P9_TA(2022)0263

Kestliku arengu eesmärkide saavutamine ja rakendamine

Euroopa Parlamendi 23. juuni 2022. aasta resolutsioon kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja rakendamise kohta (2022/2002(INI))

(2023/C 32/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse ÜRO resolutsiooni, mis käsitleb kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel (edaspidi „tegevuskava 2030“),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 18. novembri 2020. aasta töödokumenti „ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine – terviklik lähenemisviis“ (SWD(2020)0400),

—

võttes arvesse ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna 2022. aasta väljaannet „SDG Good Practices – A compilation of success stories and lessons in SDG implementation – Second Edition“ (Kestliku arengu eesmärkide head tavad – kogumik edulugudest ja õppetundidest kestliku arengu eesmärkide rakendamisel – teine väljaanne),

—	võttes arvesse ÜRO 2019. aasta ülemaailmse kestliku arengu aruannet,

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 17. veebruari 2021. aasta ühisteatist „ELi panus reeglitel põhineva mitmepoolsuse tugevdamiseks“ (JOIN(2021)0003),

—	võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ning komisjoni 30. juuni 2017. aasta ühisavaldust Euroopa uue arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ kohta (1),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 28. jaanuari 2019. aasta töödokumenti „ELi 2019. aasta aruanne poliitikavaldkondade arengusidususe kohta“ (SWD(2019)0020),

—	võttes arvesse ÜRO raamkonventsioone, mis käsitlevad kliimamuutusi (UNFCCC) ja bioloogilist mitmekesisust;

—	võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

—	võttes arvesse ELi ja liikmesriikide kavatsetavaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille Läti ja komisjon esitasid ELi ja liikmesriikide nimel 6. märtsil 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile,

—	võttes arvesse ELi ja liikmesriikide ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille Saksamaa ja komisjon esitasid ELi ja liikmesriikide nimel 17. detsembril 2020. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile,

—	võttes arvesse 13.–16. juulil 2015. aastal Addis Abebas toimunud arengu rahastamise kolmandat rahvusvahelist konverentsi,

—	võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ning komisjoni 30. juuni 2017. aasta ühisavaldust Euroopa uue arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ kohta (2),

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta tööprogrammi (COM(2020)0037), 2021. aasta tööprogrammi (COM(2020)0690) ja 2022. aasta tööprogrammi (COM(2021)0645) ning nende viiteid kestliku arengu eesmärkidele,

—

võttes arvesse kestliku arengu eesmärkide integreerimist parema õigusloome raamistikku, sealhulgas komisjoni 29. aprilli 2021. aasta teatist „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ (COM(2021)0219), komisjoni 3. novembri 2021. aasta töödokumenti „Parema õigusloome suunised“ (SWD(2021)0305) ja 2021. aasta novembri meetmete kogumit, mis hõlmab uut vahendit #19 kestliku arengu eesmärkide kohta,

—	võttes arvesse ÜRO arenguprogrammi 2022. aasta eriaruannet „New threats to human security in the Anthropocene Demanding greater solidarity“ (Uued ohud inimeste julgeolekule antropotseenis nõuavad suuremat solidaarsust),

—	võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 2019. aasta eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

—	võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 28. veebruari 2022. aasta kuuendat hindamisaruannet „Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“ (Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja kaitsetus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (3),

—	võttes arvesse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030, mille ÜRO liikmesriigid võtsid vastu 18. märtsil 2015. aastal toimunud ÜRO kolmandal katastroofiohu vähendamise ülemaailmsel konverentsil,

—	võttes arvesse oma 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kiireloomulise vajaduse kohta võtta seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse vastu ELi tegevuskava toiduga kindlustatuse tagamiseks ELis ja väljaspool seda (4),

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruannet „Meie ühine tegevuskava“, mis esitati ÜRO Peaassambleele ja millele anti volitused ÜRO Peaassamblee 15. novembri 2021. aasta resolutsiooniga 76/6,

—	võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni soolise perspektiivi kohta COVID-19 kriisi ajal ja selle järgsel perioodil (5),

—	võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga-aastase strateegilise aruande kohta (6),

—	võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta (7),

—	võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi „Kestlik Euroopa aastaks 2030 – senine edu ja järgmised sammud“,

—	võttes arvesse nõukogu 18. oktoobri 2018. aasta järeldusi,

—	võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2017. aasta järeldusi „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“,

—	võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi kestliku arengu meetmete kohta (8),

—	võttes arvesse oma 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi (9),

—	võttes arvesse nõukogu 9. aprilli 2019. aasta järeldusi „Veelgi kestlikuma liidu saavutamine aastaks 2030“,

—	võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni säästva arengu tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamise kohta (10),

—	võttes arvesse komisjoni 15. mai 2019. aasta aruannet seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi hindamise kohta (COM(2019)0233),

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (COM(2020)0652),

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta aruannet „The European environment – state and outlook 2020: Knowledge for transition to a sustainable Europe“ (Euroopa keskkond: seisund ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks),

—	võttes arvesse Eurostati 2021. aasta seirearuannet kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta ELi kontekstis,

—	võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (11),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust „Kestliku arengu eesmärkide hindamiseks paremini sobivad näitajad – kodanikuühiskonna panus“ (12),

—	võttes arvesse 14. juuni 2021. aasta kestliku arengu aruannet „The Decade of Action for the Sustainable Development Goals“ (Kestliku arengu eesmärkide aastakümme),

—	võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2021. aasta järeldusi „Terviklik lähenemisviis eesmärgiga kiirendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist – parema taastamise põhimõtte järgimine pärast COVID-19 kriisi“,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 26/2020 „Merekeskkond: ELi kaitse on laialdane, kuid mitte põhjalik“,

—	võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ (COM(2019)0022), eriti selle III lisa „Kokkuvõte kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvormi panusest aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030““,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid arengukomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühisarutelusid,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni kirja,

—	võttes arvesse arengukomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0174/2022),

arvestades, et Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ei ole võimalik saavutada kliimaõiglust ilma keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult kestliku ja kaasava arenguta; arvestades, et kestliku arengu eesmärkide saavutamine on seega oluline eeltingimus ausa ja õiglase ülemineku saavutamiseks Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppe raames;

arvestades, et COVID-19 pandeemia mõju ei ole veel täielikult teada, kuid see on juba toonud kaasa märkimisväärse tagasimineku kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, eriti maailma lõunapoolsetes riikides, kus tervishoiusüsteemid on nõrgad ja kus vaktsineerituse tase on endiselt väga madal, ning on põhjustanud täiendavat ebavõrdsust ja vaesust; arvestades, et ÜRO 2021. aasta kestliku arengu rahastamise aruande kohaselt võib COVID-19 pandeemia põhjustada kestliku arengu jaoks „kaotatud aastakümne“; arvestades, et vähim arenenud riigid on oma kaitsetuse pärast välismõjude ees eriti tugevalt kannatanud; arvestades, et hea keskkonnaseisund on kestliku arengu üks põhisammas; arvestades, et inimarengu indeks kannatas hinnangu kohaselt 2020. aastal järsu ja enneolematu languse all, esimest korda 30 aasta jooksul alates selle näitaja arvutamisest; arvestades, et äärmise vaesuse määr tõusis 2020. aastal esimest korda 20 aasta jooksul; arvestades, et teisest küljest annab COVID-19 pandeemia järelmõju märkimisväärse võimaluse meie ühiskondade ümberkujundamiseks, et täita kestliku arengu eesmärkide püüdlusi; arvestades, et enne COVID-19 pandeemiat oli kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vajaliku rahastuse aastane ülemaailmne puudujääk hinnanguliselt 2,5 triljonit USA dollarit; arvestades, et ühe hinnangu kohaselt suurendasid 2021. aasta alguseks majanduslik ebakindlus ja pandeemiaga seotud taastamiskulude puudujääk arengumaades seda lõhe 50 % võrra 3,7 triljoni USA dollarini; arvestades, et Euroopa Parlamendi uus COVID-19 pandeemiast saadud kogemuste ja tulevikuks mõeldud soovituste erikomisjon võiks uurida pandeemia mõju kestliku arengu eesmärkidele;

arvestades, et 2019. aastal avaldatud ÜRO ülemaailmse kestliku arengu aruande ja ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku 2020. aasta kestliku arengu eesmärkide indeksi kohaselt ei ole ükski riik, sealhulgas ükski Euroopa riik, 2030. aastaks kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamise teel; arvestades, et 2021. aasta Euroopa kestliku arengu aruande kohaselt ei tõusnud 2020. aastal esimest korda pärast kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmist ELi keskmine kestliku arengu eesmärkide indeksi skoor; arvestades, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni andmetel on Euroopal võimalik saavutada vaid 26 ehk 15 % 169-st eesmärgist; arvestades, et kestliku arengu lahenduste võrgustiku 2021. aasta kestliku arengu eesmärkide indeksi kohaselt on OECD riigid tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele kõige lähemal, kuid tekitavad samas suurimaid negatiivseid ülekanduvaid mõjusid, mis õõnestavad teiste riikide võimet saavutada oma eesmärke;

arvestades, et Venemaa ebaseadusliku sissetungi ja Ukraina sõja tõttu tekkinud uus geopoliitiline ja humanitaarolukord mõjutab oluliselt kestliku arengu eesmärkide saavutamist kogu maailmas, eelkõige seoses ebavõrdsuse, vaesuse ja nälja vastu võitlemisega, ning võib takistada nende 2030. aastaks saavutamise ajakava; arvestades, et on hädasti vaja uut poliitilist hoogu kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, et võtta arvesse COVID-19 mõju ja Venemaa Ukrainasse sissetungi ülemaailmseid tagajärgi; arvestades, et selles kontekstis on vaja rahastada taastuvaid energiaallikaid, et tagada vastavus tegevuskava 2030 eesmärkidele ja vältida tulevast ülemaailmset finantssurvet energiasektoris;

arvestades, et EL on kohustatud lisama arengukoostöö eesmärgid igasugusesse sise- ja välispoliitikasse, mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208; arvestades, et kõigi ELi poliitikavaldkondade ühtlustamine on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks kogu maailmas ülioluline; arvestades, et kestliku arengu poliitika sidusus on lähenemisviis kestliku arengu erinevate mõõtmete terviklikuks integreerimiseks poliitikakujundamise kõikides etappides ning see on ELi jõupingutuste põhielement tegevuskava 2030 rakendamiseks; arvestades, et komisjon võttis 18. novembri 2021. aasta töödokumendis „ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine – terviklik lähenemisviis“ kohustuse võtta kestliku arengu eesmärkide rakendamisel kogu valitsemissektorit hõlmav lähenemisviis, mida koordineerib president Ursula von der Leyen; arvestades, et üleminek heaolumajandusele, mis annab planeedile rohkem tagasi, kui sellelt võtab, mis on sätestatud ELi kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis ja sätestatud ELi 2030. ja 2050. aasta prioriteetsetes eesmärkides, nõuab ELilt terviklikumat lähenemisviisi poliitikakujundamisele;

F.	arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu on alates tegevuskava 2030 vastuvõtmisest 2015. aastal korduvalt kutsunud komisjoni üles võtma vastu üldist strateegiat kestliku arengu eesmärkide täielikuks rakendamiseks;

G.	arvestades, et tervishoiu-, keskkonna- ja kliimakriiside vahel on tugev vastastikune sõltuvus; arvestades, et sellised kriisid suurenevad lähiaastatel, eelkõige kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõttu;

H.	arvestades, et mitmes arenguriigis on kestliku arengu eesmärkide näitajate täitmiseks vajalike andmete hankimise võimekus piiratud, mis võib tõsiselt takistada edusammude hindamist;

I.	arvestades, et lõhe kõige rikkamate ja vaesemate inimeste ja riikide vahel suureneb pidevalt; arvestades, et ebavõrdsuse vähendamine (kestliku arengu eesmärk nr 10) on strateegilise tähtsusega ja peaks olema tegevuskava 2030 saavutamiseks tehtavate ühiste jõupingutuste keskmes;

J.	arvestades, et kestliku arengu eesmärgid hõlmavad kõiki peamisi inimkonna ees seisvaid probleeme ja ei ole seotud üksnes arengupoliitikaga, vaid puudutavad ka laiemat avalikku poliitikat Euroopa tasandil;

K.	arvestades, et tegevuskava 2030 elluviimisele pühendudes tunnistas EL, et üksikisiku väärikus on põhiline ning et tegevuskava eesmärgid ja sihid peaksid olema täidetud kõigi rahvaste, inimeste ja ühiskonnarühmade jaoks;

L.	arvestades, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid vastutavad samuti selle eest, et tagada kestliku arengu süvalaiendamine oma menetlustes, eesmärgiga vältida kapseldumist;

M.	arvestades, et kasvav ebavõrdsus, kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja suurenev jäätmeteke on teemad, mida kestliku arengu eesmärgid käsitlevad; arvestades, et kõik need kahjustavad inimeste elutingimusi;

arvestades, et ELi kõrgetasemeline mitut sidusrühma hõlmav kestliku arengu eesmärkide rakendamise platvorm, mis tegutses aastatel 2017–2019, loodi komisjoni toetamiseks ja nõustamiseks ning pakkus foorumit kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks eri sektorites ning kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil, tuues kokku kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ning era- ja ettevõtlussektori sidusrühmad;

arvestades, et kõike eespool nimetatut arvesse võttes võimaldaks Euroopa juhtimisstrateegia, mis integreeriks kestliku arengu eesmärgid valdkondadevahelisse lähenemisviisi, suuremat kooskõlastatust ja tõhusust riiklikes poliitikavaldkondades; arvestades, et näiteks kestliku arengu eesmärk nr 14 (ookeani- ja mereökosüsteemid), milles kutsutakse üles ookeanide, merede ja mereressursside säilitamisele ja säästvale kasutamisele kestliku arengu eesmärgil, tuleks rakendada integreeritud merenduspoliitika osana;

P.	arvestades, et ülemaailmne kestliku arengu eesmärkide saavutamine on ebapiisava järelevalvesuutlikkuse tõttu ebaselge, eelkõige arengumaades;

arvestades, et COVID-19 pandeemia on oluliselt süvendanud arengumaade olemasolevaid võlaprobleeme, mis on veelgi ohustanud nende jõupingutusi, et mobiliseerida piisavalt ressursse kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et seetõttu on hädasti vaja täiendavaid jõupingutusi võlakoorma leevendamiseks, et vältida arengumaade ulatuslikku makseviivitust ning hõlbustada investeeringuid majanduse elavdamisse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse;

R.	arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2022. aasta kuuenda aruande kohaselt on kliimamuutused vähendanud toidu ja veega kindlustatust, mis on takistanud jõupingutusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

S.	arvestades, et kestliku arengu eesmärkidel on piirkondlik ja kohalik mõõde;

arvestades, et ookean on tohutu bioloogilise mitmekesisuse reservuaar ja ülemaailmse kliima peamine regulaator; arvestades, et ookeanide säilitamine on kestliku arengu seisukohalt ülioluline, aitab kaasa vaesuse kaotamisele ning tagab miljarditele inimestele kestlikud elatusvahendid ja toiduga kindlustatuse;

U.	arvestades, et kestliku arengu eesmärgid on universaalsed ja jagamatud; arvestades, et need on ühised ja kohaldatavad kõigile osalejatele, sealhulgas avalikule ja erasektorile, kodanikuühiskonnale ja sotsiaalpartneritele;

V.	arvestades, et 17 kestliku arengu eesmärki koos nende 169 sihi ja kaasnevate näitajatega on ainus ülemaailmselt jagatud ja poliitiliselt kokkulepitud raamistik tõenduspõhise poliitika jaoks;

Sissejuhatus

kinnitab veel kord oma pühendumust tegevuskavale 2030, selle 17-le kestliku arengu eesmärgile ja lubadusele mitte kedagi ja mitte ühtegi kohta kõrvale jätta; rõhutab, et praeguste ja tulevaste pandeemiate ning Ukraina sõja tagajärgede valguses pakub tegevuskava aastani 2030 ainulaadset teed heaolumajandusele, et ehitada tagasi võrdsem, õiglasem, kaasavam, kestlikum ja vastupidavam maailm; tunnistab, et kestliku arengu eesmärgid on inimkonna ühine mure; julgustab komisjoni võtma meetmeid, et tegeleda kliimamuutustega ning austada ja edendada inimõigusi, õigust tervisele, kohalikke kogukondi, pagulasi ja sisserändajaid, lapsi, vähemusrühmi, kaitsetus olukorras olevaid inimesi, õigust arengule, soolist võrdõiguslikkust, naiste mõjuvõimu suurendamist ja põlvkondadevahelist võrdsust;

tuletab meelde, et tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks on jäänud vähem kui kaheksa aastat ja et 2020. aastad on kuulutatud ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastakümneks;

rõhutab, et tegevuskava 2030 täitmine aitab kaasa õiglase ja kaasava rohe- ja digiülemineku saavutamisele kooskõlas ELi ambitsioonide ja meetmetega, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja digikompassis 2030;

Juhtimine

väljendab heameelt komisjoni presidendi võetud kohustuse üle järgida ELi kestliku arengu eesmärkide rakendamisel kogu valitsemissektorit hõlmavat lähenemisviisi ja integreerida kestliku arengu eesmärgid kõigi volinike tegevusvaldkondadesse; kutsub seetõttu komisjoni ja selle presidenti üles veelgi enam näitama, kuidas rakendatakse ELi tasandil kestliku arengu eesmärkide suhtes kogu valitsemissektorit hõlmavat lähenemisviisi; kinnitab siiski, et selline lähenemisviis saab olla tulemuslik ainult siis, kui juhtimine toimub kõrgeimal tasandil ja kui on olemas konkreetne kava, millega tagatakse kõikehõlmav tegevus kogu komisjonis; avaldab kahetsust, et alates 2019. aastast ei ole olnud ühtegi volinikku, kes vastutaks kestliku arengu eesmärkide sisemise ja välise rakendamise ja koordineerimise eest, mis on toonud kaasa killustatud lähenemisviisi, mis on vastuolus kestliku arengu poliitika sidususe põhimõttega; teeb lisaks ettepaneku, et komisjon nimetaks kestliku arengu eesmärkide erisaadiku, kes alluks vastutavale volinikule, et edendada kestliku arengu eesmärkidega seotud järjepidevat tegutsemist kogu maailmas ELi välistegevuse kaudu;

kordab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vajab tegevuskava 2030 tugevat ühiskondlikku legitiimsust ja tõelist poliitilist ümberkujundamist, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui kestliku arengu eesmärke nähakse võimalusena kodanike jaoks; rõhutab sellega seoses meedia tähtsust; tuletab meelde, et sidusrühmade struktureeritud kaasamine ja mitut sidusrühma hõlmav partnerlus on kestliku arengu eesmärkide keskmes; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et 2019. aastal ei uuendatud mitut sidusrühma hõlmava platvormi volitusi, ja nõuab selle kiiret taastamist või uue struktureeritud kaasamise mehhanismi loomist, millel oleks tasakaalustatud, mitmekesine ja demokraatlik esindatus, mis hõlmaks kodanikuühiskonna organisatsioone, kogukonnapõhiseid organisatsioone, erasektorit (sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ja tootjaorganisatsioonid), ametiühinguid, ühistuid, akadeemilisi ja teadusasutusi, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning tõrjutud rühmi; rõhutab kõigi nende sidusrühmade võtmerolli, kuna nad jälgivad tähelepanelikult kestliku arengu eesmärkide rakendamist valitsuste poolt ja aitavad otseselt kaasa kestlikule arengule; kutsub üles neid rühmi rohkem kaasama ja nendega konsulteerima; rõhutab, et mitut sidusrühma hõlmav platvorm peaks süstemaatiliselt tegema koostööd kestliku arengu tegevuskava 2030 töörühmaga, et tagada liikmesriikide tegelik osalus;

tunnistab, et aruandekohustuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava puudumine avaldab tugevat negatiivset mõju tegevuskava 2030 rakendamisele nii arenenud riikides kui ka arengumaades, ning rõhutab vajadust edendada korruptsioonivastast võitlust ja terviklikkust, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide rakendamist ja jälgida järjekindlalt edusamme;

rõhutab asjaolu, et jõupingutused kestliku arengu eesmärkide integreerimiseks ELi sise- ja välispoliitikatesse peaksid minema kaugemale kui kaardistamine; tuletab meelde, et paljud ELi sisepoliitika meetmed mitte ainult ei aita kaasa kestliku arengu eesmärkide rakendamisele, vaid neil on ka väga suur ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik ülekanduv mõju arengumaadele ning vähekaitstud rühmadele ja elanikkondadele; rõhutab seetõttu, et edasiste edusammude tegemiseks ülemaailmsel tasandil tuleb ELi sise- ja välistegevust veelgi paremini koordineerida; rõhutab integreeritud lähenemisviisi tähtsust, mis eeldab süsteemseid lahendusi; tunnustab suutlikkuse suurendamise valdkonnas tehtud edusamme, kuid rõhutab vajadust tõhustada suutlikkuse suurendamise meetmete kooskõlastamist ja koordineerimist kogu ELis;

julgustab tungivalt suuremat poliitikavaldkondade arengusidusust pöördelise tähtsusega õigusaktide paketis „Eesmärk 55“ (13), ühises põllumajanduspoliitikas, ühises kalanduspoliitikas, ühises kaubanduspoliitikas ja komisjoni üldises töös; avaldab kahetsust, et kestliku arengu eesmärkide rakendamise strateegia puudumine muudab poliitika sidususe saavutamise keerulisemaks, kuna puuduvad selged, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud kogu ELi hõlmavad sihid, mille kohta kõigi kestliku arengu eesmärkide osas aruandeid koostada; kutsub üles seadma kestlik areng prioriteediks ja süvalaiendama seda kogu poliitikatsükli jooksul (kavandamine, rakendamine ja hindamine) ning arvestama süstemaatiliselt selle kõiki mõõtmeid mõjuhinnangutes ning avalikustamise ja välisaruandluse nõuetes; teeb ettepaneku, et komisjon viiks läbi siseauditi, et tagada ELi sise- ja välispoliitika vastavus; rõhutab, et kestliku arengu eesmärgid peaksid moodustama Euroopa avaliku poliitika selgroo;

nõuab, et komisjon võtaks vastu uue kõrgetasemelise ELi tegevuskava 2030 rakendamise strateegia, nagu Euroopa Ülemkogu 2018. aasta oktoobris nõudis, tuginedes ELi resolutsioonidele ja poliitilistele direktiividele, mille eesmärk on saavutada kestliku arengu eesmärgid, arvestades, et tegevuskava 2030 saavutamiseks on jäänud vähem kui kaheksa aastat, mistõttu on vaja kiiret rakendamist kooskõlas tegevuskava aastakümnega, et saavutada ülemaailmsed eesmärgid; on veendunud, et selline strateegia peaks määratlema vähemalt järgmist:

a)	uus juhtimisraamistik, mida juhib üks kõrgetasemeline volinik, kes vastutab kestliku arengu eesmärkide rakendamise eest kõigis portfellides ja kes konsulteerib süstemaatiliselt uue mitut sidusrühma hõlmava platvormiga;

b)	konkreetsete mõõdetavate, kogu ELi hõlmavate, ajaliselt piiratud eesmärkide läbivaadatud kogum, et tugevdada ELi ambitsioonikust ja konkreetseid meetmeid nende saavutamiseks;

c)	ajakohastatud seiresüsteem ja näitajad, milles võetakse arvesse ELi sisest ja välist mõju ülemaailmsetele kestliku arengu eesmärkidele;

d)	ühtne finantsplaan ELi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, mis on seotud eespool nimetatud eesmärkidega;

e)	ELi kestliku arengu eesmärkide diplomaatia ja rahvusvahelise koostöö kava, mida juhib kestliku arengu eesmärkide erisaadik, et tagada õiglane koormuse jagamine ja võrdsed võimalused;

kutsub Euroopa Parlamendi presidenti, komisjoni ja nõukogu eesistujat üles lisama sellele strateegiale institutsioonidevahelise deklaratsiooni, millega uuendatakse ELi pühendumust tegevuskava 2030 suhtes; rõhutab, et see strateegia tuleks avaldada hiljemalt 2023. aasta juuniks, et EL saaks mängida juhtivat rolli tegevuskava 2030 taaselustamisel kestliku arengu eesmärkide alasel tippkohtumisel 2023. aasta septembris; rõhutab, et strateegia tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja sellega peaksid kaasnema parandusmeetmed valdkondades, kus edusamme peetakse takerdunuks või ebapiisavaks;

10.

rõhutab, et ELi institutsioonidesisene ja -vaheline kooskõlastamine on ELi tegevuse mõjususe suurendamise eeltingimus; kutsub üles looma institutsioonidevahelist töörühma, mis koosneb Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu esindajatest, et hõlbustada struktureeritud dialoogi kestliku arengu eesmärkide üle; on seisukohal, et töörühm, mis peaks kogunema kord kvartalis, peaks võtma vastutuse ELi jõupingutuste koordineerimise eest kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks nii ELi siseselt kui ka ülemaailmselt; loodab, et komisjon annab kaasseadusandjatele korrapäraselt teavet poliitika arengu ja meetmete kohta, mis on võetud kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks;

11.

peab tervitatavaks kestliku arengu eesmärkide integreerimist parema õigusloome vahendite 2021. aasta läbivaatamisse, sealhulgas kommunikatsioon, suunised ja vahendid, eelkõige kestliku arengu eesmärkide rakendamist käsitlev spetsiaalne vahend ja asjakohaste kestliku arengu eesmärkide näitajate märkimine eri liiki mõjude puhul;

12.

on seisukohal, et uue tervikliku rakendusstrateegia vastuvõtmine peaks põhinema alt üles lähenemisviisil, millele peaks eelnema kestliku arengu eesmärkide kaardistamine ning laiaulatuslik, struktureeritud, kaasav ja sisuline üldsuse osalusel põhinev konsulteerimine, millega kaasneb plaan märkimisväärseks teavitustegevuseks ja kodanike, sealhulgas kodanikuühiskonna, asjaomaste tööstusharude esindajate ja laiemalt erasektori, ametiühingute, akadeemiliste ringkondade, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, vähemuste ja vähekaitstud rühmade kaasamiseks;

13.

kutsub komisjoni üles koostama järgmist ÜRO tegevuskava pärast 2030. aastat koos eesmärkide ja meetmete tegevuskavaga, et kavandada järgmised kestliku arengu eesmärgid;

Seire

14.

nõuab, et Euroopa Parlament nimetaks kestliku arengu eesmärkide rakendamise alalise raportööri, kes töötaks juhatuse, komisjonide ja mitut sidusrühma hõlmava platvormiga; teeb lisaks ettepaneku, et iga komisjon peaks määrama kestliku arengu eesmärkide täitmise eest vastutava liikme ning et need vastutavad liikmed peaksid omavahel ja alalise raportööriga kord kvartalis kohtuma, et tagada kooskõla;

15.

rõhutab, et ka Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide parlamentidel on oma roll selles, et tagada kestliku arengu süvalaiendamine menetlustesse ja vältida kapseldumist; rõhutab Euroopa Parlamendi osalemise ja panuse tähtsust iga-aastasel kestliku arengu kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ning rolli, mida iga-aastane kestliku arengu eesmärkide rakendusaruanne võiks selles osas mängida;

16.

kinnitab, et ELi tegeliku mõju parem mõistmine kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ELis ja kogu maailmas on võimalik vaid olemasolevate andmelünkade, sealhulgas jaotatud andmete puudumise ja infosüsteemide nõrkuste kõrvaldamise kaudu, tugevdades eri allikatest pärinevate olemasolevate statistiliste andmete kasutamist ning hõlmates piiriüleseid andmeid ja tehisintellekti, kooskõlas andmekaitsereeglite ja normidega; usub, et on väga oluline jälgida edusamme kõigi 169 alaeesmärgi saavutamisel; kutsub ELi üles oluliselt tõhustama tehnilist koostööd arengumaadega, et kõrvaldada ebapiisavast järelvalvesuutlikkusest ja ebajärjekindlast metoodikast tulenev ülemaailmne andmelõhe;

17.

peab tervitatavaks Eurostati iga-aastaseid seirearuandeid kestliku arengu eesmärkide kohta; nõuab, et kooskõlas 2021. aasta läbivaatamisega vaadataks igal aastal läbi Eurostati kestliku arengu eesmärkide näitaja, milles osaleksid süstemaatiliselt piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid; rõhutab, et kestlik areng on oma olemuselt piiriülene ja valdkondadevaheline; kinnitab oma valmisolekut tegeleda kestliku arengu eesmärkide rakendamise negatiivse kõrvalmõjuga teistele piirkondadele; peab tervitatavaks Eurostati poolt sel eesmärgil alustatud tööd ja esimest katset sellist ülekanduvat mõju osaliselt kvantifitseerida, kuid rõhutab, et seda metoodikat tuleb edasi arendada, et võtta piisavalt arvesse ELi globaalset jalajälge (14); nõuab, et iga eesmärgi jaoks seatud näitajaid laiendataks kaugemale kui maksimaalselt kuus, et võtta arvesse ELi välistegevust, Euroopa tarne- ja väärtusahelaid ning ELi tarbimise kõrvalmõjusid 8 ;

18.

rõhutab vajadust rakendada nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta järeldusi heaolumajanduse kohta ja kutsub sellega seoses komisjoni üles viivitamatult esitama ELi kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud SKPd täiendava mõõteriista ja näitajate kogumi, mis seab inimesed ja nende heaolu poliitika kujundamise keskmesse; kutsub komisjoni üles kaaluma alternatiivsete edusammude mõõtmise võimalust kestliku arengu eesmärkide rakendamise järelevalves, näiteks sotsiaalse arengu indeksit;

19.

rõhutab, et ELis tuleks kehtestada iga kestliku arengu eesmärgiga seotud andmete miinimumtase ja eristatud statistika, mis on kooskõlas ülemaailmse kestliku arengu eesmärkide seireraamistikuga, hõlmates vajaduse korral geograafilist asukohta, sugu, seksuaalset sättumust, sissetulekut, haridustaset, vanust, rassi, etnilist päritolu, rändestaatust, puuet ja muid andmeid ning võttes arvesse inimõigustel põhineva lähenemisviisi põhimõtteid andmete suhtes; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle kehtestada näitajad ebavõrdsuse mõõtmiseks sellega seoses; kutsub Eurostati üles tegema vajalikke ettevalmistavaid tegevusi, et lisada selline jaotuse tase eelseisvatesse seirearuannetesse, kooskõlas suuniste ja prioriteetidega, mis on kehtestatud kestliku arengu eesmärkide näitajate asutustevahelise eksperdirühma poolt ning kohandatud ELi konteksti;

20.

tuletab meelde, et vabatahtlikud riiklikud ülevaated on kestliku arengu tegevuskava 2030 peamine aruandlusvahend; tuletab meelde riiklike ülevaadete olulisust, kuna need võimaldavad kindlaks teha kestliku arengu eesmärkide vahelised pinged ja kompromissid ning käivitada korduv poliitika kohandamise protsess, arvestades eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme; julgustab ELi liikmesriike osalema vabatahtlikes riiklikes ülevaadetes ning võtma asjakohaselt arvesse ja rakendama sel puhul esitatud soovitusi; kutsub komisjoni üles esitama 2023. aasta kestliku arengu kõrgetasemelisel foorumil ELi vabatahtliku ülevaate ja tegema seda edaspidi igal aastal ning nõudma riiklike vabatahtlike ülevaadete edasist standardiseerimist, keskendudes igale ELi ainupädevusele ja jagatud pädevusele, kuid hõlmates ka hinnangut ELi ja selle liikmesriikide positiivse ja negatiivse kogumõju kohta ülemaailmsetele kestliku arengu eesmärkidele; on seisukohal, et selline ülevaade peaks põhinema läbivaadatud kestliku arengu eesmärkide näitajate kogumil ning hõlmama sisemisi prioriteete, diplomaatiat ja rahvusvahelisi meetmeid, et taastada ja kaitsta üleilmset ühisvara ning käsitleda ELi sisepoliitika rahvusvahelisi ülekanduvaid mõjusid, samuti ELi tegevuse positiivseid ja negatiivseid aspekte;

21.

tunnistab, kui olulised on iga kestliku arengu eesmärgi rakendamiseks vabatahtlikud kohalikud ülevaated ja vabatahtlikud piirkondlikud ülevaated; kutsub komisjoni üles konsulteerima ja teavitama Euroopa Parlamenti enne kestliku arengu eesmärkide alast 2023. aasta tippkohtumist ELi vabatahtlikust ülevaatest; rõhutab vajadust töötada välja kestliku arengu eesmärkide rakendamise korrapärane läbivaatamine ELi piirkondlikul ja kohalikul tasandil; väljendab sellega seoses heameelt ÜRO Elukeskkonnaprogrammi töö üle; julgustab arendama edasi ÜRO algatust kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimisel (Localising the SDGs), et kiirendada ja tõhustada jõupingutusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks; kiidab Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd seoses tegevuskava 2030 kohalikule tasandile viimisega ja Euroopa kestliku arengu eesmärkide vabatahtlike kohalike ülevaadete käsiraamatut, mis pakub kasulikke ametlikke ja eksperimentaalseid näitajaid tulemusliku kohaliku kestliku arengu eesmärkide seiresüsteemi loomiseks, mis on suunatud konkreetselt Euroopa linnadele; väljendab heameelt Euroopa Parlamendi algatatud katseprojekti „kestliku arengu eesmärkide seire ELi piirkondades – andmelünkade täitmine“ üle, millega määratletakse ja katsetatakse ELi piirkondade jaoks ühtlustatud näitajate kogumit, et jälgida kestliku arengu eesmärkide saavutamist, ning sillutatakse teed süstemaatilisele läbivaatamisprotsessile ELi piirkondades;

22.

kutsub komisjoni üles tegema igal aastal Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes kokkuvõtte tehtud edusammudest ja Eurostati iga-aastase kestliku arengu eesmärkide seirearuande järeldustest; ootab, et komisjoni iga-aastane tööprogramm sisaldaks kestliku arengu eesmärke kui iga-aastast prioriteeti, sealhulgas konkreetseid ettepanekuid seadusandlike või muude algatuste kohta, mis peaksid aitama kaasa nende saavutamisele, ning et kestliku arengu eesmärgid oleksid täielikult integreeritud kogu komisjoni iga-aastasesse tööprogrammi;

23.

tunnistab erasektori aruandluse tähtsust kestliku arengu eesmärkide rakendamisel; rõhutab, et äriühingute kestlikkusaruandlus ja hoolsuskohustus, kui seda kontrollitakse asjakohaselt, võib olla oluline raamistik, et julgustada erasektoris suuremat vastutust ettevõtete sotsiaalse ja keskkonnamõju ning nende panuse eest kestliku arengu eesmärkide saavutamisse; julgustab kõiki ühiskonnas osalejaid, sealhulgas eraõiguslikke isikuid, osalema korrapäraselt vabatahtlikus aruandluses kestliku arengu eesmärkide rakendamise kohta;

24.

kutsub komisjoni üles looma kestliku arengu eesmärkide saavutamist käsitlevate kohaliku tasandi algatuste jaoks parimate tavade veebipõhise foorumi, mis oleks korraldatud kestliku arengu eesmärkide kaupa; teeb ettepaneku, et selle foorumi olemasolu edendataks ELi kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seotud välis- ja sisemeetmete raames;

Eelarve ja rahastamine

25.

rõhutab, et ELi eelarve koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ on kestliku arengu eesmärkide rakendamise keskne vahend, kuna nende eelarve maht kokku on 1,8 triljonit eurot ning neil on pikaajaline ulatus ja rahvusvaheline mõõde (15);

26.

märgib murelikult, et avaliku sektori võlakoormus maailma lõunapoolsetes riikides oli juba enne COVID-19 pandeemiat enneolematul tasemel, mille tulemusel kasutati üha suuremat osa riigieelarvest välisvõlgade maksmiseks, mis mõjutas valitsuste võimet piisavalt rahastada ja osutada põhilisi avalikke teenuseid; on mures, et praegune kriis on seda juba varem eksisteerinud kaitsetust seoses võlakoormusega veelgi süvendanud; kutsub üles looma ÜRO egiidi all mitmepoolset mehhanismi võlgade käsitlemiseks, et tegeleda arengumaade võlakriisiga ja tegevuskava 2030 rahastamisvajadustega;

27.

rõhutab, kui oluline on mõõta ELi panust kestliku arengu eesmärkidesse täpselt ja igakülgselt, sest see on kestliku arengu poliitika sidususe saavutamise oluline tingimus; väljendab heameelt komisjoni ametliku arenguabi kavandatud kulude üle seoses konkreetsete kestliku arengu eesmärkidega ning komisjoni jõupingutuste üle jälgida ELi eelarve kulutusi kliimale, bioloogilisele mitmekesisusele, puhtale õhule, rändele ja soolisele võrdõiguslikkusele (16); peab tervitatavaks asjaolu, et mitmes poliitikavaldkonnas, sealhulgas arengukoostöös, luuakse süsteeme kestliku arengu eesmärkide aruandluseks; avaldab siiski kahetsust, et vaatamata komisjoni 2020. aasta novembris võetud kohustusele ei ole tehtud piisavalt edusamme kestliku arengu eesmärkidega seotud vahendite ja kulutuste jälgimisel tervikuna – välja arvatud välistegevuse valdkonnas, nagu on kirjeldatud Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta ülevaates – ning kulutuste ebajärjekindluse jälgimisel, mis mõlemad takistavad ELi ja kolmandate riikide suutlikkust saavutada kestliku arengu eesmärke, eelkõige põllumajanduse valdkonnas; rõhutab seetõttu vajadust kestliku arengu eesmärkide kulude igakülgse jälgimise järele, kasutades selleks spetsiaalset metoodikat, näiteks seoses ebavõrdsuse vähendamisega (kestliku arengu eesmärk nr 10) ja selle strateegilise tähtsusega kõigi kestliku arengu eesmärkide rakendamisel; kordab, et see tähendab, et tuleb minna kaugemale praegusest kaardistamisest, mis toimub ELi eelarve iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes; märgib murelikult, et viimastel aastatel on ametliku arenguabi soodustustase arengumaadele üldiselt ja eelkõige vähimarenenud riikidele järk-järgult vähenenud, ning kutsub ELi üles saavutama eesmärki, et vähemalt 20 % ametlikust arenguabist eraldatakse inimarengule kui olulisele vahendile kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; rõhutab, et abiandjad peavad seadma prioriteediks toetuspõhise rahastamise, eriti vähim arenenud riikide jaoks, arvestades nende jätkusuutmatut võlakoormust; kutsub komisjoni üles tõhustama praeguseid rahastamisvahendeid, et saavutada 2030. aastaks Euroopa tegevuses ja tarneahelates kliimaneutraalsuse;

28.

rõhutab vajadust rahastada koolitusi VKEde suutlikkuse suurendamiseks, et nad õpiksid, kuidas rakendada kestliku arengu eesmärke oma igapäevases tegevuses;

29.

väljendab heameelt pingutuste üle, mida on tehtud kestliku arengu eesmärkide integreerimiseks Euroopa poolaastasse, sealhulgas iga-aastaste kestliku majanduskasvu analüüside ja Eurostati iga-aastase kestliku arengu eesmärkide seire integreerimise kaudu Euroopa poolaasta kevadpaketi osana; kordab oma toetust elurikkuse näitajate integreerimisele Euroopa poolaastasse; kutsub liikmesriike tungivalt üles tõstma tegevuskava 2030 rakendamisel oma riiklike meetmete ambitsioonide taset; peab tervitatavaks kestliku arengu eesmärkide keskset rolli sügispaketis, eelkõige soovitust, et liikmesriigid järgiksid „SKPst kaugemale ulatuvat“ strateegiat, et lülitada kestliku arengu eesmärgid täielikult oma riiklikesse meetmetesse; kutsub komisjoni üles jätkama Euroopa poolaasta reformi, et tasakaalustada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid prioriteete, et see edendaks pikaajalist sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku ümberkujundamist ning parandaks tegevuskava 2030, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Euroopa rohelise kokkuleppe integreerimist kõigil tasanditel, kaasates täielikult kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning täiendades liikmesriikide reforme ja investeeringuid; on seisukohal, et selline reform peaks tagama, et Euroopa kestliku arengu eesmärkide poliitika koordineerimine ei too kaasa Euroopa poolaastaga paralleelset poliitilist protsessi, vaid selle asemel kasutatakse integreeritud ja sidusat lähenemisviisi, mis põhineb uuel kestliku arengu paktil; ootab, et poolaasta protsess suurendaks liikmesriikide suutlikkust jälgida kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusamme;

30.

toetab Euroopa rohelist kokkulepet; nõuab, et paremini mõistetaks kestliku arengu eesmärkide sünergilist rolli kliimamuutustega võitlemisel ning rõhutab sellega seoses kestliku arengu eesmärkide ja eelkõige kestliku arengu 13. eesmärgi kasulikkust ning võimalust töötada kestliku arengu eesmärkide raames kompromisside ja poliitika sidususega;

31.

nõuab ELi poliitika, programmide ja fondide rahastamispakettide põhjalikku kaardistamist, mida on tugevdatud täiendavate taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditega, et luua rohelisem, digitaalsem ja vastupidavam Euroopa, sealhulgas kaardistada, kas taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavad investeeringud ja struktuurireformid on kooskõlas tegevuskava 2030 eesmärkidega ja aitavad neid edasi arendada; nõuab, et kliimaseire metoodika ja olulise kahju ärahoidmise põhimõte riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ning kestliku arengu eesmärkides ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud sotsiaalsed ja demograafilised prioriteedid oleksid täielikult rakendatud;

32.

toonitab, et avaliku ja erasektori rahastamine tuleb viia kestliku arengu eesmärkidega kooskõlla; nõuab tungivalt, et komisjon integreeriks tegevuskava 2030 majandus- ja rahanduspoliitikasse ning õigusaktidesse; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid keskenduksid olukorras, kus ametlik arenguabi on endiselt piiratud ressurss, segarahastamistoimingutele nendes valdkondades, kus need võivad kohalikule majandusele lisaväärtust anda; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid seaksid laiemalt prioriteediks partnerlussuhted vähim arenenud riikide ettevõtetega, kes järgivad jätkusuutlikke ja kaasavaid ärimudeleid;

33.

rõhutab avaliku ja erasektori koostöö tähtsust kestliku arengu edendamisel ja rahastamisel; rõhutab finantsasutuste strateegiate ja eesmärkide määratlemise ja vastuvõtmise vajadust, et viia finantsportfellid kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega ning anda korrapäraselt aru edusammudest; nõuab põhjalikke arutelusid ja koostööd erasektoriga, et soodustada erasektori rahastamist ja tõhustada iga-aastaste kestliku arengu eesmärkide töösuuniste loomist mikroettevõtete ja VKEde, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid kasutusele ettevaatliku lähenemisviisi segarahastamisele, seda eelkõige võla jätkusuutlikkusega seotud probleemide tõttu, ning tagaksid, et kogu segarahastamise kaudu mobiliseeritud rahastus vastaks arengu tulemuslikkuse ja kestlikkuse põhimõtetele ning OECD arenguabi komitee segarahastamise põhimõtetele;

34.

märgib, et ELil ei ole ikka veel kindlat kava kestliku arengu eesmärkide rahastamiseks; kutsub komisjoni üles sellise kava kiiresti koostama, pidades silmas COVID-19 järgset hinnangulist iga-aastast 3,7 triljoni USA dollari suurust puudujääki kestliku arengu eesmärkide rahastamisel (17); rõhutab, et sellise kava, sealhulgas selgelt määratletud ja mõõdetavate eesmärkide puudumine takistab kestliku arengu eesmärkide kulutuste põhjalikku jälgimist ELi eelarve raames;

35.

nõuab, et EL täidaks kestliku arengu eesmärkide lubadusi investeerida pagulaste ja sisserändajate haridusse ja koolitusse, et tagada, et nad saaksid vastuvõtvate riikide kogukondades ja majanduses oma potentsiaali kasutada;

36.

võtab teadmiseks muudatused Euroopa arengualases finantsstruktuuris, nagu on kirjeldatud nõukogu 14. juuni 2021. aasta järeldustes; kutsub komisjoni üles seadma tegevuskava 2030 rakendamine uue Euroopa arengualase finantsstruktuuri keskmesse, et muuta see tulemuslikumaks, tõhusamaks, koordineeritumaks ja kaasavamaks; rõhutab täielikult toimiva Euroopa arengualase finantsstruktuuri potentsiaali ülemaailmse kestliku arengu eesmärkide rahastamislünga täitmisel; nõuab suuremat koostööd ja kooskõlastamist Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, riiklike arengupankade ning muude väikeste ja keskmise suurusega finantseerimisasutuste vahel, keskendudes eelkõige alla 5 miljoni euro suurustele investeerimisprojektidele, et saavutada suurem kestliku arengu eesmärkide mõju; kutsub komisjoni üles töötama välja ühise raamistiku ja suunised ELi rahastamise tervikliku jätkusuutlikkuse tagamise kohta, järgides Euroopa meeskondliku lähenemisviisi, et tagada Euroopa arengupoliitika tulemuslikkus ja tõhusus; nõuab Euroopa meeskondliku lähenemisviisi kasutamist, et tagada ELi ja selle liikmesriikide vaheline tihe koordineerimine tegevuskava 2030 saavutamiseks; nõuab, et EL võtaks juhtrolli piisavate rahaliste vahendite mobiliseerimisel arenenud riikidelt, et toetada kestliku arengu eesmärkide ümberkujundamist ja hädavajalikku kliimamuutustega kohanemist vähimkaitstud riikides; kutsub komisjoni üles tagama, et uus Euroopa arengualane finantsstruktuur järgib eesmärki taastada mitmepoolne riiklik finantssüsteem, et panna punkt mõnede süsteemiväliste riikide jätkusuutmatule laenamisele;

37.

rõhutab, et sel kriitilisel kümnendil on hädavajalik suurendada püüdlusi ja meetmeid seoses kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise ja rahastamisega, et kõrvaldada liikmesriikide vahelised lüngad keskkonnaküsimustes;

38.

toonitab, kui oluline on jätkata pingutusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, kordab, et isegi eelarvepiirangute ajal on haridus endiselt põhiõigus ja oluline investeering, et võimaldada saavutada kõik kestliku arengu eesmärgid, ning rõhutab, et humanitaarabi vallas ja tugevate suhete hoidmise kaudu maailma eri osadega, sealhulgas Aafrikaga, on ELil tähtis roll;

39.

rõhutab hariduse, kultuuri, spordi ja nende valdkondade ELi programmide keskset tähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning nõuab nende rahvusvahelise mõõtme tugevdamist, tunnistades seejuures inimestevahelise diplomaatia jõudu;

40.

rõhutab, kui oluline on kestliku arengu eesmärk nr 4.1, mille eesmärk on saavutada täielik ja kvaliteetne 12 aastat kestev põhi- ja keskhariduse tsükkel, mis on kõikidele tasuta; tuletab meelde, et valitsemissektori kulutuste praegune tase madala ja keskmise sissetulekuga riikides ei vasta kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vajalikule tasemele; tuletab meelde, et välisrahastamine on maailma kõige vaesemate inimeste haridusvõimaluste toetamisel võtmetähtsusega; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles suurendama arenguabi, et saavutada hariduse üldise kättesaadavuse eesmärk ELi eelarvetoetuse kaudu, mis on oma tõhusust hariduse valdkonnas tõestanud;

41.

ergutab maailma liidreid käsitlema ühenduvust ja juurdepääsu digitaristule, nt juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele võrgule, hariduse põhiõigusest tuleneva õigusena;

42.

kutsub komisjoni üles koordineerima liikmesriikide tegevust ning toetama neid riigipõhiste soovitustega ja parimate tavade vahetamisel, et parandada nende haridussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust ning kaotada soolised ja sotsiaal-majanduslikud erinevused nii põhioskuste omandamisel kui teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika osas kooskõlas visiooniga Euroopa haridusruumist, ELi rohe- ja digipöördest ning kestliku arengu eesmärgist nr 4;

43.

kutsub liikmesriike üles kasutama täiel määral ära Euroopa kestlikkuspädevuse raamistikku GreenComp, et töötada kõigile vanuse- ja haridustasemete rühmadele välja süstemaatiline käsitlus kestliku mõtteviisi arendamiseks, mis ühendab kohaliku, piirkondliku ja riikliku reaalsuse järjepideva lähenemisviisiga Euroopa haridusruumis; kordab oma üleskutset liikmesriikidele viia Euroopa haridusruumi loomine 2025. aastaks lõpule, mis on oluline vaheetapp kestliku arengu eesmärgi nr 4 eesmärkide saavutamisel;

44.

ergutab võrgustike loomist mitteformaalse ja formaalse haridussektori vahel, et luua professionaalsed õpikogukonnad, mis toetavad õpetajaid pedagoogiliste tavade uuendamisel, nende oskust toetada õpilaste pädevust mitmes vallas, edendada õpilaste omavastutust ning emotsionaalset intelligentsust ja vastupanuvõimet hirmude ja ebakindluse olukorras; juhib sellega seoses tähelepanu rohujuure tasandi spordi- ja kultuuriühenduste kogemustele;

45.

nõuab, et haridusasutused investeeriksid kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi parandamisse tipptasemel taristu, digitaliseerimise ja seoste kaudu teadmiste kolmnurgaga, et see sektor oleks kooskõlas keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse eesmärkidega ning pakuks alternatiivseid võimalusi oskuste arendamiseks, mis aitaksid kaasa kestliku arengu eesmärkide rakendamisele;

46.

tuletab haridustöötajatele meelde, kui tähtis on alusharidus väikestes lastes selliste hoiakute ja väärtuste kinnistamisel, mis soodustavad kestliku mõtteviisi arengut, ning nende perekondade kaasamisel arutlemisse, kuidas nemadki nii üksikisiku kui kogukonnana saaksid kestlikkust toetada;

47.

innustab noori ettevõtlusega tegelema, mis on mehhanism kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ELis ja väljaspool seda, kasutades selliseid Euroopa vahendeid nagu programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ ning arenguhariduse ja teadlikkuse suurendamise programm, arvestades ettevõtluse potentsiaali parandada tööhõivemäära, tagada vähekaitstud rühmadele inimväärsed elatusvahendid ja töötada välja innovaatilisi lahendusi.

48.

avaldab kahetsust, et EL ei ole täitnud kolme neljast 2020. aasta kestliku arengu eesmärgi nr 14 (ookeani- ja mereökosüsteemid) sihist; avaldab lisaks kahetsust, et Euroopa Kontrollikoda leidis 2020. aastal, et kuigi merekeskkonna kaitsmiseks oli loodud raamistik, ei olnud ELi meetmed taastanud merede head keskkonnaseisundit ega kalapüügi kestlikku taset kõigis meredes; kutsub komisjoni üles rakendama käesoleva aruande järeldusi ja soovitusi oma eelseisvas tegevuskavas kalavarude säilitamiseks ja mere ökosüsteemide kaitsmiseks ning elurikkuse strateegia raames võetavates tulevastes meetmetes;

49.

tuletab meelde, et kliima ja elurikkusega seotud kriisid on omavahel seotud ning nendega tuleb tegeleda sidusalt ja üheaegselt; rõhutab, et õiguslikult siduvad looduse taastamise eesmärgid on hädavajalikud, et tegeleda elurikkuse järsu vähenemisega ELis ning saavutada kestliku arengu eesmärgid nr 14 ja 15, et aidata leevendada kliimakriisi ja suurendada vastupanuvõimet; avaldab sellega seoses kahetsust, et ELi looduse taastamist käsitleva määruse ettepaneku vastuvõtmine on viibinud, ja nõuab selle kiiret avaldamist;

50.

rõhutab kestliku arengu eesmärgi nr 17 (üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks) tähtsust; märgib, et ülemaailmsete partnerluste ja suutlikkuse suurendamise raames on uuenduslik roll avatud lähtekoodiga algatustel, nagu sisemise arengu eesmärkide algatus (Inner Development Goals), mille eesmärk on harida, inspireerida ja anda inimestele võimalus olla ühiskonnas positiivse muutuse jõuks, kiirendades seeläbi edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamise suunas;

Mitmepoolne koostöö

51.

rõhutab, et selleks, et EL ja tema partnerid saaksid järgmise kaheksa aasta jooksul sisukaid edusamme teha, on poliitikas vaja uuendatud ülemaailmset kaasatust ja tihedamat mitmepoolset koostööd; nõuab tegevusele orienteeritud pühendumist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks 2023. aasta kestliku arengu eesmärkide tippkohtumisel, mis tähistab tegevuskava 2030 rakendusperioodi keskpaika; tuletab meelde, et kuna EL on maailma kõige edukam integratsiooniprojekt, mis on edukalt võidelnud mitmepoolsuse eest, ja on ülemaailmne standardite kehtestaja, on ELil ainulaadne võimalus kiirendada edusamme kestliku arengu eesmärgi nr 17 (üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks) saavutamisel; nõuab seetõttu, et EL võtaks selle poliitilise uue alguse määratlemisel juhtrolli 2022. aasta kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ja kestliku arengu eesmärkide alasel 2023. aasta tippkohtumisel; teeb ettepaneku, et komisjoni president osaleks aktiivselt igal kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil;

52.

väljendab muret tõsiasja üle, et elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kadumine takistab kestliku arengu eesmärkide puhul umbes 80 % hinnatud eesmärkide saavutamist; tuletab meelde, et terviseühtsuse põhimõtte rakendamiseks on ülioluline ökoloogiline taastamine; nõuab, et EL tegeleks elurikkuse kao algpõhjustega ning integreeriks ressursside säilitamise, taastamise ja kestliku kasutamise kohustused üldisemasse arengupoliitikasse;

53.

rõhutab, et rahvusvaheline õigus on arenenud, et võtta omaks uusi kontseptsioone, nagu inimkonna ühispärand, kestlik areng ja tulevased põlvkonnad, kuid rõhutab, et puudub alaline rahvusvaheline mehhanism, et jälgida ja käsitleda keskkonna kahjustamist ja hävitamist, mis põhjustab muutusi üleilmses ühisvaras või ökosüsteemi teenustes;

54.

rõhutab asjaolu, et Euroopa seisab silmitsi suurimate probleemidega kestliku arengu eesmärkidega seoses kestlike toidusüsteemide, taskukohase ja puhta energia, põllumajanduse, kliima ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas (kestliku arengu eesmärgid nr 2, 12, 13, 14 ja 15); kutsub komisjoni üles töötama välja kestliku arengu eesmärgi nr 6 (puhas vesi ja sanitaartingimused) ja eesmärgi nr 14 (ookeani- ja mereökosüsteemid) põhjaliku võrdleva analüüsi, eriti pidades silmas 2022. aasta juunis Lissabonis toimuvat ÜRO ookeanikonverentsi ja 2022. aasta juulis toimuvat kõrgetasemelist poliitilist foorumit, kuna viimase viie aasta ebapiisavate võrreldavate andmete tõttu ei ole võimalik suundumusi arvutada; kutsub komisjoni üles rõhutama vajadust kestliku tootmise ja tarbimise järele, eelkõige seoses tarbijate arusaamisega sellest, kuidas nende tarbimiskäitumine mõjutab kestliku arengu eesmärke; rõhutab, et parimate tavade jagamine partnerriikidega võib anda ELile ja selle liikmesriikidele märkimisväärseid teadmisi üksikute algatuste ja meetmete kohta, mida saab võtta „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamiseks, ning et EL saab samuti jagada oma kogemusi ja parimaid tavasid partnerriikidega; usub, et Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse ja selle mõju tõttu muu hulgas toiduainesektorile võivad edusammud mõnede kestliku arengu eesmärkide, eelkõige nr 1, 2 ja 10 osas mitte ainult aeglustuda, vaid teha tagasikäigu nii ELis kui ka kogu maailmas; on eriti mures toiduainete hinnatõusu ja selle mõju pärast vähimarenenud riikidele ning sellest tuleneva vaesuse, toiduga kindlustamatuse, alatoitumise ja nälja suurenemise pärast;

55.

tuletab meelde, et kliimamuutused avaldavad üha suuremat survet toiduainete tootmisele ja kättesaadavusele, eriti kaitsetutes piirkondades, kahjustades toiduga kindlustatust ja toitumist; rõhutab valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2022. aasta aruande järeldusi, mille kohaselt globaalne soojenemine nõrgestab järk-järgult mulla tervist ja ökosüsteemi teenuseid, mis kahjustab toiduainete tootlikkust paljudes piirkondades nii maismaal kui ookeanides; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid jääksid täielikult pühendunuks oma rahvusvahelistele kokkulepetele ja kohustustele kliima ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas ning rohelisele kokkuleppele, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse strateegiale ja „Talust taldrikule“ strateegiale, eriti olukorras, kus pandeemiline kriis ja sõda Ukrainas on näidanud, kui kaitsetud on arengumaad ülemaailmse toiduturu häirete ees;

56.

rõhutab, kui oluline on tegevuskava 2030 rakendamine positiivse ülekanduva mõju saavutamiseks, eelkõige maailma lõunapoolsetes riikides, ja rahvusvahelistes partnerlustes positiivse mõjuringi loomiseks; rõhutab välismõõtme olulisust, kuna EL moodustab vaid 19 % maailma majandusnäitajatest ja 5,6 % maailma elanikkonnast, kusjuures mõlemad osakaalud vähenevad; juhib tähelepanu sellele, et kestliku arengu eesmärgi nr 10 saavutamine on strateegiline hoob, mis annab meie partneritele võimaluse seada end kestliku arengu teele;

57.

rõhutab asjaolu, et sooline võrdõiguslikkus peab olema vähemalt 85 % kõigi uute üleilmsete naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu rakendatud välistegevuste peamine või oluline eesmärk vastavalt OECD arenguabi komitee soomõõdikus esitatud määratlusele, ning vähemalt 5 % nende meetmete peamine eesmärk peab olema sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õigused ja nende mõjuvõimu suurendamine; kordab, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid peaksid seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi ELi programmitöö protsessis, sealhulgas ühises programmitöös, prioriteedina käsitlema; nõuab tungivalt, et ELi keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2030 sisalduv nõue, mille kohaselt tuleb soolise võrdõiguslikkuse teemat süvalaiendada kogu kliima- ja keskkonnapoliitikas, sealhulgas soo aspekti kaasamise kaudu poliitikakujundamise kõikides etappides, rakendataks kiiresti ja täielikult;

58.

kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja vajaduse korral liikmesriike üles esitama eelseisval 2022. aasta kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil viie prioriteetse kestliku arengu eesmärgi, nimelt kestliku arengu eesmärkide nr 4 (kvaliteetne haridus), nr 5 (sooline võrdõiguslikkus), nr 14 (ookeani- ja mereökosüsteemid), nr 15 (elurikkus ja maismaa-ökosüsteemid) ja nr 17 (üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks) rakendamisel saavutatud asjakohaseid tulemusi; rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi aktiivne osalemine kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ja et see peaks olema ELi delegatsiooni lahutamatu osa; ootab seetõttu, et Euroopa Parlamendi liikmetel lubataks osaleda ELi koordineerimisnõupidamistel ja et neile tagataks juurdepääs dokumentidele kogu tippkohtumise jooksul;

o o

59.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1) ELT C 210, 30.6.2017, lk 1.

(2) ELT C 210, 30.6.2017, lk 1.

(3) ELT L 209, 14.6.2021, lk 1.

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0099.

(5) ELT C 456, 10.11.2021, lk 191.

(6) ELT C 23, 21.1.2021, lk 130.

(7) ELT C 289, 9.8.2016, lk 5.

(8) ELT C 334, 19.9.2018, lk 151.

(9) ELT C 67, 8.2.2022, lk 25.

(10) ELT C 76, 28.2.2018, lk 45.

(11) ELT C 474, 24.11.2021, lk 91.

(12) ELT C 440, 6.12.2018, lk 14.

(13) COM(2021)0550.

(14) Eurostat, Euroopa Komisjon, „EU SDG Indicator set 2021 – Result of the review in preparation of the 2021 edition of the EU SDG monitoring report“ (ELi kestliku arengu eesmärkide näitajate kogum – ELi kestliku arengu eesmärkide 2021. aasta seirearuande koostamiseks tehtud ülevaate tulemus), 2021.

(15) Eelarvepoliitika osakond, liidu sisepoliitika peadirektoraat, eelarvekontrollikomisjonile „The Sustainable Development Goals in the EU budget“ (Kestliku arengu eesmärgid ELi eelarves), 2021.

(16) Eelarvepoliitika osakond, liidu sisepoliitika peadirektoraat, eelarvekontrollikomisjonile „Budgetary control of the Sustainable Development Goals in the EU budget – What measures are in place to ensure effective implementation?“ (Kestliku arengu eesmärkide eelarvekontroll ELi eelarves – millised meetmed on kehtestatud tulemusliku rakendamise tagamiseks?), 2021.

(17) OECD, „Global Outlook on Financing for Sustainable Development 2021 – A New Way to Invest for People and Planet“ (Kestliku arengu rahastamise üleilmsed väljavaated 2021 – uus investeerimisviis inimeste ja planeedi heaks), Pariis, 2020.