1.

Otsuse eelnõus tuvastatakse ELi toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine seoses järgmise nelja ettevõtja tegevusega USA dollarites emiteeritud riigiüleste emitentide võlakirjade, riigivõlakirjade ja agentuurivõlakirjade (edaspidi „SSA võlakirjad“) turgudel: nimelt Bank of America Merrill Lynch (edaspidi „BAML“), Crédit Agricole, Credit Suisse ja Deutsche Bank (edaspidi koos „pooled“) (2) .

2.

Juhtum algatati pärast seda, kui Deutsche Bank esitas 4. augustil 2015 trahvide eest kaitse saamise taotluse. 4. detsembril 2015 tagas komisjon ettevõtjale Deutsche Bank tingimusliku kaitse trahvide eest.

3.

20. detsembri 2018. aasta otsusega algatas komisjon Deutsche Banki, Credit Suisse’i, Crédit Agricole’i ja BAMLi suhtes määruse 773/2004 (3) artikli 2 lõike 1 kohase menetluse.

4.

20. detsembril 2018 esitas komisjon poolte vastu vastuväited. Vastuväidetest teatati pooltele 21. detsembril 2018.

5.

Juurdepääs toimikule elektroonilise andmekandja kaudu anti 21. detsembrist 2018 kuni 3. jaanuarini 2019 ning konkurentsi peadirektoraadi ruumides 15.–22. jaanuarini 2019. Mõned Crédit Agricole’i esitatud andmed avalikustati teistele pooltele läbirääkimistega avalikustamismenetluse käigus, mis toimus 7.–14. veebruaril 2019 (4). Ühtegi kaebust seoses toimikule juurdepääsuga ärakuulamise eest vastutavale ametnikule ei esitatud.

6.

Konkurentsi peadirektoraat andis esialgu kõigile pooltele vastuväidetele vastamiseks kaheksanädalase tähtaja. Pärast teatavate poolte taotlust pikendas konkurentsi peadirektoraat BAMLi tähtaega 28. märtsini 2019 ning Crédit Agricole’i ja Credit Suisse’i tähtaega 29. märtsini 2019. Ärakuulamise eest vastutav ametnik ei saanud ühtegi täiendava pikendamise taotlust.

7.

2019. aasta veebruaris saatis konkurentsi peadirektoraat pärast BAMLilt ja Crédit Agricole’ilt saadud täiendavate selgituste taotlusi kõigile pooltele kirjad, milles esitas mõned täiendavad üksikasjad komisjoni kavandatud trahvide arvutamise metoodika kohta, eelkõige seoses asendusväärtusega, mida komisjon kasutas müügiväärtuse puhul.

8.

Kõik pooled vastasid kirjale ettenähtud tähtaja jooksul. Oma vastustes vastuväidetele märkisid BAML, Crédit Agricole ja Credit Suisse (edaspidi „vaidlustanud pooled“) kõik vajadust lisateabe järele trahvide arvutamise meetodi kohta. 3. juulil 2019 saatis Crédit Agricole konkurentsi peadirektoraadile kirja, täiendades sellega oma vastust vastuväidetele seoses trahvidega.

9.

Kõik pooled osalesid 10. ja 11. juulil 2019 toimunud suulisel ärakuulamisel.

10.

Pärast 10. juuli 2019. aasta otsust Icapi kohtuasjas (5) saatis BAML 2019. aasta septembris ja oktoobris ärakuulamise eest vastutavale ametnikule täiendavad kirjalikud seisukohad, paludes ärakuulamise eest vastutaval ametnikul teha konkurentsi peadirektoraadile ülesandeks teavitada oma kavandatud karistusmetoodikast BAMLi ja võimaldada tal esitada oma seisukohad selle metoodika kohta enne käesoleva juhtumi kohta lõpliku otsuse tegemist (6) .

11.

2019. aasta novembris vastas ärakuulamise eest vastutav ametnik BAMLile, märkides, et nende taotlus avaldada lisateavet kavandatud trahvide arvutamise metoodika kohta võeti teadmiseks. Ärakuulamise eest vastutav ametnik märkis siiski, et otsus 2011/695/EL, milles on ammendavalt sätestatud ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevus, ei anna talle õigust võtta vastu otsust, millega nõutakse kavandatud metoodika täiendavate üksikasjade teatavakstegemist.

12.

2020. aasta novembris saatis juhtiv asepresident ja konkurentsivolinik Vestager kõigile pooltele kirja, milles esitas trahvide arvutamise metoodika täiendavad üksikasjad, pöörates erilist tähelepanu personaliseeritud arvutustele ning iga poole müügiväärtuse kavandatud asendusväärtuse tulemustele (7) (trahve käsitlev kiri).

13.

Konkurentsi peadirektoraat vastas sellele taotlusele 2020. aasta detsembris ja kolm vaidlustanud poolt tegid seda 2021. aasta jaanuaris. Viimased väitsid muu hulgas, et nende kaitseõigusi kahjustati, kuna trahve käsitleva kirjaga edastatud teave oleks tulnud lisada vastuväidetesse, ja palusid, et neid kuulataks selles küsimuses suuliselt ära kas ärakuulamisel (BAML) või muus vormis (Credit Suisse, Crédit Agricole (8)).

14.

Nagu otsuse eelnõus väidetakse, toetab Üldkohus kohtuasjas Campine tehtud otsuses (9) seisukohta, et vastuväidete staadiumis ei olnud komisjon kohustatud tegema lõplikku otsust trahvide summa kindlaksmääramise lõpliku meetodi kohta, mida ta kavatses kohaldada, ning et trahvide määramise meetodi kohta võib täiendavaid selgitusi anda tõepoolest pigem kirja teel kui täiendavate vastuväidete vormis.

15.

Arvestades, et õigus suulisele ärakuulamisele ei ole põhiõigus, kui seisukohti saab tõhusalt esitada kirjalikult (10), ning arvestades, et määruse 773/2004 artikkel 12 näeb ette õiguse suulisele ärakuulamisele alles pärast vastuväidete esitamist, ei olnud teine suuline ärakuulamine järelikult õiguslikult nõutav.

16.

Vastuväidetega võrreldes on otsuse eelnõus i) jäädud rikkumise lühema kestuse juurde kahe poole puhul ja ii) ei ole trahvi arvutamisel võetud enam arvesse raskendavat asjaolu, mis on seotud ühe poole poolse uurimise väidetava takistamisega.

17.

Otsuse 2011/695/EL artikli 16 kohaselt kontrollis ärakuulamise eest vastutav ametnik, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille kohta on pooltel olnud võimalus esitada oma seisukohad, ja jõudis järeldusele, et nii see on.

18.

Eespool toodut arvesse võttes leiab ärakuulamise eest vastutav ametnik, et kõnealuse juhtumi puhul on olnud tagatud menetlusosaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine.