Kokkuvõte komisjoni otsusest,

11. juuni 2019,

millega tunnistatakse koondumine siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks

(Juhtum M.8713 – Tata Steel / ThyssenKrupp / JV)

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4228 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 24/12)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eelkõige selle artikli 8 lõikele 3, võttis komisjon 11. juunil 2019 vastu otsuse ühinemisjuhtumi kohta. Otsuse täisteksti (esialgne) mittekonfidentsiaalne versioon on juhtumi autentses keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil aadressil

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=2.

1.   OSALISED

(1)

Indias asutatud Tata Steel Limited (edaspidi „Tata“) on mitmekülgne ettevõtja, kelle tegevusalad on söe ja rauamaagi kaevandamine ning terasetoodete tootmine ja nende müük kogu maailmas. Tata toodab ka ferrosulameid ja nendega seotud mineraale, samuti mõningaid muid tooteid, näiteks põllumajandusseadmeid ja laagreid.

(2)

Saksamaal asutatud ThyssenKrupp AG (edaspidi „ThyssenKrupp“) on mitmekülgne tööstuskontsern, kes toodab süsiniklehtterasest tooteid ning tegeleb materjalide tarnimise, liftitehnoloogia, tööstuslahenduste ja komponenditehnoloogiaga.

2.   TEHING

(3)

25. septembril 2018 sai Euroopa Komisjon ühinemismääruse artiklile 4 vastava teatise, mille kohaselt Tata ja ThyssenKrupp omandavad uue ühisettevõtja (edaspidi „JV“) (2) üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses. Ettevõtjaid Tata ja ThyssenKrupp nimetatakse edaspidi „teatise esitanud osalised“ või „osalised“ ning kumbagi eraldi „osaline“. Teatatud tehingut nimetatakse edaspidi „tehing.

3.   MENETLUS

(4)

Esimese etapi uurimise järel leidis komisjon, et tehingu kokkusobivus siseturuga tekitab tõsiseid kahtlusi, ja võttis 30. oktoobril 2018 vastu otsuse algatada ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohane menetlus.

(5)

13. veebruaril 2019 võttis komisjon vastu vastuväited, milles väljendas esialgseid kahtlusi. Teatise esitanud osalised vastasid vastuväidetele 27. veebruaril 2019.

(6)

1. aprillil 2019 esitasid teatise esitanud osalised ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 kohased kohustused vastuväidetes nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks (edaspidi „1. aprilli 2019. aasta kohustused“).

(7)

2. aprillil 2019 algatas komisjon 1. aprilli 2019. aasta kohustuste turupõhisuse kontrolli.

(8)

23. aprillil 2019 esitasid teatise esitanud osalised muudetud kohustused (edaspidi „23. aprilli 2019. aasta muudetud kohustused“).

(9)

25. aprillil 2019 algatas komisjon 23. aprilli 2019. aasta muudetud kohustuste turupõhisuse kontrolli.

4.   KOKKUVÕTE

(10)

Komisjoni uurimise tulemusena ilmnes, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul, täpsemalt i) autotööstusele ette nähtud kuumtsingitud terasetoodete (edaspidi „autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras“) ning ii) pakendamiseks ette nähtud metallkattega ja lamineeritud terasetoodete tootmise ja tarnimise turul.

(11)

Teatise esitanud osaline esitas kohustused konkurentsiprobleemi lahendamiseks, kuid esitatud kohustused ei olnud konkurentsiprobleemide täielikuks ja püsivaks lahendamiseks piisavad või sobivad.

(12)

Seetõttu tunnistas komisjon tehingu ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 ja artikli 8 lõike 3 ning EMP lepingu artikli 57 kohaselt siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks.

5.   SELETUSKIRI

5.1.   Asjaomased tooteturud

(13)

Artikli 8 lõike 3 kohane otsus käsitleb i) autotööstusele ette nähtud kuumtsingitud terasetoodete (edaspidi „autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras“) ja ii) pakendamiseks ette nähtud metallkattega ja lamineeritud terasetoodete tootmist ja tarnimist.

(14)

Autotööstuses kasutatavkuumtsingitud teras on kuumtsingitud süsiniklehtteras, mida tarnitakse autotööstuses kasutamiseks. Uurimine kinnitas, et nõudluse seisukohalt erineb autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras lihtsamast kuumtsingitud terasest (edaspidi „muuks kui autotööstusele ette nähtud kuumtsingitud teras“) eelkõige seetõttu, et autotööstusel on kliendina erilised ja sageli suuremad nõudmised kui paljudel muudel terasekasutajatel. Praktikas on autotööstuses kasutataval kuumtsingitud terasel tavaliselt väiksemad lubatud kõrvalekalded, kvaliteetsem pind, rangemad nõuded tsinkkattele ja rohkem kategooriaid kui muuks kui autotööstusele ette nähtud kuumtsingitud terasel. Lisaks tuleb selle tootmiseks kasutada kvaliteetset kuum- ja külmvaltsitud terast. Pakkumise seisukohalt kinnitas uurimine, et kõikidel tsinkimisliinidel ei saa autotööstuses kasutatavat kuumtsingitud terast toota ning autotööstuse klientide jaoks on vaja eraldi tootmisvõimet. Need hõlmavad ka kogu väärtusahela kontrollimist alates vedelast ja kuumvaltsitud terasest kuni tsinkimiseni – tingimus, millele vastab piiratud arv (integreeritud) pakkujaid. Seega on põhjendatud autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase turu määratlemine eraldi tooteturuna.

(15)

Pakketerast kasutatakse mitmesugustes pakendamislahendustes, nagu konservikarbid, värvipurgid, pihustid ja pudelikorgid. Selle lähtematerjal on külmvaltsitud süsiniklehtteras, mis kaetakse tinaga (valgeplekk) või kroomiga (elektrolüütiliselt kroomitud teras). Pakendamiseks ette nähtud lamineeritud teras saadakse valgepleki ja elektrolüütiliselt kroomitud terase edasise töötlemise tulemusena ning selle tootmiseks kaetakse lähtematerjaliks olev valgeplekk või elektrolüütiliselt kroomitud teras laminaatkattega. Komisjon on varem kaalunud valgepleki ja elektrolüütiliselt kroomitud terase turu käsitlemist eraldi turuna (kuid ei ole seda eraldi turuna määratlenud) ning praegune uurimine kinnitas, et need võib määratleda eraldi tooteturgudena. Samuti kinnitas uurimine, et pakendamiseks ette nähtud lamineeritud terase turg on eraldi turg. Komisjon teeb praeguses juhtumis järelduse, et pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase turud on eraldi tooteturud.

5.2.   Asjaomased geograafilised turud

(16)

Kõige hiljutisemas pretsedendis (ArcelorMittal/Ilva) määratles komisjon süsiniklehtterase turud EMPd hõlmavatena, kuid möönis, et nende sees esineb geograafilisi erinevusi.

(17)

Uurimine kinnitas, et konkurentsitingimused ei ole maailmas ühetaolised ning maailma eri piirkonnad erinevad tarnijate kohaloleku poolest oluliselt.

(18)

Samuti näitas põhjalik uurimine sarnaselt pretsedendiga, et suurem osa Euroopa kliente hangib peamiselt EMPs asuvatelt tarnijatelt või veelgi kitsamast piirkonnast, mis asub nende tootmisrajatistele lähemal. See ei ole tingitud üksnes transpordikuludest, vaid ka hinnast sõltumatutest teguritest, nagu täitmisaeg ja sulandumine sujuvatesse täppisajastatud tarneahelatesse, tarnekindlus ja tehniline tugi.

(19)

Ülemaailmses kaubanduses kasutatakse teraseturgudel aina enam kaubandusmeetmeid, mis tekitavad lisatõkkeid. Paljud riigid on võtnud meetmeid (näiteks USA on kehtestanud tariifid suurema osa terast eksportivate riikide suhtes) või algatanud vastuseks sellistele meetmetele menetlusi impordivoogude piiramiseks. ELis on komisjon kehtestanud mitme toote suhtes dumpinguvastased tollimaksud ning võtnud kaitsemeetmeid vastuseks USA meetmetele. Need meetmed hõlmavad kõiki asjaomaseid süsiniklehtterasest tooteid. Need meetmed ning muude jurisdiktsioonide, näiteks Kanada, Türgi ja Euraasia Majandusliidu võetud või rakendatud meetmed ei ole mingil moel seostatavad üleilmsete turgudega. Vastupidi, nende eesmärk on neutraliseerida ebanormaalne imporditase, mida põhjustavad turumoonutused. Uurimine kinnitas, et kaubandustõkete kasvav arv suurendab teraseimpordi kulusid ja riske eelkõige selliste klientide jaoks nagu auto- ja pakendamistööstus, kus tarnekindlus, täitmisajad ja täppisajastatud tarneahelad on väga olulised.

(20)

Kokkuvõttes näitas põhjalik uurimine, et väljakujunenud pretsedendist ei ole põhjust kõrvale kalduda ning turud tuleks määratleda EMPd hõlmavana. Tõendeid geograafiliste erinevuste kohta autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase tootmise ja tarnimise turul ning impordi rolli igal tooteturul hinnatakse siiski osana konkurentsimõju analüüsist.

5.3.   Konkurentsimõju hindamine

5.3.1.   Horisontaalne kooskõlastamata mõju autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase tootmise ja tarnimise turul

(21)

Osaliste müügi osakaal autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase turust on [20–30] %, jäädes maha turuliidri ArcelorMittali turuosast. Ülejäänud konkurendid on palju väiksemad: Voestalpine ja Salzgitter omavad kumbki ligikaudu [10–20] % turuosa ning SSAB ja USSK on veel väiksemad. Impordi ja integreerimata ümbervaltsijate osakaal on ebaoluline ning kliendid peavad vertikaalset integratsiooni oluliseks.

(22)

Autotööstuses kasutatavat kuumtsingitud terast suudavad pakkuda vähesed ettevõtjad, sest kogu selle tootmisprotsessi ulatuses kehtivad kõrgemad kvaliteedinõuded, ning veel vähem on ettevõtjaid, kes pakuvad laia tootevalikut, mis hõlmab ka spetsiifilisi allsegmente, nagu ülitugev teras või laiad ja kvaliteetse pinnaga terasetooted väliste autoosade jaoks. Lisaks on vajalik suutlikkus tagada optimaalsed tarneahelad, lühike täitmisaeg ja õigeaegsed tarned. Lisaks teatavad turuosalised järjepidevalt kõrgest tootmisvõimsuse rakendamise astmest ja väga piiratud vabast tootmisvõimsusest kogu tööstusharus.

(23)

Tata turuosa on tõenäoliselt alahinnatud, sest tal on märkimisväärne tootmisvõimsus ja tegu on kasvava ettevõtjaga, kes teeb märkimisväärseid investeeringuid laienemisse ja oma turuosa suurendamisse, avaldades sellega ThyssenKruppile üha suuremat konkurentsisurvet. Ka teise etapi uurimine kinnitab, et osaliste vahel on tulenevalt nende tegevuspiirkonnast tihe konkurents mitmes autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase turu segmendis.

(24)

Ühinenud üksusel oleks vähe piiranguid hindade tõstmiseks, sest kõik väiksemad konkurendid Euroopas tegutsevad peaaegu täisvõimsusel. ArcelorMittalil (sh Ilva) on küll vaba tootmisvõimsust, kuid ta võidaks ka ise hinnatõusust ega oleks seega kuigi motiveeritud tootmismahtu suurendama. Seda toetab see, et kuigi tsingitud terase turul on nõudluse ja pakkumise vahe väike, on ArcelorMittal teatanud vahetuste vähendamisest ja võimalikust tehaste sulgemisest.

(25)

Mitu autotööstusettevõtjat, sealhulgas suurtootjad, väljendasid muret tehingu mõju pärast hindadele ning mõni ka selle mõju pärast innovatsioonile. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tõendid tunduvad neid väiteid kinnitavat.

5.3.2.   Horisontaalne kooskõlastamata mõju metallkattega ja lamineeritud pakketerase tootmise ja tarnimise turul

(26)

Pakketerase turud (valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase turg, mis on igaüks eraldi tooteturg) EMPs on juba enne tehingut väga koondunud. Ainsad tootjad EMPs on ArcelorMittal, ThyssenKrupp, Tata Steel ja väiksemal määral USSK. USSK on teistest pakkujatest palju väiksem, tegutseb üksnes valgepleki turul ega paku kogu tootevalikut. Tehing tooks seega EMP pakketerase turul kaasa täieliku tootevaliku pakkujate duopoli (ja lamineeritud terase turul monopoli).

(27)

Kuigi tooteid imporditakse ka väljastpoolt EMP riike, ei pea kliendid seda toimivaks alternatiiviks, sest see ei taga sellist kvaliteeti ja täitmisaega, nagu kliendid vajavad näiteks konservikarpide puhul. Samuti on hiljuti toimunud kaubanduses muutused, mis on väljastpoolt EMPd ostmise tarnekindluse poolest raskemaks teinud.

(28)

Pärast tehingut oleks ühinenud üksuse koondmüügi osakaal [40–50] %, millele järgneks ArcelorMittal. Tootmisvõimsusest oleks ühinenud üksuse osakaal [60–70] %. Lisaks ArcelorMittalile jääb turule ka Slovakkias asuv USSK, kuid tema suutlikkus on piiratud ning kliendid peavad teda nõrgemaks konkurendiks ja parimal juhul piirkondliku tähtsusega turuosaliseks.

(29)

Elektrolüütiliselt kroomitud terase turule jääks ühinemise järel kolme Euroopa pakkuja asemel kaks. Ühinenud üksus oleks ArcelorMittali järel teine ja tema müügi osakaal oleks [30–40] %. Komisjoni tururekonstruktsiooni kohaselt oleks ühinenud üksus tootmisvõimsuse poolest [40–50] %-ga turuliider.

(30)

Lamineeritud pakketerase valdkonnas on osalised ainsad tootjad EMPs. Ühinemise tulemus oleks tegelik monopol.

(31)

Osalised ja ArcelorMittal pakuvad täielikku tootevalikut ja neil on head võimalused EMP klientide vajaduste rahuldamiseks. Seevastu USSK ja EMP-välised pakkujad on nõrgemad konkurendid ja avaldavad üksnes piiratud konkurentsisurvet ning USSK-l on piiratud määral vaba tootmisvõimsust. Pärast tehingut oleks klientidel piiratud valik tarnija vahetamiseks (st ühinenud üksuse ja ArcelorMittali vahel). Enamik kliente arvab, et hinnad tõusevad, ning osa kliente on selles küsimuses aktiivselt rahulolematust väljendanud ja kaebusi esitanud.

5.3.3.   Järeldus

(32)

Otsuses jõutakse seetõttu järeldusele, et teatatud koondumine takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul, täpsemalt autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ning metallkattega ja lamineeritud pakketerase tootmise ja tarnimise turul.

5.3.4.   Osaliste esitatud kohustused

(33)

Selleks et lahendada eespool nimetatud konkurentsiprobleemid autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ning metallkattega ja lamineeritud pakketerase turgudel, esitasid osalised allpool kirjeldatud kohustused.

(34)

Teatise esitanud osalised kohustusid võõrandama mitu tootmisahela hilisemates etappides tegutsevat töötlemistehast nii metallkattega ja lamineeritud pakketerase kui ka autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase valdkonnas sõltumatu(te)le ostja(te)le, kui komisjon selle heaks kiidab. Tulenevalt nõudest, et ostja oleks mõlemal juhul eelnevalt teada, olid osalised kohustatud ootama kavandatud tehinguga seni, kuni nad ise või võõrandamise usaldusisik on sõlminud mõlema võõrandatava ettevõtte siduva müügilepingu ning komisjon on ostja(d) ja müügitingimused heaks kiitnud.

(35)

Pakketerase valdkonnas hõlmasid võetud kohustused Tata pakketerase tootmisvarasid Trostres (Ühendkuningriik, edaspidi „Trostre tehas“) ja Duffelis (Belgia, edaspidi „Duffeli tehas“, ühiselt „pakketerase ettevõte“). Pakketerase ettevõte hõlmas pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase toimivat tootmisvõimsust. Trostre tehasel on võimsused sisendmaterjaliks oleva kuumvaltsitud terase söövitamiseks ja külmvaltsimiseks. Viimistlusetapis hõlmab see ühte elektrolüütiliselt kroomitud terase liini, kahte valgepleki liini ja ühte lamineerimisliini. Duffeli tehases on üks lamineerimisliin.

(36)

Kohustused ei hõlmanud tootmisvarasid külmvaltsimisele eelnevate tootmisetappide jaoks (nagu kuumvaltsimine või vedela terase tootmine), küll aga võimalust sõlmida kuumvaltsitud rullide kümneaastane „kulud pluss“-tarneleping, kui ostja seda soovib. Trostre tehase lähtematerjaliks olev teras tuleb praegu Port Talbotis asuvast Tata tehasest ning Duffeli tehase lähtematerjal tuleb Trostre tehasest.

(37)

Samuti kohustusid osalised looma tinghoiukonto, mida ostja saaks kasutada tootmisvõimsuse laiendamise, teadus- ja arendusüksuse lisamise ja pakketerase ettevõtte muu täiustamise rahastamiseks.

(38)

Selleks ajaks, kuni pakketerase ettevõte tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtavad investeeringud lõpule viib (kasutades tinghoiust), pakkusid osalised võimalust sõlmida ostjaga leping, mille kohaselt osalised toodavad pakketerase ettevõttele töötlemislepingu alusel või tarnivad talle (või nii toodavad kui ka tarnivad) aastas teatava koguse pakketerase valmistooteid. Leping sõlmitaks pakketerase ettevõttega kuni kolmeks aastaks „kulud pluss“ tingimustel.

(39)

Osalised kohustusid tegema majanduslikult mõistlikke jõupingutusi selleks, et ergutada oma olemasolevaid kliente pakketerase ettevõtte klientideks hakkama.

(40)

Lisaks kohustusid osalised pakkuma tarnimiseks mitut üleminekulahendust, sealhulgas i) kolmeaastane leping kuumvaltsitud rullide tarnimiseks (juhuks kui kümneaastast tarnelepingut ei sõlmita), ii) kolmeaastane leping polümeerkile tarnimiseks (lamineeritud pakketerase tootmiseks) ja iii) mitmesuguste muude teenuste osutamine kuni 18-kuulise üleminekuperioodi jooksul, sealhulgas Tata IJmuideni tehase katsevahendite kasutamise teenus.

(41)

Tata IJmuideni tehases paiknevad ühised töötajad ning ühised katse- ja uurimisvahendid oleksid pakketerase ettevõttest välja jäänud.

(42)

Autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase suhtes võetud kohustused hõlmasid ThyssenKruppi tehast Saguntos (Hispaania, edaspidi „Sagunto tehas“) ja Tata tehast Ivôz-Ramet’s (Belgia, edaspidi „Segali tehas“, ühiselt „autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ettevõte“). Nii Sagunto tehases kui ka Segali tehases on üks tsinkimisliin tsingi ja tsink-magneesiumiga kaetud autotööstuse kuumtsingitud terase tootmiseks ning üks viimistlus-/kontrolliliin.

(43)

Autotööstuse kuumtsingitud terase ettevõte ei hõlmanud tootmisvarasid külmvaltsitud rullide ja neile tootmisahelas eelnevate sisendmaterjalide tootmiseks. Selle asemel hõlmas see võimalust sõlmida vajamineva külmvaltsitud lähtematerjali kümneaastane „kulud pluss“-tarneleping, kui ostja seda soovib.

(44)

Lisaks kohustusid osalised looma tinghoiukonto, mida ostja saab kasutada Sagunto tehase täiustamise ja ajakohastamise rahastamiseks.

(45)

Samuti kohustusid osalised pakkuma tarnimiseks mitut üleminekulahendust, sealhulgas i) kolmeaastane leping külmvaltsitud rullide tarnimiseks (juhuks kui kümneaastast tarnelepingut ei sõlmita) ja ii) 18-kuulise üleminekuperioodi jooksul vajalike teenuste osutamine kõikide olemasolevate kokkulepete raames, mille kohaselt osalised või nende sidusettevõtjad tarnivad tooteid või osutavad teenuseid kuumtsingitud terast kasutavatele autotööstuse ettevõttele.

(46)

ThyssenKruppi Duisburg Northi tehases ja Tata IJmuideni tehases paiknevad ühised töötajad ning ühised katse- ja uurimisvahendid tuli kuumtsingitud terast kasutavast autotööstuse ettevõttest välja arvata.

5.3.5.   Hinnang esitatud kohustustele

Autotööstuses kasutatav kuumtsingitud teras

(47)

Seoses autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terasega leiab komisjon, et 23. aprilli 2019. aasta parandusmeetmete ettepanek ei kõrvaldanud tehinguga tekitatud olulisi takistusi tõhusale konkurentsile. See on tingitud on tootmisvarade suurusest, kasutusvaldkonnast ja geograafilisest asukohast ning integreerituse puudumisest tootmisahela eelnevate etappidega.

(48)

Autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase ettevõtte osakaal tehingust tulenevas nimivõimuse suurendamises oleks üksnes ligikaudu 40 % osaliste kattuvatel tegevusaladel autotööstuse kuumtsingitud terase valdkonnas EMPs ning hõlmaks üksnes kahte autotööstuse kuumtsingitud terase tootmisliini nendest enam kui kümnest liinist, mis osalistele EMPs kuuluvad.

(49)

Lisaks on mõlemal võõrandamiseks pakutud liinil tehnilisi piiranguid (näiteks piiratud võime toota kuumtsingitud terast laiemate ribadena ja väga suure tõmbetugevusega). Samuti tarnib Sagunto tehas olulise osa oma toodangust väljapoole seda keskust, kus asub suurem osa autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase nõudlusest EMPs.

(50)

Neid järeldusi kinnitasid ka turupõhisuse kontrolli tulemused. Suurem osa vastanud klientidest, kes seisukoha võtsid, ei pidanud parandusmeetmeid sobivaks ega piisavaks, et kõrvaldada tulemuslikult komisjoni tuvastatud konkurentsiprobleem autotööstuses kasutatava kuumtsingitud terase valdkonnas EMPs.

(51)

Autotööstuste klientide (eriti algseadmete valmistajate) vastustes peeti väga sageli probleemiks ka seda, et autotööstuses kasutatavat kuumtsingitud terast käsitlev parandusmeetmete ettepanek ei hõlmanud tootmisahela eelnevate etappide tootmisvõimsusi.

Metallkattega ja lamineeritud pakketeras

(52)

Metallkattega ja lamineeritud pakketerase suhtes leiab komisjon, et 23. aprilli 2019. aasta parandusmeetmete ettepanek ei kõrvaldanud tehinguga tekitatud olulisi takistusi tõhusale konkurentsile. See on tingitud tootmisvarade suurusest, kasutusvaldkonnast ja geograafilisest asukohast, aga ka ebaselgusest kavandatud investeeringute suhtes ning integreerimise puudumisest tootmisahela eelnevate etappidega.

(53)

Tehing suurendaks märkimisväärselt turu juba niigi suurt koondumist nii tootmisvõimsuse kui ka EMPs toimuva müügi poolest. Valgepleki valdkonnas oleks ühinenud üksuse müügi osakaal [30–40] % ja tootmisvõimsuse osakaal [50–60] %, samal ajal kui pakketerase ettevõtte müügi osakaal oleks üksnes [5–10] % ja tootmisvõimsuse osakaal [5–10] %. Ainsaks suureks konkurendiks jääks ArcelorMittal ning turu struktuuris toimuks parandusmeetmele vaatamata ikkagi kolme osalise sisuline asendumine duopoliga.

(54)

Komisjoni turupõhisuse kontrollile vastanud osutasid veel ka sellele, et võõrandamiseks pakutud tehastes valmistatud tooted on teatavatel juhtudel vähem kvaliteetsed kui osalistele jäävate tehaste tooted. Nad märkisid, et Trostre tehas vajab kvaliteediprobleemide lahendamiseks sageli Tata IJmuideni tehase abi.

(55)

Isegi kui pakutud investeeringud pakketerase ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisse ja muude aspektide täiustamisse oleksid edukad, ei korvaks need tehingu tulemusena suurenevat kattumist. Samuti leidis suurem osa seisukoha võtnud kliente, et kohustuste, sealhulgas tootmisvõimsuse suurendamiseks kavandatud investeerimiskohustuse maht ja ulatus ei ole piisavad, et tagada pakketerase ettevõtte elujõulisus ja konkurentsivõime.

(56)

Ettepanekukohane pakketerase ettevõtte laiendamine võtaks tõenäoliselt üsna palju aega. Seetõttu kohustusid osalised tootma pakketerast ajutiselt pakketerase ettevõtte eest töötlemislepingu alusel kulupõhistel või „kulud pluss“-tingimustel. Selles küsimuses ilmnes turupõhisuse kontrollist, et klientidel oli suuri kahtlusi selle suhtes, kas pakketerase ettevõte suudaks pakutud töötlemislepingu alusel osalistega edukalt hindades konkureerida.

(57)

Lisaks on tulenevalt Trostre tehase asukohast problemaatiline jõuda klientideni seal, kus osaliste tegevus mandri-Euroopas kattub. Seda illustreerib näiteks see, et tehase müük on tugevalt Ühendkuningriigi poole kaldu. Seevastu ThyssenKruppi Rasselsteini tehase müük on tunduvalt vähem kaldu ning jaguneb ühtlasemalt eri riikide vahel. Kui see on juba praegu nii, süvendaks Ühendkuningriigi võimalik lahkumine EMPst seda veelgi.

(58)

Lisaks tekitas eelnevate tootmisetappidega integreerituse puudumine märkimisväärset ebakindlust selle suhtes, kas pakketerase ettevõte toimiks sõltumatult osalistest või muudest tarnijatest pakendamiseks ette nähtud valgepleki, elektrolüütiliselt kroomitud terase ja lamineeritud terase turu oligopoolses struktuuris elujõulise ettevõttena. Kliendid rõhutasid ka seda, et metallkattega ja lamineeritud pakketerase tarnija jaoks on vertikaalne integratsioon väga oluline, selleks et omada kontrolli eelnevatest tootmisetappidest saadava vajamineva kvaliteetse sisendmaterjali üle. Seda sisendmaterjali kasutatakse ainult pakketerase tootmiseks ning turupõhisuse kontroll näitas, et terasetarnijad, kes ei tegutse pakketerase valdkonnas, ei tooda seda. Turupõhisuse kontrollist ilmnes ka see, et Euroopas puudub praegu vajamineva lähtematerjali kaubaturg, mis muudab pakketerase ettevõtte väga tõenäoliselt sõltuvaks EMP turgu valitsevatest pakketerase tootjatest.

(59)

Seetõttu jõudis komisjon oma otsuses järeldusele, et teatise esitanud osaliste esitatud kohustused ei ole tulemuslikud ega täielikud, sest need ei kõrvalda tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistust.

6.   JÄRELDUS

(60)

Eespool nimetatud põhjustel jõutakse otsuses järeldusele, et kavandatud koondumine takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas.

(61)

Sellest tulenevalt tunnistatakse koondumine vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 3 ja artikli 8 lõikele 3 ning EMP lepingu artiklile 57 siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 (edaspidi „ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 354, 3.10.2018, lk 4.