Nõukogu järeldused riskijuhtimise kohta kultuuripärandi valdkonnas

(2020/C 186/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

VÕTTES ARVESSE:

poliitilist tausta, mis on esitatud lisas,

TULETADES MEELDE, ET:

kultuuripärand kogu oma mitmekesisuses (olles kas materiaalne – sealhulgas vaatamisväärsused ja maastikud, esemed ja mälestised – või vaimne, hõlmates teadmisi, oskusi ja tavasid, suulist pärandit ja etenduskunste) on üksikisikute ja ühiskonna jaoks oluline identiteedi, innovatsiooni ja loovuse allikas ning lisaks oma hindamatule olemuslikule väärtusele Euroopa ühiskonna arengu ja heaolu jaoks annab olulise panuse ka majanduskasvu, sotsiaalsesse kaasamisse ja kestlikku arengusse;

seda, kui tähtis on kultuuripärand, mida tõsteti esile ELi uues strateegilises tegevuskavas (2019–2024) ning mis seati prioriteediks kultuurivaldkonna töökavas (2019–2022) ja Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas, tuleks arvesse võtta nii kestliku arengu eesmärkide poole püüdlemisel kui ka riikide tasandil arengukavade koostamisel;

kultuuripärand võib sattuda ohtu mitmel viisil: kas tahtmatu või tahtliku inimtegevuse, loodusliku ohu, ühekordse või korduva sündmuse või aeglase lagunemise, rahvastikukao või ootamatu katastroofi tõttu;

kultuuripärandi valdkonna riskide kindlakstegemise ja nende juhtimisega seotud positiivsete meetmete aluseks tuleks võtta Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) saavutused;

Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistiku kolmanda samba („Kultuuripärand ja vastupanuvõimeline Euroopa“) raames võetavate sihtotstarbeliste meetmete eesmärk on kaitsta kultuuripärandit mitmesuguste ohtude eest,

TUNNISTADES:

säilitamist ja restaureerimist käsitlevaid rahvusvaheliselt tunnustatud normatiivseid vahendeid, standardeid ja põhimõtteid ning rahvusvaheliste organisatsioonide (nt UNESCO ja Euroopa Nõukogu), riiklike ja valitsustevaheliste organisatsioonide (nt ICCROM), valitsusväliste ja kutseorganisatsioonide (nt ICOMOS ja ICOM) panust kultuuripärandi säilitamisse;

kiireloomulist vajadust ergutada koostööd kõigil asjakohastel tasanditel ja asjaomaste partneritega, et tunda ära riskitegurid, ning sellest tulenevalt tunnistades riskijuhtimiskavade koostamise ja rakendamise tähtsust kultuuripärandi valdkonnas;

seda, et kultuuripärandi kaitsmist käsitleva inimkeskse lähenemisviisi puhul on tõhusa kahjuennetuse ja -leevenduse põhieelduseks pikaajaliste meetmete kehtestamine, rakendades riskijuhtimiskavasid käsikäes kavandatud poliitikameetmete, kaitsemeetmete ja heade tavadega,

OLLES TEADLIK, ET:

10.

kliimamuutus on ülemaailmne nähtus ja tohutu väljakutse, millel on suur mõju kultuuri- ja looduspärandile, ning et negatiivsete mõjude ennetamiseks, leevendamiseks, nendega kohanemiseks ja võimaluse korral nende tagasipööramiseks on vaja võtta nii palju meetmeid kui võimalik;

11.

praegusel ajal, mil rahvusvahelises plaanis ebakindlus suureneb ning muu hulgas suureneb ka hädaolukordade ja katastroofide hulk, on kultuuripärandi kaitse ja kestlik majandamine oluline ühiskonna vastupanuvõime allikas ja väärtuslik abivahend kliimameetmete võtmisel ning selles küsimuses võivad EL ja selle liikmesriigid mängida kultuuripärandi riskijuhtimises maailma tasandil tähtsat rolli;

12.

kriisid, nagu COVID-19 pandeemia, avaldavad kultuuri- ja loomesektorile äärmiselt suurt majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Võttes muu hulgas arvesse tulude kriitilist vähenemist, teadmiste vahetamise katkemist, hooldus- ja restaureerimistööde peatumist ning juurdepääsu ja osalemise piiranguid, tuleb kestlikkusele ja vastupanuvõimele kui kultuuripärandi majandamise põhielementidele pöörata suuremat tähelepanu;

13.

ruumilisel planeerimisel, hoonete ehitamisel ja alade arendamisel nii linnades kui ka maapiirkondades peavad asjassepuutuvad isikud käsitlema kultuuripärandit täieõigusliku varana, mida ei seata ohtu ega jäeta tähelepanuta;

14.

tähtis on muuta riskijuhtimine nii kutsealase koolituse kui ka elukestva õppe käigus antava hariduse osaks, et tagada kogukondade riskiteadlikkus ning nende suurem toetus kaitse- ja säilitusmeetmete võtmisele;

15.

kliimamuutusetaoliste ohtude olemuse ja mõju mõistmisel ning uuenduslike ja tõhusate meetodite väljatöötamisel riskijuhtimiseks kultuuripärandi valdkonnas on oluline roll teadustööl,

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES NENDE VASTAVATE PÄDEVUSVALDKONDADE PIIRES JA NÕUETEKOHASES VASTAVUSES SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA:

16.

leidma ELi tasandil kättesaadavad innovatiivsed vahendid ja lähenemisviisid riskide kindlakstegemiseks, ennetamiseks, nende suhtes valmisoleku saavutamiseks ja nende vähendamiseks ning kasutama neid vahendeid ja lähenemisviise aktiivselt, et aidata kaasa kestlikule säilitamisele, seirele ja lihtsamale riskihindamisele;

17.

jagama teavet olemasolevate kultuuripärandi ekspertide võrgustike kohta riigi ja muul tasandil, et edendada Euroopa kultuuripärandi kindlakstegemist, kaitsmist, säilitamist ja/või restaureerimist;

18.

töötama vajaduse korral välja ühised riskijuhtimismehhanismid, edendama koostööd kõikidel tasanditel ning tugevdama otsuste tegemise ja kultuuripärandi haldamise tasandite vahel kaasava juhtimise ja jagatud vastutuse põhimõttel põhinevate koostööpõhiste lähenemisviiside vastuvõtmist;

19.

tunnustama kultuuripärandit ja lõimima see katastroofiohu vähendamise meetmetesse ja kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi riskijuhtimiskavadesse ning vajaduse korral seadma sisse valdkondadevahelise koostöö, et tagada kultuuripärandi valdkonnas piisav riskijuhtimine, võttes arvesse asjakohaseid sätteid, mis on esitatud otsuses nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta;

20.

pöörama erilist tähelepanu kultuuripärandi kaitsele hõredamalt asustatud piirkondades, et teha asjakohased riskivähendamismeetmed kättesaadavaks kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

21.

suurendama mittedigitaalse, digiteeritud ja digitaalsena loodud infosisu säilitamisel salvestamise ja dokumenteerimise osakaalu, mille puhul tuleb arvesse võtta selliseid põhimõtteid nagu koostalitlusvõime, ühilduvus, juurdepääsetavus ja jätkusuutlikkus;

22.

soodustama kestlikkuse edendamise eesmärgil tegevusi, mis toetavad kultuurilise ehitus- ja vallaspärandi korrapärast hooldamist ja maastikukorraldust ning asjakohaste ja kvaliteetsete meetodite, tehnikate ja materjalide kasutamist säilitamise protsessis;

23.

edendama traditsiooniliste oskuste ja käsitöö kaitsmist ja edasiandmist ning vajaduse korral töötama välja spetsiaalseid koolitusi, et riskijuhtimine kuuluks kultuuripärandi ekspertide ja muude asjaomaste elukutsete esindajate kutsealase arengu kõigi etappide juurde;

24.

suurendama teadlikkust ja kasutama ära kiiresti arenevat digitehnoloogiat – ja eelkõige 3D-tehnoloogia edusamme –, mis on aluseks kultuuripärandi innovatiivsele teaduslikule uurimisele, dokumenteerimisele ja tõlgendamisele ning asjakohaste kaitsemeetodite kohaldamisele;

25.

vajaduse korral kasutama kultuuripärandi seire eesmärgil satelliidiprogrammidest (nt Copernicus) ja muudest allikatest kättesaadavaid andmeid. Selleks võib kasutada Maa seire tehnoloogia abil saadud tooteid, nagu riskihindamiskaardid ja kliimamuutuste mõju indikaatorid;

26.

suurendama ametiasutuste, kultuuriasutuste (näiteks muuseumide, arhiivide, raamatukogude ja galeriide), kunstihoidlate ja kultuuriväärtuste omanike, samuti kodanike ja kodanikuühiskonna olulist rolli riskijuhtimises ning rõhutama vajadust nendevahelise tiheda koostöö järele,

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

27.

suurendama teadlikkust ohustatud pärandi kaitsmisega seotud küsimustest ja võtma kasutusele olemasolevaid rahalisi ja logistikavahendeid;

28.

soodustama asjaomaste sidusrühmade vahelise teadlikkuse suurendamise, liikuvuse ja kogemuste vahetamise võimalusi, et jagada paremini häid tavasid, eelkõige seoses katastroofijärgse taastamisega, ja teavet uuemate edusammude kohta riskijuhtimise valdkonnas ning toetada suutlikkuse suurendamist ja teadmussiiret;

29.

julgustama Euroopa noori osalema mitmesugustes kultuuripärandi valdkonna tegevustes, sealhulgas tegevustes, millega juhitakse tähelepanu kultuuripärandi kaitsele;

30.

andma vajaduse korral oma panust riskijuhtimisega seotud teemade käsitlemisse komisjoni kultuuripärandi eksperdirühma raames, pöörates erilist tähelepanu kahju tuvastamise, ennetamise ja vähendamise meetoditele ning riski järelmeetmete analüüsimisele ja tähtsuse järjekorda panemisele;

31.

andma üldsusele positiivset teavet kultuuripärandi väärtuse kohta, edendades vastutustundlikku käitumist ja osalemist kaitsemeetmetes,

PALUB KOMISJONIL:

32.

kaaluda kultuuripärandi valdkonna riskijuhtimist käsitleva ELi käsiraamatu koostamist, mis võiks põhineda järgmisel: a) Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistiku 9. meetmekogumis („Kultuuripärandi kaitsmine loodusõnnetuste ja kliimamuutuste eest“) loetletud projektide tulemused, b) analüüs liikmesriikide kokkuvõtetest, mis käsitlevad katastroofiohu juhtimist ja esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta) artikli 6 lõike 1 punktiga d, ning c) kliimamuutustega kohanemise riigisiseste kavade või strateegiate asjakohased elemendid. Selles kontekstis võiks kasutada ka jõupingutusi, mida on tehtud kõikjal ELis asuvate pädevuskeskuste võrgustiku loomiseks, mille eesmärk on säilitada teadmised ohustatud kultuurimälestistest laialdase digiteerimise kaudu, nagu see on välja kuulutatud Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas;

33.

jätkata käimasolevat dialoogi ja koostööd võrgustikega, kes on kultuuripärandi valdkonna riskijuhtimise valdkonnas omandanud väärtuslikke kogemusi;

34.

püüda saavutada sünergiat asjaomaste rahvusvaheliste (valitsus-, valitsustevaheliste ja valitsusväliste) organisatsioonidega, et kestlikult säilitada ja kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade kultuuripärandit.

LISA

Asjakohased poliitikadokumendid

Euroopa Ülemkogu

—	Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldused (EUCO 19/1/17 REV 1)

—	Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024 (vastu võetud Euroopa Ülemkogu poolt 20. juunil 2019)

Ministrite deklaratsioonid

—	Davosi deklaratsioon „Kvaliteetse ehituskultuuri arendamine Euroopas“, 20.–22. jaanuar 2018

—	Koostöödeklaratsioon kultuuripärandi digiteerimise edendamise kohta, Brüssel, 2019. aasta digipäev, 8. aprill 2019

—	Kultuuriministrite ja nende esindajate Bukaresti deklaratsioon kultuuri rolli kohta Euroopa tuleviku ülesehitamisel, 16. aprill 2019

—	Liikmesriikide kultuuri ja Euroopa asjade eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 3. mail 2019 Pariisis vastu võetud deklaratsioon

Nõukogu

Järeldused

—	Nõukogu järeldused arhitektuuri kohta: kultuuri panus säästvasse arengusse (ELT C 319, 13.12.2008, lk 13).

—	Nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldused kultuuri kui loovuse ja innovatsiooni allika kohta (8749/1/09 REV 1)

—	Nõukogu järeldused kultuuri panuse kohta piirkondlikku ja kohalikku arengusse (ELT C 135, 26.5.2010, lk 15).

—	Nõukogu järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta (ELT C 183, 14.6.2014, lk 36).

—	Nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta (ELT C 463, 23.12.2014, lk 1).

—	Nõukogu järeldused, mis käsitlevad kultuuri kättesaadavuse edendamist digivahendite kaudu, keskendudes publiku arendamisele (ELT C 425, 12.12.2017, lk 4).

—	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades (ELT C 196, 8.6.2018, lk 20).

—	Nõukogu järeldused kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta (ELT C 460, 21.12.2018, lk 12).

—	Nõukogu järeldused noorte loomepõlvkondade kohta (ELT C 189, 5.6.2019, lk 34).

—	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse ELi strateegilist lähenemisviisi ja tegevusraamistikku rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas (ELT C 192, 7.6.2019, lk 6).

Resolutsioonid

—	Nõukogus 13. novembril 1986. aastal kokku tulnud kultuurivaldkonna eest vastutavate ministrite resolutsioon Euroopa arhitektuuripärandi kaitse kohta (EÜT C 320, 13.12.1986, lk 1).

—	Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon kestliku arengu kultuurimõõtme kohta (ELT C 410, 6.12.2019, lk 1).

Komisjon

Teatised

—	Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas (COM(2014) 477 final)

—	Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu. Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis17. novembril 2017 (COM(2017) 673 final)

—	Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava (COM(2018) 267 final)

—	Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final)

Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised

—	Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia (JOIN(2016) 29 final)

Teave

—	Aruandlussuunised õnnetustega seotud riskijuhtimise kohta (otsuse nr 1313/2013/EL artikli 6 lõike 1 punkt d) (ELT C 428, 20.12.2019, lk 8).

Talituste töödokumendid

—	Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik (SWD(2018) 491 final)

Aruanded

—	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 elluviimise, tulemuste ja üldhinnangu kohta (COM(2019) 548 final)

Uuringud

—	Kultuuripärandi kaitsmine loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste eest. Võrdlev analüüs: riskijuhtimine ELis (uuring, 2018. aasta aprill)

Üro

—	Hyōgo tegevusraamistik aastateks 2005–2015: riikide ja kogukondade vastupanuvõime suurendamine katastroofide suhtes

—	Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030

Unesco

—	Relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse konventsioon (Haagi konventsioon, 1954)

—	Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon (1972)

—	Veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon (2001)

—	Charter on the Preservation of Digital Heritage (Digitaalse pärandi säilitamise harta, 2003)

—	Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon (2003)

—	Strategy for Risk Reduction at World Heritage Properties (Strateegia riski vähendamiseks maailmapärandi objektide puhul; muudetud versioon, 2007)

—	Managing Disaster Risks for World Heritage (Katastroofiohu juhtimine maailmapärandi puhul; käsiraamat, 2010. aasta juuni)

—	Budapesti deklaratsioon maailmapärandi kohta (vastu võetud maailmapärandi komitee poolt 2002. Aasta juunis)

Euroopa Nõukogu

—	Raamkonventsioon, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon, 2005)

—	Soovitus CM/Rec (2017)1 liikmesriikidele 21. sajandi jaoks mõeldud Euroopa kultuuripärandi strateegia kohta (2017)

—	Konventsioon, mis käsitleb kultuuriväärtustega seotud õiguserikkumisi (2017)

—	Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide vaheline suuremate loodus- ja tehnoloogiariskide ohjamise kokkulepe (EUR-OPA)

Muud uuringud

—	„First Aid to Cultural Heritage in Times of Crisis“ („Kultuuripärandile kriisiaegadel antav esmaabi“; ICCROM ja Prince Claus Fund for Culture and Development, 2018)

—	„European Quality Principles for EU-funded Interventions with Potential Impact upon Cultural Heritage“ („Euroopa kvaliteedipõhimõtted ELi rahastatavate sekkumismeetmete jaoks, mis võivad mõjutada kultuuripärandit“; ICOMOS, 2019)

—	2020. aasta aruanne ülemaailmsete riskide kohta (Maailma Majandusfoorum)