Brüssel,16.7.2021

COM(2021) 572 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Uus ELi metsastrateegia aastani 2030

{SWD(2021) 651 final} - {SWD(2021) 652 final}


1.Sissejuhatus

Metsad ja muu metsamaa 1 moodustavad üle 43,5 % 2 ELi maismaa-alast ning on olulised kõikide eurooplaste tervise ja heaolu seisukohast. Me sõltume metsadest seoses õhuga, mida hingame, ja veega, mida joome, ning metsade elurikkus ja ainulaadne looduslik süsteem on enamiku kogu maailmas leiduvate maismaaliikide kodu ja elupaik 3 . Metsas saame tunnetada loodust, mis aitab tugevdada meie füüsilist ja vaimset tervist, ning metsadel on keskne roll tegusate ja jõukate maapiirkondade säilitamisel. 

Metsal on olnud ammu äärmiselt oluline roll meie majanduses ja ühiskonnas: ta on pakkunud võimalust luua töökohti ja andnud toitu, ravimeid, materjale, puhast vett ja muudki. Sajandeid on mets olnud kultuuripärandi ja käsitöö, traditsioonide ja innovatsiooni elujõuline keskus. Mets on tuleviku seisukohast sama oluline, kui oli seda minevikus. Mets on looduslik liitlane kohanemisel kliimamuutustega ja nende vastu võitlemisel ning metsal on elutähtis roll Euroopa saamisel 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Metsa ökosüsteemide kaitse vähendab ka zoonootiliste haiguste ja üleilmsete pandeemiate riski. Inimeste ja planeedi tervislik tulevik ja õitseng oleneb seega tervete, liigirikaste ja vastupanuvõimeliste metsade tagamisest Euroopas ja maailmas.

Euroopa metsad on hoolimata nende elulisest tähtsusest kasvava surve all – osaliselt looduslike protsesside tõttu, aga ka tulenevalt suurenevast inimtegevusest ja -survest. Ehkki metsa pindala on viimastel kümnenditel tänu looduslikele protsessidele, metsastamisele, kestlikule majandamisele ja aktiivsele taastamisele suurenenud ja ehkki tänu sellele on mitu suundumust pöördunud positiivseks, tuleks metsade kaitsestaatust oluliselt parandada, sh sellel 27 %-l ELi metsade pindalast, mis on kaitse all ja peaks olema parimas seisundis 4 . Kliimamuutuste negatiivne mõju Euroopa metsadele jätkub eelkõige üheliigilistes ja ühevanustes puistutes, kuid mitte ainult neis. Kliimamuutused on päevavalgele toonud ka varem varju jäänud nõrku kohti, mis võimendavad muid laastavaid survetegureid, nagu kahjurid, reostus ja haigused, ning see mõjutab metsatulekahjusid, kutsudes esile olud, mis tingivad järgmistel aastatel metsatulekahjude laienemise ja intensiivistumise ELis 5 . Äärmuslike ilmastikunähtuste ja metsade suurema ülestöötamise tõttu mitmesugustel majanduslikel eesmärkidel on puudega kaetud ala hakanud viimasel aastakümnel üha kiiremini vähenema 6 .

ELi uue metsastrateegia eesmärk on need probleemid ületada ja kasutada metsa potentsiaali meie tuleviku heaks, võttes igati arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, parimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid ja parema õigusloome nõudeid. See põhineb Euroopa rohelisel kokkuleppel ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030 ning selles tunnustatakse metsade keskset ja mitmefunktsioonilist rolli, samuti metsandusspetsialistide ja kogu metsapõhise väärtusahela panust kestliku ja kliimaneutraalse majanduse saavutamisse 2050. aastaks, tagades samas kõikide ökosüsteemide taastamise, vastupanuvõime ja piisava kaitse. See strateegia asendab 2013. aastal vastu võetud 7 ja 2018. aastal 8 hinnatud ELi metsastrateegia.

 

Strateegias esitatud kohustused ja meetmed aitavad saavutada ELi eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 %. See eesmärk on sätestatud Euroopa kliimamääruses 9 ja seda rakendatakse paketis „Eesmärk 55“ 10 sätestatud meetmetega. Kliimamääruse kohaselt seavad asjakohased liidu institutsioonid ja liikmesriigid 2030. aasta eesmärgi ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal suurendada nende sidumist looduslikes sidujates. Kasvuhoonegaaside heitel ja nende sidumisel metsade ja metsatoodete abil on oluline roll, et jõuda liidus ambitsioonika 310 miljoni süsinikdioksiidi ekvivalenttonni netosidumise eesmärgini, nagu on sätestatud ettepanekus võtta vastu maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlev läbivaadatud määrus 11 . Samuti esitatakse strateegias poliitikaraamistik kasvavate, tervete, mitmekesiste ja vastupanuvõimeliste ELi metsade saavutamiseks, mis aitavad märkimisväärselt kaasa meie elurikkuse-eesmärgile, elatusvahendite tagamisele maapiirkondades ja mujal ning sellise metsapõhise biomajanduse toetamisele, mis tugineb kõige säästvamatele metsamajandamistavadele. Viimaste aluseks on tunnustatud ja rahvusvaheliselt kokku lepitud dünaamilised säästva metsamajandamise põhimõtted, milles võetakse arvesse mitmefunktsioonilisust, metsade eriilmelisust ja kolme vastastikku sõltuvat kestlikkuse sammast.

Et see muutus oleks edukas, vajame praegusest suuremaid, tervemaid ja mitmekesisemaid metsi, eelkõige süsiniku säilitamise ja sidumise jaoks, õhusaastest inimeste tervisele tuleneva mõju vähendamiseks ning elupaikade ja liikide hävimise peatamiseks. See on eeltingimus, et metsad saaksid järgnevatel aastakümnetel pakkuda elatusvahendeid ning täita oma sotsiaal-majanduslikke funktsioone. Selle saavutamiseks peame muutma negatiivseid suundumusi, parandama metsa seisundist parema ülevaate saamiseks seiret, samuti pingutama rohkem metsa elurikkuse kaitsmise ja taastamise nimel ning tagama sellega metsa vastupanuvõime. Sama oluline on tagada puidu kättesaadavus ning edendada metsa kõrvalkasutusel põhinevat majandustegevust kohaliku majanduse ja töökohtade mitmekesistamiseks maapiirkondades.

Võttes arvesse suurenevaid ja mõnikord konkureerivaid nõudmisi metsade suhtes, peame ühtlasi tagama, et kasutatava puidu maht jääks kestlikkuse piiridesse 12 ja puitu kasutataks optimaalselt vastavalt kaskaadkasutuse põhimõttele 13 ja ringmajanduspõhisele lähenemisviisile. Sel moel saab fossiilkütustepõhised materjalid asendada nii palju kui võimalik pika kasutusajaga ringluspõhiste materjalide ja toodetega, mis on CO2 säilitamise ja ringmajanduse seisukohast kõige väärtuslikumad.

ELi metsastrateegia on koostatud seoses kiiresti hoogustuva kliima- ja elurikkuse kriisi puhkemisega. Järgmine kümnend on otsustav ja seepärast esitatakse strateegias 2030. aastaks konkreetne kava, mis hõlmab regulatiivseid, finants- ja vabatahtlikke meetmeid.

See sisaldab metsa kaitse ja taastamise tugevdamise meetmeid, edendades säästvat metsamajandamist ning parandades ELi metsade seiret ja tõhusat detsentraliseeritud planeerimist, et tagada vastupanuvõimeline metsade ökosüsteem ja võimaldada metsadel täita oma mitmefunktsioonilist rolli. Et kestlikku metsapõhist biomajandust kliimaneutraalse tuleviku saavutamiseks veelgi toetada, pakutakse strateegias välja meetmed uute materjalide ja toodetega seotud innovatsiooniks ja nende edendamiseks, et nende toodetega asendada fossiilkütustepõhised materjalid ja tooted, samuti muu kui puiduga seotud metsamajanduse, sealhulgas ökoturismi ergutamiseks. Samuti keskendutakse strateegias kestlikule metsastamisele ja taasmetsastamisele ning sellele on lisatud tegevuskava vähemalt kolme miljardi lisapuu istutamise kohta ELis 2030. aastaks.

Strateegiaga esitleb komisjon ambitsioonikat visiooni, mis rajaneb kõikide metsa- ja maaomanike ning -majandajate tugeval koostööl, motivatsioonil ja pühendumisel. Nemad etendavad ökosüsteemiteenuste osutamisel põhirolli ja seda tuleb toetada. Strateegiaga tahetakse muu hulgas edasi arendada eelkõige erametsaomanikele ja -majandajatele mõeldud rahalisi stiimuleid ökosüsteemiteenuste arendamiseks.

Kõik meetmed tuleb välja töötada ja rakendada tihedas koostöös liikmesriikide ning avaliku ja erasektori metsaomanike ja muude metsahooldajatega, kuivõrd nemad sillutavad teed vajalikele muutustele ning elujõulisele ja kestlikule metsapõhisele biomajandusele ELis. Strateegiaga tahetakse aktiivselt kaasata kõiki asjaomaseid osalisi ja juhtimistasandeid liikmesriikidest kuni metsaomanike ja -majandajateni, metsaga seotud tööstusharude, teadlaste, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadeni.

Ehkki strateegias keskendutakse vaid ELi metsadele ja EL tahab sellega anda olulise panuse ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide, eeskätt 15. eesmärgi 14 saavutamisse, tunnistatakse strateegias, et metsadega seotud probleemid on loomuldasa üleilmsed ning et metsaala väheneb jätkuvalt väga murettekitava hooga keskmiselt 4,7 miljoni hektarit aastas, kusjuures raadatakse 10 miljonit hektarit aastas 15 . Komisjon kinnitab veel kord oma igakülgset kavatsust saavutada eesmärgid, mis on seatud 2019. aasta teatises maailma metsade kaitse ja taastamise kohta 16 , tehes muu hulgas tihedat koostööd oma üleilmsete partneritega metsa kaitse, taastamise ja säästva metsamajandamise valdkonnas ning võttes vastu seadusandliku ettepaneku tagamaks, et ELi turul müüdavad EList või kolmandatest riikidest pärit tooted ei soodusta raadamist maailmas. ELi koostöö edendab lõimitud lähenemisviise metsadele, milles käsitletakse väärtusahelate juhtimist, kestlikkust ja seaduslikkust, elurikkust ja kohaliku elanikkonna elatusvahendeid. Metsaga seotud suured eesmärgid on kooskõlas ELi jõupingutustega juhtida teed kliimamuutuste tegevuskava valdkonnas ja rakendada ELi elurikkuse strateegiat 2030, samuti ühtivad need ambitsioonika üleilmse elurikkuse raamistikuga. 

2.Metsade sotsiaal-majanduslike funktsioonide toetamine maapiirkondade õitsenguks ja kestlikkuse piiridesse jääva metsapõhise biomajanduse edendamine 

Metsadel ja metsandussektoril on mitu sotsiaal-majanduslikku funktsiooni ja nad toovad mitmesugust kasu, sealhulgas lisatöökohad ja majanduskasvu võimalused maapiirkondades ning kodanike füüsilist ja vaimset tervist toetav puhkefunktsioon.

ELis on hinnanguliselt 16 miljonit erametsaomanikku ning 40 % metsast kuulub ühel või teisel moel riigi omandisse. Aastal 2018 töötas ELis traditsioonilises metsandussektoris (metsa majandamine, raie, saeveskid, puidupõhised tooted, korgi-, tselluloosi- ja paberitootmine) 2,1 miljonit inimest, 17 kes lõid kogulisandväärtust mahus109 855 miljonit eurot. Lisaks töötas 1,2 miljonit inimest puitmööbli ja pabertrükiste (näiteks raamatud ja ajalehed) tootmises, luues kogulisandväärtust vastavalt 25 ja 31 miljardit eurot 18 . Aastal 2018 tegutses puitu kasutavates tööstusharudes 397 000 ettevõtet, mis moodustas 20 % kõikidest tootmisettevõtetest kogu ELis. Lisades nendele tegevussuundadele paberdokumentide trükkimise, puidust soojuse ja energia tootmise ning puidupõhise ehitussektori, andsid laiendatud metsapõhised väärtusahelad rohelises majanduses neli miljonit töökohta. Aastatel 2008–2013 vähenes see näitaja umbes 20 % ja on sestsaadik püsinud stabiilne 19 .

Kestlikud toorpuidumaterjalid ja -tooted ning mittepuidulised materjalid ja saadused on võti selleks, et EL saaks üle minna kestlikule kliimaneutraalsele majandusele.

Kestlikult toodetud ja pika kasutusajaga puidupõhised tooted võivad aidata saavutada kliimaneutraalsust süsiniku säilitamise ja fossiilkütustepõhiste materjalide asendamise kaudu, eelkõige sellega, et neis sisalduv süsinik lisandub süsiniku sidumisele, mis muidu toimub bioloogiliste protsesside käigus 20 . Ülestöötamise ajal või loomulikul hävimisel, nt tulekahjud, energiatootmiseks kütmise, põletamise või aja jooksul loomuliku lagunemise käigus vabaneb puudest atmosfääri süsinikdioksiidi. Süsiniku sidumise aega on võimalik märgatavalt pikendada, kui puitbiomass töötatakse ümber puitmaterjalideks ja pika olelusringiga toodeteks. Maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva määrusega 21 tagatakse, et liikmesriigid teatavad muutustest süsinikuvarudes ja peavad nende üle arvestust mitte ainult metsade, vaid ka raietoodetest süsiniku talletajate puhul, ning neid sätteid tugevdatakse paketi „Eesmärk 55“ osana läbi vaadatud määrusega. ELis on raietooted aktiivsed CO2 netosidujad – sidudes ligikaudu 40 CO2 ekvivalenttonni aastas –, ja nad toovad kasu kliimale ka tänu olulisele asendusmõjule mahus -18 kuni –43 CO2 ekvivalenttonni aastas 22 . Mida pikem on toote kasutusaeg, seda paremini leevendab ta kliimamuutusi, mida seejärel kajastab suurenenud netosidumine liikmesriikide aruandluses ja arvepidamises vastavalt maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevale määrusele, ning vähenenud heitena ilmnevad asendusmõjud kaudselt teiste sektorite aruandluses ja arvepidamises.

On väga oluline, et kestlikku ja kliimaneutraalset majandust rajades optimeerime puidu kasutamist vastavalt kaskaadkasutuse põhimõttele, eelkõige turustiimulite abil. See tähendab, et puitu tuleks kasutada võimalikult palju pika kasutusajaga materjalides ja toodetes, et asendada CO2-mahukad ja fossiilkütustepõhised materjalid (näiteks ehitistes ja mööblis), tunnistades samal ajal, et kogu puit selleks ei sobi. Selles valdkonnas aset leidvad töötlemisalased uuendused võivad samuti aidata toota bioressursipõhiseid materjale ja tooteid, millel on fossiilkütustepõhiste omast väiksem keskkonnajalajälg.

Oma tähtsus on ka lühiajaliselt kasutatavatel puidupõhistel toodetel, eriti fossiilkütustepõhiste toodete asendajatena. Lühiajaliselt kasutatavate toodete jaoks ja energiatootmiseks tuleks kasutada puitu, mis pikaajaliselt kasutatavate materjalide ja toodete jaoks ei sobi, ning teisest puitbiomassi, nagu saekaatrite kõrvalsaadused, jäätmed ja ringlussevõetud materjal. Tehnoloogia edusammud juba hõlbustavad puitbiomassi jääkide ja jäätmete töötlemist uuenduslike ringluspõhiste materjalide ja toodete jaoks, mitmekesistades sellega bioressursipõhiseid tooteid ning pakkudes kliimasõbralikke lahendusi uutes või tekkivates rakendusvaldkondades.

Ringmajanduse põhimõtete järgimine on samuti väga oluline. Esikohale tuleks seada kõikide (näiteks ehitus- või lammutusplatsidelt pärit) puidupõhiste toodete parem kasutamine, korduskasutamine ja ringlussevõtt, sest kui tooted rohkem ringlevad, on võimalik kõiki puidupõhiseid tooteid majanduses kauem mitmel otstarbel kasutada.

Puittoodetega varustamine peaks toimuma kooskõlas Euroopa ja maailma metsade kaitsestaatuse parandamisega ning säilitades ja taastades elurikkust metsade vastupanuvõime, kliimamuutustega kohanemise ja metsa mitmefunktsioonilisuse nimel. Kasutada ei tohiks suure ökoloogilise väärtusega puitu ning puidupõhine biomajandus peaks jääma kestlikkuse piiridesse ja olema kooskõlas ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide ning elurikkuse hoidmise eesmärkidega. Uute uuringute 23 kohaselt ei ole tõenäoline, et lühikese ja keskmise pikkusega perioodil (st kuni 2050. aastani) kompenseerib võimalik raietoodetest ja materjalide asendamisest saadav lisakasu metsa vähenenud netosidumist, mida seostatakse suurenenud ülestöötamisega. Liikmesriigid peaksid sellele ohule tähelepanu pöörama, sest asjaomaste kehtivate õigusaktide kohaselt on see nende kohustus.

Lisaks puidupõhisele majandusele võimaldavad metsad pakkuda mitmesuguseid sama olulisi lisatooteid ja -teenuseid, toidust ökoturismini, mis toetavad majandust ja sotsiaalset struktuuri maapiirkondades. Mittepuiduliste metsasaaduste hinnanguline koguväärtus Euroopas on 19,5 miljardit eurot aastas. See on 77,80 eurot hektari kohta aastas. Mittepuidulistest metsasaadustest 86 % on mõeldud isiklikuks tarbimiseks 24 .

ELi metsastrateegias tunnustatakse ja soovitakse hoogustada kogu kestlikku metsapõhist biomajandust, mis toimib kooskõlas ELi ambitsioonikate kliima- ja elurikkuse-eesmärkidega.

2.1.Kestliku metsapõhise biomajanduse edendamine pika kasutusajaga puittoodete valmistamiseks

 

Metsandussektoril on puidu kestliku kättesaadavuse ja varumise piirides suur majanduslik potentsiaal parandada säästvalt ja seaduslikult ülestöötatud puidu tootmist ringluspõhiste ja pika kasutusajaga materjalide ja toodete valmistamiseks. Selleks tuleb stimuleerida nõudlust tootmisahela järgmise etapi tootmisharudes ning edendada metsamajandamistavasid, tootmisvahendeid ja -protsesse, mis on viidud paremini vastavusse mitmesuguste tulevaste metsaressurssidega.

Pika kasutusajaga puittoodete pakkumise suurendamiseks on vaja investeeringuid kogu puidutöötlusahela ulatuses. Puidutööstust tuleks toetada, et see kohaneks paremini muutuvate ja mitmekesistuvate metsaressurssidega. Investeerimisel tuleks samuti keskenduda pika kasutusajaga puittoodete valmistamisse vähem kvaliteetsetest palkidest ja arvukamatest lehtpuuliikidest ning sellele, et olla valmis tootmises aja jooksul ette tulevateks suuremateks kõikumisteks.

Selles mõttes on puittoodete kõige olulisem ülesanne aidata muuta ehitussektor kasvuhoonegaaside heite allikast süsiniku sidujaks, nagu on ette nähtud Euroopa renoveerimislaine strateegias 25 ja uues algatuses „Euroopa Bauhaus“ 26 . Arenguruumi jagub. Puittooted oma turuosaga alla 3 % moodustavad Euroopas endiselt vaid murdosa ehitusmaterjalidest, valdavalt domineerivad sellel turul energiamahukad ja praegu fossiilkütustepõhised materjalid 27 . Komisjon töötab välja 2050. aastani kestva tegevuskava kogu olelusringi CO2 heite vähendamiseks hoonetes. Seoses ehitustoodete määruse 28 läbivaatamisega töötab komisjon välja standardse, usaldusväärse ja läbipaistva metoodika puitehitustoodete ja muude ehitusmaterjalide kliimaalase kasu mõõtmiseks.

Puittoodete kasutamise edendamiseks ELis on vaja võtta ka nõudlusega seotud meetmeid, sealhulgas võidelda eksiarvamustega tuleriski ja vähese vastupidavuse kohta, ning tunnistada puittoodete mitmesuguseid eeliseid seoses saastamise ja energiatarbimise vähendamisega ehitus-, kasutus- ja lammutamisetapis. Ehitusinsenere ja arhitekte tuleks stimuleerida projekteerima puitehitisi. Ehitusettevõtted peaksid olelusringipõhist mõtteviisi ja ringluspõhimõtet järgides kajastama puitehitiste kõiki eeliseid oma riskipreemiates ja ärimudelites.

Kooskõlas algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ 29 tuleks võimendada arhitektuuri, keskkonnahoidliku disaini ja ehitusmaterjalidega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni, sealhulgas seoses tööstuslike täiendustega, et kasutada rohkem väheväärtuslikku – eelkõige lehtpuuliikidest pärinevat – puitu, ning seoses sellega, kuidas edendada kaskaadkasutust ja suurendada ringlust, millega suunataks rohkem olemasolevat puitu inseneripuidu tootmisse. Eelkõige pakub uuenduslike vähese CO2 heitega tehnoloogialahenduste rahastamiseks mõeldud innovatsioonifond 30 toetusvõimalusi ehituse innovatsiooniprojektidele, sealhulgas puitehitisprojektidele.

Samuti vajab tähelepanu reguleerimine. Pika kasutusajaga puittoodete tootmise suurendamist takistavad ehituseeskirjad, nagu tuleohutuseeskirjad, mis ei kajasta praegu veel täielikult nüüdisaegsete puitehitiste tehnilisi võimalusi. Liikmesriike tuleks julgustada kajastama pika kasutusajaga puittoodetele soodsate eeskirjade koostamisel parimaid kättesaadavaid teaduspõhiseid teadmisi, lähtudes sealhulgas ehitustoodete energiatõhususest ja keskkonnatoimest, edendades süsiniku sidumise ja suurema ringlusega seotud ökomärgiseid ning keskendudes hoonete olelusringi olulistele etappidele, sealhulgas ehitamisele, renoveerimisele ja lammutamisele.

Uus süsinikku siduva majandamise algatus ja süsiniku sidumise sertifikaatide raamistik peaksid otseselt süsiniku sidumisel põhinevate stiimulite kaudu kaasama sihipäraseid meetmeid pika kasutusajaga puittoodete tootmiseks ja kasutamiseks, võttes igati arvesse elurikkuse-eesmärke. Üksikettevõtjate tasandil täiendavad ja toetavad need stiimulid ELi kliimaeesmärke.

2.2.Puidupõhiste ressursside säästva kasutamise tagamine bioenergia saamiseks

Puidupõhine bioenergia on praegu peamine taastuvenergia allikas, moodustades 60 % ELi taastuvenergiakasutusest. Et saavutada eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 55 % võrra, on liikmesriikidel vaja oluliselt suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu oma energiaallikate jaotuses. Bioenergia oluline roll selles jaotuses jätkub, kui biomassi toodetakse kestlikult ja kasutatakse tõhusalt vastavalt kaskaadkasutuse põhimõttele ja võttes arvesse liidu süsinikusidumise- ja elurikkuse-eesmärke ning puidu üldist kestlikkuse piirides kättesaadavust 2030. aasta perspektiivis 31 .

Kui puitmaterjali ei ole võimalik tõhusalt kasutada, on bioenergial endiselt oma osa ka toormetootjate, täpsemalt metsandus- ja põllumajandusettevõtjate elatusvahendite parandamisel ning metsaga seotud majandusvõimaluste mitmekesistamisel maapiirkondades. Bioenergiaturgudelt teenitud lisatulu võib tagada tulu metsaomanikele ja -majandajatele metsa säästva majandamise kõikides etappides ning aidata seega kindlustada regulaarse sissetuleku nende maast.

Et tagada nii puidupõhise bioenergia sotsiaal-majanduslikud eelised kui ka keskkonnasäästlikkus, sisaldas 2018. aasta taastuvenergia direktiiv kõikide energia tootmiseks kasutatavate biomassiliikide puhul tugevdatud säästlikkuskriteeriume. Nüüd peavad liikmesriigid need rakendama ja komisjon jälgib kehtiva taastuvenergia direktiivi üldise rakendamise kontekstis hoolikalt, et meetmed võetakse õigesti üle, ning võtab vajaduse korral täitemeetmeid.

Peale selle ja pidades silmas värskeid teaduslikke tõendeid ning ELi suuremat kliima- ja elurikkuseambitsiooni, on vaja veelgi tugevdada metsapõhise bioenergia kestlikkuse kaitsemeetmeid. Komisjoni hiljutises aruandes 32 puitbiomassi kasutamise kohta energia tootmiseks ELis on kirjeldatud puitbiomassi kogukasutuse kasvu ELis kahel viimasel aastakümnel (ligikaudu 20 % kasv 2000. aastast alates), mida võib lisaks mõjutada suurem taastuvenergia-eesmärk. Lisaks on uuringus võrreldud eri majandamistavade mõju nii elurikkusele kui ka kliimamuutustele ning selgitatud välja kõigile kasulikud tavad, mis avaldavad positiivset mõju mõlemale.

Et leevendada puidupõhise bioenergia kasutamisega seotud potentsiaalseid kliima- ja keskkonnariske ning maksimeerida sellise kasutuse positiivset mõju kliimale, tuleks minimeerida kogu puu (olgu see pärit EList või imporditud) kasutamist energia tootmiseks, on öeldud ELi elurikkuse strateegias 2030.

Taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ettepanekus, mis on paketi „Eesmärk 55“ osa, on sätestatud täiendavad konkreetsed kaitsemeetmed. See hõlmab bioenergia jaoks rangemaid säästlikkuskriteeriume – laiendatud on nende kohaldamist ja lisatud alasid, kust biomassi ei tohi hankida. See tähendab, et keelatakse hankida metsa biomassi põlismetsadest ja piiratakse selle hankimist suure elurikkusega metsadest, et vältida sekkumist looduskaitse-eesmärkide täitmisse.

Ettepaneku kohaselt kohaldatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume ka olemasolevate käitistele suhtes ning säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume laiendatakse käitistele, mille võimsus on 5 MW või suurem.

Lisaks tugevdatakse ettepanekuga kaskaadkasutuse põhimõtte rakendamist bioenergiapoliitika muudatuste peamise käivitajana, mis tagab õiglase juurdepääsu biomassi tooraine turule uuenduslike, suure lisandväärtusega ja biotoorainel põhinevate lahenduste väljatöötamiseks ning kestliku ringbiomajanduse.

Võttes arvesse jäätmehierarhiat 33 ja kaskaadkasutuse põhimõtet, pakutakse ettepanekus, et liikmesriigid koostavad ise oma toetuskavad biomassist energia tootmiseks, et minimeerida põhjendamatut moonutavat mõju biomassi tooraineturule ja kahjulikku mõju elurikkusele. Et täpsustada, kuidas biomassi puhul kaskaadkasutuse põhimõtet kohaldada, eelkõige kuidas minimeerida kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energia tootmiseks, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti.

Peale selle ei anta ettepaneku kohaselt toetust energia tootmiseks saepalkidest, vineeripakkudest, kändudest ja juurtest.

Samuti on lisatud täiendav element puitbiomassi tõhusama energiakasutuse tagamiseks, piirates riigiabi andmist üksnes elektrit tootvatele elektrijaamadele.

Komisjon analüüsib ka edaspidi riiklike toetuskavade mõju biomassi pakkumisele ja nõudlusele, selle mõju elurikkusele ja süsiniku sidujatele ning võimalikke turumoonutusi, samuti hindab metsabiomassi toetuskavade edasise piiramise võimalikkust. Liidu üldeesmärk peaks olema tagada, et metsapõhise bioenergia osakaal ELi taastuvenergia jaotuses jääb kestlikkuse piiridesse ja selle võimalikku negatiivset välismõju leevendatakse piisavalt.

2.3.Metsa kõrvalkasutusel põhineva biomajanduse, sealhulgas ökoturismi arendamine

ELi metsad annavad väga väärtuslikke mittepuidulisi metsasaadusi, nagu kork (80 % toodangust maailmas), vaik, tanniinid, kuivsööt, ravim- ja lõhnataimed, viljad, marjad, pähklid, juured, seened, seemned, mesi, dekoratiivkultuurid ja looduslikud ulukid, millest on sageli kasu kohalikele kogukondadele. Need saadused moodustavad umbes 20 % metsade turuväärtusest 34 ning nende potentsiaali toota nende omanikuks olevatele kogukondadele lisatulu saab veelgi edendada ja toetada koostöös liikmesriigi ja kohalike omavalitsuste ja osalistega.

See kehtib eelkõige loodusega seotud turismisektori kohta, millel on märkimisväärne kasvupotentsiaal. Euroopa turismisektor on COVID-19 all eriti rängalt kannatanud, kuid pandeemia on suurendanud ka nõudlust lähiturismi ning looduses ja vabas õhus olevate vähem rahvastatud sihtkohtade järele. Loodusturismi ja loodusega seotud heaoluteenuste populaarsemaks muutumine on tingimusel, et austatakse keskkonna taluvusvõimet ja täidetakse asjaomaseid õigusakte, võimalus kiirendada turismisektoris rohepööret ning pakkuda maapiirkondades märkimisväärseid sissetulekuvõimalusi ja parandada neis heaolu, edendades samal ajal veelgi elurikkuse kaitset ja süsinikuvarude säilitamist.

Selleks et suurendada hüvesid, mida mittepuidulised metsasaadused metsamaastikel asuvatele maakogukondadele pakuvad, ja toetada tootjaorganisatsioone, edendab komisjon mittepuiduliste metsasaaduste säästvat tootmist käsitlevate koordineeritud ja lõimitud piirkondlike, riiklike ja kohalike programmide 35 väljatöötamist.

ELi metsaökoturismi hoogustamiseks edendab komisjon koostööd turismisektori, metsaomanike ja looduskaitseteenistuste vahel, samuti ökoturismi standardeid ja norme. Turismitööstus peaks tegema tihedat koostööd metsamajandajatega, et arendada kestlikke turismitooteid, mis mõjuvad inimeste tervisele positiivselt ja millel puuduks negatiivne toime kavandatavate sihtkohtade looduslikele väärtustele, eelkõige kaitsealadel.

   

2.4.Oskuste arendamine ja inimestele võimaluste loomine kestliku metsapõhise biomajanduse alal 

Paljude metsateenuste osutamise taga on väga erinevate oskustega inimesed. Metsade järjest suurenev mitmefunktsiooniline roll kestliku ja kliimaneutraalse tuleviku poole liikumisel nõuab lisaoskusi, muu hulgas tõhusamate säästva metsamajandamise tavade asjatundjaid, sh paindliku metsastamise ja taasmetsastamise ning taastamise alal, arhitekte, insenere ja projekteerijaid, toidueksperte, andmespetsialiste, keemikuid ning ökoturismi edendajaid. On oluline välja arendada asjaomased õppekavad, teadmised ja oskused.

Samuti kannustab komisjon metsanduse sidusrühmi ühinema oskuste paktiga. Pakti eesmärk on suunata ja innustada avaliku ja erasektori sidusrühmi konkreetseid meetmeid võtma. Asjaomased metsandusega seotud avaliku ja erasektori sidusrühmad võivad inimestele metsandussektoriga seotud täiendus- ja ümberõppe pakkumise alal tegutseda mitmes vormis, nagu suured partnerlused, piirkondlikud/kohalikud partnerlused, kolmepoolsed kokkulepped või individuaalsed ettevõtmised. Metsa ja metsandusega seotud sidusrühmad peaksid tegema oskuste pakti raames koostööd, et kohandada metsandusspetsialistide haridust ja väljaõpet nüüdisaja probleemide ja vajadustega. Kvaliteet ja tõhusad praktikavõimalused, sealhulgas töökohapõhine õpe, on peamised vahendid, et meelitada noori sektorisse ja anda neile kestlikus metsapõhises biomajanduses töötamiseks vajalikud oskused.



Liikmesriigid saavad kasutada Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), et varustada metsandussektori spetsialiste oskustega, mis on vajalikud üleminekuks kestlikumatele majandamistavadele. Samuti võib fondi kasutada tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks uute ettevõtjate kaudu, kes väärtustavad metsatoodete ja -teenuste kestlikku kasutamist, nagu ökoturism või metsade elurikkust käsitlevad haridusprogrammid.

Komisjon soodustab kliimaalast haridust edendava koalitsiooni kaudu koostööd ning ühendab õpilasi, tudengeid, õpetajaid ja sidusrühmi, et aidata mõista metsade rolli, 36 sh väliõppe eeliseid.

Komisjon teeb järgmist:

1.võtab ehitustoodete määruse 37  läbivaatamise osana kasutusele standardse, usaldusväärse ja läbipaistva metoodika puitehitustoodete ja muude ehitusmaterjalide kliimaalase kasu mõõtmiseks vastavalt kõige värskematele dünaamilistele olelusringi analüüsi meetoditele;

2.pakub ühise põllumajanduspoliitika osana ja metsade toetamise laiendamiseks uusi vahendeid teabe jagamiseks metsade seisukohast oluliste sekkumiste kavandamise ja rakendamise heade tavade kohta;

3.propageerib Natura 2000 logo kasutamist mittepuiduliste metsasaaduste ja -teenuste puhul; 

4.vaatab läbitaksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti tehnilised sõelumiskriteeriumid metsanduse ja bioenergia vallas ning täiendab ja ajakohastab neid, kui see on vajalik, et võtta paremini arvesse arendusetapis olevaid elurikkusesõbralikke tavasid, nagu looduslähedane metsandus; kaalub puittoodete ülestöötamise, tootmise ja kasutamisega seotud kestliku tegevuse lisamist taksonoomiamääruse 38 edasistesse delegeeritud õigusaktidesse muude keskkonnaeesmärkide kohta;

5.loob uue liidu turismitöötajate ja metsandusspetsialistide vahel, kaasates Maailma Turismiorganisatsiooni ning Euroopa loodus- ja kultuuripärandi võrgustiku;

6.loob töövahendi, et aidata liikmesriikidel seada sisse elukestvad programmid ja nõustamine metsandusspetsialistidele ning kohandada haridust ja koolitust nüüdisaja metsa vajaduste ja tegelikkusega, samuti arendada töövõimalusi;

7.julgustab metsa- ja metsandussidusrühmi asutama oskuste pakti raames oskuste partnerluse ning kasutama Euroopa Sotsiaalfond+, et teha koostööd täiendus- ja ümberõppevõimaluste arvu suurendamiseks metsanduses.

3.ELi metsade kaitse, taastamine ja laiendamine, et võidelda kliimamuutuste vastu, pöörata tagasi elurikkuse hävimine ning tagada vastupanuvõimelised ja mitmefunktsioonilised metsa ökosüsteemid

Võttes arvesse kliimamuutusi ja elurikkuse hävimist, on kiiresti vaja paindlikke halvenenud seisundiga metsade taastamise ja ökosüsteemipõhiseid majandamisviise, mis tugevdavad ELi metsade vastupanuvõimet. See on eeltingimus, et metsad saaksid täita oma sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnafunktsioone tulevaste põlvede jaoks ning et võimaldada elujõulist metsapõhist biomajandust järgmisteks aastakümneteks. Kuid ühtlasi on neid vaja selleks, et vältida metsakatastroofidest tulenevate sotsiaal-majanduslike kulude kasvu, kaitsta inimesi, maad ja hooneid üleujutuste, tulekahjude ja maalihete eest ning säilitada süsinikuvarusid ja süsiniku sidumise funktsiooni ning muid metsaga seotud ökosüsteemiteenuseid, mis on inimeste tervise ja heaolu jaoks elutähtsad, nagu puhas õhk, veeringe reguleerimine ning elupaik mitmesugustele liikidele.

Metsa vastupanuvõime ja kohanemise parandamiseks on vaja üha rohkem kaitsta ja taastada metsade elurikkust ning võtta kasutusele elurikkusesõbralikud metsamajandamistavad. See on ka oluline majanduslik võimalus, tingimusel et metsaomanikke ja -majandajaid toetatakse sel üleminekul nõuetekohaselt. Maailma Majandusfoorumi andmetel võiks metsade kaitse, taastamise ja kestliku majandamisega luua 2030. aastaks kogu maailmas ärivõimalusi mahus 190 miljardit eurot ja 16 miljonit töökohta 39 .

Lisaks on vaja ohtude vähendamiseks usaldusväärseid meetodeid, sest metsade tulevik on ebakindel. Kliimamuutused tähendavad ka metsa muutumist. Euroopa taimkattevööndid on hakanud nihkuma põhja poole, mis toob enamikus kohtades kaasa metsade ökosüsteemi muutuse. See tähendab, et metsi, mida kliimamuutused tugevasti ei mõjuta või mis ei vaja kohest sekkumist, et vähendada nende haavatavust kliimamuutuste suhtes, on väga vähe.

Metsaomanikud ja -majandajad kogu Euroopas on juba praegu kliimamuutustest hästi teadlikud ja nende mõju pärast mures. See teadlikkus peab üha rohkem kajastuma piisavates ja konkreetsetes kohanemismeetmetes ja vastupanuvõimet suurendavates metsamajandamistavades. Selleks on vaja välja arendada tehnilised teadmised ja teave ning sihtotstarbelised seadusandlikud ja rahalised stiimulid ning toetus. Siinse strateegia eesmärk on käsitleda neid küsimusi, et toetada metsaomanikke ja -majandajaid nende töös, levitada parimaid tavasid ning tagada ELi metsasuse suurendamine ja kvaliteedi parandamine järgnevatel aastakümnetel.

3.1.ELi viimaste säilinud põlismetsade ja vanade metsade kaitsmine

Et loodus saaks vabalt areneda, on ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 seatud üldeesmärk kaitsta vähemalt 30 % ELi maismaa-aladest tõhusa majandamisega ning neist 10 %-le tuleks kehtestada range õiguskaitse. Metsade ökosüsteemid peavad aitama sellele eesmärgile kaasa.

Eelkõige peavad olema range kaitse all kõik põlis- ja vanad metsad. Need moodustavad hinnanguliselt vaid ligikaudu 3 % ELi metsamaast ning on üldiselt väikesed ja eraldiseisvad salud. Põlis- ja vanad metsad ei ole üksnes ELi rikkalikumaid metsaökosüsteeme, vaid nad ladustavad märkimisväärseid süsinikuvarusid ja seovad süsinikku ka atmosfäärist ning on elurikkuse ja tähtsate ökosüsteemiteenuste pakkumise jaoks üliolulised 40 .

Sellegipoolest püsib ikka veel vajadus kiiresti põlis- ja vanad metsad kaardistada ja kehtestada nende kaitse kord, sealhulgas teha suuremaid jõupingutusi, et kaitsta põlismetsi liidu äärepoolseimates piirkondades ja ülemereterritooriumidel, võttes arvesse nende väga suurt ja ainulaadset väärtust elurikkuse seisukohast. Rangelt kaitstud metsa häirimatuse säilitamiseks on väga oluline jätta metsatsükli dünaamika nendes metsades võimalikult suures ulatuses looduslike protsesside hooleks, piirates loodusvarade ammutamist ja otsides samas ühisosa kestliku ökoturismi ja puhkevõimalustega.

Komisjon teeb liikmesriikide ja sidusrühmadega koostööd, et jõuda 2021. aasta lõpuks kokkuleppele põlis- ja vanade metsade ühises määratluses ja ranges kaitsekorras. Liikmesriigid peaksid kiiresti võtma meetmeid, et nende metsade kaardistamine ja seire lõpule viia, ning vältima olukorra halvenemist enne seda, kui nad hakkavad kaitsekorda kohaldama.

3.2.Metsade taastamise ja tõhustatud säästva metsamajandamise tagamine, et kohaneda kliimamuutustega ja tugevdada metsade vastupanuvõimet

Tänu elurikkust kaitsvatele ja taastavatele metsamajandamistavadele on metsad vastupanuvõimelisemad ning suudavad täita oma sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnafunktsioone. Seepärast tuleks kõiki metsi üha rohkem majandada nii, et need oleksid piisavalt elurikkad, võttes arvesse erinevaid looduslikke tingimusi, biogeograafilisi piirkondi ja metsatüüpe. On häid võimalusi leida kõigile kasulikke meetmeid, mis parandavad ühtaegu metsade tootlikkust, puidutootmist, elurikkust, süsiniku sidumist, mulla tervislikke omadusi ja kliimamuutustele vastupanu võimet. Metsade ökosüsteemide ja liikide suurem mitmekesisus ning hästi kohanenud geneetiliste ressursside ja ökosüsteemipõhiste meetodite kasutamine metsade majandamisel võib parandada pikaajalist kohanemisvõimet ning metsade suutlikkust taastuda ja ise korrastuda.

Lisaks on selles kontekstis olulised teatavad elurikkust ja vastupanuvõimet toetavad majandamistavad, näiteks luua või säilitada puistu ja maastiku tasandil monokultuursete istanduste asemel geneetiliselt ja funktsionaalselt mitmekesiseid segametsi, milles on eelkõige arvukamalt laia- ja heitlehiseid puid ning erineva biootilise ja abiootilise tundlikkuse ja häiringute järgsete taastumismehhanismidega liike. Ühtlasi aitavad metsade pikaajalist keskkondlikku ja sotsiaal-majanduslikku elujõulisust tagada sellised majandamistavad nagu eri vanuses püsimetsandus, piisavas koguses lagupuidu tagamine, ulukite arvukuse reguleerimine ning kaitsealuste elupaikade või eraldatud alade rajamine tootmismetsades. Lisaks suurendavad metsadega seotud riskijuhtimistavad, nagu integreeritud maastikutulekahjude ohjamise süsteemid, metsade vastupanuvõimet tulekahjude, kahjurite ja haiguste suhtes ning loovad muud positiivset ülekanduvat mõju. Sellised tavad toimivad nö kindlustuspoliisina ning tagavad metsade suutlikkuse jätkata täieliku ja mitmefunktsioonilise toote- ja teenusevaliku pakkumist muutuvas ja ebakindlas tulevikus.

Seevastu mõnede teiste tavade suhtes tuleks olla ettevaatlik 41 – eriti selliste puhul, mis mõjutavad maapealset elurikkust ning võivad põhjustada CO2 eraldumist juurtest ja osaliselt pinnasest. Nende metsandustavade hulka kuuluvad lageraie, mille puhul tuleks üha rohkem arvesse võtta keskkonna- ja ökosüsteemiprobleeme, sealhulgas teatavate liikide vajadusi. Selliseid tavasid tuleks kasutada üksnes nõuetekohaselt põhjendatud puhkudel. Vältida tuleks kändude ja juurte eemaldamist, need tuleks metsa jätta. Lindude pesitsusperioodil toimuva raie puhul tuleb järgida linnudirektiivi 42 .

Metsade mullastiku eest hoolitsemine on eriti oluline, sest puud ja nende kasvupinnas on omavahel tihedalt seotud. Et puud hästi kasvaksid, peavad puujuured saama mullast kõiki olulisi elemente ja toitaineid. Seepärast tuleb mullastiku omadusi ja mulla ökosüsteemiteenuseid kaitsta kui tervete ja tootlike metsade alust. Näiteks tuleks vältida ebasobivate masinate põhjendamatut kasutamist, kuivõrd see avaldab keskkonnale kahjulikku mõju (nt pinnase tihenemine).

Selliseid eespool nimetatud kestlikumaid põhimõtteid ja tavasid järgivad seoses säästva metsamajandamisega juba paljud Euroopa metsaomanikud ja -majandajad ning edaspidi peaksid need olema üha kesksemal kohal.

Metsamajandamise heade tavade näited elurikkuse kaitsel ja taastamisel

*Loodud on enam kui sadat metsa hõlmav metsandusspetsialistide rahvusvaheline võrgustik, et jagada kogemusi, tavasid, teadmisi ja koolitusvõimalusi, et edendada üleminekut vastupanuvõimelisemale metsandusele, mis põhineb järgmistel metsade ökosüsteemi looduslikel protsessidel: liikide segamine puude või puudesalude kaupa, looduslik uuendus või eri liikide väikesemahuline istutamine, pidev metsasus, kus välditakse võimalikult palju lageraiet ja selle puudusi, puistute vanuselise koosseisu järkjärguline mitmekesistamine, puu- või salupõhine majandamine ning elurikkuse toetamise suutlikkuse parandamine 43 .

*Võrgustik INTEGRATE on Euroopa eri riikide esindajate ühendus, mis edendab looduskaitse kaasamist säästvasse metsamajandamisse poliitika, tavade ja teadusuuringute tasandil 44 .

*Saksamaal kasutatakse metsade restruktureerimisel elurikkuse ja kliimamuutustele vastupanu võime suurendamiseks ümberkujundamisprotsessi (Waldumbau). Metsa ümberkujundamist võidakse kasutada häiringute puhul, nagu näiteks tormid või kahjurite rünnakud taasistutamisel, või selliste kahjude vältimise meetmena. Eesmärk on luua looduslikum kooslus ja elutsüklid, mille puhul puistu hõlmab eri liike ja eri vanuses puid. Sel moel aitab ümberkujundamine ka metsi säilitada ja toetada nende funktsiooni süsiniku sidujana ning toob soodsaid majanduslikke võimalusi, kui metsaomanikke ja -majandajaid üleminekul nõuetekohaselt toetatakse 45 .

Metsade kaitset käsitleval üleeuroopalisel ministrite konverentsil („Forest Europe“) on kokku lepitud ühine arusaam säästvast metsamajandamisest, mis hõlmab vabatahtlikke põhimõtteid, suuniseid ja näitajaid, mida allakirjutanud kasutavad oma metsade arengu jälgimiseks. Säästev metsamajandamine tähendab metsamaade hooldamist ja kasutamist niisugusel viisil ja määral, mis säilitab nende elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus sobivaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja üleilmsel tasandil ning mis ei kahjusta muid ökosüsteeme.

Et suuta paremini reageerida uutele katsumustele ja vajadustele ning pidades silmas metsade rolli suurenemist ELi ühiselt kokku lepitud kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisel, tuleb säästva metsamajandamise raamistikku tugevdada – eelkõige ökosüsteemi tervise, elurikkuse ja kliimamuutustega seotud kriteeriumide puhul –, nii et sellest võiks kujuneda üksikasjalikum seirevahend eri majandamismeetodite, nende mõju ja ELi metsade üldise olukorra väljaselgitamiseks ja võrdlemiseks. Säästev metsamajandamine hõlmab juba mitut asjakohast näitajat, nagu lagupuidu ja liikide mitmekesisus, kuid veel ei ole määratletud piirmäärad ega vahemikud, mis oleksid soovitava seisundi võrdlusaluseks.

Seepärast määrab komisjon – tuginedes konverentsi „Forest Europe“ säästva metsamajandamise kriteeriumidele – koos liikmesriikidega ja tihedas koostöös mitmesuguste metsaga seotud sidusrühmadega kindlaks säästva metsamajandamise lisanäitajad ja piirmäärad või vahemikud, mis puudutavad metsade ökosüsteemi tingimusi, nagu tervis, elurikkus ja kliimaeesmärgid. Liikmesriikidega põhjalikult konsulteerides hindab komisjon, kuidas neid saaks subsidiaarsuse põhimõtet järgides ja alustuseks vabatahtlikkuse alusel kõige paremini kasutada, et saada parem võrdlev ülevaade metsade üldisest kestlikkusest ELis ning iseloomustada seda, kuidas aitab metsa säästev majandamine saavutada ELi eesmärke, mis on eelkõige seotud kliima, elurikkuse ja ringmajandusega.

Näitajad, piirmäärad või vahemikud peaksid lisaks vajaliku paindlikkuse võimaldamisele tuginema tehtud tööle ja neis tuleks võtta arvesse metsade erinevust, biogeograafilisi piirkondi ja metsatüüpe. Komisjon töötab välja looduslähedasema metsanduse suuniseid 46 ning kasutab neid säästva metsamajandamisega seotud näitajate ja uute piirmäärade väljatöötamisel, mida tehakse tihedas partnerluses ja koostöös liikmesriikidega ELi ajakohastatud metsahaldusraamistiku kaudu.

Kõnealuste koos liikmesriikidega väljatöötatud suuniste alusel koostab komisjon mõjuhinnangut arvestades ja sidusrühmi kaasates ka vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi looduslähedasema metsanduse jaoks, et kõige elurikkusesõbralikumate tavade puhul saaks kasutada ELi kvaliteedimärgist.

Osana ELi elurikkuse strateegia 2030 rakendamisest teeb komisjon ettepaneku ökosüsteemi taastamist käsitleva õiguslikult siduva dokumendi kohta, mis kätkeb eelkõige neid ökosüsteeme, mille potentsiaal koguda ja säilitada CO2 ning vältida ja vähendada looduskatastroofide mõju on suurim. See hõlmab metsade ökosüsteemide taastamise eesmärke ulatuses, mil neid ökosüsteeme on käsitletud ELi loodusvaldkonna õigusaktides 47 .

Lisaks metsade paindlikule taastamisele ja ökosüsteemipõhistele majandamistavadele nõuab kliimamuutustega kohanemine ka investeeringuid katastroofide ennetamisse, nendeks valmisolekusse, nendele reageerimisse ja katastroofijärgsesse metsa taastamisse. Enne vajalikesse seadmetesse ja meetmetesse panustamist tuleks teha kõik võimalik kliimaga seotud kahju ennetamiseks ja metsade vastupanuvõime suurendamiseks. Samuti peaks katastroofidele reageerimiseks ja katastroofijärgsele taastamisele tehtavad kulutused hõlmama vähemalt parema taastamise ja taasmetsastamise tingimusi kooskõlas eespool kirjeldatud majandamistavadega, mis suurendavad metsade vastupanuvõimet.

Metsade kohandamine kliimamuutustega ja metsade taastamine pärast kliimakahjusid nõuab ühtlasi suures koguses sobivat kultiveerimismaterjali. See nõuab jõupingutusi, et ökoloogiliste põhimõtete alusel tagada ja kestlikult kasutada geneetilisi ressursse, millest sõltub kliimamuutustele vastupanuvõimelisem metsandus, suurendada sellise materjali tootmist ja muuta see kättesaadavamaks, anda paremat teavet selle sobivuse kohta tulevaste kliimatingimustega, toetada metsaliikide abistatud rände põhimõtete ja rakendusmeetodite uurimist ning parandada sellise materjali ühistootmist ja ülekannet üle liikmesriikide piiride. Komisjon täiendab kultiveerimismaterjali käsitlevate õigusaktide läbivaatamist tulevaste kliimatingimustega sobiva kultiveerimismaterjali tootmise edendamise meetmetega. Samuti tuleks tõhustada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning liikide ja tulevaste tingimustega sobiva päritolu kontrollimist ja valikut.

Muule lisaks jälgib komisjon koostöös liikmesriikidega puude tervise olukorda ELis, sealhulgas invasiivsete võõrliikide, haiguste ja kahjurite (nagu kooreüraskid) mõju, ning julgustab vajalike ennetusmeetmete võtmist nende varajaseks avastamiseks ja tõrjumiseks. See hõlmab taimekaitsestrateegiaid kõige suuremas ohus olevate alade väljaselgitamiseks, parimate tavade vahetamist, fütosanitaarkontrolli toetamist ja sellealast koostööd, samuti uuenduslike ja kestlike taimekaitsevahendite väljatöötamist kooskõlas elurikkusele soodsate ökoloogiliste põhimõtetega.

3.3.Suure elurikkusega metsade metsastamine ja taasmetsastamine

Metsade iseeneslik juurdekasv loodusliku uuenemise teel on peamine ELi metsaalade laiendaja, mida seostatakse enamasti põllumajanduse ja maapiirkondade hülgamisega. Lisaks on aga võimalik metsaalasid ja puistuid ELis laiendada aktiivse ja kestliku metsastamise ja taasmetsastamise ning puude istutamise teel.

See puudutab peamiselt linna- ja eeslinnapiirkondi (sealhulgas nt linnapargid, puud avalikus ruumis ja eraomandis olevatel aladel, hoonete ja taristu haljastamine ning linnaaiad) ning põllumajandusmaad (sealhulgas nt mahajäetud aladel, samuti agrometsanduse ja metsakarjamaade, maastikuelementide ja ökoloogiliste koridoride rajamise kaudu). Oluline on neid võimalusi ära kasutada, sest laialdasem metsastamine on ka üks tõhusamaid kliimamuutuste ja katastroofiohu leevendamise strateegiaid metsasektoris ning võib luua olulisi tööhõivevõimalusi, nt seoses seemnete kogumise ja kultiveerimise ning seemikute istutamisega, samuti anda kohalikele kogukondadele sotsiaal-majanduslikku kasu. Ka võib viibimine roheluses ja metsaaladel olla väga kasulik inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele.

ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 on antud lubadus istutada ökoloogilisi põhimõtteid täielikult järgides 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit lisapuud. See algatus aitab võidelda praeguse suundumusega, et ELi metsade pindala netokasv väheneb. Aja jooksul aitab algatus samuti suurendada metsasust ning ühes sellega süsinikku siduvaid ja süsinikuvaruga maa-alasid ELis. Ühtlasi aitab see suurendada ühiskonna teadlikkust ja pühendumust, et jõuda eesmärgini saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, taastada elurikkus ja saavutada ringmajandus. Strateegia sisaldab tegevuskava kõnealuse lubaduse täitmiseks, lähtudes üldpõhimõttest istutada ja kasvatada sobivaid puid sobivas kohas ja sobival otstarbel.

Tegevuskava vähemalt kolme miljardi lisapuu istutamiseks 2030. aastaks 48

Tegevuskavas on esitatud puude istutamiseks, loendamiseks ja seireks selged kriteeriumid. Seda täiendab veebisait, lisaelementide, sh puuloenduri väljatöötamise ajakava, käimasolev töö elurikkusesõbraliku metsastamise ja taasmetsastamise suuniste ja looduslähedasema metsanduse kriteeriumide koostamiseks ning parimate tavade vahetamise platvormid.

Tegevuskavas on oluline osa seirel, mis on eesmärgi saavutamise jälgimisel äärmiselt oluline. See tugineb komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti oskusteabele. Seireandmete alusel hindavad komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet suundumusi ja rakendamise olukorda. Otsitakse koostoimet juba kasutusel olevate tehnoloogialahendustega, nt õhu kvaliteedi seire valdkonnas, et koondada teave istutuskohustuse kohta liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

3.4.Metsaomanikele ja -majandajatele mõeldud rahalised stiimulid ELi metsade ulatuse ja kvaliteedi parandamiseks

Metsade tõhusam kaitse ja taastamine ning elurikkusesõbralikum säästev metsamajandamine on õiged ettevõtmised ning aitavad tagada metsade vastupanuvõimet ja tootmisvõimsust järgnevateks aastakümneteks. Tuleb siiski teadvustada, et see ei toimu ilma Euroopa metsaomanike ja -majandajate – metsade peamiste hooldajate – motivatsiooni, kaasamise ja tegevuseta. Õige ettevõtmine peab olema ka majanduslikult elujõuline ning parimad tavad näitavad, et see võib nii olla.

Riigimetsades on liikmesriikidel mõistlik metsade kaitset ja taastamist tugevdada, et saavutada ühiselt kokku lepitud ambitsioonikamad ELi kliima- ja elurikkuse-eesmärgid ning tagada üleminek kliimaneutraalsele majandusele. Strateegia aitab võidelda viimase kümne aasta jooksul ilmnenud suundumusega, mille kohaselt on ELis maakasutusest, täpsemalt metsadest tulenev netosidumine vähenenud. Selle suundumuse ümberpööramine on eeltingimus, et saavutada ELi kokkulepitud kõrgemad kliima- ja elurikkuse-eesmärgid ning tagada metsade vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes, et need saaksid täita oma mitmesuguseid funktsioone. See nõuab mitut selles strateegias esile toodud algatust, nagu metsade kaitse ja taastamine, tõhusamad säästva metsamajandamise tavad, mis seovad süsinikku metsade ökosüsteemis, sealhulgas mullas, puidu kaskaadkasutuse põhimõtte esikohale seadmine, samuti metsade uuendamise ning kestliku metsastamise ja taasmetsastamise algatused. 

Sellegipoolest sõltuvad metsaomanikud ja -majandajad, eriti väikeettevõtjad elatise teenimisel sageli otseselt metsadest ning teenivad tänapäeval põhisissetuleku puidu tarnimisest. Muid hüvesid, eelkõige ökosüsteemiteenuste pakkumist, tunnustatakse harva või üldse mitte. See peab muutuma. Metsaomanikel ja -majandajatel on vaja rahalisi ja muid stiimuleid, et pakkuda lisaks puidule ning mittepuidulistele materjalidele ja saadustele ka ökosüsteemiteenuseid metsa kaitse ja taastamise kaudu ning muuta oma metsad vastupanuvõimelisemaks, võttes kasutusele võimalikult kliima- ja elurikkusesõbralikud metsamajandamistavad. See on eriti oluline neis Euroopa paigus, mida kliimamuutused on tabanud oodatust varem ja tugevamini ning kus metsakatastroofide tõttu on jäädud ilma sissetulekust, elatusvahenditest ja isegi eludest.

Ökosüsteemiteenustega seotud avaliku ja erasektori toetuskavade kohta on häid näiteid (nt joogivee kaitse, süsiniku sidumine, elurikkuse kaitse). ELi teadustoetuse abil uuritakse erinevaid võimalusi ning tehniliste oskuste ja tingimuste parandamist selleks, et arendada edasi riiklikke ja eraturge metsaökosüsteemiteenuste pakkumiseks 49 . Seda täiendatakse koos sidusrühmadega programmi LIFE ettevalmistavate meetmetega ökosüsteemiteenuste toetamise võimaluste lisamiseks ELi rahastamisprogrammidesse ning see sisaldab riiklikest ökosüsteemiteenustega seotud toetuskavadest saadud kogemusi.

Ökosüsteemiteenustega seotud avaliku ja erasektori toetuskavade näited

Soome Metso programmi raames toetatakse erametsaomanikke, kes jätavad oma maa elurikkuse nimel tootmisest kõrvale. Summad olenevad maa väärtusest ja sellest, kui kauaks mets tootmisest kõrvale jäetakse.

Horvaatia igaühemaksu puhul nõutakse, et kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegelevad majandustegevusega ja kelle sissetulek ületab 400 000 eurot, tasuksid metsaökosüsteemiteenuste kasutamise eest 0,0265 % oma kogutulust ning saadud raha jagatakse riikliku erifondi kaudu metsamajandamiskavade alusel vastavalt metsa pindalale metsaomanikele.

Prantsuse Label Bas Carbon toetuskava võimaldab era- ja avaliku sektori osalistel vabatahtlikult hüvitada oma kasvuhoonegaaside heidet, toetades rahaliselt keskkonnateenuseid (vähese CO2 heitega tegevus) metsade majandamisel Prantsusmaal.

2019. aastal alustas Portugal katseprogrammi metsaökosüsteemiteenuste eest tasumiseks kahes looduspargis, toetades rahaliselt eukalüptiistanduste loodusliku seisundi taastamist, autohtoonsete liikide istutamist ja mittepuiduliste metsasaaduste väljatöötamist.

Saksamaal antakse föderaalsete veeõigusaktidega metsaomanikele õigus saada hüvitist majandamispiirangute eest põhjavee kaitsealadel.

Maailma Looduse Fondi Vahemere haru algatuse „The Green Heart of Cork“ raames maksis jooke tootev eraettevõtja metsamaaomanikele oma tootmisprotsessis kasutatava põhjaveekihi kaitsmise eest.

Mis puudutab ELi poliitikameetmeid, siis ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) juba pakub riiklike maaelu arengu programmide kaudu metsade ja metsa majandamise jaoks rahalist toetust, nimelt kliimaga seotud riskidega kohanemiseks ja nende suhtes vastupanuvõime saavutamiseks. Aastatel 2014–2020 eraldati ÜPP metsandusmeetmetena ELi poliitikaeesmärkide toetamiseks 6,7 miljardit eurot, peamiselt metsastamiseks (27 %), metsatulekahjude ja -katastroofide ennetamiseks (24 %) ning investeerimiseks vastupanuvõimesse ja ökoloogilistesse ja sotsiaalfunktsioonidesse (19 %). Siiski on metsandusmeetmeid kasutusele võetud vähe ja programmitöö perioodi jooksul on see veelgi märgatavalt vähenenud. Selle põhjuseks on näiteks rahalistele vahenditele juurdepääsu saamiseks vajalike haldusmenetluslike teadmiste nappus ning toetuse vähene atraktiivsus ja nõustamisteenuste ebapiisavus suutlikkuse parandamiseks, samuti vähesed juhised selle kohta, kuidas rakendada metsa hõlmavaid kliimamuutustega kohanemise meetmeid, et ennetada ja vältida riske (nt metsa- või maastikutulekahjud, mullaerosioon, haigused, üleujutused).

Uus ÜPP aastateks 2023–2027 võimaldab suuremat paindlikkust metsadega seotud sekkumiste väljatöötamisel vastavalt riikide vajadustele ja iseärasustele, vähendades bürokraatiat ning nähes ette ja tagades koostoime Euroopa rohelise kokkuleppe, riikide metsapoliitika ning ELi keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide vahel. Komisjon tegutseb selle nimel, et suurendada selle strateegia elluviimiseks kättesaadavate maaelu arengu vahendite kasutuselevõttu.

Soovitustes, mis on esitatud liikmesriikidele ÜPP strateegiakavade kohta aastateks 2023–2027, kutsutakse riike üles metsi nõuetekohaselt arvesse võtma. Liikmesriigid said metsade ja metsandussektori kohta eraldi soovitusi. Soovitused on mõeldud eeskätt säästva metsamajandamise ning kestliku metsastamise ja taasmetsastamise edendamiseks, metsade mitmefunktsioonilisuse ja nende kui süsiniku siduja rolli tugevdamiseks, metsade kaitseks ja ökosüsteemide taastamiseks, et saavutada elupaikade ja liikide hea seisund, metsa kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisemaks muutmiseks ning maapiirkondade sotsiaal-majandusliku arengu parandamiseks.

Liikmesriikidel on vaja võtta edasisi meetmeid, et kaasata metsaga seotud sidusrühmad paremini ÜPP strateegiakavade väljatöötamisse liikmesriikide tasandil. Komisjon võtab kasutusele uued vahendid, et jagada teavet heade tavade kohta metsade seisukohast oluliste sekkumiste paremaks kavandamiseks ja rakendamiseks, ning soodustab teabevahetust liikmesriikide ekspertide vahel, tagab rahastamise järjepideva kasutamise tutvustamise vahendid ning toetab kohalike ja piirkondlike võrgustike loomist, sealhulgas kohapealseid tutvustamisalgatusi. ÜPP strateegiakavade hindamisel pöörab komisjon märkimisväärset tähelepanu metsaga seotud meetmetele, millel on tugev seos ELi kliima- ja elurikkuse-eesmärkidega.

Pidades silmas ELi ambitsioonikamaid kliima- ja elurikkuse-eesmärke, julgustatakse liikmesriike konkreetselt oma riiklikele oludele vastavalt kehtestama ökosüsteemiteenustega seotud toetuskavad metsaomanikele ja -majandajatele nende kulude katmiseks ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks sarnaselt eeskujuks olevatele riiklikele kavadele, nagu näiteks Soome Metso programm. Ühtlasi julgustatakse liikmesriike kiirendama süsinikku siduva majandamise tavade kasutuselevõttu, näiteks agrometsanduse ökokavade või maaelu arengu toetusena makstavate sekkumistena, et hüvitada elurikkusesõbralikke metsastamis- ja taasmetsastamisinvesteeringuid, agrometsandust ja muid mittetootlikke investeeringuid, mis on tehtud keskkonna- ja kliimaeesmärkidel. Liikmesriikide toetamiseks annab komisjon nõu ja tehnilisi suuniseid ökosüsteemiteenustega seotud toetuskavade väljatöötamiseks.

Samuti võtab komisjon vastu strateegias „Talust taldrikule“ väljakuulutatud süsinikku siduva majandamise algatuse, mille eesmärk on veelgi edendada uut keskkonnahoidlikku ärimudelit, millega toetatakse maamajandajate (sealhulgas metsamajandajate ja -omanike) kliima- ja keskkonnasõbralikke tavasid vastavalt neist tulenevale kliimaalasele kasule. Leevendusmeetmete tasustamine hüvitiste maksmise või kaubeldavate süsinikusertifikaatide kehtestamise teel luuakse uus ärimudel, millega tahetakse pakkuda uut sissetulekuallikat põllumajandusettevõtjatele, metsandusspetsialistidele ja maamajandajatele, kes võtavad kestlikke meetmeid, mis aitavad süsinikku siduda ja säilitada.

Süsinikku siduva majandamise kavasid on võimalik edendada avaliku sektori poliitika ja eraalgatuste kaudu. Lisaks võib avaliku sektori toetus olla ka lihtsalt riiklik rahastamine riigiabi suuniste kohaselt, eelkõige ELi põllumajandus- ja metsandussuuniste alusel, mida praegu läbi vaadatakse ja mis sisaldavad mitmesuguseid metsandusmeetmeid, sealhulgas investeerimistoetus metsade ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse suurendamiseks või abi metsa keskkonna- ja kliimateenuste ja metsade kaitse jaoks. Komisjon uurib, kuidas soodustada riiklike vahendite kasutamist metsandusmeetmete jaoks ja siduda neid riigiabi suuniste peatsel läbivaatamisel paremini ökosüsteemiteenustega.

Lisaks saab süsinikku siduva majandamise kavasid eraalgatustes rahastada turul kaubeldavate süsinikusertifikaatide kasutuselevõtuga. Saajatele makstaks hüvitist vastavalt tulemustele, mis tagab asjaomaste vahendite sihipärasema kasutuse ettenähtud kliima- või keskkonnaeesmärgil, nagu näiteks ökosüsteemiteenuste osutamine. Süsinikku siduvast majandamisest võib saada seega selle strateegia aluseks olevate eesmärkide saavutamise ja rakendamise vahend.

Lisaks töötab komisjon välja õigusraamistikku süsiniku sidumise sertifitseerimiseks, nagu on välja kuulutatud ringmajanduse loomise tegevuskavas.

Maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kontekstis edendatakse valdavalt metsaga kaetud maapiirkondade ja omavalitsuste võrgustikku, et anda neile piirkondadele kaasarääkimisvõimalus, st tagada nende esindatus peamistes algatustes (maapiirkondade vaatluskeskus, Euroopa maaelu arengu võrgustiku portaal 50 ) ning hõlbustada metsaalade tegeliku olukorra ja vajaduste konkreetset hindamist kogu ELis.

Komisjon teeb järgmist:

1.esildab 2021. aasta lõpuks õiguslikult siduva dokumendi ökosüsteemi (sealhulgas metsaökosüsteemide) taastamise kohta;

2.koostab 2021. aasta lõpuks suunised põlis- ja vanade metsade määratlemiseks, mis hõlmab nii nende määratlemist, kaardistamist, seiret kui ka ranget kaitset; 

3.määrab koos liikmesriikidega ja tihedas koostöös mitmesuguste metsaga seotud sidusrühmadega kindlaks säästva metsamajandamise lisanäitajad ja piirväärtused või vahemikud ning analüüsib 2023. aasta esimeseks kvartaliks, kuidas neid – esialgu vabatahtlikul alusel – kõige paremini kasutada;

4.koostab 2022. aasta esimeseks kvartaliks elurikkusesõbraliku metsastamise ja taasmetsastamise suunised; 

5.määratleb 2022. aasta teiseks kvartaliks looduslähedasema metsanduse tavad ja võtab vastu nende suunised ning töötab 2023. aasta esimeseks kvartaliks välja vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi looduslähedasema metsamajandamise jaoks;

6.annab suuniseid ja edendab teadmiste vahetust kliimamuutustega kohanemise ja neile vastupanu võime heade tavade kohta, kasutades muu hulgas platvormi Climate-ADAPT;

7.täiendab 2022. aasta lõpuks kultiveerimismaterjali käsitlevate õigusaktide läbivaatamist meetmetega tulevaste kliimatingimustega sobiva kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise edendamiseks;

8.edendab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega seoses metsadega seotud sekkumisi, eelkõige ökosüsteemiteenustega seotud toetuskavade loomist ja süsinikku siduva majandamise tavade kasutuselevõttu tulevases ÜPPs (2023–2027) ning teistes ELi rahastamisvahendites (nt ühtekuuluvuspoliitika, LIFE, programm „Euroopa Horisont“, ELi piiriülesed koostööprogrammid (Interreg));

9.annab 2021. aasta novembriks nõu ja tehnilisi suuniseid ökosüsteemiteenustega seotud toetuskava väljatöötamise kohta;

10.edendab metsadega seotud toetuskavasid nii süsinikku siduva majandamise kui ka süsiniku sidumise sertifitseerimise tegevuskavas, mis võetakse vastu 2021. aasta lõpuks;

11.teeb käitumisteadusliku uuringu avaliku sektori vahendite kasutuselevõtu kohta metsandusspetsialistide poolt, et selgitada paremini välja edasised poliitika tõhustamise viisid;

12.selgitab välja ja kõrvaldab võimalikud tõkked, mis tulenevad kehtivatest ELi õigusaktidest ja riigiabisuunistest, et tagada piisav avalik toetus üldhuvi seisukohast kasulikele teenustele.

4.Strateegiline metsi käsitlev seire, aruandlus ja andmekogumine

Praegu on ELi metsade seisundit, nende sotsiaal-majanduslikku väärtust ning neid mõjutavaid survetegureid ja nende toel osutatavaid ökosüsteemiteenuseid käsitlev teave lünklik. Alates 2007. aastast, kui aegus tegevuskava „Forest Focus“ käsitlev määrus, 51 ei ole põhjalikke aruandlusnõudeid kehtestatud. Lisaks on probleeme kaugseireandmete kasutamisel koos maapealsete andmetega (nt koostoimimise ja ühiste määratluste puudumine, ebaselgus andmete tõlgendamisel, pikkade ja võrreldavate väga suure lahutusvõimega aegridade puudumine, praeguste standardsete metsatoodetega seotud piirangud Copernicuse seireandmetes). Ebapiisav on ka metsade planeerimine, mis aitaks käsitleda ELi metsade mitmefunktsioonilisust koordineeritult ja anda neist põhjaliku ülevaate, eriti mis puudutab kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, metsade ökoloogilist seisundit, metsakahjude ennetamist ja kontrolli all hoidmist ning metsabiomassi nõudlust ja pakkumist mitmesuguseks sotsiaal-majanduslikuks otstarbeks. Koos vajadusega täpsemate säästva metsamajandamise näitajate ning teatavate kliima- ja elurikkuse aspektide piirmäärade järele viib see olukorrani, kus liikmesriigid on ühelt poolt leppinud kokku, et ELi üleminekul kliimaneutraalsele majandusele tuginetakse ELi tasandil suurel määral metsadele ja metsapõhisele biomajandusele.

Teiselt poolt, kuigi on olemas erinevad seire- ja aruandlusmehhanismid, puudub strateegiline raamistik, mis neid ühendaks ning võimaldaks igakülgselt ja koos liikmesriikidega näidata, et EL on õigel teel ning et metsad tõesti vastavad nendega seotud arvukatele vajadustele ja täidavad oma paljusid funktsioone. Kõikides ELi liikmesriikides on riiklikul ja asjakohastel puhkudel piirkondlikul tasandil vaja strateegilist metsaplaneerimist, mis põhineb usaldusväärsel seirel ja andmestikul, läbipaistval juhtimisel ja koordineeritud teabevahetusel ELi tasandil, et saavutada ühiselt kokku lepitud ELi eesmärgid – eelkõige seoses üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele ning elurikkuse- ja ringmajanduse-eesmärgi saavutamisega, sealhulgas süsiniku sidumise eesmärgid, nagu on sätestatud ettepanekus võtta vastu maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlev läbivaadatud määrus.

Selleks ja mõjuhinnangu alusel esitab komisjon seadusandliku ettepaneku metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise raamistiku kohta. Sellega luuakse kogu ELi hõlmav integreeritud metsaseireraamistik, milles kasutatakse kaugseiretehnoloogiat ja ruumiandmeid koos maapealse seirega, mis suurendab seire täpsust. Mõjuhinnangu ja konsulteerimise alusel ning järgides igati subsidiaarsuse põhimõtet, hõlmab see ka metsade strateegilisi kavasid, mille töötavad välja pädevad riiklikud või vajalikel puhkudel piirkondlikud ametiasutused. Ettepanekuga luuakse raamistik meetmete tõhusamaks koordineerimiseks, austades täielikult liikmesriikide pädevust selles küsimuses.

Seire puhul tuleks keskenduda regulaarsele ja sagedasemale kulutõhusale aruandlusele ja andmete ajakohastamisele ELi poliitiliste prioriteetide seisukohast olulistes valdkondades, nagu kliimamuutuste mõju, elurikkus, tervis, kahju, invasiivsed võõrliigid, metsa majandamine ning biomassi kasutamine mitmesugusel sotsiaal-majanduslikul otstarbel. Seire tuleb korraldada suure ruumilise ja ajalise detailsusega. Andmete ajakohasus on eriti oluline ka metsade looduslike häiringute kiire leviku tõttu. Raamistikus kasutatakse ELi kosmoseprogrammi komponente ning nende protsesside tõhustamiseks tuleks selles võimalikult palju kasutada Galileo ja Copernicuse teenuseid 52 .

Määratletakse rida ELi ühtlustatud seire seisukohast olulisi parameetreid ning kogutakse ja esitatakse andmeid, mis tuginevad olemasolevatele näitajatele ja seirekavadele riikide ja ELi tasandil (nt Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem 53 ), järgides ühtse digivärava määruses sätestatud ühekordsuse põhimõtet. Uute seireparameetrite ja -näitajate võimalusi hinnatakse ja kaalutakse liikmesriikidega peetavate konsultatsioonide kaudu, ekspertide toel, uuringute ja muude vahendite abil ning need lisatakse seiresüsteemi, kui need on muutunud kättesaadavaks. Uues seireraamistikus saaks kasutada ka ELi algatust „Destination Earth“ (DestinE) 54 sihtotstarbelise digiteisiku vormis, mida võib lugeda uueks otsustavaks muutuseks Maa kui süsteemi modelleerimises ja andmete assimileerimises eraldiseisvates, kuid omavahel seotud teemavaldkondades 55 .

Euroopa metsateabesüsteemi (FISE) tugevdatakse, et kujundada sellest ühtlustatud metsateabe nurgakivi Euroopas. Seepärast moodustatakse integreeritud metsaseiresüsteem FISE raames ja FISE kaudu tehakse ka kättesaadavaks selle tulemused. Komisjoni loodud ELi keskus raadamise, metsade seisundi halvenemise, maailma metsasuse ja sellega seotud mõjurite jälgimiseks 56 arendab metsade jaoks välja Maa seire põhised seirevahendid, mida saab käiku anda Copernicuse raames ja Euroopa metsateabesüsteemis kasutusele võtta integreeritud metsaseiresüsteemi osana.

Luuakse kord aastas ajakohastatav põhinäitajate tulemustabel, mis sisaldab näiteks kaugseireandmetest kergesti leitavaid näitajaid. Võttes arvesse riske ja ELi metsade kiiresti muutuvat olukorda, lisatakse aastaaruannetesse ka metsahäiringud ja ajakohastatud riskihinnangud. Nende näitajate kohta, mille koondamiseks on vaja rohkem aega, koostatakse tulemustabel iga kuue aasta järel. See aitab kaasa ka regulaarsetele seireprotsessidele, nagu ÜRO kestliku arengu eesmärgid, kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm ja Euroopa poolaasta. Aruannete koostamisse kaasatakse tulevane Euroopa metsateaduspartnerlus. Kõikidest eespool nimetatud Euroopa metsateabesüsteemi aruannetest koostatakse üldsusele mõeldud kokkuvõte. On väga oluline tagada, et teaduspõhised teadmised ja teave tehakse kättesaadavaks kõigile. Metsaomanikke ja -majandajaid, kodanikuühiskonda ja kohalikke tegevusrühmi kutsutakse üles neid aruandeid kasutama ja korraldama oma riigis või kogukonnas avalikke teabeüritusi, et parandada teadlikkust Euroopa metsadest.

Kodanikud ja kogukonnad kaasatakse ka veebisaidi MapMyTree kaudu nende puude jälgimisse, mis istutati seoses lubadusega istutada 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit lisapuud. Praktilised nõuanded puude istutamise ja nende eest hoolitsemise kohta tehakse kättesaadavaks spetsiaalsee platvormi kaudu.

Liikmesriikide riiklikud või asjakohastel puhkudel piirkondlikud ametiasutused koostavad igati subsidiaarsuse põhimõtet järgides metsade strateegilised kavad. Nendes esitatakse liikmesriikide strateegiline visioon oma metsadest ja metsandussektorist järgmiseks 10, 30 ja 50 aastaks. Kavasid ei kinnita komisjon, kuid need sisaldavad ühiseid elemente ja üldstruktuuri, mis töötatakse välja koostöös liikmesriikidega ning vastavalt mõjuhinnangule ja kaasates sidusrühmad, et võimaldada võrreldavust ja anda põhjalik ülevaade metsade seisundist, arenemisest ja tulevastest arengusuundadest ELis, nagu liikmesriigid seda ette näevad.

Lisaks ELi elurikkuse strateegiale aastani 2030 ja sellega kooskõlas tuleks metsamajandamiskavadesse kaasata kõik majandatavad riigimetsad ja arvukamalt erametsi. 57  Selle abil saaksid metsaomanikud ja -majandajad tõhusalt siduda ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil määratud strateegilised prioriteedid kohaliku tegelikkusega. Metsamajandamiskavad peaksid sisaldama metsadega seotud riskihinnangut ja riskijuhtimist ning neisse tuleks paremini kaasata elurikkusega seotud andmed. ELi metsaseiret käsitleva uue õigusakti ettevalmistamisel korraldab komisjon ELi eelmise metsastrateegia 58 kogemusele tuginedes metsamajandamiskavadesse lisatud nõuete ja kriteeriumide võrdleva hindamise ning arutab tihedas koostöös liikmesriikidega edasiste kriteeriumide kehtestamist, et tagada metsamajandamiskavade vastavus käesoleva strateegia kliima-, elurikkuse-, biomajanduse- ning sotsiaal- ja maaelu arengu eesmärkidele. Lisaks analüüsitakse hinnangus, kuidas metsandusspetsialiste nende kavade koostamisel toetada ja nõustada. 

Uut õigusraamistikku toetab ajakohastatud põhjalik juhtimissüsteem kaasavama ja sidusama ELi metsahaldusraamistiku alusel, nagu on ette nähtud punktis 6. ELi metsahaldusraamistiku osana asutatakse juhtekspertidest ning metsaseire ja -planeerimise võrgustikest koosnev erirühm, kes abistab meetodite ja seiratavate näitajate ühtse nimistu koostamisel ja kindlaksmääramisel, tööprogrammide kindlaksmääramisel ning uurimisvajaduste ja edusammude väljaselgitamisel.

Komisjon teeb järgmist:

1.esitab uue seadusandliku ettepaneku ELi metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise kohta, et tagada ELi koordineeritud süsteem metsi käsitlevaks seireks, andmekogumiseks ja aruandluseks. Selle osana koostavad liikmesriikide pädevad asutused 2023. aasta esimeseks kvartaliks metsade ja metsandussektori kohta metsade strateegilised kavad, järgides igati subsidiaarsuse põhimõtet ja aluslepingut;

2.tugevdab Euroopa metsateabesüsteemi (FISE) osana ning Copernicuse tõhustatud tooteide, muid kaugseireandmeid ja maapealset seiret aluseks võttes kliimamuutuste mõju ning muude looduslike või inimestest põhjustatud metsahäiringute praegust seiret;

3.koostab ja avaldab korrapäraseid aruandeid ja üldsusele mõeldud kokkuvõtteid ELi metsade kohta laiema Euroopa metsateaduse partnerluse toel;

4.arendab Teadusuuringute Ühiskeskuse 59 kaudu välja Euroopa metsateaduse partnerluse, et toetada uute, kaugseirel ja viimastel uurimistulemustel põhinevate näitajate väljatöötamist.

5.Tugev teadus- ja innovatsioonikava metsaalaste teadmiste parandamiseks

Teadusel ja innovatsioonil on strateegia ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel otsustav roll. Komisjon edendab programmi „Euroopa horisont“ kaudu jätkuvalt ELi metsade teaduspõhist panust Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidesse kliimaneutraalsuse ja vastupanuvõime, elurikkuse ja kestliku majanduskasvu vallas. Metsaga seotud teadustegevust ja innovatsiooni toetatakse teemavaldkonna „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“ kaudu. See teemavaldkond võimaldab tugevdada ja luua sünergiat metsade keskkonnaalaste sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide vahel ning muuta inimeste majandustegevuse kestlikumaks.

Teadusuuringud ja innovatsioon muudavad tugevdatud säästva metsamajandamise muutuvates kliimatingimustes tulemuslikumaks muu hulgas kliimamuutuste mõjuga seotud teadmiste parandamise kaudu, metsade ja geneetiliste ressursside mitmekesisuse suurendamisele kaasaaitamisega ning tõenduspõhiste ja praktiliste suuniste andmisega kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks kooskõlas elurikkuse-eesmärkidega. Tervikliku lähenemisega uutele ja esilekerkivatele kahjuritele ja haigustele tahetakse vähendada biootilisi häiringuid ja riske. Metsade ja pinnase mõistlikku ja asukohale sobivat taastamist toetatakse ka mulla seisundit ja toitu käsitleva teadus- ja innovatsioonimissiooni kaudu. Püütakse õppida paremini mõistma põlis- ja vanu metsi ning nende elurikkust ja kliimafunktsioone.

Jätkatakse metsaökosüsteemiteenustest saadavate mitmesuguste hüvede ja nende omavaheliste seoste käsitlemist interdistsiplinaarsel ja lõimival moel, et suurendada kestlike ja mitmefunktsiooniliste metsade väärtust ja maksimeerida nende kasu ühiskonna jaoks. Tõhustatakse agrometsandussüsteemide ja metsaväliste puudega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Sihtotstarbelised investeeringud paremasse andmekasutusse ning taristute, tehnoloogia ja juhtimismudelite arendamine kiirendavad digiuuenduste kasutuselevõttu metsanduses, maapiirkondades ja kogu väärtusahela ulatuses.

ELi koostöö tugevdamiseks tehakse ettepanek luua metsanduse valdkonnas teadus- ja innovatsioonipartnerlus, et vähendada avaliku sektori teadusuuringute killustatust ELis ning tõhustada tööd konkreetsemat koordineerimist vajavate uuringuprioriteetide kallal. Programmi „Euroopa horisont“ kuni ühe miljardi euro suurune toetus kombineeritakse täiendavate erainvesteeringutega tulevase bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa partnerluse raames, et edendada uuenduslikke ja ressursitõhusaid bioressursipõhiseid materjale ja tooteid, millel on suur potentsiaal fossiilkütustepõhiste materjalide ja toodete asendamiseks. Metsapõhised projektid peaksid aitama mitmekesistada metsaomanike ja -majandajate sissetulekuid ning suurendama metsamajanduse kestlikkust ja ringlust.

Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et tugevdada metsanduse rolli põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlevas Euroopa innovatsioonipartnerluses. Eesmärk on kiirendada uuenduslike metsalahenduste kasutuselevõttu, edendada teadmiste vahetamist, koostööd, õpet, koolitust ja nõustamist tõhustatud säästva metsamajandamise tavade toetamiseks ning metsade sotsiaal-majandusliku ja keskkonnaalase potentsiaali kasutamiseks maapiirkondades.

Komisjon teeb järgmist:

1.koostab koos liikmesriikide ja sidusrühmadega teadus- ja innovatsioonikava „Meie tulevane metsakorraldus”, selgitades ühiselt välja lüngad teadusuuringutes ning metsanduse ja metsandussektori tulevased prioriteedid;

2.toetab tõenduspõhist metsade taastamise strateegiate koostamist ja rakendamist, mis toimub ühiskonda kaasates ning eri ökoloogilistes ja sotsiaal-majanduslikes tingimustes, sealhulgas kavandatava metsamuldade seisundit käsitleva teadus- ja innovatsioonimissiooni kaudu;

3.tõhustab ELi koostööd, tehes ettepaneku luua metsandusalane teadus- ja innovatsioonipartnerlus, sealhulgas juhtalgatused lahenduste katsetamiseks ja esitlemiseks valitud peamistes strateegiavaldkondades;

4.rakendab programmi „Euroopa horisont“ ühiskonna tsiviiljulgeoleku tööprogrammi kaudu lisameetmeid katastroofiohu (sealhulgas metsatulekahjude) vähendamise poliitika toetamiseks, et parandada riski- ja vastupanuvõime juhtimise ja haldamise suutlikkust;

5.koostab kodanikele suunatud teadusprogrammi metsade elurikkuse kohta, millega eelkõige kaasatakse kodanikke ja kodanikuühiskonda metsade elurikkuse seiresse.

6.Kaasav ja sidus ELi metsahaldusraamistik

Metsade suurem roll Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamises vastavalt sellele strateegiale, sealhulgas kliima, elurikkuse ja kestliku biomajanduse valdkonnas, nõuab kaasavamat ja paremini koordineeritud ELi metsahaldusstruktuuri, mis kajastaks kõiki ELi uue metsastrateegia eesmärke ja nende omavahelisi seoseid. Tuleks tagada eri poliitikavaldkondade tihedam koordineerimine ja soodustada valdkondadevahelist teabevahetust, kaasates paljusid eri eksperte ja sidusrühmi. Võttes arvesse Euroopa üldsuse kasvavat huvi ELi metsade tuleviku vastu, tuleks tagada ka juhtimise läbipaistvus, et igaüks saaks jälgida, kuidas komisjoni ja liikmesriike ELi uue metsastrateegia eesmärkide saavutamisel abistatakse.

Selles vaimus kavandab komisjon ELi metsahaldussüsteemi, mis edendab poliitika sidusust ja eri funktsioonide vahelist sünergiat. Kestlik ja kliimaneutraalne Euroopa majandus nõuab metsaga seotud eesmärkide saavutamist ning liikmesriikide, metsaomanike ja -majandajate, tööstussektori, teadlaste ja kodanikuühiskonna kaasamist metsapoliitika küsimuste arutamisse, vältides samas struktuuride kattumist.

Seoses liikmesriikidega peetava dialoogiga, mis põhineb alalise metsakomitee ning metsa ja looduse töörühma põhjalikul kogemusel ja koostööl, teeb komisjon ettepaneku ajakohastatud juhtimise kohta, mis ühendab need kaks rühma üheks eksperdirühmaks, kellel on volitused käsitleda kõiki ELi uue metsastrateegia keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke ning mille liikmesuse puhul on tagatud mitme liikmesriigi eri ministeeriumide esindajate kaasamine rühma. Selle võimaldamiseks ja lisastruktuuri loomise vältimiseks teeb komisjon liikmesriikidega koostööd alalise metsakomitee kodukorra läbivaatamiseks või vajaduse korral muude vajalike meetmete kindlaksmääramiseks. Samuti luuakse parem sünergia metsatööstuse ja valdkonnaga seotud küsimuste eksperdirühmaga.

Kodanikuühiskonna, metsaomanike ja -majandajate, tööstussektori ja teadlaste kaasamisel kasutab komisjon samasugust lähenemisviisi ning tuginedes praegusest kodanikuühiskonnaga metsanduse ja korgitootmise üle dialoogi pidavast rühmast ning metsa ja looduse töörühmast saadud kogemustele loob ühe rühma, mille ülesanded ja eesmärgid on uuesti läbi vaadatud, liikmeskond on laiem ning mis keskendub ELi uue metsastrateegia rakendamisele.

Komisjon tagab nende kahe rühma regulaarsed ühiskohtumised vähemalt kaks korda aastas ning arutelude täieliku läbipaistvuse. Ühtlasi kannustab komisjon liikmesriike looma laiapõhjalisi mitut sidusrühma hõlmavaid dialoogiplatvorme Euroopa, riikliku ja kohaliku metsapoliitika arutamiseks ja sellest teavitamiseks.

Selline tõhustatud juhtimisstruktuur võimaldab tugevdada dialoogi, lõhkuda barjääre ja täies ulatuses kajastada Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi uue metsastrateegia vaimus sünergiat maaelu arengu, säästva metsapõhise biomajanduse ning ELi ambitsioonikamate kliima- ja elurikkuse-eesmärkide vahel.

Samuti edendab komisjon seda, et liikmesriikides loodaks metsandusnõustamise teenused, mis sarnanevad ÜPP raames pakutavate põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega.

7.Kehtiva liidu õigustiku rakendamise ja selle täitmise tagamise tõhustada

Metsade ja metsamajandusküsimuste seisukohast olulise liidu õigustiku rakendamist ja selle täitmise tagamist on vaja tõhustada. Elupaikade 60 ja linnudirektiiviga 61 nähakse ette arvukate metsaelupaikade ning metsaga seotud looma- ja linnuliikide kaitse. Keskkonnavastutuse direktiiviga 62 nõutakse metsaelupaiku mõjutava keskkonnakahju ennetamist ja parandamist 63 . Keskkonnakuritegude direktiiviga 64 on kriminaliseeritud teatav käitumine, mis hõlmab kaitsealuste metsade kahjustamist 65 . Euroopa rohelise kokkuleppe osana kavatseb komisjon teha ettepaneku selle direktiivi läbivaatamiseks, et seda tõhustada. Strateegilise mõju hindamise direktiiv 66 ja keskkonnamõju hindamise direktiiv 67 on olulised teatavate metsakavade, -programmide ja projektide seisukohast. Keskkonnateabele avaliku juurdepääsu direktiiviga 68 nähakse ette keskkonnateabe, sealhulgas metsamajandamiskavade kättesaadavaks tegemine.

ELi puidumäärusega 69 on keelatud ebaseadusliku puidu sissevedu ELi ning kehtestatud puitu ja puittooteid ELi turule laskvate ettevõtjate kohustused. Komisjon viib praegu lõpule selle määruse ning metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse määruse 70 toimivuse kontrolli ning esitleb tulemusi ja teeb ettepaneku raadamise ja metsa seisundi halvendamise vastaste eeskirjade täiendamiseks 2021. aasta lõpu poole.

Ebaseaduslik raie on eriti murettekitav põlis- ja vanades metsades või metsaelupaikades, millest on pöördumatu kahju tõttu järel vaid väga väikesed alad. Ka asjaomase õigustiku puudulik rakendamine võib kaasa tuua metsa seisundi halvenemise või takistada metsa kaitsestaatuse parandamist. Komisjon püüab parandada nõuete täitmise tagamist liikmesriigi tasandil, pidades intensiivsemat dialoogi konkreetsete liikmesriikide pädevate asutustega ning töötades tihedalt koos liikmesriikidega ja keskkonnaasutuste, inspektorite, politsei, prokuröride ja kohtunike Euroopa võrgustikega, tuginedes nendega koostöös juba koostatud ja nende kinnitatud suunistele, 71 samuti tõhustada täitetegevust, kasutades asjakohastel puhkudel rikkumismenetlust. Komisjon on alustanud rikkumismenetlusi seoses metsandustegevusega, millega on rikutud elupaikade ja linnudirektiivi, keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi, ELi puidumäärust ning keskkonnateabele avaliku juurdepääsu direktiivi.

Komisjon edendab georuumilise luure kasutamist liikmesriikides 72 ning ELi tasandil, arendades enda suutlikkust kasutada georuumilist luuret keskkonnanõuete täitmise tagamiseks 73 . Samuti esitab ta ajakohastatud suunised teatavate metsaga seotud sätete tõlgendamise kohta, nagu elupaikade direktiivis sätestatud liigikaitse-eeskirjad 74 ja Natura 2000 alade kaitse sätted, samuti suunised looduskaitset käsitlevate õigusaktide kohaldamise kohta metsade suhtes 75 . Ühtlasi kannustab komisjon liikmesriikide pädevaid asutusi kasutama kättesaadavat tehnilist abi, nagu tehnilise abi ja teabevahetuse ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise vastastikuse abi programm 76 ning tehnilise toe instrument, millega toetatakse liikmesriike reformide väljatöötamisel ja rakendamisel 77 .

Võitlus keskkonnakuritegevuse vastu 78 on prioriteet Europoli viimases raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu (SOCTA) aruandes (2021) ja ELi uues organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias aastateks 2021–2025 79 .

Kuna ebaseadusliku raie juhtumitest teatatakse ka puittoodete puhul, mis lasti turule ELi puidumäärusele vastavana, on liikmesriikidel vaja tagada parem seire ja nõuete täitmise tagamine. See peaks hõlmama kontrolli, kas sertifitseerimissüsteemides antav teave annab ettevõtjatele puidumääruse täielikuks järgimiseks vajalikud teadmised.

Lisaks analüüsib komisjon, kas on kohane kehtestada kolmandate poolte sertifitseerimissüsteemide miinimumstandardid, et tagada usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi piisav tase.

Samuti toetab komisjon kodanikuühiskonna rolli nõuete täitmise järelevalvajana ning teeb liikmesriikidega koostööd, et parandada üksikisikute ja valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu keskkonnaküsimustega seotud õiguskaitsele riikide kohtutes 80 . Århusi määruse läbivaatamisega tugevdatakse kodanikuühiskonna rolli ELi otsustusprotsessis.

8.Kokkuvõte

Metsad ja metsandussektor on oluline osa Euroopa üleminekust nüüdisaegsele, kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusele. Strateegias kavandatud kohustuste ja meetmete abil saadakse kasvavad, terved, mitmekesised ja vastupanuvõimelised ELi metsad ning tagatakse nende suur panus kliima- ja elurikkuse-eesmärkide saavutamisse, elujõulised elatusvahendid maapiirkondades ja mujal ning kestlik metsapõhine biomajandus. Selles kirjeldatud strateegiline lähenemisviis seirele, detsentraliseeritud planeerimisele ja majandamisele aitab kindlustada metsade eri funktsioonide täitmise, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust. Strateegias tunnistatakse metsade, metsandusspetsialistide ja kogu metsapõhise väärtusahela keskset rolli Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel ning selle rakendamist toetab tugev ja kaasav juhtimisraamistik, mis võimaldab kõikidel asjaomastel pooltel teha koostööd ning kujundada metsade tulevik ELis. Komisjon tagab strateegia rakendamise tihedas seoses teiste poliitikaalgatustega, sealhulgas algatustega, mis on võetud vastu Euroopa rohelise kokkuleppe alusel, ja ettepanekutega, mis on tehtud paketi „Eesmärk 55“ osana.

Komisjon kutsub kõiki sidusrühmi osalema laialdases arutelus ELi metsade tuleviku üle. Kodanikke ja kogukondi julgustatakse aktiivselt kaasa lööma, et täita lubadus istutada 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit lisapuud. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles seda strateegiat kinnitama. Et tagada täielik poliitiline vastutus strateegia rakendamise eest, teeb komisjon ettepaneku luua nõukogus ja Euroopa Parlamendis alaline edusamme jälgiv organ. Ta vaatab strateegia läbi 2025. aastal, et hinnata edusamme ja seda, kas strateegia eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta lisameetmeid.

(1)    Sustainable Development in the European Union; Monitoring report on the progress towards the SDGs in an EU context, 2021 edition (https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-books/-/KS-03-21-096). ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) määratleb metsana üle 0,5 hektari suuruse maa-ala, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrastiku liitus ületab 10 %, ning mis ei ole kasutuses peamiselt põllumajanduses või linnamaana. FAO määratleb muu metsamaana üle 0,5 hektari suuruse maa-ala, kus 5–10 % puude võrastiku liitus ulatub viie meetri kõrgusele in situ või mille võrastiku liitus ületab 10 %, kui arvesse võetakse väiksemad puud, põõsad ja puhmad (http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf või EUROSTATi määratlus: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Forest ) .
(2)      https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/12069644/KS-FK-20-001-EN-N.pdf/a7439b01-671b-80ce-85e4-4d803c44340a?t=1608139005821.
(3)      Metsades leidub 60 000 eri puuliiki ning seal elab 80 % kahepaiksete liikidest, 75 % linnuliikidest ja 68 % maailma imetajaliikidest (http://www.fao.org/3/ca8642en/CA8642EN.pdf).
(4)      Vastavalt liikmesriikide poolt elupaikade direktiivi artikli 17 alusel (perioodi 2013–2018 kohta) esitatud aruannetele, mis käsitlevad selle direktiivi I lisas loetletud elupaikade kaitsestaatust, on vaid 49 % metsaelupaikade seisund hea. I lisa metsaelupaigad hõlmavad umbes 27 % kogu ELi metsaaladest.
(5)      Costa, H., de Rigo, D., Liberta, G., Houston Durrant, T., San-Miguel-Ayanz, J. (2020) European wildfire danger and vulnerability in a changing climate: towards integrating risk dimensions. JRC PESETA IV project – Task 19. Luxembourg: Publication Office of the European Union.
(6)       http://www.fao.org/faostat/en/#data/FO ja https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC124374.
(7)    COM(2013) 659 final.
(8)      COM (2018) 811 final.
(9)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999.
(10)      Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“, COM(2021) 550 final.
(11)      Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1999, COM(2021) 554 final.
(12)       brief_on_role_of_forest-based_bioeconomy_in_mitigating_cc_online (2).pdf .
(13)      Kaskaadkasutuse põhimõte esines juba ELi metsastrateegias aastateks 2014–2020. Selle põhimõtte kohaselt on puidu kasutamise prioriteedid järgmises järjestuses: 1) puidupõhised tooted, 2) nende kasutusea pikendamine, 3) korduskasutus, 4) ringlussevõtt, 5) bioenergia tootmine ja 6) kõrvaldamine.
(14)      15. eesmärgiga tahetakse kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning edendada nende säästvat kasutamist, majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber mulla degradeerumine, samuti peatada elurikkuse hävimine.
(15)      FAO (2020) ibid.
(16)       ELi teatis 2019 – metsad – keskkond – Euroopa Komisjon. (europa.eu) .
(17)    Eurostat, tööjõu-uuring.
(18) Kogulisandväärtuse allikas: Eurostati andmed 2020: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Wood_products_-_production_and_trade#Wood_based_industries ja tabel [sbs_na_ind_r2]; töökogemus: tabel [lfsa_egan22d] ja Robert et al. 2020.
(19)      Robert, N.; Jonsson, R.; Chudy, R.; Camia, A. The EU Bioeconomy: Supporting an Employment Shift Downstream in the Wood-Based Value Chains? Sustainability 2020, 12, 758. https://doi.org/10.3390/su12030758 .
(20)      COM (2020) 98 final.
(21)      Määrus (EL) 2018/841.
(22)      Raietoodete kategooriad on 1) saetud puit, 2) puitplaadid ja 3) paber. Kasvuhoonegaaside mõju vähendamisel on neil tavapäraselt esimese astme lagunemise funktsioon erinevate poolestusaegadega (35, 25 ja 2 aastat). Nii laguneb paber palju kiiremini (tal on palju väiksem kliimamuutuste leevendamise potentsiaal aja jooksul) kui teiste kategooriate tooted. Toodete puhul, mis ei kuulu nendesse kategooriatesse/kasutusviisidesse, toimub oksüdeerumine kohe. Grassi, G., Fiorese, G., Pilli, R., Jonsson, K., Blujdea, V., Korosuo, A. and Vizzarri, M., Brief on the role of the forest-based bioeconomy in mitigating climate change through carbon storage and material substitution, Sanchez Lopez, J., Jasinevičius, G. ja Avraamides, M. editor(s), European Commission, 2021, JRC124374.
(23)    JRC (Teadusuuringute Ühiskeskus). Brief on the role of the forest-based bioeconomy in mitigating climate change through carbon storage and material substitution, 2021. brief_on_role_of_forest-based_bioeconomy_in_mitigating_cc_online (2).pdf.
(24)      Lovrić, M., Da Re, R., Vidale, E., Prokofieva, I., Wong, J., Pettenella, D., … Mavsar, R. (2020). Non-wood forest products in Europe – A quantitative overview. Forest Policy and Economics, 116, 102175. https://doi.org/10.1016/j.forpol.2020.102175 .
(25)    COM(2020) 662 final.
(26)      https://europa.eu/new-european-bauhaus/index_et.
(27)      Puidupõhiste ehitustoodete turuosa ELis on keskmiselt 2,4 % (ELis tarbitakse seega kokku 26,2 miljonit kuupmeetrit või 15,7 miljonit tonni materjali), kusjuures enamiku ehitussektoris kasutatavatest materjalidest moodustavad mittemetalsed mineraalid (turuosa 93 %). Liikmesriigiti on turuosa väga erinev: esirinnas olijate hulgas, nagu Soomes ja Rootsis, ületab turuosa 10 %, enamikus liikmesriikides jääb see aga alla 2 %. Allikas: Trinomics (in prep) Evaluation of the climate benefits of the use of harvested wood products in the construction sector and assessment of remuneration schemes. Task 1.1 Market Analysis.
(28)    Määrus (EL) nr 305/2011.
(29)       https://europa.eu/new-european-bauhaus/index_et .  
(30)       https://ec.europa.eu/clima/policies/innovation-fund_etn .  
(31)     Forest-based bioeconomy and climate change mitigation: trade-offs and synergies in carbon storage and material substitution | EU Science Hub (europa.eu) .
(32)      Puidupõhist bioenergiat toodetakse ELis põhiliselt (49 %) raie- ja puidutöötlusjääkidest ja -jäätmetest (nt oksad ja ladvad, saepuru, puidujäätmed). Ülejäänud 37 % saadakse nn primaarse biomassi allikatest, sealhulgas vähekvaliteetne tüvepuit ja harvendusraie saadused (20 %), millest pool on saadud madalmetsa tüvepuidust (10 %), samal ajal kui 4 % saadakse tööstusliku kvaliteediga tüvepuidust. Ülejäänud 14 % on esitatud statistikas liigitamata, mis tähendab, et seda ei ole liigitatud ei primaarsest ega sekundaarsest allikast saaduks, ehkki puitbiomassi voogude analüüsi arvestades pärineb see suurema tõenäosusega esmasest puidust. https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/use-woody-biomass-energy-production-eu .
(33)      Nagu on sätestatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4.
(34)      Martinez de Arano I, Maltoni S, Picardo A, Mutke S et al. (2021). Non-Wood Forest Products for people, nature and the green economy. Policy priorities for Europe. A white paper based on lessons learned from around the Mediterranean. Deliverable 3.3 of the European Thematic Network INCREdible, Horizon2020 grant agreement nº 774632. Lk 7
(35)      Näiteks projekt INCREDIBLE, mis hõlmab Vahemere mittepuiduliste metsasaadustega seotud võrgustikke, mille kaudu edendatakse teadusinnovatsiooni ja tavade vahetust.
(36)      Nt www.forest.erasmusproject.eu.
(37)      Määrus (EL) nr 305/2011.
(38)      Määrus (EL) nr 852/2020.
(39)     https://www.weforum.org/press/2020/08/us-businesses-governments-and-non-profits-join-global-push-for-1-trillion-trees/ .
(40)      Barredo Cano, J.I., Brailescu, C., Teller, A., Sabatini, F.M., Mauri, A. and Janouskova, K., Mapping and assessment of primary and old-growth forests in Europe, EUR 30661 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2021, ISBN 978-92-76-34229-8, doi:10.2760/13239, JRC124671.
(41)      Need peaksid olema üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtumid, näiteks kui see on tõendatult vajalik keskkonna või ökosüsteemi tervise seisukohast.
(42)      Direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.
(43)     https://www.prosilva.org/close-to-nature-forestry/examplary-forests/- www.forbiodiv.org - https://www.prosilva.org/information-news/news/exemplary-forests-network/ ja https://askafor.eu/ .
(44)      https://integratenetwork.org/.
(45)       BMEL - Publikationen - Der Wald in Deutschland - ausgewählte Ergebnisse der dritten Bundeswaldinventur .
(46)      Üks selline tava on näiteks looduslähedasem metsandus. Selle eesmärk on saavutada metsade mitmefunktsioonilisus, ühendades elurikkuse (isegi istutatud metsades) süsinikuvarude säilitamise ja puiduga seotud tulu teenimisega. Looduslähedasem metsandus on kontseptsioon, mille üle era- ja avaliku sektori organisatsioonid arutlevad nii ELis kui ka kogu maailmas, kuigi seni puudub sel üldiselt heakskiidetud määratlus.
(47)      Elupaikade direktiivi I lisa.
(48)      Nagu on kirjas selle strateegia lisas ja komisjoni talituste töödokumendis kolme miljardi puu istutamise kohta 2030. aastaks (SWD(2021)651).
(49)      Programmi „Horisont“ projektid: InnoForest, SINCERE.
(50)      https://enrd.ec.europa.eu/.
(51)      Tegevuskava „Forest Focus“ käsitlev määrus (2152/2003) oli jõus aastatel 2003–2007 ning aitas kaasa metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire tegevuskava loomisele ühenduse metsade kaitseks. Tegevuskava tugines kahe eelneva nõukogu määruse saavutustele seoses metsade ökosüsteemidele mõjuva õhusaaste ( nõukogu määrus (EMÜ) nr 3528/86 ) ja tulekahjude ( nõukogu määrus (EMÜ) nr 2158/92 ) seirega. Tegevuskava „Forest Focus“ rakendamise aruanne on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/environment/archives/forests/ffocus.htm .
(52)      Copernicuse Sentineli satelliitide andmeid või tooteid ja tehisintellekti kasutatakse juba Euroopa ja liikmesriikide tasandil nt pidevate metsainventuuride tegemiseks Portugalis, maakasutuse (muutuste) väljaselgitamiseks, samuti puude terviseseisundi kontrollimiseks metsamajandajate ning tselluloosi- ja paberitööstuse toetamiseks. Rootsis on satelliidiandmed 2000. aastast saadik võimaldanud avastada ebaseaduslikku raiet, mida tuleb nüüd ette harva, ja ebarahuldavaid haldustavasid. Rumeenias rakendatakse ühes põlismetsas nn aruka metsa projekti, et teavitada metsavahte võimalikust ebaseaduslikust raiest. Sellised näited ei ole enam erandlikud ning nendega juhitakse metsa majandamist digiajastusse.
(53)     https://effis.jrc.ec.europa.eu .
(54)      https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/destination-earth.
(55)      Komisjoni juhitava infotehnoloogia vallas peab infotehnoloogia arendamise ja hangetega seotud valikud eelnevalt heaks kiitma Euroopa Komisjoni infotehnoloogia ja küberturvalisuse nõukogu.
(56)       Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks .
(57)      Metsamajandamiskavad ja selliste kavade nõuded on kehtestatud juba mitmes liikmesriigis ning komisjon võtab need oma hinnangus aluseks. Vt metsamajandamiskavade nõuete kokkuvõte, fmp_table.pdf (europa.eu) .
(58)      COM (2013)659 final. 
(59)      Komisjon teeb Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu teadusuuringuid ning haldab teaduslikke teadmisi metsastrateegia rakendamiseks, sealhulgas töötab välja meetodid kaugseiret kasutavaks Euroopa metsaseireks ning hindab metsade seisundit ja survetegureid, kasutades nii kaugseiret kui ka statistikat.
(60)      Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ.
(61)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.
(62)      Direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta.
(63)     Vt komisjoni suunised keskkonnakahju ühtse mõistmise kohta vastavalt keskkonnavastutuse direktiivile (C(2021)1860 final), eelkõige punktid 15, 18 ja 90.
(64)      Direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu.
(65)      Vt nt direktiivi 2008/99/EÜ artikli 3 punkt h.
(66)      Direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta.
(67)      Direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta
(68)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
(69)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused. 
(70)      Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse.
(71)      Vt Environmental compliance assurance in rural areas: Publications Office of the EU (europa.eu) ning Guidance on combatting environmental crime and related infringements: Circabc (europa.eu)).
(72)      Copernicuse kasutuselevõtu raamistiku partnerlusprogrammiga juba toetatakse katselisi riiklikke metsateabeplatvorme ja georuumilise luure kasutamist, et võidelda ebaseadusliku metsaraie (metsakuritegude) vastu.
(73)      Vt teatis ELi meetmete kohta keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks, COM(2018) 10 final.
(74)      Vt juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt, https://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/guidance/index_en.htm (läbivaatamisel).
(75)      Vt Managing Natura 2000 sites The provisions of Article 6 of the Habitats Directive 92/43/EEC (Natura 2000 alade kaitsekorraldus: elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted), metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (läbivaatamisel) ning suunised Natura 2000 ja metsade kohta, https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm .
(76)       Tehnilise abi ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise vastastikuse abi vahend (TAIEX EIR P2P) hõlbustab teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, mis võimaldab neil üksteiselt õppida. Samuti võib see aidata korraldada Euroopa Komisjoni talituste taotlusel üritusi ülalt alla lähenemise teel (TAIEX strategic).
(77)      Tehnilise toe instrumendi abi pakutakse taotluse esitamisel ning see hõlmab tervet rida poliitikavaldkondi, sealhulgas liidu õigustiku rakendamine, keskkonnaõiguse täitmise tagamine ning metsa ja metsamajandamisega seotud küsimused ELi prioriteetide kontekstis, nagu rohe- ja digipööre. Tehnilise toe instrument | Euroopa Komisjon (europa.eu) . 
(78)      Metsanduskuriteod põhjustavad suurt majandus-, keskkonna- ja sotsiaalset kahju ning soodustavad korruptsiooni, rahapesu ja muid kuritegusid. Kogu maailmas ulatub metsanduskuritegude tõttu saamata jäänud tulu hinnanguliselt 51–152 miljardi USA dollarini aastas, mis seab need keskkonnakuritegude seas esikohale.
(79)      Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta, (COM(2021) 170 final).
(80)      Vt teatis „Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamine ELis ja selle liikmesriikides“, COM(2020) 643 final.

Brüssel,16.7.2021

COM(2021) 572 final

LISA

järgmise dokumendi juurde

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Uus ELi metsastrateegia aastani 2030

{SWD(2021) 651 final} - {SWD(2021) 652 final}


Tegevuskava komisjoni meetmete kohta, et täita lubadus istutada 2030. aastaks ELis kolm miljardit lisapuud

1. VAHE-EESMÄRK

Avaldada 2022. aasta esimeseks kvartaliks praegu metsa ja looduse töörühmas väljatöötamisel olevad elurikkust soodustava metsastamise ja taasmetsastamise suunised. Neis käsitletakse ka agrometsandust ja linnas kasvavaid puid.

2. VAHE-EESMÄRK

Luua kaasa lüüa soovijatele töövahendid (märgis, sertifikaadi näidis, kirjaliku kinnituse vorm). Põhieesmärkide saavutamist silmas pidades tegeleb komisjon ka lubaduse maine kujundamisega (visuaalne identiteet, sotsiaalmeedia trellsilt, tunnuslaused).

3. VAHE-EESMÄRK

Avaldada keskkonna peadirektoraadi veebisaidil 2021. aasta metsastrateegia vastuvõtmise ajal eraldi veebileht lubaduse kohta istutada kolm miljardit lisapuud. Koostada pressi- ja meediamaterjal ning tagada kajastamine sotsiaalmeedias. Koostada osalejatele ja partneritele kommunikatsioonipakett nende enda teavituskampaaniate toetamiseks.

4. VAHE-EESMÄRK

Arendada 2022. aasta esimeseks kvartaliks välja puude seire platvorm, mis tehakse kättesaadavaks Euroopa metsateabesüsteemi veebisaidil . Süsteem sisaldab istutusteabe esitamise vormi linki.

5. VAHE-EESMÄRK

Arendada 2022. aasta esimeseks kvartaliks välja ELi puuloendur, mis näitab ELis alates maist 2020 kuni konkreetse päevani istutatud lisapuude hinnangulist arvu. Loendur seotakse muude olemasolevate loendussüsteemidega ning see loendab vaid puid, mis on istutatud ökoloogilisi ja täiendavuse põhimõtteid igati järgides.

6. VAHE-EESMÄRK

Komisjon alustab uuringut, et koostada ülevaade kõigist ELis puude istutamiseks antud lubadustest ja nende raamtingimustest, sealhulgas istutatud puude loendamise kohta, ning koostab 2022. aasta esimeseks kvartaliks poliitikaülevaated ja teatise; tulemusi oodatakse 2022. aasta teiseks kvartaliks.

7. VAHE-EESMÄRK

Koostada pärast suuniste ja lubaduse visuaalse identiteedi valmimist sidusrühmade nimekiri ja korraldada neile kõigile konverents või kohtumine 2022. aasta esimeseks kvartaliks.