P9_TA(2022)0039

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitlev 2021. aasta aruanne

Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2022. aasta resolutsioon ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva 2021. aasta aruande kohta (2021/2182(INI))

(2022/C 342/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 21 ja 36,

—	võttes arvesse ÜRO põhikirja, ÜRO mereõiguse konventsiooni, 1. augusti 1975. aasta Helsingi lõppakti ja sellele järgnenud dokumente ning 19.–21. novembri 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. juuni 2021. aasta aruannet „CFSP Report – Our priorities in 2021“ (ÜVJP aruanne – meie prioriteedid aastal 2021) (HR(2021)0094),

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325(2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

—	võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta soovitust, mis käsitleb ELi ja Venemaa poliitiliste suhete suunda (1), ning oma 16. detsembri 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukraina piiril ja Ukraina territooriumitel, mis on Venemaa poolt okupeeritud (2),

—	võttes arvesse 10. juuli 2016. aasta ja 8. juuli 2018. aasta ühisdeklaratsioone ELi ja NATO koostöö kohta,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Hongkongis, sealhulgas 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni Apple Daily juhtumi kohta (3) ja 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi ulatuslikku autonoomiat (4),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0354/2021),

arvestades, et Euroopa Parlamendil on kohustus ja vastutus teostada demokraatlikku järelevalvet ja kontrolli ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika üle, ning ta peaks saama ka selle rolli täielikuks ja tõhusaks täitmiseks läbipaistval viisil ja õigeaegselt nii vajaliku teabe kui ka tõhusad vahendid;

arvestades, et hiljutised rahvusvahelised arengusuunad ja mitmemõõtmelised probleemid ning kiiresti muutuv geopoliitiline keskkond on kiirendanud olemasolevaid suundumusi, mis mõjutavad ELi ÜVJP põhiaspekte, paljastanud ELi nõrgad kohad välissündmuste ja surve suhtes, rõhutanud vajadust tugevama, ambitsioonikama, usaldusväärsema, strateegilisema ja ühtsema ELi tegevuse järele maailmaareenil, ning toonud esile vajaduse, et EL saaks iseseisvalt seada oma strateegilised eesmärgid ja arendada suutlikkust nende saavutamiseks;

arvestades, et need arengusuunad ja probleemid hõlmavad Hiinast Wuhanist alguse saanud enneolematut COVID-19 pandeemiat ja selle tagajärgi; USA muutuv roll ülemaailmsel areenil, Venemaa pingutused Euroopa julgeolekustruktuuri lammutamiseks ning tema jätkuvad rünnakud Ukraina vastu ja territooriumide okupeerimine Gruusias ja Ukrainas, hübriidrünnakud ELi liikmesriikide vastu, näiteks sisserändajate instrumentaliseerimine, mille eesmärk on seada proovile meie demokraatlikud alused; rahvusvahelise õiguse pidev rikkumine Valgevene poolt; Hiina Kommunistliku Partei ja teiste autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide kasvav enesekehtestamine; Afganistani riiklike struktuuride hiljutine kiire kokkuvarisemine ja sellele järgnenud riigi ülevõtmine Talibani poolt; pinged India ja Vaikse ookeani piirkonnas, eriti Lõuna- ja Ida-Hiina meres ning Taiwani väinas; massihävitusrelvade levik; relvakontrollilepingute kahtluse alla seadmine; kliimamuutused; finantskuriteod; piirkondlike konfliktide süvenemine, mis on põhjustanud elanikkonna ümberasustamise; konkurents loodusvaradele; energia- ja veepuudus; ebaõnnestunud riigid; terrorism; organiseeritud piiriülene kuritegevus; küberründed; ja desinformatsioonikampaaniad;

D.	arvestades, et need praegused suundumused on tingitud sellest, et üleilmne jõudude tasakaal on asendunud suurema geopoliitilise konkurentsi ja mitme jõukeskusega maailmaga, mis raskendab ülemaailmset juhtimist ja rahvusvaheliste avalike hüvede pakkumist ajal, mil neid üha enam vajatakse;

E.	arvestades, et maailm on jõudnud uude ajastusse, kus rahu asemel valitseb üha suurenev geopoliitiline ebakindlus ning esineb rohkem piirkondlikke konflikte ja suur võimukonkurents, millel on märkimisväärne mõju ELi julgeolekule;

arvestades, et Venemaa relvajõudude jätkuva sõjalise kohaloleku suurendamine Ukraina piiril ja selle ebaseaduslikult okupeeritud aladel, samuti Valgevenes ja Kaliningradi piirkonnas, kujutab endast Ukraina ja Euroopa julgeolekule tõsiseltvõetavat ja suurt ohtu; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni igasugune edasine sõjaline tegevus ja hübriidrünnakud peaksid viima rangete majandus- ja finantssanktsioonide vastuvõtmiseni tihedas koostöös Ameerika Ühendriikide, NATO ja teiste partneritega;

G.	arvestades, et kliimamuutuste kahjulik mõju ELi julgeolekule muutub üha selgemaks;

arvestades, et 2050. aastaks moodustab enam kui poole maailma elanikkonna kasvust Aafrika elanikkonna kasv, mille arvele peaks maailma lisanduvast 2,4 miljardist inimesest jääma eeldatavasti 1,3 miljardit; arvestades, et selline kasvu koondumine mõnesse kõige vaesemasse riiki toob koos kliimamuutuste mõjuga kaasa hulgaliselt uusi probleeme, millele on väga halb mõju nii kõnealustele riikidele kui ka Euroopa Liidule, kui selle küsimusega praegu ei tegeleta; arvestades, et ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi 2019. aasta aruandes kaubanduse ja arengu kohta (5) on igal aastal vaja täiendavalt 2,5 triljonit USA dollarit, et täita ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 sätestatud kohustusi;

arvestades, et EL peab oma liidrirolli kindlustamiseks tegutsema rahvusvahelisel areenil ühtsete ja sidusate põhimõtete järgi, tuginedes ühistele strateegilistele lähenemisviisidele, ning taaselustama ja reformima mitmepoolsuse, mis juhindub selle väärtustest nagu demokraatia ja õigusriik, sotsiaalne õiglus, põhiõigused, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus, ning toetama üleilmset vabadust ja kestliku ja kaasava tuleviku visiooni;

J.	arvestades, et valdav enamik ELi kodanikest ja Euroopa tuleviku konverentsi digiplatvormil seni laekunud kommentaarid toetavad ELi tugevamat rolli ning ühist Euroopa lähenemisviisi välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ning soovivad näha ühtsemat ja tõhusamat ELi välis- ja julgeolekupoliitikat;

rõhutab, et oma globaalse liidrirolli kindlustamise strateegilise eesmärgi saavutamiseks peaks EL oma ÜVJP kujundama järgnevast kuuest meetmest lähtuvalt:

—	reeglitel põhineva rahvusvahelise korra kaitsmine, mis põhineb ÜRO hartas, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud põhimõtetel ja kohustustel,

—	globaalsete prioriteetidega seotud mitmepoolsete partnerlussuhete, eelkõige ELi ja ÜRO partnerluse tugevdamises juhtrolli võtmine ning demokraatia ja inimõiguste kaitsmine ja edendamine kogu maailmas,

—	ELi nähtavuse ja otsuste tegemise tõhustamine ning ELi tugevate ja pehmete jõuinstrumentide täielik ja tõhusam ärakasutamine, sealhulgas kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuse kasutuselevõtmisega ELi välispoliitika otsuste tegemisel,

—	Euroopa suveräänsuse saavutamine, ühendades sidusalt ELi välis- ja sisetegevuse, ühendades vajaduse korral iseseisva tegutsemise võime ja valmisoleku järgida strateegilist solidaarsust samu seisukohti jagavate partneritega,

—	piirkondlike strateegiate edasiarendamine, kaasa arvatud diplomaatilise suhtluse, majandustegevuse ja julgeolekukoostöö valdkonnas,

—	demokraatliku järelevalve, kontrolli ja vastutuse ja ELi ÜVJP parlamentaarse mõõtme tugevdamine;

Juhtrolli võtmine globaalsete prioriteetidega seotud mitmepoolsete partnerlussuhete, eelkõige ELi ja ÜRO partnerluse tugevdamises ning inimõiguste kaitsmises ja edendamises kogu maailmas

väljendab heameelt ELi kasvava ambitsiooni ja initsiatiivi üle tähtsate prioriteetidega seotud globaalsetes partnerlussuhetes juhtrolli võtmisel ning oluliste institutsioonide ja organisatsioonide reformide abil reeglitel ja väärtustel põhineva mitmepoolse maailmakorra tugevdamisel, et suurendada nende tõhusust ja vastupanuvõimet ning olemasolevate mitmepoolse ülemaailmse juhtimise mehhanismide ja institutsioonide parema kasutamise kaudu; märgib, et need algatused võimaldavad rahvusvahelisel üldsusel tulla rahvusvahelise õiguse alusel tõhusalt toime ülemaailmsete probleemidega, nagu kliimamuutused, pandeemiad, energiakriis ja terrorioht, ning võidelda pahatahtlike autoritaarsete osalejate mõjuga; kordab, et ELi välis- ja julgeolekupoliitika peab tagama ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide rakendamise;

rõhutab vajadust arendada ELi ja ÜRO vahel välja tõeline strateegiline partnerlus kliimameetmete ja inimõiguste valdkonnas ning kriisiohjamise kontekstis; kutsub liikmesriike ja valitsusi kogu maailmas üles andma ÜRO organitele rohkem pädevusi ja ressursse ja suurendama suutlikkust võtta meetmeid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Hiina ja Venemaa takistavad ÜRO Julgeolekunõukogul hukka mõista rõhuvaid režiime nende tegevuse eest, takistavad ühtset rahvusvahelist reageerimist erinevatele kriisidele ja takistavad G7 otsuste rakendamist ÜRO tasandil; kinnitab oma tugevat toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ning kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama kohut rahaliselt piisavalt, et ta saaks oma ülesandeid täita;

rõhutab, et EL peab kaitsma ja edendama demokraatiat kogu maailmas, olles eeskujuks, sealhulgas tagades demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete range järgimise kõigis liikmesriikides; nõuab, et ELi edendaks demokraatlike riikide liidu loomist üle kogu maailma; rõhutab vajadust koondada ressursse, vahetada parimaid tavasid, koordineerida ühismeetmeid ja töötada välja ühised strateegiad autoritaarsete riikide ja nende volitatud esindajate, vaenulike valitsusväliste osalejate ja organisatsioonide ning demokraatlike ühiskondade antidemokraatlike osalejate pahatahtliku sekkumise ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks; usub, et selle õnnestumiseks peaksid EL ja selle liikmesriigid edendama tiheda koostöö kaudu muuhulgas NATOga kogu valitsust ja kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, et võidelda hübriidohtude vastu, koos põhjaliku demokraatia toetuskavaga, milles keskendutakse sõnavabaduse ja meedia sõltumatuse säilitamisele ja edendamisele; väljendab sellega seoses täielikku toetust USA korraldatavatele demokraatiateemalistele tippkohtumistele, millel keskendutakse konkreetsetele meetmetele, et kaitsta universaalseid inimõigusi, ennetada demokraatia tagasilööke ja võidelda korruptsiooniga;

nõuab, et EL töötaks välja oma vahendid, et võidelda välissekkumiste, propaganda- ja mõjutusoperatsioonide vastu, hõlmates ka niisuguste uute vahendite väljatöötamist, mis võimaldavad tegude toimepanijatelt kulud sisse nõuda, ja asjakohaste struktuuride, eelkõige Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni töörühmade tugevdamist; tunneb heameelt komisjoni desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi käimasoleva läbivaatamise üle; rõhutab, et EL peab suurendama oma tegevuse nähtavust oma kodanike ja teiste parema ja strateegilisema välistegevusest teavitamise teel;

on sügavalt mures jätkuvate tagasilöökide pärast demokraatia ja inimõiguste valdkonnas üha enamates kolmandates riikides, sealhulgas poliitiliste õiguste ja valimiste usaldusväärsuse vastu suunatud rünnakute pärast; kinnitab veel kord, kui oluline on, et EL toetaks jätkuvalt valimisprotsesse maailmas muu hulgas valimisvaatlusmissioonide kaudu, ning tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi olulist rolli; rõhutab, kui oluline on tagada kodumaistele valimisvaatlejatele kõrgeimal tasemel kaitse; nõuab, et EL tugevdaks veelgi oma koostööd valimiste vaatlemisel kõigi asjaomaste partneritega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Euroopa Nõukogu ja organisatsioonid, kes on kiitnud heaks rahvusvahelise valimisvaatluse põhimõtteid käsitleva deklaratsiooni ja rahvusvaheliste valimiste vaatlejate tegevusjuhendi;

julgustab ELi veelgi kindlustama oma juhtrolli vabaduse, demokraatia ja inimõiguste edendamisel ja kaitsel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige ÜROs; usub, et EL peaks tagama kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi (GHRSR, ELi Magnitski akt) läbipaistva ja tõhusa kasutamise, sealhulgas laiendades kõnealuse sanktsioonirežiimi kohaldamisala korruptsiooniga seotud kuritegudele; kordab, et EL peaks paremini jõustama oma sõlmitud rahvusvaheliste lepingute inimõigusi käsitlevaid sätteid; tuletab meelde, et kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastane ELi sanktsioonirežiim on olemuselt poliitiline ning see on osa ELi integreeritud ja terviklikust poliitilisest lähenemisviisist;

nõuab soolõime ja ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava täielikku rakendamist ja süstemaatilist integreerimist kogu ELi välistegevusse, kõigisse tegevustasanditesse ning kõigisse asjakohastesse tegevustesse ja kontseptsioonidesse, sealhulgas pärast tegevuskava kehtivuse lõppemist; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid juhtrolli ÜRO Julgeolekunõukogu naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva resolutsiooni 1325 (2000) rakendamisel; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus parandaks geograafilist tasakaalu, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, mis kajastab liikmesriikide mitmekesisust, nagu on ette nähtud ELi ametnike personalieeskirjade artiklis 27 (6);

nõuab ELi 2020. aasta rahuvahenduskontseptsiooni tõhusat rakendamist, et tugevdada ELi positsiooni mõjuka ülemaailmse osalejana, kes investeerib konfliktide ennetamisse ja vahendamisse, ning juhtiva osalejana rahvusvahelisel tasandil rahu edendamisel ja tagamisel; tuletab meelde ELi suhtelist eelist konfliktide ennetamise ja lahendamise valdkonnas liikmesriikide suhtes; rõhutab, et Euroopa Parlamendil on parlamentaarse diplomaatia kaudu selles valdkonnas keskne roll; tunnistab noorteorganisatsioonide rolli rahumeelsete ühiskondade ülesehitamisel ning rahu ja sallivuse ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi mõtteviisi edendamisel;

10.

kordab oma nõudmist toetada rohkem ELi merendusjulgeoleku strateegiat, kuna meresõiduvabaduse säilitamine on üha keerukam katsumus nii kogu maailmas kui ka naabruskonnas; rõhutab, et meresõiduvabadust tuleks alati austada; nõuab, et EL pööraks rohkem tähelepanu meresõiduvabaduse tagamisele ja meetmetele, milles keskendutakse merel toimuvate relvakonfliktide ja sõjaliste vahejuhtumite leevendamisele ja ennetamisele;

11.

nõuab, et koostöös peamiste partneritega koostataks kaugeleulatuv ELi tegevuskava, mis käsitleb usu- ja veendumusvabaduse toetamist väljaspool ELi ja tõstatab usu- või veendumuste tõttu tagakiusamise küsimuse; märgib, et usu- ja veendumusvabaduse toetamine aitab kaasa püsiva rahu edendamisele ja seetõttu lahendada paljusid probleeme, millega tuleb ELil ja selle partnerriikidel tegeleda; nõuab tungivalt, et komisjon nimetaks võimalikult kiiresti ametisse uue usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegeleva ELi erisaadiku;

12.

avaldab poolehoidu ELi pingutustele maailma liidrina kliimamuutuste vastu võitlemises ning nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus kavandaks uusi algatusi, näiteks Euroopa rohelise kokkuleppe rahvusvahelistamist, aga ka algatusi, et reageerida kliimaga seotud julgeolekuriskidele ja tegeleda kliimamuutuste mõjuga kohalikul tasandil, eelkõige vähekaitstud elanikkonnarühmades ja tugevalt mõjutatud kogukondades; usub, et EL peaks toetama kaugeleulatuvaid CO2 vähendamise eesmärke kolmandates riikides, ja rõhutab, et kliimadiplomaatial peab olema otsustav roll; eeldab, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel on märkimisväärsed geopoliitilised tagajärjed ning et see mõjutab ELi suhteid mõne partneriga, näiteks käsitledes ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütuste tarnetest;

13.

väljendab heameelt ELi lähenemisviisi ja ülemaailmse juhtrolli üle COVID-19 vaktsiinide tagamisel ning pandeemia sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega tegelemisel COVAXi mehhanismi ja Euroopa tiimi ülemaailmse taastepaketi kaudu; nõuab, et EL esitaks tugeva globaalse tervishoiustrateegia, mis hõlmab globaalseid ja ELi-siseseid pingutusi tulevasteks kriisideks parema ülemaailmse valmisoleku ja tõhusate vastumeetmete tagamiseks ning kogu maailmas vaktsiinidele vaba, ausa, taskukohase ja õiglase ligipääsu kindlustamiseks; kordab, et EL peab muutuma tervishoiuküsimustes autonoomsemaks ja mitmekesistama oma tarneahelaid, et lõpetada sõltuvus autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest; peab kiiduväärseks ELi ja USA partnerlust seoses ülemaailmse COVID-19 vaktsineerimiskampaaniaga;

14.

tunnistab, et tehnoloogia, ühendatus ja andmevoog on ELi välissuhete ja partnerluslepingute tähtsad mõõtmed ning neil on oluline geopoliitiline mõju; nõuab tungivalt, et EL arendaks ülemaailmseid partnerlusi eesmärgiga kehtestada tehnoloogia reeglipõhiseks, eetiliseks ja inimkeskseks kasutamiseks õiglased, avatud ja väärtustest lähtuvad normid ja standardid, mille puhul austatakse üksikute kasutajate privaatsust, eriti seoses tehisintellekti ja interneti haldamisega, seades oma välistegevuse keskmesse küberdiplomaatia; rõhutab, et EL peab tagama sellega seoses demokraatiate vahelise koostöö ja koordineerimise ning tagama, et konfliktide lahendamisel austataks rahvusvahelist ja humanitaarõigust; rõhutab, et uued digitehnoloogiad võivad kujutada endast inimõiguste kaitsjatele ja teistele konkreetset ohtu nende tegevuse kontrollimise, piiramise ja kahjustamise kaudu, nagu näitasid hiljuti Pegasuse projekti paljastused; nõuab, et EL haaraks initsiatiivi, et edendada repressiivsete eesmärkidega nuhkvara tehnoloogia ekspordile moratooriumi kehtestamist ja selles valdkonnas tugeva rahvusvahelise õigusraamistiku vastuvõtmist; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid inimõigustealase hoolsuskohustuse ning Euroopa seiretehnoloogia ekspordi tehnilise abi nõuetekohase kontrollimise kooskõlas kahesuguse kasutusega kaupade määrusega (7); nõuab, et EL ja selle liikmesriigid veenaksid kolmandate riikide valitsusi kaotama repressiivsed küberturvalisuse ja terrorismivastase võitluse alased õigusaktid ja tavad; rõhutab ELi vajadust kaitsta üksikisiku õigusi; rõhutab seetõttu, et kodanikuskoori kasutamise süsteemid ei ole kooskõlas ELi põhiväärtustega; rõhutab, et selliseid poliitikameetmeid ja seirevahendeid ei tohiks mingil juhul ELis kasutusele võtta ega kasutada; rõhutab seega, et EL peab nägema vaeva, et piirata digitaalse rõhumise riikidevahelist ulatust ja selle vastu võidelda; märgib, et kaitsetehnoloogia ja relvade eksport kuulub liikmesriikide pädevusse;

15.

kordab, et EL peaks töötama välja globaalse ühendamise strateegia, mis oleks kehtiva ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia laiendus ning ka strateegiline meede, mille abil suurendada oma mõjujõudu paljudes maailma piirkondades, nagu Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia, ning EL peaks seda strateegiat ka rakendama; väljendab seetõttu heameelt ambitsioonika ja mitmetahulise algatuse üle „Global Gateway“, mille komisjon esitas 1. detsembril 2021 ja mille eesmärk on investeerida muuhulgas digivõrkudesse ja kvaliteetsesse taristusse koos partneritega kogu maailmast õiglasel ja kestlikul viisil ning mis võimaldab tugevamat partnerlust ilma sõltuvusi tekitamata; rõhutab, et komisjon peaks kolmandate riikidega ühendatuse projekte ellu viima tingimusel, et järgitakse rangelt sotsiaalseid ja töötajate õigusi, läbipaistvuse nõuet, inimõigusi, hoolsuskohustust, koostalitlusvõime nõuet, head valitsemistava ja demokraatlikke standardeid ning et tehnoloogiat kasutatakse eetiliselt nii riigisiseselt kui ka välismaal; märgib sellega seoses, et komisjon peaks töötama välja strateegia, mille abil parandada oma partnerite juurdepääsu usaldusväärsele ja turvalisele tehnoloogiale; rõhutab, et ühendatusesse tehtavad investeeringud peavad toetama majanduslikku vastupanuvõimet ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevat majanduse CO2 heite vähendamist; nõuab suuremaid jõupingutusi ELi ühendatuspartnerluste rakendamiseks ja julgustab komisjoni arendama neid ühendatusprojekte koostöös sarnaseid seisukohti jagavate partneritega; peaks kiiduväärseks järgmisel Aafrika Liidu ja ELi tippkohtumisel ühendatuspartnerluse loomist Aafrika Liiduga (EL);

16.

pooldab G7 algatust „Build Back Better World“ (Taastame maailma paremal kujul) ja nõuab tungivalt, et EL võtaks endale aktiivsema rolli selle edasisel arendamisel, sealhulgas strateegiaga „Global Gateway“ seoseid kindlaks määraval ja vastastikku tugevdaval viisil;

ELi nähtavuse ja otsuste tegemise tõhustamine ning ELi tugeva ja pehme jõu instrumentide täielik ja tõhusam ärakasutamine, sealhulgas kvalifitseeritud häälteenamust nõudva hääletuse kasutuselevõtmisega ELi välispoliitika otsuste tegemisel

17.

kordab, et EL vajab eelkõige liikmesriikide ühtsust ning ehtsat ja tugevamat poliitilist tahet, et leppida ühiselt kokku ELi ühise välispoliitika eesmärgid ning ELi julgeoleku- ja kaitsealane koostöö, mille eesmärk on viia ellu ELi lepingu artiklis 21 sätestatud eesmärgid, väärtused, põhimõtted ja normid, ning et neid eesmärke ja koostööd ka edendada; rõhutab vajadust luua julgeoleku- ja kaitsekoostöö liit, mis oleks ühise Euroopa kaitsepoliitika rakendamise lähtepunktiks kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikes 2 sätestatuga;

18.

rõhutab, et ELi välispoliitikal on vaja enda välispoliitikat, inimõigusi ning julgeolekut ja kaitset käsitlevaid vahendeid; tuletab meelde, et alaline struktureeritud koostöö (PESCO) sätestati Lissaboni lepingus, kuid saavutati alles 2017. aastal; kutsub seetõttu liikmesriike ja nõukogu üles julgelt kasutama võimalikult tõhusalt kõiki aluslepingutes sisalduvaid välispoliitikavahendeid;

19.

juhib tähelepanu, et EL peab koostöös liikmesriikidega tugevdama oma võimet tõhusalt, õigeaegselt, ennetavalt ja sõltumatult tegutseda ning kujundada vastuseid praegustele ja tulevastele probleemidele; rõhutab, et EL peab kiiresti looma mehhanismi teabe, sealhulgas jälitusteabe automaatseks vahetamiseks liikmesriikide ja ELi vahel seoses väljaspool ELi ilmnevate välis- ja julgeolekuprobleemidega, sealhulgas terrorismi kohta, mis on jätkuvalt oht Euroopa väärtustele ja julgeolekule ning nõuab mitmemõõtmelist lähenemist; kiidab heaks käimasoleva strateegilise kompassi protsessi alguspunktina edusammude tegemiseks Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostöö liidu ning ELi strateegilise suveräänsuse saavutamise suunas julgeoleku ja kaitse valdkonnas, aga ka Euroopa ühise strateegilise julgeoleku- ja kaitsekultuuri tekkeks, mis juhindub meie ühistest väärtustest ja eesmärkidest ning ühisest arusaamast ohtude kohta ning liikmesriikide konkreetsete julgeoleku- ja kaitsepoliitikameetmete austamisest; loodab, et strateegiline kompass aitab kujundada ELi julgeoleku ja kaitse ühise tulevikuvisiooni, kuidas saavutada strateegiline autonoomia; rõhutab, et tulemus peaks peegelduma 2016. aasta ELi üldise strateegia muudetud versioonis, milles võetakse arvesse peamisi ohte, katsumusi ja võimalusi ning pakutakse ELile viise, kuidas etendada kogu maailmas ennetavamat rolli; rõhutab veel, et need leiud peaksid olema aluseks muude dokumentide, näiteks 2018. aasta võimearendusplaani läbivaatamisele;

20.

rõhutab inimõiguste tähtsust ELi välispoliitiliste vahendite lahutamatu osana ja rõhutab nende vastastikust täiendavust; julgustab ELi kooskõlastama oma tegevust partnerriikidega inimõiguste kaitsmisel ja sanktsioonide kohaldamisel, et suurendada nende mõju; tuletab meelde, et piiravate meetmete sidus ja ühtne kohaldamine kõigis liikmesriikides on ELi välispoliitika usaldusväärsuse ja tõhususe eeltingimus; nõuab tungivalt, et komisjon oma rollis aluslepingute täitmise järelevalvajana ning nõukogu ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kui ELi välispoliitika ühtsuse, sidususe ja tõhususe eest vastutajad tagaksid, et liikmesriigid reageeriksid ELi võetud piiravate meetmete rikkumisele tõhusalt, proportsionaalselt ja hoiatavalt; palub ELil sellega seoses tagada reageeringuna Venemaa agressioonile Ukraina vastu ja Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ELi piiravate meetmete mõjususe ja täieliku järgimise; kutsub liitu üles säilitama tiheda koordineerimise ja koostöö Ameerika Ühendriikidega sanktsioonide kasutamisel ühiste välis- ja julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, vältides samal ajal võimalikke soovimatuid tagajärgi mõlema riigi huvidele;

21.

rõhutab lisaks, et strateegilisel kompassil peaks pärast nõukogus vastuvõtmist olema märkimisväärne lisaväärtus ELi ÜVJP-le ning ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale (ÜJKP) ning see peaks veelgi suurendama liikmesriikidevahelist solidaarsust; tunneb heameelt asjaolu üle, et strateegiline kompass tugineb ELi ja selle liikmesriikide ees seisvate ohtude ja probleemide ühisele analüüsile ning selles on kindlaks tehtud võimekuse praegused ja tulevased nii institutsioonilised kui ka ressursilised puudujäägid ning esitatakse selge tegevuskava nende kõrvaldamiseks; kordab Euroopa Parlamendi kavatsust selles protsessis osaleda, eelkõige kontrolliõiguse kasutamise ja korrapärase läbivaatamismenetluse kehtestamise abil; eeldab, et strateegilise kompassi ja NATO strateegilise kontseptsiooni lõplik kavand on sidusad ning kajastavad selgemat ülesannete jaotust ELi ja NATO vahel, et tagada tugevdatud koostöö ja koormuse jagamine ning leida viise ELi ja NATO koostöö tugevdamiseks; kordab ühtsete jõudude põhimõtet kutsub liikmesriike tungivalt üles saavutama pärast strateegilise kompassi valmimist ühise strateegilise kultuuri ja ambitsioonika ühise arusaamise ELi lepingu artikli 42 lõikest 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 222 ning nende seosest Põhja-Atlandi lepingu artikliga 5; loodab, et strateegiline kompass suudab pakkuda partnerriikidele, sealhulgas idapartnerluse riikidele, rohkem võimalusi, mis on seotud tänapäevastele julgeolekuohtudele ja -probleemidele vastupanuvõime suurendamisega; on seisukohal, et Venemaa praegune agressiivne välis- ja julgeolekupoliitika tuleks selles dokumendis määratleda Euroopa kontinenti ähvardava suure julgeolekuohuna;

22.

tuletab meelde, et aluslepingud võimaldavad ÜVJP otsustusprotsesse paremaks muuta; tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõiget 2, mis lubab nõukogul teha ÜVJP küsimustes teatavaid otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, ning ELi lepingu artikli 31 lõikes 3 sisalduvat sillaklauslit, millega nähakse ette võimalus minna järkjärguliselt üle kvalifitseeritud häälteenamusele selliste otsuste puhul ÜVJP valdkonnas, millel ei ole sõjalist ega kaitsepoliitilist tähendust, kuid mis suurendavad ELi solidaarsust ja vastastikust abi kriisiolukorras; rõhutab, et ühehäälsus segab ELi tõhusat tegutsemist, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid ÜVJPga seotud otsuste tegemisel kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat hääletamist; kordab eelkõige oma üleskutset võtta kasutusele kvalifitseeritud häälteenamust nõudev hääletamine rahvusvahelisi inimõiguste küsimusi käsitlevate avalduste ja inimõigustega seotud otsuste vastuvõtmiseks, sanktsioonide kehtestamiseks ja rakendamiseks kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames ning kõigi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissioone käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks; rõhutab, et ELi lepingu artiklite 31 ja 44 rakendamine võib parandada ELi paindlikkust ja tegutsemisvõimet paljudes välispoliitika küsimustes;

23.

nõuab, et ELi ja NATO vahel peetaks poliitika- ja julgeolekukomitee ning Põhja-Atlandi Nõukogu tasandil põhjalikumaid konsultatsioone;

24.

kordab oma üleskutset algatada uusi koostöövorme, nagu näiteks Euroopa julgeolekunõukogu, selleks et arendada välja integreeritud lähenemisviis konfliktidele ja kriisidele; rõhutab, et tuleks kaaluda selle koostöö koosseisu ja võimalikku katkemist; tuletab meelde, et käimasolev Euroopa tuleviku konverents on hea raamistik, kus selleteemalisi uusi ettepanekuid arutada; nõuab, et konverents oleks ELi poliitika, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsepoliitika välismõõtme suhtes kaugeleulatuvam, näiteks ELi alaliste rahvusvaheliste sõjaväeüksuste loomise ja ELi välispoliitiliste otsuste tegemisel kvalifitseeritud häälteenamuse kasutuselevõtu kaudu; märgib siiski, et uued institutsioonilised raamistikud üksi ei lahenda ÜJKP struktuurilisi ja poliitilisi probleeme; kordab oma üleskutset asutada kaitseministrite nõukogu;

25.

rõhutab, et ELi enda vahendid peaksid hõlmama Euroopa diplomaatilist akadeemiat, kus ELi diplomaate valmistatakse juba algusest peale ette vastavalt nende rollile ning kus neil kujuneb sarnane arusaam ELi ühistest väärtustest ja huvidest, liikudes tõelise ühtsustunde saavutamise suunas, mille määrab ühine Euroopa seisukohast lähtuv diplomaatiline kultuur; nõuab, et täielikult rakendataks Euroopa diplomaatilise akadeemia loomist käsitlevat katseprojekti, mis võib sillutada teed selle loomisele, ning mis peaks hõlmama Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide liikmete valikumenetluse loomist; rõhutab, kui oluline on tugevdada ELi diplomaatilist esindatust ELi mittekuuluvates riikides ning püüelda täieõigusliku diplomaatilise esindatuse poole mitmepoolsetes organisatsioonides üldiselt ja eelkõige ÜROs; rõhutab, et ELi suurem esindatus ELi mittekuuluvates riikides ja mitmepoolsetes organisatsioonides edendaks märkimisväärselt ELi institutsioonide ja liikmesriikide vajalikku ühtsust ülemaailmsete probleemide lahendamisel ÜVJP valdkonnas;

26.

rõhutab, et terviklik lähenemisviis ÜVJP-le nõuab kõikide välistegevusega seotud kättesaadavate ELi ressursside koostoimet; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendil on ELi diplomaatias oluline roll ja suhteline eelis, eelkõige tänu parlamentidevahelistele suhetele ja tema ulatuslikule koostööle kolmandate osapooltega demokraatia toetusprogrammide kaudu üldiselt; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tunnustama parlamenti Euroopa tiimi lahutamatu osana ja seda ka tegevusstruktuurides peegeldama; rõhutab, et kultuurist on saanud kasulik diplomaatiline vahend ja ELi pehme jõu oluline osa; rõhutab, et kultuuril on suur potentsiaal ELi väärtuste edendamiseks;

27.

kutsub Euroopa välisteenistust ja nõukogu üles astuma samme, et üle vaadata ELi eriesindajate ja erisaadikute pädevused ja volitused ning tagada nende seisukohtade tõhususe ja lisandväärtuse läbipaistev ja põhjalik hindamine, nagu parlament nõudis oma 13. märtsi 2019. aasta soovituses (8); nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja nõukogu võtaksid kõiki vajalikke meetmeid Euroopa Parlamendi soovituse järgimiseks võimalikult kiiresti;

28.

kiidab heaks komisjoni pingutused ELi ettenägelikkuse arendamiseks, kaasa arvatud ÜVJP asjus, mida näitab teine iga-aastane tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruanne „The EU’s capacity and freedom to act“ (ELi suutlikkus ja tegutsemisvabadus); teeb ettepaneku parandada ELi valmisolekut eelseisvateks katsumusteks, nagu kliimast tingitud kriis ja konflikt, integreerida tulevikuprognoosid poliitika kujundamisesse ja tugevdada tema võimet kujundada piirkondlikke ja ülemaailmseid arengusuundumusi, viies poliitilisel tasandil läbi institutsioonidevahelisi tulevikuanalüüse;

29.

rõhutab, et ELi eelarve välismõõdet tuleb asjakohaselt rahastada ja ette valmistada, et reageerida viivitamata praegustele, esilekerkivatele ja tulevastele probleemidele; rõhutab, et välistegevuse eelarve peaks keskenduma nii geograafiliselt kui ka temaatiliselt prioriteetsetele valdkondadele ning valdkondadele, kus ELi tegevus võib anda kõige rohkem lisaväärtust;

Euroopa suveräänsuse saavutamine, ühendades sidusalt ELi välis- ja sisetegevused, ühendades vajaduse korral iseseisva tegutsemise võime ja valmisoleku järgida strateegilist solidaarsust samu seisukohti jagavate partneritega

30.

kutsub ELi üles suurendama oma strateegilist suveräänsust konkreetsetes valdkondades, mis on olulised liidu jätkuvaks esirinnas püsimiseks rahvusvahelisel areenil, nagu näiteks ELi väärtuste, põhiõiguste, õiglase kaubanduse, majanduse, julgeoleku ja tehnoloogia, sotsiaalse õigluse, rohe- ja digipöörde edendamine, energia ja selle roll autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide enesekehtestamise käsitsemisel; rõhutab vajadust ühendada sidusalt ELi välistegevus ja sisepoliitika kordab oma üleskutset luua Euroopa julgeoleku- ja kaitseliit, mis oleks lähtepunktiks Euroopa ühise kaitse elluviimisel kooskõlas EL lepingu artikli 42 lõike 2 sättega ning mis võimaldaks ELil vajaduse korral oma julgeolekuhuvide kaitsmiseks iseseisvalt tegutseda ning aitaks muuta ELi oma liitlaste, sealhulgas NATO ja USA jaoks võimekamaks ja usaldusväärsemaks strateegiliseks partneriks; nõuab kaitsekoostöö intensiivistamist ja ühtlustamist, näiteks kaitseotstarbelise varustusega seotud küsimustes;

31.

rõhutab, et ELi autonoomia julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tähendab tõhusaks kriisiohjamiseks vajalike usaldusväärsete ja koostalitlusvõimeliste strateegiliste võimete arendamist, koordineerimist ja kiiret kasutuselevõttu; ELi ja selle kodanike kaitset; peamiste partnerite koolitamist; tõhusat koostööd, otsuste tegemist ja tööjaotust, arendus- ja tootmisvõimekust liikmesriikide vahel täielikult solidaarselt ja ELi tasandil ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu ÜRO ja NATO vahel; ning võimet otsustada ja tegutseda vajaduse korral iseseisvalt ja sõltumatult ning kooskõlas oma huvide, põhimõtete ja väärtustega, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 21, eelkõige kehtestades end tõhusa ülemaailmse osalejana ja järgides täielikult rahvusvahelisi seadusi; rõhutab, et prioriteetseks tuleks pidada tugevate ja usaldusväärsete liitude, partnerluste ning mitmepoolsete kokkulepete ülesehitamist ning strateegilise solidaarsuse loomist sarnase mõtteviisiga riikidega; rõhutab, et see lähenemine peaks veelgi tugevdama koostööd partneritega, eriti NATO kontekstis; märgib, et need Euroopa täiustatud strateegilised võimed ja struktuurid peaksid olema NATOga ühilduvad ja üksteist täiendavad; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni presidendi teadaande üle Euroopa kaitsealase tippkohtumise kohta perioodil, kui nõukogu eesistuja on Prantsusmaa; rõhutab, et EL ja NATO esitlevad 2021. aasta lõpus koostööteemalist ühisavaldust; nõuab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitletud kiire kasutuselevõtu suutlikkuse loomist esimese sammuna ELi alaliste rahvusvaheliste sõjaväeüksuste loomise suunas; rõhutab, et selline jõud peaks looma lisaväärtust võrreldes ELi lahingugruppidega, mida pole kunagi kasutatud; palub seega nõukogul ja komisjonil hinnata võimalusi ja töötada need välja, et luua ELi alalised rahvusvahelised sõjaväeüksused, mida rahastatakse nii Euroopa rahutagamisrahastust kui ka ELi eelarvest, kasutades täielikult ära võimalusi, mida aluslepingutega praegu pakutakse;

32.

tunnustab NATOt kogu Euroopa julgeoleku ja kaitse jätkuva alustalana ning julgustab mõlemal pool Atlandit asuvaid liitlasi kinnitama veel kord oma pühendumust NATO-le kui peamisele Euro-Atlandi ala kaitsvale institutsioonile; kordab oma üleskutset liitlastele säilitada ja täita kokkulepitud koormuse jagamise nõudeid, sealhulgas kaitsekulutusi eesmärgiga 2 % SKTst, nagu lepiti kokku NATO 2014. aasta tippkohtumisel Newportis;

33.

kutsub liikmesriike üles ühtlustama oma relvaekspordipoliitikat nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP sätete alusel, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (9), ning võtma vastu kõigi kriteeriumide range kohaldamine; kordab oma üleskutset komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale seada esikohale massihävitusrelvade leviku tõkestamine, desarmeerimine ja relvastuskontroll, kuna pahatahtlikud valitsusosalised seavad kahtluse alla mõne kontrollirežiimi ja teised jäetakse suures osas tähelepanuta või kui arendatakse ja võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida võib pidada sõjalistes küsimustes mitte ainult murranguliseks, vaid ka revolutsiooniliseks;

34.

rõhutab, et liit peab tugeva Euroopa kaitsetööstuse ja -turu edendamise kaudu edasi arendama ja tugevdama oma tehnoloogilist, operatiivset ja digitaalset suveräänsust ja asjatundlikkust, arendama Euroopa kaitsetehnoloogilise ja tööstusliku baasi, suurendama ühist sõjalist uurimis- ja arendustegevust, hankeid, väljaõpet, hooldust, ühist lähenemisviisi varustuskindlusele ja ambitsioonikamat koostööd demokraatlike liitlastega; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu esilekerkivatele murrangulistele tehnoloogiatele, küberjulgeolekumeetmetele ja küberkaitsele, kriitilise tähtsusega taristute kaitsele ja vastupidavusele ning peamiste tehnoloogiliste komponentide, näiteks mikrojuhtide varustuskindlusele; tuletab meelde võimalusi, mida pakuvad olemasolevad vahendid ja mehhanismid, nagu PESCO, Euroopa Kaitsefond ja kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine; palub liikmesriikidel selliseid vahendeid ja mehhanisme täieulatuslikult kasutada; peab tervitatavaks esimesi konkursikutseid Euroopa Kaitsefondile, mis on oluline vahend Euroopa julgeoleku ja kaitse ning ELi strateegilise suveräänsuse tugevdamiseks;

35.

suhtub ettevaatusega ELi tehnoloogilisse sõltuvusse ELi-välistest teenusepakkujatest, eelkõige mittedemokraatlikest riikidest pärit pakkujatest; tunneb muret selle üle, et Euroopa sõltub küberjulgeoleku tagamisel liiduvälistest digivahenditest; palub ELi institutsioonidel luua kogu ELi hõlmav konsensus vajaduse kohta säilitada Euroopa sõltumatus mitmes olulises tehnoloogilises valdkonnas ning esitada pragmaatiline ja sõltumatu lähenemisviis, et vältida kriitilistes tehnoloogiasektorites sõltumist ja geopoliitilist sundi; rõhutab eelkõige 5G ja merekaablite taristu strateegilist tähtsust;

36.

toonitab, et ühine küberkaitsepoliitika ja märkimisväärne küberkaitsevõime on sügavama ja tõhusama Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostöö liidu väljakujundamise kesksed elemendid; rõhutab tungivat vajadust luua nii ühine kui ka liikmesriikide sõjaline küberkaitsevõime ja seda tugevdada; rõhutab, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad küberjulgeolekustrateegia väljatöötamiseks tegema koostööd kõikidel tasanditel; palub Euroopa välisteenistusel tagada piisav küberturvalisuse tase oma vara, ruumide ja tegevuse jaoks, sealhulgas peakorter ja ELi delegatsioonid;

37.

rõhutab, et Euroopa kosmosesektor on peamine vahend ELi üleilmse sõltumatuse ning meie ühiskondade õitsengu ja julgeoleku saavutamiseks; väljendab tõsist muret selle pärast, et kosmosest on kiiresti saamas poliitiline areen, mis peegeldab geopoliitilist konkurentsi Maal, ja uus tehnoloogiline piir, ning kui ei kehtestata õigeid rahvusvahelisi õiguslikke vahendeid, võib see kiiresti muutuda sõjaliseks areeniks; toetab ELi kosmosepoliitikat toetavaid algatusi, sealhulgas ka kaugeleulatuvat uut ELi kosmoseprogrammi, mis peab püüdma kaitsta olemasolevaid ja tulevasi Euroopa kosmosevarasid; nõuab kindlalt, et EL sobitaks poliitilised ja rahalised kohustused oma kosmosevaldkonna ambitsioonidega; nõuab, et EL pühenduks rohkem kosmosealaste kõikehõlmavate rahvusvaheliste normide väljatöötamisele, et hoida ära kosmose kohandamine sõjaliseks kasutamiseks; toetab Euroopa Liidu Satelliidikeskust, mis annab otsustajatele võimalike kriiside puhul varajasi hoiatusi ja pakub üleilmset olukorrateadlikkust;

Piirkondlike strateegiate edasiarendamine, kaasa arvatud diplomaatilise suhtluse, majandustegevuse ja julgeolekukoostöö valdkonnas

38.

väljendab heameelt Sloveenia eesistumise ajal Brdo pri Kranjus toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel tehtud järelduste üle; kordab oma toetust Lääne-Balkani riikide Euroopa-väljavaatele ja kordab seega oma nõudmist kiirendada laienemisprotsessi ja pakkuda ELiga ühineda soovivatele riikidele kätte selge suund; nõuab tungivalt, et liikmesriigid viiksid viimaks ellu oma lubadused ja rõhutab hädavajadust korraldada viivitamatult esimesed valitsustevahelised konverentsid Albaania ja Põhja-Makedooniaga ning kaotada Kosovo puhul viisanõue; rõhutab, et laienemisprotsess põhineb endiselt kindlalt sellel, et kandidaatriigid täidavad kõik Euroopa Ülemkogu poolt kindlaks määratud asjakohased kriteeriumid, keskendudes jõuliselt demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja vähemuste õiguste tugevdamisele ning leppimise ja majandusliku arengu soodustamisele Lääne-Balkani piirkonnas kui kestva rahu, stabiilsuse ja heaolu eeldustele; rõhutab, et ühiste probleemide lahendamisel on vaja teha tõhustatud koostööd; rõhutab, et laienemispoliitikas tuleb kasutada ära saadud kogemusi ning suurendada nähtavust ja teha piirkonda lisainvesteeringuid, et suurendada üldsuse teadlikkust ning seeläbi ELi usaldusväärsust ja osalust; nõuab, et EL teeks Lääne-Balkani riikidega koostööd, et leida lahendused probleemidele, mis takistavad lisareformide elluviimist, sealhulgas jõustada 14 põhiprioriteeti Bosnias ja Hertsegoviinas ning tagada Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamine; rõhutab, et nende partnerriikide lõimumine Euroopa Liiduga on kogu kontinendi stabiilsuse ja julgeoleku seisukohast oluline; nõuab, et EL toetaks Lääne-Balkani piirkonnas kodanikuühiskonda Euroopa väärtuste edendamisel ja tutvustamisel; tunnustab tööd, mida teeb EUFOR Althea, mis edendab Bosnias ja Hertsegoviinas rahu, stabiliseerimist ja Euroopa integratsiooni; kordab asjaolu, et sellel operatsioonil on endiselt keskne roll Bosnia ja Hertsegoviina ning piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel; rõhutab, et võimaliku tulevase laienemise valguses tuleb tõhustada ELi tasandil otsuste vastuvõtmist; mõistab karmilt hukka Serblaste Vabariigi ametivõimude põhiseadusvastase separatistliku tegevuse, mille eesmärk on luua paralleelsed institutsioonid ravimite ja meditsiiniseadmete ning justiits-, kaitse-, julgeoleku- ja maksustamisvaldkonnas, õõnestades seeläbi Bosnia ja Hertsegoviina riigistruktuure ning kujutades eksistentsiaalset ohtu selle ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; mõistab hukka piirkondlike osalejate kahjuliku rolli ja Venemaa välissekkumise; kutsub nõukogu üles määrama Milorad Dodikile ja tema liitlastele sihipärased sanktsioonid korruptiivse tegevuse, riigi jätkuva destabiliseerimise ning Bosnia ja Hertsegoviina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse õõnestamise eest;

39.

rõhutab, et hiljuti vastu võetud ühinemiseelse abi rahastamisvahend aastateks 2021–2027 (IPA III) peaks toetama pikaajalist investeeringut regiooni Euroopaga seotud tulevikku, ning et rahastamisvahendi parandatud eeltingimusi tuleks kasutada tõhusalt, saavutamaks konkreetseid tulemusi; väljendab heameelt asjaolu üle, et ajakohastatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendis kasutatakse rangemat tingimuslikkust, mis on seotud demokraatia, inimõiguste ja õigusriigiga; väljendab heameelt Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava üle ning nõuab selle viivitamatut rakendamist, et lihtsustada piirkonna pikaajalist taastumist, majanduskasvu ja jätkusuutlikku ühenduvust, mis toob Lääne-Balkani riigid ELi ühisturule lähemale;

40.

kinnitab veel kord oma vankumatut toetust idapartnerlusriikidele, eriti nende iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides puudutavates küsimustes ning selles, et austatakse rahva tahet otsustada ilma välise sekkumiseta ise oma tuleviku ja välispoliitika üle; nõuab, et Gruusia, Moldova ja Ukraina assotsieerimislepinguid ning Armeeniaga sõlmitud ulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut rakendataks täielikult; rõhutab, et tuleb jätkata ELi ja Aserbaidžaani vahelisi läbirääkimisi ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu üle kooskõlas tingimustega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 4. juuli 2018. aasta soovituses, mis käsitleb ELi ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku lepingu läbirääkimisi (10); julgustab idapartnerlusriike, ning eriti neid, kes on valinud demokraatia ja Euroopa integratsiooni tee, tagama põhivabaduste, inimõiguste ja õigusriigi kaitse ning jätkama vajalike sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste reformide rakendamist; kiidab heaks komisjoni 18. märtsi 2020. aasta ühisteatise „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat. Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ (JOIN(2020)0007); kordab, et ELi toetus lõimumise jätkamisele sõltub nende reformidega tehtud konkreetsetest edusammudest; toetab ELi tingimuslikkuse ja diferentseerimise põhimõtet, sealhulgas stiimuleid; rõhutab, et idapartnerlusriikide edu on võimalik näidata ja konsolideerida ainult ELiga lõimumise protsessi kaudu ning et see võib näidata ka Venemaa inimestele, millist sotsiaal-majanduslikku kasu Euroopa-tüüpi reformid tuua võivad; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama eelseisvat idapartnerluse tippkohtumist selleks, et saata meie partneritele kindel toetussõnum; kutsub ELi juhte üles tagama, et viis pikaajalist eesmärki ja kümme uut eesmärki 2025. aastaks koos 2021. aasta juunis esildatud Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava raames eraldatavate vahenditega annaksid tõelise panuse sotsiaalsesse ja majanduslikku taastumisse COVID-19 pandeemiast, tugevdaksid majandussidemeid ja et nendega loodaks kaubateed ELi ja partnerriikide vahel;

41.

mõistab hukka Venemaa ja muude väliste osalejate otsese ja kaudse sekkumise relvakonfliktidesse ja hübriidrünnakud, okupatsioonid ning vägede kogunemise regiooni või selle piiridele; rõhutab, et jätkuvalt meie läheduses esineva ohu tõttu on piirkonnas vaja nii ELi kui ka NATO kohalolu; toetab ELi ja idapartnerlusriikide vahelise koostöö tihendamist julgeoleku ja kaitse valdkonnas, eelkõige piirkondlike konfliktide rahumeelse lahendamise, hübriidohtude, küberrünnete, desinformatsiooni ja propagandakampaaniatega tegelemise, kolmandate osapoolte demokraatlikesse protsessidesse sekkumise lõpetamise ja ühiskonna vastupanuvõime suurendamise jaoks; tunnustab kolme assotsieerunud partneri lähenemist ÜVJPle ja toetab tõhustatud koostööd ÜJKP valdkonnas, sealhulgas osalemist PESCOs, kui tingimused on täidetud;

42.

väljendab sügavat muret Valgevenes valitseva olukorra pärast; mõistab resoluutselt hukka rahumeelsete protestijate suhtes toime pandud vägivalla ning nõuab, et viivitamatult ja tingimusteta vabastataks kõik enne ja pärast 9. augusti 2020. aasta nn presidendivalimisi kinni peetud poliitivangid ja loobutaks kõigist nende vastu esitatud süüdistustest; kordab, et ei tunnusta Aliaksandr Lukašenkat Valgevene presidendina; kutsub nõukogu üles viivitamata ja tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega rakendama kõige rangemaid ja laiaulatuslikumaid sanktsioone kõigi Valgevene valimispettuste, vägivalla ja repressioonide toimepanijate suhtes Valgevenes ning üksikisikute ja üksuste vastu, kes korraldavad või toetavad tegevusi, mis hõlbustavad ELi välispiiri ebaseaduslikku ületamist; kutsub nõukogu üles jätkama rahvusvahelist koordineerimist, mille eesmärk on diktaatori ja tema kehtestatud riigikorra suurem isoleerimine; mõistab teravalt hukka Aliaksandr Lukašenka režiimi hübriidrünnakud ELi vastu, sealhulgas ebaseaduslike rändajate kasutamise ELi välispiiridel ja inimeste poliitilistel eesmärkidel ärakasutamise, mis on rahvusvaheliste normide rikkumine; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid reageeriksid kiiresti esilekerkivatele ohtudele vastavalt ELi õigusele ja rahvusvahelistele kohustustele ning kohandaksid oma ÜVJP- ning rände- ja varjupaigapoliitikat uute probleemidega; väljendab solidaarsust selliste ohtudega tegelevate liikmesriikidega; väljendab muret Venemaa vägede ulatusliku siirmise pärast Valgevenesse, peab seda ohuks Euroopa julgeolekule ja Valgevene suveräänsusele ning nõuab vägede kohest väljaviimist ja nimetatud suveräänsuse austamist; rõhutab oma vankumatut toetust demokraatlikule Valgevenele ning rõhutab, et oluline on teha tihedamat koostööd Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni esindajatega; rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi platvorm Valgevenes karistamatuse vastu võitlemiseks ning ergutab kasutama ära kõiki olemasolevaid seaduslikke vahendeid, et Aliaksandr Lukašenka ja tema režiimi liikmed vastutusele võtta;

43.

rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad rohkem osalema Lõuna-Kaukaasias, et tagada piirkonna stabiilsus ja õitseng ning neutraliseerida piirkondlike jõudude mõju ja sekkumist; kiidab heaks Euroopa Ülemkogu eesistuja panuse Gruusia poliitilise kriisi leevendamisel; peab seda ELi juhtrollile iseloomulikuks teoks ja nõuab sarnast lähenemist kriisi- ja konfliktiolukordadele idapartnerluse piirkonnas ja mujal; toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ning mõistab hukka Gruusia alade, sealhulgas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeerimise Venemaa poolt; tuletab Venemaale meelde rahvusvahelisi kohustusi, mis võeti 2008. aasta relvarahuleppega, mille sõlmimist EL Prantsusmaa eesistumise ajal vahendas; palub Venemaal käituda konstruktiivselt ning võimaldada Genfi rahvusvahelistel kõnelustel edusamme teha; palub Venemaal lõpetada inimõiguste rikkumine Gruusia okupeeritud territooriumitel ning tuletab Venemaa Föderatsioonile meelde tema kui tegeliku kontrolli teostaja seaduslikke kohustusi, nagu on märgitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses kohtuasjas Gruusia vs Venemaa (II) (11); mõistab hukka okupatsioonivägede provokatsioonid, sealhulgas Gruusia kodanike röövimise, tapmise ja ebaseadusliku kinnipidamise ning pideva piiristamise; kutsub ELi, selle liikmesriike ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles aktiivselt osalema püsiva lahenduse leidmisel Armeenia ja Aserbaidžaani vahel Mägi-Karabahhi küsimuses ja vältida pingete edasist eskaleerumist kõnealuses piirkonnas, eelkõige sundides Aserbaidžaani ja Armeeniat tegelema sõjajärgsete küsimustega, sealhulgas piiride demarkeerimisega ja kõigi allesjäänud sõjavangide vabastamisega; märgib, et OSCE Minski rühm on selle konflikti lahendamiseks endiselt ainus rahvusvaheliselt tunnustatud formaat, tuginedes territoriaalse terviklikkuse, jõu mittekasutamise, enesemääratlemise ja võrdsete õiguste ning konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõtetele; nõuab, et rühm võtaks taas kiirelt vahendajarolli;

44.

kordab, et mõistab karmilt hukka Venemaa agressiivse poliitika Ukraina suhtes, eelkõige enneolematu sõjalise kohaloleku suurendamise Ukraina piiril, okupeeritud Donbassis ja ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis, samuti Valgevenes, pideva rahalise ja sõjalise toe osutamise Donbassi ebaseaduslikele relvastatud formeeringutele, Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseadusliku okupeerimise, Aasovi mere blokaadi ning korduvad Ukraina vastu suunatud küber- ja muud hübriidrünnakud; rõhutab, et Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamine kujutab endast ohtu Euroopas valitsevale rahule, stabiilsusele ja julgeolekule; kutsub Venemaa valitsust üles viima oma väed Ukraina piirilt välja ja lõpetama oma naabrite ähvardamise; rõhutab, et Venemaa edasine agressioon Ukraina vastu toob kaasa karmide poliitiliste, majanduslike, rahaliste ja isiklike sanktsioonide rakendamise Venemaa Föderatsiooni, selle majanduse ja otsustajate suhtes; tunneb heameelt rahvusvahelise Krimmi platvormi loomise üle ning nõuab, et ELi institutsioonid, liikmesriigid ja kõik sarnaselt meelestatud partnerid osaleksid aktiivselt selles algatuses, mille eesmärk on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine; kordab oma toetust krimmitatarlaste Medžlisele, mis on ainus rahvusvaheliselt tunnustatud krimmitatarlaste esindusorgan ning kiidab Ukraina kodanikke, eriti krimmitatarlasi, alistamatu hoiaku eest okupeeritud Krimmis; nõuab Minski protsessi taaselustamist, et lõpetada sõjaline konflikt Ida-Ukrainas; toetab pidevaid nõudmisi osutada Ukrainale suuremat ja usaldusväärset sõjalist ja julgeolekualast abi selle julgeolekusektoris ja sõjaväereformide vallas ning kaalub Ukraina relvajõudude sõduritele sõjalise väljaõppe pakkumist; võtab teadmiseks ELi ja Ukraina vahelise küberdialoogi esimese kohtumise ning nõuab, et EL suurendaks Ukrainale antavat küberjulgeolekualast abi; kiidab heaks arutelu ELi sõjalise nõustamis- ja väljaõppemissiooni üle Ukrainas ning väljendab oma toetust sellele;

45.

mõistab karmilt hukka laialt levinud vägivallaaktid, mis pandi toime pärast 2022. aasta jaanuaris Kasahstanis toimunud rahumeelseid meeleavaldusi; kutsub Kasahstani ametivõime üles algatama rahutuste ajal toime pandud inimõiguste ja põhivabaduste rikkumiste täieliku ja sõltumatu rahvusvahelise uurimise;

46.

rõhutab, kui tähtis on Ameerika Ühendriikide, nende Euroopa liitlaste ja Venemaa vahel peetav Euroopa julgeolekut käsitlev dialoog; nõuab kindlalt, et EL peab olema nendes aruteludes lahutamatu partner, et säilitada kõigi Euroopa riikide sõltumatus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus, edendada usaldust suurendavaid meetmeid ja leevendada pingeid Euroopas; rõhutab samal ajal, et kui Venemaa Föderatsioon peaks tungima Ukrainasse, peab EL olema koos Ameerika Ühendriikide ja teiste liitlaste ning lähedaste partneritega valmis kehtestama Venemaale ulatuslikud sanktsioonid;

47.

kordab, et Ukrainal ja Gruusial on vastavalt ELi lepingu artiklile 49 väljavaade saada ELi liikmeks ja nad võivad taotleda liidu liikmeriigiks saamist tingimusel, et peavad kinni kõikidest Kopenhaageni kriteeriumidest ja demokraatia põhimõtetest, austavad põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning järgivad õigusriigi põhimõtet; nõuab seetõttu, et EL ja selle liikmesriigid tunnustaksid Gruusia ja Ukraina väljavaadet saada ELi liikmeks, mida peetakse riikide julgeoleku ja stabiilsuse jaoks äärmiselt tähtsaks, ning innustaksid neid jätkama sisereformide elluviimist;

48.

kiidab heaks komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. veebruari 2021. aasta ühisteatise uuendatud partnerluse kohta lõunapoolsete naaberriikidega (12) ning toetab piirkonnas rahu, stabiilsust, õitsengut ja demokraatlikke põhimõtteid; kutsub komisjoni üles täielikult rakendama selles ühisteatises kirjeldatud algatusi; avaldab kahetsust, et 25 aastat pärast Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse käivitamist pole endiselt saavutatud ühist jõukat, stabiilset ja vaba piirkonda koos Vahemere lõunapiirkonna riikidega; kordab siiski taas oma üleskutset terve Euroopa naabruspoliitika (EU) julgeks läbivaatamiseks ELi naaberriikidele kättesaadavaks tehtava rahastamise ja abi osas, et naabruspoliitikas osalevad partnerid liiguks reformidega edasi ning pühenduksid tihedale dialoogile ja koostööle ELiga, tagades samal ajal kohandatud poliitikameetmed;

49.

tuletab meelde ELi kohustust seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga ja lepingu sõlmimisega kahe poole vahel, sealhulgas lõpliku staatuse lepingu küsimustes, pidades eelkõige silmas vajadust säilitada kahe riigi rahumeelsel kooseksisteerimisel põhineva lahenduse alusena 1967. aasta piirid, nii et mõlema riigi pealinnaks on Jeruusalemm ning turvaline Iisraeli riik ning iseseisev, demokraatlik, ühtne ja elujõuline Palestiina riik eksisteeriksid kõrvuti rahus ja julgeolekus, lähtudes enesemääramisõigusest ja järgides täielikult rahvusvahelist õigust; nõuab selles vaimus tõeliste rahupüüdluste jätkamist, mille eesmärk on rahvusvahelise üldsuse toel saavutada mõlema poole vahel käegakatsutavaid tulemusi; nõuab, et EL suurendaks oma panust iisraellaste ja palestiinlaste vahelise rahuprotsessi taaselustamisse, sealhulgas usaldust suurendavate meetmete, piirkondliku dialoogi ja tihedama Atlandi-ülese koostöö kaudu piirkonnas, samuti kasutades paremini ära oma mõjujõudu mõlema poole suhtes; rõhutab jätkuvat vajadust toetada elutähtsate teenuste osutamist miljonitele Palestiina pagulastele kogu Lähis-Idas; nõuab seetõttu Lähis-Idas tegutseva ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni (UNRWA) jätkuvat poliitilist ja rahalist toetamist ELi ja rahvusvahelisel tasandil;

50.

nõuab, et lõpetataks tegevused, mis võivad õõnestada kahe riigi lahenduse elujõulisust, nagu Iisraeli asunduste ehitamine ning palestiinlaste kodude ja taristu lammutamine okupeeritud Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas; nõuab poliitilist lahendust, mis lõpetaks blokaadi ja leevendaks humanitaarkriisi Gaza sektoris koos vajalike julgeolekutagatistega, et vältida Iisraeli vastu suunatud vägivalda; mõistab karmilt hukka terrorismi; rõhutab, kui olulised on Palestiina valimised, et taastada Palestiinas demokraatlik legitiimsus ja rahva toetus poliitilistele institutsioonidele;

51.

juhib tähelepanu Aabrahami kokkuleppe esimesele aastapäevale ning rõhutab, kui oluline on see piirkonnas rahu, stabiilsuse ja koostöö seisukohast; kutsub komisjoni ja nõukogu üles toetama Iisraeli ja Araabia riikide vaheliste suhete normaliseerimist Aabrahami kokkuleppe rakendamise ja laiendamise teel, mis on oluline panus, et saavutada Lähis-Idas püsiv rahu; tunnustab USA tähtsat rolli;

52.

väljendab sügavat muret olukorra üle Liibanonis ning nõuab tungivalt, et Liibanoni valitsus tegutseks missioonipõhiselt, usaldusväärselt ja vastutustundlikult, ilma välismaiste sekkumisteta; rõhutab, et Hezbollah’ ja teised rühmitused on eriliselt vastutavad Liibanoni 2019. aasta rahvaliikumise mahasurumise ning riigi poliitilise ja majanduskriisi eest; kutsub Iraani üles hoiduma sekkumisest Liibanoni siseasjadesse ning nõuab Liibanoni suveräänsuse ja poliitilise sõltumatuse austamist; mõistab teravalt hukka asjaolu, et Hezbollah tulistab Lõuna-Liibanonist rakette tsiviilelanikkonnaga asustatud piirkondadesse Iisraelis; lükkab tagasi võimaluse, et president Bashar al-Assadil võiks sõjajärgses Süürias olla mis tahes roll, ning viitab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2254 (2015); väljendab heameelt kriminaaluurimiste üle, mis on suunatud Bashar al-Assadi ja temaga seotud isikute vastu seoses keemiarelvade kasutamisega ning millega võetakse nad vastutusele paljude sõjakuritegude eest, ning toetab neid uurimisi; soovitab liikmesriikidel laiendada nende isikute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid sanktsioone, et hõlmata Bashar al-Assadi režiimi tsiviil- ja sõjaväeametnikud, kes on usaldusväärsetel andmetel seotud sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja muude tõsiste rikkumistega; kordab oma palvet, et Euroopa Komisjon esitaks karistamatuse vastase ELi tegevuskava, mis sisaldaks eraldi peatükki Süüria kohta; rõhutab, et tegevuskava eesmärk peaks olema kooskõlastada ja ühtlustada liikmesriikide tegevust ja vahendeid sõjakurjategijate vastutusele võtmiseks ELis;

53.

väljendab jätkuvalt sügavat muret Türgi valitsuse aina jõulisema välispoliitika pärast, mis seab riigi pidevalt vastuollu ELi kui terviku, konkreetsete liikmesriikide ja tema naaberriikidega; märgib, et Euroopa Komisjoni 19. oktoobri 2021. aasta aruande kohaselt, mis käsitles 2021. aasta Türgit (13), oli 2021. aasta augustis Türgi ÜVJP otsustega vastavusse viimise määr jätkuvalt väga madal, umbes 14 %; tuletab meelde Türgi demokraatiat ja inimõiguste aina halveneva olukorda; märgib, et Türgile antava ELi rahastamise suhtes tuleb kohaldada tingimuslikkuse norme, sealhulgas ÜRO harta, rahvusvahelise õiguse ning Euroopa väärtuste ja põhimõtete järgimise kohta; nõuab diplomaatilise dialoogi taasalustamist, et leida Vahemere idaosa käsitlevatele vaidlustele jätkusuutlikud lahendused; võtab teadmiseks, et Türgi on sellest hoolimata jätkuvalt ELi jaoks väga tähtis strateegiline huvi ning et suhtlemine peab muutuma ühist huvi pakkuvates valdkondades intensiivsemaks, keskendudes eelkõige teatavatele poliitikavaldkondadele, näiteks kliimamuutused, terrorismivastane võitlus, ränne, julgeolek ja majandus; väljendab sellega seoses heameelt hiljutise ja esimese kõrgetasemelise dialoogi üle rände ja julgeoleku vallas ning kordab oma tunnustust Türgile miljonite Süüria rändajate ja pagulaste vastuvõtmise eest; järeldab, et praegu on Türgi ELiga ühinemise väljavaade ebareaalne; nõuab seetõttu kindlalt, et kui praegust negatiivset suundumust kiiresti ja jäädavalt ei muudeta, peaks komisjon vastavalt 2005. aasta oktoobri läbirääkimisraamistikule soovitama Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste ametlikku peatamist, et mõlemad pooled vaataksid realistlikul viisil ning struktureeritud ja kõrgetasemelise dialoogi käigus läbi praeguse raamistiku sobivuse ja toimivuse ning uurida võimalikke uusi ja alternatiivseid terviklikke mudeleid tulevaste suhete jaoks; tuletab meelde, et EL on valmis kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ja võimalusi, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide huvisid ning säilitada piirkondlik stabiilsus;

54.

rõhutab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu, kaasa arvatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli ning kaubandus- ja koostöölepingu täieliku rakendamise tähtsust; rõhutab, kui oluline on protokoll rahu ja stabiilsuse säilitamiseks ning Euroopa ühtse turu terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise seisukohast; kiidab heaks sammud Euroopa Parlamendi liikmetest ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmetest koosneva parlamentaarse partnerlusassamblee loomiseks, nagu lepingus ette nähtud; on jätkuvalt avatud ELi ja Ühendkuningriigi koostööraamistiku edasiarendamise ja tugevdamise suhtes, mis võib viia kokkuleppeni välisjulgeoleku- ja kaitsepoliitika ning ühiste mureküsimuste osas; rõhutab sellega seoses ELi ja Ühendkuningriigi tiheda koostöö tähtsust rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige ÜROs, arvestades, et meil on mitmeid ühiseid väärtusi ja huvisid ning et me asume geograafiliselt teineteise lähedal;

55.

rõhutab vajadust tugevdada ELi ja USA Atlandi-ülest koostööd võrdsete partnerluse alusel, mis põhineb ühistel väärtustel ja eesmärkidel ning partnerluse põhimõttel juhtimises ja vastutuses, austades samas teise poole autonoomsust, huve ja püüdlusi; pooldab selles kontekstis ELi ja USA 2021. aasta tippkohtumisel kõlanud mõtet „Uuendatud Atlandi-ülese partnerluse poole“, mis annab hea aluse ambitsioonikale Atlandi-ülesele tegevuskavale; pühendub koostöö edendamisele ja toetab täielikult selle raames ühiste välispoliitiliste ja julgeolekueesmärkide saavutamist, süvendades veelgi koostööd ELi ja USA Atlandi-ülese dialoogi raamistikus, et tegeleda paljude peamiste ülemaailmsete probleemidega, nagu kliimamuutused ning autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest tulenevad ohud; tunneb heameelt Atlandi-ülese kaubandus- ja tehnoloogianõukogu loomise üle; soovitab korraldada regulaarselt ELi ja USA vahelisi tippkohtumisi, et hädavajalikule Atlandi-ülesele koostööle kõige kõrgemal tasemel pidev tõuge anda; kordab, et pooldab Atlandi-ülese poliitilise nõukogu loomist, mida juhiks mõlema poole välispoliitika juhid; rõhutab, et tugevate Atlandi-üleste suhete jaoks peab EL arendama edasi oma tegutsemisvõimet; rõhutab, et EL peab kiiresti kohanema USA muutuva rolliga üleilmsel areenil, et kaitsta oma ülitähtsaid huve ja järgida välispoliitilisi eesmärke; rõhutab, et EL ja USA peavad oma terrorismi ja radikaliseerumisega võitlemise pingutusi kooskõlastama ning tagama, et tehtud pingutusi toetatakse vajalike ressurssidega; kutsub ELi ja USAd üles tegelema ühiselt püsivate ja kasvavate ohtudega kultuuripärandi kaitsele ja säilitamisele, eelkõige konfliktipiirkondades;

56.

rõhutab, et ELi suhted Aafrikaga on eluliselt tähtsad, et täita partnerriikide vajadusi ja arendada nende suurt potentsiaali ning tegutseda ühiste huvide nimel; rõhutab, et see suhe ELi naabermandriga peaks peegeldama ühist saatust ja keskenduma usaldusväärse perspektiivi loomisele, eelkõige uusimate põlvkondade jaoks; kiidab heaks komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatise „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (14) ning kordab oma üleskutset minna kaugemale rahastaja-abisaaja suhtest ning soosida tõelist võrdsete poolte partnerlust, mille keskmes on inimareng ja loodusvarade kaitsmine; rõhutab sellega seoses vajadust kutsuda komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles süvendama arutelu ELi Aafrika partneritega, nii üksikute riikide kui ka piirkondlike organisatsioonidega, näiteks piirkondlikud majandusmehhanismid ja majandusühendused, mis moodustavad Aafrika Liidu; rõhutab, kui oluline on toetada Aafrika Liitu ja selle piirkondlikke komponente nende pingutustes luua konfliktide ennetamiseks ja ohjeldamiseks tõhus julgeolekuarhitektuur, toetades muu hulgas ka igakülgset Aafrika valmisolekuvägede ja nende piirkondlike komponentide kasutuselevõttu; nõuab kestliku arengu eesmärkide ranget rakendamist kõigis ELi ja Aafrika suhete valdkondades; kiidab heaks AKVRO-ELi partnerluslepingu sõlmimise 2021. aasta aprillis ning sidemete tihendamise Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni riikidega ning säästva arengu tegevuskava ja kliimameetmete alase tihedama koostöö mitmepoolsetel foorumitel; väljendab muret AKVRO-ELi partnerluslepingu allkirjastamise edasilükkamise pärast; võtab teadmiseks tagasivõtulepingud Aafrika riikidega;

57.

on väga mures Saheli piirkonnas kasvava ebakindluse pärast, mis mõjutab lugematute tsiviilisikute julgeolekut ja elutingimusi ning islamistlike võitlejate rünnakute arvu kasvu pärast, mis mõjutab tõsiselt piirkonna stabiilsust, eelkõige Mali ja Burkina Faso puhul; palub ELil ja G5 Saheli riikidel sekkuda, et hoida ära julgeoleku kokkuvarisemine laiemas piirkonnas; kiidab sellega seoses heaks uuendatud partnerluse NATO ja Mauritaania vahel, kes on selles piirkonnas peamine ELi liitlane ning kelle jõud võitlevad piirkonnas terrorismiga esiliinil; mõistab hukka militaar- ja turvateenuseid pakkuvate eraettevõtete, eelkõige Kremli toetusega Venemaa Wagneri grupi kohaloleku Aafrikas, kes on ebademokraatlike riikide huve kaitstes ning süütute tsiviilelanike ja sõjast räsitud Aafrika riikide julgeoleku, stabiilsuse ja jõukuse arvelt pannud toime ulatuslikke inimõiguste rikkumisi; rõhutab vajadust ajakohastada ELi-Aafrika strateegiat integreeritud lähenemisviisi kaudu, mis suudab tagada julgeoleku ja arengu, et saavutada Saheli murettekitavas olukorras stabiilsus, võttes arvesse 2021. aastal täheldatud arenguid ning sealset ebastabiilsust ja suurt mõju, mida piirkonnas toimuvad sündmused avaldavad mitte ainult Aafrikale, vaid ka ELile ja selle liikmesriikidele; rõhutab sellega seoses vajadust teha koostööd kaitse-, arengu- ja rahuloomevaldkonna strateegia väljatöötamisel, et võidelda džihadistide esilekerkimise vastu Saheli piirkonnas ja mujal Aafrikas;

58.

on sügavalt mures Venemaal toimunud arengute pärast ja kordab, et ELil on huvi hoida Euroopa maailmajaos ja kaugemalgi vabadust, stabiilsust ja rahu; usub, et EL peaks tegema NATO ja teiste partneritega tihedat koostööd ja koordineerima oma tegevust, et tõkestada Venemaa destabiliseerivat õõnestavat tegevust Euroopas, eelkõige Balti riikides ja Ida-Euroopas, sealhulgas valimistesse sekkumise, desinformatsioonikampaaniate ja paremäärmuslike parteide toetamise kaudu; rõhutab vajadust võtta Venemaa ametivõimud oma kodanike represseerimise eest vastutusele; väljendab kahetsust, et Venemaa sõjalised jõud okupeerivad jätkuvalt Ukraina ja Gruusia osi, rikkudes sellega rahvusvahelist õigust, et nad on endiselt kohal Moldova Vabariigis, ning et Venemaa destabiliseerib jätkuvalt piirkonnas rahu ja julgeolekut ning kasutab Euroopa demokraatiate vastu aktiivselt hübriidmeetmeid; tunneb muret Venemaa sekkumiste pärast Lääne-Balkani piirkonnas, mis toimub hübriidtaktikate abil, mis hõlmavad desinformatsiooni kampaaniaid, mille eesmärk on kahjustada ELi rolli ja pühendumust konkreetsete riikide Euroopa tulevikule; rõhutab, et selles kontekstis peab ELi poliitika olema üksmeelne, sealhulgas sanktsioonide jõustamise suhtes; kutsub seetõttu komisjoni üles oma Venemaa-strateegiat liikmesriikidega tihedamalt kooskõlastama, et EL oleks Venemaalt tulenevate ohtude ees ühtne; rõhutab, et parlament on soovitanud ELil koos liikmesriikidega läbi vaadata ELi poliitika Venemaa suhtes ja töötada sellega seoses välja kõikehõlmav ELi strateegia; nõuab tungivalt, et EL töötaks välja strateegia ELi tulevaste suhete kohta demokraatliku Venemaaga, mis näitaks Venemaa elanikele selgelt, millist kasu sellised suhted võivad tuua; rõhutab, et suhetes Venemaaga ei saa toimuda olulisi muutusi seni, kuni Venemaa kasutab ELi ja tema naabrite suhtes agressiivset poliitikat; kordab, et EL peab tegema selgeks, et kui Venemaa jätkab oma praegust poliitikat Valgevene suhtes, peab EL kehtestama Venemaa suhtes uued tõkestus- ja heidutussmeetmed; väljendab muret selle üle, et Venemaa on korduvalt rikkunud relvastuskontrolli lepinguid ja standardeid, mis viis keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu lagunemiseni, ning keemiarelvade keelustamise konventsiooni, kasutades sõjaväelisi närvimürke nii riigisiseselt kui ka ELi territooriumil; rõhutab, et Venemaa Föderatsiooni tuleb survestada rahvusvahelist õigust järgima ja rahvusvahelisi lepinguid täitma; mõistab hukka, et Venemaa kasutab energiaressursse geopoliitilise survevahendina, eelkõige gaasi tarnimise liikmesriikidele Ukraina kaudu, ning nõuab energiasõltuvuse vähendamist Venemaast, soodustades energiaallikate ja -marsruutide mitmekesistamist, kaasa arvatud Nord Stream 2 projekti peatamine; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid Euroopa energiajulgeolekut, pidades eelkõige silmas praegust gaasi- ja elektrihindade järsku tõusu; julgustab ELi tihedamalt suhtlema Venemaa inimestega, sealhulgas töötades välja selgelt määratletud suhtlemise eesmärgi, mis ei tohiks keskenduda ainult traditsioonilisele valikulisele suhtlemisele Kremliga, vaid ka strateegilisele ja dünaamilisemale suhtlusele Venemaa opositsiooni ja kodanikuühiskonnaga;

59.

rõhutab, et Arktika on ELi jaoks strateegilise ja geopoliitilise tähtsusega ning rõhutab ELi pühendumist vastutustundlikule tegutsemisele Arktikas, mille eesmärgiks on regiooni pikaajaline, kestlik ja konfliktidevaba areng; rõhutab Arktika piirkonna ees seisvate probleemide ainulaadset keerukust, mis nõuavad ELi suuremat osalust ja lahendusi, võttes arvesse ka Arktika elanike, sealhulgas põlisrahvaste teadmisi ja tahet; kiidab sellega seoses heaks komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. oktoobri 2021. aasta ühisteatise „ELi aktiivsem tegevus keskkonnasäästlikuma ja rahumeelse Arktika hea käekäigu nimel“ (15); kutsub kõiki sidusrühmi üles reageerima kliimamuutuste murettekitavatele mõjudele ja tagajärgedele Arktikas; tõstab esile, et Arktika militariseerimise väljavaade toob kaasa märkimisväärseid julgeolekuriske nii seal piirkonnas kui ka mujal ning tunneb muret üleilmsete julgeolekuprobleemide võimaliku ülekandumise pärast Arktikasse ja Venemaa järkjärgulise ja olulise sõjalise ülesehituse pärast Arktikas, samuti Hiina kaugeleulatuvate arengu- ja taristualgatuste ning ambitsioonide mõju pärast piirkonnas; märgib, et Arktikal on oluline roll Euroopa kui terviku julgeolekus; rõhutab, et ELil peab olema selge visioon oma rollist Arktika julgeolekuküsimustes ja hea koostöö NATOga; rõhutab, kui oluline on kehtiva rahvusvaheliste seaduste ja kokkulepete austamine, et Arktika jääks piirkonnaks, kus on vähe pingeid; kutsub pöörama rohkem tähelepanu esimesele Arktika kiudoptilisele kaablile, mis on osa interneti närvisüsteemist ja mis on järjest enam olnud rahvusvaheliste luureoperatsioonide sihtmärgiks; julgustab Arktika Nõukogu liikmeid tegelema suurenenud militariseerimisega suurendamisega ja otsima platvorme, et lahendada see küsimus nõuetekohaselt koos nii Arktika Nõukogu liikmete kui ka nõukogusse mittekuuluvate riikidega; pooldab ELi suuremaid pingutusi vaatleja staatuse saamiseks Arktika Nõukogus, saavutamaks suuremat geopoliitilist mõju;

60.

rõhutab, et Hiina on ELi koostöö- ja läbirääkimispartner, aga ka konkurent üha enamates valdkondades ja süsteemne rivaal; kordab oma üleskutset, mida rõhutas ka 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis uue ELi-Hiina strateegia kohta (16), et EL arendaks välja jõulisema, ulatuslikuma ja ühtsema ELi-Hiina strateegia, mis ühendab kõik liikmesriigid ja kujundab suhteid üha enesekindlama ja üha enam sekkuva Hiinaga ELi kui terviku huvides; rõhutab, et see strateegia peaks edendama reeglitepõhist mitmepoolsusel põhinevat korda, selle keskmes peaks olema ELi väärtuste ja huvide kaitsmine ja see peaks põhinema kolmel põhimõttel – teha võimaluse korral koostööd, vajaduse korral võistelda, ja astuda vastu, kui see on möödapääsmatu; nõuab suurema koostööd demokraatlike riikide vahel, et tegeleda Hiina Kommunistliku Partei kasvava enesekehtestamise ja repressiivsusega;

61.

toetab kindlalt Taiwani mõtestatud osalemist vaatlejana rahvusvaheliste organisatsioonide kohtumistel, mehhanismides ja tegevuses ning tihedamat ELi ja Taiwani vahelist koostööd, sealhulgas kahepoolset investeerimislepingut; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni üles alustama kiiresti koos Taiwani ametivõimudega kahepoolse investeerimislepingu mõju hindamist, avalikku konsultatsiooni ja selle ulatuse määramist, et valmistuda läbirääkimisteks kahepoolsete majandussidemete süvendamise üle; märgib tõsise murega hiljutisi jõudemonstratsioone ja kasvavaid pingeid sellistes piirkondlikes kriisikolletes nagu Lõuna- ja Ida-Hiina meri ning Taiwani väin; väljendab tõsist muret Hiina jätkuvate sõjaliste manöövrite pärast Taiwani väinas, sealhulgas Taiwanile suunatud või Taiwani õhukaitse tuvastusvööndis toimuvate manöövrite pärast; palub Hiina Rahvavabariigil lõpetada sõjaline mõõgaga vehkimine, mis ohustab tõsiselt rahu ja stabiilsust kogu Taiwani väinas ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas; kordab, et Hiina ja Taiwani vahelist suhet tuleks arendada konstruktiivselt dialoogi kaudu; rõhutab oma vastuseisu mis tahes ühepoolsele tegevusele, mis võib kahjustada Taiwani väina status quo’d; rõhutab, et väinaüleste suhete muudatusi ei tohi teha vastu Taiwani kodanike tahtmist; nõuda, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid endale aktiivse rolli koostöös sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega, et edendada rahu ja stabiilsust Taiwani väina piirkonnas ning kindlustada partnerlust Taiwani demokraatliku valitsusega;

62.

mõistab teravalt hukka käimasolevad inimõiguste rikkumised Hiinas, eelkõige etniliste ja usuvähemuste vastu, mis on enamasti suunatud moslemitest uiguuridele, kristlastele ja tiibetlastele, kuid mõistab hukka ka demokraatia ja vabaduste mahasurumise Aomenis ja Hongkongis, sealhulgas karmi riikliku julgeolekuseaduse kehtestamise kaudu 2020. aastal; mõistab hukka Hiina agressiivse käitumise Lõuna- ja Ida-Hiina merel, mis mõjutab meresõiduvabadust, ning Hiina revisionistliku hoiaku Ida-Aasias, mis on toonud kaasa mitmeid piirikokkupõrkeid tema naabritega;

63.

kordab veel kord, et mõistab tugevalt hukka alusetud ja arbitraarsed sanktsioonid, mida Hiina ametivõimud on rakendanud mitmele Euroopa üksikisikule ja üksusele, sh viis Euroopa Parlamendi liiget; kordab oma üleskutset, et Hiina valitsus eemaldaks need täiesti põhjendamatud piiravad meetmed;

64.

mõistab hukka Hiina Rahvavabariigi tegevuse Hongkongis ning rõhutab, et Hongkongi autonoomia käimasolev õõnestamine ei ole vastuolus mitte ainult rahvusvahelise õiguse ja kahepoolsete lepete kohaste kohustustega, vaid seab kahtluse alla ka Pekingi usaldusväärsuse partnerina; tugevdab oma pühendumust kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames võetavatele sihipärastele sanktsioonidele Hiina ametnike vastu, kes on seotud Hong Kongis ja Xinjiangis inimõiguste rikkumisega ning nõuab veel tungivalt, et nõukogu võtaks vastu sihipärased sanktsioonid, sealhulgas reisikeeldude rakendamine ja varade külmutamine Hongkongi ja Hiina Rahvavabariigi üksikisikute ja üksuste vastu inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse tõsiste rikkumiste eest Hongkongis; kutsub neid liikmesriike, kellel on jätkuvalt kehtivad väljaandmislepingud Hiina ja Hongkongiga, üles peatama individuaalsed väljaandmised, kui isiku väljaandmine võib tuua talle kaasa piinamise või julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise, kui see isik võib saada poliitilistel põhjustel süüdistuse, ning muudes olukordades, kus sihtmärgiks on etnilised vähemused, Hongkongi demokraatiameelse opositsiooni esindajad ja üldiselt teisitimõtlejad, ning kui see rikuks ELi kohustusi, mis tulenevad Euroopa inimõiguste konventsioonist;

65.

rõhutab, kui oluline on, et EL ühineks oma Atlandi-üleste partneritega Hiinast Wuhanist alguse saanud COVID-19 viiruse päritolu sõltumatu välisjuurdluse läbiviimisel, et otsida väga vajalikke vastuseid ja teadmisi tulevaste ülemaailmsete katastroofide võimaliku ärahoidmise kohta, mis mõjutavad otseselt välis- ja julgeolekupoliitikat;

66.

mõistab hukka Hiina Kommunistliku Partei surveavaldused Leedu ja teiste ELi liikmesriikide ning partnerite suhtes ja nõuab suuremat solidaarsust riikidega, keda Hiina Kommunistlik Partei survestab, sealhulgas tehes koostööd meie demokraatlike liitlastega meie turgude avamisel riikidele, mis kannatavad Hiina Kommunistliku Partei majandusliku surve all; tunneb heameelt komisjoni otsuse üle algatada Maailma Kaubandusorganisatsioonis Leedu kaitseks menetlus Hiina vastu;

67.

kiidab heaks komisjoni presidendi teadaande plaanidest esitada uus ühisteatis partnerluse kohta Pärsia lahe piirkonnaga; kutsub ELi üles esitama sidusa strateegia tasakaalustatud osalemiseks piirkonnas, edendades piirkondlikku julgeolekut ja koostööd kui peamist strateegilist eesmärki; märgib, et sellise tegevusega tuleks püüda luua sünergiat piirkondlike osalejatega, näiteks Bagdadi koostöö- ja partnerluskonverentsi kaudu, sealhulgas suurendades ELi toetust kahetasandilistele dialoogialgatustele, kuhu on kaasatud akadeemikud, kodanikuühiskond, usujuhid ja muud osalejad; peab julgustavaks Iraani ja Saudi Araabia vaheliste pingete deeskaleerimist ning palub mõlemal riigil viia kiiresti lõpule täielike diplomaatiliste suhete taastamise protsess; kordab, et ELi prioriteet on taaselustada ühine laiaulatuslik tegevuskava Euroopa ja piirkonna julgeoleku küsimusena; tuletab meelde, et ühine laiaulatuslik tegevuskava on ainus viis Iraani murettekitava tuumategevuse peatamiseks; kiidab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistuse panust Iraani ja USA pingutuste vahendamisel, et taaselustada ühine laiaulatuslik tegevuskava; palub USA-l ja Iraanil pidada sisukaid läbirääkimisi, et naasta ühise laiaulatusliku tegevuskava tingimuste täitmise juurde; nõuab kindlalt, et ühise laiaulatusliku tegevuskava taaselustamise plaanis oleks hõlmatud nii Iraani täielik naasmine oma ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast tulenevate kohustuste juurde kui ka kõigi tegevuskavaga seotud USA sanktsioonide tühistamine; märgib, et tuleb tegeleda ja astuda vastu Iraani üldisemale pahatahtlikule ja destabiliseerivale tegevusele kogu Lähis-Idas ja mujal, sealhulgas ELi liikmesriikide territooriumil; rõhutab, et mis tahes kokkulepe Iraaniga peab hõlmama piisavaid kaitsemeetmeid, nii et Iraanil ei ole võimalik tuumarelvasid hankida; väljendab tõsist muret selle pärast, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri sõnul puudub neil juurdepääs järelevalve- ja seireseadmetele Iraanis asuvates tuumarajatistes ja asukohtades, mis takistab oluliselt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri võimet kontrollida ja jälgida Iraani tuumaenergiaalast tegevust, ning asjaolu pärast, et kaitsemeetmete probleemid on jäänud viimase kahe aasta jooksul lahendamata; mõistab hukka selle, et Iraan rikub oma elanike inimõigusi, Iraani ballistiliste rakettide programmi ning terroritegevuse piirkonnas;

68.

rõhutab, et olukord Afganistanis on ELile ohusignaal, mistõttu tuleks uuesti hinnata rahvusvahelist lähenemisviisi riigi ülesehitamisele välismaal ja kujundada strateegiliselt ümber oma välispoliitika integreeritud lähenemisviis, suurendada oma vastutust ülemaailmse julgeoleku eest ning taotleda suuremat suveräänsust oma välis- ja julgeolekupoliitikas; on mures raske humanitaar-, poliitilise, majandusliku ja julgeolekuolukorra pärast Afganistanis, eelkõige kuna iga kolmas afgaan kannatab tõsist nälga; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles andma rohkem humanitaarabi ning kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada ohustatud afgaanidele juurdepääs kaitsele; rõhutab, et Talibani režiim peab vastutama inimelude ja vara kaitsmise ning julgeoleku ja tsiviilkorra ja avalike teenuste taastamise eest; kordab, et Afganistani naised ja tütarlapsed, Afganistani kodanikuühiskonnaga, inimõiguste kaitsjate, poliitiliste aktivistide, ajakirjanike, akadeemikute, kunstnike, usuliste ja etniliste vähemuste ja muude riskirühmadega seotud inimesed, nagu ka ülejäänud Afganistani rahvas, väärivad turvalist ja väärikat elu ja täielikku juurdepääsu haridusele ja avalikule elule, ning väljendab heameelt laialdase rahvusvahelise toetuse üle nende õigustele ja vabadustele; nõuab ohus olevate afgaanide, eelkõige naiskohtunike, inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, kohalike töötajate ning teiste demokraatia ja põhivabaduste edendamise tõttu ohus olevate isikute edasist evakueerimist; kutsub ELi üles säilitama viimase 20 aasta saavutusi ja tagama, et Afganistanist ei saaks uuesti terrorirühmituste varjupaika; nõuab, et EL viiks läbi 20 aasta jooksul Afganistanis toimunud tegevuse põhjaliku kontrolli ja teeks sellest järeldused ning et Afganistani ja seda ümbritsevate riikide jaoks töötataks viivitamata välja kõikehõlmav saadud õppetundidel põhinev ELi strateegia; rõhutab ülemaailmse turvalisuse ja regionaalse stabiilsuse eesmärgil naaberriikide ja teiste regioonis asuvate riikidega koostöö tegemise tähtsust, pidades samas meeles, et mitte kõigil Afganistani naabritel ja piirkondlikel jõududel ei olnud samu eesmärke kui USA juhitud koalitsioonil; rõhutab sellega seoses mõne riigi olulist rolli Euroopa kodanike tagasitoomisel ning tõsistes raskustes olevate Afganistani kodanike evakueerimisel, mis on võimalik eelkõige tänu märkimisväärsele diplomaatilisele survele, mida need riigid avaldasid vastasseisus Talibani jõududega;

69.

pooldab ELi uuenenud pühendumist India ja Vaikse ookeani piirkonnale ja selle kasvava tähtsuse tunnustamist ELi huvide jaoks, nagu tõstatati komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni 16. septembri 2021. aasta ühisteatises ning nõukogu järeldustes ELi koostööstrateegia kohta India ja Vaikse ookeani piirkonnas (17) ja nõukogu 19. aprilli 2021. aasta samateemalistes järeldustes; pooldab tihedamat koostööd piirkonna riikidega, eelkõige Jaapani, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), Austraalia, Uus-Meremaa ja Koreaga; võtab teadmiseks tugeva geopoliitilise konkurentsi ja territoriaalsed vaidlused regioonis, mille ajendiks on enamasti Hiina kasvav enesekehtestamine oma naabrite suhtes; kutsub kõiki osapooli üles järgima rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni; rõhutab vajadust pikaajalise strateegilise osalemise järele India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning laiaulatuslike ja strateegiliste kahe- ja mitmepoolsete dialoogimehhanismide loomise järele India ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ja nende ühiskondadega, eelkõige sarnaselt meelestatud riikidega, näiteks muu hulgas Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia ja Uus-Meremaa; rõhutab India ja Vaikse ookeani piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tähtsust ELi heaolu ja julgeoleku jaoks; võtab teadmiseks piirkonnas tekkivad uued partnerlussuhted, nagu kolmepoolse sõjalise liidu loomine Austraalia, Ühendkuningriigi ja USA vahel (AUKUS), ning väljendab kahetsust selle üle, et see partnerlus loodi halva koordineerimise teel;

70.

juhib tähelepanu India suurenevale regionaalsele ja geopoliitilisele mõjujõule; rõhutab, et ELi-India partnerluse tugevdamiseks ning kahepoolsete suhete potentsiaali realiseerimiseks on vajalik suurem poliitiline sekkumine; kordab üle vajaduse jagatud väärtustel põhineva sügavama partnerluse järele, mille raames austatakse täielikult inimõigusi; tunnistab, et India on ELi jaoks oluline partner tulenevalt tema asukohast ja juhtrollist olulistes valdkondades; rõhutab, et India naabruskond ning India ja Vaikse ookeani piirkond on üha enam muutunud ruumiks, kus Hiina, võttes arvesse tema ekspansiivset poliitikat ja auahneid eesmärke, tekitab strateegilistes, geopoliitilistes, majandus- ja kaubandusküsimustes üha suurenevaid probleeme;

71.

nõuab, et tõhustataks ja tugevdataks koostööd meie partneritega Ladina-Ameerikas; usub, et tugevam suhe Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnaga (LAC) on ELi ülemaailmse geopoliitilise strateegia jaoks väga oluline; rõhutab, et liit peab tugevdama oma sidemeid Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega, eriti reeglitepõhise mitmepoolsusel põhineva korra kaitsmises; kutsub ELi üles kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid, et muuta koostöö Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega sügavamaks; julgustab ELi võitma tagasi oma positsioon Ladina-Ameerika riikide eelistatud partnerina, arvestades teiste geopoliitiliste jõudude suurenevat mõjujõudu regioonis, eriti COVID-19 pandeemia ja vaktsiinidiplomaatia tõttu; kutsub ELi ja liikmesriike üles rakendama jõulisemat poliitikat autoritaarsete režiimide suhtes, mis on saanud kasu oma suhetest ELiga ning on piiranud, rikkunud või otseselt alla surunud oma kodanike õigusi ja vabadusi;

Demokraatliku järelevalve, kontrolli ja vastutuse ja ELi ÜVJP parlamentaarse mõõtme tugevdamine

72.

juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi spetsiifilisele panusele ELi välis- ja julgeolekupoliitikasse tänu oma parlamentaarsetele diplomaatilistele vahenditele, näiteks oma raportitele ja resolutsioonidele, oma alalistele parlamentidevahelistele organitele, poliitilisele dialoogile ametikandjatega kogu maailmas ja demokraatia toetamisele, vahendamisele ja valimiste vaatlemisele; viitab oma 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris Ukrainas korraldatud teabekogumismissioonile, mis on näide parlamentaarse diplomaatia reageerimisvõimest; kinnitab, et parlament peaks liidu otsuste tegemisel rahvusvahelisel areenil täielikult ära kasutama oma järelevalve- ja eelarvevolitusi; rõhutab, kui olulised on Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise programmid, millel on suur potentsiaal tugevdada ELi rolli kogu maailmas, kaasates peamisi poliitilisi sidusrühmi ja hõlbustades kestlikku demokraatlikku valitsemistava ELi mittekuuluvates riikides;

73.

rõhutab, et parlamentidevaheline poliitiline ja tehniline dialoog on äärmiselt oluline, ning see peab olema hästi koordineeritud täitevtegevusega; rõhutab ka, kui oluline on kogu asjakohase teabe sujuv vahetamine institutsioonide vahel ÜVJP valdkonnas, sealhulgas asjakohase konfidentsiaalse teabe vahetamine ELi välistegevuse kui terviku tõhususe ja vastutustundlikuma ÜVJP huvides;

74.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama ja tugevdama parlamentaarset järelevalvet ELi välistegevuse üle, sealhulgas jätkates korrapäraseid konsultatsioone komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoniga; toonitab, et selline järelevalve etendab Euroopa demokraatia ja üldsuse usalduse nõuetekohases toimimises olulist rolli; rõhutab, et selline järelevalve võiks olla lähtepunkt Euroopa Parlamendi tugevamale institutsioonilisele rollile ÜVJPs; nõuab, et läbirääkimised viidaks kiiresti lõpule, et 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi juurdepääsu kohta julgeoleku- ja kaitsepoliitikat puudutavale nõukogu tundlikule teabele (18)) saaks uuega asendada; nõuab liikmesriikide julgeoleku- ja teabeteenistuste koordineerimist;

75.

rõhutab parlamentaarsete assambleede tähtsust koostöö ja institutsionaalse dialoogi kohtadena ning nende väärtuslikku panust Euroopa välistegevusse julgeolekuküsimustes, samuti vajadust edendada nende tegevust ning tagada nende nõuetekohane toimimine ja areng; kutsub üles tugevdama Euroopa Parlamendi järelevalvet ELi delegatsiooni töö üle ELi väärtuste ja põhimõtete esindamisel väljaspool liitu ning ELi huvide täitmisel, jätmata tähelepanuta inimõigustega seotud lähenemisviisi; rõhutab, et ELi delegatsioonidel peavad olemas olema kõik vajalikud ja asjakohased vahendid ning vajalik ja asjakohane võimekus, et nende ülesannete täitmisel tõhusalt tegutseda;

76.

kutsub üles täielikult ära kasutama Euroopa Parlamendi suuremat kaasatust globaalse Euroopa ja IPA III kavandamisse; väljendab heameelt kaks korda aastas toimuva kõrgetasemelise geopoliitilise dialoogi üle välisrahastamisvahendite kohta, mis on oluline vahend mitte ainult ELi välispoliitiliste prioriteetide kontrollimiseks, vaid ka aktiivseks kujundamiseks; rõhutab, et nende geopoliitiliste dialoogide eesmärk on võimaldada parlamendil anda suuniseid, strateegiliselt juhtida ja anda nõu globaalse Euroopa ja IPA III temaatiliste ning geograafiliste prioriteetide lõikes meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks; nõuab siiski, et parlament peaks asjakohase kontrolli teostamiseks saama asjakohased ettevalmistavad dokumendid piisavalt aegsasti ja need peaksid olema piisavalt üksikasjalikud; nõuab, et rahastamisvahendeid rakendataks läbipaistvamalt ning et selleks loodaks ühine projektide ja meetmete avalik andmebaas, mis on ühtne ja läbipaistev;

77.

tuletab nõukogule meelde, et parlamendil on õigus saada teavet kõigi läbirääkimistega seotud menetluste kohta ja rahvusvaheliste lepete järelduste kohta ning et parlamendil on õigus selliste lepetega nõustuda või neist keelduda; on otsustanud neid volitusi kasutada aluslepingutes määratletud viisil, et tagada läbipaistvus ja demokraatlik järelevalve rahvusvaheliste lepingute üle, mille üle ELi nimel läbirääkimisi peetakse, ning Euroopa rahutagamisrahastu rakendamise üle, nagu välja toodud oma 28. märtsi 2019. aasta soovituses (19), sealhulgas vastastikusest täiendavusest teiste ELi rahastamisvahenditega välistegevuse valdkonnas;

78.

kordab oma seisukohta, et on viimane aeg teha ümber 2010. aasta avaldus poliitilise vastutuse kohta, et parandada seda alust Euroopa Parlamendi ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vahelistele suhetele;

o o

79.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0383.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0515.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0356.

(4) ELT C 362, 8.9.2021, lk 71.

(5) ÜRO kaubandus- ja arengukonverents „Trade and Development Report 2019 – Financing a Global Green Deal“ (2019. aasta aruanne kaubanduse ja arengu kohta – ülemaailmse rohelise kokkuleppe rahastamine) 2019.

(6) ELT L 56, 4.3.1968, lk 1

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi eriesindajate tegevusulatust ja volitusi (ELT C 23, 21.1.2021, lk 146).

(9) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.

(10) ELT C 118, 8.4.2020, lk 158.

(11) Euroopa Inimõiguste Kohtu 21. jaanuari 2021. aasta otsus, Gruusia vs Venemaa (II).

(12) JOIN(2021)0002.

(13) SWD(2021)0290.

(14) JOIN(2020)0004.

(15) JOIN(2021)0027.

(16) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0382.

(17) JOIN(2021)0024.

(18) ELT C 298, 30.11.2002, lk 1.

(19) Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja komisjoni toetusel tehtud ettepanekut nõukogule võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (ELT C 108, 26.3.2021, lk 141).