EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.9.2021

COM(2021) 535 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu määruse (EÜ) nr 2271/96 (blokeerimisseadus) artikli 7 punkti a alusel

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 2271/96 (blokeerimisseadus) artikli 7 punkti a alusel

Piiravad meetmed (sanktsioonid) on liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline vahend, mille kaudu Euroopa Liit (EL) saab vajaduse korral sekkuda, et ennetada konflikte või reageerida tekkivatele või käimasolevatele kriisidele. Kuigi ELi sanktsioonide sisuline eesmärk on mõjutada poliitikat või tegevust ELi-välistes riikides, kohaldatakse neid üksnes nendel aladel, mis on ELi jurisdiktsiooni all. Teisisõnu on nendega kehtestatud kohustused siduvad ELi kodanikele või ELis asuvatele või siin majandustegevusega tegelevatele isikutele. Muudes jurisdiktsioonides seevastu kohaldatakse mõningaid sanktsioone eksterritoriaalselt, st kolmandate riikide, sh ELi liikmesriikide kodanikelt ja äriühingutelt eeldatakse tegutsemist nende sanktsioonide kohaselt. EL lähtub põhimõttest, et sanktsioonide eksterritoriaalne kohaldamine on vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Selle põhimõtte rakendamiseks võttis EL 1996. aastal vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 2271/96 1 (edaspidi „blokeerimisseadus“). Blokeerimisseaduse eesmärk on vältida ELi-väliste riikide seaduste, määruste ja muude õigusaktide eksterritoriaalset kohaldamist, kui nende õigusaktidega püütakse reguleerida liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste ja juriidiliste isikute tegevust.

Blokeerimisseaduse kohaselt peab komisjon määruse kohaselt saadud teabe alusel teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu õigusaktide ja nendest tulenevate meetmete mõjust ning avaldama oma järelduste kohta korrapäraselt täiemahulise aruande 2 .

Pärast blokeerimisseaduse taasjõustamist selle lisa muudatusega 2018. aastal 3 jagavad ELi isikud ja äriühingud komisjoniga teavet selle kohta, kuidas loetletud eksterritoriaalsed sanktsioonid mõjutavad nende majandus- ja/või finantshuve 4 . Pärast seda, kui blokeerimisseadust 2018. aastal muudeti ning kui Ameerika Ühendriigid taastasid 2019. aastal Helmsi-Burtoni seaduse III ja IV jaotise kehtivuse, on komisjon saanud arvukalt teateid. Käesolevas aruandes kirjeldatakse neid teateid üksikasjalikult ja antakse ülevaade ELi-väliste riikide sanktsioonide eksterritoriaalsest kohaldamisest tulenevast mõjust. Aruanne põhineb kõnealuse menetluse raames komisjonile esitatud teabel. Seega ei ole see ammendav ega saa käsitleda juhtumeid, millest ei ole komisjonile teatatud.

1.Blokeerimisseadus

Blokeerimisseadus koosneb 12 artiklist ja sisaldab lisa, milles on loetletud konkreetsed õigusaktid, mida seaduses käsitletakse 5 (edaspidi „loetletud eksterritoriaalsed õigusaktid“). Seda tuleks lugeda koos kolme muu põhitekstiga:

· komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/1100 6 on esitatud blokeerimisseaduse lisasse viimati tehtud muudatused;

· komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1101 7 on sätestatud kriteeriumid, mida komisjon kohaldab loetletud eksterritoriaalsete õigusaktide järgimise taotluste heakskiitmisel, ja

· suunis „Küsimused ja vastused: blokeerimisseaduse ajakohastatud versiooni vastuvõtmine“ (2018/C 277 I/03) , 8 milles on esitatud põhjalik selgitus sagedaste päringute kohta küsimuste ja vastuste vormis.

Üldiselt kaitseb blokeerimisseadus ELi huve, isikuid ja äriühinguid 9 järgmiselt:

§tühistatakse loetletud eksterritoriaalsetel seadustel põhinevate välisriigi kohtuotsuste mõju ELis (artikkel 4);

§ELi isikutel ja äriühingutel keelatakse täita loetletud eksterritoriaalsetes õigusaktides sisalduvaid nõudeid ja keelde (artikli 5 esimene lõik);

§ELi isikutel ja äriühingutel võimaldatakse nõuda kohtu kaudu sisse kahju, mis on põhjustatud loetletud eksterritoriaalsete õigusaktide eksterritoriaalsest kohaldamisest (artikkel 6), ja

§ELi isikutelt ja äriühingutelt nõutakse, et nad teavitaksid komisjoni, kui kõnealused loetletud eksterritoriaalsed õigusaktid mõjutavad nende majandus- või finantshuve (artikkel 2).

Konkreetsed blokeerimisseaduse sätted, mis on käesoleva aruande jaoks eriti olulised

§Kohustus teatada majanduslike ja finantshuvide kahjustamisest

Blokeerimisseaduses on sätestatud, et ELi isikud ja äriühingud peavad teavitama komisjoni, kui loetletud eksterritoriaalsed õigusaktid mõjutavad otseselt või kaudselt nende majandus- või finantshuve 10 . Nad peavad teavitama komisjoni 30 päeva jooksul mis tahes kahjust või sündmusest 11 . Äriühingu puhul on see kohustus direktoritel, juhatajatel või juhtimisvastutusega isikutel 12 .

Selliste teadete kaudu kogub komisjon ELi isikutelt ja äriühingutelt teavet loetletud eksterritoriaalsete õigusaktide võimaliku kohaldamise kohta. Kui teade esitatakse otse komisjonile, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriigi pädevaid asutusi. ELi isikud ja äriühingud võivad pöörduda ka selle liikmesriigi pädeva asutuse poole, kus isik elab või äriühing asub.

§Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Tuginedes blokeerimisseaduse rakendamisel teadete alusel kogutud teabele, teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu loetletud eksterritoriaalsete õigusaktide mõjust 13 .

Euroopa Komisjoni muud blokeerimisseadusest tulenevad pädevused on järgmised:

§loetletud eksterritoriaalsete õigusaktide järgimise lubade andmine: erandlikel asjaoludel võib komisjon anda ELi isikutele või äriühingutele loa järgida täielikult või osaliselt mõnd loetletud eksterritoriaalset õigusakti, kui vastasel korral saaksid nende või ELi huvid tõsiselt kahjustada 14 .

Sellise loa võib anda konkreetsetel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel erandina keelust järgida loetletud eksterritoriaalseid seadusi. Taotlusi hinnatakse rakendusmääruses (EL) 2018/1101 sätestatud kriteeriumide alusel. Komisjoni abistab taotluste hindamisel eksterritoriaalse seadusandluse komitee, mis koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest 15 ;

§ELi liikmesriikide, isikute ja äriühingute toetamine: komisjon teeb koostööd ELi isikute ja äriühingute ning liikmesriikidega, et toetada neid blokeerimisseaduse kohaldamisel, sealhulgas suuniste andmisega. Samuti jälgib komisjon blokeerimisseaduse rakendamist liikmesriikides ja teeb selle üle järelevalvet;

§eksterritoriaalsete seaduste loetelu ajakohastamine: komisjonil on õigus lisada blokeerimisseaduse lisasse kõik ELi-väliste riikide eksterritoriaalselt kohaldatavad seadused, mis mõjutavad negatiivselt ELi isikute ja äriühingute ning ELi kui terviku huve 16 . Viimati tehti seda 2018. aastal;

§suhtlemine rahvusvaheliste partneritega: komisjon toetab Euroopa välisteenistust suhtluses rahvusvaheliste partneritega, kes on samuti mures ELi-väliste sanktsioonide eksterritoriaalse kohaldamise pärast 17 ;

§blokeerimisseaduse rakendamisega seotud riigi pädevate asutuste avaldamine: komisjon avaldab blokeerimisseaduse artiklis 2 osutatud liikmesriikide pädevate asutuste nimed ja aadressid Euroopa Liidu Teatajas 18 .

2.Blokeerimisseaduse lisas loetletud eksterritoriaalsed õigusaktid

Blokeerimisseadust kohaldatakse üksnes USA meetmete suhtes Iraani ja Kuuba vastu.

Lisas on loetletud järgmised eksterritoriaalsed õigusaktid.

2.1.Iraan

Pärast taandumist ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast (edaspidi ka „Iraani tuumalepe“) kehtestas USA Iraani suhtes uuesti sanktsioonid. 7. augustil 2018 muutis Euroopa Komisjon blokeerimisseadust, et neid muutusi kajastada. Iraani käsitlevad loetletud eksterritoriaalsed õigusaktid on järgmised:

— „Iran Sanctions Act of 1996”;

— „Iran Freedom and Counter-Proliferation Act of 2012”;

— „National Defense Authorization Act for Fiscal Year 2012”

— „Iran Threat Reduction and Syria Human Rights Act of 2012” ja

— „Iran Transactions and Sanctions Regulations”.

Nende aktide kokkuvõte on avaldatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/1100 . Täielikud sätted on esitatud asjakohastes õigusaktides 19 .

Üldiselt on USA eksterritoriaalsete sanktsioonide rikkumisega seotud riskid järgmised:

§tsiviil-, kriminaal- ja halduskaristused. Äriühingutele ja üksikisikutele võidakse määrata tsiviiltrahv kuni 250 000 USA dollari või kahekordse tehinguväärtuse ulatuses 20 . Kehtestatud on ka haldussanktsioonid, nagu USA päritolu kaupade ekspordi- ja reekspordiõiguste keelamine. Lisaks võib tahtlikke rikkumisi pidada kuriteoks, millega kaasnevad trahvid ja üksikisikule võimalik vanglakaristus;

§spetsiaalselt määratud kodanike nimekirjad (SDN-nimekirjad). USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli osakond (OFAC) 21 peab nimekirja üksikisikutest ja äriühingutest, keda nimetatakse „spetsiaalselt määratud kodanikeks ja blokeeritud isikuteks“ (ingl specially designated nationals and blocked persons e SDN) ning kes kantakse loetellu, kui nad on toiminud viisil, mis on vastuolus USA sanktsioonide poliitikaga. ELi isikuid ja äriühinguid võib loetellu kanda, kui OFAC leiab, et nad on teatavaid tehinguid tehes rikkunud USA eksterritoriaalseid õigusakte. ELi isiku ja äriühingu võib nimekirja kanda ka juhul, kui tal on ärisuhted mõne nimekirjas oleva isikuga (näiteks loetellu kantud Iraani üksusega);

§piirangud USAsse sisenemisel. Sellised piirangud võivad kaasa tuua USA turult kõrvalejätmise, kuna keelatakse juurdepääs USA finantssüsteemile, sulgetakse USA korrespondentpangakontod või keelatakse üksikisikule USAsse sisenemine.

2.2.Kuuba

—    „National Defense Authorization Act for Fiscal Year 1993”, XVII jaotis „Cuban Democracy Act 1992”, artiklid 1704 ja 1706;

— „Cuban Liberty and Democratic Solidarity Act of 1996” (Helmsi-Burtoni seadus).

Helmsi-Burtoni seadusega kodifitseeritakse USA meetmed Kuuba vastu. Seaduse eesmärk on takistada ettevõtjaid Kuubal äri tegemast, kohaldades nende suhtes USA embargot (I jaotis) ning allutades nad eraõiguslikele tsiviilvaidlustele (III jaotis) ja halduskaristustele (IV jaotis).

USA peatas Helmsi-Burtoni seaduse kohaldamise 1996. aastal. 2. mail 2019 teatas USA kõnealuse seaduse III jaotise täielikust taasaktiveerimisest ja IV jaotise taasjõustamisest.

§I jaotis: I jaotises sätestatakse Kuuba suhtes majandus- ja finantsembargo ning seda kohaldatakse eksterritoriaalselt. Praktikas puudutab see peamiselt Kuubalt pärit või Kuuba kaudu veetud kaupade eksporti USAsse, USAst pärit kaupade või teenuste importi Kuubale ning Kuubaga tehtavate finantstehingute blokeerimist.

§III jaotis: III jaotises on sätestatud alus USA kohtutes hagi esitamiseks üksikisikute või äriühingute vastu, kes võimaliku hageja arvates „teeb tehinguid“ Kuuba valitsuse poolt sundvõõrandatud varaga. Tehingute tegemise mõiste on määratletud väga laialt (see hõlmab vara omamist, maa hõivamist, maast või varast kasu saamist).

§IV jaotis: USA välisministeerium võtab meetmeid ka Helmsi-Burtoni seaduse IV jaotise alusel. Selle jaotise kohaselt võib administratsioon keelata välismaalastel, eelkõige äriühingute juhtidel ja nende pereliikmetel, USAsse siseneda.

3.Ülevaade blokeerimisseaduse artikli 2 alusel esitatud teadetest

Komisjon on saanud enamiku teateid rahvusvahelises kaubanduses või panganduses tegutsevatelt äriühingutelt. Samuti on ta saanud teateid üksikisikutelt ja muudelt üksustelt, nagu ühingud, diplomaatilised esindused ja ettevõtjate ühendused.

Kokku sai komisjon ajavahemikul 1. augustist 2018 kuni 1. märtsini 2021 63 teadet,

omillest 35 oli seotud USA sanktsioonidega Kuuba vastu ja

o28 USA sanktsioonidega Iraani vastu.

Komisjon sai teateid 12 liikmesriigis asuvatelt isikutelt ja üksustelt. Saadud teadete arv on liikmesriigiti väga erinev.

Komisjonile on teada 10 teadet, mis on seotud ELi liikmesriikide kohtutes toimuvate menetlustega või millele on sellised menetlused kohtujärgnenud (vt punkt 4.2).

Käesolevas aruandes on saadud teated jagatud kahjuliku mõju liikide kaupa.

§Pangandustegevuse ja muude finantsteenustega seotud kahjulik mõju: paljud ELi isikud ja äriühingud teavitasid komisjoni kahjulikust mõjust, mis on seotud juurdepääsuga igapäevastele pangateenustele või pangateenuste osutamise ühepoolse lõpetamisega finantsasutuse poolt.

§Ühe või mitme äripartneri põhjustatud kahjulik mõju: ELi isikud ja äriühingud teavitasid komisjoni sageli oma äripartnerite põhjustatud kahjulikust mõjust, mis tuleneb enamasti äripartneri otsusest lõpetada teate esitajaga ärisuhe.

§Haldus- ja kohtumenetlused USAs: paljudes Kuubaga seotud teadetes ja mõnes Iraani käsitlevas teates anti teada toimuvast või ähvardavast menetlusest USA haldus- ja õigusasutustes.

§Vastumeelsus investeerida või tegeleda äritegevusega loetletud eksterritoriaalsetes õigusaktides käsitletud riikides: piiratud arv ELi isikuid ja äriühinguid teatas ametlikult komisjonile ka oma vastumeelsusest investeerida või tegeleda äritegevusega loetletud eksterritoriaalsetes õigusaktides käsitletud riikides, kuna nad kartsid sellisele tegevusele avalduvat kahjulikku mõju.

Kahjulik mõju jaguneb komisjonile laekunud 63 teate vahel liigiti järgmiselt:

3.1.
Teadete loendamise metoodika

Käesolevas aruandes on käsitletud teateid, mille komisjon on saanud otse või millest riigi pädev asutus on komisjonile teatanud ajavahemikus 1. augustist 2018 kuni 1. märtsini 2021.

Teadete all mõistetakse komisjonile tehtud ametlikke esildisi loetletud eksterritoriaalsete õigusaktide kahjuliku mõju kohta. Teateid võivad esitada üksikisikud, äriühingud või muud üksused, nagu ühingud, diplomaatilised esindused või ettevõtjate ühendused. Samuti on laekunud ühisteateid (st mitu isikut esitavad ühe teate).

Rangelt võttes võib komisjon kaaluda üksnes teateid, mille on saatnud blokeerimisseaduse artikli 11 kohaldamisalasse kuuluvad isikud. Komisjon on siiski arvesse võtnud ka mitmeid teateid, mille on saanud välisesindused ELi riikides.

Mõnel juhul esitab teate esitaja komisjonile või riigi pädevale asutusele sama kahjuliku mõju kohta veel lisateavet ja täiendusi. Sellist täiendavat teavet ei käsitata uue teatena, vaid esialgse teate jätkuna.

Kui teate esitaja ja komisjoni või riigi pädeva asutuse vahelises edasises teabevahetuses teatatud kahjulik mõju ei ole identne esialgses teates teatatud kahjuliku mõjuga, käsitatakse seda siiski uue teatena. Vaid vähesed ELi isikud ja äriühingud on komisjonile või riigi pädevale asutusele teatanud, et neile on avaldunud mitut liiki kahjulikku mõju.

Järgmistes punktides on esitatud üksikasjalik teave kindlaks tehtud negatiivse mõju kohta ELi isikutele ja äriühingutele ning sellise mõju tausta kohta.

3.2.Pangandustegevuse ja muude finantsteenustega seotud kahjulik mõju

ELi isikud ja äriühingud, sh pangad, on komisjoni korrapäraselt teavitanud pangandustegevuse või finantsteenustega seotud kahjulikust mõjust nii Kuuba kui ka Iraani puhul. Mõne teate on esitanud mitu isikut või äriühingut ühisteate kujul.

Ajavahemikul 1. augustist 2018 kuni 1. märtsini 2021 sai komisjon 18 teadet, milles teatati pangandustegevusega seotud kahjulikust mõjust. Enamik neist teadetest olid seotud USA eksterritoriaalsete sanktsioonidega Iraani suhtes.

Kuna finantssüsteemid on tihedalt põimunud, on ELi pangad ja muud finantsteenuste osutajad eksterritoriaalsete sanktsioonide mõjuväljas. Seetõttu avaldub kahjulik mõju ELi pankadele ja muudele finantsteenuste osutajatele, kes eksterritoriaalseid sanktsioone täites võivad ahelefekti kaudu põhjustada kahjulikku mõju ka muudele ELi isikutele ja äriühingutele.

Sellist kahjulikku mõju on mitut liiki ja see võib hõlmata järgmist:

§Kuuba või Iraaniga seotud pangandustehingute blokeerimine (näiteks kui tehingus osaleb nende riikide kodanik või nendes riikides asuv lõppklient või tarnija);

§liigsed põhjendamatud viivitused mitteseotud pangandustehingute töötlemisel;

§pangandussuhte lõpetamine või

§toimiva pangakonto avamise või omamise võimaluse puudumine.

Mitmel juhul on pangandussuhte peatamine põhjustanud teate esitanud poolele tõsist rahalist ja majanduslikku kahju. Tavaliselt blokeerib pank ülekanded, mis on seotud kaupade või teenuste ekspordiga Kuubast ja Iraanist või Kuubasse ja Iraani, ning makse ei jõua ELi äriühinguni. Paljud teateesitajad juhtisid tähelepanu sellele, et nende äripartner ei ole kantud SDN-nimekirja.

Lisaks teatasid mitu ELis tegutsevat panka, kelle peakontor asub Iraanis või Kuubas, et ELi pangad on ühepoolselt lõpetanud pangandus- ja finantsteenuste lepingud. Sellistest lõpetamistest teavitasid komisjoni ka välisesindused ELi liikmesriikides.

Lõpuks teavitasid komisjoni teatavate Kuuba või Iraaniga seotud pangandustehingute blokeerimisest ka mõned üksikisikud.

3.3.Ühe või mitme äripartneri põhjustatud kahjulik mõju

Korduvalt teatati äripartneri põhjustatud kahjulikust mõjust ning selliseid teateid esitasid nii Iraani kui ka Kuubaga ärisuhetes olevad isikud. Komisjonile sellisest kahjulikust mõjust teatanud isikute seas on ELi äriühinguid, sh ELi panku ja üksikisikuid.

Ajavahemikus 1. augustist 2018 kuni 1. märtsini 2021 sai komisjon 15 teadet, milles anti teada teate esitaja ühe või mitme äripartneri põhjustatud kahjulikust mõjust. Enamik neist teadetest oli seotud Iraaniga.

Teatatud kahjulikud mõjud on seotud ärisuhte ühepoolse lõpetamisega, millega sageli rikutakse lepingut. Väidetavalt blokeerimisseadust rikkunud äripartnerid on impordi ja ekspordiga tegelevad äriühingud, tarkvara- ja telekommunikatsiooniteenuste osutajad, tööstusettevõtted, lennuettevõtjad, posti- ja kullerteenuste osutajad, veo- ning tarbekaupade ettevõtjad 22 .

Teate esitajad andsid teada, et nad on lepinguliste kohustuste täitmata jätmise või ärisuhte lõpetamise tõttu kandnud tõsist kahju. Kahjulik mõju ulatub tõsistest takistustest kaupade eksportimisel või tarnimisel Iraani või Kuubasse kuni sisulise võimetuseni teha mis tahes majandustehinguid. Mitu teatist esitavat osalist otsustas algatada nende rikkumiste vaidlustamiseks kohtumenetluse. Komisjon jälgib tähelepanelikult kohtuasju, millest teda on teavitatud, ning pakub taotluse korral tehnilist abi kahju kandnud ELi isikutele ja äriühingutele.

Tavaliselt on ärisuhe ELi äriühinguga ühe või mitme äripartneri poolt ootamatult ja ühepoolselt lõpetatud. Väidetavalt rikuvad need äripartnerid oma lepingulisi kohustusi, kuigi teatise esitaja ei ole USA sanktsioonidega otseselt seotud. Nimetatud kaudsed või oletatavad põhjused võivad olla seotud näiteks sellega, et Kuuba või Iraan on ELi mõjutatud äriühingu emaettevõtja või tegeliku tulusaaja riik, asjaomaste toodete sihtkoht või teenuste või toodete saaja riik. Harvadel juhtudel teavitas ELi äriühing komisjoni kahjulikust mõjust, mille on põhjustanud välismaised äripartnerid, kelle suhtes kohaldatakse otseselt USA sanktsioone.

Lisaks teatas mitu ELis tegutsevat panka, mille peakontorid asuvad Iraanis või Kuubas, et nad usuvad, et mõned nende äripartnerid, sealhulgas telekommunikatsiooniteenuste osutajad ja tootmisettevõtted, katkestasid ärisuhted, et järgida USA sanktsioone (n-ö pingutasid üle).

Üks üksikisik andis komisjonile teada, et postiettevõtja keeldus postipakki Kuubasse toimetamast. Postiettevõtja teatas oma kliendile sõnaselgelt, et kättetoimetamine ei ole võimalik USA embargo tõttu Kuuba suhtes.

3.4.Haldus- ja kohtumenetlused USAs

Kokku 28 teate esitajat andsid komisjonile või asjaomasele riiklikule pädevale asutusele teada USA õigusasutuses toimunud kohtuvaidlusest või USA haldusasutuses toimunud menetlusest. Enamik neist teadetest on seotud Helmsi-Burtoni seaduse (mis käsitleb tehingute tegemist Kuuba valitsuse poolt sundvõõrandatud varaga) III jaotise kohaldamisega. Kui III jaotise alusel võetavad meetmed mõjutavad üksnes ELi äriühinguid, siis IV jaotise kohased menetlused toimuvad üksikisikute suhtes. Iraaniga seotud juhtumeid oli vähe.

3.4.1.Helmsi-Burtoni seaduse III jaotise kohaldamisega
seotud kohtuvaidlused (Kuuba)

Mitu ELi isikut ja äriühingut teatas, et nad said teate kavatsuse kohta algatada menetlus USA kohtus Helmsi-Burtoni seaduse III jaotise alusel. Need teated saatsid USA isikud või äriühingud, kes väitsid, et ELi äriühingud tegid Kuubal sundvõõrandatud varaga tehinguid. Üldjuhul teatavad nad ELi äriühingule, et algatatakse hagi, välja arvatud juhul, kui teate saaja „lõpetab viivitamata varaga tehingute tegemise“.

Komisjoni teavitati ka ametliku menetluse alustamisest USA kohtutes. Sellega seoses nõustusid USA kohtud kahel korral menetluse peatama ajaks, mil ELi kostja taotleb komisjonilt luba. Komisjon hindab praegu üht sellist loataotlust.

3.4.2.Haldusmenetlused USAs Helmsi-Burtoni seaduse IV jaotise alusel (Kuuba)

Mõned üksikisikud teatasid, et USA välisministeerium on neid teavitanud Helmsi-Burtoni seaduse IV jaotise kohase menetluse algatamisest või kavatsusest see algatada. IV jaotis võimaldab USA välisministeeriumil keelata siseneda USA territooriumile välisriigi füüsilistel isikutel ja nende perekondadel, kui välisministeerium leiab, et nad on „teinud tehinguid“ Kuubal sundvõõrandatud varaga, millele on õigus USA kodanikel.

Üksikisikud, keda see säte puudutab, on USA kodanike sundvõõrandatud varaga „tehingute tegemises“ süüdistatavate äriühingute juhatajad või kõrgema tasandi töötajad. Komisjon on teadlik ka sellest, et teatavatel ELi kodanikel ja nende perekondadel on kõnealustel põhjustel keelatud USAsse siseneda.

3.4.3.Teated USA kohtumenetluste kohta, mis on seotud USA sanktsioonidega Iraani suhtes

Mõned teated käsitlevad USAs toimuvaid kohtumenetlusi ELi isikute ja äriühingute vastu seoses USA eksterritoriaalsete sanktsioonidega Iraani suhtes. Mõnes teates antakse teada USA nõudest anda välja ELis elavad Iraani kodanikud, keda süüdistatakse USA sanktsioonide rikkumises. Muud teated on seotud pangandusvaldkonna haldusmenetlustega.

3.5.Vastumeelsus investeerida või tegeleda äritegevusega loetletud eksterritoriaalsetes õigusaktides käsitletud riikides

ELi isikud ja äriühingud teatasid komisjonile ka oma vastumeelsusest investeerida riikidesse, mille suhtes kohaldatakse loetletud eksterritoriaalseid seadusi. Ennetades võimalikke kahjulikke mõjusid, pelgasid nad jätkata legitiimset ja õiguspärast äritegevust Kuubas ja Iraanis. Riigi pädevaid asutusi või komisjoni teavitanud ELi isikud ja äriühingud taotlesid ka enne investeerimisotsuse tegemist kindlustandvaid lubadusi ja toetust.

Kuigi komisjon on saanud kõnealustel põhjustel vaid piiratud arvu teateid, usub ta, et küsimus teeb muret palju rohkematele ELi isikutele ja äriühingutele. Komisjon jälgib tähelepanelikult kõiki teateid ning julgustab ELi isikuid ja äriühinguid võtma ühendust komisjoni talitustega, 23 et teavitada neid loetletud eksterritoriaalsete õigusaktide kahjulikust mõjust.

4.Blokeerimisseaduse kohtulik tõlgendamine ELi ja liikmesriikide kohtutes

Komisjon on teadlik järgmistest blokeerimisseadusega seotud kohtumenetlustest ELi ja liikmesriikide tasandil.

4.1.ELi tasand

Eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule (Bank Melli Iran vs. Telekom Deutschland GmbH, kohtuasi C-124/20)

Euroopa Kohtu menetluses olev kohtuasi puudutab Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburgi (Saksamaa) ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlust. Vaidlus puudutab telekommunikatsiooniteenuste lõpetamist hageja Bank Melli Irani ja kostja Telekom Deutschland GmbH vahel. Hageja on Iraani õiguse alusel asutatud Iraani pank, millel on filiaal Saksamaal Hamburgis. Kostja on Deutsche Telekom AG tütarettevõtja. Deutsche Telekom AG on üks juhtivaid Saksa telekommunikatsiooniteenuste osutajaid, kelle peakorter asub Saksamaal Bonnis.

Üldkohtule esitatud otsuse tühistamishagi (IFIC Holding vs. komisjon, kohtuasi T-8/21)

Äriühingu Iran Foreign Investment Company (IFIC) Saksamaal asuv investeerimisharu IFIC Holding on esitanud Üldkohtule hagi, vaidlustades loa, mille Euroopa Komisjon andis 28. aprillil 2020 äriühingule Clearstream Banking AG vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2271/96 artikli 5 lõikele 2, kuna rikutud on hageja õigust olla ära kuulatud ja põhjendamiskohustust.

Eeldatakse, et need pooleliolevad kohtuasjad Euroopa Kohtus lihtsustavad blokeerimisseaduse teatavate sätete tõlgendamist ja rakendamist ning suurendavad seaduses sätestatud menetluste õiguskindlust ja selgust.

4.2.Riigi tasand

Komisjoni on teavitatud kümnest blokeerimisseadusega seotud menetlusest ELi liikmesriikide kohtutes.

Saksamaal teatas üks pank rahvusvahelisele logistikaettevõttele, et lõpetab oma teenuste osutamise, viidates põhjusena USA eksterritoriaalsete sanktsioonide võimaliku kohaldamise ohule 24 . Panga üldtingimuste kohaselt võib ta oma teenuste osutamise lõpetada, kui esitab selleks mõjuva põhjuse. Kohus pidas lõpetamist seaduslikuks, võttes arvesse, et blokeerimisseadus ei kohusta ELi äriühinguid jätkama kauplemist Iraani üksustega, kui see oleks vastuolus nende ärihuvidega. Kohus leidis, et sanktsioonide oht ja risk, et teised korrespondentpangad lõpetavad koostöö, et vältida eksterritoriaalsete sanktsioonide kohaldamist, on lepingu lõpetamiseks mõjus põhjus.

Üks teine juhtum Saksamaal oli seotud telekommunikatsiooniteenuste osutamise lõpetamisega USA sanktsioonide kohaldamisalasse kuuluva Iraani panga ELis asuva filiaali ja suure telekommunikatsiooniteenuste osutaja vahel 25 . Kuna pank suutis tõendada, et ta sai jätkata teenuste eest tasumist ja on alati seda teinud, tegi Saksa kohus esialgse ettekirjutuse, millega kohustas telekommunikatsiooniteenuste osutajat oma teenuseid kuni lepingute lõppemiseni taastama. Menetlus on peatatud Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluse tõttu (vt eespool kohtuotsus Bank Melli Iran vs. Telekom Deutschland GmbH, C-124/20).

Üks juhtum Madalmaades puudutas äriühingu Exact B.V. ja Curaçaos asuva äriühingu PAM International N.V (edaspidi „PAM“) vahelist edasimüügilepingut 26 . PAM müüs edasi tarkvara, mida Exact B.V. tarnis Kuubas asuvatele äriühingutele. Exact B.V. lõpetas selle lepingu pärast seda, kui äriühingu omandas USAs asuv investeerimisühing. Kohus andis äriühingule Exact B.V. korralduse jätkata teenuste osutamist ja märkis lisaks, et kokkuleppe lõpetamisega võis Exact B.V. rikkuda blokeerimisseadust.

Komisjoni on teavitatud kahest Itaalias algatatud kohtuasjast. Esimesel juhul teatas üks pank oma kliendile, Iraani partnerite kontrolli all olevale äriühingule, et lõpetab pangateenuste osutamise. Äriühing algatas esialgse õiguskaitsemenetluse, et nõuda pangalt teenuste osutamise jätkamist. Itaalia kohus leidis, et teenuste lõpetamine kujutaks endast blokeerimisseaduse rikkumist, ja andis pangale esialgse korralduse teenuste lõpetamist vältida 27 .

Teisel juhul sõlmis Itaalia äriühing tarnelepingu Iraani äriühinguga, kelle suhtes hakati hiljem kohaldama USA sanktsioone. Itaalia äriühingu pank külmutas Iraani äriühingu makse. Kohus andis korralduse rahalised vahendid vabastada, kuna blokeerimisseaduse kohaselt ei olnud asjaolul, et USA kandis Iraani äriühingu OFACi SDN-nimekirja, ELis mõju ning äriühingu suhtes ei kohaldatud ELis mingeid sanktsioone 28 .

Komisjoni on teavitatud mitmest sama äriühinguga seotud menetlusest Prantsusmaal. Pärast Iraanile kaupade tarnimise lepingu sõlmimist ei saanud äriühing makset vastu võtta. See oli püsiv probleem, sest äriühingu pangakontod suleti mitme aasta jooksul mitu korda. Pank keeldus neid vahendeid üle kandmast, tuginedes mitmesugustele põhjustele, sealhulgas USA sanktsioonide järgimisele. Vastavalt komisjonile saadetud viimasele teabele kohtumenetluse kohta leidis esimese astme kohus, et pank ei oleks pidanud sulgema äriühingu kontot ega lõpetama pangateenuste osutamist ette teatamata. Kohus leidis siiski ka seda, et pangandusteenuste lõpetamine oli õiguspärane, kuna panka ähvardasid majanduslikud ja strateegilised piirangud, sealhulgas USA sanktsioonide kehtestamise võimalus.

5.Kokkuvõte

EL leiab, et ELi ettevõtjate vastu suunatud meetmete eksterritoriaalne kohaldamine kolmandate riikide poolt on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Need meetmed ohustavad ühtse turu ja ELi finantssüsteemide terviklikkust, vähendavad ELi välispoliitika tõhusust ning koormavad seaduslikku kaubandust ja investeeringuid, rikkudes rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid.

Komisjon on muu hulgas blokeerimisseaduse artikli 2 kohase teatamismenetluse kaudu kogutud teabe põhjal kursis mitmesuguste poliitiliste, õiguslike, majanduslike ja finantsarengutega, mis mõjutavad ELi isikuid ja äriühinguid ning liitu tervikuna. Komisjon jätkab loetletud eksterritoriaalsete õigusaktide mõju jälgimist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist blokeerimisseaduse artikli 7 punkti a alusel ka edaspidi.

Selliste sanktsioonide leviku tõttu on vaja põhjalikumat arutelu võimalike lisameetmete üle, et suurendada heidutavat mõju ja vajaduse korral võidelda nende sanktsioonide vastu. Käesolev aruanne täiendab arutelu komisjoni 19. jaanuari 2021. aasta teatise „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“ 29 rakendamise üle. Komisjon algatas üldise arutelu poliitikavõimaluste üle, et ajakohastada ELi vahendeid võitluses kolmandate riikide ühepoolsete sanktsioonide ebaseadusliku eksterritoriaalse kohaldamise vastu ELi üksikisikute ja üksuste suhtes.

(1) Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest (EÜT L 309, 29.11.1996, lk 1).

(2) Blokeerimisseaduse artikli 7 punkt a.

(3) Vt punkt 2 allpool.

(4) Blokeerimisseaduse artikkel 2.

(5) Praegu sisaldab lisa USA õigusakte, mis on suunatud Iraani ja Kuuba vastu.

(6) ELT L 199I, 7.8.2018, lk 1–6.

(7) ELT L 199I, 7.8.2018, lk 7–10.

(8) ELT L 277I, 7.8.2018, lk 4–10.

(9) Blokeerimisseadust kohaldatakse artiklis 11 nimetatud füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes.

(10) Blokeerimisseaduse artikkel 2.

(11) Vt märkus 6 eespool.

(12) Vt märkus 6 eespool.

(13) Blokeerimisseaduse artikli 7 punkt a.

(14) Blokeerimisseaduse artikkel 5 ja artikli 7 punkt b.

(15) Blokeerimisseaduse artikkel 8.

(16) Blokeerimisseaduse artikkel 1.

(17) Vt nt Federica Mogherini, Chrystia Freelandi ja Cecilia Malmströmi ühisavaldus USA otsuse kohta aktiveerida täiendavalt Helmsi-Burtoni (Libertad) seaduse III jaotis, mis on kättesaadav aadressil: https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/61181/joint-statement-federica-mogherini-chrystia-freeland-and-cecilia-malmström-decision-united_ko .  

(18) Riikide pädevate asutuste loetelu vt ELT C 251, 28.6.2021, lk 11–15, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021XC0628%2801%29.

(19) Vt https://www.govinfo.gov/.

(20) USA föderaaleeskirjade koodeksi 31. jaotise 501. osa „Majandussanktsioonide jõustamise suunised“, vt https://home.treasury.gov/system/files/126/fr74_57593.pdf.

(21) OFAC on USA asutus, mis haldab ja jõustab majandus- ja kaubandussanktsioone, et toetada USA riikliku julgeoleku ja välispoliitika eesmärke.

(22) Sellesse kategooriasse ei kuulu pangad ja muud finantsteenuste osutajad, kes kuuluvad eespool nimetatud spetsiaalsesse kategooriasse (vt eespool punkt 3.2).

(23) Komisjoni poole saab pöörduda aadressil Unit E5, Rue de Spa 2, 1049 Brussel, Belgium või järgmisel e-posti aadressil: RELEX-SANCTIONS@ec.europa.eu .

(24) LG Hamburgi 18. tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 2018. aasta otsus, 318 O 330/18.

(25) LG Hamburgi 19. tsiviilkolleegiumi 28. novembri 2018. aasta otsus, 319 O 265/18.

(26) PAM International N.V., Curaçao vs. Exact Software Nederland B.V., 25. juuni 2019. aasta otsus, kohtuasi nr C-09-573240-KG ZA 19-430.

(27) Vt „Itaalia kohtuotsused ELi blokeerimisseaduse kohta“ (ELi sanktsioonid, 2. oktoober 2019), www.europeansanctions.com/2019/10/italian-judgments-on-the-eu-blocking-regulation.

(28) Vt märkus 27.

(29) Vt https://ec.europa.eu/info/publications/210119-economic-financial-system-communication_et.