29.4.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/5


Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi teemal

(2020/C 141/02)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Arvestades, et:

a)

Euroopa Liidu demokraatlik legitiimsus seisneb kodanike usalduses Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil valitud esindajate vastu;

b)

esindusdemokraatia on ELi projekti alus. Suurem valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistel on näidanud kodanike suurt huvi ELi asjade kujundamise vastu; kõik valitsustasandid peavad reageerima uutele probleemidele ja looma uued viisid inimestega suhtlemiseks;

c)

ELi liikmesriikides igal aastal riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toimuvad valimised annavad võimaluse teavitada kodanikke sellest, kuidas Euroopa poliitika mõjutab kõiki valitsemistasandeid, aidates seega tugevdada ELi usaldusväärsust kodanike silmis;

d)

kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustavat rolli näitab asjaolu, et nad vastutavad poole avaliku sektori investeeringute, ühe kolmandiku avaliku sektori kulutuste ja ühe neljandiku ELi maksutulude eest;

Euroopa Regioonide Komitee

1.

pooldab Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu algatust luua Euroopa tuleviku teemaline konverents ning soovib aidata kaasa konkreetsete tulemuste saavutamisele ja ELi kodanikele käegakatsutavat kasu toovate meetmete võtmisele;

2.

usub, et konverents on võimalus määrata kindlaks meetmed, mida EL vajab, et suurendada oma suutlikkust saavutada tulemusi ja tõhustada demokraatlikku toimimist kooskõlas uue aktiivse subsidiaarsuse põhimõttega;

3.

rõhutab, et üle miljoni kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindaja üle kogu ELi tuleks kaasata nii ELi poliitika kujundamisse kui ka ELi ja tema kodanike ühendamisse. Selle nähtavuse suurendamiseks võtab komitee ülesande edendada ELi-teemalisi arutelusid piirkondlikes parlamentides ja kohalikes volikogudes;

4.

väljendab heameelt kodanikega ühenduse loomiseks kavandatud meetmete üle ning toonitab avatud ja laiaulatuslike temaatiliste arutelude tähtsust; pooldab täielikult seda, et konverentsi olulised elemendid peaksid olema detsentraliseeritud, et kaasata otse ja aktiivselt piirkondi ja elanikke väljaspool Euroopa ja liikmesriikide pealinnu. Selleks toetab komitee oma liikmeid konverentsi teemadele keskenduvate kohalike ürituste korraldamisel ning töötab välja vahendid, mille abil koguda nende arutelude tulemused ja soovitused ning edastada need konverentsile;

5.

nõuab, et võrgustiku Europe Direct keskused kaasataks Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi ja neid peetaks piirkondlikeks osalemiskeskusteks, arvestades nende ulatust ja ka seda, et nende peamine ülesanne on tuua Euroopa küsimused üldiselt kodanikele lähemale. Võrgustiku Europe Direct keskustel on arutelude edendamisel olulised kogemused, seega on neil keskne roll selles, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents oleks mahukas ja laiaulatuslik ning rikastatud erinevate arvamustega;

6.

rõhutab, et konverentsiprotsessis tuleb tagada pluralism ja kaasatus. Komitee toetab täielikult Euroopa Parlamendi kahesuunalise lähenemisviisi ettepanekut: ühelt poolt konverentsi täiskogu institutsioonilisel tasandil ja teiselt poolt kodanike agoraad ja asjakohased detsentraliseeritud tegevused, kusjuures nende kahe vahel tuleb tagada võimalikult tihe side. Komitee nõuab, et põhjaliku arutelu soodustamiseks väljendaksid konverents ja sellega seotud tegevused Euroopa mitmekesisust;

7.

teeb ettepaneku, et konverentsil võetaks arvesse kohalikul ja piirkondlikul tasandil olemasolevate osalusdemokraatia vahenditega kogutud teavet, et täiendada esindusdemokraatia kanaleid. Siia kuuluvad näiteks mitmes piirkonnas edukaks osutunud kodanike dialoogid ja foorumid, mille osalejad valitakse välja juhumeetodil ja tagades tasakaalustatud koosseisu. Sellega seoses on osutunud kasulikuks ka kodanikefoorumite kombineerimine eksperdifoorumitega;

8.

leiab, et isegi pärast konverentsi lõppu peab EL jätkama oma kodanikega otse suhtlemist, tuginedes kaasavatest mudelitest saadud rikkalikele kogemustele, et luua alaline struktureeritud mehhanism dialoogi pidamiseks rohujuure tasandil. Neid alalisi struktureeritud mehhanisme tuleb kombineerida dialoogidega aktuaalsetel teemadel, millel võivad olla erinevad sihtrühmad;

9.

jagab seisukohta, et Euroopa projekti tulevase suuna rõhutamiseks on vaja tulevikku käsitlevasse konverentsi kaasata noored ja pöörata neile erilist tähelepanu, ning rõhutab, et kõigis konverentsi ettepanekutes tuleb võtta arvesse tulevaste põlvkondade muresid;

10.

nõuab selget keskendumist Euroopa Liidu ees seisvatele peamistele probleemidele ja alt üles suunatud arutelu konverentsi teemadel, sealhulgas keskkonna- ja kliimaprobleemid, sotsiaalne õiglus, kestlik areng, digiüleminek, ränne, Euroopa väärtuste ühendus, majandus ja töökohad, territoriaalne ühtekuuluvus ning muutused ELi poliitikas, protsessides, institutsioonides ja ressurssides, aga ka kohaliku ja piirkondliku demokraatia ja omavalitsuse roll, mis on vajalikud selleks, et võimaldada ELil vastata kodanike vajadustele ja ootustele nendes küsimustes. Konverentsi tulemuste nõuetekohaseks rakendamiseks ei tohiks välistada võimalikke muudatusi ELi aluslepingutes;

11.

peab tervitatavaks, et Euroopa Parlamendi seisukohas Euroopa tuleviku konverentsi kohta (P9_TA-PROV (2020)0010) tehakse ettepanek, et kogu konverentsi protsessi jooksul tuleks korraldada mitmeid poliitilisi prioriteete kajastavaid temaatilisi kodanike agoraasid ning et need peaksid koosnema maksimaalselt 200–300 kodanikust ning vähemalt kolmest kodanikust iga liikmesriigi kohta, arvutatuna kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt; toetab lisaks Euroopa Parlamendi ettepanekut, et osalevate kodanike valiku kõigi ELi kodanike hulgast viiksid juhumeetodil läbi liikmesriikide sõltumatud institutsioonid vastavalt eelnimetatud kriteeriumidele;

12.

on veendunud, et selleks, et kindlustada Euroopa integratsioonile kodanike toetus ja kaasata neid tihedamalt ELi otsuste tegemisse, on oluline asetada konverentsi aruteludel rõhk üksikisiku õigustel põhineva Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni edasiarendamisele Euroopa mitmetasandilise valitsemise süsteemis;

13.

rõhutab oma muret seoses Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu seni väljendatud seisukohtadega, mis ei ole piisavalt selged ega ambitsioonikad Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi ulatuse ja protsessi osas, ning eelkõige seoses Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning Euroopa Regioonide Komitee kaasamisega;

14.

on seisukohal, et konverentsi selge eesmärk peab olema konkreetsete seadusandlike ettepanekute sõnastamine või ELi aluslepingute muutmine, mida seejärel arutatakse Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiskampaania käigus, pidades silmas tulevast konventi;

15.

pooldab ettepanekut luua konverentsi täiskogu, mille moodustavad Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu 27 liikmesriigi valitsuste, riikide parlamentide ja Euroopa Regioonide Komitee liikmed; nõuab, et komiteed esindaks vähemalt kaheksa täishääleõigusega liiget; peab ühtlasi vajalikuks, et võrdselt oleksid esindatud riikide parlamentide teised kojad, sest paljudes liikmesriikides koosnevad need piirkondlike omavalitsuste esindajatest;

16.

nõuab, et konverentsi juhtkomitee tagaks poliitilise ja institutsioonilise tasakaalu kõigi valitsemistasandite vahel, kaasates ühe Euroopa Regioonide Komitee liikme, keda võiks abistada ühissekretariaati lähetatud komitee töötaja;

17.

pooldab ettepanekut kaasata ka ELi kandidaatriikide kohalikud ja piirkondlikud esindajad Euroopa tuleviku teemalistesse aruteludesse;

18.

kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles lisama käesolevas resolutsioonis esitatud põhimõtted oma ühisavaldusse ning väljendab kavatsust sellele avaldusele alla kirjutada;

19.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidentidele, Euroopa Ülemkogu eesistujale ja ELi nõukogu eesistujariigile Horvaatiale.

Brüssel, 12. veebruar 2020

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS