Nõukogu põhjendused: nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 15/2021 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013

(2021/C 172/02)

I.   SISSEJUHATUS

1.

Komisjon võttis 30. mail 2018 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (1).

2.

Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 28. märtsil 2019.

3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 17. oktoobril 2018. Euroopa Regioonide Komitee võttis oma arvamuse vastu 6.–7. veebruaril 2019 toimunud istungjärgul.

4.

Nõukogu leppis oma 26. novembri 2018. aasta istungil komisjoni ettepaneku suhtes kokku osalises üldises lähenemisviisis, (2) millega antakse eesistujariigile volitused pidada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. On peetud viis kolmepoolset kohtumist ning viimasel kolmepoolsel kohtumisel, mis toimus 11. detsembril 2020, jõuti esialgsele kokkuleppele.

5.

Alaliste esindajate komitee kiitis kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel saavutatud lõpliku kompromissi heaks 18. detsembril 2020.

6.

Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon andis tekstile oma heakskiidu 11. jaanuaril 2021.

II.   EESMÄRK

7.

Ettepaneku üldeesmärk on toetada elukestva õppe kaudu hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas osalevate inimeste haridus- ja kutsealast ning isiklikku arengut Euroopas ja ka kaugemal ning aidata seega edendada kestlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist ja sotsiaalset sidusust, arendada innovatsiooni ning tugevdada Euroopa identiteeti ja kodanikuaktiivsust. Programm on Euroopa haridusruumi loomise peamine vahend ning sellega toetatakse hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa strateegilise koostöö rakendamist, sealhulgas sellega seotud sektoripõhiste tegevuskavade kaudu, samuti edendatakse sellega Euroopa Liidu noortestrateegia (2019–2027) raames tehtavat noortepoliitika alast koostööd ja arendatakse spordi Euroopa mõõdet.

III.   NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

8.

Nõukogu esimese lugemise seisukoht sisaldab järgmisi põhielemente, mille suhtes kaasseadusandjad kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkuleppele jõudsid:

Peamised küsimused

9.

Euroopa Parlament väljendas muret programmi juhtimise ja Euroopa Parlamendi piiratud rolli pärast otsuste tegemisel, juhul kui programmitöö perioodi jooksul käivitatakse uusi algatusi. Kaasseadusandjad leppisid kokku, et määrus saab uue lisa, milles kirjeldatakse programmist toetatavaid meetmeid üksikasjalikumalt. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, täiendades seda vajaduse korral meetmete kirjeldusega, et kohanduda asjaomaste valdkondade arenguga. Selle lahenduse puhul võetakse arvesse nii nõukogu prioriteeti hoida määrus lihtsana, mis jätab rakendamiseks piisava paindlikkuse, kui ka parlamendi nõuet olla kaasatud programmi rakendamise etapis tehtavatesse poliitiliselt olulistesse otsustesse.

10.

Eelarve jaotus programmi eri valdkondade ja programmi kohaldamisala vahel on olnud mõlema kaasseadusandja jaoks oluline teema nende vastavate prioriteetide kohaselt. Kaasseadusandjad jõudsid kokkuleppele, et üldise kompromisspaketi raames lisatakse uude programmi kõik kolm komisjoni esitatud uut algatust (Euroopa ülikoolid, kutsehariduse tipptaseme keskused ja DiscoverEU). Nõukogu rõhutas vajadust suurendada eelarveeraldisi otseselt hallatavatele meetmetele, eelkõige selleks, et tagada Euroopa ülikoolide algatuse ja kutsehariduse tipptaseme keskuste asjakohane rahastamine. See suurendamine kajastub nõukogu seisukohas.

11.

Pärast Euroopa Parlamendi ettepanekut nõustus nõukogu laiendama programmi kohaldamisala, et see hõlmaks täiskasvanud õppijate õpirännet, ning suurendama eelarveeraldisi kutsehariduse ja -õppe valdkonna tegevustele. Samuti teeb komisjon kokkuleppe osana avalduse ligikaudu 400 miljoni euro suuruse summa kohta kutsehariduse tipptaseme keskuste platvormide toetamiseks. Lisaks lepiti kokku, et spordivaldkonna tegevustele eraldatavaid eelarveeraldisi veidi suurendatakse.

12.

Võttes arvesse, et kutsehariduses ja -õppes ning täiskasvanuhariduses on tegevuste hulk suurenenud, mis suurendab omakorda riiklike agentuuride halduskoormust, on nendele agentuuridele ette nähtud eelarveeraldisi veidi suurendatud.

13.

Kõik eespool nimetatud eelarveeraldiste kokkulepitud suurendamised tuleb katta paindlikkusvarust, mida on vastavalt vähendatud.

Muud küsimused

14.

Kaasseadusandjad nõustusid säilitama praeguse programmi „Erasmus+“ nime, mis nende arvates kajastab paremini programmi laia kohaldamisala, mis ulatub kõrghariduse valdkonnast palju kaugemale.

15.

Nõukogu nõustus parlamendi sooviga tõsta rohkem esile kaasamist, lisades määrusesse kaasamise kohta eraldi peatüki.

16.

Samuti nõustus nõukogu lisama uue artikli Euroopa lisaväärtuse kohta kooskõlas eelmise programmiga „Erasmus+“.

17.

Kuigi komisjon pakkus juba oma ettepanekus välja mõned näitajad, leppisid nõukogu ja Euroopa Parlament kokku, et lisa täiendatakse üksikasjalikumate näitajatega.

18.

Mitmeid sätteid on muudetud, järgides nõukogu horisontaalset lähenemisviisi kõigi mitmeaastase finantsraamistikuga seotud dokumentide suhtes. Need puudutavad eelkõige programmi kestuse lisamist artiklisse 1, et see oleks kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ajakavaga, sätteid kolmandate riikide osalemise kohta, sätteid kumulatiivse ja alternatiivse rahastamise kohta ning sätteid tagasiulatuvuse kohta.

IV.   KOKKUVÕTE

19.

Nõukogu esimese lugemise seisukoht kajastab täielikult kompromissi, milleni jõuti nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistel läbirääkimistel, mida komisjon vahendas. Kõnealust kompromissi kinnitati Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni esimehe kirjas alaliste esindajate komitee eesistujale (15. jaanuar 2021). Selles kirjas teatas kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees, et kui nõukogu edastab Euroopa Parlamendile ametlikult oma kokkulepitud seisukoha, siis soovitab ta parlamendi täiskogul nõukogu seisukoha teisel lugemisel muudatusteta heaks kiita, kui see on õiguskeeleliselt viimistletud.

---

(1)  Dok 9574/18 + ADD 1.

(2)  Dok 14797/18.