EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1585,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Ravimiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2021),

arvestades, et Euroopa Ravimiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 346 762 000 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 2,66 % suurust kasvu; arvestades, et ametit rahastatakse tasudest ning et farmaatsiatööstuse poolt teenuste eest makstud tasud moodustasid ameti 2019. aasta tuludest 85,70 %;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aasta eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,56 %, mis oli 9,42 % võrra kõrgem kui 2018. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 83,05 %, mis on 2018. aasta määrast 9,41 % võrra kõrgem;

märgib, et ametit rahastatakse tasudest ning ameti 2019. aasta tulust laekus 85,70 % farmaatsiatööstuse makstud tasudest, 14,29 % liidu eelarvest ja 0,01 % sihtotstarbelisest välistulust;

Tulemuslikkus

võtab teadmiseks, et amet kasutab töökoormuse, tööprogrammi elluviimise ja sidusrühmade rahuolu mõõtmiseks ning oma tegevuse lisaväärtuse hindamiseks mitut peamist tulemusnäitajat, sh põhitegevuse, haldamise ja üldjuhtimise näitajaid ning teavituse ja sidusrühmadega seotud näitajaid; võtab ühtlasi teadmiseks, et amet kasutab eelarvehalduse parandamiseks ka eelarve planeerimise ja seire meetodeid; palub ametil hinnata nende peamiste tulemusnäitajate keerukust ja läbipaistvust ning vajaduse korral neid ühtlustada ja lihtsustada;

märgib, et amet teeb teiste ametitega koostööd ühiste teadusväljundite alal ning vahetab teaduslikke andmeid; märgib peale selle, et amet teeb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Kemikaaliameti ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega endiselt ametlikku koostööd, et pidada ühist huvi pakkuvates valdkondades üksteisega nõu; märgib, et amet osaleb teiste ametitega, eelkõige teiste Madalmaades asuvate ametitega koos korraldatavates ühishangetes; märgib ühtlasi, et amet osales ka komisjoni hallatavates hanketeenustes;

märgib, et siseauditi talitus korraldas oma 2020.–2022. aasta auditikava koostamiseks riskihindamise;

on mures, et määrust (EÜ) nr 726/2004 ei ole veel ühise lähenemisviisiga vastavusse viidud; tunneb muret ameti hindamissageduse pikkuse pärast, mis on 10 aastat;

kutsub ametit üles jätkama koostoime arendamist, tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis;

märgib, et kontrollikoja eriaruande nr 22/2020 „ELi asutuste tulevik – võimalus suuremaks paindlikkuseks ja koostööks“ kohaselt peab amet parandama koostööd komisjoniga; palub ametil ja komisjonil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles vallas toimuvatest arengutest aru;

10.

rõhutab ameti tähtsust inimeste ja loomade tervise kaitsmisel ja edendamisel inimestele mõeldud ja veterinaarotstarbeliste ravimite hindamise ja järelevalve kaudu;

11.

rõhutab, et amet soovitas 2019. aastal anda müügiluba 81 uuele ravimile (66 inimravimile ja 15 veterinaarravimile), mis sisaldavad 35 uut toimeainet (30 inimravimi toimeainet ja viit veterinaarravimi toimeainet);

12.

märgib, et 1. jaanuaril 2019 algas talitluspidevuse kava 4. etapp, mille eesmärk on tagada ameti põhitegevus;

Personalipoliitika

13.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 98,65 % ning liidu eelarves kinnitatud 591 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 583 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 591); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 199 lepingulist töötajat ja 31 lähetatud riiklikku eksperti;

14.

kordab muret, et sooline tasakaal puudub nii ameti kõrgemas juhtkonnas (19 meest ja 11 naist) kui ka haldusnõukogus (25 meest ja 13 naist); palub ametil tagada tulevikus parem sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

15.

märgib, et 2018. aasta järelaruande ja kontrollikoja 2019. aasta aruande kohaselt ei ole amet eelmisel aastal väliskonsultantide kasutamise kohta antud soovitust ikka veel täielikult rakendanud; märgib aga, et amet on võtnud kohustuse kasutada selliseid konsultante üksnes selleks, et suurendada vajaduse korral teenuste osutamise suutlikkust; palub ametil viia lõpule selle soovituse täitmine;

16.

on mures, et kontrollikoja eriaruande nr 22/2020 kohaselt on ametil raskusi vajalike tehniliste teadmistega töötajate värbamisega ning selleks, et kompenseerida ametikohtade või riiklike ekspertide nappust, annab amet põhiülesanded üha enam üle erasektori töövõtjatele, kellest ta võib sel juhul sõltuvaks muutuda; palub komisjonil olukorda hoolikalt uurida ja anda ametile vajalikud vahendid vajalike töötajate töölevõtmiseks; palub, et komisjon annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle küsimuse kohta aru;

17.

tunneb muret, et kontrollikoja aruande kohaselt osutas ameti ruumides teenuseid 119 kohapealset konsultanti, kelle olid palganud mitu teenuseosutajat, kellest mõned olid pärit teistest liikmesriikidest ja mõned asusid Madalmaades, ning et ametil ei olnud võimalik kinnitada, kas renditöötajad, kes osutasid teenuseid ameti ruumides, kvalifitseeruvad vastavalt Madalmaade õigusnormidele, mis käsitlevad direktiivi 96/71/EÜ (2) ja direktiivi 2014/67/EL (3) ülevõtmist, lähetatud töötajateks; palub ametil seda küsimust uurida ja probleem lahendada;

18.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt maksis amet Londonist Amsterdami kolimise hõlbustamiseks igale Amsterdami kolinud töötajale ja tema leibkonna liikmele sõidukulude katteks kindlasummalise lisahüvitise, mis oli 1 227 eurot iga isiku kohta ja mis arvutati äriklassi pileti hinnal alusel, mitte turistiklassi pileti hinna alusel, nagu on sätestatud personalieeskirjades; märgib, et amet maksis nii personalieeskirjadest tulenevat hüvitist kui ka erakorralist sõidukuluhüvitist 481-le ameti töötajale ja 524-le nende leibkonna liikmele ja kokku oli see summa 1 263 305 eurot, mitte 30 562 eurot, nagu see oleks olnud juhul, kui amet oleks maksnud üksnes personalieeskirjadest tulenevat hüvitist, ning erakorralisele sõidukuluhüvitisele kulunud summa oli eeldatavasti kokku 1 477 743 eurot;

19.

võtab teadmiseks töötajate heaolu parandamiseks tehtud pingutused, eelkõige nõustamisteenuste, sporditegevuse ja heaolu õppeprogrammi osas;

20.

on mures ameti haldusnõukogu suuruse pärast, mis teeb otsuste tegemise keeruliseks ja tekitab märkimisväärseid halduskulusid;

21.

innustab ametit töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

22.

märgib, et amet on vastu võtnud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ärahoidmise poliitika; võtab teadmiseks, et 2019. aastal teatati ühest väidetavast ahistamisjuhtumist ja seda uuriti ametliku menetluse raames;

23.

tunnistab, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust on mõjutanud ameti tööd ja tekitanud sellele 51,44 miljoni euroni ulatuvaid lisakulusid, mille hulgas on ameti Londonist Amsterdami ümberpaigutamisega seotud personali-, büroo- ja töökohakulud; väljendab heameelt selle üle, mil määral säilitati ümberpaigutamise ajal ameti töö kvaliteet ja järjepidevus;

Kestlikkus

24.

tunneb heameelt ameti pingutuste üle keskkonnasõbraliku töökeskkonna loomisel ja kõigi ameti võetud meetmete üle, et vähendada oma CO2-jalajälge ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog;

25.

tunneb heameelt asjaolu üle, et ameti uus hoone, mida ta kasutab alates 2020. aasta jaanuarist, on väga energiatõhus ja seda varustatakse elektriga, mis pärineb 100 % ulatuses taastuvenergiast (tuulikud ja päikesepaneelid);

26.

kutsub ametit seoses äsja asutatud peakorteriga pöörama nõuetekohast tähelepanu elektri saamiseks kasutatavate energiaallikate jaotusele ja ergutama taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia hankimist ning võtma kasutusele kõik võimalikud keskkonnasäästlikud meetmed ja lahendused;

Hanked

27.

võtab teadmiseks, et ka dokumentide elektroonilise esitamise vahend on nüüd edukalt tööle rakendatud ja see on kasutusel alates 2019. aasta algusest ning et praegu juurutatakse e-arvete esitamise vahendit; palub, et amet annaks teada, kui kaugele on rakendamisega jõutud;

28.

märgib, et 2019. aastal korraldas amet hankemenetlused Amsterdamis asuva alalise asukoha hoone jaoks vajalike lepingute sõlmimiseks, näiteks ameti uutes ruumides uue meditsiiniteenuse osutaja leidmiseks;

29.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt algatas amet 2019. aastal hankemenetluse, mis hõlmas printerite tarnimist ja Amsterdamis asuvates ameti uutes ruumides kaubalaadimisplatvormi haldamist, ning kuigi printerid ja laadimisplatvorm ei ole omavahel seotud, koondati need ühte hankesse, mille hinnanguline kogumaksumus on 6 200 000 eurot kuni kuue aasta jooksul; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt saadi ainult kaks pakkumust; võtab teadmiseks kontrollikoja seisukoha, et avaliku sektori hankijad peavad jagama lepingud osadeks, sest sellega soodustatakse laialdast konkurentsi ja tagatakse pakkujatele hankemenetlustel osalemiseks võrdsed võimalused, ja toetab seda seisukohta;

30.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt sõlmis amet 2019. aastal kolme ettevõttega raamlepingu ajutiste töötajate töölevõtmiseks ning lepingu maksimaalne kogumaksumus oli 15 450 000 eurot; märgib ühtlasi, et vastavalt tehnilisele kirjeldusele oli hinnaelemendi kaalutegur 40 % ja kirjelduses oli ette nähtud, et hinnaelement peab sisaldama kõikehõlmavat tunnitasu ümberarvestustegurit, mida kohaldatakse teatud kategooriatesse kuuluvate ajutiste töötajate brutotunnitasu suhtes; märgib murelikult, et amet ei nõudnud ajutiste töötajate brutotööjõukulu kalkulatsiooni igas taotletud kategoorias, kuigi selle abil oleks ametil olnud lihtsam hinnata, kas teenuseosutaja kasumimarginaal või brutokasum oli sarnaste lepingutega võrreldes õiglane; nõuab, et amet parandaks hanke- ja planeerimisprotsesse, eelkõige seoses ajutiste ja koosseisuväliste töötajate kasutamisega;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

31.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et 2019. aastal ei olnud ühtki ametisisesest rikkumisest teatamise juhtumit, kuid 20 korral teatati ametivälisest rikkumisest; märgib, et lõpuni on menetletud 24 juhtumit, millest 13 avati 2019. aastal ja 11 varasematel aastatel, ning seitsme menetlemine on veel pooleli; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende juhtumite edenemisest aru;

32.

palub ametit tagada, et personaliküsimuste ja eetikasuuniste eest vastutavad osakonnad tagaksid huvide konfliktide ennetamise ja rikkumisest teatajate kaitse põhimõtete rakendamise;

33.

rõhutab, et avalikus sektoris töötamise järgne töö ja nn pöördukse efekt on probleem, mis on ühine paljudele organitele ja ametitele kogu liidus;

34.

kutsub ametit üles viima ellu Euroopa Ombudsmani soovitused, mis esitati otsuses juhtumi 2168/2019/KR kohta, mis käsitleb Euroopa Pangandusjärelevalve otsust kiita heaks oma tegevdirektori taotlus asuda tööle finantsvaldkonna lobirühma tegevjuhina, eelkõige tagades vajaduse korral võimaluse keelata juhtivtöötajatel pärast ametiaja lõppu teatud ametikohtadele asumine; palub kehtestada kriteeriumid selle kohta, millal on töötajatel keelatud liikuda edasi erasektorisse, palub teavitada ameti kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid ametikohale kandideerimisel nendest kriteeriumidest ning kehtestada sisemenetlused selliselt, et kui töötaja läheb teisele tööle, lõpetatakse kohe tema juurdepääs konfidentsiaalsele teabele;

35.

märgib, et amet ei teatanud 2019. aastal ühestki huvide konflikti juhtumist ning avaldas haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna liikmete huvide konfliktide deklaratsioonid; märgib rahuloluga, et amet avaldas oma haldusnõukogu liikmete, kõrgema juhtkonna liikmete ning välis- ja siseekspertide elulookirjeldused;

36.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja kehtivate sätete kooskõlastamatusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide ja ametite suhtes;

37.

rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ja hindavad eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et iseenda koostatud kinnitused ja hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli;

Sisekontroll

38.

märgib, et siseauditi talitus kohtus ameti esindajatega, et teha riskihindamine, mille tulemusel koostati 2020.–2022. aasta strateegiline siseauditikava, ning siseauditi talitus valis eelseisvate aastate kolmeks peamiseks audititeemaks personalijuhtimise ja eetika, IT-juhtimise ja portfellihalduse ning ameti komiteede koosolekute haldamise;

39.

peab kahetsusväärseks, et siseauditi talitus ei teinud 2019. aastal ühtegi auditit;

40.

märgib, et 2019. aastal tegi ameti auditiüksus auditeid ja täitis sellega seotud ülesandeid kooskõlas ameti iga-aastase auditikavaga, mille haldusnõukogu võttis vastu 2018. aasta detsembris; märgib, et ameti auditiüksus tegi kolm auditit, ühe seadusega nõutud ravimiohutusauditi ja kaks konsultatsioonitoimingut; märgib ühtlasi, et mõned 2019. aastaks kavandatud auditid lükati edasi, sest amet kolis Madalmaadesse;

Muud märkused

41.

märgib, et kontrollikoda esitas muud asjaolu rõhutava lõigu ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande punkti 3.1.3 kohta, milles kirjeldatakse ebakindlust seoses ameti endiste, Londoni ruumide üürilepinguga, mis kehtib kuni 2039. aastani ja mida ei ole võimalik enne tähtaega lõpetada; märgib, et amet kolis 30. märtsil 2019 Amsterdami; märgib ühtlasi, et 2019. aastal jõudis amet üürileandjaga kokkuleppele, et ta võib anda oma endised kontoriruumid allüürile, kui tingimused on kooskõlas põhiüüri tingimustega ja allüürileping kestab ameti üürilepingu lõppemiseni 2039. aastal; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kuna amet jääb üürilepingu osaliseks, võib ametit pidada vastutavaks kogu summa eest, mis tuleb üürilepingu alusel tasuda, kui allüürnik oma kohustusi ei täida; märgib ühtlasi, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli summa, mille amet peab üüriperioodi lõpuni üüri, sellega seotud teenuste ja üürileandja kindlustuse eest tasuma, kokku hinnanguliselt 417 000 000 eurot;

42.

märgib, et kontrollikoja aruandes sisalduvas muud asjaolu rõhutavas lõigus on välja toodud üürileping, mis kehtib 2039. aastani, ilma et oleks ette nähtud ennetähtaegset lõpetamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet jõudis 2019. aasta juulis üürileandjaga kokkuleppele ja tal õnnestus oma endised bürooruumid alates 2019. aasta juulist kuni ameti rendilepingu lõppemiseni allüürile anda; märgib murega, et kuna amet jääb rendilepingu osaliseks, võib teda pidada vastutavaks kogu lepingu alusel tasumisele kuuluva summa eest, kui allüürnik ei täida oma kohustusi, kuid väljendab heameelt lahenduse leidmise üle;

43.

märgib, et ameti järelaruande kohaselt toetab ameti haldusnõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid, mis puudutavad ameti kohustusi, mis kaasnevad Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ja on seotud äritegevusega kolmandas riigis; märgib ühtlasi, et vastavalt vastustele, mille amet kontrollikoja aruande kohta andis, on amet ja selle haldusnõukogu mures selle pärast, et selle asemel, et koondada kõik pingutused oma põhiülesandele, s.o rahvatervise kaitsmisele ja edendamisele, peab amet nüüd kolmandas riigis ärikinnisvara haldama ning kasutama seetõttu rahvatervisealaste kohustuste täitmiseks mõeldud personali ja raha hoopis muul otstarbel;

44.

kiidab heaks ameti pingutused, mida tehakse selleks, et tugevdada COVID-19 ravimite ja vaktsiinidega seotud läbipaistvuspoliitika; märgib, et COVID-19 vaktsiinile loa andmist tuleb ametis menetleda kiiresti ja läbipaistvalt; märgib, et selliste vaktsiinide puhul tuleks eritähelepanu pöörata sellele, et kliiniliste uuringute andmed oleksid läbipaistvad; väljendab heameelt ameti otsuse üle avaldada COVID-19 ravimite ja vaktsiinide kliiniliste uuringute aruanded kolme päeva jooksul pärast müügiloa andmist; julgustab ametit avaldama kliiniliste uuringute andmed enne müügiloa andmist ja kui see ei ole võimalik, siis õigeaegselt; palub ametil nõuda, et sponsorid avalikustaksid oma kliiniliste uuringute protokollid enne müügiloa andmist;

45.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide veebisait juurdepääsetavaks kõigi puuetega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102, (4) sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab kaasata sellesse protsessi puuetega inimeste organisatsioone;

46.

võtab teadmiseks ameti küberturvalisuse ja andmekaitse suurendamiseks tehtud pingutused; on siiski mures hiljuti meedias ilmunud teadete pärast, et häkkerid varastasid ameti tundliku sisuga sisedokumente ja need avaldati pimeveebis, samuti teadete pärast, et ametit on tabanud küberrünnakud; nõuab tungivalt, et amet võtaks küberturvalisuse tagamiseks ulatuslikke meetmeid, et selliseid intsidente tulevikus ära hoida;

47.

palub ametil jätkata oma tegevuse läbipaistvuse suurendamist; kutsub ametit eelkõige üles jätkama võimalikult kiiresti inimtervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste andmete avaldamise poliitikat („poliitika 0070“), mis peatati 2018. aasta detsembris ja mida ei ole tänaseni taastatud;

48.

märgib murega, et amet ei kiida endiselt heaks e-posti teel saadetavaid dokumentidega tutvumise taotlusi, ning peab kahetsusväärseks, et taotlustele vastamisel on normiks pikad, rohkem kui aasta pikkused viivitused; kutsub ametit üles kehtestama avalikult selged tähtajad sellistele taotlustele vastamiseks ja neid järgima;

49.

tuletab ametile meelde, et määrust (EL) nr 536/2014 (5) tuleb kiiresti kohaldada; tuletab meelde, et see on võimalik ainult siis, kui käivitatakse täielikult toimiv kliiniliste uuringute infosüsteem, mida ei tohi enam edasi lükata; kutsub ametit üles lisama kliiniliste uuringute infosüsteemi täielikult avalik järelevalve töölaud, mis võimaldab üldsusel jälgida ja võrrelda riiklike pädevate asutuste ja sponsorite tegevust, sealhulgas nende mitmesuguste kohustuste õigeaegset täitmist;

50.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (6) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 391, 18.11.2019, lk 51.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1).

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.