EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.6.2021
COM(2021) 330 final
2018/0250(COD)
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufond
2018/0250 (COD)
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta järgmise õigusakti vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufond
1.Taust
|
Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev
|
13. juuni 2018 |
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: |
17. oktoober 2018 |
|
Euroopa Parlamendi seisukoha kuupäev, esimene lugemine: |
13. märts 2019 |
|
Nõukogu osalise üldise lähenemisviisi vastuvõtmise kuupäev: |
7. juuni 2019 |
|
Nõukogu üldise lähenemisviisi vastuvõtmise kuupäev: |
12. oktoober 2020 |
|
Viienda kolmepoolse kohtumise kuupäev, mil saavutati esialgne poliitiline kokkulepe peamistes poliitilistes küsimustes: |
10. detsember 2020 |
|
Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev: |
14. juuni 2021 |
2.Komisjoni ettepaneku eesmärk
Komisjon esitas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames ettepaneku uuendatud ja tugevdatud Sisejulgeolekufondi kohta, et aidata kaasa julgeoleku kõrge taseme tagamisele ELis. Ettepaneku eesmärk oli suurendada liidu üldist sisejulgeoleku eelarvet.
Fond tunnistab ja võtab arvesse asjaolu, et sisejulgeolekul on olemuslikult piiriülene mõõde ning et ELi tasandil on vaja jõulist ja kooskõlastatud reageerimist. Fondi eesmärk on suurendada julgeolekut ELis, eelkõige terrorismi, radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse ennetamise ja nende vastu võitlemise, kuriteoohvrite abistamise ja kaitsmise ning julgeolekuga seotud intsidentideks, ohtudeks ja kriisideks valmisoleku, nende eest kaitsmise ja nende ohjamise kaudu.
Nagu eelmisel programmitöö perioodil kindlaks tehti, oli eelmise fondi haldamisel vaja suuremat paindlikkust, et selle eesmärke paremini toetada. Ettepanek uue fondi kohta võimaldab sellist paindlikkust, tagades samas, et rahastamine suunatakse liidu prioriteetidele ja meetmetele, millel on liidu jaoks märkimisväärne lisaväärtus. Seepärast tehti muutuvate tegevusprobleemide ja prioriteetidega tegelemiseks ettepanek luua uued mehhanismid vahendite eraldamiseks eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames.
3.Märkused nõukogu seisukoha kohta
Seisukoht, mille nõukogu võttis vastu esimesel lugemisel, väljendab täielikult Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 10. detsembri 2020. aasta kohtumisel saavutatud poliitilist kokkulepet. Kokkuleppe põhipunktid olid järgmised.
Eesmärgid ja luurekoostöö põhjendus. Lepiti kokku, et uue neljanda erieesmärgi (luurekoostöö) asemel lisatakse põhjendus.
Eelarve. Rahastamispakett oli jooksevhindades 1,9 miljardit eurot ja see oli vastavuses 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud summadega. Temaatilise rahastu osa kogu rahastamispaketist vähendati 40 %-lt 30 %-le. Lisaks säilitati komisjoni ettepanek, milles käsitletakse täiendava rahastamise saamise tingimusi vahekokkuvõtte tegemise etapis. Ettepaneku kohaselt peab liikmesriik esitama maksetaotlused, mis hõlmavad vähemalt 10 % tema programmi esialgsest eraldisest, et saada programmi jaoks vahekokkuvõtte tegemise raames täiendavat toetust.
Minimaalsed protsendimäärad. Erieesmärkidele eraldatavate vahendite minimaalsed protsendimäärad on:
(a)vähemalt 10 % liikmesriikide programmidele ette nähtud vahenditest eraldatakse teabevahetuse erieesmärgi jaoks;
(b)vähemalt 10 % liikmesriikide programmidele ette nähtud vahenditest eraldatakse operatiivkoostöö erieesmärgi jaoks.
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid oma programmides rahastamise miinimummääradest kõrvale kalduda.
Toetuse kohaldamisala. Fondist abi saamise tingimustele vastavaid meetmeid, mis on loetletud Sisejulgeolekufondi III lisas, hallatakse järgmiselt:
(a)III lisa jääb liikmesriikide koostatud programmide jaoks avatud loeteluks;
(b)temaatilise rahastu programmide puhul jääb III lisa avatud loeteluks. See kokkulepe nägi ette paindlikkuse seoses võetavate meetmetega, kuna komisjon ei piirdu III lisas loetletud meetmetega, vaid tal on võimalus võtta ulatuslikumaid meetmeid uute esilekerkivate julgeolekuohtudega tegelemiseks.
Kolmandad riigid ja fondi välismõõde. Kokkulepe saavutati järgmistel alustel:
(a)täiendavad kaitsemeetmed, mida kohaldatakse kolmandates riikides ja nendega seoses võetavate meetmete suhtes (nt liikmesriikide projektid kolmandates riikides või nendega seotud projektid vajavad komisjoni eelnevat heakskiitu ning kolmandates riikides asutatud rahastamiskõlblikud üksused võivad saada toetust ainult juhul, kui nad kuuluvad konsortsiumi, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriigis asutatud üksus);
(b)lisatud sätted, millega rõhutatakse fondi olemust ja seda, et kuigi meetmed kolmandates riikides või nendega seoses on endiselt võimalikud, peavad programmid eelkõige teenima liidu sisepoliitika huve.
Detsentraliseeritud asutuste rahastamine. Erandina võivad detsentraliseeritud asutused olla rahastamiskõlblikud liidu meetmete raames, kui sellised meetmed kuuluvad nende pädevusse ja neid ei kaeta asutuste eelarvesse makstavast liidu toetusest.
Rakendusaktide vastuvõtmise menetlused. Temaatilise rahastu tööprogrammid, mis võetakse vastu rakendusaktidega kontrollimenetluse kohaselt (koos arvamuse esitamata jätmise klausliga). Erakorralise abi puhul võeti kasutusele kiirem menetlus, mis võimaldab kasutada viivitamata kohaldatavaid rakendusakte. Iga-aastase tulemusaruande vorm võetakse vastu rakendusaktiga, mille suhtes kohaldatakse nõuandemenetlust.
Temaatiline rahastu. Komisjon annab aru temaatilise rahastu kasutamise ja jagunemise kohta selle komponentide vahel, sealhulgas kolmandates riikides või seoses kolmandate riikidega liidu meetmete raames antud toetuse kohta. Kui Euroopa Parlament esitab talle esitatud teabe põhjal soovitusi temaatilise rahastu raames toetatavate meetmete kohta, püüab komisjon neid soovitusi arvesse võtta.
Abikõlbmatud meetmed, mis peaksid olema abikõlblikud hädaolukordades. Jõuti kokkuleppele, et hädaolukorras on rahastamiskõlblikud üksnes meetmed, mille ulatus on piiratud avaliku korra säilitamisega riigi tasandil.
Tegevustoetus. Tegevustoetuseks lubatud eraldiste protsenti suurendati 20 %-ni (komisjoni ettepanekus oli see 10 %).
Seadmete, transpordivahendite ja julgeolekuga seotud rajatiste maksimaalne protsendimäär ning standardseadmete toetuskõlblikkus. Eraldiste osakaalu, mida liikmesriigid võivad kulutada seadmetele, transpordivahenditele ja julgeolekuga seotud rajatistele, tõsteti 35 %-le (komisjoni ettepanekus esitatud 15 %-lt). Samuti lepiti kokku, et standardseadmete, transpordivahendite ja julgeolekuga seotud rajatiste abikõlbmatuse kohta lisatakse ainult põhjendus, mitte artikkel.
Mitmeotstarbelised seadmed. Lepiti kokku, et fondist võib rahastada seadmeid, mida saab kasutada ka piirihalduse ja viisadega seotud eesmärkidel, tingimusel et nende peamine eesmärk on sisejulgeolek.
Rahvusvahelised organisatsioonid. Teksti lisati uued sätted rahvusvaheliste organisatsioonide auditi ja kontrolli kohta.
Tulemusnäitajad. V ja VIII lisas esitatud tulemus- ja väljundnäitajad ühtlustati.
Tagasiulatuvus. Lisati tagasiulatuvust käsitlevad sätted, et võtta arvesse asjaolu, et õigusakti ei võeta vastu enne 2020. aasta lõppu.
Üldiselt säilitatakse saavutatud kokkuleppega komisjoni esialgse ettepaneku eesmärgid, kuigi tõenäoliselt väiksema paindlikkuse ja lihtsustamisega, kui algselt kavandatud. Kokkulepe on sama ambitsioonikas kui algne ettepanek ja annab toimiva õigusliku aluse fondi eesmärkide elluviimiseks.
Viimasel kolmepoolsel poliitilisel kohtumisel 10. detsembril 2020 teatas komisjon, et ta on valmis nõustuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud elementidega üldise lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.
4.Järeldus
Komisjon nõustub nõukogu seisukohaga.