Brüssel,26.8.2022

COM(2022) 417 final

KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Komisjoni 2020. aasta aruanne avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse kohta


















KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Komisjoni 2020. aasta aruanne avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse kohta



Sisukord

1.    SISSEJUHATUS    

2.    ÕIGUSLIK ALUS    

3.    METOODIKA JA SAADUD TEAVE    

4.    ELi AVAMERE NAFTA- JA GAASISEKTOR    

4.1 Rajatised ja toodang    

4.2 Avamerel tehtud kontrollid ja uurimised, täitemeetmed ja reguleeriv raamistik    

5.    VAHEJUHTUMID JA OHUTUS    

6.    JÄRELDUSED    

1.    SISSEJUHATUS

Alates 2016. aastast on Euroopa Komisjon avaldanud aastaaruande ELi avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse kohta.

Aruande õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, 1 milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (edaspidi „avamereohutuse direktiiv“). Selle eesmärk on saavutada avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse kõrge tase, mis oleks kasuks

I.töötajatele,

II.keskkonnale,

III.avamere puurplatvormidele ja seadmetele

IV.ning majandustegevusele, nagu näiteks kalapüük ja turism.

Direktiivi rakendamine liikmesriikides aitab

I.hoida ära suurõnnetusi ja vahejuhtumeid,

II.vähendada vahejuhtumite arvu,

III.tagada õnnetuste ja vahejuhtumiste tõhusad järelmeetmed, et vähendada raskeid tagajärgi.

Nagu varasemates aruannetes, käesolevas aastaaruandes:

I.esitatakse andmed ELis asuvate rajatiste arvu ja liigi kohta,

II.antakse teavet neis rajatistes aset leidnud ohutusega seotud vahejuhtumite kohta,

III.hinnatakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust.

Iga aruandega muutub suundumuste analüüs sisukamaks. Lisaks saab aastaaruandeid kasutada liikmesriikide avamere nafta- ja gaasiammutamise ohutuse registrina.

Käesolev aruanne tugineb aastaaruannetele ja andmetele, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt avamereohutuse direktiivile.

Põhjameres ja Atlandi ookeanis asub 187 avamere nafta- ja gaasirajatist, 2 Vahemeres 165, Mustas meres 9 ja Läänemeres 2. 2020. aastal kontrollisid liikmesriikide pädevad asutused 141 nende jurisdiktsiooni alla kuuluva avamererajatise ohutust. Riigid teatasid kahest suurõnnetusest: üks Horvaatias ja üks Taanis.

Juhtumite arv vähenes 34-lt 2019. aastal 16-le 2020. aastal. See kajastab käitiste ohutuse olulist paranemist.

2.    ÕIGUSLIK ALUS

Avamereohutuse direktiivi artikli 25 kohaselt peab komisjon avaldama aastaaruande avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse ja keskkonnamõju kohta. Käesolev aruanne põhineb üksikutel aastaaruannetel, mille liikmesriigid peavad komisjonile esitama. Direktiivi IX lisa punktis 3 on sätestatud miinimumteave, mida aastaaruanded peavad sisaldama:

a) rajatiste arv, vanus ja asukoht;

b) tehtud kontrollide ja uurimiste arv ja liik, täitemeetmed, vastutusele võtmise kohta tehtud otsused;

c) toimunud vahejuhtumid;

d) avameretegevust reguleeriva õigusraamistiku suur muudatus;

e) avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside läbiviimine.

Tähtaeg, milleks liikmesriigid peavad nõutava teabe avaldama ja esitama, on aruandeperioodile järgneva aasta 1. juuni (nt 2020. aasta kohta 1. juuniks 2021).

Liikmesriigid peavad teabe esitamisel kasutama vorme, mis on esitatud komisjoni 13. oktoobri 2014. aasta rakendusmääruses (EL) nr 1112/2014 3 . Vormid võimaldavad:

I.avamere nafta- ja gaasirajatiste käitajatel ja omanikel jagada teavet suurõnnetusohu näitajate kohta;

II.Liikmesriikidel avaldada teavet suurõnnetusohu näitajate kohta.

Juhenddokumendis 4 on esitatud rakendusmääruse kohta täpsemat lisateavet ning selgitatud, kuidas aruandlusvormi kasutada.

3.    METOODIKA JA SAADUD TEAVE 

Liikmesriigid peavad esitama selgelt määratletud teabe avamere nafta- ja gaasisektori ohutusega seotud vahejuhtumite kohta, kasutades selleks vorme. Andmed peavad hõlmama teavet ELis asuvate avamere nafta- ja gaasirajatiste kohta (nt arv, liik, asukoht ja vanus). Samuti tuleb liikmesriikide aruannetes esitada järgmine arvuline teave: i) avamerel tehtud kontrollid ja uurimised ning täitemeetmed; ii) vahejuhtumid kategooriate kaupa; ja iii) vigastused.

Käesolevas aastaaruandes on komisjon kasutanud Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Madalmaade, Poola, Rumeenia ja Hispaania esitatud teavet. Teised liikmesriigid ei tegutsenud avamere nafta- ja gaasisektoris või ei esitanud asjakohast teavet.

Kõik avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse ellu viinud liikmesriigid teatasid, et nad olid esitanud kogu nõutava teabe kõikide rajatiste kohta.

4.    ELi AVAMERE NAFTA- JA GAASISEKTOR

4.1 Rajatised ja toodang

Liikmesriigid teatasid 2020. aastal 363 rajatisest ELi vetes (vt tabel 1).

·Enamik avamererajatisi 5 asub Põhjameres ja Atlandi ookeanis.

·Umbes 42 % asub Põhjamere Madalmaade osas (Madalmaade majandusvööndis).

·Vahemerel on kõige aktiivsem liikmesriik Itaalia (38 % kõigist ELi vetes asuvatest rajatistest), kellele järgneb Horvaatia.

·Mustal merel on Rumeenial hästi toimiv avamere nafta- ja gaasitööstus. Bulgaaria on jätkanud süsivesinike uurimist avamerel, kuid tal on ainult üks rajatis ning seega toodetakse naftat ja gaasi väga vähe.

·Läänemeres on avamererajatised ainult Poolal.


Tabel 1. Rajatised seisuga 1. jaanuar 2020: rajatise liigi, piirkonna ja liikmesriigi kaupa

Piirkond

Riik

Rajatise liik(*)

FMI

NUI

FNP

FPI

Kokku (piirkond/riik)

Läänemeri

1

1

0

0

2

Poola

3

1

0

0

4

Must meri

6

3

0

0

9

Bulgaaria

0

1

0

0

1

Rumeenia

6

2

0

0

8

Vahemeri

16

147

0

2

165

Horvaatia

2

18

0

0

20

Kreeka

1

1

0

0

2

Itaalia

12

126

0

2

140

Hispaania

1

2

0

0

3

Põhjameri ja Atlandi ookean

59

127

1

0

187

Taani

10

19

1

0

30

Saksamaa

2

0

0

0

2

Iirimaa

1

1

0

0

2

Madalmaad

46

105

0

0

151

Kokku (rajatise liik)

84

276

1

2

363

(*) FMI: mehitatud paikne rajatis; FNP: mittetootev paikne rajatis; FPI: ujuv tootmisrajatis; NUI: mehitamata rajatis (tavaliselt).

Enam kui pooli avamererajatistest hakati käitama aastatel 1980–2000. 2020. aastal uusi paikseid rajatisi kasutusele ei võetud. Alates 2010. aastast on uute tootmisrajatiste arendamine märkimisväärselt vähenenud Põhjameres ja Atlandi ookeani piirkonnas.

Ligikaudu 81 % ELi omamaisest naftast ja gaasist (18 795 tuhat naftaekvivalenttonni) toodetakse Põhjameres ja Atlandi ookeanis (vt tabel 2). Suurimad panustajad on Madalmaad ja Taani. Itaalia ja Horvaatia on suurimad tootjad Vahemerel. Mustal merel on märkimisväärne üksnes Rumeenia toodang.

Tabel 2. Avamere nafta- ja gaasitootmine ELis tuhandetes naftaekvivalenttonnides (ktoe) 2020. aastal

Piirkond

Riik

ktoe

% ELi kogunäitajast

Läänemeri

249

1,3 %

Poola

249

1,3 %

Must meri

1 179

5,9 %

Bulgaaria

30

0,1 %

Rumeenia

1149

5,8 %

Vahemeri

2 790

13,9 %

Horvaatia

241

1,2 %

Kreeka

97

0,5 %

Itaalia

2422

12,1 %

Hispaania

30

0,1 %

Põhjameri ja Atlandi ookean

157 233

78,9 %

Taani

4 917

24,6 %

Saksamaa

890

4,5 %

Iirimaa

90

0,5 %

Madalmaad

9 826

49,2 %

Kokku

19 941

100 %

Ühendkuningriigi EList lahkumise tõttu kaotas EL umbes 80 % oma avamere nafta- ja gaasitoodangust. Tootmine suurenes veidi Poolas, Bulgaarias ja Saksamaal, kuid vähenes kõigis teistes liikmesriikides, eelkõige Taanis. Võrreldes liikmesriikide toodanguga 2019. aastal vähenes tootmine 2020. aastal 18 % (ligikaudu 4 317 tuhande naftaekvivalenttonni võrra).

ELi kogutoodangust mõõdetuna tuhandetes naftaekvivalenttonnides (ktoe) oli 70 % gaas ja ainult 30 % nafta. Kõige olulisem naftatootja oli Taani (3619 ktoe), kellele järgnesid Saksamaa (867 ktoe), Madalmaad (451 ktoe) ja Itaalia (440 ktoe).

4.2 Avamerel tehtud kontrollid ja uurimised, täitemeetmed ja reguleeriv raamistik

Liikmesriikide pädevad asutused kontrollisid 2020. aastal regulaarselt oma jurisdiktsioonis olevaid avamererajatisi (vt tabel 3) – mida rohkem rajatisi riigil oli, seda rohkem kontrolle ta tavaliselt tegi.

Võrreldes 2019. aastaga 6 vähenes kontrollide arv, rajatiste kontrollimiseks kulunud tööpäevade arv ja kontrollitud käitiste arv. Eelkõige kulutasid inspektorid rajatistele palju vähem aega kui 2019. aastal.

Tabel 3. 2020. aastal avamerel tehtud kontrollide arv piirkonna ja liikmesriigi kaupa

Piirkond

Riik

Kontrollid

Rajatisel veedetud tööpäevad (sõiduaega arvestamata)

Kontrollitud rajatiste arv

Läänemeri

2

7

4

Poola

2

7

4

Must meri

10

60

7

Bulgaaria

0

0

0

Rumeenia

10

60

7

Vahemeri

181

175

80

Horvaatia

13

13

6

Küpros

0

0

0

Kreeka

1

5

2

Itaalia

164

156

69

Hispaania

3

1

3

Põhjameri ja Atlandi ookean

62

89

50

Taani

12

53

10

Saksamaa

2

3

2

Iirimaa

2

12

2

Madalmaad

46

21

36

Kokku

255

331 

141

Avamereohutuse direktiivi artikliga 18 on liikmesriikide pädevatele asutustele antud õigused ja volitused seoses nende jurisdiktsioonis asuvate rajatiste ja nende käitamisega. Nende volituste hulka kuulub õigus keelata tegevus ja nõuda meetmeid, mis tagavad nii riskijuhtimise nõuetekohasuse kui ka ohutu tegevuse.

2020. aastal uuris Taani üht suurõnnetust ja Horvaatia viis pärast töötajate teatatud ohutus- ja keskkonnaprobleeme läbi ühe uurimise. 2019. aastal viisid Itaalia ja Rumeenia kumbki läbi ühe uurimise.

2020. aastal võttis täitemeetmeid ainult Taani. Ainsad täitemeetmed 2019. aastal (v.a Ühendkuningriik) võtsid Madalmaad.

5.    VAHEJUHTUMID JA OHUTUS 

Rajatiste käitajad ja omanikud ning riiklikud ametiasutused peavad teatama õnnetusest või tõsisest ohuolukorrast (edaspidi „sündmus“). Üksiku sündmuse võib siiski liigitada ühe või mitme vahejuhtumi alusel. Näiteks tuleb ühe sündmuse puhul teatada kahest vahejuhtumi kategooriast, kui a) toimus gaasi soovimatu keskkonda pääsemine, mis nõudis b) töötajate evakueerimist.

Liikmesriigid teatasid 2020. aastal 15 juhtumist 7 võrreldes 30 juhtumiga 2019. aastal (v.a Ühendkuningriik):

-Taani – 8 sündmust (2019. aastal 6), sealhulgas üks suurõnnetus;

-Horvaatia – 3 sündmust (2019. aastal 0), sealhulgas üks suurõnnetus;

-Madalmaad – 4 sündmust, kuid mitte ühtki suurõnnetusi (18 sündmust 2019. aastal, sealhulgas üks suurõnnetus).

Suurõnnetused hõlmavad vahejuhtumeid, mis võivad põhjustada surmajuhtumeid või raskeid vigastusi (isegi kui neid ei juhtunud).

2020. aastal aset leidnud juhtumitest 69 % kuulub gaasi ja/või nafta soovimatu keskkonda pääsemise kategooriasse, 25 % puudutas ohutuse ja keskkonna seisukohast oluliste elementide tõrkeid ning 6 % puudutas konstruktsioonilise terviklikkuse halvenemist. Positiivne on see, et ei teatatud laevade kokkupõrgetest ega helikopteriga toimunud õnnetustest ning ükski vahejuhtum ei toonud kaasa inimohvreid.

Tabel 4. Vahejuhtumid kategooriate kaupa (avamereohutuse direktiivi IX lisa) 2020. aastal

Kategooria

Kokku

Osakaal (kategooria kogunäitajast)

Osakaal kõigist vahejuhtumitest

(a)

Soovimatu keskkonda pääsemine – kokku

11

100 %

68,75 %

Süttinud nafta/gaasi põhjustatud tulekahjud

1

9,09 %

6,25 %

Süttinud nafta/gaasi põhjustatud plahvatused

0

0 %

0 %

Süttimata gaas

5

45,45 %

31,25 %

Süttimata nafta

5

45,45 %

31,25 %

Ohtlikud ained

0

0 %

0 %

(b)

Puuraugu üle kontrolli kaotamine – kokku

0

0 %

0 %

Pursked

0

0 %

0 %

Purse / kõrvalejuhtimise aktiveerimine

0

0 %

0 %

Puuraugu tõkke tõrge

0

0 %

0 %

(c)

Ohutuse ja keskkonna seisukohast oluliste elementide tõrked

4

100 %

25 %

(d)

Konstruktsioonilise terviklikkuse halvenemine – kokku

1

100 %

6,25 %

Konstruktsioonilise terviklikkuse halvenemine

1

100 %

6,25 %

Stabiilsuse/ujuvuse kadumine

0

0 %

0 %

Asukoha säilitamise võime kadumine

0

0 %

0 %

(e)

Laevade kokkupõrked

0

(f)

Kopteriõnnetused

0

(g)

Surmaga lõppenud õnnetused(*)

0

(h)

Viie või enama inimese rasked vigastused ühes ja samas õnnetuses

0

(i)

Töötajate evakueerimine

0

(j)

Keskkonnaõnnetused(**)

0

Kokku

16

100 %

(*) Üksnes juhul, kui on seotud suurõnnetusega.

(**) Liikmesriikide sõnul ei peetud teatatud suurõnnetusi keskkonnaõnnetusteks.

ELis vähenes vahejuhtumite koguarv 2019. aastal 34-lt (v.a Ühendkuningriik) 16-le 2020. aastal (vt allpool). See on peaaegu samaväärne 2016. aastaga.

Vähenemine oli peamiselt tingitud nii nafta kui ka gaasi soovimatu keskkonda pääsemise juhtumite arvu vähenemisest. Vahejuhtumite arv kategooriates „puuraugu üle kontrolli kaotamine“ ja „ohtlike ainete keskkonda pääsemine“ oli 2020. aastal null. Siiski suurenesid ajavahemikul 2019–2020 ohutuse ja keskkonna seisukohast oluliste elementide tõrked kahelt neljale. 2019. aastal liigitati kaks vahejuhtumit suurõnnetuseks, sest need oleksid võinud põhjustada surmajuhtumeid või raskeid vigastusi.

6.    JÄRELDUSED

2020. aastal oli ELis 363 avamere nafta- ja gaasirajatist. Nafta ja gaasi kogutoodang vähenes oluliselt 24 258 tuhandelt naftaekvivalentonnilt 2019. aastal 19 941 tuhande naftaekvivalentonnini 2020. aastal. Taani ja Madalmaade arvele läks 74 % kogu ELi avamere nafta- ja gaasitoodangust.

Komisjon hindas ELi avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust, tuginedes teabele, mille liikmesriigid olid esitanud kooskõlas aruandlust käsitleva rakendusmääruse eeskirjadega. Komisjoni analüüsi täpsus sõltub seega nende andmete täpsusest.

2020. aastal jätkasid riiklikud ametiasutused jõupingutusi avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse kõrge taseme tagamiseks, kontrollides 141 rajatist (võrreldes 170 rajatisega 2019. aastal). Taani oli ainus riik, kes teatas täitemeetmetest.

2020. aastal toimus kaks suurõnnetust, nagu ka 2019. aastal. Vahejuhtumite koguarv (vastavalt tabelis 4 esitatud liigitusele) vähenes 34-lt 2019. aastal 16-le 2020. aastal, peamiselt tänu vahejuhtumite arvu vähenemisele Madalmaades (18-lt 4-le). Nagu ka 2019. aastal, ei teatatud ühestki surmajuhtumist, kuid esines 24 vigastust ja 10 rasket vigastust.

Kokkuvõttes võib öelda, et tänu kohustuslikele kontrollidele ja parandusmeetmetele, mis on võetud kooskõlas avamereohutuse direktiiviga, on liikmesriikide ametiasutuste töö tulemuseks võrreldes 2019. aastaga oluliselt ohutumad avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessid.

Ohutuse kõrge taseme säilitamiseks jätkab komisjon tihedat koostööd avameretegevust reguleerivate asutuste rühmaga (EUOAG). See hõlmab parimate tavade rakendamise olulisuse teadvustamist kõigis liikmesriikides ja rühmas esindatud riiklike ametiasutuste abistamist.

(1)

ELT L 178, 28.6.2013, lk 66.

(2)

Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList vähenes käitiste arv Põhjameres ja Atlandi ookeanis 176 võrra.

(3)

ELT L 302, 22.10.2014, lk 2.

(4)

https://euoag.jrc.ec.europa.eu/files/attachments/2015_11_25_implementing_regulation_guidance_document_final.pdf

(5)

Punktis 4.1 esitatud analüüs ei hõlma teisaldatavaid avamere puurplatvorme.

(6)

2020. ja 2019. aasta võrdlus ei hõlma Ühendkuningriigi 2019. aasta andmeid.

(7)

Aruandluskohustus ei hõlma teatavaid sündmusi (nt protsessidega mitteseotud sündmusi).