Brüssel,18.5.2022

COM(2022) 240 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi energiasäästukava


1.Sissejuhatus

Energia säästmine, st energiatarbimise vähendamine hinnasignaalide, energiatõhususmeetmete või vabatahtlike jõupingutuste abil, võib sageli olla odavaim, ohutuim ja keskkonnahoidlikuim viis vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist Venemaalt. Väiksem energiatarbimine toetab ka varustuskindlust, energiasalvestusvajaduste rahuldamist ja üleminekut puhtale energiale.

Liigse energiatarbimise vabatahtlik vähendamine ja energiatõhususmeetmete võtmise kiirendamine aitavad vähendada vajaminevate gaasi- ja naftakoguste nappust Venemaalt tulevate tarnevoogude katkemise korral. Energiasääst on seega oluline element, mis aitab stabiliseerida turge ja vältida hindade veelgi suuremat volatiilsust. Keskpikas ja pikas perspektiivis aitab energiasääst alandada energiahindu ning reageerida tõhusalt järskudele hinnatõusudele ja tarnepuudujääkidele.

Energia säästmine võimaldab otseselt vähendada energiaarveid ja muuta majandust säilenõtkemaks. Fossiilkütustel põhineva energia kõrged hinnad avaldavad juba praegu mõju leibkondade ja kõigi tööstussektorite, nagu teenuste- ja tootmissektor või põllumajandus- ja transpordisektor, eelarvele. Kõrged hinnad panevad energiaostuvõimetud, vähekaitstud leibkonnad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning energiamahukad tööstusharud energiakasutamisest loobumisega seotud ebamugavate valikute ette. Kõrgemad energiahinnad mõjutavad ka ettevõtete suhtelist konkurentsivõimet, mis võib omakorda mõjutada tööhõivet ja tulu.

Eelmisel aastal esitas komisjon paketi „Eesmärk 55“ osana ja Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimise raames ettepaneku suurendada selle kümnendi lõpuks energiatõhususeesmärki. Ettepaneku põhieesmärk oli küll vähendada majanduse CO2 heidet, kuid see peaks tooma ka muud märkimisväärset kasu sellistes valdkondades nagu energiajulgeolek, kasvuhoonegaaside heide, õhusaaste ja loodusvarade ammendumine.

Kogu paketi „Eesmärk 55“ rakendamise korral väheneks 2030. aastaks gaasitarbimine 30 % ehk 100 miljardi kuupmeetri võrra. Rohkem kui kolmandik sellest saavutataks tänu energiatõhususdirektiivi uuestisõnastamise ettepanekus esitatud ELi energiatõhususeesmärgi täitmisele. Selle eesmärgi täitmiseks rakendatakse asjakohaseid energiatõhususpoliitika ettepanekuid, nagu uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiiv ise, hoonete energiatõhususe direktiiv uuesti sõnastatud versioonis ning ökodisaini ja energiamärgistuse alased õigusaktid, aga ka muid energiatarbimist mõjutavaid poliitikavahendeid, nagu uute sõidukite CO2 heite normid, ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) ning kavandatud uus hooneid ja transporti hõlmav HKS.

Nende poliitikameetmete rakendamine võimaldaks energiakasutust struktuurselt vähendada. Arvestades Venemaa sissetungi Ukrainasse, peaksid need muutused toimuma nüüd veelgi kiiremini, et suurendada kiiremini EL säilenõtkust ja energiasõltumatust.

Samal ajal saab olulist energiasäästu suhteliselt kiiresti saavutada ka vabatahtlike valikute kaudu. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) värskeima aruande 1 kohaselt saavad inimesed oma eluviiside ja käitumise muutmisega energiatarbimist märkimisväärselt vähendada. Otsused vähendada küttetemperatuuri, juhtida autot ökonoomsemalt ning kasutada rohkem ühistransporti ja aktiivse liikuvuse võimalusi, kasutada kodumasinaid ja kliimaseadmeid tõhusamalt ning kustutada tuled, võimaldavad energiat lühiperspektiivis oluliselt säästa 2 .

Seepärast on siinses ELi energiasäästukavas pakutud välja kaheosaline lähenemisviis:

(1)saavutada kohene energiasääst vabatahtlike valikute kaudu ning

(2)kiirendada ja tugevdada struktuurseid keskpika ja pika perspektiivi energiatõhususmeetmeid.

Mõlemat lähenemisviisi osa tuleb toetada mõjusa finantsraamistiku ja juhtimisstruktuuriga.

2.Kohene energiasääst vabatahtlike valikute kaudu

Praegust geopoliitilist ja turuolukorda arvestades ei saa ootama jääda, kuni on kehtestatud olulised struktuursed energiatõhususmeetmed. Kriisi jätkudes tuleb otsida koheseid energiatarbimise vähendamise võimalusi. Lühemas perspektiivis on enamik neist võimalustest seotud vabatahtlike valikutega, millest mõni võib anda mõju ka keskpikas ja pikas perspektiivis, kui need viivad harjumuste muutumiseni.

Neid valikuid tuleks peamiselt teha valdkondades, kus saab kõige rohkem vähendada gaasi ja nafta tarbimist. Kütmisel on kõige tähtsamal kohal maagaas, mis moodustab umbes 42 % eluasemete ja kodumajapidamiste ruumiküttes kasutatavast energiast. Tähtsuselt teine kütmisel kasutatav fossiilkütus on nafta, mis moodustab 14 % energiast, samas kui kivisöest saadav energia moodustab umbes 3 %. Transpordisektoris kasutatakse fossiilkütuseid 288 miljoni naftaekvivalenttonni ulatuses aastas, mis katab 93 % sektori energiavajadusest. Lennutransport ja laevandus sõltuvad peaaegu täielikult fossiilkütustest, samas kui fossiilkütused moodustavad 93 % maanteetranspordis ja 23 % raudteesektoris kasutatavast energiast. Ligikaudu 25 % sõiduautoliiklusest toimub linnaliikuvuskeskonnas.

Seepärast on peamised olulist energiasäästu võimaldavad sektorid kütmine kodumajapidamistes ja teenustevaldkonnas ning transport ja liikuvus, kusjuures mõningaid säästuvõimalusi võib lühiperspektiivis olla ka tööstussektorites. Eriti olulised on meetmed, mis võimaldavad kohe gaasitarbimist vähendada, sest igasugune varajane kokkuhoid aitab täita hoidlaid ja seega vähendada tarneriske talvehooajal. Samal ajal on vaja säästa ka elektrit, kuna gaasi, naftat ja kivisütt kasutatakse ka elektri tootmiseks. Naftatarbimist saab tõenäoliselt kõige rohkem vähendada erasõidukikasutuse ja lennureiside vähendamisega, aga ka tõhusama veokijuhtimisega.

Need valikud võivad aidata vähendada energianõudlust, mis aitaks vähendada fossiilkütuste importi ja hoida ära veelgi suuremat nappust ning seega ka tarbimise piiramise meetmete kehtestamist koos kõigi neist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega.

Muutusi toovad muidugi juba praegu kaasa valitsevad kõrged turuhinnad, sest kodumajapidamised ja ettevõtjad püüavad leida viise, kuidas piirata oma energiaarvete suurenemist. Selline turupõhine energiasääst võib mitmesugustel põhjustel siiski olla ebapiisav. Osalejad ei pruugi olla teadlikud parimatest säästuvõimalustest. Parimate tulemuste saavutamiseks võib olla vaja tegevust koordineerida. Ka õiglus ja solidaarsus ei pruugi olla tagatud – jõukamad võivad, kuid võivad ka mitte oma käitumist kohandada. Kõige karmimaid meetmeid võivad aga olla sunnitud võtma teised, eriti kõige vähem kaitstud tarbijad. Kõigele lisaks ei pruugi turuhinnad kaasa tuua ka kava „REPowerEU“ eesmärkide seisukohast sobivaid samme.

Seega saab võimalikud toetusmeetmed jaotada kahte liiki:

·teabemeetmed – tagamaks, et mitmesugused energiatarbijad mõistavad energianõudluse vähendamise tähtsust ja teavad, mida nad saavad omapoolse panuse andmiseks teha;

·stimuleerivad ja toetavad meetmed – et aidata energiatarbijatel vähendada energiatarbimist, näiteks pakkudes hinnaalandusi kõige tõhusamate seadmete ostmisel.

Seda liiki meetmetest tingitud muutuste põhieelis on see, et nende mõju energiatarbimisele on kohene, need ei nõua eelnevaid investeeringuid (või nõuavad neid väga vähe) ning vaja on vaid väikest harjumuste muutmist, mis ei mõjuta kuidagi või mõjutab vaid veidi heaolu, kuna selliseid valikuid teevad vaid need, kes tahavad ja saavad neid teha.

Sellised meetmed on peamiselt vabatahtlikud ning põhinevad heal tahtel ja energiatarbijate mõjusal teavitamisel sammudest, mis annaksid parimaid tulemusi. Kuna gaasi ja nafta peamised kasutusalad on suhteliselt piiratud (gaas peamiselt kütmiseks ja nafta transpordiks), saab vastavaid sõnumeid anda üsnagi suunatult.

Suunatud teabe andmine on väga tähtis, et inimesed saaksid teha teadlikke valikuid. Edastada tuleb õigeid sõnumeid õigel ajal. Tõenäoliselt tähendab see väikest arvu laiapõhiseid meetmeid, mida toetab kättesaadav teave.

Neid meetmeid peavad võtma usaldusväärsed organid, kes tunnevad hästi kohalikke olusid ja suudavad kaasata konkreetsetesse meetmetesse suurt osa elanikkonnast. Sageli sobivad seda liiki energiasäästumeetmeid õigel ajal ja kohalikke olusid arvestades edendama liikmesriigid. Tähtis roll on ka kohalikel ametiasutustel, nt kohalike, piirkondlike ja riiklike energiaagentuuride, linnapeade pakti ning 100 kliimaneutraalse ja aruka linna missiooni kaudu.

Teabemeetmeid saab ka tugevdada, lisades energiasäästuga seotud oskused koolide õppekavadesse ja edendades oskuste omandamist sektorites, mis on kava „REPowerEU“ ambitsioonikate eesmärkide täitmisel esmatähtsad.

Mitmed liikmesriigid on juba võtnud meetmeid, et kasutada ära lühiperspektiivi energiasäästuvõimalusi, 3 kuid teha saab rohkemat. Nende jõupingutuste toetamiseks annavad Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Energiaagentuur ühiskampaania „Playing my part“ kaudu lihtsat teavet mõningate põhisammude kohta, mida eraisikud ja ettevõtjad saavad võimaluse korral vabatahtlikult astuda, et aidata vähendada energiaimporti Venemaalt.

Lisaks võtab komisjon selleks, et aidata tarbijatel valida tõhusamaid seadmeid, kasutusele Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasi (EPREL) tarbijaliidese 4 . Komisjon valmistab ette ka teabekampaaniat, et pakkuda teadlikkuse suurendamiseks teavet ja materjale, mida saavad inimeste teavitamisel kasutada muud organid. Liikmesriigid peaksid kasutama kõigiti ära oma energiatõhususe edendamise võimalusi, näiteks vähendatud käibemaksumäär suure tõhususega küttesüsteemidele, millega tagatakse, et energiahinnakujundus soodustab soojuspumpade kasutamist ja tõhusamate seadmete ostmist. Liikmesriikidel on kõige parem ise kindlaks teha nende olusid arvestades kõige mõjusamad ja õiglasemad energiatõhususe edendamise võimalused.

Meetmete võtmiseks saab anda mitmesuguseid koheseid soovitusi ja selle näitlikustamiseks on lisas esitatud võimalikud meetmeliigid koos nende hinnangulise energiasäästupotentsiaaliga. Kõige tähtsamad neist on võetud kokku allolevas tabelis 5 .

 

Naftasääst (miljonit naftaekvivalenttonni) 

Gaasisääst (miljardit kuupmeetrit) 

Gaasisäästumeetmed 

Sääst tänu kütte vähemaks keeramisele, selle mahakeeramisele kasutamata tubades, tuuletõmbe tõkestamisele jne.

≈1,5 

≈6  

Anda teavet kondensatsioonikatelde temperatuuri hoidmise kohta alla 60 kraadi ja julgustada inimesi oma katlaid kontrollima.

 

≈3 

Anda teavet katelde hoolduse, lihtsate isolatsioonimeetmete ning akna- ja uksetihendite, radiaatori termoventiilide ja kütteregulaatorite paigaldamise kohta, samuti kannustada inimesi meetmeid võtma. 

≈0,3 

≈1  

 

Kaaluda energiahinnakujunduse muutmist ning astmeliste tariifisüsteemide ja muude lahenduste kasutuselevõtmist, et soodustada energiasäästu ja üleminekut gaasilt elektrile.

 

≈1   

Tööstussektor

Soodustada energiaauditeid ja nende tulemuste rakendamist, et vältida soojuskadu kõrgel temperatuuril toimuvatest protsessidest ning toetada seega fossiilkütustest loobumist.

 

≈2  

Transpordisektori meetmed 

Soovitada vähendada kiirteedel sõidukiirust.

≈8  

 

Soodustada linnapiirkondades kõndimist, jalgrattasõitu, ühistranspordi kasutamist ja mikromobiilsust.

≈5  

 

Soodustada raudteetransporti.

≈2

 

Hinnanguline säästupotentsiaal 

≈16  

≈13  

Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võivad sellised gaasiga seotud lühiperspektiivi meetmed aidata vähendada gaasi (lõpp)tarbimist 5 % (umbes 13 miljardit kuupmeetrit) aastas. Samamoodi võivad meetmed olenevalt liikmesriigist ja selle üldisest nõudlusest transpordi järele aidata vähendada nafta (lõpp)tarbimist kuni 5 % (umbes 16 miljoni naftaekvivalenttonni võrra), takistamata seejuures vajalikke sõite.

Nende jõupingutuste toetamiseks teeb komisjon järgmist:

·töötab osana ELi reageerimisest Venemaa Ukraina-vastase sõja mõjule ja kõrgetele energiahindadele välja kampaania, et suurendada teadlikust ja pakkuda materjale muudele organitele kasutamiseks;

·levitab teavet üksikisikute energiasäästumeetmeid tutvustava kampaania „Playing my part“ kohta ning teeb koostööd sidusrühmade rühmadega, et suurendada nende teabemeetmete haaret ja tagada võimalikult suurt mõju;

·võtab kasutusele Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasi (EPREL) tarbijaliidese, et aidata tarbijatel ja hankijatel valida tõhusamaid seadmeid.

3.Struktuursete keskpika ja pika perspektiivi energiatõhususmeetmete kiirendamine ja tugevdamine

ELi praegused energiatõhususeesmärgid aitavad märkimisväärselt kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. 20-20-20 eesmärgid ja Euroopa kliimamääruse kohased 2030. aasta kliimaeesmärgid on selged näited selle kohta, kuidas energiatõhususmeetmed on võimaldanud majanduskasvul ja energiatarbimisel kulgeda käsikäes ning mänginud olulist rolli kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamisel. Teadusuuringud on kinnitanud, 6 et energiatõhususpoliitika on toonud laiematki kasu, mida saab erineval määral rahas väljendada. See hõlmab sellised aspekte nagu energiaostuvõimetuse vähenemine, tervise ja heaolu paranemine ning ettevõtjate konkurentsivõime ja energiajulgeoleku suurenemine.

Liikmesriigid on kehtestanud oma varasemate ja praeguste energiatõhususeesmärkide saavutamiseks vajalikud raamistikud ja institutsioonilise korralduse. Riiklike energia- ja kliimakavade kaudu on loodud juhtimisstruktuur, et tagada nende eesmärkide kooskõla üldiste ELi eesmärkidega. Nüüd on vaja kiiresti sellist energiatõhususe suurendamist hoogustada, et muuta EL säilenõtkemaks. Arvestades et kõrgemad energiahinnad vähendavad energiatõhususse tehtavate investeeringute tasuvusperioodi, on vaja teha uusi jõupingutusi, et kõrvaldada selliseid tulusaid investeeringuid takistavad likviidsus- ja teabepiirangud.

Tänu viimasel kümnel aastal tehtud tööle ei tohiks see jõupingutuste suurendamine nõuda uute struktuuride või organite loomist. Näiteks on kõigil liikmesriikidel pikaajalised renoveerimisstrateegiad, suurettevõtjad peavad iga nelja aasta tagant tegema energiaauditeid ning astutud on samme asjakohaseks koolitamiseks ja kvaliteeditagamiseks. Energiatõhususe kiiremaks parandamiseks võib siiski olla vaja tugevdada olemasolevaid ressursse, näiteks et pakkuda nõu ja teavet ning tagada mehhanismid, mis võimaldavad teha rohkem erainvesteeringuid.

Kehtivate ELi ökodisaini- ja energiamärgistusnormidega on vähendatud nende normide kohaldamisalasse kuuluvate toodete aastast energiatarbimist 10 %, mis vähendab oluliselt ELi primaarenergianõudlust ja hoiab kokku tarbijate kulusid. Komisjoni ettepanekuga võtta vastu kestlike toodete ökodisaini määrus 7 on laiendatud ökodisainiraamistiku kohaldamisala nii, et sellesse kuuluks võimalikult palju eri tooteid. Kuna materjalide toodetes kasutamisel on suur energiajalajälg, suureneb selle uue raamistiku tulemusel märkimisväärselt energiasääst tänu suuremale energia- ja materjalitõhususele.

3.1.ELi kõrgema energiatõhususeesmärgi väljapakkumine

Komisjoni 2021. aasta juuli ettepanekus uuesti sõnastatud energiatõhususdirektiivi kohta on 2030. aastaks seatud kõrgem energiatõhususeesmärk, st 9 % võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga.

Komisjon korraldas 2021. aastal ka uuringu energiatõhususmeetmete energiasäästupotentsiaali kohta, mis näitas, et kui EL suurendab energiatõhususe suurendamisega seotud rahastamist ja jõupingutusi, võib 2030. aastaks majanduslik säästupotentsiaal olla kuni 13 % energia lõpptarbimisest (752 miljonit naftaekvivalenttonni). Sama uuringu 8 kohaselt võib tehniline energiasäästupotentsiaal olla kuni 19 % energia lõpptarbimisest (696 miljonit naftaekvivalenttonni).

Tuginedes 8. märtsi teatisele kava „REPowerEU“ kohta saab ka REPowerEU 9 stsenaariumi edasisel modelleerimisel struktuurselt kõrgemate gaasihindadega tulemuseks kulutõhusa energiatõhususeesmärgi suuruses 13 % aastaks 2030.

3.2.Energiatõhususmeetmete võimalik tugevdamine

Arvestades vajadust muuta liit kiiremini sõltumatuks fossiilkütuste impordist, peaksid liikmesriigid kaaluma olemasolevate energiatõhususmeetmete kiiremat rakendamist ja täiendavate energiatõhususmeetmete võtmist. Liikmesriigid teavad ise kõige paremini, kuhu oma jõupingutusi suunata, ja sellele lisaks on ELi tasandil olemas ka selged valdkonnad, kus ühine lähenemisviis võib anda lisaväärtust.

Paketi „Eesmärk 55“ eri elementidega seotud käimasolevate kaasotsustamisprotsesside käigus võivad kaasseadusandjad tugevdada õigusraamistikku energiatõhususe toetamiseks lühiperspektiivis ning täiendava energiasäästu saavutamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis kava „REPowerEU“ kontekstis, nähes sealhulgas ette järgmised meetmed:

·suurendada riiklikku energiasäästukohustust;

·kehtestada kohustused tagamaks, et peamistes sektorites suurendatakse energiatõhusust, lõpetatakse toetused fossiilkütusetehnoloogiale, edendatakse pidevalt taastuvenergiatehnoloogiat ning arendatakse kiiresti energiasäästu võimaldavaid tehnoloogialahendusi ja seadmeid;

·tugevdada energiaauditi tulemuste rakendamist, et tagada kulutõhusate meetmete rakendamine ning see, et ettevõtjad (eelkõige VKEd) ja muud üksused, näiteks avaliku sektori asutused, kellele ei kehti energiaauditi kohustus, on motiveeritud selliseid auditeid tegema ja nende tulemuste põhjal tegutsema. Selles kontekstis tuleks käsitleda ka andmekeskusi ja heitsoojusenergia kasutamist;

·kehtestada hoonetele täiendavad energiatõhususe miinimumnõuded, et hoogustada renoveerimist, mis hõlmab ka kütte- (ja jahutus)süsteeme, kusjuures tuleks ette näha piisavalt ranged tähtajad ning kava energiamärgise klassi G kuuluvate halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimiseks, et need saaks liigitada ümber vähemalt klassi D;

·kaotada järk-järgult vähemalt alates 2025. aastast liikmesriikide toetused hoonetes kasutatavatele fossiilkütustel põhinevatele kateldele (arvestades, et enamikul juhtudel on sellised stiimulid vastuolus energiamärgistuse määruse artikli 7 lõikega 2) ning kannustada toetuste ümberorienteerimist, et soodustada selle asemel soojuspumpadega seotud toetuskavasid;

·tugevdada riiklikke uute hoonete energia- (ja ressursitõhusus)nõudeid küttesüsteemide nõuete kaudu ning kehtestades nullheite nõuded enne 2030. aastat (üldkasutatavate hoonete puhul enne 2027. aastat);

·karmistada olemasolevate hoonete suhtes kehtivaid riiklikke küttesüsteemide nõudeid, võttes sihikule olulise rekonstrueerimise ja katelde asendamise ning ühenduse tõhusate kaugküttesüsteemidega tihedalt asustatud aladel. See toimuks kooskõlas küttesüsteemidele rangemate ökodisaini piirmäärade kehtestamisega ELi tasandil, mis tähendaks seda, et 2029 oleks viimane autonoomsete fossiilkütustel põhinevatele katelde turulelaskmise aasta, ning samal ajal muudetaks energiamärgiste klassifikatsiooni (2025.–2026. aastaks), mille tulemusel jääksid katlad ja muud fossiilkütustel põhinevad seadmed alumistesse energiatõhususe klassidesse. Sellised hoonete energiatõhususe direktiivi kohased ning ökodisaini- ja energiamärgistusmeetmed stimuleerivad soojuspumpade kasutuselevõttu ja aitavad saavutada eesmärki kahekordistada soojuspumpade paigaldamise määra;

·kehtestada riiklikud keelud fossiilkütustel põhinevatele kateldele olemasolevates ja uutes hoonetes, kehtestades soojusgeneraatoritele nõuded, mis põhinevad kasvuhoonegaaside heitel või kasutatava kütuse liigil. Kuigi hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versiooniga on loodud sellistele riiklikele keeldudele selge õiguslik alus, et kõrvaldada praegune õiguskindlusetus, on selliseid meetmeid võimalik kehtestada ka olemasoleva õigusraamistiku alusel, mida mitu liikmesriiki ka juba teevad.

Keskpikas ja pikas perspektiivis on tähtis muuta ka transpordisektor veelgi energiatõhusamaks, et vähendada naftatarbimist, soodustada üleminekut tõhusatele taastuvenergial põhinevatele alternatiividele ja muuta transport energiatõhusamaks, näiteks võttes järgmisi meetmeid:

·raskeveokite aerodünaamiliste seadmetega moderniseerimine ja seadmed külmhaagiste ühendamiseks elektrivõrku; pikemate veokite ökodisain, nt aerodünaamilised seadmed veokite haagistel;

·sõidukite ja haagiste jaoks täiendavate ökodisaininõuete või kõrgemate energiatõhususeesmärkide kehtestamine uute müüdavate raskeveokite CO2 heite normide eelseisval läbivaatamisel, mis on kavas 2022. aasta detsembris;

·heiteta raskeveokite kasutuselevõtu stimuleerimine ning pikemate ja raskemate Euroopa Liidus piiriüleselt kasutatavate veokite energiasäästupotentsiaali suurendamine massi ja mõõtmete direktiivi eelseisva läbivaatamise raames;

·energiasäästu võimaldavate kombineeritud vedude suurendamine kombineeritud vedu käsitleva direktiivi eelseisva läbivaatamise raames.

Eeltoodut arvestades teeb komisjon järgmist:

·teeb ettepaneku suurendada energiatõhususdirektiivis sätestatud siduvat eesmärki 13 %-ni;

·kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kaaluma käimasolevatel läbirääkimistel eespool kirjeldatud asjakohaseid meetmeid, et võimaldada täiendavat hoonete energiasäästu ja -tõhusust hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususdirektiivi kaudu;

·kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles toetama eesmärki, mis on esitatud komisjoni ettepanekus võtta vastu kestlike toodete ökodisaini määrus, 10 mille kiire rakendamine annab täiendava energiasäästu tänu paljude eri toodete suuremale energia- ja ressursitõhususele;

·kaalub seadusandlikku algatust, millega suurendada heiteta sõidukite osakaalu teatavat suurust ületavates ühissõidukiparkides ja ettevõtete sõidukiparkides;

·esitab õigusaktide paketi kaubaveo rohestamise kohta.

Lisaks kutsub komisjon liikmesriike tungivalt üles võtma kiiresti vastu ühtse Euroopa taeva määruse reformi lennuliikluse korraldamise ajakohastamiseks Euroopas, arvestades väiksema kütusekuluga seotud märkimisväärset kasu, mida see tooks tänu lennuliikluse suuremale tõhususele.

4.Rahastamine

Energiatõhususe ja hoonete renoveerimise rahastamisel on hea lähtepunkt riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades kavandatud investeeringud, mille jaoks on taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud rohkem kui 67 miljardit eurot. Rahalisel toetamisel on enamasti keskendutud hoonete (peamiselt üldkasutatavate ja eluhoonete) renoveerimisele, seejärel energiatõhusate hoonete ehitamisele, harvem aga VKEde, tööstussektori ja teenindushoonete energiatõhususele. Praegu kõigi liikmesriikidega kava „REPowerEU“ üle peetavad arutelud on hea võimalus taaste- ja vastupidavuskavasid neis valdkondades tugevdada.

ELi HKS, sh moderniseerimisfond ja kavandatud uus hooneid ja transporti hõlmav HKS ning seonduv kliimameetmete sotsiaalfond peaks samuti tooma vähemalt samasuguses suurusjärgus kogutulu, mille kasutamise peaeesmärk on energiatõhususse investeerimine. Lisaks toetatakse praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi) kaudu märkimisväärselt energiatõhusust ja kestlikku transporti. Eelkõige programmi „InvestEU“ kaudu kaasatakse erasektori vahendeid, et toetada mitmesuguseid investeeringuid energiatõhususse, jagades riske rakenduspartneritega, sh Euroopa Investeerimispanga grupiga. Ka ühise põllumajanduspoliitika ning programmi „Euroopa horisont“ ja programmi LIFE raames toetatakse energiatõhususse investeerimist. Kokku ulatuvad nende ELi tasandi rahastamisvahendite raames kliimaga seotud kulutuste jaoks eraldatud vahendid 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja Next Generation EU puhul 626 miljardi euroni (kuigi neist vahenditest toetatakse muidki poliitikavaldkondi peale energiatõhususe).

Riigiabi hõlmavate meetmete suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju. Kliima-, energia- ja keskkonnakaitsealase riigiabi suunised (CEEAG) sisaldavad hulgaliselt võimalusi energiatõhususprojektide toetamiseks. Hoolimata sellest, et energiatõhusust rahastatakse märkimisväärselt avaliku sektori vahenditest ELi, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil, ei kata selline rahastamine üksi energiatõhususse investeerimise vajadusi, mistõttu on nende eesmärkide saavutamiseks oluline suurendada erainvesteeringuid. Täiendavad rahastamisvajadused on seotud töötajate täiendus- ja ümberõppega, et tulla toime oskustööjõu nappusega paljude kavandatud meetmete rakendamisel sellistes valdkondades nagu energiasäästuvahendite paigaldamine, tõhusad seadmed või taastuvelektri tootmine, samuti ehitus- ja renoveerimismeetmete elluviimine.

See tähendab ühest küljest, et avaliku sektori rahalist toetust tuleb kasutada võimalikult kulutõhusalt, kasutades rahastamisvahendeid ja uuenduslikke rahastamiskavasid. Selleks edendab komisjon ka edaspidi tehnilist abi energiatõhususse investeerimiseks, energiatõhususega seotud uuenduslike rahastamiskavade kasutuselevõttu (nt arvete ja maksude põhjal tagasimaksmine, energiatõhususlepingud ja tulemuslikkuspõhised mudelid) ning finantstooteid (nt energiatõhususega seotud hüpoteeklaenud ja rohelised laenud ning heiteta sõidukiparkide soetamise rahastamise kavad).

Arvestades kui oluline on töötada välja energiatõhususe rahastamise kavad, kombineerides rahastamisvahendeid ja toetusi, on komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga koostanud mudeli, 11 mis võib aidata liikmesriikidel töötada välja energiatõhusust toetavad rahastamisvahendid ja suurendada nende kavade kasutuselevõttu ühtekuuluvuspoliitika fondide kaudu.

Teisest küljest on oluline tugevdada energiatõhususse investeerimise valdkonnas koostööd finantseerimisasutustega ning kaasata neid aktiivselt tegutsema kava „REPowerEU“ ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise nimel. Seda silmas pidades jätkab komisjon koostöös liikmesriikidega seni edukalt tegutsenud energiatõhususe finantseerimisasutuste rühma (EEFIG) töö tugevdamist, näiteks et muuta see kõrgetasemelise Euroopa energiatõhususe rahastamise koalitsiooniks koos finantssektoriga. Komisjon uurib ka viise, kuidas veelgi kaasata täiendavaid erainvesteeringuid, nt hüpoteegiportfelli standardite või tulemuslikkusega seotud maksete süsteemide kaudu.

Arvestades vajadust suurendada energiatõhususe erasektoripoolset rahastamist, teeb komisjon järgmist:

·algatab koostöös liikmesriikidega kõrgetasemelise Euroopa energiatõhususe rahastamise koalitsiooni koos finantssektoriga, tuginedes energiatõhususe finantseerimisasutuste rühma (EEFIG) edukale tegevusele;

·uurib võimalikke lisameetmeid, et kaasata täiendavaid erainvesteeringuid, nt hüpoteegiportfelli standardite või tulemuslikkusega seotud maksete süsteemide kaudu.

5.Juhtimine ja partnerid

Liikmesriikidel ning nende piirkondlikel ja kohalikel ametiasutusel ja organisatsioonidel on kõige paremad võimalused jõuda ELi elanike ja ettevõtjateni, et kannustada neid võtma energiasäästumeetmeid või investeerima energiatõhususmeetmetesse. Komisjon täiendab seda tööd, selgitades välja kõige tulemuslikumad meetmed ja jagades liikmesriikide vahel nendega seotud teadmisi, kasutades võimaluse korral olemasolevaid struktuure, näiteks kooskõlastatud tegevus energiatõhususdirektiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi vallas või kohalikud algatused. Tehnilise toe instrumendi raames aitab komisjon liikmesriikidel teha kindlaks reformid ja investeeringud, et lõpetada järk-järgult fossiilkütuste import Venemaalt, sealhulgas kiirendada ja tugevdada energiatõhususmeetmeid. Komisjon soovib teha koostööd kõigi asjakohaste riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejatega, et pakkuda võimalikult palju tuge ja jagada teavet.

Linnades elab kolmveerand ELi elanikkonnast ja neil on suurim potentsiaal toetada kiireloomulisi energiasäästumeetmeid. Linnavõimudel on ka head teadmised energiaostuvõimetute või energiaostuvõimetuse ohus olevate inimeste kohta ja kontaktid nendega. Seda arvestades on meetmete võtmisel olulised partnerlused linnapeade pakt ning 100 kliimaneutraalse ja aruka linna missioon. Üks oluline aspekt selle tagamisel, et kõik tarbijad saaksid anda oma panuse, on tugevdada olemasolevaid võrgustikke kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning neil tasanditel tegutsevaid ekspertide ja sidusrühmade võrgustikke. Rahvusvahelisel tasandil on ülemaailmne linnapeade pakt väljakujunenud vahend, mis võimaldab koostööd 11 000 linnaga, sealhulgas Ukrainas, mille saab kaasata samasugustesse meetmetesse pärast konflikti lõppu.

Eri ettevõtlussektorites on vaja käsitleda spetsiifilisi aspekte ja komisjonil on kavas uurida, kas on võimalik luua spetsiaalseid energiasäästuspartnerlusi vastavate sektorite (nt transport, tööstus, põllumajandus ja toidutootmine, IKT, sh andmekeskused, vesi ja energeetika) asjakohaste sidusrühmadega. Muid olemasolevaid algatusi, näiteks puhast energiat kasutavate saarte algatus („Clean Energy for EU Islands“) ja üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade algatus („Coal Regions in Transition“), saab kasutada selleks, et luua raamistik kodumajapidamiste, ettevõtete ja teenuseosutajate jaoks.

Kiiret tegutsemist nõudvatel aegadel on vaja põhjalikke teadmisi kohalike olude kohta ja konkreetsetel vajadustel põhinevat praktilist tuge, et anda inimestele nõu selle kohta, kuidas kõige paremini kombineerida taastuvenergia kasutamist ja energiatõhususmeetmeid või kuidas liituda mõne taastuvenergiakogukonnaga. Tuleb tagada, et kõigil inimestel on olemas otsuste tegemiseks vajalik teave. Ka kiireloomuliste meetmete korral tuleb tagada kaasatus, võrdsus ja mittediskrimineerimine.

Eeltoodut arvestades teeb komisjon järgmist:

·kaasab jätkuvalt koostöösse asjakohased sidusrühmad, energiasäästupartnerlused, tarbijaorganisatsioonid, oskustealased partnerlused ja ühendused, Regioonide Komitee, kohalikud ja piirkondlikud võrgustikud ning liikmesriikide keskasutused, et kõigil oleks võimalik energiasäästumeetmetega seotud parimaid tavasid vahetada ja et järgmise talve eel saaks nende meetmete mõju üle vaadata;

·jätkab energiatõhususega seotud sihtotstarbelise tehnilise abi andmist, nt tehnilise toe instrumendi, ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa kohaliku energiaabi fondi (ELENA) kaudu, mis aitab ametiasutustel ja sidusrühmadel kõrvaldada kitsaskohti energiatõhususprogrammide rakendamisel;

·palub liikmesriikidel esitada 1. juuliks aruanded meetmete kohta, mida nad on võtnud nõudluse vähendamiseks lühiperspektiivis. Ühtlasi peaksid liikmesriigid kirjeldama, milliseid edasisi meetmeid nad kavandavad ja milline on nende oodatav mõju, sh andmekeskustele ja tööstuse heitsoojusele.

6.Kokkuvõte

Energiatõhusus on üks keskseid elemente nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka liidu strateegias, millega soovitatakse saavutada 2050. aastaks kulutõhusal viisil võimalikult vähese CO2 heitega majandus. Praeguste kõrgete energiahindade ja Ukrainas toimuva sõja tõttu on veelgi tugevnenud vajadus säästa energiat, et Euroopa Liit muutuks võimalikult kiiresti sõltumatuks Venemaalt imporditud fossiilkütustest.

Nagu käesolevas kavas on kirjeldatud, nõuab see keskpikas ja pikas perspektiivis võetavaid struktuurseid energiatõhususmeetmeid, aga ka koheseid muudatusi. Vaja on asjakohaseid hinnasignaale, nappide avaliku sektori vahendite arukat kasutamist ja suuremaid erainvesteeringuid ning täiendavat toetust koos vastava poliitikaga konkreetsete meetmete võtmiseks kohapeal. Samuti on vaja elanike, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning muude osalejate suuremat kaasamist, et tagada tugev isevastutus ja vajalike energiasäästumeetmete kiire rakendamine.

Käesolevas ELi energiasäästuteatises esitatud soovituste ja meetmete elluviimine võimaldab kõigil säästa energiat ning aitab seeläbi kaasa Euroopa energiasõltumatusele.


Kohest energiasäästu võimaldavate meetmete mitteammendav loetelu

Alljärgnevas tabelis on esitatud mitteammendav loetelu sihipärastest meetmetest, mis võimaldavad lühiperspektiivis (ühe aasta jooksul) märkimisväärselt energiat säästa. Märgitud hinnanguline energiasääst sõltub mitmesugustest teguritest, sh sellest, mil määral inimesed reageerivad reklaami- ja teabekampaaniatele ning muudele stimuleerivatele meetmetele. Seda arvestades tuleks seda säästu võtta üksnes viitena sellele, milline võib olla mõju ulatus ELi tasandil.

Lisaks võib ka meetmete mõju kattuda. Näiteks saab sama suure energiasäästu saavutada teabekampaania meetmetega või energiatõhususmärgiste ja sihipäraste energiatõhususe kontrollidega. Seda arvestades ei ole võimalik hinnangulise mõju näitajaid üldise energiasäästunäitaja saamiseks kokku liita.

Võimalik meede

Meetme kirjeldus

Hinnanguline mõju ühe aasta jooksul (miljonit naftaekvivalenttonni, Mtoe)

Valdkonnaülesed energiateenused ja rahastamismeetmed

Teabekampaania mitmesuguse energiaressursside raiskamise kohta kodumajapidamistes ja väikeettevõtetes

Sihipärane teabekampaania, millega kannustatakse inimesi katelde ja küttetemperatuuri vähemaks keerama, vältima tarbimist tipptundidel, sulgema uksed, keerama maha kütte kasutamata ruumides, lülitama välja tuled, tõkestama tuuletõmmet ning kasutama jaekauplustes vähem energiat. See peaks hõlmama ka kodanikele ja VKEdele mõeldud nõustamisteenuseid, nagu ühtsed kontaktpunktid või energiatõhususkomplektide pakkumine.

11 Mtoe

Sertifitseerimine ja hooldus

Tasuta nõustamine, ülevaatus ning energiaauditid ja -märgised, et suurendada teadlikkust energiasäästust ja anda selle kohta soovitusi, samuti kohapealsed küttesüsteemide kontrollid ja kiiresti pakutav hooldus, et vähendada raiskamist.

3,5 Mtoe

Energiahinnakujunduse muutmine, et soodustada väiksemat energia- ja kütusekasutust

Fossiilkütuste sooduskohtlemise kaotamine ja kindlamääralised energiahinnad. Astmelised tariifid ja muud lahendused, et soodustada säästmist ja üleminekut gaasilt elektrile.

2,4 Mtoe

Tõhusamate seadmete ostu soodustamine

Liikmesriigid annavad teavet ja loovad stiimuleid. EPRELi tarbijaliidesest saab kergesti kättesaadavat võrreldavat teavet.

Uuenduslike rahastamistavade kasutuselevõtt ja energiateenuse ettevõtjate suurem toetamine

Kiiresti rakendatavad uuenduslikud rahastamiskavad ja finantstooted (arve- ja maksupõhised rahastamiskavad, energiatõhususega seotud hüpoteeklaenud, energiateenuse ettevõtjate rahastamine) võimaldavad toetada energiatõhususmeetmete suuremat kasutuselevõttu ja aitavad lühiperspektiivis energiat säästa.

0,7 Mtoe

Arukamad juhtimistavad kaugkütte alajaamades

Aruka juhtimise ja seire rakendamine tsentraliseeritud kaugkütte alajaamades, kus puudub võimalus tagada juhtimine ja kõrvaldada küttetemperatuuri kõikumised ning suurendada kuuma vee voolu radiaatoritesse.

2,5 Mtoe

Hooned

Kütte ja kliimaseadmete kasutamine hoonetes

Kondensatsioonikatelde vaikeseadeid saab sageli kohandada, et suurendada tõhusust ja säästa kuni 8 % ruumide ja vee soojendamiseks kasutatavast energiast.

2,5 Mtoe

Kiire soojuspumpade kasutuselevõtt sihipäraste rahastamisstiimulite kaudu

Soojuspumpade kiireks kasutuselevõtuks kasutatakse rahastamisstiimuleid ja maksusoodustusi, näiteks käibemaksuvähenduse ja energiatõhususkohustuse kaudu. Lisatoetused fossiilkütustel põhinevate katelde asendamiseks, et otseselt kompenseerida maagaasinõudlust.

1,5 Mtoe

Hoonete automatiseerimine ja energiajuhtimissüsteemid

Soodustatakse hoonete energiatarbimist jälgivate ja seda automaatselt kohandavate hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemide (BACS) paigaldamist.

1,5 Mtoe

Teabe andmine hoonetes kasutatavate lihtsasti paigaldatavate isolatsioonivahendite kohta

Teave pööningule või katusele lihtsasti paigaldatavate isolatsioonivahendite kohta ning kõrgefektiivsete akende ja topeltklaaside kohta.

1,5 Mtoe

Tööstussektor

Energiaauditid ja soojuskao vähendamise meetmed

Soodustatakse soojuskaoauditeid ja meetmeid, millega vältida soojuskadu kõrgel temperatuuril toimuvatest protsessidest. Kannustatakse VKEsid auditeid tegema.

2,5 Mtoe

Fossiilkütustel põhinevate süsteemide taastuvate energiaallikatega asendamise kiirendamine ja rahaline toetamine

Stiimulid, nagu maksusoodustused või toetused, millega kiirendada fossiilkütustel põhinevate süsteemide asendamist taastuvate energiaallikatega, eelkõige olemasolevates hoonetes, mille katlad on vanemad kui 12 aastat.

5 Mtoe

Transpordivaldkonnas saab kooskõlas säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga ning eelkõige uue linnalise liikumiskeskkonna poliitikaraamistikuga võtta kohalikul, piirkondade või riigi tasandil mitmesuguseid kõigile kasulikke meetmeid, mille näited on toodud allolevas tabelis. Neid meetmeid saavad ametiasutused, transpordiettevõtjad ja tööandjad või muud osalejad (vastavalt üksikutele meetmetele) kiiresti rakendada või kiirendada.

Võimalik meede

Võimalik mõju (sõltuvalt sellest, kuidas meede on kavandatud)

Meetme kirjeldus 

Elektriliste ja tõhusamate autode, kaubikute, veokite ja busside kasutuselevõtu suurendamine

Suur

 

·Jätkuvad/ulatuslikumad avaliku sektori toetused kestlike sõidukite ostmiseks.

·Eritoetuskavad spetsialiseeritud ja erisõidukiparkidele (taksod, jagatud sõidukid, logistikasõidukid, bussid).

·Investeeringud üldkasutatavasse laadimis- ja tankimistaristusse (avaliku ja erasektori turuosalised).

·Eralaadimistaristu kasutuselevõtu (kodus/büroodes/ettevõtetes) toetamine toetuste või maksusoodustuste kaudu.

·Investeeringud heiteta ühistranspordi taristusse (metroo, trammid, linnarongid, trollibussid), et vähendada eraautode kasutamist.

Sõidukiiruse vähendamise soodustamine

Keskmine kuni suur

·Vähendatakse kiirteedel lubatud sõidukiirust.

·Soovitatakse vähendatud sõidukiirusega tsoone linnapiirkondades; kehtestatakse autovabad tsoonid kergliikluse soodustamiseks.

Ühistranspordi- ja raudteeteenuste hinna vähendamine

Keskmine kuni suur

·Vähendatakse ühistranspordi- ja raudteeteenuste hinda, kasutades ettevõtjatele antavateid avaliku sektori toetusi. 

Kõndimise, jalgrattasõidu ja mikromobiilsuse soodustamine linnades

Keskmine kuni suur

·Toetatakse tasuta jalgrattajagamist ja muid mikromobiilsuslahendusi.

·Soodustatakse jalgrattaostu jalgrattaostutoetuste või maksu-/käibemaksuvähenduste kaudu.

·Stiimulid/soodustused töötajatele, kes kasutavad töölkäimiseks ühistransporti või aktiivse liikuvuse viise.

·Investeeritakse uutesse jalgrattaradadesse linnades ja nende ümbruses/suunas.

·Edendatakse/soodustatakse kaubaveojalgrataste või väiksemate elektriliste kaubasõidukite kasutamist kaubatarne viimases etapis.

·Suurendatakse ühistranspordis (rongis, metroos) jalgrattaga reisimise võimalusi.

Tõhusama kaubaveokite juhtimise ja käitamise ning kaubatarnimise edendamine

Keskmine

·Tagatakse raskeveokite parem/täielik laadimine parema planeerimise / paremate andmete kaudu.

·Optimeeritakse mitmeliigilisi kaubatarnelahendusi, sh heitevabad lahendused kaubatarne viimases etapis ja kaubale järeletulemise punktid.

·Pakutakse keskkonnasäästliku sõidukijuhtimise alast koolitust.

·Kiirendatakse intelligentsete transpordisüsteemide teenuste kasutuselevõttu.

Autovabad päevad

Väike kuni keskmine

Linnades korraldatakse autovabasid päevi.

Olemasolevate teemaksusüsteemide kohandamine

Väike kuni keskmine

Teemaksusüsteemid, mis vähendavad ummikuid tipptundidel ja/või motiveerivad kasutama kestlikumaid sõidukeid.

(1)      IPCC (2022), „Climate Change 2022: Mitigation of Climate Change. Contribution of Working Group III to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change“.
(2)    „Analysis of behaviour change due to electricity crisis: Japanese household electricity consumer behaviour since the earthquake“, Murakoshi et al., 2013. „Can Rationing Affect Long Run Behavior? Evidence from Brazil“, Costa, 2012. Vt ka „Policies for energy conservation and sufficiency: Review of existing policies and recommendations for new and effective policies in OECD countries“. Bertoldi, 2022 (https://doi.org/10.1016/j.enbuild.2022.112075).
(3)    Näiteks algatas Belgia valitsus kampaania „J’ai un impact / ik heb impact“ („Minu tegevusel on mõju“), et säästa Ukraina kriisi arvestades energiat lühiperspektiivis. Itaalia on teatanud otsusest piirata üldkasutatavate hoonete kütte- ja jahutustemperatuuri.
(4)    Rohkem teavet saab aadressilt https://eprel.ec.europa.eu/screen/home.
(5)    Märgitud hinnanguline energiasääst põhineb mitmesugustel allikatel ja sõltub paljudest eri teguritest, sealhulgas sellest, mil määral inimesed reageerivad reklaami- ja teabekampaaniatele ning muudele stimuleerivatele meetmetele. Seda arvestades tuleks energiasäästu võtta üksnes viitena sellele, milline võib olla mõju suhteline ulatus ELi tasandil. Lisaks võib ka meetmete mõju kattuda.
(6)    Vt nt https://combi-project.eu/.
(7)    COM(2022) 142 final.
(8)    https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/511bb328-f8b9-11eb-b520-01aa75ed71a1
(9)    SWD(2022) 230 final.
(10)    COM(2022) 142 final.
(11)    https://www.fi-compass.eu/resources/factsheets-and-brochures/model-for-a-financial-instrument-with-a-grant-component