18.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/1

Komisjoni teatis

Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul

(2021/C 58/01)

Käesolev dokument põhineb taaste- ja vastupidavusrahastu määruse tekstil, milles Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid poliitiliselt kokku 2020. aasta detsembris (2020/0104 (COD)) (1).

Käesolevad tehnilised suunised on mõeldud riikide ametiasutuste abistamiseks taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel taaste- ja vastupidavusrahastu määruse alusel. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Määruses, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, on sätestatud, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv meede ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärke taksonoomiamääruse artikli 17 tähenduses (2) , (3). Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peaks taaste- ja vastupidavuskavade hindamine tagama, et iga kavas sisalduv meede (st iga reform ja iga investeering) vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele (4).

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruses on ühtlasi sätestatud, et komisjon peaks esitama tehnilised suunised selle kohta, kuidas tuleks põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ taaste- ja vastupidavusrahastu puhul kohaldada (5). Need tehnilised suunised on esitatud käesolevas dokumendis. Käesolevates suunistes piirdutakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise korra sätestamisega ainult taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis, võttes arvesse selle eripära, ning see ei piira taksonoomiamääruse ja muude ELi fondidega seoses vastu võetud õigusaktide kohaldamist ega rakendamist. Suuniste eesmärk on selgitada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tähendust ja kuidas seda tuleks taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis kohaldada ning kuidas saavad liikmesriigid näidata, et nende taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmed on kõnealuse põhimõttega kooskõlas. Konkreetsed näited selle kohta, kuidas tuleks põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist kavades demonstreerida, on esitatud käesolevate suuniste IV lisas.

1.   Mida tähendab põhimõte „ei kahjusta oluliselt“?

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse tähenduses tuleb põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tõlgendada taksonoomiamääruse artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

1.

Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet.

2.

Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele (6).

3.

Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.

4.

Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda.

5.

Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.

6.

Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

2.   Kuidas tuleks põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kohaldada taaste- ja vastupidavusrahastu puhul?

Käesolevas punktis esitatakse suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamise aluseks olevate põhiküsimuste kohta: asjaolu, et kõiki meetmeid tuleb käsitleda põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamise osana (punkt 2.1), kuigi teatavate meetmete puhul võib põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamine toimuda lihtsustatud vormis (punkt 2.2); ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja mõjuhinnangute asjakohasus (punkt 2.3); hindamise peamised juhtpõhimõtted (punkt 2.4); ja taksonoomiamääruse tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldatavus (punkt 2.5).

2.1   Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamise raames tuleb käsitleda kõiki meetmeid

Liikmesriigid peavad esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist käsitleva hinnangu iga taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva meetme (7) kohta. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt ei tohi ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv meede keskkonnaeesmärke oluliselt kahjustada ning komisjon ei saa anda kõnealusele kavale positiivset hinnangut, kui üks või mitu meedet ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Seetõttu peavad liikmesriigid esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist käsitleva hinnangu kava iga komponendi iga meetme kohta eraldi (8). Seega ei viida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamist läbi kava või selle üksikute osade, vaid meetme tasandil. See kehtib nii rohepöördesse panustavate meetmete kui ka kõigi muude taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmete puhul (9).

Liikmesriigid peavad hindama nii reforme kui ka investeeringuid. Taaste- ja vastupidavusrahastu raames peavad liikmesriigid esitama sidusad meetmepaketid, mis hõlmavad nii reforme kui ka investeeringuid (kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 14 lõikega 1). Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamine tuleb läbi viia mitte ainult investeeringute, vaid ka reformide puhul. Reformid mõnes sektoris, sealhulgas tööstuses, transpordis ja energeetikas, millel on küll potentsiaal anda märkimisväärne panus rohepöördesse, võivad samuti kaasa tuua ohu, et mitmeid keskkonnaeesmärke kahjustatakse oluliselt, olenevalt sellest, kuidas reformid on kavandatud (10). Teisest küljest on muude sektorite (nt haridus ja koolitus, avalik haldus ning kunst ja kultuur) reformidel tõenäoliselt piiratud keskkonnakahju oht (vt lihtsustatud lähenemisviis, punktid 2.2 ja 3), sõltumata nende potentsiaalsest panusest rohepöördesse, mis võib siiski olla märkimisväärne. Käesolevate suuniste eesmärk on toetada liikmesriike põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamisel nii investeeringute kui ka reformide puhul. Asjaolu, et reformide puhul tuleb teha hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast, ei tohiks pidada takistuseks oluliste reformide kaasamisele taaste- ja vastupidavuskavadesse tööstuse, transpordi ja energeetika valdkonnas, arvestades, et sellistel meetmetel on suur potentsiaal toetada rohepööret ja edendada majanduse taastumist.

2.2   Teatavate meetmete puhul võib põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamine toimuda lihtsustatud kujul

Kuigi põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamine tuleb teha iga meetme kohta, võib selliste meetmete puhul, millel ei ole prognoositavat mõju kõigile kuuele keskkonnaeesmärgile või mõnele neist (või on see mõju ebaoluline), kasutada lihtsustatud lähenemisviisi. Teatud meetmetel võib olla piiratud mõju ühele või mitmele keskkonnaeesmärgile. Sellisel juhul võivad liikmesriigid esitada nende keskkonnaeesmärkide kohta lühikese põhjenduse ja keskenduda põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ sisulisel hindamisel keskkonnaeesmärkidele, mida võidakse oluliselt mõjutada (vt punkt 3, 1. etapp). Näiteks tööturureformil, mille eesmärk on suurendada füüsilisest isikust ettevõtjate üldist sotsiaalkaitse taset, ei oleks prognoositavat mõju ühelegi kuuest keskkonnaeesmärgist (või oleks see mõju ebaoluline) ning kõigi kuue eesmärgi puhul võiks kasutada lühikest põhjendust. Samamoodi võiks mõne lihtsa energiatõhusust käsitleva meetme puhul, nagu olemasolevate akende asendamine uute energiatõhusate akendega, kasutada kliimamuutuste leevendamise eesmärgi puhul lühikest põhjendust põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise kohta. See lihtsustatud lähenemisviis ei ole aga tõenäoliselt kohaldatav investeeringute ja reformide puhul mitmes muus valdkonnas (nt energeetika, transport, jäätmekäitlus, tööstus), kus on suurem risk mõjutada üht või mitut keskkonnaeesmärki.

Kui leitakse, et meetmega (11) toetatakse 100 % ulatuses ühte kuuest keskkonnaeesmärgist, peetakse seda meedet selle eesmärgi puhul põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks. Mõne meetme puhul leitakse, et nendega toetatakse kliimamuutuste või muude keskkonnaeesmärkide saavutamist taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele lisatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikale. Kui meetme puhul on kliimamuutuste eesmärgi saavutamise toetamise koefitsient 100 %, loetakse see asjaomase kliimamuutuste eesmärgi puhul (kliimamuutuste leevendamine või nendega kohanemine) põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks (12). Kui meetme puhul on muude keskkonnaeesmärkide kui kliimamuutuste eesmärgi saavutamise toetamise koefitsient 100 %, loetakse see asjaomase keskkonnaeesmärgi puhul (vee- ja mereressursid, ringmajandus, saastuse vältimine ja tõrje või elurikkus ja ökosüsteemid) põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks. Iga juhtumi puhul peavad liikmesriigid kindlaks tegema ja põhjendama, millist taksonoomiamääruse kuuest keskkonnaeesmärgist meetmega toetatakse. Liikmesriigid peavad siiski tõendama, et meede ei kahjusta oluliselt ülejäänud keskkonnaeesmärke (13).

Kui meede panustab taksonoomiamääruse kohaselt oluliselt keskkonnaeesmärgi saavutamisse, (14) peetakse seda meedet selle eesmärgi puhul põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks (15). Näiteks liikmesriik, kes esitab meetme, millega toetatakse hoonete energiatõhususe seadmete tootmist (nt valgustussüsteemide kohaloleku ja päevavalguse kontrollisüsteemid), ei pea tegema põhjalikku põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamist kliimamuutuste leevendamise eesmärgi seisukohast, kui liikmesriik suudab tõendada, et kavandatud meede panustab oluliselt keskkonnaeesmärki kooskõlas taksonoomiamäärusega. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid tõendama üksnes seda, et ülejäänud viit keskkonnaeesmärki ei kahjustata oluliselt.

2.3   ELi õigusaktide ja mõjuhinnangute asjakohasus

Kohaldatava ELi ja riikliku keskkonnaõiguse järgimine on eraldiseisev kohustus ega vabasta põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamisest. Kõik taaste- ja vastupidavuskavades esitatud meetmed peavad olema kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega, sealhulgas asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktidega. Kuigi kehtivate ELi õigusaktide järgimine annab selge signaali, et meede ei põhjusta keskkonnakahju, ei tähenda see automaatselt, et meede vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, sest mõned artikliga 17 hõlmatud eesmärgid ei kajastu veel täielikult ELi keskkonnaalastes õigusaktides.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamisel tuleks arvesse võtta meetme keskkonnamõõtme või kestlikkuse hindamisega seotud mõjuhinnanguid. Kuigi need ei tähenda automaatselt, et ei tekitata olulist kahju, on need tugevaks signaaliks olulise kahju puudumise kohta mitmele asjaomasele keskkonnaeesmärgile. Seega asjaolu, et liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva konkreetse meetme puhul teinud keskkonnamõju hindamise kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ (16) või kestlikkuse/kliima seisukohast hindamise, nagu on sätestatud komisjoni suunistes kestlikkuse hindamise kohta InvestEU määruse alusel, toetab argumente, mille liikmesriik esitas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamise raames. Olenevalt meetme täpsest ülesehitusest võib keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja vajalike leevendusmeetmete rakendamine keskkonnakaitse eesmärgil olla mõnel juhul, eelkõige taristuinvesteeringute puhul, piisav, et liikmesriik saaks tõendada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist mõne asjakohase keskkonnaeesmärgi puhul (eelkõige mere- ja veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse (17) ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine (18)). See aga ei vabasta liikmesriiki selle meetme puhul põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamise läbiviimisest, kuna keskkonnamõju hindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine või kestlikkuse/kliima seisukohast hindamine ei pruugi hõlmata kõiki põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamise raames nõutavaid aspekte (19). Seda seetõttu, et ei keskkonnamõju hindamise direktiivis ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivis sisalduvad õiguslikud kohustused ega ka asjakohastes komisjoni suunistes sätestatud lähenemisviis ei ole samad, mis on sätestatud taksonoomiamääruse artiklis 17 („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“) (20).

2.4   Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamise juhtpõhimõtted

Taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis on põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohalt olulised meetme otsene ja esmane kaudne mõju (21). Otsene mõju võib kajastada meetme mõju projekti tasandil (nt tootmisrajatis, kaitseala) või süsteemi tasandil (nt raudteevõrk, ühistranspordisüsteem), mis avaldub meetme rakendamise ajal. Esmane kaudne mõju võib kajastada mõju, mis ilmneb väljaspool kõnealuseid projekte või süsteeme ja võib realiseeruda pärast meetme rakendamist või pärast taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava, kuid on mõistlikult ettenähtav ja asjakohane. Näide otsesest mõjust maanteetranspordi valdkonnas oleks materjalide kasutamine maantee ehitamisel. Esmase kaudse mõju näitena võib tuua eeldatava tulevase kasvuhoonegaaside heite, mis on tingitud liikluse suurenemisest maantee kasutamise etapis.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamisel tuleb arvesse võtta meetmest tuleneva tegevuse olelusringi. Taksonoomiamääruse artiklile 17 („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“) tuginedes hinnatakse „olulist kahju“ taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis olelusringi arvesse võttes. Olelusringi arvestavate kaalutluste kasutamine, selmet viia läbi olelusringi hindamine, on taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamiseks piisav (22). Hindamine peaks hõlmama tootmise, kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamise etappe, sõltuvalt sellest, kus võib tekkida suurim kahju. Näiteks sõidukite ostmist toetava meetme puhul tuleks hindamisel muu hulgas arvesse võtta sõidukite kokkupanemisel, transportimisel ja kasutamisel tekkivat saastet (nt õhku eralduvaid saasteaineid) ning sõidukite nõuetekohast käitlemist nende kasutuselt kõrvaldamisel. Akude ja elektrooniliste elementide asjakohane käitlemine olelusringi lõpus (nt nende korduskasutamine / kriitiliste toorainete ringlussevõtt) peaks tagama, et ringmajanduse keskkonnaeesmärki ei kahjustata oluliselt.

Meetmeid, millega edendatakse suuremat elektrifitseerimist (nt tööstuse, transpordi ja hoonete sektoris), peetakse kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärgi puhul põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks. Et võimaldada üleminekut tõhusale kliimaneutraalsele majandusele, tuleks meetmeid, mis suurendavad elektrifitseerimist sellistes olulistes sektorites nagu tööstus, transport ja hooned (nt investeeringud elektrienergia ülekande- ja jaotustaristusse; teeäärne elektritaristu; elektri salvestamine; liikuvuseks kasutatavad akud; soojuspumpade kasutamine) soodustada. Elektritootmine ei ole veel kogu ELis kliimaneutraalne tegevus (elektriliikide CO2-mahukus on liikmesriigiti erinev) ning põhimõtteliselt on CO2-mahuka elektritarbimise suurenemine vähemalt lühiajalises perspektiivis selliste meetmete esmane kaudne mõju. Kuid nende tehnoloogiate ja taristute kasutuselevõtt on kliimaneutraalse majanduse jaoks vajalik, nagu ka meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks. ELis on ühtlasi juba olemas elektrienergia CO2 heite vähendamise ja taastuvate energiaallikate arendamise poliitikaraamistik. Sellega seoses tuleks neid investeeringuid pidada kliimamuutuste leevendamise valdkonnas taaste- ja vastupidavusrahastu raames põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks, kui liikmesriigid põhjendavad, et suurema elektrifitseerimisega kaasneb taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine riiklikul tasandil. Liikmesriigid peavad lisaks tõendama, et kõnealused meetmed ei kahjusta oluliselt ülejäänud viit keskkonnaeesmärki.

Majandustegevusalade puhul, kus on olemas tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatav alternatiiv, millel on väike keskkonnamõju, tuleks iga meetme negatiivset keskkonnamõju hinnata mittesekkumise stsenaariumi alusel, võttes arvesse meetme keskkonnamõju absoluutarvudes (23). Selle lähenemisviisi puhul võetakse arvesse meetme keskkonnamõju, võrrelduna olukorraga, kus negatiivset keskkonnamõju ei ole. Meetme mõju ei hinnata võrdluses muu olemasoleva või kavandatava tegevuse mõjuga, mida kõnealune meede võib asendada (24). Näiteks kui hinnatakse hüdroelektrijaama, mille jaoks tuleb ehitada tamm puutumatule alale, hinnatakse tammi mõju stsenaariumi alusel, kus asjaomane jõgi jääb oma loomulikku seisundisse, selle asemel et kaaluda piirkonna erinevat võimalikku alternatiivset kasutust. Samamoodi, kui vanametalliks lammutamise kava eesmärk on asendada ebatõhusad autod tõhusamate sisepõlemismootoril töötavate autodega, hinnatakse uute sisepõlemismootoriga autode mõju absoluutväärtuses, mitte võrreldes asendatavate ebatõhusate autode mõjuga, kuna väikese mõjuga alternatiivid on olemas (nt heiteta autod) (vt IV lisa, näide 5, kus on näide põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ mittevastavusest).

Kui majandustegevusele ei ole väikese keskkonnamõjuga tehniliselt ja majanduslikult (25) teostatavat alternatiivi, võivad liikmesriigid tõendada, et meede ei tekita olulist kahju, kõnealuse sektori parima võimaliku keskkonnatoime taseme tagamisega. Sellistel juhtudel hinnatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist võrdluses parima võimaliku keskkonnatoime tasemega sektoris. Kõnealuse lähenemisviisi kasutamiseks peavad olema täidetud teatavad tingimused, sealhulgas asjaolu, et tegevusega saavutatakse märkimisväärselt parem keskkonnatoime kui olemasolevate alternatiividega, välditakse keskkonnakahjulikust tegevusest sõltuvuse efekti ning ei takistata väikese mõjuga alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu (26) , (27). Seda lähenemisviisi tuleks kohaldada sektori tasandil, st uurida tuleks kõiki sektoris olemas olevaid alternatiive (28).

Võttes arvesse eespool esitatud tingimusi, ei tohiks taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel fossiilkütustel põhineva elektri- ja/või soojatootmisega ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga seotud meetmeid üldreeglina lugeda põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks, kuna on olemas vähese CO2 heitega alternatiivid. Kliimamuutuste leevendamise seisukohast võib sellest üldreeglist teha üksikjuhtumite kaupa erandeid meetmetele, mis on seotud maagaasil põhineva elektri- ja/või soojatootmisega ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga. See on eriti oluline liikmesriikide jaoks, kes seisavad rohkem CO2 heidet tekitavatelt energiaallikatelt, nagu kivisüsi, pruunsüsi või nafta, üleminekul silmitsi märkimisväärsete probleemidega, ning kus meede või meetmete kombinatsioon võib seetõttu kaasa tuua eriti suure ja kiire kasvuhoonegaaside heite vähenemise. Need erandid peavad vastama mitmele III lisas esitatud tingimusele, et vältida CO2-mahukast tootmisest sõltuvuse efekti ja olla kooskõlas ELi poolt 2030. ja 2050. aastaks seatud CO2 heite vähendamise eesmärkidega. Lisaks peavad liikmesriigid tõendama nende meetmete vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ ka ülejäänud viie keskkonnaeesmärgi puhul.

Selleks, et tagada meetmete tulevikukindlus ja vältida keskkonnakahjulikust tegevusest sõltuvuse efekti ning edendada kasulikku dünaamilist mõju, võib olla vajalik viia ellu kaasnevaid reforme ja investeeringuid. Selliste kaasnevate meetmete hulka kuuluvad muu hulgas teede varustamine vähese CO2 heitega taristuga (nt elektrisõidukite laadimisjaamad või vesinikkütuse tanklad) ning asjakohaste tee- või ummikumaksude kehtestamine või ulatuslikumad reformid ja investeeringud elektritootmise või transpordisüsteemi CO2 heite vähendamiseks. Kuigi neid täiendavaid reforme ja investeeringuid saaks käsitleda sama meetme raames, n-ö allmeetmena, ei pruugi see alati võimalik olla. Seega tuleks lubada paindlikkust, et võimaldada liikmesriikidel piiratud juhtudel ja igal üksikjuhul eraldi tõendada, et välditakse keskkonnakahjulikust tegevusest sõltuvuse efekti, toetudes taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvatele kaasnevatele meetmetele.

Nõude „ei kahjusta oluliselt“ järgimine nende juhtpõhimõtete kohaselt tuleks integreerida meetmete ülesehitusse, sealhulgas vahe-eesmärkide ja sihtide tasandil. Taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete kirjeldus peaks algusest peale kajastama asjakohaseid põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud kaalutlusi. See võib tähendada kõnealuste kaalutluste ja vastavuse tagamiseks vajalike leevendusmeetmete integreerimist vastavatesse vahe-eesmärkidesse ja sihtidesse või pakkumis- ja hankemenetlustesse (29). Näiteks sellise meetme puhul, millega nähakse ette investeeringud ulatuslikku maanteetaristu projekti, mille jaoks tuli enne asjakohaste lubade väljastamist teha keskkonnamõju hindamine, võiks vahe-eesmärgiks seada keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitatud vajalike keskkonnakaitseliste leevendusmeetmete rakendamise. Sellist liiki projektide pakkumis- või hankemenetluste puhul võiks meetme kavandamisel näha ette, et pakkumis- või hanketingimused sisaldavad põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud eritingimusi. Need võiksid hõlmata näiteks korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistatavate ehitus- ja lammutusjäätmete miinimumprotsenti. Samuti tuleks meetme kirjeldusse lisada kaasnevad meetmed, mis toetavad üleminekut puhtamatele transpordiliikidele, näiteks teemaksudega seotud reformid, raudtee- ja siseveetranspordile üleminekut toetavad investeeringud või ühistranspordi kasutamise stiimulid. Üldisemat laadi meetmed, näiteks ulatuslikud tööstuse toetuskavad (nt finantsinstrumendid, mis hõlmavad investeeringuid mitme sektori ettevõtetesse), tuleks kavandada selliselt, et asjaomaste investeeringute puhul on tagatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine.

2.5   Taksonoomiamääruse tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldatavus

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise tõendamiseks ei ole liikmesriigid kohustatud viitama taksonoomiamääruse kohaselt kehtestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele (kvantitatiivsetele ja/või kvalitatiivsetele kriteeriumidele). Vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele (30) ei tohiks tehnilisi sõelumiskriteeriume sisaldavate delegeeritud õigusaktide (31) jõustumine komisjoni tehnilisi suuniseid mõjutada. Samas on liikmesriikidel põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamisel võimalus tugineda taksonoomiamääruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Nad võivad viidata ka delegeeritud õigusaktide eelnõudele.

3.   Kuidas peaksid liikmesriigid oma kavades konkreetselt näitama, et meetmed on põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas?

Selleks et liikmesriikidel oleks lihtsam oma taaste- ja vastupidavuskavades põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist hinnata ja sellekohast teavet esitada, on komisjon koostanud kontrollnimekirja (vt I lisa), mida liikmesriigid peaksid kasutama, et toetada oma analüüsi selle kohta, kuidas iga meetme puhul kõnealust põhimõtet järgitakse. Komisjon kasutab seejärel esitatud teavet selleks, et hinnata taaste- ja vastupidavusrahastu määruses kehtestatud kriteeriumide alusel, kas ja kuidas iga taaste- ja vastupidavuskavade meede vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“.

Komisjon palub liikmesriikidel vastata kontrollnimekirjas esitatud küsimustele ja lisada vastused iga meetme kirjelduse osana oma riiklikku taaste- ja vastupidavuskavasse (vt komisjoni vormi 2. osa punkt 8 – Ei kahjusta oluliselt). Kui see on kontrollnimekirjas esitatud hinnangu toetamiseks vajalik, palutakse liikmesriikidel esitada – sihipäraselt ja piiratud ulatuses – ka täiendav analüüs ja/või tõendavad dokumendid, et küsimuste loetelus esitatud vastuseid veelgi põhjendada.

Kontrollnimekiri põhineb järgmisel otsustamisskeemil, mida tuleks kasutada riikliku taaste- ja vastupidavuskava iga meetme puhul. Rohkem teavet otsustamisskeemi kahe etapi kohta on esitatud allpool.

Image 1

Otsustamisskeem

1. etapp: vaadata läbi kuus keskkonnaeesmärki, et teha kindlaks need, mille puhul on vajalik põhjalik hindamine

Esimese sammuna palutakse liikmesriikidel täita kontrollnimekirja 1. osa (vt I lisa), et teha kindlaks, milliste puhul kuuest keskkonnaeesmärgist on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast. See esimene kõrgema tasandi sõelumine hõlbustab liikmesriikide analüüsi, kuna sellega eristatakse need keskkonnaeesmärgid, mille puhul on vajalik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjalik hindamine, nendest, mille puhul võib piisata lihtsustatud lähenemisviisist (vt punkt 2.2).

Kontrollnimekirja 1. osa

Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Jah

Ei

„Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine

 

 

 

Kliimamuutustega kohanemine

 

 

 

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

 

 

 

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

 

 

 

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje

 

 

 

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

 

 

 

Kui vastus on „ei“, palutakse liikmesriikidel esitada (paremas veerus) lühike põhjendus, miks ei ole konkreetse keskkonnaeesmärgi puhul vaja teha meetme põhjalikku hindamist põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast, tuginedes ühele järgmistest juhtudest (peavad märkima liikmesriigid) (vt punkt 2.2).

a.

Meetme laadi arvestades ei ole sellel keskkonnaeesmärgile prognoositavat mõju või prognoositavat olulist mõju, mis oleks seotud meetme otsese ja esmase kaudse mõjuga kogu selle kestuse jooksul, ning sellisena loetakse see asjaomase eesmärgi puhul põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks.

b.

Meetme puhul on kliimamuutuste või keskkonnaga seotud eesmärgi saavutamise toetamise koefitsient 100 % ning sellisena loetakse see asjaomase eesmärgi puhul põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks.

c.

Meede panustab taksonoomiamääruse kohaselt oluliselt keskkonnaeesmärgi saavutamisse ning sellisena loetakse see asjaomase eesmärgi puhul põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks.

Taaste- ja vastupidavuskavade selliseid meetmeid käsitlevad selgitused (parempoolne veerg), mille puhul piisab lihtsustatud lähenemisviisist, võivad olla minimaalsed ja vajaduse korral rühmitatud, mis võimaldab liikmesriikidel keskenduda põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise tõendamisele nende meetmete puhul, mille kohta tuleb teha võimaliku olulise kahju põhjalik analüüs.

Kui vastus on „jah“, palutakse liikmesriikidel vastavate keskkonnaeesmärkide puhul jätkata kontrollnimekirja 2. etapiga.

Selle etapiga seotud näited on esitatud IV lisas.

2. etapp: esitada põhjalik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hinnang nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik

Teise sammuna palutakse liikmesriikidel kasutada iga kavas esitatud meetme puhul kontrollnimekirja 2. osa (vt I lisa), et teha põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjalik hindamine nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul valiti 1. etapis „jah“. Kontrollnimekirja 2. osas on iga kuue eesmärgi kohta esitatud küsimused, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamise õiguslikele nõuetele. Kavasse lisamiseks peavad meetmed vastama kõnealusele põhimõttele. Seega peab vastus kontrollnimekirja 2. osas esitatud küsimustele olema „ei“, mis näitab, et konkreetset keskkonnaeesmärki ei kahjustata oluliselt.

Kontrollnimekirja 2. osa – näide keskkonnaeesmärgi „kliimamuutuste leevendamine“ kohta

Küsimused

Ei

Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine. Kas meede toob eeldatavasti kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite?

 

 

Liikmesriikidel palutakse kinnitada, et vastus on „ei“, ning esitada parempoolses veerus oma põhjenduste kohta sisuline selgitus ja õigustus, tuginedes vastavatele küsimustele. Tabelile lisaks võivad liikmesriigid vajaduse korral esitada – sihipäraselt ja piiratud ulatuses – täiendava analüüsi ja/või tõendavad dokumendid, et küsimuste loetelus esitatud vastuseid veelgi põhjendada.

Kui liikmesriik ei suuda esitada piisavat sisulist põhjendust, võib komisjon leida, et asjaomane meede on seotud võimaliku olulise kahjuga mõnele kuuest keskkonnaeesmärgist. Sellisel juhul peaks komisjon andma taaste- ja vastupidavuskavale hinde „C“ taaste- ja vastupidavusrahastu määruse II lisa punktis 2.4 esitatud kriteeriumi alusel. See ei piiraks taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklites 16 ja 17 kirjeldatud protsessi ning eelkõige artikli 16 lõikes 1 sätestatud võimalust liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks edasiseks teabevahetuseks.

Selle etapiga seotud näited on esitatud IV lisas.

Kui sellest on kasu, võivad liikmesriigid 2. etapis põhjaliku hinnangu koostamisel põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise kohta tugineda II lisas esitatud toetavate tõendite loetelule. Komisjon koostas selle loetelu, et hõlbustada liikmesriikide tehtavat juhtumipõhist hindamist osana kontrollnimekirja 2. osa raames teostatavast põhjalikust hindamisest. Liikmesriigid ei pea, kuid võivad täienduseks kontrollnimekirja 2. osas esitatud üldistele küsimustele kasutada seda loetelule, et teha kindlaks, millist liiki tõendid võivad toetada nende põhjendusi selle kohta, et meede on põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas.

(1)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14310-2020-INIT/en/pdf. Regulatiivsätete numeratsiooni ja sõnastust muudetakse käimasoleva õigusliku läbivaatamise käigus.

(2)  Vt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikkel 4a („Horisontaalsed põhimõtted“), milles on sätestatud, et taaste- ja vastupidavusrahastust võib toetada üksnes meetmeid, mille puhul järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, ning artiklid 15 ja 16 („Taaste- ja vastupidavuskava“ ja „Komisjoni hinnang“), milles on täpsemalt sätestatud, et taaste- ja vastupidavuskava peaks sisaldama selgitust ja seda tuleks hinnata selle alusel, „kuidas on sellega tagatud, et ükski kavas sisalduv reformide ja investeeringute elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“)“.

(3)  Taksonoomiamääruse all peetakse silmas määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik keskkonnasäästlike majandustegevusalade klassifitseerimissüsteemi (ehk „taksonoomia“) loomisega.

(4)  Taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele lisatud „Rahastu raames rakendatavates hindamissuunistes“ on sätestatud mitu suunist, mille alusel komisjon hindab liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade raames esitatud ettepanekuid. Kõnealustes suunistes nõutakse, et komisjon kasutaks hindamissüsteemi hinnetega vahemikus A–C kõigi määruse artikli 16 lõikes 3 loetletud komisjoni hindamiskriteeriumide puhul. Hindamiskriteeriumi d puhul on selgitatud, et põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamiseks on komisjonil ainult kaks hindamisvarianti: A või C. A, kui ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke, ja C, kui üks või mitu meedet kahjustab oluliselt keskkonnaeesmärke taksonoomiamääruse artikli 17 („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“) tähenduses. Kõnealuses lisas on sätestatud, et taaste- ja vastupidavuskava ei vasta hindamiskriteeriumidele, kui esineb kasvõi üks C. Sellisel juhul ei saa komisjon kava heaks kiita.

(5)  Käesolevad tehnilised suunised täiendavad esialgseid suuniseid, mille komisjon esitas juba 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis ja selle ajakohastatud versioonides.

(6)  See tähendab konkreetselt, et kliimamuutustega kohanemise eesmärki kahjustatakse oluliselt kas i) tegevuse mittekohandamisega kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, kui tegevust selline oht mõjutab (näiteks hoone üleujutusohuga piirkonnas), või ii) halva kohanemisega, võttes kasutusele lahenduse, mis kaitseb ühte piirkonda („inimesi, loodust või vara“), suurendades samal ajal riske teises piirkonnas (näiteks tammi ehitamine ümber üleujutusohuga maa-ala, mille tulemusena suunatakse kahju naaberalale, mis ei ole kaitstud).

(7)  Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 14 („Rahastamiskõlblikkus“ ) on sätestatud, et „käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide elluviimiseks ja avaliku sektori investeeringute tegemiseks“.

(8)  Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist hinnatakse taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis iga meetme tasandil eraldi, samas kui taksonoomiamääruse artiklis 17 („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“) on osutatud majandustegevusele. Taaste- ja vastupidavusrahastu kohane meede (st investeering või reform) on sekkumine, mis võib kujutada endast majandustegevust või mis võib käivitada majandustegevuse (muutuse). Seetõttu tõlgendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis taksonoomiamääruse artiklis 17 sätestatud majandustegevust käesolevates suunistes meetmetena.

(9)  Sellisena on põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamisega hõlmatud tegevused taaste- ja vastupidavusrahastu määruses erinevad ja on märkimisväärselt laiemad kui tegevused taksonoomiamääruses, mille eesmärk on teha kindlaks keskkonnasäästlikud majandustegevusalad. Taksonoomiamääruses liigitatakse ja kehtestatakse kriteeriumid keskkonnasäästlike majandustegevusalade jaoks, mis annavad olulise panuse kõnealuse määruse artiklites 10–15 loetletud keskkonnaeesmärkide saavutamisse ega kahjusta neid eesmärke oluliselt. See on erinev kui taaste- ja vastupidavusrahastu määruse puhul, mille eesmärk on näidata, et suur hulk meetmeid ei kahjusta oluliselt ühtki keskkonnaeesmärki.

(10)  Näiteks reform, millega võidakse suurendada fossiilkütuste rahastamist valitsuse omanduses olevate pankade ja finantseerimisasutuste kaudu, või fossiilkütuste otseseid või kaudseid toetusi, võib oluliselt kahjustada kliimamuutuste leevendamise ning saastuse vältimise ja tõrje eesmärke. Need kaalutlused peaksid kajastuma põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist käsitlevas hinnangus.

(11)  Selleks et kajastada, mil määral aitab meede saavutada taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud üldisi kliimaeesmärke, ja arvutada üldosa kava kliimaga seotud kogueraldisest, peaksid liikmesriigid kasutama metoodikat, sekkumisvaldkondi ja nendega seotud koefitsiente vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele lisatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikale. Kui komisjon ei ole liikmesriigi pakutud sekkumisvaldkonna ja koefitsiendi valikut kinnitanud, ei loeta meedet asjaomase eesmärgi (asjaomaste eesmärkide) puhul automaatselt põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavaks ning põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamine tuleb siiski läbi viia.

(12)  Näiteks võib sellesse kategooriasse kuuluda toetuskava/uuendamiskava vananenud veeremi asendamiseks heitevaba veeremiga.

(13)  Selles lõigus nimetatud meetodit ei kohaldata 40 % koefitsiendiga meetmete suhtes. Selliste meetmete puhul peavad liikmesriigid selgitama, miks meede vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, võttes arvesse käesolevate suuniste ülejäänud osas esitatud üldpõhimõtteid (näiteks peavad liikmesriigid kinnitama, et meede ei hõlma fossiilkütuseid või et III lisas sätestatud kriteeriumid on kliimamuutuste leevendamise eesmärgi puhul täidetud). Kui 40 % koefitsiendiga meetmetel ei ole prognoositavat mõju konkreetsele keskkonnaeesmärgile (või on see mõju ebaoluline) või kui need panustavad taksonoomiamääruse kohaselt oluliselt konkreetsesse keskkonnaeesmärki, võivad liikmesriigid siiski kohaldada selle keskkonnaeesmärgi puhul lihtsustatud lähenemisviisi (nagu on sätestatud punkti 2.2 esimeses ja kolmandas lõigus).

(14)  Taksonoomiamääruse artiklites 10–16 on määratletud, mida tähendab „oluline panus“ kõigi kuue keskkonnaeesmärgi ja toetavate tegevuste puhul. Selles lõigus kirjeldatud lihtsustatud lähenemisviisi kasutamiseks peavad liikmesriigid tõendama, et meede panustab oluliselt ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse vastavalt taksonoomiamääruse artiklitele 10–16 (vt ka punkt 2.5).

(15)  See võimalus on eriti asjakohane tegevuste puhul, mille korral on tehtud kindlaks, et need panustavad taksonoomiamääruse alusel oluliselt keskkonnaeesmärgi saavutamisse, kuid mida ei käsitata 100 % kliima- või keskkonnaeesmärkide toetamisena vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele lisatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikale. Kliimamuutuste leevendamise valdkonnas hõlmavad need tegevused näiteks järgmist: spetsiifilised vähese heitega ja heitevabad kergsõidukid; spetsiifilised heitevabad või vähese heitega laevad veetranspordiks; spetsiifilised vähese heitega ja heitevabad raskesõidukid; elektrienergia ülekande- ja jaotustaristu; vesiniku ülekande- ja jaotusvõrgud; spetsiifilised jäätmekäitlustoimingud (nt liigiti kogutud tavajäätmed, mis sorteeritakse tekkekohas ja valmistatakse ette korduskasutuseks/ringlussevõtuks); läbimurdeline teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon ringmajanduse valdkonnas.

(16)  Keskkonnamõju hindamine on menetlus, millega tagatakse, et kavade/programmide/projektide keskkonnamõju võetakse arvesse enne otsuste tegemist. Keskkonnamõju võib hinnata üksikprojektide puhul, nagu tamm, kiirtee, lennujaam või tehas, direktiivi 2011/92/EL (keskkonnamõju hindamise direktiiv) alusel või avaliku sektori kavade või programmide puhul direktiivi 2001/42/EÜ (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv) alusel.

(17)  Kui keskkonnamõju hindamine hõlmab veele avaldatava mõju hindamist kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ ning kindlakstehtud riske on meetme väljatöötamisel arvesse võetud.

(18)  Ilma et see piiraks lisahindamisi, mis on nõutud direktiividega 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ, kui tegevus toimub elurikkuse seisukohast tundlikes piirkondades (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses.

(19)  Samas ei vabasta põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamine keskkonnamõju hindamisest / keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ega kliima, keskkonna või kestlikkuse seisukohast hindamisest, kui seda nõutakse kehtivate ELi õigusaktidega, näiteks projektide puhul, mida rahastatakse programmist „InvestEU“ või Euroopa ühendamise rahastust.

(20)  Näiteks on keskkonnamõju hindamine vajalik toornafta rafineerimistehaste ja söeküttel töötavate soojuselektrijaamade ehitamise ning nafta või maagaasi tootmisega seotud projektide puhul. Seda liiki meetmed ei oleks siiski kooskõlas taksonoomiamääruse artiklis 17 („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“) sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kliimamuutuste leevendamise seisukohast, sest kõnealuses artiklis on sätestatud, et tegevus kahjustab oluliselt, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Kui uue lennujaama ehitamiseks on vaja keskkonnamõju hindamist, on põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ alusel kliimamuutuste leevendamise seisukohast tõenäoliselt nõuetele vastavad üksnes meetmed, mis on seotud vähese CO2 heitega lennujaamataristuga, nagu investeeringud energiatõhusatesse lennujaamahoonetesse ja lennujaamataristu taastuvenergia võrguühenduse uuendamine ning nendega seotud teenused.

(21)  See lähenemisviis järgib taksonoomiamääruse artiklit 17 („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“), milles on nõutud, et võetaks arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul.

(22)  Praktikas tähendab see seda, et tekkepõhine või põhjuslik olelusringi analüüs (nt meetmest tulenevate tehnoloogiliste, majanduslike või sotsiaalsete muutuste kaudse keskkonnamõju arvessevõtmine) ei ole vajalik. Siiski võib põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hinnangu põhjendamiseks kasutada olemasolevatest olelusringi analüüsidest saadud tõendeid.

(23)  Seda lähenemisviisi kohaldatakse eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete suhtes, mis on seotud avaliku sektori investeeringutega või millega kaasnevad otseselt valitsemissektori kulud. Reformide elluviimisega seotud meetmete puhul viiakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamine reeglina läbi enne meetme rakendamist valitsenud olukorra alusel.

(24)  Selline lähenemisviis on kooskõlas taksonoomiamääruse loogikaga: delegeeritud õigusakti eelnõu kohaselt põhinevad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ puhul mitmed tehnilised sõelumiskriteeriumid absoluutkriteeriumidel, nagu konkreetsed heite piirmäärad (nt CO2 heite piirnormid kohanemislahenduste jaoks elektritootmise või sõiduautode puhul). Seda lähenemisviisi toetab ka ettevaatuspõhimõte, mis on üks ELi keskkonnaalaste õigusaktide, sealhulgas taksonoomiamääruse (põhjendus 40 ja artikli 19 lõike 1 punkt f) juhtpõhimõtteid ning tuleneb asjaolust, et keskkonnakahju tuleb vaadelda absoluutsest, mitte suhtelisest perspektiivist (nt globaalne soojenemine tuleneb kasvuhoonegaaside heitkoguste absoluuttasemest).

(25)  Tõendamaks, et väikese keskkonnamõjuga alternatiiv ei ole majanduslikult teostatav, peavad liikmesriigid võtma arvesse kulusid, mis tekivad meetme kogu kestuse jooksul. Need kulud hõlmavad negatiivseid keskkonnaalaseid välismõjusid ja tulevasi investeerimisvajadusi väikese keskkonnamõjuga alternatiivile üleminekuks, vältides keskkonnakahjulikust tegevusest sõltuvust või vähese mõjuga alternatiivide väljatöötamise ja kasutuselevõtu takistamist.

(26)  Taksonoomiamääruse põhjendustes 39 ja 41 ning artikli 10 lõikes 2 on esitatud „üleminekutegevuse“ määratlus. Siin kirjeldatud tingimused põhinevad sellel määratlusel, kuid ei ole samad, kuna taksonoomiamääruses on esitatud olulise panuse andva üleminekutegevuse kriteeriumid, samas kui käesolevates suunistes on esitatud ainult põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid ning seega kohaldatakse neid suuniseid laiema meetmete kogumi suhtes ja rakendatakse teistsugust sisulist kontrolli.

(27)  See lähenemisviis ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamine üldiselt ei piira taaste- ja vastupidavuskavade meetmete hindamist mõjutavate muude kaalutluste arvessevõtmist, sealhulgas selliste kaalutluste, mis käsitlevad riigiabi kontrolli, kooskõla muude ELi fondidega ja võimalikku erainvesteeringute väljatõrjumist. Seoses meetmetega, millega toetatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud tegevusalasid, ei tohiks selleks, et mitte moonutada HKSiga antud turusignaale, ning kooskõlas õiglase ülemineku fondi puhul rakendatava lähenemisviisiga, sellist tegevust, mille prognoositav heide CO2 ekvivalendina ei ole oluliselt väiksem kui lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks kehtestatud võrdlusalused, taaste- ja vastupidavusrahastust üldiselt toetada.

(28)  Juhul kui isegi keskkonnatoime praeguseks saavutatud parim tase tooks ikkagi kaasa keskkonnakahjulikust tegevusest sõltuvuse, tuleks kaaluda meetmeid, mis toetavad väiksema mõjuga alternatiivide leidmiseks tehtavat teadus- ja arendustegevust kooskõlas sekkumisvaldkondadega 022 ja 023, mis on loetletud taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele lisatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodikas.

(29)  Vahe-eesmärkide ja sihtide, sealhulgas nende, mis kajastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, kohta kehtib taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikkel 19a („Reeglid rahalise toetuse ja laenutoetuse maksmise ja väljamaksete peatamise ning nendega seotud lepingute lõpetamise kohta“), nagu ka kõigi teiste vahe-eesmärkide ja sihtide kohta.

(30)  Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse põhjendus 11b.

(31)  Taksonoomiamääruse artikli 3 punkti d („Keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumid“) alusel on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad üksikasjalikke tehnilisi sõelumiskriteeriume (kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid kriteeriume), millega määrata kindlaks, millistel tingimustel i) saab konkreetset majandustegevust lugeda oluliselt panustavaks ühte kuuest keskkonnaeesmärgist; ii) ei kahjusta konkreetne majandustegevus oluliselt ühegi teise keskkonnaeesmärgi saavutamist. Siiani on avaldatud konsulteerimiseks üks delegeeritud õigusakt, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemisega. See on saadaval aadressil: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12302-Climate-change-mitigation-and-adaptation-taxonomy#ISC_WORKFLOW

I LISA

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekiri

1.   1. osa. Liikmesriigid peaksid vaatama läbi kuus keskkonnaeesmärki, et teha kindlaks need, mille puhul on vajalik põhjalik hindamine. Palun märkige iga meetme puhul, millise järgmistest taksonoomiamääruse artiklis 17 („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“) kindlaks määratud keskkonnaeesmärkidest korral on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Jah

Ei

„Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine

 

 

 

Kliimamuutustega kohanemine

 

 

 

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

 

 

 

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

 

 

 

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje

 

 

 

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

 

 

 

2.   2. osa. Liikmesriigid peaksid esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik. Palun vastake iga meetme puhul allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist.

Küsimused

Ei

Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine. Kas meede toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite?

 

 

Kliimamuutustega kohanemine. Kas meede eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist meetmele endale või inimestele, loodusele või varadele?

 

 

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse. Kas meede eeldatavalt kahjustab

i)

veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või

ii)

mereala head keskkonnaseisundit?

 

 

Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Kas meede eeldatavalt

i)

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

ii)

põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade (1) otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud (2), või

iii)

põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? (3)

 

 

Saastuse vältimine ja tõrje. Kas meede eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete (4) heidet õhku, vette või pinnasesse?

 

 

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Kas meede eeldatavalt

i)

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit (5) ja vastupidavust või

ii)

kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust?

 

 

(1)  Loodusvarad on energia, materjalid, metallid, vesi, biomass, õhk ja maa.

(2)  Ebatõhusust saab minimeerida näiteks suurendades märkimisväärselt toodete vastupidavust, parandatavust, uuendatavust ja korduskasutatavust või vähendades märkimisväärselt ressursse disaini ja materjalivaliku abil, soodustades uue kasutusotstarbe andmist, demonteerimist ja ümberehitamist, eelkõige selleks, et vähendada ehitusmaterjalide kasutamist ja edendada nende korduskasutamist. Samuti minnes üle „toote kui teenuse“ pakkumise ärimudelitele ja ringlusel põhinevatele väärtusahelatele, eesmärgiga säilitada toodete, komponentide ja materjalide suurim kasutusväärtus nii kaua kui võimalik. See hõlmab ka ohtlike ainete sisalduse märkimisväärset vähendamist materjalides ja toodetes, sealhulgas nende asendamist ohutumate alternatiividega. See vähendab veelgi märkimisväärselt toidujäätmete teket toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel või turustamisel.

(3)  Lisateavet ringmajanduse eesmärgi kohta leiab taksonoomiamääruse põhjendusest 27.

(4)  Saasteaine on õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine, vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda.

(5)  Kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 2 punktiga 16 tähendab „hea seisund“ seoses ökosüsteemiga „heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga ning isepaljunemis- või taastumisvõimega ökosüsteemi, kus liigilist koostist, ökosüsteemi struktuuri ja ökoloogilisi funktsioone ei kahjustata“.

II LISA

Tõendusmaterjal põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhjalikuks hindamiseks kontrollnimekirja 2. osa puhul

Kui sellest on kasu, võivad liikmesriigid kontrollnimekirja 2. osas (vt punkt 3) meetme kohta põhjaliku hinnangu koostamisel põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise kohta tugineda allpool esitatud toetavate tõendite (mitteammendavale) loetelule. Komisjon koostas selle loetelu, et hõlbustada liikmesriikide tehtavat juhtumipõhist hindamist osana kontrollnimekirja 2. osa raames teostatavast põhjalikust hindamisest. Liikmesriigid ei pea, kuid võivad täienduseks kontrollnimekirja 2. osas esitatud üldistele küsimustele kasutada seda loetelu, et teha kindlaks, millist liiki tõendid võivad toetada nende põhjendusi selle kohta, et meede on põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas.

Valdkondadevahelised tõendusmaterjalid

—

Järgitud on ELi keskkonnaalaste õigusaktide kohaldatavat osa (eelkõige keskkonnamõju hindamist) ja on antud asjaomased load.

—

Meede sisaldab elemente, mis kohustavad ettevõtjaid rakendama tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemi, nagu EMAS (või ISO 14001 või samaväärne süsteem), või kasutama ja/või tootma kaupu või teenuseid, millele on antud ELi ökomärgis (1) või muu I tüübi keskkonnamärgis (2).

—

Meede on seotud parimate keskkonnatavade rakendamisega või tipptaseme võrdlusaluste saavutamisega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) artikli 46 lõike 1 kohaselt vastu võetud sektorite võrdlusdokumentides (3).

—

Avaliku sektori investeeringute puhul vastab meede keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidele (4).

—

Taristuinvesteeringute puhul on tagatud investeeringu kliimakindlus ja keskkonnakaitse arvestamine.

Kliimamuutuste leevendamine

—

Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) võrdlusalustega hõlmamata valdkonna meetme puhul on meede kooskõlas eesmärgiga vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

—

Elektrifitseerimist edendava meetme puhul on meetmele lisatud tõendid selle kohta, et energiaallikate jaotus aitab kaasa CO2 heite vähendamisele kooskõlas 2030. ja 2050. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidega ning sellega kaasneb taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamine.

Kliimamuutustega kohanemine

—

Tehtud on proportsionaalne kliimariski hindamine.

—

Kui investeeringu väärtus on suurem kui 10 miljonit eurot, on tehtud või kavatsetakse teha kliimatundlikkuse ja -riski hindamine, (5) mille tulemusel tehakse kindlaks asjakohased kohanemismeetmed ning neid hinnatakse ja rakendatakse.

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

Vee kvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise ohud on tehtud kindlaks ja neid on käsitletud kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga ja veemajanduskavaga.

—

Ranniku- ja merekeskkonnaga seotud meetme puhul ei takista ega ohusta meede püsivalt merestrateegia raamdirektiivis määratletud hea keskkonnaseisundi saavutamist asjaomase merepiirkonna või allpiirkonna tasandil või teiste liikmesriikide mereakvatooriumides.

—

Meede ei mõjuta oluliselt i) mõjutatud veekogusid (ega takista sellega seotud konkreetset veekogu ega teisi samas valglas asuvaid veekogusid saavutamast head seisundit või head potentsiaali kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi nõuetega) ega ii) otseselt veest sõltuvaid kaitsealuseid elupaiku ja liike.

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

—

Meede on kooskõlas asjaomase riikliku või piirkondliku jäätmekava ja jäätmetekke vältimise programmiga kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artikliga 28 ning võimaluse korral asjaomase riikliku, piirkondliku või kohaliku ringmajanduse strateegiaga.

—

Meede on kooskõlas kestlike toodete ja jäätmehierarhia põhimõtetega, pidades esmatähtsaks jäätmetekke vältimist.

—

Meetmega tagatakse peamiste kasutatavate ressursside ressursitõhusus. Käsitletakse ressursside ebatõhusat (6) kasutamist, sealhulgas tagades toodete, hoonete ja varade tõhusa kasutamise ja vastupidavuse.

—

Meetmega tagatakse tõhus ja tulemuslik jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas ning tekkekohas sorteeritud osade saatmine korduskasutamiseks või ringlussevõtuks ettevalmistamisse.

Saastuse vältimine ja tõrje

—

Meede on kooskõlas olemasolevate ülemaailmsete, riiklike, piirkondlike või kohalike saastuse vähendamise kavadega.

—

Meede on kooskõlas sektori asjaomaste parima võimaliku tehnika (PVT) järeldustega või parima võimaliku tehnika viitedokumentidega (PVT-viitedokumendid) (7).

—

Rakendatakse ohtlike ainete (8) kasutamisele alternatiivseid lahendusi.

—

Meede on kooskõlas pestitsiidide säästva kasutamisega (9).

—

Meede on kooskõlas antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse parimate tavadega (10).

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

—

Meede järgib elupaikade direktiivis ja linnudirektiivis sätestatud leevendamishierarhiat (11) ja muid asjakohaseid nõudeid.

—

Läbi on viidud keskkonnamõju hindamine ja selle järeldused on rakendatud.

(1)  ELi ökomärgise kava on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 66/2010. Tooterühmade loetelu, mille jaoks ELi ökomärgise kriteeriumid on kehtestatud, on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/environment/ecolabel/products-groups-and-criteria.html.

(2)  I tüübi keskkonnamärgised on sätestatud standardis ISO 14024:2018.

(3)  Kättesaadavad aadressil: https://ec.europa.eu/environment/emas/emas_publications/sectoral_reference_documents_en.htm.

(4)  Euroopa Komisjon on kehtestanud ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid paljude tooterühmade jaoks: https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm.

(5)  Liikmesriike julgustatakse kasutama komisjoni suuniseid investeeringute kestlikkuse hindamise kohta InvestEU alusel, sealhulgas suuniseid taristu kliimakindluse tagamise kohta aastatel 2021–2027. Liikmesriikidel on siiski lubatud kohaldada oma kriteeriume ja näitajaid kestlikkuse hindamiseks, tingimusel et need põhinevad ELi kliimaeesmärkidel ning aitavad oluliselt kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088) tähenduses.

(6)  Vt käesolevate suuniste I lisa joonealust märkust 2.

(7)  Tõendavaid dokumente kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete direktiiv) kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste suhtes. Kättesaadavate PVT-järelduste ja PVT-viitedokumentide loeteluga saab tutvuda aadressil: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference.

(8)  See küsimus käsitleb tööstustegevusest tuleneva saastuse vältimist ja tõrjet. Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete direktiiv) artikli 3 punktis 18 on „ohtlikud ained“ määratletud järgmiselt: „ained või segud, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) artiklis 3“. Lisaks on tööstusheidete direktiivi artiklis 58 sätestatud: „[a]ined või segud, mis määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktsiivtoksilise toimega aineteks liigitatavate lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu kannavad või peavad kandma ohulauseid H340, H350, H350i, H360D või H360F, asendatakse võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete või segudega“.

(9)  Nagu on sätestatud säästva kasutamise direktiivis 2009/128/EÜ.

(10)  Nõukogu järeldused, mis käsitlevad järgmisi samme eesmärgi suunas muuta EL parimate antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse tavadega piirkonnaks (2019/C 214/01).

(11)  Kooskõlas elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikeid 3 ja 4 käsitlevate metoodiliste suunistega.

III LISA

Eritingimused põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kliimamuutuste leevendamise eesmärgile vastamiseks taaste- ja vastupidavusrahastu alusel meetmete puhul, mis on seotud maagaasil põhineva elektri- ja/või soojatootmisega ning sellega seonduva ülekande- ja jaotustaristuga

—

Maagaasil põhineva elektri- ja/või soojatootmisega seotud meetmeid võib erandkorras iga juhtumi puhul eraldi toetada liikmesriikides, kes seisavad silmitsi märkimisväärsete probleemidega CO2-mahukatelt energiaallikatelt üleminekul, tingimusel et see toetus aitaks saavutada ELi eesmärke vähendada CO2 heidet 2030. ja 2050. aastaks, kui:

—

meetmed on seotud tulevikukindla, paindliku ja tõhusa gaasiküttel elektritootmisega või gaasiküttel soojus- ja elektrienergia koostootmisega, mille kasvuhoonegaaside heitkogused on rajatise kogu majandusliku eluea jooksul alla 250 g CO2e/kWh;

või

—

meetmed on seotud tulevikukindla, paindliku ja tõhusa gaasiküttel elektritootmisega või gaasiküttel soojus- ja elektrienergia koostootmisega, mille puhul saab kasutada taastuvaid ja vähese CO2 heitega gaase ning:

—

taaste- ja vastupidavuskava sisaldab usaldusväärseid kavasid või kohustusi taastuvate ja vähese CO2 heitega gaaside kasutamise suurendamiseks; ning

—

selle tulemusena suletakse samal ajal vähemalt sama võimsusega märkimisväärselt CO2-mahukam elektrijaam ja/või soojuse tootmise rajatis (nt kivisüsi, pruunsüsi või nafta), mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heite märkimisväärse vähenemise; ning

—

asjaomane liikmesriik suudab tõendada, et tal on usaldusväärne kava taastuvenergia osakaalu suurendamiseks 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamisel; ning

—

taaste- ja vastupidavuskava sisaldab konkreetseid reforme ja investeeringuid taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks.

—

Kaugkütte- ja -jahutussüsteemide maagaasil põhinevate tootmisseadmetega seotud meetmeid võib erandkorras toetada, kui seade vastab tõhusa kaugkütte ja -jahutuse (nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41) süsteemide nõuetele ja käesoleva lisa esimeses taandes kirjeldatud maagaasipõhise sooja-/elektritootmise tingimustele.

—

Kaugkütte- ja -jahutusvõrkudega, mis saavad soojust/jahutust maagaasi kasutavatest rajatistest, seotud meetmeid võib erandkorras toetada, kui:

—

need on osa tõhusa kaugkütte ja -jahutuse (nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41) süsteemidest, mis saavad soojust/jahutust olemasolevatest rajatistest, mis vastavad esimeses taandes kirjeldatud maagaasipõhise sooja-/elektritootmise tingimustele;

või

—

investeeringud sooja-/elektritootmisrajatisse algavad kolme aasta jooksul pärast võrgu ajakohastamist, nende eesmärk on muuta kogu süsteem tõhusaks (nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41) ja need vastavad esimeses taandes kirjeldatud maagaasipõhise sooja-/elektritootmise tingimustele.

—

Gaaskütuste ülekande- ja jaotustaristuga seotud meetmeid võib toetada, kui need võimaldavad ehitamise ajal taastuvate ja vähese CO2 heitega gaaside transporti (ja/või ladustamist).

—

Maagaasil põhinevate katelde ja küttesüsteemidega (ja nendega seotud jaotustaristuga) seotud meetmeid võib erandkorras iga juhtumi puhul eraldi toetada, kui:

—

need on kas kooskõlas energiamärgistuse raammääruse (EL) 2017/1369 (1) artikli 7 lõikega 2 või paigaldatakse hoonetesse, mis on osa laiemast energiatõhususe või hoonete renoveerimise programmist kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi kohaste pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega, tuues kaasa energiatõhususe olulise paranemise, ning

—

vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet; ning

—

parandavad märkimisväärselt keskkonda (eelkõige saaste vähendamise tõttu) ja rahvatervist, eelkõige piirkondades, kus ületatakse või võidakse ületada direktiiviga 2008/50/EL kehtestatud ELi õhukvaliteedi standardeid, näiteks kivisöel või naftal põhinevate küttesüsteemide ja katelde asendamisel.

(1)  Energiamärgistuse raammääruse (EL) 2017/1369 artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriikide tehtavad soodustused peavad „olema suunatud kahele kõrgeimale märkimisväärselt hõivatud energiatõhususe klassile või nimetatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kõrgematele klassidele“. Küttekehade ja veesoojendite puhul ei kuulu fossiilkütusel töötavad tooted üldiselt nendesse klassidesse, välja arvatud gaasiküttel mikrokoostootmistooted.

IV LISA

Näiteid selle kohta, kuidas hinnata põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist

Selles punktis on esitatud mõningad näited hüpoteetiliste meetmete ja üldiste elementide kohta, mis võiksid moodustada osa põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamisest, kasutades punktis 3 kirjeldatud kontrollnimekirja kahte etappi. Need näited on esitatud, ilma et see piiraks üksikasjalikkuse taset või sisu, mida nõutakse meetme kirjelduses ja tegelikul põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamisel, mis tuleb taaste- ja vastupidavuskavas teha. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise hindamine, mida lõppkokkuvõttes nõutakse, sõltub iga meetme laadist ja omadustest ning seda ei saa käesolevas dokumendis ammendavalt käsitleda.

Näide 1. Olemasolevate hoonete energiatõhususe meetmed, sealhulgas kütte- ja jahutussüsteemide asendamine

Meetme kirjeldus

Investeeringud hoonete energiatõhususe ulatusliku renoveerimisprogrammi alusel, mis toovad kaasa energiatõhususe olulise paranemise ja mille eesmärk on olemasolevate elamute renoveerimine mitmesuguste energiatõhususe meetmete abil, sealhulgas soojustus, tõhusad aknad, kütte- ja jahutussüsteemide asendamine, haljaskatused ja taastuvenergia tootmise seadmete (nt fotoelektrilised päikesepaneelid) paigaldamine.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 1. osa

Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Jah

Ei

„Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine

X

 

 

Kliimamuutustega kohanemine

X

 

 

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju. Vee kvaliteedi säilitamise ja veestressiga seotud keskkonnaseisundi halvenemise ohte ei ole kindlaks tehtud, kuna sanitaartehnikat või vett tarbivaid seadmeid ei ole paigaldatud.

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

X

 

 

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje

X

 

 

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju. Hoonete renoveerimise programm ei puuduta hooneid, mis asuvad bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikes piirkondades (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses.


Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 2. osa

Küsimused

Ei

Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine. Kas meede toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite?

X

See meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud sekkumisvaldkonna 025 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 40 %.

Eeldatakse, et meede ei too kaasa märkimisväärset kasvuhoonegaaside heidet, sest:

—

Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks.

—

Renoveerimisprogrammiga on võimalik vähendada energiatarbimist, suurendada energiatõhusust, mis toob kaasa asjaomaste hoonete energiatõhususe olulise paranemise, ja vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet (vt meetme kirjeldust taaste- ja vastupidavuskava X. leheküljel ja järgmises punktis toodud kirjeldust). Meede aitab saavutada riiklikku eesmärki suurendada energiatõhusust aastas, nagu on sätestatud energiatõhususe direktiivis (2012/27/EL) ja riiklikult kindlaksmääratud panustes Pariisi kliimakokkuleppesse.

—

Meetmega vähendatakse märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet, st hinnanguliselt XX kt kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastas, mis vastab X %-le eluasemesektori riiklikust kasvuhoonegaaside heitest (vt taaste- ja vastupidavuskava X. leheküljel esitatud analüüs).

—

Renoveerimisprogramm hõlmab muu hulgas kivisöel/naftal põhinevate küttesüsteemide asendamist gaasil töötavate kondensatsioonikateldega.

—

Need katlad vastavad A-klassile, mis on madalam kui kaks kõige kõrgemat märkimisväärselt hõivatud energiatõhususe klassi selles liikmesriigis. Kaaluti väiksema CO2 heitega ja tõhusamaid alternatiive (eelkõige klassidesse A++ ja A+ kuuluvaid soojuspumpasid), kuid programmiga hõlmatud hoonete arhitektuuri tõttu ei saa ühiseid soojuspumpasid paigaldada ning A-klassi kuuluvad gaasikondensatsioonikatlad on tehnoloogiliselt kõige teostatavam alternatiiv.

—

Peale selle on investeeringud gaasikondensatsioonikateldesse osa laiemast hoonete energiatõhususe renoveerimise programmist, mis on kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi kohaste pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega ja toob kaasa energiatõhususe olulise paranemise.

—

Lisaks kõnealuste katelde paigaldamisele hõlmab meede ka fotoelektriliste päikesepaneelide paigaldamist hoonete renoveerimise osana.

—

Selleks et mitte takistada vähese CO2 heitega alternatiivide, eelkõige soojuspumpade kasutuselevõttu kogu liikmesriigis, kaasneb selle komponendi X reformiga (vt taaste- ja vastupidavuskava Y. lehekülg) kütuse suhtelise hinnakujunduse läbivaatamine.

Kliimamuutustega kohanemine. Kas meede põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist meetmele endale või inimestele, loodusele või varadele?

X

Füüsilisi kliimariske, mis võivad olla selle meetme puhul olulised, hinnati ohuanalüüsi osana, mis hõlmas praegust ja tulevast kliimat ning näitas, et sihtkliimavööndi hooneid võivad ohustada kuumalained. Meetme kohaselt peavad ettevõtjad tagama renoveeritud hoonete tehnosüsteemide optimeerimise, et pakkuda elanikele soojusmugavust isegi äärmuslikel temperatuuridel. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et meetme otsene ja esmane kaudne mõju terve selle kestuse jooksul oleks selle keskkonnaeesmärgi seisukohast märkimisväärselt negatiivne.

Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Kas meede eeldatavalt

i)

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

ii)

põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või

iii)

põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju?

X

Meetme kohaselt peavad hoonete renoveerimisega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massiosa) ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 viidatud looduslikud materjalid) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete tagasitäitmiseks, et kasutada jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.

Meede hõlmab paigaldatavate taastuvenergia tootmise seadmete tehnilisi kirjeldusi nende vastupidavuse, parandatavuse ja ringlussevõetavuse kohta, nagu on täpsustatud taaste- ja vastupidavuskava X. leheküljel. Eelkõige piiravad ettevõtjad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga. Hoonete projektid ja ehitustehnikad toetavad ringlust ja näitavad eelkõige, viidates standardile ISO 20887 või muudele standarditele hoonete demonteeritavuse või kohandatavuse hindamiseks, kuidas need on kavandatud nii, et need oleksid ressursitõhusamad, kohandatavad, paindlikud ja demonteeritavad, et võimaldada korduskasutamist ja ringlussevõttu.

Saastuse vältimine ja tõrje. Kas meede eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse?

X

Meede ei suurenda eeldatavalt märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse, kuna

—

Eelkõige naftapõhiste küttesüsteemide asendamine vähendab märkimisväärselt õhku eralduvaid saasteaineid ja parandab seejärel rahvatervist piirkonnas, kus ületatakse või tõenäoliselt ületatakse direktiiviga 2008/50/EL kehtestatud ELi õhukvaliteedi standardeid.

—

Nagu on kirjeldatud kliimamuutuste leevendamise eesmärgi põhjenduses, kaaluti käesoleva programmi raames väiksema mõjuga alternatiive, kuid need ei ole tehnoloogiliselt teostatavad. Lisaks sellele on paigaldatavate katelde eeldatav keskmine kasutusiga 12 aastat.

—

Renoveerimist teostavad ettevõtjad peavad tagama, et hoonete renoveerimisel kasutatavad ehitusdetailid ja -materjalid ei sisalda asbesti ega väga ohtlikke aineid, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisas esitatud autoriseerimisele kuuluvate ainete loetelu alusel.

—

Renoveerimist teostavad ettevõtjad peavad CEN/TS 16516 ja ISO 16000-3 või muu võrreldava standardse katsetamis- ja määramismeetodi kohase katsetamise korral tagama, et hoone renoveerimisel kasutatavatest ehitusdetailidest ja -materjalidest, mis võivad kokku puutuda kasutajatega, eraldub vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi materjali või detaili m3 kohta ning vähem kui 0,001 mg 1A ja 1B kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid materjali või detaili m3 kohta.

—

Ehitustööde müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks võetud meetmeid on kirjeldatud taaste- ja vastupidavuskava X. leheküljel.

Näide 2: jäätmekäitlus (ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemine)

Meetme kirjeldus

See meede on investeering, millega toetatakse ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtukohtade ehitamist. Täpsemalt sorteeritakse ja töödeldakse neis kohtades liigiti kogutud ohutute tahkete jäätmete vooge, sealhulgas jäätmeid, mis on tekkinud seoses taaste- ja vastupidavuskava hoonete renoveerimise komponendiga. Kõnealustes kohtades võetakse ohutud ja tahked jäätmed ringlusse teisese toorainena, kasutades mehaanilise ümbertöötluse protsessi. Meetme eesmärk on muuta rohkem kui 50 % liigiti kogutud, ohutute ja tahkete töödeldud jäätmete massist teiseseks toormeks, mis sobib esmaste ehitusmaterjalide asendamiseks.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 1. osa

Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Jah

Ei

„Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine

 

X

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud sekkumisvaldkonna 045a seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 100 %, kuna ringlussevõtukohtadele antava toetuse tehniline kirjeldus sõltub 50 % ümbertöötlusmäära saavutamisest. Meetme eesmärk ja sekkumisvaldkonna olemus toetavad otseselt kliimamuutuste leevendamise eesmärki.

Kliimamuutustega kohanemine

X

 

 

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju. Ei ole kindlaks tehtud vee kvaliteedi säilitamise ega veestressiga seotud keskkonnaseisundi halvenemise ohtu. Kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL jõuti keskkonnamõju hindamise protsessi sõelumisetapis järeldusele, et olulist mõju ei ole oodata. Töötlemist ootavad ladustatud ehitus- ja lammutusjäätmed peavad olema kaetud ja tegevuskohas tuleb kontrollida vee maasseimbumist, et töödeldud jäätmetest pärinevad saasteained ei uhtuks vihma korral kohalikku põhjaveekihti.

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

 

X

Meede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud sekkumisvaldkonna 045a seisukohast keskkonnakoefitsiendiga 100 %, kuna ringlussevõtukohtadele antava toetuse tehniline kirjeldus sõltub 50 % ümbertöötlusmäära saavutamisest. Meetme eesmärk ja sekkumisvaldkonna olemus toetavad otseselt ringmajanduse eesmärki. Meede on kooskõlas [riikliku/piirkondliku/kohaliku] jäätmekavaga.

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju. Kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL jõuti keskkonnamõju hindamise protsessi sõelumisetapis järeldusele, et ringlussevõtukoha ehitamise ja tegevuse (jäätmete sortimise ja jäätmekäitluse) ajal müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks võetavate meetmete põhjal ei ole olulist mõju oodata. Meetmest toetatavates ringlussevõtukohtades kohaldatakse parimat võimalikku tehnikat, mida on kirjeldatud jäätmekäitlustööstuse parimat võimalikku tehnikat käsitlevas viitedokumendis. Ehitustööde müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks võetavaid meetmeid on kirjeldatud taaste- ja vastupidavuskava X. leheküljel.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju. Tegevus ei toimu elurikkuse seisukohast tundlikes piirkondades (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) ega nende läheduses. Kooskõlas direktiividega 2011/92/EL ja 92/43/EMÜ jõuti keskkonnamõju hindamise protsessi sõelumisetapis järeldusele, et olulist mõju ei ole oodata.


Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 2. osa

Küsimused

Ei

Sisuline põhjendus

Kliimamuutustega kohanemine. Kas meede eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist meetmele endale või inimestele, loodusele või varadele?

X

Kuna meede on seotud kahe ringlussevõtukoha ehitamisega üleujutusohtlike piirkondade lähedusse ja nende eeldatav kasutusiga on pikem kui 10 aastat, on tehtud põhjalik kliimariski ja haavatavuse hindamine, kasutades kõrgresolutsiooniga tipptasemel kliimaprognoose mitmesuguste tulevikustsenaariumide puhul, mis vastavad ringlussevõtukohtade eeldatavale kasutuseale. Hindamise järeldusi on võetud arvesse meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Lisaks täpsustatakse meetmega ettevõtjate kohustust töötada välja kava kohanemislahenduste rakendamiseks, et vähendada ringlussevõtukohale avalduvaid olulisi füüsilisi kliimariske (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X). Kohustus hõlmab ka seda, et kohanemislahendused ei tohi avaldada negatiivset mõju teiste inimeste, looduse, varade ja muu majandustegevuse kohanemispüüdlustele ega nende vastupidavusele füüsiliste kliimariskide suhtes ning et need peavad olema kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemispüüdlustega.

Näide 3: jäätmepõletustehased (näide põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ mittevastavusest)

Meetme kirjeldus

See meede on investeering, millega toetatakse uute jäätmepõletustehaste ehitamist, et suurendada riigi olemasolevat põletusvõimsust. Meetme eesmärk on vähendada tahkete tavaolmejäätmete prügilasse ladestamist ja toota jäätmete põletamisega energiat (jäätmete energiakasutuse).

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 1. osa

Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Jah

Ei

„Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine

X

 

 

Kliimamuutustega kohanemine

X

 

 

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

 

X

Sellel konkreetsel juhul, võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju. On tõendeid, et meede ei põhjusta vee kvaliteedi säilitamise ega veestressiga seotud keskkonnaseisundi halvenemise ohtu vastavalt veepoliitika raamdirektiivile (2000/60/EÜ). Kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL jõuti keskkonnamõju hindamise protsessi sõelumisetapis järeldusele, et olulist mõju ei ole oodata.

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

X

 

 

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje

X

 

 

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

X

 

 


Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 2. osa

Küsimused

Ei

Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine. Kas meede toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite?

X

Meetmest toetatavate tehaste eesmärk on minimeerida fossiilset päritolu CO2 heidet. See on tagatud ainult biomassist koosneva (mitte fossiilse) materjali põletamisega. See on põhjendatud (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X) ja lisatud komponendiga Y seotud asjaomastesse eesmärkidesse.

Igas tehases on kehtestatud (eelkõige töötlemiseks ette nähtud ladustatud jäätmetest tulenevate) kasvuhoonegaaside lekke seire kava, mis kajastub meetme ülesehituses taaste- ja vastupidavuskava X. leheküljel.

Kliimamuutustega kohanemine. Kas meede eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist meetmele endale või inimestele, loodusele või varadele?

X

Kuna meetmest toetatavad kolm jäätmepõletustehast asuvad maalihkeohtlike piirkondade lähedal ja nende eeldatav kasutusiga on 25–30 aastat, on tehtud põhjalik kliimariski ja haavatavuse hindamine, kasutades kõrgresolutsiooniga tipptasemel kliimaprognoose mitmesuguste tulevikustsenaariumide puhul, mis vastavad tehaste eeldatavale kasutuseale. Hindamise järeldusi on võetud arvesse meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Lisaks täpsustatakse meetmega ettevõtjate kohustust töötada välja kava kohanemislahenduste rakendamiseks, et vähendada jäätmepõletustehastele avalduvaid olulisi füüsilisi kliimariske (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X). Kohustus hõlmab ka seda, et kohanemislahendused ei tohi avaldada negatiivset mõju teiste inimeste, looduse, varade ja muu majandustegevuse kohanemispüüdlustele ega nende vastupidavusele füüsiliste kliimariskide suhtes ning et need peavad olema kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemispüüdlustega.

Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Kas meede eeldatavalt

i)

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

ii)

põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või

iii)

põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju?

Näide põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ mittevastavusest

Ehkki selle meetme eesmärk on muu hulgas vältida ringlussevõetamatute põlevjäätmete prügilatesse ladestamist, leiab komisjon tõenäoliselt, et see meede „suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamist“ järgmistel põhjustel.

Riigi olemasoleva jäätmepõletusvõimsuse suurendamise eesmärgil uute jäätmepõletustehaste ehitamine suurendab märkimisväärselt muude kui ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamist. Seetõttu on see otseses vastuolus taksonoomiamääruse artikli 17 lõike 1 punkti d alapunktiga ii („Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine“).

Meede takistab olemasolevate parema keskkonnatoime ja väikese mõjuga alternatiivide (nt korduskasutus, ringlussevõtt) väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning võib tuua kaasa sõltuvuse suure mõjuga varadest, võttes arvesse nende kasutusiga ja võimsust. Suurt kogust tavajäätmeid (eristamata ringlussevõetavaid ja ringlussevõetamatuid jäätmeid) võidaks kasutada lähteainena, mis takistaks ringlussevõetavate jäätmete puhul jäätmehierarhias kõrgemal asetsevat töötlemist, sealhulgas ringlussevõttu. See kahjustaks riiklike/piirkondlike ringlussevõtu eesmärkide saavutamist ning muudetud jäätmete raamdirektiivi kohaselt vastu võetud riikliku/piirkondliku/kohaliku jäätmekava täitmist.

Saastuse vältimine ja tõrje. Kas meede eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse?

X

Meetme kohaselt peavad toetust saavad tehased kohaldama parimat võimalikku tehnikat, mis on sätestatud jäätmete põletamise parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2010). See tagatakse meetme ülesehitusega (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Meetmest toetatavad tehased on saanud asjakohase keskkonnaloa ning meede hõlmab keskkonnamõju leevendamist ja seiret, mis põhineb ehitus- ja hooldustööde ning käitamise ajal müra taseme, tolmu ja muude saasteainete heite vähendamiseks ja kontrollimiseks võetavatel meetmetel (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Kas meede eeldatavalt

i)

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii)

kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust?

X

Direktiivi 2011/92/EL kohane keskkonnamõju hindamine või sõelumine on lõpule viidud ning on rakendatud/rakendatakse keskkonnakaitselisi leevendusmeetmeid, mis kajastuvad komponendi Y meetme X vahe-eesmärkides ja sihtides (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Jäätmepõletustehaseid ei ehitata elurikkuse seisukohast tundlikesse piirkondadesse (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) ega nende lähedusse.

Näide 4: transporditaristu (maanteed)

Meetme kirjeldus

Meede koosneks investeeringutest kahe allmeetme raames:

—

TEN-T põhivõrgu osaks oleva uue maantee ehitamine, mille eesmärk on: i) ühendada liikmesriigi ääreala paremini ülejäänud riigiga ja ii) parandada liiklusohutust;

—

elektrilaadimispunktide (üks laadimispunkt kümne sõiduki kohta) ja vesinikutanklate (üks tankla iga X km kohta) ehitamine uue maantee äärde.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 1. osa

Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Jah

Ei

„Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine

Uue maantee ehitamine

X

 

 

Laadimis- ja tankimistaristu ehitamine

 

X

See allmeede on rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud sekkumisvaldkonna 077 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 100 %.

Lisaks edendab elektrilaadimis- ja vesinikutankimistaristu (mis põhineb elektrolüüsiseadmetes toodetaval saastevabal vesinikul) elektrifitseerimist ja sellisena võib seda pidada vajalikuks investeeringuks, et võimaldada üleminekut tõhusale kliimaneutraalsele majandusele. Riiklikul tasandil taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamise põhjendused ja tõendid on esitatud taaste- ja vastupidavuskava komponendis X lehekülgedel Y–Z.

Kliimamuutustega kohanemine

X

 

 

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

X

 

 

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

X

 

 

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje

X

 

 

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

X

 

 

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 2. osa

Küsimused

Ei

Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine. Kas meede toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite?

X

(Ainult seoses uue maantee ehitamise allmeetmega)

Meede ei too eeldatavalt kaasa märkimisväärset kasvuhoonegaaside heidet, kuna uus maantee moodustab osa terviklikust transpordikavast,  (1) mille eesmärk on vähendada transpordi CO2 heidet vastavalt 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidele. See tuleneb eelkõige järgmistest kaasnevatest meetmetest:

—

maanteeinvesteeringu ühendamine elektrilaadimis- ja vesinikutankimistaristuga;

—

selle komponendi reform X (lk Y–Z), millega kehtestatakse teemaksud nii sellele kui ka teistele maanteedele;

—

selle komponendi reform Y (lk Y–Z), millega suurendatakse tavakütuste maksustamist;

—

selle komponendi reform Z (lk Y–Z), millega nähakse ette stiimulid heiteta sõidukite ostmise soodustamiseks;

—

selle komponendi meetmed XX ja XY (lk Y–Z), millega toetatakse üleminekut raudtee- ja/või siseveetranspordile.

Kliimamuutustega kohanemine. Kas meede eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist meetmele endale või inimestele, loodusele või varadele?

X

Kuna meede on seotud maantee ning sellega seotud laadimis- ja tankimistaristu ehitamisega kuumastressile ja temperatuurikõikumistele altisse piirkonda ning varade eeldatav kasutusiga on pikem kui 10 aastat, on tehtud kliimariski ja haavatavuse hindamine, kasutades kliimaprognoose mitmesuguste tulevikustsenaariumide puhul, mis vastavad varade eeldatavale kasutuseale. Eelkõige analüüsiti üleujutusriski ja tehti kindlaks kaks maanteelõiku, kus on vaja rakendada konkreetseid kohanemislahendusi. Erilist tähelepanu on pööratud tundlikele elementidele, nagu sillad ja tunnelid. Hindamise järeldusi on võetud arvesse meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Lisaks täpsustatakse meetmega ettevõtjate kohustust töötada välja kava kohanemislahenduste rakendamiseks, et vähendada maanteele ning sellega seotud laadimis- ja tankimistaristule avalduvaid olulisi füüsilisi kliimariske (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X). Kohustus hõlmab ka seda, et kohanemislahendused ei tohi avaldada negatiivset mõju teiste inimeste, looduse, varade ja muu majandustegevuse kohanemispüüdlustele või nende vastupidavusele füüsiliste kliimariskide suhtes ning et need peavad olema kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemispüüdlustega.

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse. Kas meede eeldatavalt kahjustab

i)

veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või

ii)

mereala head keskkonnaseisundit?

X

Kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL tehti teede ehitamise ning sellega seotud laadimis- ja tankimistaristu paigaldamise keskkonnamõju hindamine. Võetakse keskkonna kaitseks vajalikud leevendusmeetmed, mis kajastub meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X). Keskkonnamõju hindamine hõlmas veele avaldatava mõju hindamist kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ ning kindlakstehtud riske on käsitletud meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Vee kvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise ohud tehakse kindlaks ja neid käsitletakse kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) nõuetega ning veemajanduskavaga, mis on välja töötatud potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) jaoks, konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Kas meede eeldatavalt

i)

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

ii)

põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või

iii)

põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju?

X

Meetme kohaselt peavad teedeehitusega tegelevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % tee ning sellega seotud laadimis- ja tankimistaristu ehitamisel kohapeal tekkinud mitteohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete (v.a komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslikud materjalid) massist valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamine tagasitäitena muude materjalide asemel, vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.

Käitajad piiravad ehitamise ajal jäätmeteket kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide selektiivse eemaldamise teel, kasutades olemasolevaid ehitusjäätmete sortimissüsteeme.

Saastuse vältimine ja tõrje. Kas meede eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse?

X

Meede eeldatavalt ei suurenda õhusaasteainete heidet märkimisväärselt, kuna see on osa terviklikust transpordikavast ja kooskõlas riikliku õhusaaste kontrolli programmiga. See tuleneb eelkõige järgmistest kaasnevatest meetmetest:

—

maanteeinvesteeringu ühendamine elektrilaadimis- ja vesinikutankimistaristuga;

—

selle komponendi reform X (lk Y–Z), millega kehtestatakse teemaksud nii sellele kui ka teistele maanteedele;

—

selle komponendi reform Y (lk Y–Z), millega suurendatakse tavakütuste maksustamist;

—

selle komponendi reform Z (lk Y–Z), millega nähakse ette stiimulid heiteta sõidukite ostmise soodustamiseks;

—

selle komponendi meetmed XX ja XY (lk Y–Z, millega toetatakse üleminekut raudtee- ja/või siseveetranspordile.

Lisaks vähendatakse teekasutusest ning teega seotud laadimis- ja tankimistaristust tulenevat müra ja vibratsiooni direktiivile 2002/49/EÜ vastavate müratõkkeseinte ehitamisega.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Kas meede eeldatavalt

i)

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii)

kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust?

X

Kooskõlas direktiividega 2011/92/EL ja 92/43/EMÜ tehti teede ning sellega seotud laadimis- ja tankimistaristu ehitamise keskkonnamõju hindamine. Maa killustumise ja seisundi halvenemise vähendamiseks vajalikud leevendusmeetmed, eelkõige rohelised koridorid ja muud elupaikade ühendamise meetmed, samuti direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud asjaomased kaitsealused loomaliigid põhinevad kehtestatud kaitse-eesmärkidel ja need on ellu viidud, mis kajastub meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Näide 5: autode lammutamise kava (näide põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ mittevastavusest)

Meetme kirjeldus

Meetme näol on tegu lammutuskavaga praegu kasutusel olevate sisepõlemismootoriga autode asendamiseks tõhusamatega, millel on samuti (diisli või bensiini põletamisel põhinev) sisepõlemismootor. Stiimul seisneb ühtses toetuses lammutatud ja soetatud auto kohta, kuid võib esineda ka keerulisemal kujul (maksuvähendusena).

Meetme eesmärk on asendada vanemad, saastavamad sõidukid uuemate ja seega vähem saastavate sõidukitega. Selle näite puhul eeldatakse, et kõnealune kava nõuab ainult üleminekut uue põlvkonna tootele (näiteks Euro-standardi järgmine tase) sama tehnoloogia raames.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 1. osa

Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Jah

Ei

„Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine

X

 

 

Kliimamuutustega kohanemine

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju.

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju.

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

X

 

 

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje

X

 

 

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju.


Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 2. osa

Küsimused

Ei

Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine. Kas meede toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite?

Näide põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ mittevastavusest

Sisepõlemismootoriga autodes tekib CO2 (ning kübemeheide, NO, lenduvad orgaanilised ühendid ja mitmesugused muud ohtlikud õhusaasteained, sealhulgas benseen). Kliimamuutuste leevendamise seisukohast vähendaks uute autode soetamine (vanade asendamiseks) küll heitekoguseid, aga tooks siiski kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite (2018. aastal oli ELis ja Islandil registreeritud uute sõiduautode laborikatsetes mõõdetud keskmine CO2 heide 120,8 g CO2 kilomeetri kohta).

Komisjon lükkaks tõenäoliselt tagasi väite, et uue põlvkonna diisel- või bensiinimootoriga autod on sektoris parim olemasolev alternatiiv ja seetõttu ei ole investeering põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ vastuolus. Elektriautod on kliimamuutuste leevendamise seisukohast parem sektoris olemas olev alternatiiv, mille keskkonnatoime on parem (st olelusringi jooksul tekkiv heide on väiksem).

Seetõttu leiaks komisjon tõenäoliselt, et lammutuskava kahjustaks oluliselt kliimamuutuste leevendamist.

Ringmajandus ja jäätmekäitlus. Kas meede eeldatavalt

i)

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

ii)

põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või

iii)

põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju?

X

Kooskõlas jäätmehierarhiaga on kehtestatud meetmed jäätmete käitlemiseks nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukipargi olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutuse ja ringlussevõtu teel. Arvesse võetakse tootmise mõju ning kavaga ei soodustata kasutuskõlblike sõidukite enneaegset lammutamist. Eelkõige nõutakse kavas, et lammutatavat autot töödeldaks vastavalt romusõidukite direktiivile (2000/53/EÜ) tegevusloaga töötlemiskojas, mida tõendab kavas osalemiseks nõutav tõend.

Lisaks kaasneb meetmega tegevus, mis edendab autoosade kogumist tegevusloaga töötlemiskodade poolt nende lõplikuks korduskasutamiseks ja taastamiseks.

Saastuse vältimine ja tõrje. Kas meede eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete (2) heidet õhku, vette või pinnasesse?

Näide põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ mittevastavusest

Sisepõlemismootoriga autod paiskavad õhku muu hulgas süsinikmonooksiidi (CO), tahkeid osakesi, lämmastikoksiide (NOx) ja põlemata jäänud süsivesinikke. Võttes arvesse üldisi tavasid ja regulatiivseid nõudeid selles tööstussektoris,  (3) ei leiaks komisjon tõenäoliselt sarnastel kaalutlustel, mis on esitatud kliimamuutuste leevendamist käsitlevas punktis, et meetmega ei suurendata õhusaasteainete heidet märkimisväärselt.

Näide 6: maa niisutamine

Meetme kirjeldus

Meetmega nähakse eelkõige ette investeeringud piirkonnas X juba rajatud ja kasutuses olevasse niisutussüsteemi, et rakendada tõhusamaid niisutusmeetodeid ja edendada taaskasutatava heitvee ohutut kasutamist. Eesmärk on kompenseerida põuast tingitud veenappust mullas ja aidata seega kaasa kliimamuutustega kohanemisele, eelkõige põllumajanduskultuuride seisukohast. Meetmega kaasneb kestlikumate põllumajandustavade, eelkõige säästvamate ja tõhusamate niisutussüsteemide ja looduslike veesäilitusviiside kasutamise, ning väiksema veevajadusega põllukultuuridele ja majandamistavadele ülemineku ning kestlikumate väetamistavade edendamine ja toetamine.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 1. osa

Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik meetme põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast.

Jah

Ei

„Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju. See on tagatud, kuna uus süsteem/seadmed on energiatõhus(ad) ja seega ei suurene absoluutsed heitkogused hoolimata niisutatud ala mõõdukast laiendamisest ja/või kuna seadmete tööks vajalik elekter saadakse tuule- või päikeseenergiast.

Niisutamine võib kaudselt hõlbustada selliste põllumajandustavade kasutamise jätkamist, mis ohustavad põllumajandusmaa funktsiooni süsiniku sidujana või muudavad selle isegi netoheiteallikaks. Kestlikumate põllumajandustavade mõttekas edendamine ja toetamine meetme osana viitab sellele, et olukord kõnealuses küsimuses ei halvene, ning peaks viima olukorra paranemiseni.

Kliimamuutustega kohanemine

X

 

 

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

X

 

 

Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt

 

X

Võttes arvesse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju meetme kogu kestuse jooksul, on meetmest toetataval tegevusel sellele keskkonnaeesmärgile ebaoluline prognoositav mõju. Meede ei too kaasa olulist ebatõhusust ressursside kasutamisel ega jäätmetekke suurenemist.

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje

X

 

 

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

X

 

 


Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kontrollnimekirja 2. osa

Küsimused

Ei

Sisuline põhjendus

Kliimamuutustega kohanemine. Kas meede eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist meetmele endale või inimestele, loodusele või varadele?

X

Meede eeldatavalt ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist järgmistel põhjustel.

—

Meetme põhiosa aitab piiratud määral suurendada kliimamuutuste mõjule vastupanu võimet lühiajalises perspektiivis, kuna see parandab niisutust, suurendamata veevõttu. Selline positiivne panus on võimalik ainult juhul, kui mõjutatud veekogude praegune ja prognoositav seisund on hea (või kui usaldusväärsete prognooside kohaselt ei halvene nende seisund eeldatavalt halvemaks kui hea). Vastupidisel juhul ei oleks veevõtumäär kestlik ja investeering ei vastaks kliimamuutustega kohanemise meetme tingimustele (ja oleks piiripealne kohanemist mittesoodustav meede), isegi kui see ei muudaks lähteolukorda halvemaks, kuna see pikendaks oma olemuselt mittekestliku struktuuri eluiga. Meede on põhimõtteliselt rahastamiskõlblik taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisas nimetatud sekkumisvaldkonna 040 seisukohast kliimamuutuste koefitsiendiga 40 %, kuna tegemist on veemajandusmeetmega, mille eesmärk on ohjata veenappust, mida süvendavad kliimaga seotud riskid, st põuad.

—

Kestlike põllumajandustavade ja looduslike veesäilitusviiside edendamine sobiks seevastu sekkumisvaldkonda 037, toetades otseselt kliimamuutustega kohanemise eesmärki. Selleks et kogu meede vastaks sekkumisvaldkonna 037 tingimustele, peaks viimane olema domineeriv või vähemalt piisavalt veenev suuruse, ulatuse ja üksikasjalikkuse poolest.

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse. Kas meede eeldatavalt kahjustab

i)

veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või

ii)

mereala head keskkonnaseisundit?

X

Meede eeldatavalt ei kahjusta vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset. Meetme eesmärk on parandada veevarude kestlikku kasutamist, eelkõige järgmiselt:

—

toetada põllumajandustootjate üleminekut väiksema veevajadusega põllukultuuridele ja majandamistavadele; toetada põllumajandustootjaid selliste meetmete rakendamisel, millega suurendatakse mulla veesäilitusvõimet ja veevarude hoidmist põllumajandusettevõtte tasandil;

—

rajada niisutussüsteem, mis võimaldab vee taaskasutamist kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga ega suurenda veevõttu. Meede hõlmab investeeringuid taristusse, mis võimaldab taaskasutatava heitvee ohutut kasutamist põllumajanduslikel eesmärkidel. Tänu kõnealusele investeeringule on võimalik kasutada puhastatud asulareovett lähedal asuvate põldude niisutamiseks ja valmistuda vee taaskasutuse miinimumnõudeid käsitleva uue määruse (EL/2020/741) kohaldamiseks;

—

investeerida säästvamasse ja tõhusamasse niisutussüsteemi, mis võtab vähem vett, näiteks kohtniisutus. Samal ajal vähendab see toitainete lekkimist põhjavette ja lähedalasuvatesse siseveekogudesse;

—

kui tegevus hõlmab veevõttu, on asjaomane asutus andnud veevõtuloa, milles on täpsustatud tingimused seisundi halvenemise vältimiseks ja selle tagamiseks, et mõjutatud veekogu(mi)d saavutavad hiljemalt 2027. aastaks hea kvantitatiivse seisundi (põhjavee puhul) või hea ökoloogilise seisundi või potentsiaali (pinnavee puhul) kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega;

—

tehtud on keskkonnamõju hindamine kooskõlas keskkonnamõju hindamise direktiiviga ning kõik vajalikud leevendusmeetmed on kindlaks tehtud ja kajastuvad meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X).

Saastuse vältimine ja tõrje. Kas meede eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse?

X

Meede ei suurenda eeldatavalt märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse, kuna

—

kasutatakse väga energiatõhusaid või puhtaist energiaallikaist pärit elektri jõul töötavaid seadmeid;

—

tõhusamate niisutussüsteemide paigaldamisega (selgitatud eespool) vähendatakse toitainete väljavoolu põllumajandusest;

—

toetatakse põllumajandustootjate üleminekut väiksema veevajadusega põllukultuuridele ja majandamistavadele ning vee kättesaadavus põllumajandusettevõtte tasandil suureneb, mille tulemusena kasutatakse niisutamiseks vähem vett;

—

toetatakse kestlikke põllumajandustavasid, mis omakorda eeldavad väiksemat pestitsiidikasutust ning aitavad seeläbi vähendada vee- ja pinnasesaastet.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Kas meede eeldatavalt

i)

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii)

kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust?

X

Meetmel ei ole kahjulikku mõju elurikkusele ega ökosüsteemidele, sest

—

selle meetmega hõlmatud niisutusprojektid ei asu kaitsealadel või need ei avalda sellistele aladele negatiivset mõju, pidades silmas nende alade kaitse-eesmärke. Igasugust liikide häirimist või negatiivset mõju elupaikadele väljaspool kõnealuseid alasid välditakse nii ehitus- kui ka käitusetapis vajalike ennetus- ja leevendusmeetmetega, mis kajastuvad meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X);

—

tehtud on keskkonnamõju hindamine kooskõlas keskkonnamõju hindamise direktiiviga ning kõik vajalikud leevendusmeetmed on kindlaks tehtud ja kajastuvad meetme ülesehituses (vt taaste- ja vastupidavuskava lk X);

—

see vastab elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi nõuetele; meedet hinnati elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt (käesoleval juhul osana keskkonnamõju hindamise menetlusest) ning jõuti järeldusele, et oluline mõju Natura 2000 aladele on välistatud;

—

kestlike põllumajandustavade toetamisega eeldab see omakorda väiksemat pestitsiidikasutust, leevendades seega negatiivset mõju elurikkusele (putukad, linnud, mullaorganismid), ning võib hõlmata põllukultuuride suuremat mitmekesisust, toetades nii ka elurikkust.

(1)  (1) Või kui puudub terviklik säästva transpordi kava, ilmneb projekti tasandil tehtud konkreetsest kulude-tulude analüüsist, et projekt ise vähendab / ei suurenda kasvuhoonegaaside heidet kogu oma olelusringi jooksul.

(2)  Saasteaine on õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine, vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda.

(3)  Koostis on bensiini- ja diiselmootorite puhul erinev. Euro 5 ja Euro 6 standardeid käsitleva määrusega (EÜ) nr 715/2007 on reguleeritud saasteainete, eelkõige lämmastikoksiidide (NOx, st NO ja NO2 heide kokku) heite piirnormiks autodel kehtestatud 80 mg/km.