EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.5.2022
COM(2022) 618 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Luksemburgi 2022. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Luksemburgi 2022. aasta stabiilsusprogrammi kohta
{SWD(2022) 618 final} - {SWD(2022) 640 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
milles käsitletakse Luksemburgi 2022. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Luksemburgi 2022. aasta stabiilsusprogrammi kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
(1)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 2 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb liidu rahastatav fiskaalne impulss. See aitab majandusel taastuda ja teha eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks kestlikke ja majanduskasvu soodustavaid reforme ja investeeringuid, tugevdades samas liikmesriikide majanduse vastupidavust ja potentsiaalset majanduskasvu. Samuti aitab see tugevdada riigi rahanduse kestlikkust ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis. [XX.] juunil 2022 ajakohastati kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 taaste- ja vastupidavusrahastust igale liikmesriigile eraldatavat maksimaalset rahalist toetust.
(2)24. novembril 2021 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2022) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse 2021. aasta mais Portos toimunud sotsiaaltippkohtumisel veelkord kinnitatud ühist kohustust rakendada edasi Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja 17. novembril 2017. Euroopa Ülemkogu kiitis 2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi prioriteedid heaks 25. märtsil 2022. 24. novembril 2021 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, 3 milles ei nimetatud Luksemburgi ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille nõukogu võttis vastu 5. aprillil 2022, ning ettepaneku 2022. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist ning mille nõukogu võttis vastu 14. märtsil 2022.
(3)Venemaa sissetung Ukrainasse pärast ülemaailmset pandeemiat on märkimisväärselt muutnud geopoliitilist ja majanduslikku olukorda. Sissetungi mõju liikmesriikide majandusele avaldub näiteks kõrgemates energia- ja toiduhindades ning kehvemates kasvuväljavaadetes. Kõrgemad energiahinnad mõjutavad eelkõige kõige haavatavamaid leibkondi, kes on energiaostuvõimetud või selle ohus. EL seisab silmitsi ka Ukrainast põgenevate inimeste enneolematu sissevooluga. Sellega seoses käivitati 4. märtsil 2022 esimest korda ajutise kaitse direktiiv, 4 millega anti Ukrainast pärit põgenikele õigus seaduslikult ELis viibida ning juurdepääs haridusele ja koolitusele, tööturule, tervishoiule, eluasemele ja sotsiaalhoolekandele.
(4)Võttes arvesse kiiresti muutuvat majanduslikku ja geopoliitilist olukorda, jätkub Euroopa poolaasta raames 2022. aastal majandus- ja tööhõivepoliitika ulatuslik koordineerimine, lähtudes samal ajal taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisnõuetest, nagu on märgitud 2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüsis. Vastuvõetud taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine on oluline poliitiliste prioriteetide elluviimiseks Euroopa poolaasta raames, kuna kavades käsitletakse kõiki 2019. ja 2020. aasta poolaasta tsüklites esitatud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi või märkimisväärset osa neist. 2019. ja 2020. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt sama asjakohased ka taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mida on läbi vaadatud, ajakohastatud või muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklitele 14, 18 ja 21, nagu ka riigipõhised soovitused, mis esitati enne muudetud kava esitamise kuupäeva.
(5)Alates 2020. aasta märtsist on kohaldatud üldist vabastusklauslit 5 . Oma 3. märtsi 2021. aasta teatises 6 esitas komisjon oma seisukoha, et otsuse tegemisel üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamise või jätkamise kohta tuleks lähtuda majandusolukorra üldhinnangust, kusjuures peamiseks kvantitatiivseks kriteeriumiks peaks olema ELi või euroala majandustegevuse tase võrreldes kriisieelse tasemega (2019. aasta lõpp). Võttes arvesse suurenenud ebakindlust ja majandusväljavaateid ohustavaid suuri langusriske Euroopas toimuva sõja kontekstis, enneolematut energiahindade tõusu ja jätkuvaid häireid tarneahelates, on põhjendatud stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamisaja pikendamine 2023. aasta lõpuni.
(6)2021. aasta stabiilsusprogrammi käsitlevas nõukogu 18. juuni 2021. aasta arvamuses esitatud lähenemisviisi kohaselt on eelarvepoliitikat praegu kõige parem mõõta esmaste kulude (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) muutusena keskpika perioodi potentsiaalse majanduskasvu suhtes, jättes välja COVID-19 kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed, kuid võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatute toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavaid kulusid 7 . Selleks et hinnata, kas riigi eelarvepoliitika on konservatiivne ja kas eelarve struktuur soodustab kestlikku taastumist kooskõlas rohe- ja digipöördega, tuleks üldisest eelarvepoliitikast kaugemale minnes pöörata tähelepanu ka riiklikult rahastatavate 8 esmaste jooksvate kulude (millest on maha arvatud kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmed ja välja jäetud COVID-19 kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed) ja investeeringute arengule.
(7)2. märtsil 2022 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse 2023. aasta eelarvepoliitika üldised suunised, et toetada liikmesriike stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel ning seeläbi tugevdada poliitika koordineerimist 9 . Komisjon märkis, et 2022. aasta talveprognoosi makromajandusliku prognoosi kohaselt näib üleminek 2020.–2022. aasta üldiselt toetavalt eelarvepoliitikalt üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale 2023. aastal asjakohane, kuid samal ajal tuleb olla valmis reageerima muutuvale majandusolukorrale. Komisjon teatas, et 2023. aasta eelarvesoovitused peaksid jätkuvalt olema liikmesriigiti diferentseeritud ja nendes tuleks arvesse võtta võimalikku ülekanduvat mõju riikide vahel. Komisjon kutsus liikmesriike üles kajastama suuniseid oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammides. Komisjon võttis kohustuse jälgida tähelepanelikult majandusarengut ja kohandada oma poliitikasuuniseid vastavalt vajadusele ning hiljemalt 2022. aasta mai lõpus esitatavas Euroopa poolaasta kevadpaketis.
(8)Seoses 2. märtsil 2022 esitatud eelarvesuunistega võetakse 2023. aasta eelarvesoovitustes arvesse halvenenud majandusväljavaateid, suurenenud ebakindlust ja täiendavaid langusriske ning võrreldes talveprognoosiga kiiremat inflatsiooni. Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleb eelarvemeetmete abil suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse ning säilitada kõige haavatavamate leibkondade ostujõud, et leevendada energiahinna tõusu mõju ja aidata piirata teisest inflatsioonisurvet sihipäraste ja ajutiste meetmete abil; eelarvepoliitika peab jääma paindlikuks, et kohaneda kiiresti muutuvate oludega, ning see peab olema riigiti diferentseeritud sõltuvalt nende eelarve- ja majandusolukorrast, sealhulgas võttes arvesse kriisi mõju ja Ukrainast põgenenud inimeste sisserännet.
(9)30. aprillil 2021 esitas Luksemburg vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Komisjon on määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega. 13. juulil 2021 võttis nõukogu vastu otsuse Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 10 . Osamaksete tegemine sõltub komisjoni otsusest, mis on tehtud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 5 selle kohta, et Luksemburg on rahuldavalt täitnud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav täitmine eeldab, et varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.
(10)29. aprillil 2022 esitas Luksemburg kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 4 sätestatud tähtajaga oma 2022. aasta riikliku reformikava ja 2022. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid koos. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab 2022. aasta riiklik reformikava ka Luksemburgi kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.
(11)23. mail 2022 avaldas komisjon Luksemburgi kohta 2022. aasta riigiaruande 11 . Selles hinnati Luksemburgi edusamme nõukogu poolt 2019., 2020. ja 2021. aastal vastu võetud asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehti taaste ja vastupidavuse tulemustabeli põhjal kokkuvõte sellest, kuidas Luksemburg on taaste- ja vastupidavuskava rakendanud. Selle analüüsi põhjal tehti riigiaruandes kindlaks puudused seoses probleemidega, mida taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt, ning uute ja esilekerkivate probleemidega, sealhulgas nendega, mis tekivad seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Samuti hinnati Luksemburgi edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning ELi peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
(12)20. juulil 2020 soovitas nõukogu Luksemburgil võtta 2020. ja 2021. aastal kooskõlas üldise vabastusklausliga kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale ning toetada majandust ja selle taastumist. Samuti soovitati Luksemburgil juhul, kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla kestlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Eurostati kinnitatud andmete põhjal paranes Luksemburgi valitsemissektori eelarvepositsioon, nii et 2020. aasta 3,4 % puudujäägist sai 2021. aastal 0,9 % ülejääk. Luksemburgi eelarvepoliitilised meetmed toetasid majanduse taastumist 2021. aastal, samal ajal kui ajutised erakorralised toetusmeetmed vähenesid 2,4 %-lt SKPst 2020. aastal 0,7 %-le 2021. aastal. Luksemburgi 2021. aasta meetmed on kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. 2020. ja 2021. aastal valitsuse poolt kaalutlusõiguse alusel võetud eelarvemeetmed olid enamasti ajutised või kompenseeritud tasakaalustavate meetmetega. Eurostati kinnitatud andmete kohaselt oli valitsemissektori võlg 2021. aastal 24,4 % SKPst.
(13)2022. aasta stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on konservatiivne ja edaspidi realistlik. 2022. aasta stabiilsusprogrammis prognoositakse reaalse SKP kasvuks 2022. aastal 1,4 % ja 2023. aastal 2,9 %. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on SKP reaalkasv 2022. aastal 2,2 % ja 2023. aastal 2,7 %. 0,8 % suurune erinevus 2022. aastal tuleneb peamiselt kõrgematest investeerimisega seotud ootustest ja netoekspordi positiivsest panusest SKP reaalkasvu komisjoni prognoosis. Valitsus prognoosib oma 2022. aasta stabiilsusprogrammis, et nominaalne eelarvepositsioon halveneb 2022. aastal 0,7 % puudujäägini SKPst ja 2023. aastal 0,4 % puudujäägini. 2022. aasta langus kajastab peamiselt suuremaid kulutusi töötajate tasudele, investeeringutele ja sotsiaaltoetustele, samas kui tulude poolel prognoositakse jooksvate tulu- ja varamaksude vähenemist. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse kasvama 2022. aastal 25,4 %ni ja 2023. aastal 25,8 %ni. Prognoosi koostamise ajal teada olevate poliitikameetmete põhjal hinnatakse komisjoni 2022. aasta kevadprognoosis, et 2022. aastal on valitsemissektori eelarvepuudujääk 0,1 % SKPst ja 2023. aastal on eelarveülejääk 0,1 %. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori võla suhe SKPsse 2022. aastal 24,7 % ja 2023. aastal 25,1 %.
Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi põhjal on keskpika perspektiivi (kümne aasta keskmine) potentsiaalne majanduskasv hinnanguliselt 2,6 %. See hinnang ei hõlma aga selliste reformide mõju, mis on ette nähtud taaste- ja vastupidavuskavaga ja võivad suurendada Luksemburgi potentsiaalset majanduskasvu.
(14)2022. aastal kaotab valitsus järk-järgult enamiku COVID-19 kriisile reageerimiseks võetud meetmetest, nii et ajutised erakorralised toetusmeetmed peaksid prognooside kohaselt vähenema 0,7 %-lt SKPst 2021. aastal 0,1 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori eelarvepuudujääki mõjutavad energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks võetud meetmed, mille maht on komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt 2022. aastal 0,8 % SKPst ja 2023. aastal 0,2 % SKPst 12 . Need meetmed hõlmavad peamiselt energiaga seotud maksuvähendust, sotsiaalsiirdeid väikese sissetulekuga leibkondadele, energiatarbimise kaudsete maksude kärpimist ja tootmistoetusi. Need meetmed on kavandatud enamasti ajutistena. Kui aga energiahinnad jäävad kõrgeks ka 2023. aastal, võidakse mõnega neist meetmetest jätkata. Mõned neist meetmetest ei ole suunatud, eriti üldine kütuse aktsiisimaksude alandamine 2022. aastal. Valitsemissektori eelarvepuudujääki mõjutavad ka Ukrainast põgenenud isikutele ajutise kaitse pakkumise kulud, mille maht on komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt 2022. aastal 0,1 % ja 2023. aastal 0,2 % SKPst 13 .
(15)18. juunil 2021 soovitas nõukogu Luksemburgil 14 järgida 2022. aastal toetavat eelarvepoliitikat, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust saadav impulss, ning säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud. Samuti soovitati Luksemburgil juhul, kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada riigi rahanduse kestlikkus keskpikas perspektiivis ning samal ajal suurendada investeeringuid, et tõsta kasvupotentsiaali.
(16)Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi ja Luksemburgi 2022. aasta stabiilsusprogrammis esitatud teabe põhjal prognoositakse, et eelarvepoliitika on 2022. aastal toetav (–1,3 % SKPst), nagu soovitas nõukogu 15 . Luksemburg kavatseb jätkuvalt toetada majanduse taastamist, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut täiendavate investeeringute rahastamiseks, nagu on soovitanud nõukogu. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavate kulutuste positiivne panus majandustegevusse peaks võrreldes 2021. aastaga jääma stabiilseks. Riiklikult rahastatavad investeeringud peaksid 2022. aastal andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,1 protsendipunkti 16 . Seepärast kavatseb Luksemburg säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud, nagu on soovitanud nõukogu. Samal ajal peaks riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma uute tulumeetmeteta) 2022. aastal andma üldisesse eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 1,2 protsendipunkti. See märkimisväärne ekspansiivne panus hõlmab energiahindade tõusu (0,5 % SKPst) majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks võetud meetmete lisamõju ning Ukrainast põgenevatele isikutele ajutise kaitse pakkumise kulusid (0,1 % SKPst), samas kui jooksvaid netokulusid suurendavad (0,3 % SKPst) prognooside kohaselt ka suuremad töötasud ja sotsiaalsiirded.
(17)Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepoliitika seisund, eeldusel et poliitikat ei muudeta, 2023. aastal +0,5 % SKPst 17 . Prognooside kohaselt jätkab Luksemburg 2023. aastal taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste kasutamist, et rahastada täiendavaid investeeringuid majanduse taastamise toetuseks. Riiklikult rahastatavad investeeringud peaksid 2023. aastal andma eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,1 % SKPst 18 . Samal ajal peaks riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma uute tulumeetmeteta) 2023. aastal andma üldisesse eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,5 protsendipunkti. See hõlmab energiahindade tõusu leevendamiseks võetud meetmete (0,3 % SKPst) järkjärgulise kaotamise mõju.
(18)2022. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk järk-järgult vähenema 0,3 %-le SKPst 2024. aastal ja 0,2 %-le SKPst 2025. aastal. Valitsemissektori eelarvepositsioon peaks seega kavakohaselt jääma programmiperioodi jooksul alla 3 % SKPst. Nendes prognoosides eeldatakse veidi suuremaid tulusid ja stabiilseid kulutusi protsendina SKPst. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2025. aastani kasvama – 2024. aastal kasvama 26,2 %ni ja 2025. aastal jääma 26,2 %-le. Komisjoni analüüsi põhjal näivad võla kestlikkusega seotud riskid keskpikas perspektiivis väikesed.
(19)COVID-19 kriisi mõju riigi rahandusele oli väiksem kui teistes liikmesriikides ja 2022. aastal oodatakse asjakohaste näitajate paranemist. Järgmistel aastakümnetel aga tugevneb demograafiliste suundumuste mõju valitsemissektori kulutustele. Seda eelkõige, kuna pensionäride arv töötaja kohta peaks elanikkonna vananemise ja netorände aeglustumise tõttu järjepidevalt kasvama. Stsenaariumis, mille puhul poliitikat ei muudeta, on Luksemburg 2070. aastaks üks ELi riikidest, kus pensionikulude kasv protsendina SKPst on kõige järsem. See tooks kaasa ligikaudu 18 % pensionikulud SKPst (võrreldes 9 %ga 2019. aastal), mis on ELi suurimate hulgas. See suurendab märkimisväärselt valitsemissektori võlga, seades ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Kõige kasulikum makromajanduslik mõju oleks tegeliku pensioniea tõstmisel, sest sellel teguril on suurim potentsiaal vähendada pensionikulusid. Majanduskasvu toetaks ka vanemaealiste töötajate kõrgem tööhõive määr. Riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta pensionisüsteemi pikaajalist kestlikkust, ennetähtaegselt pensionile jäämise kavade negatiivset mõju ega rahalisi stiimuleid tööturult varakult lahkumiseks, mis põhjendab vanemaealiste töötajate madalat tööhõive määra. Varajane alustamine reformidega, mille eesmärk on piirata ennetähtaegselt pensionile jäämise kavu ja mõjutada vanemaealisi töötajaid eelistama pikemaks ajaks tööturule jäämist, võimaldaks reforme järk-järgult ellu viia, suurendades põlvkondadevahelist õiglust.
(20)Agressiivse maksuplaneerimise vastane tegevus ELis on hädavajalik selleks, et i) ennetada ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamist; ii) tagada maksumaksjate õiglane kohtlemine ning iii) kaitsta riigi rahandust. Luksemburg on väikese avatud majandusega riik, millel on suur välismaailmaga ühendatud finantssektor, mis põhjendab suurte finantsvoogude olemasolu. Need suured finantsvood viitavad aga riigis selliste välismaalt kontrollitavate ettevõtete suurele kohalolekule, mis tegelevad grupisisese rahastamise ja rahaliste vahendite haldamisega. Eriti muret tekitav on see, et makse ei peeta kinni ega kohaldata samaväärseid meetmeid seoses koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu 19 kandmata ja madala või nullmaksumääraga jurisdiktsioonidesse tehtavate intressi- ja litsentsitasumaksetega. Luksemburgis asuvatest ettevõtetest ELi-välistesse jurisdiktsioonidesse tehtavaid intressi- ja litsentsitasumakseid võidakse maksustada vähe või üldse mitte, kui saaja jurisdiktsioonis nendelt tasudelt makse ei võeta või seda tehakse vähesel määral. Luksemburg on võtnud teatavaid meetmeid agressiivse maksuplaneerimise vastu. Seni on aga meetmed piiratud ja ebapiisavad, et lahendada väljaminevate maksete probleem maksusüsteemis, mida hargmaised ettevõtjad võivad kasutada agressiivse maksuplaneerimisega tegelemiseks.
(21)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Need aitavad lahendada kõiki majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme või olulist osa majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, millele on osutatud riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu esitas Luksemburgile Euroopa poolaasta raames 2019. ja 2020. aastal, nagu ka riigipõhistes soovitustes, mis esitati enne kava vastuvõtmise kuupäeva. Eelkõige on need probleemid seotud tervishoiusüsteemi säilenõtkuse, tööturule kaasamise ning rohe- ja digipöördesse tehtavate investeeringutega, samuti taskukohaste eluasemete nappuse ja rahapesuvastase raamistiku institutsioonilise vastupidavusega. Kava sisaldab meetmeid taskukohaste eluasemete riikliku pakkumise suurendamiseks. Samuti hõlmab kava investeeringuid taastuvenergia tootmisse ja säästvasse transporti, aidates järguti vähendada majanduse CO2 heidet. Keskpikas perspektiivis suurendaksid ettevõtete investeeringuid ja hoogustaksid tootlikkuse kasvu digitaalsed avalikud teenused ning mahukas riiklik kvantsidetehnoloogia teadus- ja innovatsiooniprojekt. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase tegevuse valdkonnas hõlmab kava meetmete kombinatsiooni, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja tugevdada finantsteenuste osutajate järelevalve raamistikku. Tööturule kaasamist peaksid aitama suurendada kavas sätestatud oskuste strateegia ja koolitusprogrammid, sealhulgas vanemaealisi töötajaid käsitlev eesmärk.
(22)Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava rakendamine aitab eeldatavasti teha täiendavaid edusamme rohe- ja digipöörde valdkonnas. Luksemburgi kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad kava kogueraldisest 61 %, samas kui digieesmärke toetavad meetmed moodustavad kava kogueraldisest 32 %. Taaste- ja vastupidavuskava täielik rakendamine kooskõlas asjakohaste eesmärkide ja sihtidega aitab Luksemburgil COVID-19 kriisist kiiresti taastuda, tugevdades samal ajal tema vastupanuvõimet. Sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade süstemaatiline kaasamine on jätkuvalt oluline taaste- ja vastupidavuskava ning üleüldise majandus- ja tööhõivepoliitika edukaks rakendamiseks, et tagada laialdane isevastutus üldise poliitilise tegevuskava eest.
(23)Luksemburg ei ole veel esitanud partnerluslepingut ega muid ühtekuuluvuspoliitika programmidokumente 20 . Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrusega (EL) 2021/1060 peab Luksemburg arvesse võtma asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ühtekuuluvuspoliitika 2021.–2027. aasta fondide programmitöös. See on eeltingimus ühtekuuluvuspoliitika fondidest saadava rahalise toetuse tulemuslikkuse suurendamiseks ja lisaväärtuse maksimeerimiseks, edendades samal ajal nende fondide ning muude liidu vahendite ja fondide vahelist koordineerimist, vastastikust täiendavust ja sidusust. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika programmide edukas rakendamine sõltub ka selliste kitsaskohtade kõrvaldamisest, mis pärisvad investeeringuid, mis toetavad rohe- ja digipööret ning tasakaalustatud territoriaalset arengut.
(24)Lisaks taaste- ja vastupidavuskavas käsitletud majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele seisab Luksemburg silmitsi mitmete muude probleemidega, mis on eelkõige seotud ebavõrdsuse suurenemisega haridussüsteemis. Luksemburgi haridussüsteemi iseloomustab kolme keele kasutamine (luksemburgi, saksa ja prantsuse keel) ning erineva sotsiaal-majandusliku ja keelelise taustaga õpilaste suur arv. Rahvusvaheliste testide tulemused näitavad, et õpilaste põhioskused on ELi keskmisest kehvemad ning on tugevalt seotud õpilaste sotsiaal-majandusliku ja keelelise taustaga. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni läbiviidava rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi 2018. aasta uuringus registreeriti Luksemburgis üks ELi suurimaid erinevusi soodsas ja ebasoodsas olukorras olevate õpilaste lugemisoskuses. Ebavõrdsust võimendab mitmekeelne kooliõpe ja see, et õpilased jagatakse varakult eri õppesuundadesse. Haridussüsteem ei anna kõigile õpilastele piisavalt mitmekeelsuse ja põhioskusi, et vastata riigi tööturu vajadustele. Õpilaste individuaalne toetamine aitaks saavutada täielikku arengupotentsiaali ja kõigi õpilaste üldist kaasatust. Riikliku koolide kvaliteedi vaatluskeskuse 2020. aasta järelduste kohaselt on haridussüsteemi juhtimist võimalik parandada, arendades edasi hindamisvahendeid ja mõõdetavaid eesmärke, mis edendavad kvaliteeti ja võimaluste võrdsust nii haridussüsteemi formaalses kui ka mitteformaalses osas.
(25)Versailles’ deklaratsioonis ELi riigipeade ja valitsusjuhtidelt saadud volituste kohaselt soovitakse kavaga „REPowerEU“ kaotada võimalikult kiiresti Euroopa Liidu sõltuvus Venemaalt imporditavast fossiilkütusest. Selleks määratakse dialoogis liikmesriikidega kindlaks kõige sobivamad projektid, investeeringud ja reformid riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil. Nende meetmete eesmärk on vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja suunata fossiilkütuste import Venemaalt eemale.
(26)Luksemburgi energiasüsteemi iseloomustab suur sõltuvus impordist ja fossiilkütustest. Luksemburg on 2020. aasta andmete kohaselt elanikkonna suurust arvestades ELi suurim energia netoimportija. Riik sõltub peaaegu täielikult, s.o 92,5 % ulatuses primaarenergia impordist. Peamised energiaallikad on ülekaalukalt nafta ja gaas; nafta moodustab 68,5 % energiatarbimisest ja gaas 17,8 %. Luksemburg ei impordi naftat Venemaalt, samas kui vastav ELi keskmine näitaja on 26 % toornafta impordist. Siiski on Venemaa suhteliselt tähtis gaasi valdkonnas, sest sealt imporditakse 27 % Luksemburgi maagaasist, ehkki see on alla ELi keskmise 44 % 21 . Luksemburgi ja Belgia gaasivõrgud ühendati ühtseks platvormiks. Kuigi lühiajaliselt suuri kitsaskohti ei ole, on taastuvenergiale üleminekuks vaja täiendavaid investeeringuid, eelkõige võrgu tugevdamiseks ja ajakohastamiseks. Tööstusgaasi nõudlus on viimastel aastatel olnud ühtlane ja kaubandussektori gaasinõudlus on mõõdukalt kasvanud. Gaasitarbimine on suurenenud peamiselt elamusektori gaasitarbimise kasvu tõttu. Luksemburg peab lahendama ebapiisava hulga eluasemete probleemi, täites samal ajal oma energia- ja kliimaeesmärgid. Samuti tuleb renoveerida olemasolev hoonefond. Elamuehitus- ja renoveerimissektor, mis moodustab 20,8 % kogu energiasäästupotentsiaalist (GWh), on 2030. aastaks suuruselt teine kumulatiivse energiasäästupotentsiaali allikas. Luksemburg suurendas oma taastuvenergia osakaalu 5 %-lt 2015. aastal 12 %ni 2020. aastal. Ometi on see endiselt üks väikseima taastuvenergia osakaaluga liikmesriike. Luksemburg peab tegutsema otsustavalt, et täita oma 2030. aasta energiaeesmärgid saada 25 % energiast taastuvatest energiaallikatest ja vähendada võrreldes 2007. aastaga energia lõpptarbimist 40–44 %. Selles on tähtis osa omavalitsustel. Liiklusummikud mõjutavad majandust ja keskkonnasäästlikkust, transpordisektor tarbib märkimisväärse osa naftast ja tekitab 59 % kasvuhoonegaaside koguheitest, samas kui vastav ELi keskmine näitaja oli 2019. aastal 24 %. Seega võivad transpordi tõhustamise ja säästvuse suurendamise meetmed aidata märgatavalt vähendada naftasõltuvust. Seda kajastatakse Luksemburgi riiklikus energia- ja kliimakavas, kus ühe eesmärgina peavad elektri- ja pistikühendusega sõidukid moodustama 2030. aastaks 40 % sõidukipargist. Luksemburg on seadnud endale eesmärgiks muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selleks et Luksemburg oleks kooskõlas paketi „Eesmärk 55“ eesmärkidega, tuleb veelgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust.
(27)Kuigi kliimaneutraalsusele ülemineku ja fossiilkütustest loobumise kiirendamine tekitab mitmes sektoris märkimisväärseid ümberkorralduskulusid, saab Luksemburgi ühtekuuluvuspoliitika raames kasutada õiglase ülemineku mehhanismi, et leevendada ülemineku sotsiaal-majanduslikku mõju. Lisaks saab Luksemburg kasutada Euroopa Sotsiaalfond+, et parandada tööhõivevõimalusi ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust.
(28)Võttes arvesse komisjoni hinnangut, on nõukogu 2022. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 22 kajastub allpool esitatud soovituses 1.
(29)Arvestades euroala liikmesriikide majanduse tihedat seotust ning nende ühist panust majandus- ja rahaliidu toimimisse, soovitas nõukogu euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et rakendada soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Luksemburgi puhul kajastub see eelkõige allpool soovitustes 1, 2 ja 3,
SOOVITAB Luksemburgil võtta 2022. ja 2023. aastal järgmisi meetmeid.
1.Tagada 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv oleks kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, võttes arvesse jätkuvat ajutist ja sihipärast toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ning Ukrainast põgenenud inimestele. Olla valmis kohandama jooksvaid kulusid vastavalt muutuvale olukorrale. Suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut, kava „RePowerEU“ ja muid ELi vahendeid. Järgida pärast 2023. aastat eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon. Suurendada pensionisüsteemi pikaajalist kestlikkust, eelkõige piirates ennetähtaegselt pensionile jäämist ja tõstes vanemaealiste töötajate tööhõive määra. Võtta meetmeid, et võidelda tõhusalt agressiivse maksuplaneerimisega, sealhulgas tagades null- ja madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse tehtavate intressi- ja litsentsitasumaksete piisav maksustamine.
2.Jätkata oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamist kooskõlas nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuses esitatud eesmärkide ja sihtidega. Esitada 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmidokumendid, et viia lõpule läbirääkimised komisjoniga ja seejärel alustada nende dokumentide rakendamist.
3.Vähendada ebavõrdsuse mõju õpilaste tulemustele ja edendada kõikidele haridussüsteemi õpilastele võrdsete võimaluste tagamist.
4.Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning suurendades elektrienergia ülekandevõimsust ja investeeringuid energiatõhususse nii elamusektoris kui ka muudes sektorites. Aidata omavalitsustel välja töötada üksikasjalikud kohalikud kavad taastuvenergia, sealhulgas tuuleenergia ja fotogalvaanika kasutuselevõtu ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide kohta. Soodustada veelgi transpordi elektrifitseerimist ning investeerida ühistranspordivõrkudesse ja -taristutesse.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja