamis-, eemaldamis- ja blokeerimiskorralduste täitmist, tegelikult tulemuslikult järgitakse, peaks igal koordineerival asutusel olema võimalik teha ELi keskuse esitatud asjakohaste näitajate abil otsinguid, et tuvastada teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamine osana asjaomaste teenuseosutajate veebimajutusteenuste puhul avalikult kättesaadavast materjalist.

(50)Tagamaks, et veebimajutusteenuse pakkujad on teadlikud oma teenuste kuritarvitamisest ja et anda neile võimalus võtta vabatahtlikult kiireid meetmeid materjali eemaldamiseks või sellele juurdepääsu tõkestamiseks, peaks peamise tegevuskoha järgsetel koordineerivatel asutustel olema võimalik teavitada neid teenuseosutajaid teadaolevast laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist nende teenuste puhul ning taotleda selle eemaldamist või sellele juurdepääsu tõkestamist, et teenuseosutajad saaksid seda vabatahtlikult kaaluda. Selline teavitustegevus peaks selgelt erinema koordineerivate asutuste käesoleva määruse kohasest volitusest taotleda eemaldamiskorralduste andmist, millega kehtestatakse asjaomasele teenuseosutajale siduv juriidiline kohustus asjaomane materjal kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul eemaldada või sellele juurdepääs tõkestada.

(51)Selleks et tagada selgus ja käesoleva määruse nõuete tulemuslik täitmine, peaks asjaomaste infoühiskonna teenuste osutaja kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on tema peamine tegevuskoht, st kus on teenuseosutaja peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine finantstegevus ja tegevuse juhtimine. Teenuseosutajad, kellel ei ole liidus tegevuskohta, aga kes pakuvad oma teenuseid liidus, peaksid kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus elab või asub teenuseosutaja määratud esindaja, võttes arvesse esindajate ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

(52)Et tagada käesoleva määruse kohaste kasutajate õiguste tulemuslik teostamine ja kaitse, on asjakohane hõlbustada kaebuste esitamist selle kohta, kui asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajad väidetavalt ei täida oma käesoleva määruse kohaseid kohustusi. Selleks tuleks kasutajatel võimaldada esitada selliseid kaebusi koordineerivale asutusele selle liikmesriigi territooriumil, kus kasutajad elavad või asuvad, olenemata sellest, millise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla asjaomane teenuseosutaja kuulub. Kaebuste esitamisel võivad kasutajad otsustada toetuda laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele. Et aga mitte ohustada selge ja tulemusliku järelevalvesüsteemi loomise eesmärki ja et vältida vastuoluliste otsuste tegemise riski, peaks üksnes peamise tegevuskoha järgsel koordineerival asutusel olema õigus kasutada asjakohasel viisil oma uurimis- või nõuete täitmise tagamise volitusi seoses kaebuses käsitletud käitumisega, ilma et see piiraks muude järelevalveasutuste õigust tegutseda oma volituste piires.

(53)Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest määratakse tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, võttes arvesse asjaolusid nagu rikkumise olemus, raskus, korduvus ja kestus, asjaomane avalik huvi, elluviidud tegevuse ulatus ja laad ning asjaomaste infoühiskonna teenuste osutaja majanduslik suutlikkus.

(54)Käesoleva määruse eeskirju järelevalve ja nõuete täitmise tagamise kohta ei tohiks tõlgendada nii, et need mõjutavad määruse (EL) 2016/679 kohaseid andmekaitseasutuste volitusi ja pädevust.

(55)Käesoleva määrusega kehtestatud internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise kohustusliku tuvastamise ja tõkestamise süsteemi nõuetekohase toimimise jaoks on oluline, et ELi keskus saaks koordineerivate asutuste kaudu teada materjalist, mis on tuvastatud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjalina, või et talle edastataks selliste vestluste transkriptid, mis on tuvastatud laste ahvatlemisena seksuaalsuhte eesmärgil, kui selline materjal on leitud näiteks kriminaaluurimiste käigus; ELi keskus saab tugineda sellele materjalile või neile vestlustele kui täpsele ja usaldusväärsele alusele, et töötada välja sellise väärkohtlemise näitajad. Selle tulemuse saavutamiseks peaks tuvastamine toimuma pärast hoolikat hindamist, mille koordineerivad asutused ise või kohus või muu sõltumatu haldusasutus peale koordineeriva asutuse viib ellu sellise menetluse raames, millega tagatakse õiglane ja objektiivne tulemus. Kuigi sellise materjali kiire hindamine, tuvastamine ja esitamine on oluline ka muudes olukordades, on see hädavajalik seoses uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjaliga ja laste ahvatlemisega seksuaalsuhte eesmärgil, millest käesoleva määruse alusel teatatakse, võttes arvesse, et selle materjali põhjal võidakse tuvastada jätkuv või tõenäoline väärkohtlemine ja ohvrid päästa. Seepärast tuleks sellise teatamise suhtes kehtestada konkreetsed tähtajad.

(56)Tagamaks, et näitajad, mille ELi keskus tuvastamise eesmärgil välja töötab, on võimalikult täielikud, peaksid koordineerivad asutused ennetavalt esitama asjakohaseid materjale ja transkripte. ELi keskusel peaks aga ka olema võimalik juhtida koordineerivate asutuste tähelepanu neil eesmärkidel teatavatele materjalidele või vestlustele.

(57)Teatavad asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajad pakuvad oma teenuseid mitmes liikmesriigis või isegi kõigis liikmesriikides, samal ajal kui käesoleva määruse kohaselt kuulub üks teenuseosutaja vaid ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla. Seepärast on hädavajalik, et jurisdiktsiooni omava liikmesriigi määratud koordineeriv asutus võtaks oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel arvesse kõigi liidus asuvate kasutajate huve, tegemata vahet selliste omaduste põhjal nagu kasutajate asukoht või rahvus, ning et koordineerivad asutused teeksid üksteisega tulemuslikult ja tõhusalt koostööd. Sellise koostöö hõlbustamiseks tuleks sätestada vajalikud mehhanismid ja teabevahetussüsteemid. See koostöö ei mõjuta liikmesriikide võimalust näha ette korrapärane seisukohtade vahetamine muude avaliku sektori asutustega, kui see on vajalik nende muude ametiasutuste ja koordineeriva asutuse ülesannete täitmiseks.

(58)Eelkõige selleks, et hõlbustada käesoleva määrusega sätestatud mehhanismide nõuetekohaseks toimimiseks vajalikku koostööd, peaks ELi keskus kehtestama vajalikud teabevahetussüsteemid ja neid haldama. Selliseid süsteeme kehtestades ja hallates peaks ELi keskus tegema koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (edaspidi „Europol“) ja riikide ametiasutustega, et tugineda olemasolevatele süsteemidele ja parimatele tavadele, kui see on asjakohane.

(59)Et toetada käesoleva määruse rakendamist ja aidata kaasa selle eesmärkide saavutamisele, peaks ELi keskus toimima keskse hõlbustajana, kes täidab mitmesuguseid konkreetseid ülesandeid. Nende ülesannete täitmine eeldab tugevaid sõltumatuse tagatisi, eelkõige õiguskaitseasutustelt, ning juhtimisstruktuuri, millega tagatakse keskuse eri ülesannete tulemuslik, tõhus ja sidus täitmine, ning juriidilise isiku staatust, et suhelda tulemuslikult kõigi asjakohaste sidusrühmadega. Seepärast tuleks ELi keskus luua liidu detsentraliseeritud asutusena.

(60)Õiguskindluse ja tulemuslikkuse huvides tuleks ELi keskuse ülesanded loetleda selgelt ja põhjalikult. Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine, peaksid need ülesanded olema seotud eelkõige veebimajutusteenuse pakkujatele, üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajatele ja internetiühenduse teenuste osutajatele kehtestatud tuvastamis-, teatamis- ja blokeerimiskohustuste täitmise hõlbustamisega. Sellel samal põhjusel peaksid aga ELi keskusel olema ka teatavad muud ülesanded, eelkõige seoses asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate riskihindamis- ja riskimaandamiskohustuste täitmisega, laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali eemaldamisega või sellele juurdepääsu tõkestamisega veebimajutusteenuse pakkujate poolt, koordineerivate asutuste abistamisega ning internetis toimuvat laste seksuaalset väärkohtlemist käsitlevate teadmiste ja oskusteabe kogumise ja jagamisega.

(61)ELi keskus peaks andma usaldusväärset teavet selle kohta, millist tegevust saab põhjendatult pidada laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis, et võimaldada selle tuvastamist ja blokeerimist kooskõlas käesoleva määrusega. Võttes arvesse laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali olemust, tuleb seda usaldusväärset teavet anda ilma materjali ennast jagamata. Seepärast peaks ELi keskus töötama välja täpsed ja usaldusväärsed näitajad, mis põhinevad laste seksuaalset väärkohtlemist kujutaval materjalil ja laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemisel, mis on tuvastatud ja millest koordineerivad asutused on talle teatanud kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega. Need näitajad peaksid võimaldama tehnoloogia abil olenevalt olukorrast tuvastada kas sama materjali (teadaolev materjal) või teistsuguse laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali (uus materjal) levitamise või laste ahvatlemise seksuaalsuhte eesmärgil.

(62)Et käesoleva määrusega kehtestatud süsteem toimiks nõuetekohaselt, tuleks anda ELi keskusele ülesanne luua andmebaasid nimetatud kolme internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise liigi kohta ning neid andmebaase hallata ja käitada. Aruandekohustuse täitmiseks ja selleks, et võimalik oleks vajaduse korral parandusi teha, peaks ELi keskus pidama arvestust esitatud teabe kohta ja näitajate väljatöötamise protsessi kohta.

(63)Et tagada teatamisprotsessi ja teadete põhjal võetud mis tahes järelmeetmete jälgitavus ning võimaldada anda veebimajutusteenuse pakkujatele ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajatele teadete kohta tagasisidet, koostada statistikat teadete kohta ning tagada teadete usaldusväärne ja kiire haldamine ja töötlemine, peaks ELi keskus looma spetsiaalse andmebaasi nende teadete kohta. Eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks peaks see andmebaas sisaldama ka asjakohast teavet nende teadete kohta, näiteks materjaliga seotud näitajaid ja abistavaid märgiseid, mis võivad näiteks viidata asjaolule, et kujutis või video, mille kohta teade esitati, kuulub sama ohvrit või samu ohvreid kujutavate kujutiste või videote seeriasse.

(64)Võttes arvesse asjaomaste andmete tundlikkust ning vajadust vältida vigu ja võimalikku kuritarvitamist, tuleb kehtestada ranged eeskirjad selliste näitajate või teadete andmebaasidele juurdepääsu, neis sisalduvate andmete ja nende turvalisuse kohta. Eelkõige ei tohiks asjaomaseid andmeid säilitada kauem, kui on rangelt vajalik. Eespool nimetatud põhjustel tuleks juurdepääs näitajate andmebaasile anda üksnes osalistele ja käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, mille üle teeb kontrolli ELi keskus, ning juurdepääsu kestus ja ulatus peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(65)Selleks et käesoleva määruse alusel ei esitataks internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise kohta ekslikke teateid ja õiguskaitseasutustel oleks võimalik keskenduda oma peamistele uurimisülesannetele, tuleks teated edastada ELi keskuse kaudu. ELi keskus peaks neid teateid hindama, et teha kindlaks ilmselgelt põhjendamatud teated, mille puhul on ilma sisulise õigusliku või faktilise analüüsita kohe selge, et teatatud tegevus ei kujuta endast laste seksuaalset väärkohtlemist internetis. Kui teade on ilmselgelt põhjendamatu, peaks ELi keskus andma teate esitanud veebimajutusteenuse pakkujale või üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajale tagasisidet, et võimalik oleks täiustada kasutatavat tehnoloogiat ja kasutatavaid protsesse ning võtta muid asjakohaseid meetmeid, nagu ekslikult eemaldatud materjali taastamine. Kuna iga teade võib olla oluline vahend asjaomaste laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude uurimiseks ja nende eest süüdistuste esitamiseks ning väärkohtlemise ohvri päästmiseks, tuleks teateid töödelda võimalikult kiiresti.

(66)Selleks et aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja ohvrite õiguste kaitsele, peaks ELi keskusel olema võimalik taotluse alusel ohvreid toetada ja pädevaid asutusi abistada, kasutades asjakohaseid näitajaid, et teha veebimajutusteenuste puhul otsinguid teadaoleva avalikult kättesaadava laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise kohta. Kui ELi keskus tuvastab otsingu tulemusel sellise materjali, peaks tal olema võimalik taotleda asjaomaselt veebimajutusteenuse pakkujalt asjaomase materjali eemaldamist või sellele juurdepääsu tõkestamist, kuna teenuseosutaja ei pruugi olla teadlik selle olemasolust ja ta võib olla nõus seda vabatahtlikult tegema.

(67)Võttes arvesse ELi keskuse keskset positsiooni, mis tuleneb tema käesoleva määruse kohaste põhiülesannete täitmisest, ning teavet ja eksperditeadmisi, mida ta saab sellega seoses koguda, peaks ELi keskus aitama kaasa ka käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, toimides teadmus-, eksperdi- ja uurimiskeskusena internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamisega seotud küsimustes. Sellega seoses peaks ELi keskus tegema koostööd asjaomaste sidusrühmadega nii liidus kui ka väljaspool liitu ning võimaldama liikmesriikidel saada kasu kogutud teadmistest ja oskusteabest, sealhulgas parimatest tavadest ja saadud kogemustest.

(68)ELi keskuse käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks tuleb töödelda ja säilitada teatavaid isikuandmeid. Nende isikuandmete piisava kaitse tagamiseks peaks ELi keskus töötlema ja säilitama isikuandmeid üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Ta peaks seda tegema turvaliselt ja piirduma säilitamisel sellega, mis on rangelt vajalik asjaomaste ülesannete täitmiseks.

(69)Oma ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks peaks ELi keskus tegema tihedat koostööd koordineerivate asutuste, Europoli ja asjakohaste partnerorganisatsioonidega, nagu USA kadunud ja väärkoheldud laste riiklik keskus või rahvusvahelise interneti vihjeliinide liidu (INHOPE) laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist teatamise vihjeliinide võrgustik, jäädes käesolevas määruses ja muudes nende asjaomast tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud piiridesse. Sellise koostöö hõlbustamiseks tuleks võtta vajalikke meetmeid, sealhulgas peaksid koordineerivad asutused määrama kontaktametnikud ning sõlmida tuleks vastastikuse mõistmise memorandumid Europoliga ja vajaduse korral ühe või mitme asjakohase partnerorganisatsiooniga.

(70)Liidu pikaajalise toetusega nii INHOPE’ile kui ka sellesse kuuluvatele vihjeliinidele tunnistatakse, et vihjeliinid on internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastases võitluses eesliinil. ELi keskus peaks kaasama vihjeliinide võrgustikku ja julgustama vihjeliine tegema tulemuslikku koostööd koordineerivate asutuste, asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate ja liikmesriikide õiguskaitseasutustega. Vihjeliinide eksperditeadmised ja kogemused on hindamatu teabeallikas ühiste ohtude ja lahenduste varajaseks kindlakstegemiseks ning piirkondlike ja riiklike erinevuste kohta kogu liidus.

(71)Võttes arvesse Europoli volitusi ja kogemusi riikide pädevate asutuste kindlakstegemisel ebaselges olukorras ning Europoli kriminaalteabe andmebaasi, mis võib aidata tuvastada seosed uurimistega teistes liikmesriikides, peaks ELi keskus tegema Europoliga tihedat koostööd, eelkõige selleks, et tagada pädevate riiklike õiguskaitseasutuste kiire tuvastamine juhtudel, kui asutus ei ole selge või kui mõjutatud võib olla rohkem kui üks liikmesriik.

(72)Võttes arvesse vajadust ELi keskuse ja Europoli vahelise tiheda koostöö järele, peaks ELi keskuse peakorter asuma Europoliga samas kohas, Madalmaades Haagis. ELi keskuse ja Europoli ühine asukoht oleks mõlemale kasulik nende teadete äärmiselt tundliku laadi tõttu, mida ELi keskus Europoliga jagab, ja kui ka tehniliste nõuete tõttu, näiteks seoses turvaliste andmeühendustega. Peale selle võimaldaks see ELi keskusel sõltumatu asutusena kasutada Europoli tugiteenuseid, eelkõige seoses personalihalduse, infotehnoloogia (IT) (sealhulgas küberturvalisus), hoone ja teabevahetusega. Selliste tugiteenuste jagamine on kulutõhusam ja tagab professionaalsema teenuse kui nende dubleerimine, mille korral need loodaks nullist.

(73)Selleks et tagada ELi keskuse nõuetekohane toimimine, tuleks kehtestada vajalikud eeskirjad keskuse korralduse kohta. Järjepidevuse huvides peaksid need eeskirjad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga.

(74)Võttes arvesse ELi keskuse vajadust tehnilise oskusteabe järele oma ülesannete täitmisel, eelkõige seoses tuvastamiseks kasutatavate tehnoloogialahenduste loetelu koostamisega, peaks ELi keskusel olema ekspertidest koosnev nõuandefunktsiooniga tehnoloogiakomitee. Tehnoloogiakomitee võib eelkõige pakkuda eksperditeadmisi, toetamaks oma volituste piires ELi keskuse tööd küsimustes, mis on seotud internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamisega, et toetada ELi keskust tuvastustehnoloogia tehniliste standardite ja kaitsemeetmete kõrge taseme saavutamisele kaasaaitamisel.

(75)Läbipaistvuse ja aruandekohustuse huvides ning hindamise ja vajaduse korral kohanduste võimaldamiseks tuleks veebimajutusteenuse pakkujatelt, üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajatelt ja internetiühenduse teenuste osutajatelt, koordineerivatelt asutustelt ja ELi keskuselt nõuda, et nad koguksid, salvestaksid ja analüüsiksid teavet, mis on saadud anonüümitud isikustamata andmete kogumisega, ning avaldaksid aastaaruanded oma käesoleva määruse kohase tegevuse kohta. Koordineerivad asutused peaksid selle teabe kogumisel tegema koostööd Europoliga ning asjaomase koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi õiguskaitseasutuste ja muude asjakohaste ametiasutustega.

(76)Hea valitsemistava huvides ning tuginedes kogutud statistikale ja teabele ning käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusaruandluse mehhanismidele, peaks komisjon käesolevat määrust hindama viie aasta jooksul alates selle jõustumisest ning seejärel iga viie aasta tagant.

(77)Hindamisel tuleks lähtuda tõhususe, vajalikkuse, mõjususe, proportsionaalsuse, asjakohasuse, sidususe ja liidu lisaväärtuse kriteeriumidest. Hinnata tuleks käesolevas määruses sätestatud erinevate operatiiv- ja tehniliste meetmete toimimist, sealhulgas internetis toimuva laste seksuaalse väärkasutamise tuvastamise, sellest teatamise ja selle kõrvaldamise tõhustamiseks mõeldud meetmete tulemuslikkust, kaitsemehhanismide tulemuslikkust ning võimalikku mõju põhiõigustele, ettevõtlusvabadusele, eraelu puutumatuse õigusele ja isikuandmete kaitsele. Komisjon peaks hindama ka võimalikku mõju kolmandate isikute huvidele.

(78)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1232 45  on sätestatud ajutine lahendus seoses tehnoloogiaga, mida teatavad üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste osutajad kasutavad internetis toimuva laste seksuaalse väärkasutamise vastu võitlemiseks, kuni valmistatakse ette ja võetakse vastu pikaajaline õigusraamistik. Käesolevas määruses sätestatakse see pikaajaline õigusraamistik. Seepärast tuleks määrus (EL) 2021/1232 kehtetuks tunnistada.

(79)Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisasid ja täiendada seda, sätestades üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad ELi keskuse hallatavate andmebaaside loomist, sisu ja neile juurdepääsu, teadete vormi, täpset sisu ja muid üksikasju ning teatamisprotsessi, samuti selliste kulude kindlaksmääramist ja sissenõudmist, mida ELi keskus kannab teenuseosutajate toetamisel seoses riskihindamisega, ning tehnilisi nõudeid seoses teabevahetussüsteemidega, mis toetavad teabevahetust koordineerivate asutuste, komisjoni, ELi keskuse, muude asjaomaste liidu asutuste ja asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate vahel.

(80)On oluline, et komisjon korraldaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas avalike konsultatsioonidena ja ekspertide tasandil, ning et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 46 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(81)Selleks et tagada teabevahetussüsteemi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 47 .

(82)Selleks et anda kõigile mõjutatud osalistele piisavalt aega käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalike meetmete võtmiseks, tuleks ette näha asjakohane ajavahemik selle jõustumise ja kohaldamise kuupäeva vahel.

(83)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele selgete, ühtsete ja tasakaalustatud eeskirjade kehtestamisega laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks tulemuslikul ja põhiõigusi austaval viisil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(84)Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 48 artikli 42 lõikele 2 ning nad esitasid oma arvamuse [...],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad, mille alusel käsitleda siseturul asjaomaste infoühiskonna teenuste kuritarvitamist laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis.

    Eelkõige kehtestatakse sellega

a)asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate kohustus minimeerida risk, et nende teenuseid kuritarvitatakse laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis;

b)veebimajutusteenuse pakkujate ja isikutevahelise side teenuste osutajate kohustus tuvastada laste seksuaalne väärkohtlemine internetis ja sellest teatada;

c)veebimajutusteenuse pakkujate kohustus eemaldada oma teenustest laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal või tõkestada sellele juurdepääs;

d)internetiühenduse teenuste osutajate kohustus tõkestada juurdepääs laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavale materjalile;

e)käesoleva määruse rakendamise ja selle nõuete täitmise tagamise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mille alusel määratakse liikmesriikide pädevad asutused ja reguleeritakse nende toimimist, eeskirjad artikliga 40 loodava laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse ELi keskuse (edaspidi „ELi keskus“) kohta ning koostööd ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse liidus selliseid teenuseid pakkuvate asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate suhtes, olenemata nende peamisest tegevuskohast.

3.Käesolev määrus ei mõjuta eeskirju, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:

a)direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK;

b)direktiiv 2000/31/EÜ ja määrus (EL).../... [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ];

c)direktiiv 2010/13/EL;

d)määrus (EL) 2016/679, direktiiv (EL) 2016/680, määrus (EL) 2018/1725 ning käesoleva artikli lõike 4 kohaselt direktiiv 2002/58/EÜ.

4.Käesoleva määrusega piiratakse direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 6 lõikes 1 sätestatud õiguste teostamist ja kohustuste täitmist niivõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse I peatüki 2. jao kohaselt antud tuvastamiskorralduste täitmiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„veebimajutusteenus“ – määruse (EL).../... [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] artikli 2 punkti f kolmandas taandes määratletud infoühiskonna teenus;

b)„isikutevahelise side teenus“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 5 määratletud üldkasutatav teenus, sealhulgas teenused, mis võimaldavad isikutevahelist otsest ja interaktiivset teabevahetust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena;

c)„tarkvararakendus“ – määruse (EL).../... [konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt)] artikli 2 punktis 13 määratletud digitoode või -teenus;

d)„tarkvararakenduste pood“ – määruse (EL).../... [konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt)] artikli 2 punktis 12 määratletud teenus;

e)„internetiühenduse teenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 49 artikli 2 lõike 2 punktis 2 määratletud teenus;

f)„asjaomased infoühiskonna teenused“ – kõik järgmised teenused:

i) veebimajutusteenus;

ii) isikutevahelise side teenus;

iii) tarkvararakenduste pood;

iv) internetiühenduse teenus;

g)„teenuste pakkumine liidus“ – määruse (EL).../... [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] artikli 2 punktis d määratletud teenuste pakkumine liidus;

h)„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab asjaomast infoühiskonna teenust;

i)„laps“ – alla 18-aastane füüsiline isik;

j)„lapskasutaja“ – füüsiline isik, kes kasutab asjaomast infoühiskonna teenust ja kes on alla 17-aastane füüsiline isik;

k)„mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja“ – ettevõtja, kes on määratletud komisjoni soovituses 2003/361 mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta 50 ;

l)„laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal“ – materjal, mis kujutab endast lapspornot või pornograafilist etteastet, mis on määratletud vastavalt direktiivi 2011/93/EL artikli 2 punktides c ja e;

m)„teadaolev laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal“ – võimalik laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal, mis tuvastatakse artikli 44 lõike 1 punktis a osutatud näitajate andmebaasis sisalduvate näitajate abil;

n)„uus laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal“ – võimalik laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal, mis tuvastatakse artikli 44 lõike 1 punktis b osutatud näitajate andmebaasis sisalduvate näitajate abil;

o)„laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil“ – laste ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil, millele on osutatud direktiivi 2011/93/EL artiklis 6;

p)„laste seksuaalne väärkohtlemine internetis“ – laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamine internetis ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

q)„laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süüteod“ – direktiivi 2011/93/EL artiklites 3–7 määratletud süüteod;

r)„soovitussüsteem“ – määruse (EL).../... [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] artikli 2 punktis o määratletud süsteem;

s)„sisuandmed“ – määruse (EL)... [mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades (.../... elektrooniliste tõendite määrus)] artikli 2 punktis 10 määratletud andmed;

t)„sisu modereerimine“ – määruse (EL).../... [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] artikli 2 punktis p määratletud tegevus;

u)„peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus“ – laste seksuaalse väärkohtlemise küsimusi koordineeriv asutus, kelle on kooskõlas artikliga 25 määranud liikmesriik, kus on infoühiskonna teenuste osutaja peamine tegevuskoht või kui see on asjakohane, siis kus on tema esindaja elu- või asukoht;

v)„tingimused“ – määruse (EL).../... [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] artikli 2 punktis q määratletud tingimused;

w)„peamine tegevuskoht“ – asjaomaste infoühiskonna teenuste osutaja peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine finantstegevus ja tegevuse juhtimine.

II PEATÜKK

ASJAOMASTE INFOÜHISKONNA TEENUSTE OSUTAJATE KOHUSTUSED INTERNETIS TOIMUVA LASTE SEKSUAALSE VÄÄRKOHTLEMISE ENNETAMISEKS JA TÕKESTAMISEKS

1. jagu

Riskide hindamise ja maandamise kohustused

Artikkel 3

Riskihindamine

1.Veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad teevad kindlaks, analüüsivad ja hindavad iga enda pakutava teenuse puhul riski, et seda teenust kasutatakse laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis.

2.Riskihindamise tegemisel võtab teenuseosutaja arvesse eelkõige järgmist:

a)kõik varem kindlaks tehtud juhud, mil tema teenuseid kasutati laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis;

b)lõikes 1 osutatud riski maandamise põhimõtete olemasolu ja rakendamine teenuseosutaja poolt ning riski maandamise funktsioonide olemasolu, sealhulgas järgmine:

–tingimustes sätestatud keelud ja piirangud;

–selliste keeldude ja piirangute järgimise tagamiseks võetud meetmed;

–funktsioonid, mis võimaldavad kontrollida vanust;

–funktsioonid, mis võimaldavad kasutajatel kasutada kergesti juurdepääsetavaid ja eakohaseid vahendeid, et teavitada teenuseosutajaid laste seksuaalsest väärkohtlemisest internetis;

c)viis, kuidas kasutajad teenust kasutavad, ja selle mõju kõnealusele riskile;

d)viis, kuidas teenuseosutaja teenuse välja töötas ja seda osutab, sealhulgas ärimudel, juhtimine ning asjaomased süsteemid ja protsessid ning nende mõju kõnealusele riskile;

e)seoses riskiga, et lapsi ahvatletakse seksuaalsuhte eesmärgil:

i) mil määral lapsed teenust kasutavad või tõenäoliselt kasutama hakkavad;

ii) kui teenust kasutavad lapsed, siis lapskasutajate eri vanuserühmad ja laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise risk nende vanuserühmade puhul;

iii) selliste funktsioonide olemasolu, mis tekitavad või suurendavad laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise riski, sealhulgas järgmised funktsioonid:

–kasutajate võimalus otsida teisi kasutajaid ja eelkõige täiskasvanud kasutajate võimalus otsida lapskasutajaid;

–kasutajate võimalus võtta otse ühendust teiste kasutajatega, eelkõige kasutades privaatset suhtlust;

–kasutajate võimalus jagada kujutisi või videoid teiste kasutajatega, eelkõige kasutades privaatset suhtlust.

3.Teenuseosutaja võib taotleda, et ELi keskus analüüsiks riskihindamise toetamiseks esindavaid anonüümitud andmete valimeid, et tuvastada võimalik laste seksuaalne väärkohtlemine internetis.

ELi keskuse kulud sellise analüüsi tegemisel kannab taotluse esitanud teenuseosutaja. Kui teenuseosutaja on mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja, kannab need kulud aga ELi keskus, tingimusel et taotlus on riskihindamise toetamiseks põhjendatult vajalik.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust vajalike üksikasjalike eeskirjadega kõnealuste kulude kindlaksmääramise ja sissenõudmise kohta ning erandi kohaldamise kohta mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes.

4.Teenuseosutaja teeb esimese riskihindamise hiljemalt [käesoleva määruse kohaldamise kuupäev + 3 kuud] või kui teenuseosutaja ei pakkunud [käesoleva määruse kohaldamise kuupäev] liidus teenust, siis kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teenuseosutaja alustas liidus teenuse pakkumist.

Seejärel ajakohastab teenuseosutaja riskihindamist vajaduse korral ja vähemalt kord kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil ta viimati riskihindamise tegi või seda ajakohastas. Kuid:

a)teenuse puhul, mille kohta on artikli 7 kohaselt antud tuvastamiskorraldus, ajakohastab teenuseosutaja riskihindamist hiljemalt kaks kuud enne tuvastamiskorralduse kohaldamisaja lõppu;

b)peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus võib nõuda, et teenuseosutaja ajakohastaks riskihindamist mõistlikul varasemal kuupäeval kui teises lõigus osutatud kuupäev, kui on tõendeid, et risk, et teenust kasutataks laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis, võib oluliselt muutuda.

5.Riskihindamise käigus hinnatakse ka kogu võimalikku jääkriski ehk seda, et pärast artikli 4 kohaste riskimaandamismeetmete võtmist kasutatakse teenust laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis.

6.Komisjon võib koostöös koordineerivate asutuste ja ELi keskusega ning pärast avaliku konsultatsiooni korraldamist anda välja suuniseid lõigete 1–5 kohaldamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige asjakohast tehnoloogia arengut ning kõnealuste sätetega hõlmatud teenuste pakkumise ja kasutamise viisi.

Artikkel 4

Riskimaandamine

1.Veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad võtavad mõistlikke riskimaandamismeetmeid, mida on kohandatud artikli 3 kohaselt kindlaks tehtud riskiga, et see risk minimeerida. Sellised meetmed hõlmavad osaliselt või täielikult järgmist:

a)teenuseosutaja sisu modereerimise või soovitussüsteemide, tema otsustusprotsesside, teenuse osutamise või funktsioonide või tema tingimuste sisu või nende täitmise tagamise kohandamine asjakohaste tehniliste ja operatiivmeetmete ning personali abil;

b)teenuseosutaja siseprotsesside või teenuse toimimise sisekontrolli tugevdamine;

c)kooskõlas konkurentsiõigusega koostöö algatamine või kohandamine teiste veebimajutusteenuse pakkujate või isikutevahelise side teenuste osutajatega, avaliku sektori asutustega, kodanikuühiskonna organisatsioonidega või kui see on asjakohane, siis üksustega, kellele on antud usaldusväärsete teavitajate staatus vastavalt määruse (EL).../... [mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] artiklile 19.

2.Riskimaandamismeetmete suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a)need peavad tulemuslikult vähendama tuvastatud riski;

b)need peavad olema selle riski suhtes sihipärased ja proportsionaalsed, võttes eelkõige arvesse riski suurust, teenuseosutaja rahalist ja tehnoloogilist suutlikkust ning kasutajate arvu;

c)neid tuleb kohaldada hoolsalt ja mittediskrimineerivalt, võttes igas olukorras nõuetekohaselt arvesse riskimaandamismeetmete võimalikke tagajärgi kõigi mõjutatud osaliste põhiõiguste kasutamisele;

d)need kehtestatakse, vaadatakse läbi, lõpetatakse või neid laiendatakse vastavalt vajadusele iga kord, kui tehakse artikli 3 lõike 4 kohane riskihindamine või ajakohastatakse riskihindamist; seda tehakse kolme kuu jooksul alates nimetatud lõikes osutatud kuupäevast.

3.Isikutevahelise side teenuste osutajad, kes on artikli 3 kohaselt tehtud või ajakohastatud riskihindamise tulemusel tuvastanud riski, et nende teenuseid kasutatakse laste ahvatlemiseks seksuaalsuhte eesmärgil, võtavad oma teenuste lapskasutajate usaldusväärseks tuvastamiseks vajalikud vanuse kontrollimise ja hindamise meetmed, mis omakorda võimaldavad neil võtta riskimaandamismeetmeid.

4.Veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad kirjeldavad oma tingimustes selgelt, milliseid riskimaandamismeetmeid nad on võtnud. See kirjeldus ei tohi sisaldada teavet, mis võib vähendada riskimaandamismeetmete tulemuslikkust.

5.Komisjon võib koostöös koordineerivate asutuste ja ELi keskusega ning pärast avaliku konsultatsiooni korraldamist anda välja suuniseid lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige asjakohast tehnoloogia arengut ning nende sätetega hõlmatud teenuste pakkumise ja kasutamise viisi.

Artikkel 5

Riskiaruandlus

1.Veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad edastavad kolme kuu jooksul alates artikli 3 lõikes 4 osutatud kuupäevast peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele aruande, milles on esitatud järgmine teave:

a)artikli 3 kohaselt tehtud või ajakohastatud riskihindamise, sealhulgas artikli 3 lõikes 5 osutatud võimaliku jääkriski hindamise protsess ja tulemused;

b)artikli 4 kohaselt võetud riskimaandamismeetmed.

2.Kolme kuu jooksul pärast aruande saamist hindab peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus seda ning teeb selle põhjal ja muud talle kättesaadavat asjakohast teavet arvesse võttes kindlaks, kas riskihindamine või selle ajakohastamine ning riskimaandamismeetmete võtmine on toimunud vastavalt artiklite 3 ja 4 nõuetele.

3.Kui see on hindamiseks vajalik, võib kõnealune koordineeriv asutus nõuda teenuseosutajalt lisateavet selle koordineeriva asutuse määratud mõistliku tähtaja jooksul. See tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks nädalat.

Esimeses lõigus osutatud tähtaeg peatatakse kuni kõnealuse lisateabe esitamiseni.

4.Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 27–29 kohaldamist, nõuab kõnealune koordineeriv asutus juhul, kui artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuded ei ole täidetud, et teenuseosutaja teeks riskihindamise uuesti või ajakohastaks seda või kehtestaks, vaataks läbi, lõpetaks või laiendaks vastavalt vajadusele riskimaandamismeetmeid kõnealuse koordineeriva asutuse määratud mõistliku tähtaja jooksul. See tähtaeg ei tohi olla pikem kui üks kuu.

5.Kui teenuseosutajad edastavad lõike 1 kohaselt aruande peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele, edastavad nad selle ka ELi keskusele.

6.Teenuseosutajad edastavad taotluse korral aruande tarkvararakenduste poodide pakkujatele, kui see on artikli 6 lõikes 2 osutatud hindamiseks vajalik. Vajaduse korral võivad nad aruannetest konfidentsiaalse teabe eemaldada.

Artikkel 6

Tarkvararakenduste poodide pakkujate kohustused

1.Tarkvararakenduste poodide pakkujad peavad

a)tegema mõistlikke jõupingutusi, et hinnata (võimaluse korral koos tarkvararakenduste pakkujatega) kõigi nende vahendatavate tarkvararakenduste kaudu pakutavate teenuste puhul riski, et neid kasutatakse laste ahvatlemiseks seksuaalsuhte eesmärgil;

b)võtma mõistlikke meetmeid, et takistada lapskasutajate juurdepääsu tarkvararakendustele, mille puhul nad on kindlaks teinud märkimisväärse riski, et asjaomast teenust kasutatakse laste ahvatlemiseks seksuaalsuhte eesmärgil;

c)võtma vajalikke vanuse kontrollimise ja hindamise meetmeid oma teenuste lapskasutajate usaldusväärseks tuvastamiseks, et neil oleks võimalik võtta punktis b osutatud meetmeid.

2.Lõikes 1 osutatud riski hindamisel võtab teenuseosutaja arvesse kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas artikli 3 kohaselt tehtud või ajakohastatud riskihindamise tulemusi.

3.Tarkvararakenduste poodide pakkujad teevad üldsusele kättesaadavaks teabe, milles kirjeldatakse riski hindamise protsessi ja selleks kasutatud kriteeriume ning lõikes 1 osutatud meetmeid. Kirjeldus ei tohi sisaldada teavet, mis võib vähendada kõnealuste meetmete hindamise tulemuslikkust.

4.Komisjon võib koostöös koordineerivate asutuste ja ELi keskusega ning pärast avaliku konsultatsiooni korraldamist anda välja suuniseid lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige asjakohast tehnoloogia arengut ning nende sätetega hõlmatud teenuste pakkumise ja kasutamise viisi.

2. jagu

Tuvastamiskohustused

Artikkel 7

Tuvastamiskorralduste andmine

1.Peamise tegevuskoha järgsel koordineerival asutusel on õigus taotleda selle liikmesriigi pädevalt õigusasutuselt, kes ta määras, või selle liikmesriigi muult sõltumatult haldusasutuselt, et ta annaks tuvastamiskorralduse, millega nõutakse, et kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv veebimajutusteenuse pakkuja või isikutevahelise side teenuste osutaja võtaks artiklis 10 sätestatud meetmeid eesmärgiga tuvastada konkreetse teenuse puhul laste seksuaalne väärkohtlemine internetis.

2.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus teeb enne tuvastamiskorralduse andmise taotlemist kõik uurimised ja hindamised, mida on vaja selleks, et teha kindlaks, kas lõike 4 tingimused on täidetud.

Selleks võib ta vajaduse korral nõuda, et teenuseosutaja esitaks kõnealuse koordineeriva asutuse määratud mõistliku tähtaja jooksul vajaliku teabe lisaks aruandele ja lisateabele, millele on osutatud vastavalt artikli 5 lõigetes 1 ja 3, või taotleda ELi keskuselt, muult avaliku sektori asutuselt või asjaomastelt ekspertidelt või üksustelt vajaliku lisateabe esitamist.

3.Kui peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus asub esialgsele seisukohale, et lõike 4 tingimused on täidetud, teeb ta järgmist:

a)koostab tuvastamiskorralduse andmise taotluse kavandi, täpsustades taotletava tuvastamiskorralduse sisu põhielemendid ja selle taotlemise põhjused;

b)esitab taotluse kavandi teenuseosutajale ja ELi keskusele;

c)annab teenuseosutajale võimaluse esitada taotluse kavandi kohta märkusi kõnealuse koordineeriva asutuse määratud mõistliku tähtaja jooksul;

d)palub ELi keskusel esitada oma arvamuse taotluse kavandi kohta nelja nädala jooksul alates taotluse kavandi kättesaamise kuupäevast.

Kui kõnealune koordineeriv asutus on teenuseosutaja märkusi ja ELi keskuse arvamust arvesse võttes jätkuvalt seisukohal, et lõike 4 tingimused on täidetud, esitab ta teenuseosutajale uuesti taotluse kavandi, mida on vajaduse korral kohandatud. Sellisel juhul teeb teenuseosutaja kõnealuse koordineeriva asutuse määratud mõistliku tähtaja jooksul kõike järgmist:

a)koostab rakenduskava, milles esitab kavandatava tuvastamiskorralduse täitmiseks kavandatavad meetmed, sealhulgas üksikasjaliku teabe kavandatava tehnoloogia ja kavandatavate kaitsemeetmete kohta;

b)kui rakenduskava projekt käsitleb kavandatavat tuvastamiskorraldust laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise kindlakstegemiseks ning tegemist ei ole varem antud tuvastamiskorralduse uuendamisega ilma sisuliste muudatusteta, siis teeb teenuseosutaja seoses rakenduskavas sätestatud meetmetega määruse (EL) 2016/679 artiklis 35 osutatud andmekaitsealase mõjuhinnangu ja korraldab artiklis 36 osutatud eelneva konsulteerimise;

c)kui kohaldatakse punkti b või kui on täidetud määruse (EL) 2016/679 artiklite 35 ja 36 kohased tingimused, siis kohandab teenuseosutaja rakenduskava projekti, kui see on vajalik andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemuste põhjal ja selleks, et võtta arvesse andmekaitseasutuse arvamust, mis esitati eelneva konsulteerimise käigus;

d)esitab rakenduskava kõnealusele koordineerivale asutusele, lisades vajaduse korral pädeva andmekaitseasutuse arvamuse ja täpsustades, kuidas rakenduskava on andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemuste ja kõnealuse arvamuse põhjal kohandatud.

Kui kõnealune koordineeriv asutus on teenuseosutaja rakenduskava ja andmekaitseasutuse arvamust arvesse võttes endiselt seisukohal, et lõike 4 tingimused on täidetud, esitab ta pädevale õigusasutusele või sõltumatule haldusasutusele tuvastamiskorralduse andmise taotluse, mida on vajaduse korral kohandatud. Ta lisab sellele taotlusele teenuseosutaja rakenduskava ning ELi keskuse ja andmekaitseasutuse arvamused.

4.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus taotleb tuvastamiskorralduse andmist ja pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus annab tuvastamiskorralduse, kui ta leiab, et täidetud on järgmised tingimused:

a)on tõendeid märkimisväärse riski kohta, et teenust kasutatakse laste seksuaalseks väärkohtlemiseks internetis olenevalt asjaoludest kas lõike 5, 6 või 7 tähenduses;

b)tuvastamiskorralduse andmise põhjused kaaluvad üles negatiivsed tagajärjed kõigi mõjutatud osaliste õigustele ja õigustatud huvidele, võttes eelkõige arvesse vajadust tagada õiglane tasakaal nende osaliste põhiõiguste vahel.

Hinnates, kas esimese lõigu tingimused on täidetud, võetakse arvesse kõiki konkreetse juhtumi asjakohaseid fakte ja asjaolusid, eelkõige järgmist:

a)teenuseosutaja tehtud või ajakohastatud riskihindamine ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 võetud mis tahes riskimaandamismeetmed, sealhulgas asjakohasel juhul artikli 5 lõike 4 kohaselt kehtestatud, läbi vaadatud, lõpetatud või laiendatud riskimaandamismeetmed;

b)lõike 2 kohaselt saadud mis tahes lisateave või muu kättesaadav asjakohane teave, eelkõige teenuse kasutamise, väljatöötamise ja osutamise kohta, teenuseosutaja rahalise ja tehnoloogilise suutlikkuse ja suuruse kohta ning tuvastamiskorralduse täitmiseks võetavate meetmete võimalike tagajärgede kohta kõigile teistele mõjutatud osalistele;

c)teenuseosutaja seisukohad ja rakenduskava, mis on esitatud vastavalt lõikele 3;

d)ELi keskuse ja andmekaitseasutuse arvamused, mis on esitatud vastavalt lõikele 3.

Kui kõnealune koordineeriv asutus kaldub teise lõigu punkti d puhul ELi keskuse arvamusest oluliselt kõrvale, teavitab ta sellest ELi keskust ja komisjoni, täpsustades punktid, kus ta kõrvale kaldus, ja peamised kõrvalekaldumise põhjused.

5.Teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamist käsitlevate tuvastamiskorralduste puhul loetakse lõike 4 esimese lõigu punktis a osutatud märkimisväärne risk olemasolevaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)hoolimata riskimaandamismeetmetest, mida teenuseosutaja on võtnud või kavatseb võtta, on tõenäoline, et teenust kasutatakse olulisel määral teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamiseks;

b)on tõendeid, et teenust või võrreldavat teenust, juhul kui liidus ei ole tuvastamiskorralduse andmise taotluse esitamise kuupäeval teenust veel pakutud, on viimase 12 kuu jooksul olulisel määral kasutatud teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamiseks.

6.Uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamist käsitlevate tuvastamiskorralduste puhul loetakse lõike 4 esimese lõigu punktis a osutatud märkimisväärne risk olemasolevaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)hoolimata riskimaandamismeetmetest, mida teenuseosutaja on võtnud või kavatseb võtta, on tõenäoline, et teenust kasutatakse olulisel määral uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamiseks;

b)on tõendeid, et teenust või võrreldavat teenust juhul, kui liidus ei ole tuvastamiskorralduse andmise taotluse esitamise kuupäeval teenust veel pakutud, on viimase 12 kuu jooksul olulisel määral kasutatud uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamiseks;

c)muude kui direktiivi 2011/93/EL artikli 2 punktis e määratletud pornograafiliste etteastete otseülekandeid võimaldavate teenuste puhul:

1)teenusega seoses on väljastatud tuvastamiskorraldus, mis käsitleb teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamist;

2)teenuseosutaja esitas vastavalt artiklile 12 märkimisväärse arvu teateid teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali kohta, mis tuvastati punktis 1 osutatud tuvastamiskorralduse täitmiseks võetud meetmete abil.

7.Tuvastamiskorralduste puhul, mis käsitlevad laste ahvatlemist seksuaalsuhte eesmärgil, loetakse lõike 4 esimese lõigu punktis a osutatud märkimisväärne risk olemasolevaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)teenuseosutaja liigitub isikutevahelise side teenuste osutajaks;

b)hoolimata riskimaandamismeetmetest, mida teenuseosutaja on võtnud või kavatseb võtta, on tõenäoline, et teenust kasutatakse olulisel määral laste ahvatlemiseks seksuaalsuhte eesmärgil;

c)on tõendeid, et teenust või võrreldavat teenust juhul, kui liidus ei ole tuvastamiskorralduse andmise taotluse esitamise kuupäeval teenust veel pakutud, on viimase 12 kuu jooksul olulisel määral kasutatud laste ahvatlemiseks seksuaalsuhte eesmärgil.

Tuvastamiskorraldusi, mis käsitlevad laste ahvatlemist seksuaalsuhte eesmärgil, kohaldatakse üksnes isikutevahelise side suhtes, kui üks kasutajatest on lapskasutaja.

8.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus, kes taotleb tuvastamiskorralduste andmist, ning pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus suunavad ja täpsustavad tuvastamiskorralduse andmisel seda nii, et lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud negatiivsed tagajärjed piirduksid sellega, mis on rangelt vajalik nimetatud lõigu punktis a osutatud märkimisväärse riski tulemuslikuks maandamiseks.

Sel eesmärgil võtavad nad arvesse kõiki asjakohaseid parameetreid, sealhulgas sellise piisavalt usaldusväärse tuvastamistehnoloogia kättesaadavust, mille puhul tuvastamisvigade määr on võimalikult madal, ning selle sobivust ja tulemuslikkust käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, samuti meetmete mõju mõjutatud kasutajate õigustele, ning nõuavad kooskõlas artikliga 10 kõige vähem sekkuvate meetmete võtmist, kui samasuguse tulemuslikkusega meetmeid on mitu.

Eelkõige tagavad nad, et

a)kui risk piirdub teenuse kindlaksmääratava osa või komponendiga, kohaldatakse nõutavaid meetmeid ainult selle osa või komponendi suhtes;

b)vajaduse korral, eelkõige selliste negatiivsete tagajärgede piiramiseks, nähakse ette tõhusad ja proportsionaalsed kaitsemeetmed lisaks artikli 10 lõigetes 4, 5 ja 6 loetletud kaitsemeetmetele;

c)kohaldamisaeg piirdub lõike 9 kohaselt rangelt vajalikuga.

9.Pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus täpsustab tuvastamiskorralduses ajavahemiku, mille jooksul seda kohaldatakse, märkides algus- ja lõppkuupäeva.

Alguskuupäeva kindlaksmääramisel võetakse arvesse aega, mida teenuseosutajal on põhjendatult vaja tuvastamiskorralduse täitmise ettevalmistamiseks vajalike meetmete võtmiseks. See ei tohi olla varasem kui kolm kuud alates kuupäevast, mil teenuseosutaja sai tuvastamiskorralduse, ega hilisem kui 12 kuud pärast seda kuupäeva.

Teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamist käsitlevate tuvastamiskorralduste kohaldamisaeg ei tohi ületada 24 kuud ning laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemist käsitlevate tuvastamiskorralduste kohaldamisaeg ei tohi ületada 12 kuud.

Artikkel 8

Täiendavad eeskirjad tuvastamiskorralduste kohta

1.Pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus kasutab artiklis 7 osutatud tuvastamiskorralduste andmiseks I lisas esitatud vormi. Tuvastamiskorraldused sisaldavad järgmist:

a)teave tuvastamiskorralduse täitmiseks võetavate meetmete kohta, sealhulgas kasutatavad näitajad ja ette nähtud kaitsemeetmed, muu hulgas artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestatud aruandlusnõuded ja vajaduse korral artikli 7 lõikes 8 osutatud mis tahes täiendavad kaitsemeetmed;

b)tuvastamiskorralduse andnud pädeva õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse identifitseerimisandmed ja selle õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse kinnitus tuvastamiskorralduse autentsuse kohta;

c)teenuseosutaja ja vajaduse korral tema esindaja nimi;

d)konkreetne teenus, mille suhtes tuvastamiskorraldus on antud, ja vajaduse korral teenuse osa või komponent, mida see mõjutab, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 8;

e)kas antud tuvastamiskorraldus käsitleb teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamist või laste ahvatlemist seksuaalsuhte eesmärgil;

f)tuvastamiskorralduse algus- ja lõppkuupäev;

g)piisavalt üksikasjalik põhjendus, milles selgitatakse, miks tuvastamiskorraldus on antud;

h)viide käesolevale määrusele kui tuvastamiskorralduse õiguslikule alusele;

i)kuupäev, ajatempel ja tuvastamiskorralduse andnud õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse e-allkiri;

j)kergesti mõistetav teave tuvastamiskorralduse adressaadile kättesaadava õiguskaitse kohta, sealhulgas teave kohtusse pöördumise ja selleks ette nähtud ajavahemike kohta.

2.Tuvastamiskorralduse andnud pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus saadab selle korralduse teenuseosutaja peamise tegevuskoha aadressile või kui see on asjakohane, siis tema esindajale, kes on määratud kooskõlas artikliga 24.

Tuvastamiskorraldus edastatakse artikli 23 lõikes 1 osutatud teenuseosutaja ühtsele kontaktpunktile, peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele ja ELi keskusele artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu.

Tuvastamiskorraldus koostatakse keeles, mille teenuseosutaja on artikli 23 lõike 3 kohaselt kindlaks määranud.

3.Kui teenuseosutaja ei saa tuvastamiskorraldust täita, sest korraldus sisaldab ilmseid vigu või ei sisalda piisavalt teavet selle täitmiseks, palub teenuseosutaja põhjendamatu viivituseta peamise tegevuskoha järgselt koordineerivalt asutuselt vajalikke selgitusi, kasutades II lisas esitatud vormi.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, kui see on vajalik vormide parandamiseks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või saadud praktilisi kogemusi.

Artikkel 9

Õiguskaitse, teavitamine, aruandlus ja tuvastamiskorralduste muutmine

1.Veebimajutusteenuse pakkujatel ja isikutevahelise side teenuste osutajatel, kes on saanud tuvastamiskorralduse, samuti kasutajatel, keda selle täitmiseks võetavad meetmed mõjutavad, on õigus tõhusale õiguskaitsele. See õigus hõlmab õigust vaidlustada tuvastamiskorraldus selle liikmesriigi kohtus, kus asub tuvastamiskorralduse andnud pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus.

2.Kui tuvastamiskorraldus muutub lõplikuks, edastab tuvastamiskorralduse andnud pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus põhjendamatu viivituseta selle koopia peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele. Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus edastab seejärel selle koopia artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu põhjendamatu viivituseta kõikidele teistele koordineerivatele asutustele.

Tuvastamiskorraldus muutub esimese lõigu tähenduses lõplikuks edasikaebamise tähtaja möödumisel, kui siseriikliku õiguse kohaselt ei ole kaebust esitatud, või kui tuvastamiskorraldus pärast edasikaebamist kinnitatakse.

3.Kui tuvastamiskorralduse kohaldamisaeg ületab 12 kuud või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemist käsitleva tuvastamiskorralduse puhul kuut kuud, nõuab peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus, et teenuseosutaja annaks talle tuvastamiskorralduse täitmise edenemise kohta aru vähemalt üks kord, kui on möödunud pool kohaldamisajast.

Kõnealustes aruannetes kirjeldatakse üksikasjalikult tuvastamiskorralduse täitmiseks võetud meetmeid, sealhulgas kehtestatud kaitsemeetmeid, ning esitatakse teave nende meetmete praktilise toimimise kohta, eelkõige nende tõhususe kohta teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise tuvastamisel, vastavalt sellele, mis on asjakohane, ning nende meetmete tagajärgede kohta kõigi mõjutatud osaliste õigustele ja õigustatud huvidele.

4.Nende tuvastamiskorralduste puhul, mille pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus on andnud peamise tegevuskoha järgse koordineeriva asutuse taotluse alusel, hindab kõnealune koordineeriv asutus vajaduse korral ja igal juhul pärast lõikes 3 osutatud aruannete kättesaamist seda, kas tuvastamiskorralduste andmise alustes on toimunud olulisi muudatusi, eelkõige seda, kas artikli 7 lõike 4 tingimused on jätkuvalt täidetud. Sellega seoses võtab ta arvesse täiendavaid riskimaandamismeetmeid, mida teenuseosutaja võib võtta, et kõrvaldada tuvastamiskorralduse andmise ajal tuvastatud märkimisväärne risk.

Asjaomane koordineeriv asutus taotleb tuvastamiskorralduse andnud pädevalt õigusasutuselt või sõltumatult haldusasutuselt korralduse muutmist või tühistamist, kui see on kõnealuse hindamise tulemusi arvesse võttes vajalik. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva jao sätteid.

Artikkel 10

Tehnoloogia ja kaitsemeetmed

1.Veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad, kes on saanud tuvastamiskorralduse, peavad selle täitmiseks paigaldama teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise (vastavalt sellele, mis on asjakohane) tuvastamiseks mõeldud tehnoloogia ja seda kasutama, tuginedes asjakohastele näitajatele, mille ELi keskus on esitanud kooskõlas artikliga 46.

2.Tehnoloogiat, mille ELi keskus on teinud kättesaadavaks kooskõlas artikli 50 lõikega 1, on teenuseosutajal õigus omandada, paigaldada ja tasuta kasutada üksnes tuvastamiskorralduse täitmise eesmärgil. Teenuseosutajalt ei nõuta ühegi konkreetse tehnoloogia, sealhulgas ELi keskuse poolt kättesaadavaks tehtud tehnoloogia kasutamist, kui käesolevas artiklis sätestatud nõuded on täidetud. ELi keskuse poolt kättesaadavaks tehtud tehnoloogia kasutamine ei mõjuta teenuseosutaja vastutust kõnealuste nõuete täitmise eest ja otsuste eest, mille ta võib teha seoses tehnoloogia kasutamisega või selle tulemusel.

3.Tehnoloogia suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a)see on tõhus teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise tuvastamiseks, vastavalt sellele, mis on asjakohane;

b)sellega ei tohi olla võimalik hankida asjaomasest teabevahetusest muud teavet peale selle, mis on rangelt vajalik, et tuvastada lõikes 1 osutatud näitajate abil mustrid, mis viitavad teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamisele või laste ahvatlemisele seksuaalsuhte eesmärgil, vastavalt sellele, mis on asjakohane;

c)see on kooskõlas valdkonna tehnika tasemega ning sellega sekkutakse võimalikult vähe kasutajate õigusesse era- ja perekonnaelule, sealhulgas õigusesse side konfidentsiaalsusele ja isikuandmete kaitsele;

d)see on piisavalt usaldusväärne, mis tähendab, et tuvastamisega seotud vigade määra on võimalikult palju piiratud.

4.Teenuseosutaja teeb järgmist:

a)võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tehnoloogiat ja näitajaid kasutatakse ning isikuandmeid ja muid nendega seotud andmeid töödeldakse üksnes teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise tuvastamiseks, vastavalt sellele, mis on asjakohane, kui see on rangelt vajalik talle adresseeritud tuvastamiskorralduste täitmiseks;

b)kehtestab tõhusad sisemenetlused, et ennetada ning vajaduse korral tuvastada ja heastada punktis a osutatud tehnoloogia, näitajate ja isikuandmete ning muude andmete kuritarvitamine, sealhulgas loata juurdepääs sellistele isikuandmetele ja muudele andmetele ning nende loata edastamine;

c)tagab vajaliku korrapärase inimjärelevalve tagamaks, et tehnoloogia toimib piisavalt usaldusväärselt, ning tagab vajaduse korral inimsekkumise, eelkõige siis, kui tuvastatakse võimalikud vead ja võimalik laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

d)loob juurdepääsetava, eakohase ja kasutajasõbraliku mehhanismi ja käitab seda, et võimaldada kasutajatel esitada talle mõistliku aja jooksul kaebusi käesolevast jaost tulenevate kohustuste väidetava rikkumise kohta, samuti mis tahes otsuste kohta, mille teenuseosutaja võib olla teinud seoses tehnoloogia kasutamisega, sealhulgas seoses kasutajate esitatud materjali eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise, kasutajate kontode blokeerimise või kasutajatele teenuse osutamise peatamise või lõpetamisega, ning menetleb selliseid kaebusi objektiivselt, tulemuslikult ja õigel ajal;

e)teavitab koordineerivat asutust hiljemalt üks kuu enne tuvastamiskorralduses märgitud alguskuupäeva artikli 7 lõikes 3 osutatud rakenduskavas esitatud kavandatud meetmete rakendamisest;

f)vaatab korrapäraselt läbi käesoleva lõike punktides a, b, c ja d osutatud meetmete toimimise ja vajaduse korral kohandab neid, et tagada osutatud punktides sätestatud nõuete täitmine, samuti dokumenteerib ta läbivaatamisprotsessi ja selle tulemused ning lisab selle teabe artikli 9 lõikes 3 osutatud aruandesse.

5.Teenuseosutaja teavitab kasutajaid selgelt, nähtavalt ja arusaadavalt järgmisest:

a)asjaolu, et ta kasutab tuvastamiskorralduse täitmiseks internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamise tehnoloogiat, selle tehnoloogia kasutamise viisid ja selle mõju kasutajate side konfidentsiaalsusele;

b)asjaolu, et ta peab vastavalt artiklile 12 teatama ELi keskusele võimalikust laste seksuaalsest väärkohtlemisest internetis;

c)kasutajate artikli 9 lõikes 1 osutatud õigus õiguskaitsele ja nende õigus esitada teenuseosutajale kaebusi lõike 4 punktis d osutatud mehhanismi kaudu ja koordineerimisasutusele kooskõlas artikliga 34.

Teenuseosutaja ei anna kasutajatele teavet, mis võib vähendada tuvastamiskorralduse täitmise meetmete tulemuslikkust.

6.Kui teenuseosutaja tuvastab tuvastamiskorralduse täitmiseks võetud meetmete abil võimaliku laste seksuaalse väärkohtlemise internetis, teavitab ta asjaomaseid kasutajaid põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui Europol või artikli 48 kohaselt teate saanud liikmesriigi õiguskaitseasutus on kinnitanud, et kasutajate teavitamine ei takista laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise toiminguid.

Artikkel 11

Tuvastamiskohustusi käsitlevad suunised

Komisjon võib koostöös koordineerivate asutuste ja ELi keskusega ning pärast avaliku konsultatsiooni korraldamist anda välja suuniseid artiklite 7–10 kohaldamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige asjakohast tehnoloogia arengut ning kõnealuste sätetega hõlmatud teenuste pakkumise ja kasutamise viisi.

3. jagu

Teatamiskohustus

Artikkel 12

Teatamiskohustus

1.Kui veebimajutusteenuse pakkuja või isikutevahelise side teenuste osutaja saab muul viisil kui käesoleva määruse kohaselt antud eemaldamiskorralduse kaudu mis tahes teabe, mis osutab tema teenuste puhul võimalikule laste seksuaalsele väärkohtlemisele internetis, esitab ta kooskõlas artikliga 13 viivitamata ELi keskusele sellekohase teate. Ta teeb seda artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi abil.

2.Kui teenuseosutaja esitab lõike 1 kohase teate, teavitab ta asjaomast kasutajat, esitades teabe teate põhisisu kohta, selle kohta, kuidas teenuseosutaja on saanud teadlikuks asjaomasest võimalikust laste seksuaalsest väärkohtlemisest, teate suhtes võetud järelmeetmetest, kui selline teave on teenuseosutajale kättesaadav, ning kasutaja õiguskaitsevõimalustest, sealhulgas õigusest esitada kooskõlas artikliga 34 kaebusi koordineerivale asutusele.

Teenuseosutaja teavitab asjaomast kasutajat põhjendamatu viivituseta ja kas pärast seda, kui ta on saanud ELi keskuselt teatise, milles märgitakse, et keskus peab teadet ilmselgelt põhjendamatuks, nagu on osutatud artikli 48 lõikes 2, või pärast kolme kuu möödumist teate esitamise kuupäevast, ilma et ta oleks saanud ELi keskuselt teatist, milles märgitakse, et teavet ei tohi esitada, nagu on osutatud artikli 48 lõike 6 punktis a, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Kui teenuseosutaja saab teises lõigus osutatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul ELi keskuselt sellise teatise, milles märgitakse, et teavet ei tohi esitada, teavitab ta asjaomast kasutajat põhjendamatu viivituseta pärast kõnealuses teatises sätestatud tähtaja möödumist.

3.Teenuseosutaja loob juurdepääsetava, eakohase ja kasutajasõbraliku mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel teavitada teenuseosutajat võimalikust laste seksuaalsest väärkohtlemisest internetis, ja rakendab seda mehhanismi.

Artikkel 13

Konkreetsed teatamisnõuded

1.Veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad kasutavad artiklis 12 osutatud teate esitamiseks III lisas esitatud vormi. Teade sisaldab järgmist:

a)teenuseosutaja ja vajaduse korral tema esindaja identifitseerimisandmed;

b)kuupäev, ajatempel ja teenuseosutaja e-allkiri;

c)kõik sisuandmed, sealhulgas kujutised, videod ja tekst;

d)kõik kättesaadavad andmed (v.a sisuandmed), mis on seotud võimaliku laste seksuaalse väärkohtlemisega internetis;

e)kas võimalik laste seksuaalne väärkohtlemine internetis on seotud teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamisega või laste ahvatlemisega seksuaalsuhte eesmärgil;

f)teave võimaliku internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise geograafilise asukoha kohta, näiteks IP-aadress;

g)teave võimaliku internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud kasutajate identiteedi kohta;

h)kas teenuseosutaja on teatanud või teatab võimalikust laste seksuaalsest väärkohtlemisest internetis ka kolmanda riigi avaliku sektori asutusele või muule üksusele, kes on pädev selliseid teateid vastu võtma, ja kui see nii on, siis millisele asutusele või üksusele;

i)kui võimalik laste seksuaalne väärkohtlemine internetis on seotud teadaoleva või uue laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamisega, siis kas teenuseosutaja on materjali eemaldanud või juurdepääsu sellele tõkestanud;

j)kas teenuseosutaja leiab, et teate alusel tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid;

k)viide käesolevale määrusele kui teatamise õiguslikule alusele.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et vajaduse korral vormi parandada, võttes arvesse asjakohast tehnoloogia arengut või saadud praktilisi kogemusi.

4. jagu

Eemaldamiskohustused

Artikkel 14

Eemaldamiskorraldused

1.Peamise tegevuskoha järgsel koordineerival asutusel on õigus nõuda koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi pädevalt õigusasutuselt või selle liikmesriigi mõnelt muult sõltumatult haldusasutuselt, et see annaks eemaldamiskorralduse, millega nõutakse koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi kohtualluvusse kuuluvalt veebimajutusteenuse pakkujalt kõigis liikmesriikides ühe või mitme sellise materjali eemaldamist või sellisele materjalile juurdepääsu tõkestamist, mille koordineeriv asutus või artikli 36 lõikes 1 osutatud kohtud või muud sõltumatud haldusasutused on hoolika hindamise põhjal kindlaks teinud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjalina.

2.Teenuseosutaja täidab eemaldamiskorralduse võimalikult kiiresti ja igal juhul 24 tunni jooksul alates korralduse saamisest.

3.Pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus kasutab eemaldamiskorralduse andmiseks IV lisas esitatud vormi. Eemaldamiskorraldused sisaldavad järgmist:

a)eemaldamiskorralduse andnud õigus- või sõltumatu haldusasutuse identifitseerimisandmed ja kõnealuse asutuse kinnitus eemaldamiskorralduse autentsuse kohta;

b)teenuseosutaja ja vajaduse korral tema esindaja nimi;

c)konkreetne teenus, mille kohta eemaldamiskorraldus on antud;

d)piisavalt üksikasjalik põhjendus, milles selgitatakse, miks eemaldamiskorraldus antakse ja eelkõige seda, miks asjaomane materjal on laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal;

e)täpne ühtne ressursilokaator ja vajaduse korral lisateave, mille põhjal saab laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali kindlaks teha;

f)vajaduse korral teave avalikustamisest hoidumise kohta teatava perioodi jooksul kooskõlas artikli 15 lõike 4 punktiga c;

g)viide käesolevale määrusele kui eemaldamiskorralduse õiguslikule alusele;

h)kuupäev, ajatempel ja eemaldamiskorralduse andnud õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse e-allkiri;

i)kergesti mõistetav teave eemaldamiskorralduse adressaadile kättesaadava õiguskaitse kohta, sealhulgas teave kohtusse pöördumise ja selleks ette nähtud ajavahemike kohta.

4.Eemaldamiskorralduse andnud õigusasutus või sõltumatu haldusasutus saadab selle korralduse teenuseosutaja peamise tegevuskoha aadressile või kui see on asjakohane, siis tema esindajale, kes on määratud kooskõlas artikliga 24.

Ta edastab eemaldamiskorralduse artikli 23 lõikes 1 osutatud kontaktpunktile artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu, peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele ja ELi keskusele elektroonilise vahendi kaudu, millest jääb kirjalik jälg ja mis võimaldab saatjat autentida, sealhulgas teha kindlaks korralduse saatmise ja kättesaamise kuupäeva ja kellaaja täpsuse.

Ta koostab eemaldamiskorralduse keeles, mille teenuseosutaja on artikli 23 lõike 3 kohaselt kindlaks määranud.

5.Kui teenuseosutaja ei saa eemaldamiskorraldust täita vääramatu jõu tõttu või temast mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel, sealhulgas objektiivselt põhjendatud tehnilistel või operatiivsetel põhjustel, teavitab ta põhjendamatu viivituseta peamise tegevuskoha järgset koordineerivat asutust kõnealustest põhjustest, kasutades V lisas esitatud vormi.

Lõikes 1 sätestatud tähtaega hakatakse arvestama niipea, kui esimeses lõigus osutatud põhjused on lõppenud.

6.Kui teenuseosutaja ei saa eemaldamiskorraldust täita, sest see sisaldab ilmseid vigu või ei sisalda piisavalt teavet selle täitmiseks, palub ta põhjendamatu viivituseta peamise tegevuskoha järgselt koordineerivalt asutuselt vajalikke selgitusi, kasutades V lisas esitatud vormi.

Lõikes 1 sätestatud tähtaega hakatakse arvestama niipea, kui teenuseosutaja on vajalikud selgitused kätte saanud.

7.Teenuseosutaja teavitab põhjendamatu viivituseta ja VI lisas esitatud vormi kasutades peamise tegevuskoha järgset koordineerivat asutust ja ELi keskust eemaldamiskorralduse täitmiseks võetud meetmetest, märkides eelkõige, kas ta on eemaldanud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali või tõkestanud juurdepääsu sellele kõikides liikmesriikides, ning märgib vastava kuupäeva ja kellaaja.

8.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakte IV, V ja VI lisa muutmiseks, kui see on vajalik vormide parandamiseks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või saadud praktilisi kogemusi.

Artikkel 15

Õiguskaitse ja teabe esitamine

1.Veebimajutusteenuse pakkujatel, kes on saanud artikli 14 kohaselt antud eemaldamiskorralduse, ja materjali esitanud kasutajatel on õigus tõhusale õiguskaitsele. See õigus hõlmab õigust vaidlustada eemaldamiskorraldus selle liikmesriigi kohtus, kus asub eemaldamiskorralduse andnud pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus.

2.Kui eemaldamiskorraldus muutub lõplikuks, edastab eemaldamiskorralduse andnud pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus põhjendamatu viivituseta selle koopia peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele. Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus edastab seejärel selle koopia artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu põhjendamatu viivituseta kõikidele teistele koordineerivatele asutustele.

Eemaldamiskorraldus muutub esimese lõigu tähenduses lõplikuks edasikaebamise tähtaja möödumisel, kui siseriikliku õiguse kohaselt ei ole kaebust esitatud, või kui eemaldamiskorraldus pärast edasikaebamist kinnitatakse.

3.Kui teenuseosutaja eemaldab vastavalt artikli 14 kohaselt antud eemaldamiskorraldusele laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali või tõkestab sellele juurdepääsu, teavitab ta materjali esitanud kasutajat põhjendamatu viivituseta järgmisest:

a)asjaolu, et ta eemaldas materjali või tõkestas sellele juurdepääsu;

b)eemaldamise või tõkestamise põhjused, esitades kasutaja taotlusel eemaldamiskorralduse koopia;

c)lõikes 1 osutatud kasutajate õigus õiguskaitsele ja õigus esitada koordineerivale asutusele kaebusi kooskõlas artikliga 34.

4.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus võib eemaldamiskorralduse andnud õigusasutuselt või sõltumatult haldusasutuselt pärast asjaomaste avaliku sektori asutustega konsulteerimist nõuda, et teenuseosutaja ei avaldaks teavet laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kohta, kui ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et vältida sekkumist laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest süüdistuste esitamise toimingutesse.

Sellisel juhul

a)määrab eemaldamiskorralduse andnud õigusasutus või sõltumatu haldusasutus ajavahemiku, mis ei ole pikem kui vajalik ega ületa kuut nädalat ja mille jooksul teenuseosutaja ei tohi sellist teavet avaldada;

b)lõikes 3 sätestatud kohustusi selle ajavahemiku jooksul ei kohaldata;

c)kõnealune õigusasutus või sõltumatu haldusasutus teavitab teenuseosutajat oma otsusest, täpsustades kohaldatava ajavahemiku.

Kõnealune õigusasutus või sõltumatu haldusasutus võib otsustada pikendada teise lõigu punktis a osutatud tähtaega maksimaalselt kuue nädala võrra, kui ja niivõrd, kuivõrd avalikustamisest hoidumine on jätkuvalt vajalik. Sellisel juhul teavitab kõnealune õigusasutus või sõltumatu haldusasutus teenuseosutajat oma otsusest, täpsustades kohaldatava ajavahemiku. Kõnealuse otsuse suhtes kohaldatakse artikli 14 lõiget 3.

5. jagu

Blokeerimiskohustused

Artikkel 16

Blokeerimiskorraldused

1.Peamise tegevuskoha järgsel koordineerival asutusel on õigus nõuda koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi pädevalt õigusasutuselt või selle liikmesriigi sõltumatult haldusasutuselt, et see annaks blokeerimiskorralduse, millega nõutakse, et kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva internetiühenduse teenuste osutaja võtaks põhjendatud meetmeid takistamaks kasutajate juurdepääsu teadaolevale laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavale materjalile, millele on osutanud kõik ühtsed ressursilokaatorid näitajate andmebaasi kantud ühtsete ressursilokaatorite loetelus, mis on kooskõlas artikli 44 lõike 2 punktiga b ja mille on esitanud ELi keskus.

2.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus teeb enne blokeerimiskorralduse andmise taotlemist kõik uurimised ja hindamised, mida on vaja, et teha kindlaks, kas lõike 4 tingimused on täidetud.

Selleks teeb ta vajaduse korral järgmist:

a)kontrollib, kas kõigi lõikes 1 osutatud nimekirjas olevate ühtsete ressursilokaatorite või nende esindava valimi puhul on täidetud artikli 36 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused, sealhulgas kontrollib koostöös ELi keskusega, et loetelu on täielik, täpne ja ajakohane;

b)nõuab, et teenuseosutaja esitaks kõnealuse koordineeriva asutuse määratud mõistliku aja jooksul vajaliku teabe, eelkõige kasutajate juurdepääsu või juurdepääsukatsete kohta ühtsete ressursilokaatorite osutatud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavale materjalile, teenuseosutaja tegevuskava kohta, mille eesmärk on vähendada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise riski, ning teenuseosutaja rahalise ja tehnoloogilise suutlikkuse ja suuruse kohta;

c)palub ELi keskusel esitada vajalikku teavet, eelkõige selgitusi ja kinnitusi ühtsete ressursilokaatorite täpsuse kohta laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavale materjalile osutamisel, selle materjali koguse ja laadi kohta ning ELi keskuse kontrollide ja artikli 36 lõikes 2 ja artikli 46 lõikes 7 osutatud auditite kohta;

d)nõuab mis tahes muult asjaomaselt avaliku sektori asutuselt või asjaomaselt eksperdilt või üksuselt vajaliku teabe esitamist.

3.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus teavitab enne blokeerimiskorralduse andmise taotlemist teenuseosutajat oma kavatsusest taotleda blokeerimiskorralduse andmist, näidates ära kavandatava blokeerimiskorralduse sisu põhielemendid ja blokeerimiskorralduse taotlemise põhjused. Ta annab teenuseosutajale võimaluse esitada kõnealuse teabe kohta märkusi kõnealuse koordineeriva asutuse määratud mõistliku tähtaja jooksul.

4.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus taotleb blokeerimiskorralduse andmist ja pädev õigusasutus või sõltumatu asutus annab blokeerimiskorralduse, kui ta leiab, et täidetud on järgmised tingimused:

a)on tõendeid selle kohta, et teenust on viimase 12 kuu jooksul olulisel määral kasutatud juurdepääsuks või katseteks pääseda juurde ühtsete ressursilokaatorite osutatud materjalile, mis kujutab laste seksuaalset väärkohtlemist;

b)blokeerimiskorraldus on vajalik, et takistada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamist liidus asuvatele kasutajatele, võttes eelkõige arvesse selle materjali kogust ja laadi, vajadust kaitsta ohvrite õigusi ning seda, et on olemas sellise levitamise riskiga tegelemise poliitika ja teenuseosutaja rakendab seda;

c)ühtsed ressursilokaatorid osutavad piisavalt usaldusväärsel viisil laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavale materjalile;

d)blokeerimiskorralduse andmise põhjused kaaluvad üles negatiivsed tagajärjed kõigi mõjutatud isikute õigustele ja õigustatud huvidele, võttes eelkõige arvesse vajadust tagada õiglane tasakaal nende isikute põhiõiguste, sealhulgas kasutajate sõna- ja teabevabaduse kasutamise ning teenuseosutaja ettevõtlusvabaduse vahel.

Selle hindamisel, kas esimese lõigu tingimused on täidetud, võetakse arvesse kõiki käesoleva juhtumi asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sealhulgas lõike 2 kohaselt saadud teavet ja teenuseosutaja seisukohti, mis on esitatud lõike 3 kohaselt.

5.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus teeb blokeerimiskorralduste andmise taotlemisel ning pädev kohtu- või sõltumatu haldusasutus teeb blokeerimiskorralduse andmisel järgmist:

a)määrab kindlaks tõhusad ja proportsionaalsed piirangud ja kaitsemeetmed, mis on vajalikud tagamaks, et lõike 4 punktis d osutatud mis tahes negatiivsed tagajärjed piirduksid rangelt vajalikuga;

b)kui lõikest 6 ei tulene teisiti, tagab, et kohaldamisaeg piirdub rangelt vajalikuga.

6.Koordineeriv asutus täpsustab blokeerimiskorralduses ajavahemiku, mille jooksul seda kohaldatakse, märkides algus- ja lõppkuupäeva.

Blokeerimiskorralduste kohaldamisaeg ei ületa viit aastat.

7.Nende blokeerimiskorralduste puhul, mille pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus on koordineeriva asutuse taotlusel andnud, hindab koordineeriv asutus vajaduse korral ja vähemalt kord aastas, kas blokeerimiskorralduste andmise põhjustes on toimunud olulisi muudatusi ja eelkõige seda, kas lõikes 4 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.

Kõnealune koordineeriv asutus taotleb blokeerimiskorralduse andnud pädevalt õigusasutuselt või sõltumatult haldusasutuselt korralduse muutmist või tühistamist, kui see on hindamise tulemuste põhjal vajalik või selleks, et võtta arvesse artikli 18 lõigetes 5 ja 6 osutatud põhjendatud taotlusi või aruandeid. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva jao sätteid.

Artikkel 17

Täiendavad eeskirjad blokeerimiskorralduste kohta

1.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus kasutab artiklis 16 osutatud blokeerimiskorralduste andmiseks VII lisas esitatud vormi. Blokeerimiskorraldused sisaldavad järgmist:

a)viide ELi keskuse esitatud ühtsete ressursilokaatorite loetelule ja kehtestatavatele kaitsemeetmetele, sealhulgas artikli 16 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud piirangutele ja kaitsemeetmetele ning vajaduse korral artikli 18 lõike 6 kohaselt kehtestatud aruandlusnõuetele;

b)blokeerimiskorralduse andnud pädeva õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse identifitseerimisandmed ja kõnealuse asutuse kinnitus blokeerimiskorralduse autentsuse kohta;

c)teenuseosutaja ja vajaduse korral tema esindaja nimi;

d)konkreetne teenus, mille kohta blokeerimiskorraldus on antud;

e)blokeerimiskorralduse algus- ja lõppkuupäev;

f)piisavalt üksikasjalik põhjendus, milles selgitatakse, miks blokeerimiskorraldus on antud;

g)viide käesolevale määrusele kui blokeerimiskorralduse õiguslikule alusele;

h)kuupäev, ajatempel ja blokeerimiskorralduse andnud õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse e-allkiri;

i)kergesti mõistetav teave blokeerimiskorralduse adressaadile kättesaadava õiguskaitse kohta, sealhulgas teave kohtusse pöördumise ja selleks ette nähtud ajavahemike kohta.

2.Blokeerimiskorralduse andnud pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus saadab selle korralduse teenuseosutaja peamise tegevuskoha aadressile või kui see on asjakohane, siis tema esindajale, kes on määratud kooskõlas artikliga 24.

3.Blokeerimiskorraldus edastatakse artikli 23 lõikes 1 osutatud teenuseosutaja ühtsele kontaktpunktile, peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele ja ELi keskusele artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu.

4.Blokeerimiskorraldus koostatakse keeles, mille teenuseosutaja on artikli 23 lõike 3 kohaselt kindlaks määranud.

5.Kui teenuseosutaja ei saa blokeerimiskorraldust täita, sest see sisaldab ilmseid vigu või ei sisalda piisavalt teavet selle täitmiseks, palub teenuseosutaja põhjendamatu viivituseta peamise tegevuskoha järgselt koordineerivalt asutuselt vajalikke selgitusi, kasutades VIII lisas esitatud vormi.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakte VII ja VIII lisa muutmiseks, kui see on vajalik vormide parandamiseks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või saadud praktilisi kogemusi.

Artikkel 18

Blokeerimiskorraldustega seotud õiguskaitse, teavitamine ja aruandlus

1.Blokeerimiskorralduse saanud internetiühenduse teenuste osutajatel ning kasutajatel, kes selliste korralduste täitmisel esitasid teatava ühtsete ressursilokaatorite osutatud materjali või kelle juurdepääsu sellisele materjalile takistati, on õigus tõhusale õiguskaitsele. See õigus hõlmab õigust vaidlustada blokeerimiskorraldus selle liikmesriigi kohtus, kus asub blokeerimiskorralduse andnud pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus.

2.Kui blokeerimiskorraldus muutub lõplikuks, edastab blokeerimiskorralduse andnud pädev õigusasutus või sõltumatu haldusasutus põhjendamatu viivituseta selle koopia peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele. Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus edastab seejärel selle koopia artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu põhjendamatu viivituseta kõikidele teistele koordineerivatele asutustele.

Blokeerimiskorraldus muutub esimese lõigu tähenduses lõplikuks edasikaebamise tähtaja möödumisel, kui siseriikliku õiguse kohaselt ei ole kaebust esitatud, või kui eemaldamiskorraldus pärast edasikaebamist kinnitatakse.

3.Teenuseosutaja loob juurdepääsetava, eakohase ja kasutajasõbraliku mehhanismi ja käitab seda, et võimaldada kasutajatel esitada talle mõistliku aja jooksul kaebusi käesolevast jaost tulenevate kohustuste väidetava rikkumise kohta. Ta menetleb selliseid kaebusi objektiivselt, tõhusalt ja õigeaegselt.

4.Kui teenuseosutaja takistab artikli 17 kohaselt antud blokeerimiskorralduse alusel kasutajate juurdepääsu ühtsetele ressursilokaatoritele, võtab ta mõistlikke meetmeid, et teavitada kasutajaid järgmisest:

a)asjaolu, et ta teeb seda blokeerimiskorralduse alusel;

b)sellise tegevuse põhjused, esitades taotluse korral blokeerimiskorralduse koopia;

c)kasutajate lõikes 1 osutatud õigus õiguskaitsele, nende õigus esitada teenuseosutajale kaebusi lõikes 3 osutatud mehhanismi kaudu ja koordineerivale asutusele kooskõlas artikliga 34 ning nende õigus esitada lõikes 5 osutatud taotlusi.

5.Teenuseosutajal ja lõikes 1 osutatud kasutajatel on õigus nõuda, et blokeerimiskorralduse andmist taotlenud koordineeriv asutus hindaks, kas kasutajatel takistatakse blokeerimiskorralduse alusel ekslikult juurdepääsu teatavale ühtsete ressursilokaatorite osutatud materjalile. Teenuseosutajal on samuti õigus taotleda blokeerimiskorralduse muutmist või tühistamist, kui ta peab seda vajalikuks blokeerimiskorralduste andmise aluste oluliste muutuste tõttu, mis toimusid pärast nende andmist, eelkõige selliste oluliste muutuste tõttu, mis takistavad teenuseosutajal võtta blokeerimiskorralduse täitmiseks vajalikke mõistlikke meetmeid.

Koordineeriv asutus hindab selliseid taotlusi hoolikalt ja põhjendamatu viivituseta ning teavitab teenuseosutajat või taotluse esitanud kasutajat hindamise tulemusest. Kui ta peab taotlust põhjendatuks, nõuab ta blokeerimiskorralduse muutmist või tühistamist kooskõlas artikli 16 lõikega 7 ning teavitab sellest ELi keskust.

6.Kui blokeerimiskorralduse kohaldamisaeg on pikem kui 24 kuud, nõuab peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus, et teenuseosutaja esitaks talle aruande blokeerimiskorralduse täitmiseks võetud meetmete, sealhulgas ette nähtud kaitsemeetmete kohta vähemalt üks kord kohaldamisaja keskel.

6. jagu

Täiendavad sätted

Artikkel 19

Teenuseosutajate vastutus

Asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajaid ei peeta laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude eest vastutavaks üksnes seetõttu, et nad teevad heas usus käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalikke tegevusi, eelkõige tegevusi, mille eesmärk on kooskõlas kõnealuste nõuetega tuvastada või kindlaks teha laste seksuaalset väärkohtlemist internetis, selline materjal eemaldada, sellele juurdepääs tõkestada või sellest teatada.

Artikkel 20

Ohvrite õigus saada teavet

1.Liidus elavatel isikutel on õigus saada taotluse korral oma elukoha liikmesriigi määratud koordineerivalt asutuselt teavet kõigi juhtumite kohta, mil vastavalt artiklile 12 teatatakse ELi keskusele neid kujutava teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamisest. Puuetega inimestel on õigus küsida ja saada sellist teavet neile kättesaadaval viisil.

Koordineeriv asutus edastab taotluse ELi keskusele artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu ja edastab ELi keskuselt saadud tulemused taotluse esitanud isikule.

2.Lõikes 1 osutatud taotluses märgitakse:

a)teadaolev laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal;

b)vajaduse korral isik või üksus, kes peab taotluse esitanud isiku nimel teavet saama;

c)piisavad andmed taotluse esitaja isikusamasuse tõendamiseks.

3.Lõikes 1 osutatud teave hõlmab järgmist:

a)teate esitanud teenuseosutaja identifitseerimisandmed;

b)teate kuupäev;

c)kas ELi keskus edastas teate vastavalt artikli 48 lõikele 3 ja kui edastas, siis millistele asutustele;

d)kas teenuseosutaja teatas, et on sellise materjali eemaldanud või tõkestanud sellele juurdepääsu vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile i.

Artikkel 21

Ohvrite õigus abile ja toetusele materjali eemaldamiseks

1.Veebimajutusteenuse pakkujad osutavad taotluse korral mõistlikku abi liidus elavatele isikutele, kes soovivad, et üks või mitu neid kujutavat teadaolevat laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali eemaldataks või et teenusepakkuja tõkestaks sellele/neile juurdepääsu.

2.Liidus elavatel isikutel on õigus saada taotluse korral oma elukoha liikmesriigi määratud koordineeriva asutuse kaudu toetust ELi keskuselt, kui nad soovivad, et veebimajutusteenuse pakkuja eemaldaks ühe või mitu neid kujutavat teadaolevat laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali või tõkestaks sellele/neile juurdepääsu. Puuetega inimestel on õigus küsida ja saada sellist toetusega seotud teavet neile kättesaadaval viisil.

Koordineeriv asutus edastab taotluse ELi keskusele artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu ja edastab ELi keskuselt saadud tulemused taotluse esitanud isikule.

3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlustes märgitakse asjaomane laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal või asjaomased materjalid.

4.Lõikes 2 osutatud ELi keskuse toetus hõlmab vastavalt vajadusele järgmist:

a)toetus lõikes 1 osutatud abi taotlemiseks teenuseosutajalt;

b)selle kontrollimine, kas teenuseosutaja eemaldas kõnealuse(d) materjali(d) või tõkestas juurdepääsu sellele/nendele, tehes sealhulgas artikli 49 lõikes 1 osutatud otsinguid;

c)teenuseosutaja teavitamine kõnealust isikut kujutavast teadaolevast laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist ning materjali eemaldamise taotlemine või sellele juurdepääsu tõkestamine kooskõlas artikli 49 lõikega 2;

d)vajaduse korral peamise tegevuskoha järgse koordineeriva asutuse teavitamine sellis(t)e materjali(de) olemasolust teenuses, et see asutus annaks artikli 14 kohaselt eemaldamiskorralduse.

Artikkel 22

Teabe säilitamine

1.Veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad säilitavad sisuandmeid ja muid andmeid, mida on töödeldud seoses käesoleva määruse nõuetele vastamiseks võetud meetmetega, ning sellise töötlemise käigus saadud isikuandmeid vastavalt vajadusele ainult ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:

a)artikli 7 kohaselt antud tuvastamiskorralduse või artikli 14 kohaselt antud eemaldamiskorralduse täitmine;

b)vastavalt artiklile 12 ELi keskuse teavitamine võimalikust laste seksuaalsest väärkohtlemisest internetis;

c)asjaomase kasutaja konto blokeerimine või talle teenuse osutamise peatamine või lõpetamine;

d)kasutajatelt teenuseosutajale või koordineerivale asutusele esitatavate kaebuste menetlemine või kasutajate haldus- või õiguskaitse õiguse kasutamine seoses käesoleva määruse väidetavate rikkumistega;

e)vastamine pädevate õiguskaitse- ja õigusasutuste poolt kooskõlas kohaldatava õigusega esitatud taotlustele, et anda neile vajalikku teavet laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude ennetamiseks, tuvastamiseks, uurimiseks või nende eest süüdistuste esitamiseks, niivõrd kui sisuandmed ja muud andmed on seotud teatega, mille teenuseosutaja on esitanud ELi keskusele vastavalt artiklile 12.

Esimese lõigu punkti a puhul võib teenuseosutaja säilitada teavet ka selleks, et parandada internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamise tehnoloogia tõhusust ja täpsust eesmärgiga täita talle artikli 7 kohaselt antud tuvastamiskorraldus. Isikuandmeid ta sel eesmärgil siiski ei säilita.

2.Teenuseosutajad säilitavad lõikes 1 osutatud teavet ainult nii kaua, kui see on vajalik kohaldatava eesmärgi saavutamiseks, ja igal juhul mitte kauem kui 12 kuud alates teatamise või eemaldamise või juurdepääsu tõkestamise kuupäevast, olenevalt sellest, mis on varasem.

Riigi pädeva asutuse või kohtu taotlusel säilitavad nad teavet täiendava kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mille kõnealune asutus või kohus määrab, juhul kui ja niivõrd kui see on vajalik lõike 1 punktis d osutatud käimasoleva haldusliku või kohtuliku õiguskaitsemenetluse jaoks.

Teenuseosutajad tagavad, et lõikes 1 osutatud teavet säilitatakse turvalisel viisil ning et säilitamisel kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi kaitsemeetmeid. Nende kaitsemeetmetega tagatakse eelkõige, et teabele on juurdepääs ja seda saab töödelda ainult sel eesmärgil, milleks seda säilitatakse, samuti tagatakse kõrge turvalisuse taseme saavuitamine ning see, et teave pärast kohaldatavate säilitustähtaegade möödumist kustutatakse. Teenuseosutajad vaatavad need kaitsemeetmed korrapäraselt läbi ja kohandavad neid vajaduse korral.

Artikkel 23

Kontaktpunktid

1.Asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajad loovad käesoleva määruse kohaldamiseks ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab suhelda otse ja elektrooniliselt koordineerivate asutuste, liikmesriikide muude pädevate asutuste, komisjoni ja ELi keskusega.

2.Teenuseosutajad edastavad ELi keskusele ja avalikustavad teabe, mis on vajalik nende ühtsete kontaktpunktide hõlpsaks tuvastamiseks ja nendega suhtlemiseks, sealhulgas nende nimed, aadressid, e-posti aadressid ja telefoninumbrid.

3.Teenuseosutajad täpsustavad lõikes 2 osutatud teabes liidu ametliku keele või ametlikud keeled, mida saab kasutada nende kontaktpunktidega suhtlemiseks.

Täpsustatud keelte hulka peab kuuluma vähemalt üks selle liikmesriigi ametlik keel, kus asub teenuseosutaja peamine tegevuskoht või vajaduse korral tema esindaja elu- või tegevuskoht.

Artikkel 24

Esindaja

1.Selliste asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajad, kelle peamine tegevuskoht ei ole liidus, määravad kirjalikult füüsilise või juriidilise isiku oma esindajaks liidus.

2.Esindaja elu- või tegevuskoht on ühes liikmesriikidest, kus teenuseosutaja teenuseid osutab.

3.Teenuseosutaja volitab oma esindajad selleks, et koordineerivad asutused, muud liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon saavad lisaks teenuseosutajale või tema asemel pöörduda tema esindajate poole kõigis küsimustes, mis on vajalikud käesoleva määrusega seoses tehtud otsuste, sealhulgas tuvastamis-, eemaldamis- ja blokeerimiskorralduste vastuvõtmiseks, täitmiseks ja täitmise tagamiseks.

4.Teenuseosutaja annab oma esindajale vajalikud volitused ja vahendid, et esindaja saaks teha koostööd koordineerivate asutuste, liikmesriikide muude pädevate asutuste ja komisjoniga ning täita lõikes 3 osutatud otsuseid.

5.Käesolevast määrusest tulenevate teenuseosutaja kohustuste täitmata jätmise korral võib vastutusele võtta määratud esindaja, ilma et see piiraks vastutust või kohtumenetlusi, mis võidakse algatada teenuseosutaja suhtes.

6.Teenuseosutaja teatab oma lõike 1 kohaselt määratud esindaja nime, aadressi, elektronposti aadressi ja telefoninumbri selle liikmesriigi koordineerivale asutusele, kus on esindaja elu- või asukoht, ja ELi keskusele. Ta tagab, et see teave on ajakohane ja avalikult kättesaadav.

7.Lõike 1 kohane esindaja määramine liidus ei tähenda tegevuskoha ametlikku registreerimist liidus.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVE, NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE JA KOOSTÖÖ

1. jagu

Laste seksuaalse väärkohtlemise küsimusi koordineerivad asutused

Artikkel 25

Laste seksuaalse väärkohtlemise küsimusi koordineerivad asutused ja muud pädevad asutused

1.Liikmesriigid määravad hiljemalt [kuupäev – kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise ja selle nõuete täitmise tagamise eest (edaspidi „pädevad asutused“).

2.Liikmesriigid määravad lõikes 1 osutatud kuupäevaks ühe pädevatest asutustest laste seksuaalse väärkohtlemise küsimusi koordineerivaks asutuseks (edaspidi „koordineeriv asutus“).

Koordineeriv asutus vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise ja selle nõuete täitmise tagamisega asjaomases liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik on määranud teatavad konkreetsed ülesanded või valdkonnad teistele pädevatele asutustele.

Koordineeriv asutus vastutab igal juhul nende küsimuste koordineerimise tagamise eest riigi tasandil ning käesoleva määruse tulemuslikule, tõhusale ja järjepidevale kohaldamisele ja selle nõuete täitmise tagamisele kaasaaitamise eest kogu liidus.

3.Kui liikmesriik määrab lisaks koordineerivale asutusele rohkem kui ühe pädeva asutuse, tagab ta, et kõnealuste asutuste ja koordineeriva asutuse ülesanded on selgelt piiritletud ning et nad teevad oma ülesannete täitmisel tihedat ja tõhusat koostööd. Asjaomane liikmesriik teatab ELi keskusele ja komisjonile teiste pädevate asutuste nimed ja nende ülesanded.

4.Ühe nädala jooksul pärast koordineerivate asutuste ja muude pädevate asutuste määramist vastavalt lõikele 1 teevad liikmesriigid oma koordineeriva asutuse nime üldsusele kättesaadavaks ning edastavad selle komisjonile ja ELi keskusele. Nad ajakohastavad seda teavet.

5.Iga liikmesriik tagab, et koordineeriva asutuse büroos määratakse või luuakse kontaktpunkt, mis tegeleb selgitustaotluste, tagasiside ja muu teabevahetusega kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise ja selle nõuete täitmise tagamisega kõnealuses liikmesriigis. Liikmesriigid teevad kontaktpunkti käsitleva teabe avalikult kättesaadavaks ja edastavad selle ELi keskusele. Nad ajakohastavad seda teavet.

6.Kahe nädala jooksul pärast koordineerivate asutuste määramist vastavalt lõikele 2 seab ELi keskus sisse veebipõhise registri, millesse on kantud koordineerivad asutused ja nende kontaktpunktid. ELi keskus avaldab korrapäraselt kõik selle muudatused.

7.Koordineerivad asutused võivad, kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, paluda ELi keskuselt selleks, eelkõige võivad nad paluda ELi keskusel

a)pakkuda teatavat teavet või tehnilist ekspertiisi käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes;

b)aidata kooskõlas artikli 5 lõikega 2 hinnata taotluse esitanud koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva veebimajutusteenuse pakkuja või isikutevahelise side teenuste osutaja tehtud või ajakohastatud riskihindamist või võetud leevendusmeetmeid;

c)kontrollida võimalikku vajadust taotleda pädevatelt riiklikelt asutustelt tuvastamis-, eemaldamis- või blokeerimiskorralduse andmist seoses teenusega, mis kuulub kõnealuse koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla;

d)kontrollida taotleva koordineeriva asutuse taotlusel antud tuvastamis- või eemaldamiskorralduse tõhusust.

8.ELi keskus annab sellist abi tasuta ning kooskõlas oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete ja kohustustega ning niivõrd, kuivõrd tema ressursid ja prioriteedid seda võimaldavad.

9.Koordineerivate asutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid, mis on sätestatud artiklites 26, 27, 28, 29 ja 30, kohaldatakse ka muude pädevate asutuste suhtes, mille liikmesriigid on määranud vastavalt lõikele 1.

Artikkel 26

Nõuded koordineerivatele asutustele

1.Liikmesriigid tagavad, et nende määratud koordineerivad asutused täidavad oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid objektiivselt, erapooletult, läbipaistvalt ja õigeaegselt, austades samal ajal täielikult kõigi mõjutatud poolte põhiõigusi. Liikmesriigid tagavad, et nende koordineerivatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt inim-, tehnilisi ja rahalisi ressursse.

2.Oma ülesannete täitmisel ja käesoleva määruse kohaste volituste kasutamisel tegutsevad koordineerivad asutused täiesti sõltumatult. Selleks tagavad liikmesriigid eelkõige, et need asutused:

a)on õiguslikult ja talitluslikult sõltumatud mis tahes muust avaliku sektori asutusest;

b)nende staatus võimaldab neil käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutseda objektiivselt ja erapooletult;

c)on vabad mis tahes otsesest või kaudsest välisest mõjust;

d)ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki teiselt avaliku sektori asutuselt ega eraõiguslikult isikult;

e)neile ei anta laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise või selle vastu võitlemisega seotud muid ülesandeid kui käesolevast määrusest tulenevad ülesanded.

3.Lõige 2 ei takista koordineerivate asutuste järelevalvet kooskõlas riigiõigusega, niivõrd kui selline järelevalve ei mõjuta nende käesoleva määrusega nõutud sõltumatust.

4.Koordineerivad asutused tagavad, et asjaomastel töötajatel on oma ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemused ja tehnilised oskused.

5.Koordineerivate asutuste juhtkonna liikmed ja muud töötajad on kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega kohustatud nii ametiaja jooksul kui ka pärast seda hoidma ametisaladust seoses igasuguse konfidentsiaalse teabega, mis on neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud. Liikmesriigid tagavad, et juhtkonna liikmete ja muude töötajate suhtes kohaldatakse eeskirju, millega tagatakse, et nad saavad täita oma ülesandeid objektiivselt, erapooletult ja sõltumatult, eelkõige seoses nende ametisse nimetamise, ametist vabastamise, tasustamise ja karjääriväljavaadetega.

2. jagu

Koordineerivate asutuste volitused

Artikkel 27

Uurimisvolitused

1.Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, on koordineerivatel asutustel nad seda funktsiooni täitma määranud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate suhtes järgmised uurimisvolitused:

a)õigus nõuda, et kõnealused teenuseosutajad ning kõik muud isikud, kes tegutsevad oma kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärkidel ja võivad põhjendatult olla teadlikud käesoleva määruse kahtlustatava rikkumisega seotud teabest, esitaksid sellise teabe mõistliku aja jooksul;

b)õigus kontrollida kohapeal kõiki ruume, mida kõnealused teenuseosutajad või muud punktis a osutatud isikud kasutavad eesmärkidel, mis on seotud nende kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega, või paluda teistel avaliku sektori asutustel seda teha, et uurida käesoleva määruse mis tahes vormis rikkumise kahtlusega seotud teavet, võtta see enda valdusse või teha või saada sellest teabest koopiaid, andmekandjast olenemata;

c)õigus paluda kõnealuste teenuseosutajate töötajatel või esindajatel või muudel punktis a osutatud isikutel anda selgitusi mis tahes teabe kohta, mis on seotud käesoleva määruse kahtlustatava rikkumisega, ning vastused salvestada;

d)õigus nõuda teavet, sealhulgas hinnates, kas tuvastamis-, eemaldamis- või blokeerimiskorralduse täitmiseks võetud meetmed vastavad käesoleva määruse nõuetele.

2.Liikmesriigid võivad anda koordineerivatele asutustele täiendavaid uurimisvolitusi.

Artikkel 28

Nõuete täitmise tagamise volitused

1.Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, on koordineerivatel asutustel nad seda funktsiooni täitma määranud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate suhtes järgmised nõuete täitmise tagamise volitused:

a)õigus nõustuda nende teenuseosutajate pakutavate kohustustega, mis on seotud käesoleva määruse nõuete täitmisega, ja muuta need kohustused siduvaks;

b)õigus nõuda käesoleva määruse rikkumise lõpetamist ja vajaduse korral kehtestada rikkumisega proportsionaalsed parandusmeetmed, mis on vajalikud rikkumise tõhusaks lõpetamiseks;

c)õigus määrata trahve või taotleda seda oma liikmesriigi õigusasutuselt kooskõlas artikliga 35 käesoleva määruse rikkumise, sealhulgas artikli 27 ja käesoleva lõike punkti b kohaselt tehtud korralduste täitmata jätmise eest;

d)õigus määrata kooskõlas artikliga 35 perioodiline karistusmakse, et tagada käesoleva määruse rikkumise lõpetamine kooskõlas käesoleva lõike punkti b kohaselt antud korraldusega, või artikli 27 ja käesoleva lõike punkti b kohaselt välja antud korralduste täitmata jätmise eest;

e)õigus võtta vastu ajutisi meetmeid, et vältida suure kahju tekkimise riski.

2.Liikmesriigid võivad anda koordineerivatele asutustele täiendavaid nõuete täitmise tagamise volitusi.

3.Lõike 1 punktide c ja d puhul on koordineerivatel asutustel nimetatud punktides sätestatud nõuete täitmise tagamise volitused ka muude artiklis 27 osutatud isikute suhtes, kes ei täida nende suhtes kõnealuse artikli kohaselt antud korraldusi.

4.Nad kasutavad neid nõuete täitmise tagamise volitusi alles pärast seda, kui on esitanud kõnealustele muudele isikutele õigeaegselt kogu selliste korraldustega seotud asjakohase teabe, sealhulgas kohaldatava ajavahemiku, trahvide või perioodiliste maksete kohta, mida võidakse täitmata jätmise korral määrata, samuti õiguskaitsevõimaluste kohta.

Artikkel 29

Täiendavad nõuete täitmise tagamise volitused

1.Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, on koordineerivatel asutustel nad seda funktsiooni täitma määranud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate suhtes lõikes 2 osutatud täiendavad nõuete täitmise tagamise volitused, tingimusel et

a)kõik muud artiklite 27 ja 28 kohased volitused käesoleva määruse rikkumise lõpetamiseks on ammendatud;

b)rikkumine jätkub;

c)rikkumine põhjustab tõsist kahju, mida ei ole võimalik vältida muude liidu või siseriikliku õiguse kohaste volituste kasutamisega.

2.Koordineerivatel asutustel on täiendavad nõuete täitmise tagamise volitused järgmiste meetmete võtmiseks:

a)nõuda, et teenuseosutaja juhtorgan uurib olukorda mõistliku aja jooksul ja

i)võtab vastu ja esitab tegevuskava, milles sätestatakse rikkumise lõpetamiseks vajalikud meetmed;

ii)tagab, et teenuseosutaja võtab need meetmed;

iii)esitab võetud meetmete kohta aruande;

b)paluda koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi pädeval õigusasutusel või sõltumatul haldusasutusel anda korraldus rikkumisest mõjutatud teenuse kasutajate juurdepääsu ajutiseks piiramiseks, või üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav, piirata juurdepääsu selle teenuseosutaja internetipõhisele kasutajaliidesele, kus rikkumine aset leidis, kui koordineeriv asutus leiab, et:

i)teenuseosutaja ei ole punkti a nõudeid piisavalt täitnud;

ii)rikkumine jätkub ja põhjustab tõsist kahju;

iii)rikkumise tulemuseks on laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süüteo korrapärane ja struktuurne hõlbustamine.

3.Enne lõike 2 punktis b osutatud taotluse esitamist kutsub koordineeriv asutus huvitatud isikuid üles esitama kirjalikke märkusi kõnealuse taotluse esitamise kavatsuse kohta koordineeriva asutuse määratud mõistliku aja jooksul. See ajavahemik ei tohi olla lühem kui kaks nädalat.

Kirjalike märkuste esitamise kutses

a)kirjeldatakse meetmeid, mida kavatsetakse taotleda;

b)nimetatakse meetmete kavandatud adressaat või adressaadid.

Teenuseosutajal, kavandatud adressaadil või adressaatidel ja muudel õigustatud huvi väljendavatel kolmandatel isikutel on õigus osaleda taotlusega seotud menetluses.

4.Kõik lõike 2 punktis b osutatud taotluse alusel määratud meetmed peavad olema proportsionaalsed rikkumise laadi, raskusastme, kordumise ja kestusega, piiramata põhjendamatult asjaomase teenuse kasutajate juurdepääsu seaduslikule teabele.

Ajutist piirangut kohaldatakse nelja nädala jooksul, tingimusel et pädeval õigusasutusel on võimalik oma korralduses lubada koordineerival asutusel seda tähtaega sama pikkade ajavahemike võrra pikendada, kusjuures õigusasutus määrab kindlaks pikenduste maksimaalse arvu.

Koordineeriv asutus pikendab kõnealust ajavahemikku üksnes juhul, kui ta leiab, võttes arvesse kõigi piirangust mõjutatud isikute õigusi ja õigustatud huve ning kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sealhulgas mis tahes teavet, mida teenuseosutaja, adressaat või adressaadid ja muud õigustatud huvi tõendanud kolmandad isikud võivad talle esitada, et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)teenuseosutaja ei ole võtnud rikkumise lõpetamiseks vajalikke meetmeid;

b)ajutine piirang ei piira põhjendamatult teenuse kasutajate juurdepääsu seaduslikule teabele, võttes arvesse mõjutatud kasutajate arvu ning seda, kas on olemas piisavad ja kergesti kättesaadavad alternatiivid.

Kui koordineeriv asutus leiab, et need kaks tingimust on täidetud, kuid ta ei saa tähtaega teise lõigu kohaselt enam pikendada, esitab ta lõike 2 punktis b osutatud pädevale õigusasutusele uue taotluse.

Artikkel 30

Uurimis- ja nõuete täitmise tagamise volitusi käsitlevad ühissätted

1.Meetmed, mida koordineerivad asutused võtavad artiklites 27, 28 ja 29 osutatud uurimis- ja nõuete täitmise tagamise volituste täitmisel, peavad olema tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed, võttes eelkõige arvesse käesoleva määruse rikkumise või nende meetmetega seotud kahtlustatava rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust ning asjaomaste infoühiskonna teenuste osutaja majanduslikku, tehnilist ja tegevussuutlikkust, kui see on asjakohane.

2.Liikmesriigid tagavad, et artiklites 27, 28 ja 29 osutatud uurimis- ja nõuete täitmise tagamise volituste kasutamise suhtes kohaldatakse kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud piisavaid kaitsemeetmeid, et austada kõigi mõjutatud poolte põhiõigusi. Eelkõige võetakse neid meetmeid üksnes kooskõlas õigusega eraelu puutumatusele ja õigustega kaitsele, sealhulgas õigusega olla ära kuulatud ja õigusega tutvuda oma toimikuga, ning tingimusel, et kõigil mõjutatud isikutel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.

Artikkel 31

Otsing nõuetele vastavuse kontrollimiseks

Koordineerivatel asutustel on õigus teha teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise tuvastamise eesmärgil veebimajutusteenustes avalikult kättesaadavas materjalis otsinguid, kasutades artikli 44 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmebaasides sisalduvaid näitajaid, et vajaduse korral kontrollida, kas koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad veebimajutusteenuse pakkujad täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

Artikkel 32

Teadaolevast laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist teatamine

Koordineerivatel asutustel on õigus teavitada nad seda funktsiooni täitma määranud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaid veebimajutusteenuse pakkujaid sellest, et nende teenuses leidub üks või mitu konkreetset teadaolevat laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali, ning esitada taotlus, et nad eemaldaksid sellise materjali või tõkestaksid sellele juurdepääsu, et teenuseosutajad saaksid sellist taotlust vabatahtlikult arvesse võtta.

Taotluses esitatakse selgelt taotluse esitanud koordineeriva asutuse identifitseerimisandmed ja teave artikli 25 lõikes 5 osutatud kontaktpunkti kohta, teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali tuvastamiseks vajalik teave ning taotluse põhjused. Taotluses tuleb samuti selgelt märkida, et see on mõeldud teenuseosutajale vabatahtlikuks arvessevõtmiseks.

3. jagu

Muud nõuete täitmise tagamist käsitlevad sätted

Artikkel 33

Jurisdiktsioon

1.Käesoleva määruse kohaldamisel on jurisdiktsioon liikmesriigil, kus asub asjaomase infoühiskonna teenuse osutaja peamine tegevuskoht.

2.Kui asjaomase infoühiskonna teenuse osutaja peamine tegevuskoht ei ole liidus, loetakse ta selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus asub tema esindaja elu- või tegevuskoht.

Kui teenuseosutaja ei ole artiklit 24 järginud ega esindajat määranud, on jurisdiktsioon kõigil liikmesriikidel. Kui liikmesriik otsustab teostada käesoleva lõigu alusel oma jurisdiktsiooni, teavitab ta sellest kõiki teisi liikmesriike ja tagab, et järgitakse ne bis in idem põhimõtet.

Artikkel 34

Teenuse kasutajate õigus esitada kaebus

1.Kasutajatel on õigus esitada asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate vastu kaebus käesoleva määruse neid mõjutava väidetava rikkumise kohta kasutaja elu- või asukoha liikmesriigi määratud koordineerivale asutusele.

2.Koordineerivad asutused tagavad lastesõbralikud mehhanismid käesoleva artikli kohase kaebuse esitamiseks ja käsitlevad laste esitatud kaebusi delikaatselt, võttes nõuetekohaselt arvesse laste vanust, küpsust, seisukohti, vajadusi ja muresid.

3.Kaebuse saanud koordineeriv asutus hindab kaebust ja edastab selle vajaduse korral peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele.

Kui kaebus kuulub kaebuse saanud koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi muu pädeva asutuse vastutusalasse, edastab kõnealune koordineeriv asutus selle kõnealusele muule pädevale asutusele.

Artikkel 35

Karistused

1.Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse II ja V peatüki kohaste kohustuste rikkumise korral nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate suhtes, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.

Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad oma normidest ja meetmetest komisjonile [määruse kohaldamise alguskuupäevaks], samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

2.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse rikkumise eest määratavate karistuste maksimumsumma ei ületa 6 % teenuseosutaja eelneva majandusaasta tulust või kogukäibest.

3.Karistused ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise, vastamata jätmise või ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe parandamata jätmise või kohapealseks kontrolliks esitamata jätmise eest ei tohi ületada 1 % teenuseosutaja või artiklis 27 osutatud muu isiku eelmise majandusaasta tulust või kogukäibest.

4.Liikmesriigid tagavad, et perioodilise karistusmakse maksimumsumma ei ületa 5 % teenuseosutaja või artiklis 27 osutatud muu isiku eelmise majandusaasta keskmisest päevasest kogukäibest, mida arvutatakse alates asjaomases otsuses kindlaksmääratud kuupäevast.

5.Liikmesriigid tagavad, et karistuse määramise üle otsustamisel ning karistuse liigi ja taseme kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas:

a)rikkumise laad, raskusaste ja kestus;

b)kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

c)teenuseosutaja või muu isiku varasemad rikkumised;

d)teenuseosutaja või muu isiku rahaline usaldusväärsus;

e)teenuseosutaja või muu isiku koostöövalmiduse tase;

f)teenuseosutaja või muu isiku olemus ja suurus, eelkõige see, kas ta on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja;

g)teenuseosutaja või muu isiku süü aste, võttes arvesse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mida teenuseosutaja või muu isik on võtnud käesoleva määruse täitmiseks.

4. jagu

Koostöö

Artikkel 36 

Internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamine ja esitamine 

1.Koordineerivad asutused esitavad ELi keskusele põhjendamatu viivituseta ja artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu

a)konkreetsed materjalid ja transkribeeritud vestlused, mille koordineerivad asutused või liikmesriigi pädevad õigusasutused või muud sõltumatud haldusasutused on pärast hoolikat hindamist tuvastanud, olenevalt olukorrast kas laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemisena, et ELi keskus saaks luua näitajaid kooskõlas artikli 44 lõikega 3;

b)täpsed ühtsed ressursilokaatorid, mis osutavad konkreetsetele materjalidele, mida koordineerivad asutused või liikmesriigi pädevad õigusasutused või muud sõltumatud haldusasutused on pärast hoolikat hindamist tuvastanud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjalina, mida majutavad veebimajutusteenuse pakkujad, kes ei paku liidus teenuseid, ja mida ei saa eemaldada, kuna need teenuseosutajad keelduvad kõnealust materjali eemaldamast või sellele juurdepääsu tõkestamast ning kuna jurisdiktsiooni omava kolmanda riigi pädevad asutused ei tee koostööd; selle alusel koostab ELi keskus artikli 44 lõike 3 kohase ühtsete ressursilokaatorite loetelu.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende määratud koordineerivad asutused saavad põhjendamatu viivituseta laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjalina tuvastatud materjali, laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemisena tuvastatud vestluste transkriptsioonid ja ühtsed ressursilokaatorid, mille on kindlaks määranud pädev õigusasutus või muu sõltumatu haldusasutus kui koordineeriv asutus, et esitada need esimese lõigu kohaselt ELi keskusele.

2.Kui see on vajalik, et tagada artikli 44 lõikes 1 osutatud andmebaasides sisalduvate andmete täielikkus, täpsus ja ajakohasus, kontrollivad koordineerimisasutused ELi keskuse taotlusel, kas ELi keskusele kõnealuse lõike kohaselt esitatud teabe puhul on täidetud lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused, ja vajaduse korral seda, kas need tingimused on ka edaspidi täidetud, või esitavad selle kohta selgitusi või lisateavet.

3.Liikmesriigid tagavad, et kui nende õiguskaitseasutused saavad ELi keskuselt artikli 48 lõike 3 kohaselt edastatud aruande uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise kohta, tehakse lõike 1 kohaselt hoolikas hindamine, ning kui materjal või vestlus tuvastatakse laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemisena, esitab koordineeriv asutus kõnealuse lõike kohaselt materjali ELi keskusele ühe kuu jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast või kui hindamine on eriti keeruline, kahe kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast.

4.Samuti tagavad nad, et kui hoolikas hindamine näitab, et tegemist ei ole laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali või laste ahvatlemisega seksuaalsuhte eesmärgil, teavitatakse sellest tulemusest koordineerivat asutust, kes omakorda teavitab sellest esimeses lõigus sätestatud ajavahemike jooksul ELi keskust.

Artikkel 37

Koordineerivate asutuste vaheline piiriülene koostöö

1.Kui koordineerival asutusel, mis ei ole peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus, on põhjust kahtlustada, et asjaomaste infoühiskonna teenuste osutaja on käesolevat määrust rikkunud, palub ta peamise tegevuskoha järgsel koordineerival asutusel küsimust hinnata ning võtta vajalikke uurimis- ja nõuete täitmise tagamise meetmeid, et tagada käesoleva määruse järgimine.

Kui komisjonil on põhjust kahtlustada, et asjaomaste infoühiskonna teenuste osutaja on rikkunud käesolevat määrust viisil, mis hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki, võib ta soovitada peamise tegevuskoha järgsel koordineerival asutusel küsimust hinnata ning võtta vajalikke uurimis- ja nõuete täitmise tagamise meetmeid, et tagada käesoleva määruse järgimine.

2.Lõikes 1 osutatud taotluses või soovituses näidatakse ära vähemalt

a)teenuseosutaja kontaktpunkt, nagu on sätestatud artiklis 23;

b)asjakohaste faktide kirjeldus, käesoleva määruse asjaomased sätted ja põhjused, miks taotluse saatnud koordineeriv asutus või komisjon kahtlustab, et teenuseosutaja on käesolevat määrust rikkunud;

c)muu teave, mida taotluse saatnud koordineeriv asutus või komisjon peab asjakohaseks, sealhulgas vajaduse korral omal algatusel kogutud teave ja ettepanekud konkreetsete uurimis- või nõuete täitmise tagamise meetmete võtmiseks.

3.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus hindab kahtlustatavat rikkumist, võttes täiel määral arvesse lõikes 1 osutatud taotlust või soovitust.

Kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet, et kahtlustatavat rikkumist hinnata või taotluse või soovituse alusel tegutseda, ning tal on põhjust arvata, et taotluse saatnud koordineeriv asutus või komisjon võiks esitada lisateavet, võib ta sellist teavet nõuda. Lõikes 4 sätestatud tähtaja arvestus peatub kuni lisateabe esitamiseni.

4.Peamise tegevuskoha järgne koordineeriv asutus edastab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse või soovituse saamist taotluse saatnud koordineerivale asutusele või komisjonile kahtlustatava rikkumise kohta antud hinnangu tulemuse või asjakohasel juhul siseriikliku õiguse kohase muu pädeva asutuse hinnangu tulemuse ning vajaduse korral selgituse sellega seoses võetud või kavandatud uurimis- või nõuete täitmise tagamise meetmete kohta, et tagada käesoleva määruse täitmine.

Artikkel 38

Ühisuurimised 

1.Koordineerivad asutused võivad osaleda käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes ELi keskuse toetusel koordineeritavates ühisuurimistes, mis on suunatud sellistele asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajatele, kes pakuvad oma teenuseid mitmes liikmesriigis.

Ühisuurimised ei piira osalevate koordineerivate asutuste ülesandeid ja volitusi ning käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise ja nende volituste kasutamise suhtes kohaldatavaid nõudeid.

2.Osalevad koordineerivad asutused teevad ühisuurimiste tulemused artikli 39 lõike 2 kohaselt loodud süsteemi kaudu kättesaadavaks teistele koordineerivatele asutustele, komisjonile ja ELi keskusele, et nad saaksid täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

Artikkel 39

Üldine koostöö ja teabevahetussüsteem

1.Koordineerivad asutused teevad koostööd omavahel, koordineeriva asutuse määranud liikmesriigi muude pädevate asutustega, komisjoni, ELi keskuse ja muude asjaomaste liidu ametite, sealhulgas Europoliga, et hõlbustada käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmist ning tagada määruse tulemuslik, tõhus ja järjepidev kohaldamine ja selle nõuete täitmise tagamine.

2.ELi keskus loob ühe või mitu usaldusväärset ja turvalist teabevahetussüsteemi, mis toetab/toetavad teabevahetust koordineerivate asutuste, komisjoni, ELi keskuse, muude asjaomaste liidu ametite ja asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate vahel, ning haldab seda/neid.

3.Koordineerivad asutused, komisjon, ELi keskus, muud asjaomased liidu ametid ja asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajad kasutavad lõikes 2 osutatud teabevahetussüsteeme kogu käesoleva määruse kohases teabevahetuses.

4.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette lõikes 2 osutatud teabevahetussüsteemide praktilise ja operatiivse toimimise kord ja nende koostalitlusvõime muude asjaomaste süsteemidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 87 osutatud nõuandemenetlusega.

IV PEATÜKK

LASTE SEKSUAALSE VÄÄRKOHTLEMISE VASTASE VÕITLUSE ELi KESKUS

1. jagu

Põhimõtted

Artikkel 40

ELi keskuse loomine ja keskuse tegevusulatus

1.Asutatakse Euroopa Liidu amet laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks ehk laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse ELi keskus.

2.ELi keskus aitab käesoleva määruse eesmärgi saavutamisele kaasa, toetades ja hõlbustades nende sätete rakendamist, mis käsitlevad internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamist, sellest teatamist, sellise materjali eemaldamist või sellele juurdepääsu tõkestamist, kogub ja jagab teavet ja eksperditeadmisi ning hõlbustab asjaomaste avaliku ja erasektori isikute vahelist koostööd laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisel ja tõkestamisel, eelkõige internetis.

Artikkel 41

Õiguslik seisund

1.ELi keskus on liidu juriidilisest isikust asutus.

2.ELi keskusel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

3.ELi keskust esindab tegevdirektor.

Artikkel 42

Asukoht

ELi keskuse asukoht on Madalmaades Haagis. 

2. jagu

Ülesanded

Artikkel 43

ELi keskuse ülesanded

ELi keskus täidab järgmisi ülesandeid:

1)hõlbustab II peatüki 1. jaos osutatud riskihindamisprotsessi järgmiselt:

a)toetab komisjoni artikli 3 lõikes 8, artikli 4 lõikes 5, artikli 6 lõikes 4 ja artiklis 11 osutatud suuniste ettevalmistamisel, sealhulgas kogudes ja esitades asjakohast teavet, eksperditeadmisi ja parimaid tavasid ning võttes arvesse artiklis 66 osutatud tehnoloogiakomitee nõuandeid;

b)esitab asjaomaste teabeteenuste osutaja taotluse korral anonüümseks muudetud andmevalimi analüüsi artikli 3 lõikes 3 osutatud eesmärgil;

2)hõlbustab II peatüki 2. jaos osutatud tuvastamisprotsessi järgmiselt:

a)esitab arvamusi artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktis d osutatud kavandatavate tuvastamiskorralduste kohta;

b)haldab ja käitab artiklis 44 osutatud näitajate andmebaase;

c)annab veebimajutusteenuse pakkujatele ja isikutevahelise side teenuste osutajatele, kes on saanud tuvastamiskorralduse, juurdepääsu asjakohastele näitajate andmebaasidele kooskõlas artikliga 46;

d)teeb teenuseosutajatele kättesaadavaks tehnoloogia neile antud tuvastamiskorralduste täitmiseks kooskõlas artikli 50 lõikega 1;

3)hõlbustab II peatüki 3. jaos osutatud aruandlusprotsessi järgmiselt:

a)haldab ja käitab artiklis 45 osutatud teadete andmebaasi;

b)hindab, menetleb ja vajaduse korral edastab teateid ning annab nende kohta tagasisidet kooskõlas artikliga 48;

4)hõlbustab II peatüki 4. jaos osutatud eemaldamisprotsessi ning muid kõnealuse peatüki 5. ja 6. jaos osutatud protsesse järgmiselt:

a)võtab vastu artikli 14 lõike 4 kohaselt talle edastatud eemaldamiskorraldused artikli 49 lõikes 1 osutatud kontrollifunktsiooni täitmiseks;

b)teeb koostööd koordineerivate asutustega ja vastab nende taotlustele seoses kavandatud blokeerimiskorraldustega, nagu on osutatud artikli 16 lõikes 2;

c)võtab vastu ja töötleb talle artikli 17 lõike 3 kohaselt edastatud blokeerimiskorraldusi;

d)pakub ohvritele teavet ja tuge vastavalt artiklitele 20 ja 21;

e)peab ajakohastatud registrit asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate kontaktpunktide ja esindajate kohta, nagu on ette nähtud artikli 23 lõikega 2 ja artikli 24 lõikega 6;

5)toetab koordineerivaid asutusi ja komisjoni nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel ning hõlbustab koostööd, koordineerimist ja teabevahetust käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes, tehes järgmist:

a)loob koordineerivate asutuste ja nende kontaktpunktide veebipõhise registri, millele on osutatud artikli 25 lõikes 6, ja haldab seda;

b)osutab koordineerivatele asutustele abi vastavalt artikli 25 lõikele 7;

c)abistab komisjoni selle taotluse korral seoses komisjoni ülesannetega artiklis 37 osutatud koostöömehhanismi raames;

d)loob, ajakohastab ja haldab artiklis 39 osutatud teabejagamissüsteemi;

e)aitab komisjonil ette valmistada delegeeritud õigusakte ja rakendusakte ning suuniseid, mille komisjon võtab vastu käesoleva määruse alusel;

f)annab koordineerivatele asutustele nende taotluse korral või omal algatusel teavet, mis on asjakohane nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavitades peamise tegevuskoha järgset koordineerivat asutust võimalikest rikkumistest, mis on tuvastatud ELi keskuse muude ülesannete täitmisel;

6)hõlbustab teadmiste loomist ja jagamist teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste, koordineerivate asutuste või liikmesriikide muude asjaomaste asutustega, et aidata kaasa käesoleva määruse eesmärgi saavutamisele, tehes järgmist:

a)kogub, salvestab, analüüsib ja esitab teavet, teeb anonüümitud andmetel ja muudel kui isikuandmetel põhinevaid analüüse ning pakub eksperditeadmisi internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamisega seotud küsimustes kooskõlas artikliga 51;

b)toetab teadusuuringuid ja eksperditeadmiste väljaarendamist ja levitamist kõnealustes küsimustes ning seoses ohvrite abistamisega, sealhulgas toimides eksperdikeskusena tõenditel põhineva poliitika toetamisel;

c)koostab artiklis 84 osutatud aastaaruanded.

Artikkel 44

Näitajate andmebaasid

1.ELi keskus loob, ajakohastab ja haldab andmebaase, mis sisaldavad järgmist kolme liiki näitajaid internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise kohta: 

a)näitajad laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava sellise materjali levitamise tuvastamiseks, mis on varem tuvastatud ja kindlaks tehtud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjalina kooskõlas artikli 36 lõikega 1;

b)näitajad laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava sellise materjali levitamise tuvastamiseks, mida ei ole varem tuvastatud ega kindlaks tehtud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjalina kooskõlas artikli 36 lõikega 1;

c)näitajad laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise tuvastamiseks.

2.Näitajate andmebaasid sisaldavad üksnes järgmist:

a)ELi keskuses kooskõlas lõikega 3 loodud asjakohased näitajad, mis koosnevad digitaalsetest tunnustest, mida kasutatakse vastavalt vajadusele teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise või laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise tuvastamiseks veebimajutusteenuses ja isikutevahelise side teenustes;

b)lõike 1 punkti a puhul hõlmavad asjakohased näitajad ELi keskuses lõike 3 kohaselt koostatud ühtsete ressursilokaatorite loetelu;

c)vajalik lisateave, et hõlbustada käesoleva määruse kohast näitajate kasutamist, sealhulgas tunnused, mis võimaldavad eristada pilte, videoid ja vajaduse korral muud liiki materjali teadaoleva ja uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamise avastamiseks, ning keeleidentifikaatorid laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise tuvastamiseks. 

3.ELi keskus loob lõike 2 punktis a osutatud näitajad üksnes sellise laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali ja laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise põhjal, mille koordineerivad asutused või liikmesriikide kohtud või muud sõltumatud asutused on sellisena määratlenud ja mille koordineerivad asutused on talle artikli 36 lõike 1 punkti a kohaselt esitanud.

ELi keskus koostab lõike 2 punktis b osutatud ühtsete ressursilokaatorite loetelu üksnes talle artikli 36 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud ühtsete ressursilokaatorite põhjal.

4.ELi keskus registreerib esitatud andmed ja dokumenteerib näitajate loomise protsessi ning koostab esimeses ja teises lõigus osutatud loetelu. Ta säilitab vastavaid märkmeid senikaua, kui lõikes 1 osutatud näitajate andmebaasides säilitatakse asjaomaseid näitajaid, sealhulgas ühtseid ressursilokaatoreid, millele need vastavad.

Artikkel 45

Teadete andmebaas

1.ELi keskus loob andmebaasi teadete jaoks, mille veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad on talle esitanud vastavalt artikli 12 lõikele 1 ning mida on hinnatud ja menetletud kooskõlas artikliga 48, ning ajakohastab ja haldab seda.

2.Teadete andmebaas sisaldab järgmist teavet:

a)teade;

b)kui ELi keskus leidis, et teade on selgelt alusetu, siis selle põhjused ning teenuseosutaja teavitamise kuupäev ja kellaaeg vastavalt artikli 48 lõikele 2;

c)kui ELi keskus edastas teate vastavalt artikli 48 lõikele 3, siis edastamise kuupäev ja kellaaeg ning pädeva(te) õiguskaitseasutus(t)e nimi/nimed, kellele teade edastati, või vajaduse korral teave põhjuste kohta, miks teade edastati üksnes Europolile edasiseks analüüsiks;

d)vajaduse korral teave artikli 48 lõikes 5 osutatud lisateabe taotluste ja esitamise kohta;

e)kui see on kättesaadav, siis teave selle kohta, et teenuseosutaja, kes teadaoleva või uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamisest teatas, on sellise materjali eemaldanud või sellele juurdepääsu tõkestanud;

f)vajaduse korral teave selle kohta, et ELi keskus on esitanud peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele taotluse artikli 14 kohase eemaldamiskorralduse andmiseks seoses laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava(te) materjali(de)ga, mida on teates käsitletud;

g)teates käsitletud võimaliku laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjaliga seotud asjakohased näitajad ja abistavad märgised.

Artikkel 46

Juurdepääs, täpsus ja turvalisus

1.Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, on üksnes ELi keskuse töötajatel ja tegevdirektorilt nõuetekohase volituse saanud audiitoritel juurdepääs artiklites 44 ja 45 osutatud andmebaasides sisalduvatele andmetele ja õigus neid andmeid töödelda.

2.ELi keskus annab veebimajutusteenuse pakkujatele, isikutevahelise side teenuste osutajatele ja internetiühenduse teenuste osutajatele juurdepääsu artiklis 44 osutatud näitajate andmebaasidele, kui ja niivõrd kui see on vajalik tuvastamis- või blokeerimiskorralduste täitmiseks, mille nad on kooskõlas artiklitega 7 või 16 saanud. Ta võtab meetmeid tagamaks, et juurdepääs piirdub sellega, mis on asjaomaste tuvastamis- või blokeerimiskorralduste kohaldamise ajaks rangelt vajalik, ning et selline juurdepääs ei ohustaks mingil viisil kõnealuste andmebaaside nõuetekohast toimimist ning neis sisalduvate andmete täpsust ja turvalisust.

3.ELi keskus annab koordineerivatele asutustele juurdepääsu artiklis 44 osutatud näitajate andmebaasidele, kui ja niivõrd kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

4.ELi keskus annab Europolile ja liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele juurdepääsu artiklis 44 osutatud näitajate andmebaasidele, kui ja niivõrd kui see on vajalik laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süüteo kahtluse uurimisega seotud ülesannete täitmiseks.

5.ELi keskus annab Europolile juurdepääsu artiklis 45 osutatud teadete andmebaasidele, kui ja niivõrd kui see on vajalik laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süüteo kahtluse uurimise toetamisega seotud ülesannete täitmiseks.

6.ELi keskus tagab lõigetes 2, 3, 4 ja 5 osutatud juurdepääsu üksnes juhul, kui ta on saanud taotluse, milles on täpsustatud selle eesmärk, taotletud juurdepääsu üksikasjad ja eesmärgi saavutamiseks vajaliku juurdepääsu ulatus. Lõikes 2 osutatud juurdepääsutaotlused peavad vajaduse korral sisaldama ka viidet tuvastamis- või blokeerimiskorraldusele.

ELi keskus hindab neid taotlusi hoolikalt ja annab juurdepääsu üksnes juhul, kui ta leiab, et taotletud juurdepääs on näidatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sellega proportsionaalne.

7.ELi keskus kontrollib korrapäraselt, kas artiklites 44 ja 45 osutatud andmebaasides sisalduvad andmed on kõigis aspektides täielikud, täpsed ja ajakohased ning jätkuvalt vajalikud käesoleva määruse kohaseks aruandluseks, tuvastamiseks ja tõkestamiseks ning täpsete tuvastamistehnoloogiate ja -protsesside hõlbustamiseks ja jälgimiseks. Eelkõige kontrollib ELi keskus, vajaduse korral koostöös koordineerivate asutustega, artikli 44 lõike 1 punktis a osutatud andmebaasis sisalduvate ühtsete ressursilokaatorite puhul korrapäraselt, kas artikli 36 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Asjakohasel juhul hõlmab selline kontroll auditit. Kui see on kontrolli kontekstis vajalik, täiendab, kohandab või kustutab ta viivitamata andmeid.

8.ELi keskus tagab, et artiklites 44 ja 45 osutatud andmebaasides sisalduvat teavet säilitatakse turvalisel viisil ning et säilitamisel kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi kaitsemeetmeid. Nende kaitsemeetmetega tagatakse eelkõige, et andmetele pääsevad juurde ja neid töötlevad üksnes nõuetekohaselt volitatud isikud sel eesmärgil, milleks neile on antud luba, ning et saavutatakse kõrge turvalisuse tase. ELi keskus vaatab kaitsemeetmed korrapäraselt läbi ja kohandab neid vajaduse korral.

Artikkel 47

Andmebaasidega seotud delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust vajalike üksikasjalike eeskirjadega, mis käsitlevad järgmist:

a)artikli 44 lõikes 1 osutatud näitajate andmebaaside liigid, täpne sisu, ülesehitus ja toimimine, sealhulgas neis sisalduvad näitajad ja vajalik lisateave, millele on osutatud artikli 44 lõikes 2;

b)koordineerivate asutuste esitatud teabe menetlemine, näitajate loomine, artikli 44 lõikes 3 osutatud ühtsete ressursilokaatorite loetelu koostamine ja dokumentide säilitamine;

c)artikli 45 lõikes 1 osutatud teadete andmebaasi täpne sisu, ülesehitus ja toimimine;

d)juurdepääs artiklites 44 ja 45 osutatud andmebaasidele, sealhulgas artikli 46 lõigetes 1–5 osutatud juurdepääsu kord, artikli 46 lõikes 6 osutatud taotluste sisu, menetlemine ja hindamine, selliste taotlustega seotud menetlusküsimused ja artikli 46 lõikes 6 osutatud vajalikud meetmed;

e)korrapärased kontrollid ja auditid, millega tagatakse, et kõnealustes andmebaasides sisalduvad andmed on täielikud, täpsed ja ajakohased, nagu on osutatud artikli 46 lõikes 7, andmete säilitamise turvalisus, sealhulgas tehnilised ja organisatsioonilised kaitsemeetmed, ning artikli 46 lõikes 8 osutatud korrapärane läbivaatamine.

Artikkel 48

Aruandlus

1.ELi keskus hindab ja menetleb kiiresti teateid, mille veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad on artikli 12 kohaselt esitanud, et teha kindlaks, kas teated on selgelt alusetud või tuleb need edastada.

2.Kui ELi keskus leiab, et teade on selgelt alusetu, teavitab ta sellest teate esitanud teenuseosutajat, täpsustades põhjused, miks teadet alusetuks peetakse.

3.Kui ELi keskus leiab, et teade ei ole selgelt alusetu, edastab ta teate koos keskusele kättesaadava asjakohase lisateabega Europolile ja selle liikmesriigi pädeva(te)le õiguskaitseasutus(t)ele, mille jurisdiktsiooni alla teatega seotud võimaliku laste seksuaalse väärkohtlemise kuriteo uurimine ja selle eest süüdistuse esitamine kuulub.

Kui kõnealuseid pädevaid õiguskaitseasutusi ei ole võimalik piisava kindlusega kindlaks teha, edastab ELi keskus teate koos keskusele kättesaadava asjakohase lisateabega Europolile täiendavaks analüüsiks ja seejärel pädeva(te)le õiguskaitseasutus(t)ele esitamiseks.

4.Kui teate esitanud teenuseosutaja on märkinud, et teade nõuab kiireloomulist tegutsemist, hindab ja menetleb ELi keskus kõnealust teadet eelisjärjekorras ning kui keskus teate vastavalt lõikele 3 edastab ja see teade nõuab tema arvates kiireloomulist tegutsemist, tagab ta, et edastatud teade on sellisena tähistatud.

5.Kui teade ei sisalda kogu artiklis 13 nõutud teavet, võib ELi keskus nõuda teate esitanud teenuseosutajalt puuduva teabe esitamist.

6.Kui liikmesriigi pädev õiguskaitseasutus seda taotleb, eesmärgiga vältida sekkumist laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude ennetamise, tuvastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise toimingutesse, teeb ELi keskus järgmist:

a)teatab teate esitanud teenuseosutajale, et ta ei tohi asjaomast kasutajat teavitada, täpsustades ajavahemiku, mille jooksul teenuseosutaja seda teha ei tohi;

b)kui teate esitanud teenuseosutaja on veebimajutusteenuste pakkuja ja teates käsitletakse laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali võimalikku levitamist, teatab ta teenuseosutajale, et ta ei tohi seda materjali eemaldada ega sellele juurdepääsu tõkestada, täpsustades ajavahemiku, mille jooksul teenuseosutaja seda teha ei tohi.

7.Esimese lõigu punktides a ja b osutatud ajavahemikud on kindlaks määratud pädevalt õiguskaitseasutuselt ELi keskusele esitatud taotluses, tingimusel et need vahemikud on piiratud sellega, mis on vajalik, et vältida sekkumist asjaomastesse toimingutesse, ega ületa 18 kuud.

8.ELi keskus kontrollib, kas veebimajutusteenuste pakkuja, kes teatas laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali võimalikust levitamisest, on sellise materjali eemaldanud või sellele juurdepääsu tõkestanud, kui see materjal on üldsusele kättesaadav. Kui ELi keskus leiab, et teenuseosutaja ei ole materjali kiiresti eemaldanud ega sellele juurdepääsu tõkestanud, teavitab ta sellest peamise tegevuskoha järgset koordineerivat asutust.

Artikkel 49

Otsingud ja teatamine

1.ELi keskusel on õigus teha veebimajutusteenustes otsinguid, et tuvastada avalikult kättesaadava laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamine, kasutades asjakohaseid näitajaid, mis on saadud artikli 44 lõike 1 punktides a ja b osutatud näitajate andmebaasist, järgmistel juhtudel:

a)kui seda taotletakse ohvri toetamiseks, et kontrollida, kas veebimajutusteenuste pakkuja on eemaldanud kooskõlas artikli 21 lõike 4 punktiga c ühe või mitu konkreetset teadaolevat laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali, mis kujutab (kujutavad) ohvrit, või tõkestanud sellele (neile) juurdepääsu;

b)kui seda taotletakse mõne koordineeriva asutuse abistamiseks, et teha kindlaks võimalik vajadus anda seoses konkreetse teenusega tuvastamis- või eemaldamiskorraldus või kontrollida koordineeriva asutuse poolt artikli 25 lõike 7 punktide c ja d kohaselt antud tuvastamis- või eemaldamiskorralduse tõhusust.

2.ELi keskusel on pärast lõikes 1 osutatud otsingute tegemist õigus teavitada veebimajutusteenuste pakkujaid sellest, et nende teenustes leidub üks või mitu konkreetset teadaolevat laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali, ning esitada taotlus, et nad eemaldaksid sellise materjali või tõkestaksid sellele juurdepääsu, et teenuseosutajad saaksid seda taotlust vabatahtlikult arvesse võtta.

Taotluses esitatakse selgelt ELi keskuse identifitseerimisandmed ja kontaktpunkt, materjali(de) tuvastamiseks vajalik teave ning taotluse põhjused. Taotluses tuleb samuti selgelt märkida, et see on mõeldud teenuseosutajale vabatahtlikuks arvessevõtmiseks.

3.Kui liikmesriigi pädev õiguskaitseasutus seda taotleb, eesmärgiga vältida sekkumist laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude ennetamise, tuvastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise toimingutesse, jätab ELi keskus teavituse esitamata nii kauaks, kuni see on sekkumise vältimiseks vajalik, kuid mitte kauemaks kui 18 kuud.

Artikkel 50

Tehnoloogia, teave ja eksperditeadmised

1.ELi keskus teeb kättesaadavaks tehnoloogia, mida veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad võivad tasuta omandada, paigaldada ja kasutada, täites vajaduse korral mõistlikke litsentsimistingimusi, et järgida artikli 10 lõike 1 kohaseid tuvastamiskorraldusi.

Sel eesmärgil koostab ELi keskus tehnoloogialahenduste loetelud, võttes arvesse käesoleva määruse ja eelkõige artikli 10 lõikes 2 sätestatud nõudeid.

Enne konkreetsete tehnoloogialahenduste lisamist kõnealustesse loeteludesse küsib ELi keskus oma tehnoloogiakomitee ja Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamust. Tehnoloogiakomitee ja Euroopa Andmekaitsenõukogu esitavad oma arvamuse kaheksa nädala jooksul. Seda ajavahemikku võib vajadusel pikendada kuue nädala võrra, võttes arvesse küsimuse keerukust. Tehnoloogiakomitee ja Euroopa Andmekaitsenõukogu teavitavad ELi keskust tähtaja pikendamisest ühe kuu jooksul alates konsulteerimistaotluse saamisest ning teatavad tähtaja pikendamise põhjused.

2.ELi keskus kogub, registreerib ja analüüsib asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamisega seotud küsimuste kohta, ja teeb selle kättesaadavaks; see sisaldab eelkõige järgmist:

a)teave, mis on saadud keskuse käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel seoses internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamise, sellest teatamise, vastava materjali eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamisega;

b)lõikes 3 osutatud teadustööst, vaatlustest ja uuringutest saadud teave;

c)liikmesriikide asutuste, muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide pädevate asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, uurimiskeskuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide teadusuuringute või muu tegevuse tulemusel saadud teave.

3.Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, korraldab ELi keskus teadustööd, vaatlusi ja uuringuid, osaleb nendes või soodustab neid kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel, kui see on asjakohane ja kooskõlas keskuse prioriteetide ja iga-aastase tööprogrammiga.

4.ELi keskus esitab omal algatusel või asjaomase asutuse taotlusel lõikes 2 osutatud teabe ning lõikes 3 osutatud teadustööst, vaatlustest ja uuringutest saadud teabe, sealhulgas selle teabe analüüsi, ning oma arvamused internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamisega seotud küsimuste kohta muudele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, koordineerivatele asutustele, liikmesriikide muudele pädevatele asutustele ja muudele avaliku sektori asutustele. Vajaduse korral teeb ELi keskus sellise teabe üldsusele kättesaadavaks.

5.ELi keskus töötab välja kommunikatsioonistrateegia ja edendab dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide ning veebimajutusteenuste pakkujate või isikutevahelise side teenuste osutajatega, et suurendada üldsuse teadlikkust internetis toimuvast laste seksuaalsest väärkohtlemisest ning sellise väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise meetmetest.

3. jagu

Teabe töötlemine

Artikkel 51

Töötlemistoimingud ja andmekaitse

1.ELi keskus võib töödelda isikuandmeid niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.ELi keskus töötleb isikuandmeid, kui see on rangelt vajalik järgmistel eesmärkidel:

a)et esitada arvamusi artikli 7 lõikes 3 osutatud kavandatavate tuvastamiskorralduste kohta;

b)et teha koostööd koordineerivate asutustega ja vastata nende taotlustele seoses kavandatud blokeerimiskorraldustega, nagu on osutatud artikli 16 lõikes 2;

c)et võtta vastu ja menetleda talle artikli 17 lõike 3 kohaselt edastatud blokeerimiskorraldusi;

d)et teha vastavalt artiklitele 20 ja 21 koordineerivate asutustega koostööd selliste ülesannete täitmiseks, mis on seotud ohvrite õigusega teabele ja abile;

e)et pidada ajakohastatud registrit asjaomaste infoühiskonna teenuste osutajate kontaktpunktide ja esindajate kohta, nagu see on ette nähtud artikli 23 lõikega 2 ja artikli 24 lõikega 6;

f)et luua koordineerivate asutuste ja nende kontaktpunktide veebipõhine register, millele on osutatud artikli 25 lõikes 6, ja seda hallata;

g)et osutada koordineerivatele asutustele abi vastavalt artikli 25 lõikele 7;

h)et abistada komisjoni, kes on esitanud taotluse seoses oma ülesannetega artiklis 37 osutatud koostöömehhanismi raames;

i)et luua, ajakohastada ja hallata artiklis 44 osutatud näitajate andmebaase;

j)et luua, ajakohastada ja hallata artiklis 45 osutatud teadete andmebaasi;

k)et võimaldada näitajate ja teadete andmebaasidele juurdepääs ja teha selle juurdepääsu üle järelevalvet vastavalt artiklile 46;

l)et rakendada andmekvaliteedi kontrolli meetmeid kooskõlas artikli 46 lõikega 7;

m)et hinnata ja menetleda võimaliku internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise teateid kooskõlas artikliga 48;

n)et teha koostööd Europoli ja partnerorganisatsioonidega vastavalt artiklitele 53 ja 54, sealhulgas ohvrite tuvastamisega seotud ülesannete täitmisel;

o)et koostada statistikat kooskõlas artikliga 83.

3.ELi keskus säilitab lõikes 2 osutatud isikuandmeid ainult siis ja senikaua, kui see on rangelt vajalik lõikes 2 loetletud kohaldatavate eesmärkide saavutamiseks.

4.ELi keskus tagab, et isikuandmeid säilitatakse turvalisel viisil ning et säilitamisel kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi kaitsemeetmeid. Nende kaitsemeetmetega tagatakse eelkõige, et isikuandmetele on juurdepääs ja neid saab töödelda ainult sel eesmärgil, milleks neid säilitatakse, ning et saavutatakse kõrge turvalisuse tase ja et isikuandmed kustutatakse, kui need ei ole kohaldatavate eesmärkide saavutamiseks enam rangelt vajalikud. ELi keskus vaatab kaitsemeetmed korrapäraselt läbi ja kohandab neid vajaduse korral.

4. jagu

Koostöö

Artikkel 52

Kontaktametnikud

1.Iga koordineeriv asutus määrab vähemalt ühe kontaktametniku, kes on ELi keskuse peamine kontaktpunkt asjaomases liikmesriigis. Kontaktametnikud võib lähetada ELi keskusesse. Kui määratud on mitu kontaktametnikku, määrab koordineeriv asutus neist ühe peakontaktametnikuks.

2.Kontaktametnikud aitavad vahetada teavet ELi keskuse ja nad kontaktametniku funktsiooni täitma määranud koordineerivate asutuste vahel. Kui ELi keskus saab artikli 12 kohaselt esitatud teateid uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali võimaliku levitamise või laste võimaliku ahvatlemise kohta seksuaalsuhte eesmärgil, toetavad pädeva liikmesriigi määratud kontaktametnikud materjali või vestluse ebaseaduslikkuse kindlakstegemise protsessi kooskõlas artikli 36 lõikega 1.

3.Kontaktametnike ELi keskusega seotud õigused ja kohustused määrab kindlaks haldusnõukogu. Kontaktametnikel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

4.Kui ELi keskusesse lähetatakse kontaktametnikke, katab ELi keskus kulud, mis on seotud neile hoones vajalike ruumide tagamisega ja kontaktametnike ülesannete täitmiseks piisava toe pakkumisega. Kõik muud kontaktametnike määramise ja nende ülesannete täitmisega seotud kulud kannab nad seda funktsiooni täitma määranud koordineeriv asutus.

Artikkel 53

Koostöö Europoliga

1.Kui see on vajalik tema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, teeb ELi keskus vastavate volituste piires koostööd Europoliga.

2.Europol ja ELi keskus tagavad üksteisele võimalikult täieliku juurdepääsu asjakohasele teabele ja teabesüsteemidele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja kooskõlas sellist juurdepääsu reguleerivate liidu õigusaktidega.

Ilma et see piiraks tegevdirektori kohustusi, maksimeerib ELi keskus tegevuse tõhusust, jagades Europoliga haldusülesandeid, sealhulgas personalijuhtimise, infotehnoloogia ja eelarve täitmisega seotud ülesandeid.

3.Koostöö tingimused ja töökord sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

Artikkel 54

Koostöö partnerorganisatsioonidega

1.Kui see on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik, võib ELi keskus teha koostööd organisatsioonide ja võrgustikega, kellel on teavet ja eksperditeadmisi internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamisega seotud küsimustes, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori osalusega organisatsioonidega.

2.ELi keskus võib sõlmida lõikes 1 osutatud organisatsioonidega vastastikuse mõistmise memorandumeid, milles sätestatakse koostöö tingimused.

5. jagu

Organisatsioon

Artikkel 55

Haldus- ja juhtimisstruktuur

ELi keskuse haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad

a)haldusnõukogu, kes täidab artiklis 57 sätestatud ülesandeid;

b)juhatus, kes täidab artiklis 62 sätestatud ülesandeid;

c)tegevdirektor, kes täidab artiklis 64 sätestatud ülesandeid;

d)nõuanderühmana tegutsev tehnoloogiakomitee, kes täidab artiklis 66 sätestatud ülesandeid.

1. osa. Haldusnõukogu

Artikkel 56

Haldusnõukogu koosseis

1.Haldusnõukogusse kuulub hääleõiguslike liikmetena üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat.

2.Haldusnõukogusse kuulub ka üks Euroopa Parlamendi määratud sõltumatu ekspertvaatleja, kellel ei ole hääleõigust.

Europol võib haldusnõukogu eesistuja taotlusel määrata Europoliga seotud küsimustes vaatlejaks haldusnõukogu koosolekutel osaleva esindaja.

3.Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab täisliiget tema puudumise korral.

4.Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele laste seksuaalse väärkohtlemisega võitlemise valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Liikmesriigid nimetavad oma koordineeriva asutuse esindaja nelja kuu jooksul alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Kõik haldusnõukogus esindatud pooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõikide poolte eesmärk peab olema saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

5.Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada.

Artikkel 57

Haldusnõukogu ülesanded

1.Haldusnõukogu

a)annab ELi keskuse tegevusele üldise suuna;

b)aitab hõlbustada tõhusat koostööd koordineerivate asutustega ja nende vahel;

c)võtab vastu eeskirjad oma liikmete, samuti tehnoloogiakomitee ja mis tahes muu enda asutatud nõuanderühma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja haldamiseks ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni;

d)võtab vastu juhatuse tegevuse hindamisaruande, millele on osutatud artikli 61 lõikes 2;

e)võtab vastu ja avaldab oma kodukorra;

f)nimetab tehnoloogiakomitee ja mis tahes muu nõuanderühma liikmed;

g)võtab tegevdirektori esitatud arvamuse projekti alusel vastu arvamused artikli 7 lõikes 4 osutatud kavandatavate tuvastamiskorralduste kohta;

h)võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artikli 77 lõikes 3 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt.

Artikkel 58

Haldusnõukogu esimees

1.Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 59

Haldusnõukogu koosolekud

1.Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3.Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas. Haldusnõukogu koosolek toimub esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4.Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib huvi pakkuda.

5.Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

6.ELi keskus osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenust.

Artikkel 60

Haldusnõukogu hääletuskord

1.Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab haldusnõukogu otsused vastu oma liikmete absoluutse häälteenamusega.

2.Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema hääleõigust kasutada tema asendaja.

3.Tegevdirektor hääletamisel ei osale.

4.Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. osa. Juhatus

Artikkel 61

Juhatuse koosseis ja ametisse nimetamine

1.Juhatus koosneb haldusnõukogu esimehest ja aseesimehest, kahest muust haldusnõukogu liikmest, kelle haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast, ja kahest komisjoni esindajast haldusnõukogus. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees.

Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

2.Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Juhatuse esimehe ja viie liikme nelja-aastase ametiaja lõpule eelneva 12 kuu jooksul hindab haldusnõukogu või selle liikmete seast valitud väiksem komitee, kuhu kuulub ka komisjoni esindaja, juhatuse töö tulemuslikkust. Hindamisel võetakse arvesse juhatuse liikmete töö tulemuslikkust ning ELi keskuse tulevasi ülesandeid ja probleeme. Selle hinnangu põhjal võib haldusnõukogu nende ametiaega ühe korra pikendada.

Artikkel 62

Juhatuse ülesanded

1.Juhatus vastutab ELi keskusele artikli 43 kohaselt antud ülesannete üldise planeerimise ja täitmise eest. Juhatus võtab vastu kõik ELi keskuse otsused, välja arvatud need otsused, mille peab artikli 57 kohaselt vastu võtma haldusnõukogu.

2.Peale selle on juhatusel järgmised ülesanded:

a)võtta igal aastal 30. novembriks tegevdirektori ettepaneku alusel vastu ühtse programmidokumendi projekt ning edastada see teavitamise eesmärgil järgmise aasta 31. jaanuariks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; samamoodi tuleb toimida dokumendi kõigi ajakohastatud versioonidega;

b)võtta vastu ELi keskuse aastaeelarve projekt ja täita muid ELi keskuse eelarvega seotud ülesandeid;

c)hinnata ELi keskuse iga-aastast konsolideeritud tegevusaruannet, sealhulgas ameti ülesannete täimise ülevaadet, aruanne vastu võtta, edastada see iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne avalikustada;

d)võtta vastu pettusevastane strateegia, mis on proportsionaalne pettuseriskiga, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasu, samuti tõhususe suurendamise ja koostoime strateegia, kolmandate riikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö strateegia ning organisatsiooni juhtimise ja sisekontrollisüsteemide strateegia;

e)võtta vastu eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks;

f)võtta vastu oma töökord;

g)kasutada ELi keskuse personali suhtes volitusi, mis on personalieeskirjadega antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning muude teenistujate teenistustingimustega antud töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule 51 (edaspidi „ametisse nimetaja volitused“);

h)võtta vastu asjakohased rakenduseeskirjad, et jõustada personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2;

i)nimetada kooskõlas artikliga 65 ametisse tegevdirektor ja ta ametist vabastada;

j)nimetada vastavalt personalieeskirjadele ning muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja ning kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

k)tagada piisavad järelmeetmed järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistest;

l)võtta vastu ELi keskuse suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

m)teha kõik otsused ELi keskuse sisemiste struktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta;

n)nimetada ametisse andmekaitseametnik;

o)võtta pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist vastu sisesuunised, milles täpsustatakse täiendavalt teabe töötlemise korda vastavalt artiklile 51;

p)anda luba artikli 53 lõikes 3 ja artikli 54 lõikes 2 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimiseks.

3.Lõike 2 punktides g ja h nimetatud volitustega seoses võtab juhatus kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikele 1 ja teenistustingimuste artiklile 6 tugineva otsuse, millega delegeerib asjaomased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

4.Kui erandlikud asjaolud seda nõuavad, võib juhatus oma otsusega ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused ning kasutada neid ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või mis tahes muule töötajale peale tegevdirektori.

5.Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eeskätt haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta.

Artikkel 63

Juhatuse hääletamisreeglid

1.Juhatuse otsused võetakse vastu selle liikmete lihthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Esimehel on võrdsete häälte korral otsustav hääl.

2.Komisjoni esindajatel on hääleõigus siis, kui arutatakse ja võetakse vastu otsuseid artikli 62 lõike 2 punktides a–l ja p osutatud küsimustes. Artikli 62 lõike 2 punktides f ja g osutatud otsuste tegemisel on igal komisjoni esindajal üks hääl. Artikli 62 lõike 2 punktides b–e, h–l ja p osutatud otsuseid võib teha ainult siis, kui komisjoni esindajad hääletavad asjaomaste otsuste poolt. Artikli 62 lõike 2 punktis a mainitud otsuste tegemisel on komisjoni esindajate nõusolek vajalik üksnes otsuse nende osade puhul, mis ei puuduta ELi keskuse iga-aastast ega mitmeaastast tööprogrammi.

Juhatuse kodukorras nähakse ette üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige asjaolud, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

3. osa. Tegevdirektor

Artikkel 64

Tegevdirektori kohustused

1.Tegevdirektor juhib ELi keskust. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.Tegevdirektor annab oma ülesannete täitmisest aru Euroopa Parlamendile selle taotluse korral. Tegevdirektori võib kutsuda oma ülesannete täitmisest aru andma ka nõukogu.

3.Tegevdirektor on ELi keskuse seaduslik esindaja.

4.Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega ELi keskusele pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige vastutab tegevdirektor järgmise eest:

a)ELi keskuse igapäevane juhtimine;

b)haldusnõukogus vastuvõetavate otsuse ettevalmistamine;

c)haldusnõukogu otsuste rakendamine;

d)ühtse programmidokumendi koostamine ja selle esitamine juhatusele pärast komisjoniga konsulteerimist;

e)ühtse programmidokumendi rakendamine ja juhatusele rakendamise kohta aru andmine;

f)ELi keskuse iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande koostamine ja selle esitamine juhatusele hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

g)järelmeetmete võtmiseks tegevuskava koostamine sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri (EPPO) juurdluste järelduste kohaselt ning tehtud edusammudest aru andmine kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele;

h)liidu finantshuve kaitsmine, kohaldades pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ennetusmeetmeid, ilma et see piiraks OLAFi ja EPPO juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise avastamise korral sisse alusetult makstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tulemuslikke, proportsionaalseid ning hoiatavaid halduskaristusi, muu hulgas rahalisi karistusi;

i)pettusevastase strateegia, tõhususe suurendamise ja koostoime strateegia, kolmandate riikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö strateegia ning ELi keskuse organisatsiooni juhtimise ja sisekontrollisüsteemide strateegia koostamine ning nende esitamine juhatusele heakskiitmiseks;

j)ELi keskuse suhtes kohaldatavate finantsreeglite eelnõu ettevalmistamine;

k)ELi keskuse tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamine ja eelarve täitmine;

l)IT-turbe strateegia koostamine ja rakendamine, et tagada ELi keskuse arendatud või hangitud IT-taristu, süsteemide ja teenuste piisav riskijuhtimine ja IT-turbe piisav rahastamine;

m)ELi keskuse iga-aastase tööprogrammi rakendamine juhatuse kontrolli all;

n)ELi keskuse ühtse programmidokumendi osana keskuse tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamine ning ELi keskuse eelarve täitmine vastavalt artiklile 67;

o)kogu ELi keskuse tegevust käsitleva aruande projekti koostamine, käsitledes eraldi jaos finants- ja haldusküsimusi;

p)ELi keskusesse asjakohaste oskuste ja kogemustega töötajate värbamise toetamine ning seejuures soolise tasakaalu tagamine.

5.Kui erakorralised asjaolud seda nõuavad, võib tegevdirektor otsustada paigutada ühe või mitu töötajat teise liikmesriiki, et täita ELi keskuse ülesandeid tõhusamalt, tulemuslikumalt ja sidusamalt. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku büroo, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt eelneva nõusoleku. Otsus põhineb asjakohasel kulude-tulude analüüsil, milles tuuakse eelkõige esile otsuse lisaväärtus ja täpsustatakse kohaliku büroo tegevuse ulatus; kohaliku büroo tegevus peab toimuma viisil, mis väldib tarbetuid kulusid ja ELi keskuse haldusülesannete dubleerimist. Asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega) võidakse sõlmida peakorterileping.

Artikkel 65

Tegevdirektor

1.Tegevdirektor võetakse tööle ELi keskuse ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

3.Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ELi keskust juhatuse esimees.

4.Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Kuus kuud enne tegevdirektori ametiaja lõppu korraldab komisjon hindamise, milles võetakse arvesse hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ELi keskuse edasisi ülesandeid ja probleeme.

5.Komisjoni ettepanekul, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib juhatus pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viieks aastaks.

6.Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda uues valikumenetluses sama ametikoha täitmiseks.

7.Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes juhatuse otsusega komisjoni ettepaneku põhjal.

8.Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise või ametist vabastamise otsused teeb juhatus oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

5. alajagu. Tehnoloogiakomitee

Artikkel 66

Tehnoloogiakomitee moodustamine ja ülesanded

1.Tehnoloogiakomitee koosneb tehnilistest ekspertidest, kelle nimetab nende tipptaset ja sõltumatust silmas pidades ametisse haldusnõukogu pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Tehnoloogiakomitee liikmete ametisse nimetamise ja komitee toimimise kord määratakse kindlaks haldusnõukogu töökorras ja see kord avalikustatakse.

3.Komitee liikmed on sõltumatud ja tegutsevad avalikes huvides. Komitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja ELi keskus ajakohastab seda oma veebilehel.

4.Kui liige ei täida enam sõltumatuse kriteeriume, teavitab ta sellest haldusnõukogu. Teise võimalusena võib haldusnõukogu vähemalt ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu, ja kutsuda asjaomase isiku tagasi. Haldusnõukogu nimetab kooskõlas tavaliikmete ametissemääramise menetlusega järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme.

5.Tehnoloogiakomitee liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib ühe korra pikendada.

6.Tehnoloogiakomitee teeb järgmist:

a)aitab koostada ELi keskuse arvamusi, millele on osutatud artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktis d;

b)toetab ELi keskust koordineerivate asutuste, haldusnõukogu, juhatuse ja tegevdirektori abistamisel tehnoloogia kasutamisega seotud küsimustes;

c)pakub taotluse korral asutusesiseselt eksperditeadmisi küsimustes, mis on seotud tehnoloogia kasutamisega internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tuvastamiseks.

6. jagu

Eelarve koostamine ja struktuur

1. alajagu

Ühtne programmidokument

Artikkel 67

Eelarve koostamine ja täitmine

1.Tegevdirektor koostab igal aastal ELi keskuse järgmise eelarveaasta kulude ja tulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu, ning edastab selle juhatusele.

2.Eelarvestuse projekti põhjal võtab juhatus vastu ELi keskuse järgmise majandusaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti ja edastab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3.Juhatus edastab ELi keskuse tulude ja kulude eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga aasta 31. märtsiks.

4.Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos liidu üldeelarve projektiga.

5.Eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestusliku summa, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad liidu poolt ELi keskuse toetuseks eraldatavad assigneeringud.

7.Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ELi keskuse ametikohtade loetelu.

8.Juhatus võtab vastu ELi keskuse eelarve. Eelarve muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

9.Tegevdirektor vastutab ELi keskuse eelarve täitmise eest.

10.Tegevdirektor edastab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogu asjakohase teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta.

Artikkel 68

Finantsreeglid

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ELi keskuse suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Finantsreeglid ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) 2019/715, 52 välja arvatud juhul, kui see on ELi keskuse toimimiseks konkreetselt vajalik ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

1.

2. alajagu

Eelarve esitusviis, täitmine ja kontroll

Artikkel 69

Eelarve

1.Igal majandusaastal, mis vastab kalendriaastale, koostatakse ELi keskuse kõigi tulude ja kulude eelarvestus ja esitatakse see ELi keskuse eelarves, milles tulud ja kulud on tasakaalus.

2.Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ELi keskuse tulud liidu toetusest, mis on kantud liidu üldeelarvesse.

3.ELi keskus võib saada liidu rahalisi vahendeid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 68 osutatud finantsreeglitega ning liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega.

4.ELi keskuse kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

5.Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate suuremahuliste projektidega, võib jaotada mitut aastat hõlmavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Artikkel 70

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.ELi keskuse peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.

2.ELi keskus esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aasta N+1 31. märtsiks.

3.Komisjoni peaarvepidaja saadab ELi keskuse aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamisaruannetega, kontrollikojale aasta N+1 31. märtsiks.

4.Haldusnõukogu esitab ELi keskuse aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse.

5.ELi keskuse peaarvepidaja edastab aasta N lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele aasta N + 1 1. juuliks.

6.Aasta N lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

7.Tegevdirektor saadab kontrollikojale selle aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta vastuse aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8.Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase nõudmisel kogu teabe, mida on vaja aasta N eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

9.Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 1 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

7. jagu

Töötajad

Artikkel 71

Üldsätted

1.Kõigis käesoleva määrusega hõlmamata küsimustes kohaldatakse ELi keskuse suhtes personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ja muid eeskirju, mis on kõnealuste personalieeskirjade jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppega vastu võetud.

2.Juhatus võtab komisjoni nõusolekul ja personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras vastu vajalikud rakendusmeetmed.

3.ELi keskuse töötajatel, eelkõige internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamise, sellest teatamise ja seda kujutava materjali kõrvaldamisega seotud valdkondades töötavatel töötajatel on juurdepääs asjakohasele nõustamisele ja vajalikele tugiteenustele.

Artikkel 72

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1.ELi keskus võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid töötajaid, kellele ta ei ole tööandja.

2.Juhatus võtab vastu normid, mis käsitlevad liikmesriikide töötajaid, sealhulgas artiklis 52 osutatud kontaktametnikke, kes lähetatakse ELi keskusesse, ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele. Eelkõige peavad need normid sisaldama selliste lähetustega seotud rahastamiskorda, sealhulgas kindlustuse ja koolitusega seotud korda. Kõnealustes normides tuleb arvestada sellega, et töötajad lähetatakse ja neid rakendatakse ELi keskuse töötajatena. Normid sisaldavad lähetamistingimusi käsitlevaid sätteid. Vajaduse korral püüab juhatus tagada kooskõla koosseisuliste töötajate lähetuskulude hüvitamise suhtes kohaldatavate normidega.

Artikkel 73

Privileegid ja immuniteedid

ELi keskuse ja selle personali suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Kontaktametnike ja nende pereliikmete privileegid ja immuniteedid sõltuvad ELi keskuse asukoha liikmesriigi ja teiste liikmesriikide vahelisest kokkuleppest. Kõnealuse kokkuleppega nähakse ette sellised privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 74

Ametisaladuse hoidmise kohustus

1.Haldusnõukogu ja juhatuse liikmetel ning kõigil ELi keskuse töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel ELi keskuse heaks lepingu alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 isegi pärast nende ametikohustuste lõppemist.

2.Juhatus tagab, et isikute suhtes, kes osutavad ELi keskuse ülesannetega seotud teenuseid kas otseselt või kaudselt, alaliselt või ajutiselt, sh ametnike ja muude juhatuse antud volitustega või koordineerivate asutuste poolt selleks määratud isikute suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatutega samaväärseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.

3.ELi keskus kehtestab lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsusnõuete rakendamiseks praktilise korra.

4.ELi keskus kohaldab komisjoni otsust (EL, Euratom) 2015/444 53 .

Artikkel 75

Julgeolekunormid salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitseks

1.ELi keskus võtab vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 54 ja (EL, Euratom) 2015/444. ELi keskuse julgeolekunormid peavad hõlmama muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta. Juhatus võtab ELi keskuse julgeolekunormid vastu pärast seda, kui komisjon on need heaks kiitnud.

2.Halduskokkulepete sõlmimine salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi asjaomaste asutustega või selliste kokkulepete puudumise korral ELi salastatud teabe erakorraline ühekordne avaldamine nimetatud asutustele toimub üksnes komisjoni eelneval loal.

8. jagu

Üldsätted

Artikkel 76

Keeltekasutuse kord

ELi keskuse suhtes kohaldatakse määrust nr 1 55 . ELi keskuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 77

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.ELi keskuse valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001 56 . Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud normid kõnealuse määruse kohaldamiseks.

2.ELi keskuses toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725. Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida ELi keskus võtab kõnealuse määruse kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad ELi keskuse andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

3.ELi keskus võib osaleda teabevahetuses omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses. Teabevahetust korraldatakse kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitamis- ja levitamiskavadega.

Artikkel 78

Pettusevastased meetmed

1.Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 57 .

2.ELi keskus ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta kuue kuu jooksul alates [artiklis 82 esitatud tegevuse alguse kuupäev] ja võtab kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi kasutades viivitamata vastu oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3.Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ELi keskuselt liidu vahendeid.

4.OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 58 sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ELi keskuse rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

5.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamist, sisaldavad ELi keskuse koostöölepingud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, muud lepingud ning toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

Artikkel 79

Vastutus

1.ELi keskuse lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.ELi keskuse sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel kohtuotsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab ELi keskus vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele mis tahes kahju, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.Keskuse töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 80

Haldusjuurdlused

ELi keskuse tegevuse suhtes toimetab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 kohaselt juurdlusi ka Euroopa Ombudsman.

Artikkel 81

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.Vajalikud kokkulepped ELi keskusele asukoha liikmesriigis antavate ruumide ja pakutavate töövahendite kohta ning erinormid, mida kohaldatakse asukoha liikmesriigis tegevdirektori, juhatuse liikmete, ELi keskuse töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes, sätestatakse ELi keskuse ja asukoha liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist ja hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

2.ELi keskuse asukoha liikmesriik tagab ELi keskuse sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 82

ELi keskuse tegevuse alustamine

1.Komisjon vastutab ELi keskuse loomise ja esialgse toimimise eest seni, kuni juhatus on vastavalt artikli 65 lõikele 2 ametisse nimetanud tegevdirektori ja viimane on asunud täitma oma ülesandeid. Selleks

a)võib komisjon määrata komisjoni ametniku, kes tegutseb ajutise tegevdirektorina ja täidab tegevdirektorile määratud ülesandeid;

b)on ajutisel tegevdirektoril erandina artikli 62 lõike 2 punktist g ja kuni artikli 62 lõikes 4 osutatud otsuse vastuvõtmiseni ametisse nimetaja volitused;

c)võib komisjon pakkuda ELi keskusele abi eelkõige sellega, et lähetab komisjoni ametnikke täitma ELi keskuse ülesandeid ajutise tegevdirektori või tegevdirektori juhtimisel;

d)võib ajutine tegevdirektor lubada kõigi ELi keskuse eelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib pärast ELi keskuse ametikohtade loetelu vastuvõtmist sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid.

V PEATÜKK

ANDMETE KOGUMINE JA LÄBIPAISTVUSARUANDLUS

Artikkel 83

Andmete kogumine

1.Veebimajutusteenuse pakkujad, isikutevahelise side teenuste osutajad ja internetiühenduse teenuste osutajad koguvad andmeid järgmiste teemade kohta ja teevad selle teabe taotluse korral ELi keskusele kättesaadavaks:

a)kui teenuseosutaja suhtes on antud artikli 7 kohane tuvastamiskorraldus:

–korralduse täitmiseks võetud meetmed, sealhulgas selleks kasutatav tehnoloogia ja ettenähtud kaitsemeetmed;    

–internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamiseks kasutatava tehnoloogia veamäärad ning vigade vältimiseks või parandamiseks võetud meetmed;

–kaebused ja juhtumid, mille kasutajad on esitanud seoses korralduse täitmiseks võetud meetmetega, otse teenuseosutajale esitatud kaebuste arv, õigusasutusele esitatud kohtuasjade arv, nende kaebuste ja kohtuasjade alus, nende kaebuste kohta tehtud otsused ja sellistel juhtudel otsuste tegemiseks keskmiselt kulunud aeg ning nende juhtumite arv, mil need otsused hiljem tühistati;

b)teenuseosutajale kooskõlas artikliga 14 antud eemaldamiskorralduste arv ja keskmine aeg, mis kulub laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava(te) kõnealus(t)e materjali(de) eemaldamiseks või sellele/nendele juurdepääsu tõkestamiseks;

c)need laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavad materjalid kokku, mille teenuseosutaja on eemaldanud või millele juurdepääsu tõkestanud, jaotatuna selle järgi, kas need on eemaldatud või juurdepääs nendele tõkestatud eemaldamiskorralduse või pädeva asutuse, ELi keskuse või kolmanda isiku esitatud teate alusel või teenuseosutaja omal algatusel;

d)teenuseosutajale kooskõlas artikliga 16 antud blokeerimiskorralduste arv;

e)nende juhtude arv, mil teenuseosutaja tugines artikli 8 lõikele 3, artikli 14 lõigetele 5 või 6 või artikli 17 lõikele 5, ja põhjused.

2.Koordineerivad asutused koguvad andmeid järgmiste teemade kohta ja teevad selle teabe ELi keskusele taotluse korral kättesaadavaks:

a)ELi keskuse poolt artikli 48 lõike 3 kohaselt edastatud, internetis toimuvat võimalikku laste seksuaalset väärkohtlemist käsitlevate teadete suhtes võetud järelmeetmed, täpsustades iga teate kohta:

–kas teatamine viis kriminaaluurimise algatamiseni, aitas kaasa käimasolevale uurimisele, viis muude meetmete võtmiseni või ei viinud meetmete võtmiseni;

–kui teatamine viis kriminaaluurimise algatamiseni või aitas kaasa käimasolevale uurimisele, siis uurimise hetkeseis või tulemus, sealhulgas see, kas juhtum lõpetati kohtueelses etapis, kas juhtum tõi kaasa karistuste määramise, kas ohvrid tuvastati ja päästeti ning kui jah, siis nende arv eristatuna soo ja vanuse alusel, ning kas on vahistatud kahtlusaluseid ja kas kuriteo toimepanijad on süüdi mõistetud, ning kui on, siis nende arv;

–kui teatamine viis mõne muu meetme võtmiseni, siis meetme liik, hetkeseis või tulemus ning meetme võtmise põhjused;

–kui meetmeid ei võetud, siis põhjused, miks seda ei tehtud;

b)kõige olulisemad ja korduvad internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise riskid, millest veebimajutusteenuse pakkujad ja isikutevahelise side teenuste osutajad on kooskõlas artikliga 3 teatanud või mis on kindlaks tehtud koordineerivale asutusele kättesaadava muu teabe põhjal;

c)loetelu veebimajutusteenuse pakkujatest ja isikutevahelise side teenuste osutajatest, kellele koordineeriv asutus on andnud tuvastamiskorralduse vastavalt artiklile 7;

d)artikli 7 kohaselt antud tuvastamiskorralduste arv teenuseosutajate ja internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise liikide kaupa ning selliste juhtumite arv, mille korral teenuseosutaja tugines artikli 8 lõikele 3;

e)loetelu veebimajutusteenuse pakkujatest, kellele koordineeriv asutus on andnud eemaldamiskorralduse vastavalt artiklile 14;

f)artikli 14 kohaselt antud eemaldamiskorralduste arv teenuseosutajate kaupa, laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali eemaldamiseks või sellele juurdepääsu tõkestamiseks vajalik aeg ning selliste juhtumite arv, mille korral teenuseosutaja tugines artikli 14 lõigetele 5 ja 6;

g)artikli 16 kohaselt antud blokeerimiskorralduste arv teenuseosutajate kaupa ning selliste juhtumite arv, mille korral teenuseosutaja tugines artikli 17 lõikele 5;

h)loetelu asjaomastest infoühiskonna teenustest, mille suhtes koordineeriv asutus on teinud artiklite 27, 28 või 29 kohaselt otsuse, tehtud otsuse liik ja selle tegemise põhjused;

i)juhtumid, mille korral ELi keskuse artikli 7 lõike 4 punkti d kohane arvamus erines oluliselt koordineeriva asutuse arvamusest, ning punktid, milles erinevusi esines, ja erinevuste peamised põhjused.

3.ELi keskus kogub andmeid ja koostab statistikat internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamise, sellest teatamise, vastava materjali eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kohta käesoleva määruse alusel. Eelkõige kogutakse järgmisi andmeid:

a)näitajate arv artiklis 44 osutatud näitajate andmebaasides ja selle arvu muutus võrreldes eelmiste aastatega;

b)laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali ja laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise kohta artikli 36 lõike 1 kohaselt esitatud teadete arv andmed esitanud koordineerivad asutused määranud liikmesriikide kaupa ning laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali puhul selle põhjal loodud näitajate arv ja ühtsete ressursilokaatorite arv, mis on kantud artikli 44 lõike 3 kohasesse ühtsete ressursilokaatorite loetellu;

c)artikli 12 kohaselt ELi keskusele esitatud teadete koguarv, jaotatuna teate esitanud veebimajutusteenuse pakkujate ja isikutevahelise side teenuste osutajate ning nende liikmesriikide kaupa, kelle pädevale asutusele ELi keskus teated artikli 48 lõike 3 kohaselt edastas;

d)internetis toimuv laste seksuaalne väärkohtlemine, millega teated on seotud, sealhulgas võimalike teadaolevate ja uute laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide arv ja võimalikud laste seksuaalsuhte eesmärgil ahvatlemise juhtumid, liikmesriik, kelle pädevale asutusele ELi keskus artikli 48 lõike 3 kohaselt teated edastas, ning teate esitanud teenuseosutaja pakutava asjakohase infoühiskonna teenuse liik;

e)selliste teadete arv, mida ELi keskus pidas selgelt alusetuks, nagu on osutatud artikli 48 lõikes 2;

f)liikmesriikide kaupa selliste teadete arv, mis on seotud võimaliku uue laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali ja laste ahvatlemisega seksuaalsuhte eesmärgil ning mida ei tuvastatud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjalina ja millest ELi keskust teavitati vastavalt artikli 36 lõikele 3;

g)artikli 49 lõike 1 kohaste otsingute tulemused, sealhulgas piltide, videote ja URLide arv nende liikmesriikide kaupa, kus materjali hoitakse;

h)kui samast võimalikust laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist teatati ELi keskusele kooskõlas artikliga 12 rohkem kui üks kord või see tuvastati rohkem kui ühel korral artikli 49 lõike 1 kohaste otsingute käigus, siis teatamis- või tuvastamiskordade arv;

i)ELi keskuse poolt artikli 49 lõike 2 kohaselt esitatud teadete arv ja teavitatud veebimajutusteenuse pakkujate arv;

j)nende internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ohvrite arv, keda ELi keskus abistab vastavalt artikli 21 lõikele 2, ja nende ohvrite arv, kes on taotlenud sellist abi neile puude tõttu kättesaadaval viisil.

4.Veebimajutusteenuse pakkujad, isikutevahelise side teenuste osutajad ja internetiühenduse teenuste osutajad, koordineerivad asutused ja ELi keskus tagavad, et lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud andmeid ei säilitata kauem, kui on vaja artiklis 84 osutatud läbipaistvusaruande jaoks. Säilitatavad andmed ei sisalda isikuandmeid.

5.Nad tagavad, et isikuandmeid säilitatakse turvalisel viisil ning et säilitamisel kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi kaitsemeetmeid. Nende kaitsemeetmetega tagatakse eelkõige, et andmetele on juurdepääs ja neid saab töödelda ainult sel eesmärgil, milleks neid säilitatakse, ning et saavutatakse kõrge turvalisuse tase ja see, et teave kustutatakse, kui see ei ole eesmärgi saavutamiseks enam vajalik. Nad vaatavad need kaitsemeetmed korrapäraselt läbi ja kohandavad neid vajaduse korral.

Artikkel 84

Aruanne läbipaistvuse kohta

1.Iga asjaomaste infoühiskonna teenuste pakkuja koostab igal aastal aruande oma käesolevast määrusest lähtuva tegevuse kohta. See aruanne peab sisaldama artikli 83 lõikes 1 osutatud teavet. Teenuseosutajad teevad aruandes käsitletud aastale järgneva aasta 31. jaanuariks aruande avalikkusele kättesaadavaks ja edastavad selle peamise tegevuskoha järgsele koordineerivale asutusele, komisjonile ja ELi keskusele.

2.Iga koordineeriv asutus koostab igal aastal aruande oma käesolevast määrusest lähtuva tegevuse kohta. See aruanne peab sisaldama artikli 83 lõikes 2 osutatud teavet. Asutus teeb aruandes käsitletud aastale järgneva aasta 31. märtsiks aruande avalikkusele kättesaadavaks ja edastab selle komisjonile ja ELi keskusele.

3.Kui liikmesriik on määranud artikli 25 kohaselt mitu pädevat asutust, tagab ta, et koordineeriv asutus koostab ühe aruande, mis hõlmab kõigi pädevate asutuste käesoleva määruse kohast tegevust, ning et koordineeriv asutus saab teistelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt kogu vajaliku teabe ja toetuse.

4.ELi keskus koostab tihedas koostöös koordineerivate asutustega igal aastal aruande oma käesolevast määrusest lähtuva tegevuse kohta. Sellesse aruandesse koondatakse ja selles analüüsitakse ka lõigetes 2 ja 3 osutatud aruannetes sisalduvat teavet. ELi keskus teeb aruandes käsitletud aastale järgneva aasta 30. juuniks aruande avalikkusele kättesaadavaks ja edastab selle komisjonile.

5.Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud iga-aastased läbipaistvusaruanded ei sisalda teavet, mis võib kahjustada ohvrite abistamiseks või laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude ennetamiseks, tuvastamiseks, uurimiseks või nende eest süüdistuse esitamiseks toimuvat tegevust. Need aruanded ei sisalda ka isikuandmeid.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 86 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust vajalike vormide ja üksikasjalike eeskirjadega, mis käsitlevad aruannete vormi, täpset sisu ja muid üksikasju ning lõigete 1, 2 ja 3 kohast aruandlusprotsessi.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 85

Hindamine

1.Hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohaldamise kohta aruande.

2.Hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta järel tagab komisjon oma suuniste kohase hindamise korraldamise, et hinnata ELi keskuse tegevuse tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete, juhtimise ja asukohaga. Hindamise käigus käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust ELi keskuse ülesanded muuta ja sellise võimaliku muudatuse finantsmõju.

3.Iga teise lõikes 2 osutatud hindamise käigus vaetakse ka ELi keskuse saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke ja ülesandeid, sealhulgas seda, kas ELi keskuse tegevuse jätkamine on neid eesmärke ja ülesandeid silmas pidades endiselt põhjendatud.

4.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõikes 3 osutatud hindamise tulemuste kohta aruande. Hindamistulemused avalikustatakse.

5.Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud hindamiste tegemiseks annavad koordineerivad asutused ja liikmesriigid ning ELi keskus komisjonile viimase nõudmisel teavet.

6.Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud hindamiste tegemisel võtab komisjon arvesse tema käsutuses olevaid asjakohaseid tõendeid.

7.Vajaduse korral lisatakse lõigetes 1 ja 4 osutatud aruannetele ka seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 86

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklites 3, 8, 13, 14, 17, 47 ja 84 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3, 8, 13, 14, 17, 47 ja 84 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

6.Artiklite 3, 8, 13, 14, 17, 47 ja 84 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast seda, kui õigusakt on neile teatavaks tehtud, esitanud selle suhtes vastuväidet, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 87

Komiteemenetlus

1.Artikli 39 lõikes 4 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel abistab komisjoni komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 88

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 2021/1232 tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva määruse kohaldamise kuupäev].

Artikkel 89

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama kuus kuud pärast selle jõustumist.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.    ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.    Asjaomane poliitikavaldkond

1.3.    Ettepanek käsitleb:

1.4.    Eesmärgid

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.6.    Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.    HALDUSMEETMED

2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread

3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb:

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 60  

 olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

Üldeesmärgid 

Erieesmärgid

Tulemusnäitajad 

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA – [PP/KK]AAAA.

    Finantsmõju ajavahemikul AAAA–AAAA.

☒ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab viieaastast ajavahemikku alates 2025. aastast,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 61  

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

 finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud organitele;

 avalik-õiguslikele asutustele;

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neil on piisavad finantstagatised;

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellel on piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende leevendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele*

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Laste seksuaalne väärkohtlemine			2022	2023	2024	2025 63	2026	2027	2021.–2027. AASTA MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU	2028	2029	2030
Jaotis 1:	Kulukohustused	(1)				11,122	10,964	16,497	38,583	22,269	26,694	28,477
	Maksed	(2)				11,122	10,964	16,497	38,583	22,269	26,694	28,477
Jaotis 2:	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Jaotis 3:	Kulukohustused	(3a)
	Maksed	(3b)
Laste seksuaalse väärkohtlemise assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1 + 1a + 3a				11,122	10,964	16,497	38,583	22,269	26,694	28,477
	Maksed	= 2 + 2a + 3b				11,122	10,964	16,497	38,583	22,269	26,694	28,477

*Märkus: Kõik arvutused on tehtud oletuslikult ja lähtuvalt Brüsselist, kuna ELi keskuse asukoht ei ole veel kindlaks määratud. ELi keskuse asutamise käivitusperioodiks on hinnatud viis aastat, mis algavad 2025. aastal, ning keskuse täielik tegevussuutlikkus saavutatakse 2029. aasta lõpuks; 2030. aastal, mil tuleb välja maksta esimene täisaasta personalikulu, on keskuse kogukulude summa 28,477 miljonit eurot. Keskuse üldeelarve suureneb inflatsiooni katteks igal aastal 2 %.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,201

1,440

1,834

1,527

1,221

1,245

7,468

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse asutuse assigneeringutele

    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes

3.2.3.Hinnanguline mõju laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitlus asutuse inimressurssidele

Ülevaade

    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)	1,166	3,229	5,547	9,942	7,956	9,919	11,037
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)	0,500	1,445	2,687	4,631	3,978	4,779	5,151
Lepingulised töötajad	0,226	0,690	1,173	2,089	1,675	2,197	2,490
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

1,892

5,363

9,407

16,662

13,610

16,895

18,677

Personalivajadused (täistööajale taandatud):

Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)	14	24	40	60	50	60	60
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)	6	11	20	20	25	28	28
Lepingulised töötajad	5	10	15	15	20	25	25
Riikide lähetatud eksperdid

Uue töötaja töölevõtmise puhul on kohaldatud arvutust, milles on arvesse võetud 50 % 2022. aasta personalikuludest ja 50 % järgnevate aastate täiendavatest personalikuludest.

3.2.4.Vastutava peadirektoraadi – rände- ja siseasjade peadirektoraadi – hinnanguline personalivajadus

    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe komakohaga)

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Allpool on lisa 4. punktis kirjeldatud täistööajale taandatud töötajate kulude arvutamist.

3.2.5.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

⌧ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 67 .

3.2.6.Kolmandate isikute rahaline osalus

⌧ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–◻    palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

1.Finantsselgituse LISA

Ettepaneku/algatuse nimetus:

1.VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

2.MUUD HALDUSKULUD

3.HALDUSKULUD KOKKU

4.KULUDE HINDAMISEKS KASUTATUD ARVUTUSMEETODID

4.1.Personalikulud

4.2.Muud halduskulud

1. Vajalikuks peetavad personalikulud

    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)