Komisjoni teade dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise kohta

(2021/C 118/06)

Käesolevas teates on esitatud suunised dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmise taotlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (1) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõikele 8. Nende suunistega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 2014. aastal avaldatud suunised (2). Suunistes selgitatakse tagasimaksmismenetluse osalistele, millistele tingimustele peab taotlus vastama, ning antakse etappide kaupa ülevaade menetlusest, mille tulemusel võidakse teha tagasimakse.

1.   Eesmärk

Tagasimaksmismenetluse eesmärk on maksta tagasi dumpinguvastane tollimaks juhtudel, kui on tõendatud, et dumpingumarginaal, mille alusel tollimaks määrati, on kaotatud või seda on vähendatud. Selle käigus uuritakse eksportiva tootja eksporti liitu ja arvutatakse uus dumpingumarginaal.

2.   Tagasimaksmismenetluse olulisemad põhimõtted

2.1.   Millised tingimused peavad olema täidetud?

Alusmääruse artikli 11 lõike 8 kohastes tagasimaksetaotlustes tuleb tõendada, et dumpingumarginaali, mille alusel tollimaks maksti, on vähendatud või see on kaotatud. Muudel juhtudel võidakse kohaldada liidu tolliseadustiku III jao 3. jaotise 3. peatüki sätteid, milles käsitletakse impordimaksude tagasimaksmist ja vähendamist (3).

2.2.   Kes võib taotleda tagasimaksmist?

a)	Tagasimaksmist võib taotleda iga importija, kes on importinud kaupu, mille suhtes on tolliasutused kehtestanud dumpinguvastase tollimaksu.

b)

Kui dumpinguvastane tollimaks on kehtestatud uurimise järel, mille käigus moodustas komisjon dumpingu analüüsimiseks eksportivate tootjate valimi vastavalt alusmääruse artiklile 17, võivad importijad taotleda tagasimaksmist olenemata sellest, kas importijate eksportivad tootjad kuulusid valimisse või mitte.

2.3.   Milline on tagasimaksmise taotlemise tähtaeg?

a)

Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul kuupäevast, mil pädev tolliasutus määras kindlaks dumpinguvastase tollimaksu summa, s.t kuupäevast, mil tolliasutus teatas tollivõlast vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile 102. Taotlus tuleb esitada pädevale asutusele liikmesriigis, (4) mille tollis vormistati kaubad liidus vabasse ringlusesse lubamiseks (vt punktid 3.2 ja 3.3).

b)

Selleks et taotlus oleks vastuvõetav, peab importija esitama tagasimaksetaotluse kuue kuu jooksul pärast tollimaksu määramist ka juhul, kui ta vaidlustab tolliküsimusi käsitlevate liidu õigusaktide alusel dumpinguvastase tollimaksu kohaldatavuse tema impordi suhtes olenemata sellest, kas selle tulemusel peatatakse tollimaksu tasumine või mitte.

c)	Komisjon võib taotluse esitaja nõusolekul otsustada tagasimaksmisega seotud uurimise peatada, kuni dumpinguvastase tollimaksu kohustus on lõplikult kindlaks määratud.

2.4.   Kuidas kehtestatakse korrigeeritud dumpingumarginaal?

a)	Komisjon kehtestab vaatlusperioodiks dumpingumarginaali asjaomase toote kogu ekspordi suhtes, mille eksportiv tootja on eksportinud kõikidele liidu importijatele, mitte ainult tagasimaksmist taotlevale importijale.

b)	Seega ei hõlma tagasimaksmisega seotud uurimine ainult neid toodete kontrollnumbreid, mida taotluse esitaja impordib, vaid kõiki toote kontrollnumbreid, (5) mis vastavad toote määratlusele määruses, millega dumpinguvastased tollimaksud on kehtestatud.

c)	Kui asjaolud ei ole muutunud, kohaldatakse sama metoodikat nagu uurimise puhul, mille tulemusel kehtestati tollimaks.

2.5.   Kelle koostöö on vajalik?

Tagasimaksetaotluse nõuetekohane vormistamine sõltub nii taotluse esitaja kui ka eksportiva tootja koostööst. Taotluse esitaja peab saavutama, et eksportiv tootja esitaks komisjonile vajaliku teabe. Selleks tuleb tal täita küsimustik, mis hõlmab laia valikut kaubandusandmeid varasema kindlaksmääratud vaatlusperioodi kohta, ja võimaldada neid kontrollida, sealhulgas kohapealse kontrollkäiguga. Eksportiv tootja ei saa teha osalist koostööd, esitades andmeid valikuliselt. Sellest järeldaks komisjon, et eksportiv tootja ei tee koostööd, ja lükkaks taotluse tagasi.

2.6.   Kuidas kaitstakse konfidentsiaalset teavet?

Alusmääruse artiklis 19 sätestatud konfidentsiaalsusreegleid kohaldatakse kogu teabe suhtes, mis on saadud seoses dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksetaotlustega.

2.7.   Kui palju võidakse tagasi maksta?

Kui taotlus loetakse vastuvõetavaks ja põhjendatuks, võidakse uurimise tulemusel:

—	dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmisest keelduda, kui leitakse, et dumpingumarginaal on võrdne sissenõutud dumpinguvastase tollimaksuga või sellest suurem, või

—	dumpinguvastane tollimaks osaliselt tagasi maksta, kui dumpingumarginaali on vähendatud, mistõttu see on väiksem kui sissenõutud dumpinguvastane tollimaks, või

—	dumpinguvastane tollimaks täielikult tagasi maksta, kui dumpingumarginaal on kaotatud.

2.8.   Millised on tagasimaksmisega seotud uurimise tähtajad?

Komisjon teeb tollimaksu tagasimaksmise otsuse üldjuhul 12 kuu ja igal juhul 18 kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjonile esitati nõuetekohase tõendusmaterjaliga varustatud tagasimaksetaotlus. Tagasimaksetaotlus loetakse alusmääruse artikli 11 lõike 8 kolmanda lõigu alusel nõuetekohaselt tõendusmaterjaliga varustatuks, kui selles on esitatud täpne dumpinguvastase tollimaksu summa, mille tagasimaksmist nõutakse, kogu tollidokumentatsioon, mis on seotud kõnealuse tollimaksu kindlaksmääramise ja maksmisega, ning teave tollimaksukohustuse alla kuluva eksportiva tootja normaalväärtuste (vt punktid 3.5–3.7 ja punkti 4 allpunkt d) ja ekspordihindade kohta (vt punkt 4).

Kui tagasimaksetaotlus rahuldatakse, tuleb liikmesriikide ametiasutustel teha tagasimakse 90 päeva jooksul pärast komisjoni tagastamisotsuse teatavakstegemist.

3.   Taotluse esitamine

3.1.   Taotluse vorm

Taotlus tuleb esitada kirjalikult mõnes liidu ametlikus keeles ja sellele peab olema alla kirjutanud isik, kes on volitatud taotluse esitajat esindama. Taotlus tuleb esitata käesoleva teate I lisas esitatud vormil.

Taotluses peab olema selgelt näidatud dumpinguvastase tollimaksu kogusumma, mille tagasimaksmist taotletakse, ja konkreetsed tehingud, millel see kogusumma põhineb.

Taotlus peab põhinema dumpingumarginaali vähendamisel või kaotamisel. Seetõttu peab taotlus sisaldama avaldust, et taotluse esitaja eksportiva tootja dumpingumarginaal, mille alusel eelpool nimetatud tollimaks on arvutatud, on kaotatud või seda on vähendatud, mistõttu see on väiksem kui tollimaks, mida kohaldatakse impordi suhtes, millelt tagasimaksmist taotletakse.

3.2.   Taotluse esitamine

Taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevatele asutustele, mille territooriumil dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud asjaomane toode vabasse ringlusse lubati (6). Pädevate asutuste loend avaldatakse kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

Liikmesriik edastab taotluse ja kõik asjakohased dokumendid viivitamata komisjonile. Need saadetakse elektroonselt, ilma et see piiraks muid saatmisviise.

3.3.   Taotluse esitamise tähtajad

a)

Kuuekuuline tähtaeg Tagasimaksetaotlus tuleb esitada asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele alusmääruse artikli 11 lõike 8 teises lõigus sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul (7). Kuuekuulisest tähtajast peab kinni pidama ka juhul, kui määrus, millega kehtestatakse kõnealune tollimaks, vaidlustatakse Euroopa Liidu kohtutes või selle kohaldamine vaidlustakse siseriiklikes haldus- või kohtuorganites (vt käesoleva teate punkti 2.3 allpunkt b). Olenevalt juhtumist algab kuuekuuline tähtaeg:   kui tegemist on ajutise tollimaksu lõpliku sissenõudmisega, siis kuupäeval, mil jõustus määrus, millega kehtestatakse lõplik tollimaks ja nõutakse sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad või   lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kindlaksmääramise kuupäeval, s.o kuupäeval, mil tolliasutused teavitavad tollivõlast vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile 102 või   kui tollimaksu õige summa määratakse kindlaks tollivormistusjärgse kontrollimise alusel, siis lähtutakse tollimaksu kindlaksmääramise teisena nimetatud kuupäevast.

b)

Taotluse esitamise kuupäev Taotluse komisjonile edastamisel peab liikmesriik näitama taotluse esitamise, s.t taotluse liikmesriigi pädevale asutusele laekumise kuupäeva. Taotluse esitaja peaks enda huvides suutma tõendada, et asjaomase liikmesriigi asutus on taotluse kätte saanud. Näiteks:   taotluse võib saata tähitud kirjaga, millele on lisatud kättesaamisteate vorm;   faksi liikmesriigi pädevale asutusele laekumise kuupäeva saab tõendada faksi eduka saatmise teate ja faksipäevikuga;   kui taotlus viiakse isiklikult kohale või esitatakse elektroonselt, on tõendiks ametlik kinnitus selle kättesaamise kuupäeva kohta.

3.4.   Taotluse esitajalt nõutavad tõendid

Selleks et komisjon saaks taotlust menetleda, peab taotluse esitaja asjaomasele liikmesriigile esitatud taotlusele võimaluse piires (8) lisama järgmised tõendid:

a)	arved ja muud dokumendid, mis olid tollitoimingute aluseks;

b)

tollidokumendid, kus on näidatud imporditehingud, millega seoses tagasimaksmist taotletakse, eelkõige maksmisele kuuluva tollimaksu summa kindlaksmääramise alus (deklareeritud kaupade liik, kogus ja väärtus ning kohaldatud dumpinguvastaste tollimaksude määr) ja sissenõutud dumpinguvastase tollimaksu täpne summa;

c)	kinnitused, et: i) eksportiv tootja ega ükski kolmas isik ei ole sissenõutud tollimaksu tagasi maksnud; ii) taotluse aluseks olevad hinnad on tõepärased; iii) vaatlusaluse müügi ajal ega enne ega pärast seda ei ole sõlmitud hüvituslepingut;

d)

teave normaalväärtuste ja ekspordihindade kohta, millest nähtub, et eksportiva tootja dumpingumarginaali on vähendatud, mille tulemusel see on kehtivast tollimaksumäärast väiksem, või see on kaotatud. Sellise teabe esitamine on eriti vajalik juhul, kui taotleja on eksportiva tootjaga seotud. Kui taotluse esitaja ei ole eksportiva tootjaga seotud ja kui asjakohane teave ei ole kohe kättesaadav, peab taotlus sisaldama eksportiva tootja avaldust selle kohta, et dumpingumarginaali on vähendatud või see on kaotatud, kuid tõendid selle kohta esitab ta komisjonile hiljem. See hõlmab teavet normaalväärtuste ja ekspordihindade kohta vaatlusperioodil, mille jooksul eksporditi tema kaupu liitu. Sellise vaatlusperioodi määrab hiljem kindlaks komisjon (vt punkti 4.1 allpunkt a). Kui eksportiv tootja asub mõnes WTOsse mittekuuluvas riigis, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7 (lisateave menetluse kohta teatavate riikide puhul, mis ei ole WTO liikmed, vt punkt 3.5). Kui eksportiv tootja asub riigis, kus kohaldatava tollimaksu osas esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, määratakse normaalväärtus kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel (lisateabe saamiseks menetluse kohta, mida kohaldatakse oluliste moonutustega riikide suhtes, vt käesoleva teate punkt 3.6). Teabe saamiseks üleminekuperioodi kohta normaalväärtuse kindlaksmääramise küsimustes vt punkt 3.7;

e)	taotluse esitaja ettevõtet käsitlev teave;

f)	volitus, kui taotluse esitab kolmas isik;

g)	loend imporditehingutest, millelt tagasimakset taotletakse (taotluse esitaja abistamiseks on käesoleva teate II lisana esitatud nõutavat teavet sisaldav vorm);

h)

tõend nende dumpinguvastaste tollimaksude maksmise kohta, mille tagasimaksmist taotletakse. Arvete, tollideklaratsioonide ja muude selliste originaaldokumentide koopiale tuleb olenevalt olukorrast lisada kas taotluse esitaja või tema eksportiva tootja kinnitus nende ehtsuse kohta. Need dokumendid või nende tõlked peavad olema mõnes liidu ametlikus keeles.

Komisjon hindab, kas taotlus sisaldab kogu teavet, mida taotluse esitajalt nõutakse. Vajaduse korral teatab komisjon taotluse esitajale, millist teavet on veel vaja esitada, ning määrab kindlaks nõutavate tõendite esitamise tähtaja. Komisjon jätab endale õiguse nõuda muid tõendeid, mis taotlust kinnitavad.

3.5.   Tõendid normaalväärtuse kohta, kui import on pärit teatavatest WTOsse mittekuuluvast riikidest

Kui tagasimaksmist taotletakse kaupadelt, mis on imporditud mõnest WTOsse mittekuuluvast riigist, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (9) I lisas, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7 ja vastavalt kõnealuse impordi suhtes kohaldatava tollimaksu arvutamise metoodikale.

Sel juhul määratakse normaalväärtus kindlaks sobiva turumajandusliku võrdlusriigi hinna või arvestusliku väärtuse põhjal ja taotluse esitajal tuleb leida mõni turumajandusliku võrdlusriigi tootja, kes teeks temaga koostööd.

Taotluse esitaja peaks otsima koostöövõimalusi samade äriühingutega, kes tegid koostööd algse uurimise käigus, välja arvatud juhul, kui taotluse esitaja suudab tõendada, et sama riigi muude tootjate või mõne turumajandusliku võrdlusriigi andmete kasutamine on sobivam.

Kui taotluse esitajal ei õnnestu koostöövõimalusi leida, võib ta teha ettepaneku kasutada mis tahes muud alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohast meetodit ja esitada normaalväärtuse arvutamiseks vajalikud andmed, lähtudes sellisest muust meetodist. Taotluse esitajal tuleb esitada piisavad tõendid selle kohta, et ta on tulutult otsinud koostöövõimalusi kõikide uuritava toote teadaolevate tootjatega.

Kui taotluse esitaja ei suuda mõistliku ajavahemiku jooksul esitada andmeid normaalväärtuste arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7, lükkab komisjon taotluse tõenduste puudumise tõttu tagasi.

3.6.   Tõendid normaalväärtuse kohta, kui import on pärit riikidest, kus esineb olulisi moonutusi

Kui taotletakse tollimaksu tagasimaksmist sellisest riigist pärit impordi eest, kus vastavalt algse uurimise või aegumise läbivaatamise tulemustele esineb kohaldatava tollimaksu osas olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, määratakse normaalväärtus tavaliselt kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

Sellisel juhul leitakse normaalväärtus eranditult selliste tootmis- ja müügikulude alusel, mis kajastavad moonutamata hindu ja võrdlusaluseid.

Teabe saamiseks üleminekuperioodi kohta normaalväärtuse kindlaksmääramise küsimustes vt punkt 3.7.

3.7.   Normaalväärtuse kindlaksmääramise metoodika kasutuselevõtmise üleminekuperiood

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 4 rakendatakse üleminekuperioodil mitteturumajanduslike riikide suhtes kuni 19. detsembrini 2017 kehtinud normaalväärtuse kindlaksmääramise metoodikat:

—	kui taotletakse sellise tollimaksu tagasimaksmist, mis põhineb mitteturumajanduslike riikide suhtes kuni 19. detsembrini 2017 kohaldatud metoodika kohaselt arvutatud normaalväärtusel.

—	kuni selle kuupäevani pärast 19. detsembrit 2017, mil algatatakse kõnealuste meetmete aegumise esimene läbivaatamine (10).

Seejuures kohaldatakse kuni 19. detsembrini 2017 kehtinud alusmääruse (11) (edaspidi „2017. aasta alusmäärus“) sätteid. Sellistel juhtudel määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt 2017. aasta alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a, välja arvatud juhul, kui eksportivale tootjale võimaldatakse 2017. aasta alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel turumajanduslikku kohtlemist.

Kui turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt 2017. aasta alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „turumajanduslik võrdlusriik“) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Taotluse esitaja peaks välja selgitama mõne turumajandusliku võrdlusriigi tootja, kes teeks temaga koostööd.

Taotluse esitaja peaks otsima koostöövõimalusi samade äriühingutega, kes tegid koostööd algse uurimise käigus, välja arvatud juhul, kui taotluse esitaja suudab tõendada, et sama riigi muude tootjate või mõne turumajandusliku võrdlusriigi andmete kasutamine on sobivam.

Kui taotluse esitaja ei suuda koostööni jõuda, võib ta teha ettepaneku kasutada mis tahes muud 2017. aasta alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohast meetodit ja esitada normaalväärtuse arvutamiseks vajalikud andmed, lähtudes sellisest muust meetodist. Taotluse esitajal tuleb esitada piisavad tõendid selle kohta, et ta on tulutult otsinud koostöövõimalusi kõikide uuritava toote teadaolevate tootjatega.

Kui taotluse esitaja ei suuda mõistliku ajavahemiku jooksul esitada andmeid normaalväärtuste arvutamiseks kooskõlas 2017. aasta alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, lükkab komisjon taotluse tõendite puudumise tõttu tagasi.

3.8.   Korduvad taotlused

Taotluse esitajal tuleb komisjoni teavitada oma kavatsusest esitada vaatlusaluselt tootelt sissenõutud dumpinguvastase tollimaksu tagasisaamiseks rohkem kui üks taotlus niipea, kui tal see kavatsus tekib. Seda teavet küsitakse selleks, et komisjon saaks uurimise korraldada kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil.

4.   Taotluse sisu hindamine

Komisjon võtab ühendust eksportiva tootjaga ja nõuab talt teavet normaalväärtuse ja ekspordihindade kohta kõnealusel vaatlusperioodil. Taotlus loetakse nõuetekohaselt tõendusmaterjaliga varustatuks (12) üksnes siis, kui komisjon on kätte saanud kogu nõutava teabe ja täidetud küsimustikud (sealhulgas vastused kõikide oluliste tuvastatud puuduste kohta).

a)	Vaatlusperiood Dumpingumarginaali korrigeerimiseks määrab komisjon vaatlusperioodi, mille pikkus on tavaliselt vähemalt kuus kuud ja mis hõlmab ka lühikest ajavahemikku enne seda, kui eksportiv tootja esitas arve esimese tehingu eest, millega seoses tagasimaksmist taotletakse.

b)

Dumpingut käsitlevad küsimustikud Alusmääruse artikli 6 lõike 2 kohaselt palutakse taotluse esitajale tarninud eksportival tootjal ja vajadusel ka asjaomas(t)el importija(te)l esitada teave mitte ainult taotluse esitajale müüdud kaupade, vaid kogu liidu turul vaatlusperioodi jooksul müüdud kaupade kohta. Sellist teavet kogutakse küsimustiku abil, mis saadetakse taotluse esitajale tarninud eksportivale tootjale (ja asjaomastele importijatele liidus). Küsimustikule vastamise tähtaeg on 37 päeva. Eksportiv tootja võib edastada konfidentsiaalset teavet otse komisjonile ega pea seda tegema taotluse esitaja kaudu. Küsimustikule antud vastuste mittekonfidentsiaalne versioon ja mis tahes muu konfidentsiaalne teave tuleks esitada kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 2. Selline mittekonfidentsiaalne teave tehakse huvitatud isikutele kontrollimiseks kättesaadavaks veebis TRON.tdi kaudu (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI).

c)

Turumajanduslik kohtlemine Kui kohaldatakse punktis 3.7 osutatud üleminekuperioodi, võib eksportiv tootja taotleda, et tagasimaksmisega seotud uurimisel võimaldataks talle turumajanduslikku kohtlemist. Sellisel juhul tuleb tal esitada kogu 2017. aasta alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c nõutav teave. Kui eksportivale tootjale antakse turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatus, määratakse normaalväärtus kindlaks tema oma hindade ja kulude alusel vastavalt 2017. aasta alusmääruse artikli 2 lõigetele 1–6. Kui turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatust ei anta, määratakse normaalväärtus kindlaks 2017. aasta alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel. Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatus määratakse tagasimaksmisega seotud uurimise käigus kindlaks üksnes selleks, et selgitada välja dumpingumarginaal tagasimaksmisega seotud vaatlusperioodi ajal. Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse andmine tagasimaksmisega seotud uurimiseks ei sõltu sellest, kas eksportivale tootjale on juba antud turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatus esialgse uurimise käigus ega sellest, kas ta on teinud algse uurimise käigus koostööd.

d)	Eksport teatavatest WTOsse mittekuuluvatest riikidest Kui taotletakse tagasimaksmist WTOsse mittekuuluvast riigist pärit ekspordile kehtestatud tollimaksult, määratakse normaalväärtus kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 7 alusel (taotluse esitajalt nõutavate tõendite kohta vt punkt 3.5).

e)

Eksport riikidest, kus esineb olulisi moonutusi Lisaks punktis b nimetatule palutakse taotluse esitaja eksportival tootjal esitada teave vaatlusperioodil kasutatud tootmistegurite kohta. Selle teabe kogumiseks saadetakse taotluse esitajale kaupa tarninud eksportivale tootjale vorm, millele tuleb vastata 15 päeva jooksul.

f)	Kontrollkäigud Teavet esitavad isikud peaksid olema teadlikud sellest, et komisjon võib talle esitatud teabe kontrollimiseks teha alusmääruse artikli 16 kohase kontrollkäigu.

4.1.   Sisuline analüüs

a)

Üldine metoodika Dumpingumarginaali korrigeerimisel võrreldakse kõnealuse eksporditud toote või toodete — normaalväärtust või -väärtusi — ja ekspordihinda või -hindu vaatlusperioodil vastavalt alusmääruse artikli 2 asjakohastele sätetele. Alusmääruse artikli 11 lõikes 9 on sätestatud, et rakendatakse sama metoodikat nagu tollimaksu kehtestamise põhjustanud uurimises, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 2 dumpingu kindlaksmääramise kohta, eriti selle lõikeid 11 ja 12, kus on sätestatud kaalutud keskmiste kasutamine dumpingumarginaali arvutamisel, ning artiklit 17, kus on sätestatud valimi moodustamine. Vastavalt alusmääruse artiklile 17, eriti selle lõikele 3 võib komisjon korrigeeritud dumpingumarginaali arvutada taotlusega seotud eksportivate tootjate, tooteliikide ja tehingute valimi põhjal. Valim moodustatakse juhul, kui asjaomaste eksportivate tootjate, tooteliikide või tehingute arv on nii suur, et individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist. Arvutamisel võetakse aluseks vähemalt kuuekuine ajavahemik alates esimese taotluse esitamise kuupäevast või 12 kuud lõplike meetmete kehtestamise kuupäevast, arvates hilisemast kuupäevast.

b)

Alusmääruse artikli 11 lõike 10 rakendamine Kui ekspordihind arvutatakse alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, ei arvesta komisjon selle arvutamisel maha makstud dumpinguvastase tollimaksu summat, kui esitatakse vaieldamatud tõendid, et tollimaks kajastub nõuetekohaselt edasimüügihindades ja järgnevates liidu müügihindades. Komisjon kontrollib, kas müügihinna tõus sõltumatute liidu klientide jaoks hõlmas algse uurimise ja tagasimaksmisega seotud uurimise vahelisel perioodil dumpinguvastast tollimaksu.

c)

Läbivaatamisega saadud järelduste kasutamine Komisjon võib tagasimaksetaotluse läbivaatamise käigus igal ajal otsustada algatada alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise. Tagasimaksetaotlusega seotud menetlus peatatakse kuni läbivaatamine on lõpule viidud. Läbivaatamise järeldusi võidakse kasutada tagasimaksetaotluse põhjendatuse kindlakstegemisel üksnes juhul, kui tehingute kuupäev, millelt taotletakse tagasimaksmist, langeb läbivaatamisega uuritavasse ajavahemikku.

d)

Ekstrapoleerimine Olenemata käesoleva teate punktist c võib haldamise lihtsustamiseks uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingumarginaale ekstrapoleerida teistele imporditehingutele, mille kohta on esitatud tagasimaksetaotlus, kuid mis jäävad asjaomasest uurimisperioodist välja. Seda võib siiski teha vaid järgmistel tingimustel:   ekstrapoleerida võib ainult sellele perioodile, mis piirneb vahetult uurimisaluse perioodiga;   maksimaalne periood, mille puhul võib uurimistulemuste ekstrapoleerimist kasutada, on kuus kuud;   ekstrapoleerimist võib kasutada üksnes juhul, kui dumpingumarginaal on välja arvutatud ja kindlaks määratud lõpuleviidud uurimise alusel;   ekstrapoleerimist võib kasutada ainult tagasi taotletava kogusummaga võrreldes suhteliselt väikese tollimaksu puhul.

4.2.   Koostööst keeldumine

Juhul kui taotluse esitaja, eksportiv tootja või asjakohasel juhul turumajandusliku võrdlusriigi tootja

esitab ebaõiget või eksitavat teavet või

ei võimalda juurdepääsu asjakohasele teabele või ei esita seda mõistliku aja jooksul või

takistab märkimisväärselt uurimist, sealhulgas teabe kontrollimist määral, mida komisjon peab vajalikuks, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ja komisjon võib järeldada, et taotluse esitaja ei ole täitnud oma tõendamiskohustust. Sel juhul võidakse taotlus tagasi lükata vastavalt alusmääruse artikli 11 lõike 8 kolmandale lõigule.

4.3.   Avalikustamine

Kui taotluse sisuline läbivaatamine on lõpetatud, avalikustatakse taotluse esitajale olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal komisjon kavatseb teha otsuse tagasimaksetaotluse kohta. Koostööd teinud eksportiv(ad) tootja(d) võib/võivad saada teavet üksnes teda/neid puudutavate konkreetsete andmete töötlemise, eriti normaalväärtuse ja ekspordihindade arvutamise kohta.

5.   Tulemus

5.1.   Tagastatav ülemäärane summa

Taotluse esitajale tagastatav ülemäärane summa arvutatakse tavaliselt kui sissenõutud tollimaksu ja uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingumarginaali alusel tegelikult maksmisele kuuluva tollimaksu vahe absoluutsummas.

5.2.   Tagasimaksmine

Dumpinguvastase tollimaksu määranud ja seejärel sisse nõudnud liikmesriik teeb tagasimakse üldjuhul 90 päeva jooksul pärast tagastamisotsuse teatavakstegemist.

Iga liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt otsustatakse, kas maksetelt, mis tehakse pärast 90 päeva möödumist, makstakse intressi või mitte.

5.3.   Tagastamisotsuse tühistamine

Kui edaspidi leitakse, et tagastamisotsus võeti vastu ebaõige või mittetäieliku teabe põhjal, tühistatakse see otsus tagasiulatuvalt. Tühistamine on põhjendatud sellega, et tagastamisotsus tehti ebaõige või mittetäieliku teabe põhjal, mistõttu sellise otsuse tegemiseks puudub objektiivne õiguslik alus ja taotluse esitajal puudub algusest peale õigus tagastusele.

Pärast tühistamist nõutakse algsele dumpinguvastasele tollimaksule vastavad tagasimakstud summad uuesti sisse.

Kui komisjon on vastu võtnud tagasimaksmise tühistamise otsuse, tagab asjaomane liikmesriik, et seda otsust rakendatakse tema territooriumil nõuetekohaselt, ja nõuab sisse alusmääruse artikli 11 lõike 8 alusel põhjendamatult tagasimakstud summad.

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tegutsevad sellise otsuse rakendamisel kooskõlas oma riigi õigusaktide menetlus- ja sisuliste normidega. Siseriiklike õigusaktide kohaldamine ei tohiks mõjutada komisjoni eelneva tagastamisotsuse tühistamise otsuse kohaldamisala ega mõju.

5.4.   Läbipaistvus

Alusmääruse artikli 11 lõike 8 alusel vastuvõetud komisjoni otsuste mittekonfidentsiaalsed versioonid ja teave käimasolevate tagasimaksmisega seotud uurimiste kohta avaldatakse kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(2)  Komisjoni teatis dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise kohta (ELT C 164, 29.5.2014, lk 9).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(4)  Käesolevas teates kirjeldatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis tagasimaksetaotluste suhtes, mille on esitanud importijad, kes on maksnud Põhja-Iirimaal tollivormistuse läbinud kaupade impordilt liidu dumpinguvastase tollimaksu vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli (ELT CI 384, 12.11.2019, lk 1; muudetud Suurbritannia ja Põhja-iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga loodud ühiskomitee otsusega nr 3/2020 (ELT L 443, 30.12.2020, lk 3)) II lisa 5. rubriigile.

(5)  Toote kontrollnumbreid kasutatakse selleks, et arvutada kõikide toodetud ja Euroopa Liitu eksporditud või omamaisel turul müüdud toodete dumpingumarginaal iga unikaalse tootetüübi jaoks ja kõikide võimalike tooteomaduste kombinatsioonide kohta.

(6)  Liikmesriigi mandrilavale või majandusvööndisse toodud toodete puhul tuleb tagasimaksetaotlused esitada selle liikmesriigi ametiasutustele, kes määras tollivõla kindlaks vastavalt komisjoni 2. juuli 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1131 (millega luuakse tollimeede Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 14a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 24a rakendamiseks) artiklile 4.

(7)  Tähtaegade arvutamise kohta vt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega kehtestatakse ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(8)  Teave, mis taotluse esitamise ajal ei ole kättesaadav, tuleb esitada pärast taotluse esitamist otse komisjonile.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(10)  Vt alusmääruse artikli 11 lõike 3 neljas taane.

(11)  Sellekohased sätted vt III lisa.

(12)  Vt alusmääruse artikli 11 lõike 8 neljas taane.