EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.12.2021
COM(2021) 820 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,
milles käsitletakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) laienemist naaberriikidesse
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.12.2021
COM(2021) 820 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,
milles käsitletakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) laienemist naaberriikidesse
I. Sissejuhatus – Kolmandate riikidega tehtava koostöö ulatus
Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika eesmärk on tagada sujuv, kestlik ja tõhus transport kogu liidus, tugevdades samal ajal sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust. Poliitikat on rakendatud alates 1996. aastast ja praegune TEN-T õigusraamistik on sätestatud määruses (EL) nr 1315/2013 (edaspidi „TEN-T määrus“) 1 . 14. detsembril 2021 tegi komisjon ettepaneku praegune poliitikaraamistik 2 läbi vaadata, eelkõige selleks, et võtta arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe, 3 komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegia 4 ning ühendatusstrateegia „Global Gateway“ 5 prioriteete.
TEN-T on liidu kõrgeim taristu planeerimise tasand. TEN-T põhivõrk, mis peaks lõplikult valmima 2030. aastaks, tagab kvaliteetsed mitmeliigilised ühendused liidu kõigi pealinnade ja peamiste transpordimagistraalide vahel, mis on vajalik Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomiseks. Transpordivood ei peatu siiski liidu piiril. Seoses väärtus- ja tarneahelate globaliseerumisega on liidu jaoks muutunud üha olulisemaks piiriülene ühendatus kolmandate riikidega.
TEN-T poliitikal on olnud määrav roll transpordikoostöös kolmandate riikidega. Tuginedes Lissaboni lepingule, milles on rõhutatud vajadust eelisjärjekorras edendada piiriülest koostööd Euroopa naaberriikidega (ELi lepingu artikkel 8), on määruse artiklis 8 sätestatud kolmandate riikidega tehtava koostöö raamistik, milles keskendutakse koostööle nende kolmandate naaberriikidega, mis kuuluvad laienemispoliitika ja Euroopa naabruspoliitika alla ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kohaldamisalasse.
TEN-T määruse artikli 8 lõike 4 kohaselt on III lisas esitatud konkreetseid naaberriike hõlmava üleeuroopalise transpordivõrgu näitlikud kaardid. Pärast TEN-T määruse vastuvõtmist on liit kavandanud üleeuroopalise transpordivõrgu laiendamist, et kaasata ka järgmised riigid:
– Euroopa Majanduspiirkonda ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad riigid 6 ;
– Lääne-Balkani riigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Põhja-Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia) 7 ;
– idapartnerlusriigid (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, 8 Gruusia, Moldova ja Ukraina) 9 ;
– Türgi (Türgi üldvõrk, mis on inkorporeeritud TEN-T määrusesse).
Lisaks on praegu veel pooleli sellise üldvõrgu kindlakstegemine, mis moodustaks Vahemere piirkonna transpordivõrgu (TMN-T). Sellesse protsessi on kaasatud Vahemere lõunapiirkonna riigid 10 .
Kavandatav transpordivõrk võimaldab liidul oma tegevust (sealhulgas rahalist toetust) paremini suunata. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument (NDICI) „Globaalne Euroopa“ ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) on aidanud luua soodsa keskkonna, mis hõlbustab kestlike taristuinvesteeringute tegemist ning võimaldab ELil rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kaudu võimendada avaliku ja erasektori investeeringuid, et toetada ühendatuseesmärke. Toetus tugineb Lääne-Balkani, 11 idapartnerluse 12 ja lõunanaabruse 13 riikide majandus- ja investeerimiskavadele. Lisaks võib liidu ja naaberriikide piirialadega seotud projektide kaasrahastamiseks kasutada Euroopa ühendamise rahastu 14 (CEF II) vahendeid.
Käesolevas teatises keskendutakse TEN-T poliitikale, milles seatakse prioriteediks koostöö naaberriikidega. Esiteks kirjeldatakse teatises, kuidas lahendada ühiseid probleeme laienemisprotsessis osalevate riikidega ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega ning kuidas toimub tulevikus liidu koostöö nende partneritega TEN-T poliitika valdkonnas, eelkõige seoses laienemisprotsessis osalevate riikide ja muude naaberriikide transpordivõrkude ning liidu transpordivõrgu koostalitluse parandamisega. Teiseks kirjeldatakse teatises meetmeid, mille eesmärk on kaasata need riigid üleeuroopalisse laiendatud transpordivõrku.
Teatis tugineb aruka ja säästva liikuvuse strateegiale ning on tihedalt seotud ühendatusstrateegiat „Global Gateway“ käsitleva ühisteatisega. Samuti toetatakse teatises Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärki arendada välja saastevaba, kestlik ja nutikas transpordivõrk, mis aitaks suurendada liidu ja selle naaberriikide majanduse kestlikkust ning samal ajal soodustaks sotsiaal-majanduslikku taastumist COVID-19 kriisist. Käesolev teatis esitatakse koos komisjoni ettepanekuga läbivaadatud TEN-T määruse kohta. Komisjoni ettepanek sisaldab veidi muudetud õigusraamistikku koostööks kolmandate riikidega. Ettepaneku kohaselt jäetakse TEN-T määruse artiklist 8 välja projektide rahastamist käsitlevad sätted, et vältida liidu rahalist toetust käsitlevate õigusaktide dubleerimist. Tehakse ettepanek kehtestada uued sätted, et tugevdada komisjoni kaht koordineerimisvahendit (põhivõrgukoridorid ja Euroopa koordinaatorid). Komisjoni ettepanekus soovitatakse laiendada põhivõrgukoridori ja kaasata sinna Lääne-Balkani riigid.
II. TEN-T poliitika üldeesmärgid seoses naaberriikidega
TEN-T poliitika laiendamisel väljapoole liidu piire on kaks üldeesmärki: i) tagada liikmesriike ning nende lähinaabreid ja partnerriike hõlmava koostalitlusvõimelise ja mitmeliigilise transpordivõrgu ühtsus ja tõhus toimimine; ii) suunata liidu tegevust (sealhulgas rahalist toetust) neis piirkondades. Lähtudes Euroopa naabruspoliitika ja ELi laienemispoliitika ulatuslikumast perspektiivist, on TEN-T laiendamine sobiv vahend, et suurendada integratsiooni ning valmistada kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ette ELiga ühinemiseks. Laienemisprotsessis osalevate ja muude naaberriikide transpordivõrkude integreerimine TEN-Tga soodustab kaubandust ja seega ka majanduslikku integratsiooni, kiirendades lähenemist liidule.
Liit panustab taristu arendamisse ja võtab ka nn pehmeid meetmeid, mille eesmärk on parandada transpordiühendusi. TEN-T laiendamisel naaberriikidesse on vaja teha kindlaks asjakohased taristuprojektid ja tugevdada TEN-T parameetrite ja eesmärkidega kooskõlas olevat võrku, aidates muu hulgas vähendada transpordi tekitatavat CO2 heidet. Nõuetele vastava ja stabiilse võrgu olemasolu naaberriikides tagab usaldusväärse ühenduse ja paremad transporditeenused kodanikele ja ettevõtjatele. Liidul on tugev poliitiline soov oma naabreid toetada ning seega ELi vahendeid ja rahastamisvõimalusi paremini suunata, et tagada taristuinvesteeringute kaasamiseks vajalik kindlus. Lisaks võimaldab taristu stabiilne kavandamine ja strateegiline arendamine saada toetust rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt. Uude taristusse investeerimisel tuleks erilist tähelepanu pöörata TEN-T suhtes kehtivate rangeimate standardite ja nõuete järgimisele ning kaitsta kvaliteettaristut, seda edaspidi korrapäraselt hooldades.
Leebemate meetmete eesmärk on arendada kõiki transpordiliike hõlmavaid intelligentseid transpordisüsteeme, mis aitavad lahendada ohutusprobleeme ja toetavad transpordi jätkusuutlikkust. Need hõlmavad ka meetmeid ELi standarditele vastavate mitmeliigilise transpordi andmete vahetamiseks, et toetada tõhusaid kaubavooge. Samuti tuleks edendada 5G-taristut. Lisaks toetab liit regulatiivset reformi ja tõhustatud dialoogi tehniliste küsimuste lahendamiseks, tuginedes asjakohastele liidu vahenditele ja kaasates aktiivselt Euroopa transpordiameteid. Viimastel aastatel on liit sõlminud mitme partnerriigiga assotsieerimislepingud, et toetada sealset ühtlustamist liidu transpordialaste õigusaktidega ning võtta vastu üleeuroopalise transpordivõrgu koostalitlusnõuded ja -standardid.
Liidu oluline prioriteet on ka vähendada transpordi tekitatavat CO2 heidet ning piirata kliimamuutuste mõju liidule ja selle naabritele. TEN-T poliitika aitab saavutada Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärke. Seda silmas pidades peaksid kõik laienemisprotsessis osalevad riigid ja teised naaberriigid püüdlema Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi poole vähendada transpordi tekitatavat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 90 %. Ambitsioonikas tegutsemine ja jõudude ühendamine selle tegevuskava elluviimiseks annab liidule ja tema naabritele kiireima tegutseja eelise üleilmsel üleminekul säästvale ja keskkonnahoidlikule transpordile.
Kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja omandis või kontrolli all olevad ettevõtted võivad osaleda TEN-T võrgu rajamisel ELis. Konkreetsetel asjaoludel võib selline osalemine ühishuviprojektides paraku ohustada ELi julgeolekut ja avalikku korda. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/452 15 kohast koostöömehhanismi, on selliste ettevõtete osalemisele vaja pöörata rohkem tähelepanu, et ametiasutused saaksid sekkuda, kui ilmneb oht julgeolekule või avalikule korrale. Seepärast on komisjoni ettepanekuga TEN-T määruse läbivaatamise kohta ette nähtud, et liikmesriigid teavitavad komisjoni igast oma territooriumil rakendatavast ühishuviprojektist, milles osalevad kolmanda riigi füüsilised isikud või ettevõtjad, et oleks võimalik hinnata sellise osalemise mõju ELi julgeolekule või avalikule korrale. Naaberriigid peaksid kehtestama samalaadse mehhanismi projektide jaoks, mis on seotud kavandatava TEN-T võrguga.
III. Naaberriikidega tehtavas koostöös saavutatud põhitulemused ja edasised väljavaated
Euroopa Majanduspiirkond ja Šveits
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid on naaberriikidele suunatud TEN-T poliitika lahutamatu osa. Juba aastakümneid on EMP ja EFTA riigid, kui ELi sujuvalt lõimitud kaubanduspartnerid, olnud tihedalt seotud liidu turu arenguga. Neljas EFTA riigis (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) elab 13,6 miljonit inimest ning seega on EFTA liidu jaoks suuruselt kolmas kaubanduspartner kaubavahetuses ja suuruselt teine kaubanduspartner teenustekaubanduses.
Kavandatav laiendatud TEN-T on nendes riikides hästi välja arendatud ja sarnane liidu transpordivõrguga. Kõigi transpordiliikide puhul on EMP/EFTA riikide võrk TEN-Tga hästi integreeritud, isegi sel määral, et kaks EMP/EFTA riiki kuuluvad TEN-T põhivõrgukoridori. Skandinaavia–Vahemere põhivõrgukoridor hõlmab Norrat ning Reini–Alpi põhivõrgukoridor läbib Šveitsi. Sellest tulenevalt teevad Euroopa koordinaatorid riikidega tihedat koostööd, et arendada 2030. aastaks lõplikult välja kavandatud TEN-T põhivõrk.
Reini–Alpide koridor on üks Euroopa suurimaid kaubaveomarsruute. See ühendab Belgia ja Madalmaade sadamad Põhjamere ääres Genova sadamaga Vahemere ääres. Koridor läbib olulisi majanduskeskusi, nagu Brüssel ja Antwerpen Belgias, Randstadi piirkond Madalmaades, Reini-Ruhri ja Reini-Neckari piirkond Saksamaal, Baseli ja Zürichi piirkond Šveitsis ning Milano ja Genova piirkond Itaalias. Koridori vastavusse viimine hõlmab olulisi projekte Šveitsis, sealhulgas maailma pikimat Gotthardi raudteetunnelit. Šveitsi Alpides asuv 57 km pikkune tunnel avati 1. juunil 2016. Koos Lötschbergi ja Ceneri tunneliga suurendab see raudtee konkurentsivõimet, millest saavad otsest kasu ELi kodanikud ja ettevõtjad. Liidu poolt vaadates on praegu kitsaskohaks juurdepääsumarsruudid Gotthardi tunnelile ning EL peaks olukorda parandama.
Skandinaavia–Vahemere koridor moodustab põhja-lõunasuunalise telje, mis on Euroopa majanduse jaoks ülimalt oluline. Liidu territooriumil algab koridor põhjas Soomest ja Rootsist ning ulatub lõunas Malta saareni, hõlmates Taanit, Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Saksamaad, Põhja-Itaalia tööstuskeskusi ja Lõuna-Itaalia sadamaid. Euroopa ühendamise rahastu II programmi käsitleva määruse vastuvõtmisega laiendati koridori ja kaasati sellesse Narviki linn Norras. Kooskõlas komisjoni teatisega „ELi aktiivsem tegevus rahumeelse ja kestliku Arktika hea käekäigu nimel“ 16 laiendati koridori, et suurendada kohalolu põhjaaladel. Selle eesmärk on hõlbustada kaubavedu Arktikast ja luua maismaaühendus Arktika potentsiaalse tulevase põhjamereteega.
Lääne-Balkan
Lääne-Balkani riigid on pikka aega olnud liidu jaoks prioriteetne piirkond 17 . President von der Leyen märkis 14. septembri 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et „kogu piirkonna tulevik on ELis“. Peaaegu 18 miljoni elanikuga piirkond on liidu jaoks oluline turg ja tähtis transiidiala Euroopa kaupade veoks. ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelise kaubavahetuse maht oli 2020. aastal 50,5 miljardit eurot. Lääne-Balkanil on võtmeroll ELi varustavates üleilmsetes väärtusahelates ning seda rolli saaks veelgi suurendada, kui parandada transpordiühendust liiduga ja piirkonnas kohapeal.
Peamine saavutus on olnud transpordiühenduse asutamise lepingu 18 sõlmimine 2017. aastal. Transpordiühenduse asutamise lepingu kohaselt peavad Lääne-Balkani riigid võtma siseriiklikesse õigusaktidesse üle ELi transpordialase õigustiku, mis võimaldab integreerida Lääne-Balkani riigid ELi transpordituruga enne nende riikide ühinemist ELiga. Leping hõlmab selliseid valdkondi nagu tehnilised standardid, koostalitlusvõime, ohutus, turvalisus, liikluskorraldus, sotsiaalpoliitika, riigihanked ja keskkond ning toetab seega piirkonna püüdlusi vähendada lõhet liikmesriikidega. Transpordiühenduse lepingu osalised koostavad jooksva töökava kavandatud TEN-T põhi- ja üldvõrgu arendamiseks ning alaline sekretariaat abistab Lääne-Balkani partnereid liidu transpordipoliitika ülevõtmisel ja TEN-T projektide rakendamisel.
Lääne-Balkani partnerid on kavandatud TEN-T põhivõrgu loomisel teinud märkimisväärseid edusamme. Siiski on kavandatud põhivõrgu mitme olulise projekti rakendamine ajagraafikust maha jäänud. Kuigi piiriülese taristu ehitamine on edenenud, näiteks avati 2021. aasta septembris liikluseks Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline Svilaji sild, on vaja veel kõvasti pingutada, et transpordiühendus liidu ja Lääne-Balkani riikide vahel toimiks sujuvalt. See puudutab kõiki transpordiliike, kusjuures eelkõige vajab ajakohastamist raudteevõrk.
Ka säästva transpordi osakaal eri transpordiliikides on endiselt väike. Lääne-Balkani partnerite kaubavahetus liiduga moodustab ligikaudu 70 % nende üleilmsest kaubavahetusest, kuid ainult 5 % kogu kaubaveost toimub raudteed pidi. Ülejäänud 95 % kaubast veetakse maanteetranspordiga. Lisaks on alates 2009. aastast raudteekaubavedu vähenenud 40 %, samas kui raudteeveo osakaal reisijateveo kogumahus on endiselt ühekohaline, välja arvatud linnalähitranspordi puhul mõne suurlinna ümbruses. Liitu suunduvate ja sealt väljuvate kaubavedude puhul on Lääne-Balkani riikide siseveeteede võrk endiselt alakasutatud. Doonau ja Sava jõgi läbivad mitmeid piirkonna riike. Neid siseveeteid saaks rohkem kasutada liikluse ümbersuunamiseks maanteedelt säästvamatele transpordiliikidele. Aadria ja Joonia mere piirkonnas on vaja koordineerida TEN-T arendamisega tegelevate riiklike ja piirkondlike asutuste tegevust.
Koordineerimatus kahjustab transpordiühendust piirkonna ja liidu vahel ning sellel on negatiivsed tagajärjed piirkonna majanduse arengule ja atraktiivsusele investorite jaoks. Sellise olukorra mõju avaldub sageli riikide piiril liiduga, kus taristu läbilaskevõime ei vasta alati registreeritud liiklusmahtudele. Sellel on märkimisväärne negatiivne järelmõju mitte ainult liidu ja Lääne-Balkani riikide vahelisele kaubandusele, vaid ka transiitpiirkonda läbivale liikmesriikidevahelisele kaubandusele.
Kaheksa aastat pärast TEN-T laiendamist Lääne-Balkani riikidele ja neli aastat pärast transpordiühenduse asutamise lepingu jõustumist on aeg TEN-Ti kiiremini arendada. Seda silmas pidades on väga oluline, et liit ja Lääne-Balkani partnerid viiksid ellu sidusamat TEN-T poliitikat. See aitaks kõrvaldada ühendusprobleeme ja parandada transpordi üldist kvaliteeti.
TEN-T poliitika eesmärkide saavutamiseks võivad Lääne-Balkani partnerid saada abi mitmest ELi rahastamisallikast, näiteks ühinemiseelse abi rahastamisvahendist Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu. Lisaks võttis Euroopa Komisjon 2020. aastal vastu ulatusliku Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava, 19 mille eesmärk on ergutada selle piirkonna majanduse pikaajalist taastamist, toetada rohe- ja digipööret ning soodustada piirkonna integratsiooni ja liidule lähenemist. Kavas on kindlaks määratud juhtprojektid kõikides ühendatusaspektides ja esitatud investeerimispakett, mille raames eraldatakse järgmise seitsme aasta jooksul uue Lääne-Balkani tagatisvahendi kaudu kuni 9 miljardit eurot toetusi, et kaasata kuni 20 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Kõik kavaga hõlmatud peamised transpordiprojektid, mille maht on 1,1 miljardit eurot ja mille finantsvõimendus on kuni 4 miljardit eurot, kuuluvad laiendatud üleeuroopalisse transpordivõrku.
EL toetab ka makropiirkondlikke strateegiaid, nagu ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (EUSAIR) ja ELi Doonau piirkonna strateegia (EUSDR), 20 et tugevdada investeeringute sidusust Lääne-Balkani riikides. Interregi, IPA III ja muude rahastamisvahendite koordineerimine ELi makropiirkondlike strateegiate raames suurendab juba ellu viidud projektide osatähtsust ja mitmekordistab uute projektide mõju.
Liit peaks arendama eelisjärjekorras neid TEN-T projekte, mis pakuvad piirkonnale ja liidule strateegilist huvi. Eesmärk on luua täielik, nõuetele vastav ja kestlik kavandatud põhivõrk, mis ühendab piirkonna pealinnu liiduga. Liit peaks püüdma kiirendada uue transporditaristu ehitamist, eelkõige piiriüleste projektide kaudu, et luua puuduvaid ühendusi ning vajaduse korral ajakohastada olemasolevat taristut ja viia see vastavusse TEN-T nõuetega. Telekommunikatsioonitaristu areng ja mitmeliigilise transpordi andmete vahetamine toetavad digitehnoloogia kasutuselevõttu, mis tagab võrkude koostalitluse ja võimaldab kaubavooge tõhusamalt suunata. Seniste võrgustikku killustavate süsteemide asemel tuleks kasutusele võtta Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS). Liiklusohutuse parandamiseks tuleb esikohale seada intelligentsetel transpordisüsteemidel põhinevate lahenduste kasutusele võtmine.
Oluline prioriteet on täiustada mitmeliigilist transporti hõlmavaid lahendusi ja kiirendada üleminekut säästvale transpordile, vähendades transpordist tulenevat CO2 heidet. Edendada tuleks keskkonnasäästlikke mitmeliigilisi lahendusi, nagu elektrisõidukite laadimise jaamad ja mitmeliigilise transpordi sõlmpunktid. Samuti tuleks parandada liiklust linnades ja nende ümbruses, pakkudes jätkusuutlikke alternatiive maanteeliiklusele ja vältides kitsaskohti, mis tekitavad suuremat CO2 heidet.
TEN-T poliitika puhul tuleks kohaldada kaasavamat lähenemisviisi, et võtta paremini arvesse Lääne-Balkani riikide geograafilist asukohta Euroopas. Mitmel liikmesriigil – Horvaatial, Ungaril, Rumeenial, Bulgaarial ja Kreekal – on Lääne-Balkani riikidega ühine piir ning ühendatuse tagamisel teiste liikmesriikidega toetuvad nad suurel määral Lääne-Balkani taristule. Ettepanekus läbivaadatud TEN-T määruse kohta on soovitatud luua Euroopa transpordikoridor, mis ühendaks Lääne-Balkani piirkonda liiduga. See on käegakatsutav näide sellest, mida liit saab piirkonnale pakkuda TEN-T projektide tõhusamaks rakendamiseks.
Idapartnerlus
Idapartnerlusprogramm on aidanud liitu ja idapartnereid omavahel lähendada. Liidu ja kõnealuse piirkonna vahelised majandussidemed on tugevad ning idapartnerlusriigid on oluline transiidiala Euroopa kaupade liikumisel itta. Viimase kümne aasta jooksul on kaubavahetus ELi ja idapartnerlusriikide vahel peaaegu kahekordistunud, muutes piirkonna liidu suuruselt kümnendaks kaubanduspartneriks. Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukraina jaoks on liit suurim ning Armeenia ja Valgevene jaoks suuruselt teine kaubanduspartner. Liidu kaubavahetus idapartnerlusriikidega ulatus 2020. aastal 82,8 miljardi euroni. Peaaegu 50 % kogu kaubavahetusest idapartnerlusriikidega moodustab kaubavahetus ELi ja Ukraina vahel. Selle arengu toetamiseks on liidu jaoks oluline tagada parem transpordiühendus liiduga ja piirkonnas kohapeal.
Pärast TEN-T kavandatud laiendamist 2018. aastal, kui otsustati kaasata kõnealune piirkond, on TEN-T poliitika oluline tulemus idapartnerlusriikide jaoks TEN-T soovitusliku investeerimiskava väljatöötamine. Maailmapanga ja komisjoni ühiselt koostatud kavas on kindlaks määratud tähtsaimad investeeringud, mille koguväärtus on kõiki laiendatud põhivõrgu transpordiliike arvesse võttes 12,8 miljardit eurot. Põhivõrgu lõpliku väljaarendamise tähtajaks on seatud 2030. aasta. Kava eesmärk on aidata otsustajatel seada prioriteediks strateegilised investeeringud transporditaristusse, et viia lõpule kavandatud TEN-T-võrk. TEN-T poliitika rakendamise edule on tublisti kaasa aidanud ühtse kooskõlastatud projektide registri loomine piirkonna jaoks. Samuti arendatakse edasi võrku, sealhulgas siseveeteid, mida laienemine 2018. aastal ei hõlmanud.
Vastavalt ühisteatisele „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat – vastupanuvõime tugevdamine, idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ on üks idapartnerluspoliitika pikaajalistest poliitilistest eesmärkidest pärast 2020. aastat investeerida kavandatud TEN-T-põhivõrgu kestlikesse lahendustesse, tuginedes eeskirjadel põhinevale poliitikale. 2020. aasta järgne tegevuskava on üles ehitatud kahele sambale – investeeringud ja juhtimine – ning selles esitatakse majandus- ja investeerimiskava, et toetada partnerriikide sotsiaal-majanduslikku olukorda rohe- ja digipöörde elluviimisel. Kava hõlmab märkimisväärseid investeeringuid transpordisektorisse (kuni 4,5 miljardit eurot), sealhulgas laiendatud TEN-T projektidesse.
Majandus- ja investeerimiskava ning idapartnerluse TEN-T soovituslik investeerimiskava aitavad lahendada arvukaid probleeme, mis on seotud TEN-T nõuetele vastava standardse koostalitlusvõimelise võrgu rajamisega. Nii maantee- kui ka raudteeühendused liidu ja idapartnerlusriikide vahel on endiselt ebapiisavad ja ajale jalgu jäänud ning puudu on mitu piiriülest ühendust. Soovida jätavad maanteetaristu kvaliteet, läbilaskevõime ja ohutus. Raudteetaristu ja veerem on sageli väga vanad ega vasta kvaliteedi-, läbilaskevõime ja ohutusnõuetele. Lisaks seisab EL idapartnerlusriikide raudteevõrgu integreerimisel liidu raudteevõrguga silmitsi asjaoluga, et idapartnerlusriikide raudteevõrgus on rööpmelaius 1 520 mm, kuid liidu standardrööpmelaius on 1 435 mm. See muudab koostalitlusvõimelise piiriülese võrgu loomise keerulisemaks ja nõuab täiustatud tehniliste lahenduste väljatöötamist.
Nende probleemide lahendamiseks tuleks idapartnerluse raames jätkata TEN-T magistraali loomist ning viia projektid lõpule vastavalt toetuste andmise ja rahastamise tingimustele. Idapartnerlus peaks keskenduma projektidele, mis on seotud kavandatud TEN-T-põhivõrguga, ja eelkõige ELi piiri ülestele projektidele.
Liit peaks püüdma kiirendada uue transporditaristu ehitamist, looma puuduvad (eelkõige piiriülesed) ja mitmeliigilise transpordi ühendused, mis hõlmavad ka meretransporti, ning vajaduse korral ajakohastama olemasolevat taristut ja viima selle vastavusse TEN-T nõuetega. Liit peaks toetama uuenduslike taristulahenduste väljatöötamist, et leida lahendus eri rööpmelaiuse standardiga seotud probleemile. Selleks et tagada võrkude koostalitlus ja mitmeliigilisus, suurendada ohutust ja kestlikkust ning hõlbustada kaubandust ja piiriületust, tuleks kasutusele võtta digilahendused. Praeguste, võrgustikku killustavate süsteemide asemel tuleks kasutusele võtta Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS). Liiklusohutuse parandamiseks tuleb esikohale seada intelligentsetel transpordisüsteemidel põhinevate lahenduste kasutusele võtmine. Transpordist tuleneva CO2 heite vähendamiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata mitmeliigilist transporti hõlmavatele lahendustele ja minna kiirmini üle säästvale transpordile. Maanteetaristuprojektide puhul peaks liit edendama keskkonnahoidlike mitmeliigilist transporti hõlmavate lahenduste (näiteks elektrisõidukite laadimise jaamade ja mitmeliigilise transpordi sõlmpunktide) arendamist. Prioriteediks on ka siseveeteede võrgustiku ajakohastamine. Samuti on oluline tagada, et riigid hooldaksid taristut, mis on ehitatud ELi vahenditest rahastatud oluliste projektide raames.
Vahemere lõunapiirkond
Vahemere lõunapiirkonna riigid on liidu jaoks poliitiliselt eriti tähtsad. Piirkonna riigid on ka lähedased kaubanduspartnerid. 2020. aastal oli liidu ja lõunanaabrusriikide kaubavahetuse maht 149,4 miljardit eurot. Kaubavahetus võiks olla veelgi mahukam, seda tuleks toetada säästvamate transpordiühenduste loomisega.
Euroopa ja Vahemere piirkonna ministritelt 2013. aastal saadud volituste kohaselt on liidu ja Vahemere lõunapiirkonna partnerite eesmärk luua Vahemere piirkonna transpordivõrk (TMN-T). Sisuliselt oleks tegemist üldvõrguga. Selleks et tagada parem transpordiühendus liidu ja piirkonna vahel, on eriti oluline määrata kindlaks kavandatud TMT-T meresadamad.
Lisaks TMN-Tsse kuuluva taristu kindlaksmääramisele peaksid Vahemere lõunapiirkonna partnerid koostama kiiresti TMN-T rakenduskava, milles määratakse kindlaks prioriteetsed projektid, et koostada projektide register. Esmatähtsaks tuleks pidada sadamatega seotud projekte, sealhulgas viimase kilomeetri lahendusi ja mitmeliigilise transpordi ühendusi, et tugevdada lähimerevedude arengut.
2021. aasta ühisteatises uuendatud partnerluse kohta lõunapoolsete naaberriikidega ning sellele lisatud piirkonna majandus- ja investeerimiskavas tunnistatakse, et transpordiühendus on Vahemere lõunapiirkonna arengu põhikomponent. Mõlemas dokumendis peetakse esmatähtsaks Vahemere piirkonna transpordivõrgu arendamist ja transpordipoliitika reforme, mis on ühiselt kindlaks määratud piirkondliku transpordi tegevuskavas 21 . Vahemere lääneosa sinise majanduse kestlikku arengut käsitlev algatus (WestMed) 22 puudutab meretransporti.
Kooskõlas uuendatud partnerlusega lõunanaabrusriikidega ning piirkonna majandus- ja investeerimiskavaga peaks liit tegutsema jõudsamalt, et võtta vastu Vahemere piirkonna tulevase transpordivõrgu (TMN-T) näitlikud kaardid, ning seadma prioriteediks selle võrgu projektid, mis on liidu jaoks eriti olulised. Lisaks peaks see toetama piirkondliku transpordi tegevuskava rakendamist, milles on sätestatud kokkulepitud põhimõtted mitmeliigilise, säästva ja integreeritud transpordisüsteemi arendamiseks, sealhulgas õigusnormide lähendamiseks. See lähenemisviis on kooskõlas Vahemere Liidu säästva transpordi ja sinise majanduse koostööraamistikuga.
Türgi
Liit ja Türgi on olulised kaubanduspartnerid ning Türgi on peamine transiidiriik liidu kaubavahetuses Lähis- ja Kaug-Idaga. Seega on liidul ja Türgil ühine huvi taristut arendada ja ajakohastada. Edusammud projektide rakendamisel on otsustava tähtsusega, et kasutada täielikult ära kavandatud TEN-T potentsiaali Türgis. Selle kasu maksimeerimiseks nii Türgi kui ka liidu jaoks on eelkõige vaja koordineerida raudteetaristu arendamist. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) olulise projekti raames tagab Türgi Bulgaaria kaudu väärtusliku juurdepääsu TEN-T-le, ehitades välja Halkali–Kapikule raudtee, mida kaasrahastatakse IPA rahastamisvahendist 275 miljoni euroga ja mida kaasrahastavad Euroopa finantseerimisasutused (EIP ja EBRD). Projekti puhul on oluline, et Türgi järgiks TEN-Td käsitlevat õigustikku 23 . Sarnaselt Lääne-Balkani ja idapartnerluse piirkonnale on tähtis võtta liidu ja Türgi vahelise maanteetaristu kavandamisel arvesse alternatiivkütuste tarnimist. Piiritaristu koordineeritum ellurakendamine aitaks kõrvaldada taristulünki ning parandaks liiklusvooge liidu ja Türgi vahel ning kaugemalgi.
Ühendkuningriik
Ühendkuningriik oli TEN-T lahutamatu osa kuni liidust väljaastumise üleminekuperioodi lõpuni 31. detsembril 2020. Ühendkuningriik koos sujuvalt integreeritud transpordiühendustega Mandri-Euroopasse ja Iirimaale oli seni osa Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridorist. Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist ei kohaldata tema suhtes enam TEN-T õigustikku.
Liidu jaoks on tähtis tagada Iirimaa ühendatus liidu mandriosaga. Seepärast tegutseb liit selle nimel, et Ühendkuningriigi väljaastumine ei häiriks märkimisväärselt Iirimaa transpordivõrku, eelkõige ühendust Mandri-Euroopaga. Tulenevalt Ühendkuningriigi väljaastumisest käivitas liit erimeetmed, mille eesmärk on kaitsta Iirimaa ja seega ka liidu huve. Euroopa ühendamise rahastu II programmi käsitleva määruse vastuvõtmisega sai Iirimaast esimest korda riik, mida läbib kaks TEN-T põhivõrgukoridori. Lisaks Põhjamere-Vahemere koridorile lisati Iirimaa Atlandi koridori, sest kolm põhisadamat (Dublin, Cork ja Shannoni-Foynes) on seotud Prantsusmaa kahe sadamaga (Le Havre ja Nantes Saint-Nazaire).
Põhjamere–Vahemere koridori töökavas kinnitatakse liidu soovi hoida Iirimaa ja Mandri-Euroopa vahelisi transpordiühendusi. Koridori arendamise eesmärkide hulgas on mereühenduste arendamine ja sisemaaühenduste parandamine meresadamatega. Eelkõige osutatakse kavadele, mille eesmärk on soodustada mitut projekti, sealhulgas Ringaskiddy–Corki maanteeühendust ja Alexandra sadamabasseini Dublinis. Kavas on võetud kohustus tagada ühendatus Mandri-Euroopaga meritsi, mida peetakse Iirimaa kõige olulisemaks piiriületuskohaks. Selleks et vähendada Iirimaa sõltuvust maismaaühendusest Ühendkuningriigiga, on kavas täiendavalt investeerida Iirimaa sadamate läbilaskevõimesse.
IV. Kokkuvõte
TEN-T poliitika laiendamine naaberriikidele on olnud liidu jaoks äärmiselt oluline, et arendada koostalitlusvõimelist mitmeliigilise transpordi võrku. TEN-T poliitika on olnud kaalukas vahend laienemisprotsessis osalevate riikide integreerimiseks, pakkudes paremat transpordiühendust, hõlbustades kaubandust ja kiirendades lähenemist liidule. Koos ettepanekuga läbivaadatud TEN-T määruse kohta on käesoleva teatise eesmärk veelgi süvendada liidu välissuhteid, võttes arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe ning komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegia prioriteete.
Eelkõige Lääne-Balkani ja idapartnerlusriikide puhul on tungiv vajadus kiirendada kavandatud TEN-T arendamist, et veelgi parandada transpordiühendust liiduga. Selleks et muuta nende piirkondade võrgud ühtseks võrguks, tuleb projekte sidusamalt rakendada ja jätkata usaldusväärsete projektiregistrite loomist kiiremas tempos, seades selgelt esikohale kõige kriitilisemad projektid ja eelistades projekte, mis asuvad kavandatud põhivõrgus.
Lisaks tuleb olemasolev taristu viia kiiresti nõuetega vastavusse ja tagada olemasolevate varade hooldus. Kavandatud TEN-T edasiarendamise eesmärk peaks olema luua kvaliteetne võrk. Lisaks peaks taristu olema vastupidav, et tulla toime kliimamuutustest tulenevate probleemidega.
Seda silmas pidades võtab komisjon järgmised kohustused:
·luua kavandatud kestlik ja vastupidav mitmeliigilise transpordi põhivõrk;
·kiirendada uue transporditaristu ehitamist, rajada puuduvad ühendused ja kõrvaldada kitsaskohad, eelkõige piiriülesed, ning ajakohastada olemasolevat taristut, et saavutada vastavus TEN-T nõuetele ja tagada kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppega;
·edendada digitehnoloogiat ja võtta see kasutusele, et tagada võrkude, eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi, intelligentsete transpordisüsteemide, mitmeliigilise kaubaveo infosüsteemide ja 5G-taristu koostalitlus; digitehnoloogia kasutuselevõtt peaks tagama kogu võrgu hea toimimise ja võimaldama seda ulatuslikumalt automatiseerida;
·ärgitada partnereid võtma arvesse olemasolevate ja uute varade optimaalset hooldusvajadust ning varasid nõuetekohaselt hooldama ja käitama;
·seada prioriteediks TEN-T projektid, mis pakuvad strateegilist huvi Lääne-Balkanile ja idapartnerluspiirkondadele ning liidule, et laienemisprotsessis osalevaid riike ja teisi naaberriike paremini liiduga siduda;
·hinnata vajadust vaadata läbi laienemisprotsessis osalevates riikides ja muudes naaberriikides olemas olev kavandatud TEN-T võrk ning vajaduse korral hakata seda ajakohastama.
Euroopa Parlamendil ja nõukogul palutakse käesolev teatis heaks kiita. Teatis esitatakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
Komisjoni 14. detsembri 2021. aasta ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013, COM(2021)812.
COM(2019) 640 final.
COM(2020) 789 final.
JOIN(2021) 30 final.
Komisjoni 4. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/758, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1315/2013 seoses III lisa kohandamisega (ELT L 126, 14.5.2016, lk 3).
Komisjoni 4. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/758, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1315/2013 seoses III lisa kohandamisega (ELT L 126, 14.5.2016, lk 3). * See viide ei mõjuta Kosovo staatust ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Valgevene ametivõimud on osalemise praegu peatanud.
Komisjoni 9. novembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/254 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta) III lisa kohandamise kohta (ELT L 43, 14.2.2019, lk 1).
Lõunapoolsed naaberriigid on Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa (vaatlejastaatus Vahemere Liidus), Maroko, Palestiina, Süüria (koostöö Süüriaga on peatatud alates 2011. aastast) ja Tuneesia. Sellist nimekasutust ei tõlgendata Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta selles küsimuses liikmesriikide poolt võetud individuaalseid seisukohti.
Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava, COM(2020) 641 final.
Ühisteatis „Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ (JOIN(2020) 7 final) ja ühine töödokument „Taastumine, vastupanuvõime ja reformid: idapartnerluse prioriteedid 2020. aastale järgneval perioodil“ (SWD(2021) 186 final).
Ühisteatis „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega – Vahemere piirkonna uus tegevuskava“ (JOIN(2021) 2 final) ja talituste ühine töödokument „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskava“ (SWD(2021) 23 final).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1316/2013 (millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129)) artikkel 5.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1).
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi aktiivsem tegevus rahumeelse ja kestliku Arktika hea käekäigu nimel“, Join(2021) 27 final.
Ühinemisläbirääkimised on käimas Montenegro (2012) ja Serbiaga (2014). Vastavalt nõukogus 2020. aasta märtsis saavutatud kokkuleppele on kavas alustada läbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedoonia Vabariigiga. See protsess on veel pooleli.
ELT L 278, 27.10.2017
Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava, COM(2020) 641 final.
ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ning ELi Doonau piirkonna strateegia.
Vahemere piirkonna piirkondliku transpordi tegevuskava (2014–2020).
WestMEDi algatus sai heakskiidu nn 5+5-dialoogi raames, mis hõlmab viit ELi liikmesriiki (Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Hispaania ja Malta) ning viit lõunapoolset partnerriiki (Alžeeria, Liibüa, Mauritaania, Maroko ja Tuneesia).
Komisjoni talituste töödokument „Türgi 2021. aasta aruanne“, SWD(2021) 290 final/2.