KOMISJONI TEADE

Suunised lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitleva määruse (EL) 2019/1148 rakendamiseks

(2020/C 210/01)

Vastutuse välistamine

Nende suuniste eesmärk on aidata liikmesriikide ametiasutusi, ettevõtjaid ja internetipõhiseid kauplemiskohti määruse (EL) 2019/1148 kohaldamisel. Liidu õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Sisukord

SISSEJUHATUS

I OSA.

SUUNISED LIIKMESRIIKIDELE…………………………………………………..

I JAGU.

LOA ANDMISE KORD

II JAGU.

KONTROLLI KORRALDAMINE

III JAGU.

TEABEVAHETUS

II OSA.

SUUNISED ETTEVÕTJATELE JA INTERNETIPÕHISTELE KAUPLEMISKOHTADELE

IV JAGU.

MÜÜGIAEGNE KONTROLL

V JAGU.

KAHTLUSTÄRATAVATE TEHINGUTE, SUURTE KAOTSIMINEKUTE JA VARGUSTE ÄRATUNDMINE JA NENDEST TEATAMINE

IV JAGU.

TARNEAHELA TEAVITAMINE

VII JAGU.

LADUSTAMISE TURVALISUS

1. liide.

Üleminekuperioodid

2. liide.

kontrollnimekiri riiklikele kontrolliasutustele

3. liide.

Nõuetele vastavuse kontrollnimekiri ettevõtjatele, internetipõhistele kauplemiskohtadele, professionaalsetele kasutajatele ja üldsuse hulka kuuluvatele isikutele

4. liide.

Piiriülese teabevahetuse vorm

5. liide.

Täiendavad juhised ja muud määruse lisades loetletud ainete nimetused

SISSEJUHATUS

Tänapäeva ühiskonnas kasutatakse iga päev arvukalt kemikaale mitmesugustes tööstuslikes protsessides, tööülesannete täitmisel ning suures ja mitmekesises tarbijasektoris. Kemikaale kasutatakse muu hulgas vaheainetena teiste kemikaalide tootmiseks, lahustitena, selliste toodete valmistamiseks nagu värv, toidu koostisosad, ja sellistes lõpptoodetes nagu puhastuslahused. Ettevõtted kauplevad nende kemikaalidega enamasti õiguspärastel eesmärkidel. Ka füüsilistel või juriidilistel isikutel võib olla õigustatud huvi soetada või kasutada neid kemikaale väljaspool kutsealast konteksti, näiteks huvitegevuseks.

Mõne kemikaali puhul on aga oht, et neid väärkasutatakse isetehtud lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Terroristid ja muud kurjategijad võivad püüda hankida isevalmistatud lõhkeainete valmistamiseks vajalikke lähteaineid avatud turult või kasutada neid ebaseaduslikel eesmärkidel.

Alates 2014. aastast reguleeritakse ELi tasandil määrusega (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist. Isevalmistatud lõhkeainetest tulenev oht on aga endiselt suur ning suureneb üha. Seetõttu oli vaja isevalmistatud lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise tõkestamise süsteemi veelgi tugevdada ja ühtlustada. Seega võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (edaspidi „määrus“), (1) millega tunnistati alates 1. veebruarist 2021 kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013.

Määrusega on kehtestatud ühtlustatud normid, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende ainete ja segude kättesaadavust üldsuse hulka kuuluvatele isikutele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

Määruse artikli 12 kohaselt on käesoleva suunisdokumendi eesmärk abistada kemikaalide tarneahelas osalejaid ja pädevaid asutusi määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ning hõlbustada pädevate asutuste ja ettevõtjate koostööd. Lähteainete alalise komiteega konsulteeriti suuniste kavandi osas 9. ja 10. detsembril 2019. Liidu õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Suuniste I–III jagu on adresseeritud liikmesriikidele ning IV–VII jagu ettevõtjatele ja internetipõhistele kauplemiskohtadele.

Üldjoontes viitavad sõnad „tuleks/peaks“, „tuleb/peab“ ja „on kohustatud“ määrusest tulenevale kohustusele ning „võiks“ ja „soovitatakse“ soovitustele ja heale tavale.

Kohaldamisala

Määrust kohaldatakse määruse I ja II lisas loetletud ainete ja neid aineid sisaldavate segude kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise või kasutamise suhtes nende kontsentratsioonist olenemata, välja arvatud järgmised tooted:

Artikli 2 lõige 2: käesolevat määrust ei kohaldata:

a)	määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 määratletud toodete suhtes;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/29/EL artikli 3 punktis 1 määratletud pürotehniliste toodete suhtes;

c)	mitteärilisel eesmärgil relvajõudude, õiguskaitseasutuste ja tuletõrje poolt liikmesriigi õiguse kohaselt kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes;

d)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL kohaldamisalasse kuuluvate pürotehniliste vahendite suhtes;

e)	lennundus- ja kosmosetööstuses kasutamiseks ettenähtud pürotehniliste toodete suhtes;

f)	mänguasjade jaoks mõeldud löökkapslite suhtes;

g)	ravimite suhtes, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt üldsuse hulka kuuluvatele isikutele seaduslikult retsepti alusel kättesaadavaks tehtud.

Mõiste „reguleeritud lõhkeainete lähteaine“ määratlusest on välja jäetud „rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 % massiprotsenti“ (artikli 3 lõige 13). Määrusega on aga hõlmatud kuni viit ainet sisaldavad või suurema lõhkeainete lähteainete kontsentratsiooniga tooted.

Määruse artiklis 5 on sätestatud, et „[p]iirangutega lõhkeainete lähteaineid ei tohi teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning kõnealused isikud ei tohi neid sisse tuua, omada ega kasutada“ ELis. Samuti tuleneb määruse artikli 3 lõikes 10 esitatud „ettevõtja“ määratlusest, et määrust kohaldatakse olukorras, kus I ja II lisas hõlmatud ained teeb ELis kättesaadavaks „füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks“. Seepärast kohaldatakse seda olenemata kohast, kus on asutatud ettevõtja, kes teeb liidus kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete lähteained. Määrus hõlmab seega ettevõtjaid, kes on asutatud väljaspool ELi, kuid teevad reguleeritud lõhkeainete lähteained ELis kättesaadavaks.

I OSA

SUUNISED LIIKMESRIIKIDELE

I JAGU

LOA ANDMISE KORD

[Kättesaadav üksnes lähteainete alalise komitee liikmetele]

II JAGU

KONTROLLI KORRALDAMINE

[Kättesaadav üksnes lähteainete alalise komitee liikmetele]

III JAGU

TEABEVAHETUS

[Kättesaadav üksnes lähteainete alalise komitee liikmetele]

II OSA

SUUNISED ETTEVÕTJATELE JA INTERNETIPÕHISTELE KAUPLEMISKOHTADELE

IV JAGU

MÜÜGIAEGNE KONTROLL

Ettevõtjad peavad enne piirangutega lõhkeainete lähteainete võimalikule kliendile kättesaadavaks tegemist kontrollima, et isikul on õigus seda lähteainet soetada (artikkel 8).

Kui liikmesriik on kehtestanud artikli 5 lõike 3 kohase loa andmise korra, võivad ettevõtjad teha piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kui vajalik luba on kontrollitud.

Piirangutega lõhkeainete lähteaine võib teha kättesaadavaks professionaalsele kasutajale või ettevõtjale, kui ettevõtja on kontrollinud, et võimalik klient on tõepoolest professionaalne kasutaja või teine ettevõtja.

Müügi puhul mis tahes isikule, olenemata sellest, kas tegemist on professionaalse kasutajaga või mitte, peab ettevõtja kontrollima võimaliku kliendi isikut tõendavat dokumenti. Juriidiliste isikute puhul kontrollitakse võimaliku kliendi esindusõigusega isikut.

Uurimiste ja kontrollide hõlbustamiseks peavad ettevõtjad kõik tehingud registreerima ja säilitama selle teabe 18 kuud pärast tehingu toimumise kuupäeva (artikli 8 lõige 4). Selle 18-kuulise ajavahemiku jooksul tuleb nimetatud teave teha põhjendamatu viivituseta riiklikele kontrolliasutustele või õiguskaitseasutustele taotluse korral kontrollimiseks kättesaadavaks. Seepärast soovitatakse ettevõtjatel säilitada vajalikud dokumendid ja hoida need kättesaadaval.

Müügiaegse kontrolliga seotud eeskirju kohaldatakse iga müügi suhtes, olenemata sellest, kas müüja ja klient on füüsiliselt kohal või mitte. Viimati nimetatud juhul („kaugmüük“) kohaldatavat identiteedi ja loa kontrollimise protsessi käsitletakse allpool eraldi.

Ettevõtjatele ja internetipõhistele kauplemiskohtadele tuletatakse meelde, et füüsiliste isikute isikuandmete töötlemise ja vaba liikumise suhtes kohaldatakse andmekaitsesätteid (põhjendus 22). Seetõttu peaks muu hulgas loa andmisega seotud isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (määrus (EL) 2016/679 (2)) (vt ka põhjendus 22).

IV.1. Müük üldsuse hulka kuuluvatele isikutele – loa andmise korda rakendavatele ettevõtjatele

Kui liikmesriik on vastavalt artikli 5 lõikele 3 kehtestanud loa andmise korra, võib piirangutega lõhkeainete lähteaine teha kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvale isikule vaid siis, kui vajalik luba on kontrollitud (artikli 8 lõige 1). Ainult mõned liikmesriigid pakuvad võimalust teha piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele luba omavatele isikutele või tunnustavad teiste liikmesriikide pädevate asutuste välja antud lubasid. Muudel juhtudel tuleks tehingust keelduda.

Ettevõtja peab kontrollima, kas luba on väljastatud kavandatud tehinguks, ning hindama, kas luba ja isikut tõendav dokument on autentsed. Liikmesriikidel soovitatakse kasutada määruse III lisas esitatud loa vormi. Ettevõtjad võiksid luba kontrollida, võttes ühendust loa väljastanud liikmesriigi pädeva asutusega.

Lisaks peab ettevõtja säilitama kõnealuse üldsuse hulka kuuluva liikme isikut tõendava dokumendi ja loaga seotud teabe 18 kuu jooksul pärast tehingu toimumise kuupäeva. Ettevõtjad peaksid registreerima vähemalt isikut tõendaval dokumendil ja loal märgitud nime ning mõlema dokumendi numbrid. Ettevõtjatel ei ole kohustust loa koopiat säilitada, kuid nad võivad seda teha vastavalt kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele. Euroopa Komisjonil on spetsiaalne veebisait, kust ettevõtted ja organisatsioonid leiavad teavet selle kohta, mida nad peaksid ELi andmekaitse eeskirjade täitmiseks tegema (3).

Samuti peab ettevõtja registreerima loale märgitud piirangutega lõhkeainete lähteaine koguse. Loale märgitud piirangutega lõhkeainete lähteaine ostude registreerimise eesmärk on, et ettevõtjad saaksid tuvastada, kas loaomanik võib potentsiaalselt ületada piirangutega lõhkeainete lähteainete maksimaalselt omatavat kogust või kas ostude kombinatsioonis on midagi kahtlustäratavat. Kui loaomanik on näiteks suhteliselt lühikese aja jooksul sooritanud oste, mis kokku ületavad tema valduses oleva lubatava piirangutega lõhkeainete lähteainete maksimaalse koguse, võib seda pidada kahtlase käitumise märgiks. Sellisel juhul on soovitatav, et ettevõtja võtaks ühendust riikliku kontaktpunktiga (artikli 9 lõige 4).

IV.1.1. Erisoovitused kaugmüügiks

Ettevõtjatel soovitatakse paluda kliendi loa ja isikut tõendava dokumendi skaneeritud koopiat, et nad saaksid kontrollida seda teavet võimalikult varakult (nt enne tehingu lõpuleviimist), kuid hiljemalt enne piirangutega lõhkeainete lähteainete kättetoimetamist (vt põhjendus 14). Ettevõtjatel ei ole kohustust loa koopiat säilitada, kuid nad võivad seda teha vastavalt kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele. Euroopa Komisjonil on spetsiaalne veebisait, kust ettevõtted ja organisatsioonid leiavad teavet selle kohta, mida nad peaksid ELi andmekaitse eeskirjade täitmiseks tegema (4).

Isikut tõendavat dokumenti võiks lisaks veel isiklikult kontrollida kättetoimetamise ajal või muul viisil näiteks määruses (EL) nr 910/2014 (5) sätestatud mehhanismide abil. On oluline märkida, et vastutus kontrollimise eest jääb ettevõtjale, isegi kui kättetoimetamisteenuse pakkujale on antud korraldus dokumente kontrollida.

Loa ja isikut tõendava dokumendi kontrollimine ning kontrollimisviis tuleb registreerida.

Tehingu võiks loale märkida kättetoimetamisel ning ettevõtja peaks kättetoimetajale andma asjakohased juhised.

Ettevõtjal tuleb võtta järgmised meetmed:

—	Paluda kliendil esitada loa ja isikut tõendava dokumendi skaneeritud koopia (või kontrollida tema isikut tõendavat dokumenti elektrooniliselt). Kontrollida, kas loaomanik on sama isik kui isikut tõendaval dokumendil olev isik.

—	Kontrollida, kas ostetav toode vastab järgmistele loatingimustele: i) aine, ii) kontsentratsioon, iii) kogus.

—	Kui nõuate kliendilt kliendikonto tegemist, võiks neile anda võimaluse laadida oma kontole üles loa skaneeritud koopia.

Kättetoimetajal tuleb enne piirangutega lõhkeainete lähteaine üleandmist võtta järgmised meetmed:

—	Kontrollida, kas isikut tõendaval dokumendil olev foto vastab isikule ning kas isikukood vastab loa esilehel olevale isikukoodile. Piirangutega lõhkeainete lähteainet tohib üle anda ainult loaomanikule. Seda ei saa jätta teise isiku kätte.

IV.2 Müük professionaalsetele kasutajatele või teistele ettevõtjatele

Üldsuse hulka kuuluval isikul ei tohiks olla võimalik soetada piirangutega lõhkeainete lähteaineid, väites end olevat professionaalne kasutaja või ettevõtja. Kui võimalik klient väidab end olevat professionaalne kasutaja või ettevõtja, on ettevõtjatel määrusest tulenev kohustus kontrollida iga tehingu puhul, et võimalik klient on tõepoolest professionaalne kasutaja või teine ettevõtja. See kontrollimine on vajalik, välja arvatud juhul, kui võimalikku klienti on ühe aasta jooksul enne tehingut juba vastavalt kontrollitud ja tehing ei erine oluliselt varasematest tehingutest (artikli 8 lõiked 2 ja 3).

Ettevõtja on kohustatud küsitlema võimalikku klienti tema kaubandus-, äri- või kutsetegevuse ning piirangutega lõhkeainete lähteainete kavandatud kasutuse kohta. Piirangutega lõhkeainete lähteainete kavandatud kasutuse kontrollimiseks peab ettevõtja hindama, kas kavandatud kasutus on kooskõlas võimaliku kliendi kaubandus-, äri- või kutsetegevusega. Ettevõtja võib võtta ühendust oma pädeva asutusega, kui tal on küsimusi piirangutega lõhkeainete lähteainete ja neid sisaldavate tüüpiliste toodete tavapäraste kasutusviiside kohta.

Kui tal on põhjendatud alus kahelda piirangutega lõhkeainete lähteainete kavandatud kasutamise õiguspärasuses või võimaliku kliendi kavatsuses kasutada piirangutega lõhkeainete lähteainet õiguspärasel eesmärgil, võib ettevõtja tehingust keelduda. Tehingust tuleks teatada riiklikule kontaktpunktile, kui on alust kahtlustada, et ainet või segu kavatsetakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks (vt ka V jagu kahtlustäratavatest tehingutest teatamise kohta).

Ettevõtjad peaksid kontrollima ka seda, kas võimalikul kliendil on lubatud tegutseda oma ettevõtte või asutuse nimel. Võimalikku klienti esindaval isikul peaks olema võimalik esitada oma tööandja kinnitus selle kohta, et tal on tööandja nimel õigus osta või vastu võtta piirangutega lõhkeainete lähteaineid. Näiteks puudub üliõpilasel tõenäoliselt luba osta ülikooli nimel tooteid isegi siis, kui tal on olemas kõik ülikooliga seotud teave (aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number jne) ning ta tundub olevat professionaalne kasutaja, kuna tunneb hästi toodete tavapäraseid kasutusviise.

18 kuu jooksul alates tehingu toimumise kuupäevast tuleb ettevõtjal säilitada järgmine teave:

—	võimaliku kliendi esindusõigusega isiku isikut tõendav dokument;

—	võimaliku kliendi kaubandus-, äri- või kutsetegevus koos ettevõtte nime, aadressi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga või ettevõtte muu asjakohase registreerimisnumbriga, kui see on olemas;

—	piirangutega lõhkeainete lähteaine kavandatud kasutus.

Selleks et tagada kogu teabe olemasolu, soovitatakse ettevõtjal paluda võimalikul kliendil täita määruse IV lisas esitatud „Kliendi avaldus“. Isikuandmete säilitamiseks peaks ettevõtja registreerima vähemalt isikut tõendaval dokumendil oleva nime ja dokumendi numbri. Euroopa Komisjonil on spetsiaalne veebisait, kust ettevõtted ja organisatsioonid leiavad teavet selle kohta, mida nad peaksid ELi andmekaitse eeskirjade täitmiseks tegema (6).

Kontrollimise käigus antav teave tuleks esitada iga tehingu puhul, välja arvatud juhul, kui võimalikku klienti on ühe aasta jooksul enne tehingut juba vastavalt kontrollitud ja tehing ei erine oluliselt varasematest tehingutest. Näited olulistest kõrvalekalletest on järgmised:

—	kui võimalik klient soovib ilma loogilise selgituseta osta palju suuremas koguses piirangutega lõhkeainete lähteainet;

—	kui võimaliku kliendi aadress muutub;

—	kui kättetoimetamisaadress või -viis muutub;

—	kui makseviis muutub;

—	kui võimaliku kliendi kontaktandmed muutuvad.

IV.2.1. Erisoovitused kaugmüügiks

Ettevõtjatel soovitatakse kasutada määruse IV lisas esitatud kliendi avaldust, et saada professionaalsetelt kasutajatelt või teistelt ettevõtjatelt vajalikku teavet, mis võimaldab kontrollida, et võimalik klient on professionaalne kasutaja või teine ettevõtja.

Ettevõtjatel soovitatakse küsida kliendi isikut tõendava dokumendi skaneeritud koopiat, et nad saaksid kontrollida seda teavet võimalikult varakult (nt enne tehingu lõpuleviimist), kuid hiljemalt enne piirangutega lõhkeainete lähteainete kättetoimetamist (vt põhjendus 14). Euroopa Komisjonil on spetsiaalne veebisait, kust ettevõtted ja organisatsioonid leiavad teavet selle kohta, mida nad peaksid ELi andmekaitse eeskirjade täitmiseks tegema (7).

Isikut tõendavat dokumenti võiks lisaks veel isiklikult kontrollida kättetoimetamise ajal või muul viisil näiteks määruses (EL) nr 910/2014 (8) sätestatud mehhanismide abil. On oluline märkida, et vastutus kontrollimise eest jääb ettevõtjale, isegi kui kättetoimetamisteenuse pakkujale on antud korraldus dokumente kontrollida. Loa ja isikut tõendava dokumendi kontrollimine ning kontrollimisviis tuleb registreerida.

Määruses on nõutud, et professionaalsele kasutajale või teisele ettevõtjale müümise korral küsiksid ettevõtjad võimaliku kliendi esindusõigusega isiku isikut tõendavat dokumenti (artikli 8 lõige 2). Määruses on selgitatud ka seda, et oluline on tuvastada kõik tarneahelas osalejad ja kõik kliendid, nii üldsuse hulka kuuluvad isikud, professionaalsed kasutajad kui ka ettevõtjad (põhjendus 13). Piirangutega lõhkeainete lähteained võivad tekitada suurt kahju, kui neid väärkasutatakse isevalmistatud lõhkeainete valmistamiseks, ning seetõttu tuleks kindlaks teha, et isikul, kes ostab või võtab vastu piirangutega lõhkeainete lähteaineid oma tööandja nimel, on tõepoolest õigus oma tööandjat neis konkreetsetes toimingutes esindada. Samuti soovitatakse küsida tõendit piirangutega lõhkeainete lähteaine kättetoimetamise kohta ning kliendi nimel tegutseva isiku tuvastatavat allkirja, et hõlbustada kõigi tarneahelas osalejate tuvastamist.

Ettevõtjal tuleb võtta järgmised meetmed:

—	Paluda kliendil täita kliendi avaldus ja esitada isikut tõendava dokumendi skaneeritud koopia (või kontrollida kliendi isikut tõendavat dokumenti elektrooniliselt).

—	Kontrollida, kas kaupu ostval isikul on lubatud oma ettevõtte või asutuse nimel osta piirangutega lõhkeainete lähteaineid.

—	Kontrollida, kas ostetav toode vastab kliendi avalduses esitatud teabele: i. aine, ii. kontsentratsioon, iii. kogus.

—	Hinnata, kas kavandatud kasutus on kooskõlas võimaliku kliendi kaubandus-, äri- või kutsetegevusega. Kui mitte, siis tuleks tehingust (või selle katsest) teatada kui kahtlustäratavast tehingust (vt V jagu), ning sellest võib keelduda.

—	Kontrollida, kas kaupu vastuvõtval isikul on luba oma ettevõtte või asutuse nimel võtta vastu piirangutega lõhkeainete lähteaineid.

IV.3. Internetipõhiste kauplemiskohtade poolt võetavad võimalikud meetmed

Internetipõhistel kauplemiskohtadel tuleb võtta meetmeid, mis aitavad tagada, et nende kasutajad täidaksid nende teenuste kaudu piirangutega lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel kontrollimise ja registreerimisega seotud kohustusi (artikli 8 lõige 5).

Seda internetipõhistele kauplemiskohtadele esitatavat nõuet kohaldatakse lisaks artikli 7 lõike 3 nõudele, millega nähakse ette, et internetipõhised kauplemiskohad peavad tagama, et asjaomaseid kasutajaid teavitatakse nende määrusest tulenevatest kohustustest (vt VI.3 jagu). Kui artikli 7 lõige 3 puudutab kasutajaid, kes teevad kättesaadavaks reguleeritud lõhkeainete lähteaineid, siis artikli 8 lõige 5 käsitleb kasutajaid, kes teevad kättesaadavaks piirangutega lõhkeainete lähteaineid internetipõhiste kauplemiskohtade teenuste kaudu.

Üldsuse hulka kuuluvale isikule müügi korral tuleks ettevõtjatel kontrollida selle isiku isikut tõendavat dokumenti ja luba (artikli 8 lõige 1). Professionaalsele kasutajale või teisele ettevõtjale müügi korral tuleks ettevõtjatel kontrollida, kas võimalik klient on professionaalne kasutaja või teine ettevõtja, küsides neilt teatavat teavet, sealhulgas võimaliku kliendi isikut tõendavat dokumenti (artikli 8 lõige 2). Esimese meetmena peaksid internetipõhised kauplemiskohad teavitama ettevõtjat neist kontrollikohustustest, edastades talle vajaliku teabe näiteks internetipõhise kauplemiskoha teenusega liitumisel, kasutades hoiatusteateid jne.

Nagu on märgitud määruse põhjenduses 15, peaksid internetipõhised kauplemiskohad lisaks esimesele meetmele võtma artikli 8 lõike 5 kohaselt ka muid meetmeid, et aidata kasutajatel täita eespool nimetatud kohustusi. Näiteks võiksid internetipõhised kauplemiskohad pakkuda vahendeid, mis võimaldavad asjaomastel kasutajatel, kes teevad internetipõhise kauplemiskoha kaudu kättesaadavaks piirangutega lõhkeainete lähteaineid, kontrollida, kas luba (ettevõtete ja tarbijate vaheliste tehingute puhul) või määruse IV lisas esitatud kliendi avaldus on autentne (ettevõtetevaheliste tehingute puhul), või anda asjaomastele kasutajatele lihtsa juurdepääsu sellistele dokumentidele.

Määruse põhjendusest 16 tuleneb, et artikli 8 lõikega 5 ei ole internetipõhistelt kauplemiskohtadelt nõutud teha oma teenuste üle üldist järelevalvet, tagamaks et asjaomased kasutajad täidaksid määruse artiklist 8 (või muudest sätetest) tulenevaid kohustusi. Artikli 8 lõike 5 sõnastus näitab selgelt, et internetipõhised kauplemiskohad peavad aitama tagada, et asjaomased kasutajad täidaksid artiklis 8 sätestatud kontrollikohustusi. Ehk teisisõnu, artikli 8 lõikes 5 sätestatud internetipõhiste kauplemiskohtade kohustustele vaatamata, vastutavad kontrollimise eest jätkuvalt kasutajad, kes teevad reguleeritud lõhkeainete lähteained internetipõhiste kauplemiskohtade pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks.

V JAGU

KAHTLUSTÄRATAVATE TEHINGUTE, SUURTE KAOTSIMINEKUTE JA VARGUSTE ÄRATUNDMINE JA NENDEST TEATAMINE

Ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad on kohustatud teatama reguleeritud lõhkeainete lähteainetega seotud kahtlustäratavatest tehingutest (või selliste tehingute katsest) ning suurtest kaotsiminekutest ja vargustest liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele (artikli 9 lõiked 4 ja 5). Üldsuse hulka kuuluvad isikud, kes on soetanud piirangutega lõhkeainete lähteaineid, peavad piirangutega lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest teatama asjaomase liikmesriigi riiklikule kontaktpunktile (artikli 9 lõige 6).

Riiklike kontaktpunktide kontaktandmed leiab Euroopa Komisjoni veebisaidilt (9). Kahtlustäratavatest tehingutest tuleks teatada selle liikmesriigi riiklikule kontaktpunktile, kus kahtlustäratav tehing tehti või seda üritati teha.

Liikmesriikidel soovitatakse tagada, et kahtlustäratavast tehingust, suurest kaotsiminekust või vargusest teatanud isik oleks asjakohaselt kaitstud (teataja kohta ei edastata mittevajalikku teavet näiteks tema tööandjale).

Artikli 3 lõige 7: „kahtlustäratav tehing“ – tehing reguleeritud lõhkeainete lähteainetega, mille puhul kõiki asjassepuutuvaid tegureid arvesse võttes on põhjendatud alus kahtlustada, et asjaomast ainet või segu kavatsetakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Kahtlustäratava tehingu all mõistetakse ühe või enama reguleeritud lõhkeainete lähteaine või selliseid lähteaineid sisaldava segu ostmist (või selle üritamist), mis kaldub kõrvale tavapärastest ootustest või koostoimest, olenemata reguleeritud lõhkeainete lähteainete kontsentratsioonist, välja arvatud juhul, kui see on artikli 3 lõikes 13 osutatud mõiste „reguleeritud lõhkeainete lähteaine“ määratlusest välja jäetud.

Mõiste „reguleeritud lõhkeainete lähteaine“ määratlusest on välja jäetud „rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 % massiprotsenti“ (artikli 3 lõige 13). Määrusega on aga hõlmatud kuni viit ainet sisaldavad või suurema reguleeritud lõhkeainete lähteainete kontsentratsiooniga tooted.

Samuti on juhtumeid, kus lähteaineid sisaldavate toodete kasutamine isevalmistatud lõhkeainete valmistamiseks on nii keeruline, et nad ei kujuta endast tõenäoliselt enam ohtu. See sõltub paljudest teguritest, sealhulgas lähteaine kontsentratsioonist tootes, toote kogusest ja toote keerulisusest.

Toode sobib hästi lõhkeainete lähteaineks, kui see vastab ühele järgmistest nõuetest:

i)	lähteaine on saadaval puhtana või lihtsa seguna, olenemata selle kontsentratsioonist, või

ii)	lähteaine on saadaval keerulise koostisega seguna, kuid suhteliselt suure kontsentratsiooniga.

Punkti i näited on puhtad lähteained ja lähteaine segud/lahused ühes või ainult mõnes muus aines/lahustis. Kontsentratsioonist olenemata võib paljudel juhtudel olla küllalt lihtne sellisest tootest lähteainet eraldada ja seda rikastada. Sellele kirjeldusele vastavate toodete puhul tuleks teatada kõigist kahtlustäratavatest tehingutest, vargustest ja kaotsiminekutest, välja arvatud juhul, kui on mõjuvad põhjused seda mitte teha.

Punkti ii näited on segud, mis sisaldavad paljusid koostisosi, kuid milles lähteaine on saadaval nii suures kontsentratsioonis, et isegi kui eraldamisprotsess on keeruline ja kehva saagisega, saab lähteainet eraldada koguses, mida on võimalik kasutada isevalmistatud lõhkeaine tegemiseks. Selle kirjelduse alla kuuluvatest toodetest tuleb tavaliselt teatada ainult siis, kui tehinguga (või selle katsega) hõlmatud kogused ületavad tavapäraseid kodumajapidamises kasutatavaid koguseid.

Lämmastikväetised, milles lämmastiku (N) sisaldus ammooniumnitraadi või mõne III lisas loetletud nitraatsoola suhtes on alla 3 massiprotsendi, ei ole üldjuhul murettekitav.

V.1. Kohustuse ulatus

—	Teatamiskohustus hõlmab müüki mis tahes isikule, olgu see siis üldsuse hulka kuuluv isik, professionaalne kasutaja või ettevõtja.

—

Ettevõtjatel ja internetipõhistel kauplemiskohtadel on õigus kahtlustäratavast tehingust keelduda. Õigus tehingust keelduda ei tohiks seada ohtu jaemüügitöötajaid. Nad ei pea tehingust keelduma, eelkõige juhul, kui nad kardavad oma turvalisuse pärast (st kui nad arvavad, et võimalik klient võib olla ohtlik). Kui tehingust keeldutakse töötajate turvalisuse pärast, tuleks sellest teatada kui kahtlustäratava tehingu katsest. Kui tehingust ei keelduta jaemüügitöötajate turvalisusega seotud põhjustel, tuleks sellest pärast tehingu tegemist teatada kui kahtlustäratavast tehingust.

—	Kuna aeg on võimalike terrorirünnakute ärahoidmisel määrava tähtsusega, peaks teatamine toimuma 24 tunni jooksul alates ajast, mil leiti, et tehing on kahtlustäratav (artikli 9 lõige 4). Kahtlustäratavast tehingust on soovitatav teatada võimalikult kiiresti.

—

Kahtlustäratavate tehingute avastamiseks peaksid ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad sisse seadma asjakohased, mõistlikud ja proportsionaalsed menetlused kahtlustäratavate tehingute avastamiseks, võttes arvesse konkreetset keskkonda, kus reguleeritud lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks tehakse (vt V.4 osa).

—

Teatamiskohustus kehtib kõigi määruse I ja II lisas loetletud ainete suhtes, olenemata nende kontsentratsioonist. Mõiste „reguleeritud lõhkeainete lähteaine“ määratlusest on siiski välja jäetud rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 % massiprotsenti. See tähendab, et selliste homogeensete segudega seotud kahtlustäratavatest tehingutest ning suurtest kaotsiminekutest ja vargustest teatada ei tule.

V.2. Mis on kahtlustäratav?

Kahtlustäratava tehingu all mõistetakse ühe või enama reguleeritud lõhkeainete lähteaine või selliseid lähteaineid sisaldava segu ostmist (või selle katset), mis erineb tavapärastest ootustest või koostoimest.

Seda, kas tehing on kahtlustäratav, tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Ühe (või mitme) näitaja esinemine peaks suurendama ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha tähelepanu, kuid ei tähenda veel tingimata seda, et sellest tuleks teatada kui kahtlustäratavast tehingust. Samal ajal võib ettevõtja või internetipõhine kauplemiskoht mõnel juhul pidada kahtlustäratavaks ühe näitaja olemasolu ning sel juhul tuleks tehingust teatada võimalikult kiiresti ja hiljemalt 24 tunni jooksul.

Allpool on esitatud loetelu kahtlase käitumise näitajatest, mis põhineb määruses (artikli 9 lõige 1) sätestatud elementidel. Näitajad töötati välja koostöös liikmesriikide ja keemiatööstuse esindajatega, tuginedes kahtlastest tehingutest saadud kogemustele.

Kõiki näitajaid ei saa kohaldada kõigi parameetrite või olukordade suhtes (nt internetipõhine ja internetiväline müük). Internetipõhised kauplemiskohad ja ettevõtjad võiksid loetelu kasutada, et teha kindlaks, mis on nende ärikeskkonna jaoks asjakohane. Loetelu ei ole ammendav, kuid on mõeldud vahendina võimalike kahtlustäratavate tehingute tuvastamiseks. Juhime tähelepanu sellele, et kõnealuste näitajate kohaldamisel ei tohiks olla diskrimineerivat mõju ning see peaks olema täielikult kooskõlas ELi põhiõiguste harta sätete ning kohaldatavate andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega.

Võimalikud kahtlustäratava käitumise näitajad on näiteks olukorrad, kus klient

—	tundub närviline või väldib küsimusi või ei ole selline nagu tavapärane klient;

—	üritab osta toodet ebaharilikus koguses, ebaharilikke tootekombinatsioone või ebahariliku kontsentratsiooniga tooteid;

—	ei ole tuttav toote/toodete tavakasutuse ega käsitsemiseeskirjadega;

—	ei soovi avaldada, milleks ta kavatseb toodet/tooteid kasutada;

—	keeldub alternatiivsetest toodetest või väiksema (kuid kavandatud kasutuseks piisava) kontsentratsiooniga toodetest;

—	soovib kasutada ebaharilikke makseviise, sealhulgas suuri sularahakoguseid;

—	ei soovi esitada isikut tõendavat dokumenti või elukohatõendit või, kui see on asjakohane, professionaalse kasutaja või ettevõtja seisundi tõendit;

—	taotleb, et kaup pakendataks või toimetatakse kohale viisil, mis erineb tavapärasest, soovituslikust või eeldatavast.

V.2. Mis on kahtlustäratav? (jätkub)

[Kättesaadav üksnes lähteainete alalise komitee liikmetele]

V.3. Millest tuleb teatada?

Kui on toimunud kahtlustäratav tehing (või sellise tehingu katse), suur kaotsiminek või vargus (vt näitajate kohta V.2 jagu), tuleks riiklikule kontaktpunktile esitada selline üksikasjalik teave, mis võib olla oluline reguleeritud lõhkeainete lähteainete väärkasutamise ärahoidmiseks, kui need üksikasjad on ettevõtjale, internetipõhisele kauplemiskohale, professionaalsele kasutajale või üldsuse hulka kuuluvale isikule teada.

Oluline teave võib hõlmata järgmist:

—	isikuandmed, nt isiku nimi

—	tehingu andmed, nt tehingu number, ostu aeg, tooted ja kogused

—	pikkus, kehaehitus, soeng ja juuste värv, näokarvad (internetivälise müügi puhul)

—	eritunnused, nt tätoveeringud, keharõngad, armid (internetivälise müügi puhul)

—	videovalve salvestised (internetivälise müügi puhul)

—	kliendi kasutatud sõiduki numbrimärk, mark ja mudel (internetivälise müügi puhul)

Ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad peaksid teatama kahtlustäratavast tehingust (või selle katsest) oma riiklikule kontaktpunktile 24 tunni jooksul alates ajast, mil nad peavad tehingut kahtlustäratavaks (artikli 9 lõige 4). Ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja üldsuse hulka kuuluvad isikud peaksid teatama suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist (artikli 9 lõiked 5 ja 6).

Kahtlustäratavatest tehingutest teatamisega seotud isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja direktiiviga (EL) 2016/680) (vt ka põhjendus 22).

V.4. Menetlused kahtlustäratavate tehingute avastamiseks

V.4.1. Sissejuhatus

Artikli 9 lõige 2: Ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad peavad olema seadnud sisse asjakohased, mõistlikud ja proportsionaalsed menetlused kahtlustäratavate tehingute avastamiseks, võttes arvesse konkreetset keskkonda, kus reguleeritud lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks tehakse.

Kõik ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad peaksid oma töömeetodite hulka integreerima sellised meetmed, kontrollid ja/või mehhanismid, mis võimaldavad kahtlustäratava tegevuse tuvastamist, võttes aluseks V.2 jaos esitatud võimalike näitajate loetelu. Neid meetmeid, kontrolle ja/või mehhanisme tuleks kohandada vastavalt konkreetsele keskkonnale, kus reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks tehakse. Seetõttu ei saa allpool kirjeldatud menetlusi alati iga ärikeskkonna suhtes kohaldada.

See, millised menetlused on asjakohased, mõistlikud ja proportsionaalsed, sõltub sellistest erinevatest teguritest nagu ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha suurus ja majanduslik suutlikkus. Kahtlustäratavate tehingute avastamisega seotud menetlused tuleks kohandada konkreetsele keskkonnale, kus reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks tehakse, näiteks võivad need erineda sõltuvalt sellest, kas neid kohaldatakse internetiväliste või internetis tegutsevate ettevõtjate suhtes. Samuti tuleb arvesse võtta selliste menetluste mõju asjaomaste üldsuse hulka kuuluvate liikmete, professionaalsete kasutajate ja ettevõtjate põhiõigustele (vt ka V.4.3 jagu).

Nagu on märgitud põhjendustes 15 ja 16, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade puhul olema asjakohased menetlused kohandatud konkreetsele veebikeskkonnale ning asjaomased kohustused ei tohiks endast kujutada üldist järelevalvekohustust. Samuti ei tohiks internetipõhiseid kauplemiskohti pidada vastutavaks tehingute eest, mis jäid avastamata, kuigi internetipõhine kauplemiskoht kohaldas asjakohaseid, mõistlikke ja proportsionaalseid menetlusi kahtlustäratavate tehingute avastamiseks.

V.4.2. Menetlused

Arvestades seda, et aeg, mis jääb kahtlustäratava tehingu ja isevalmistatud lõhkeainete tegeliku kasutamise vahele, võib olla väga lühike, on oluline sellised tehingud võimalikult kiiresti avastada. Töötajate teadlikkus on V.2 jaos esitatud näitajate põhjal kahtlustäratava tegevuse tuvastamise seisukohalt ülitähtis. Töötajate teadlikkuse suurendamiseks ja V.2 jaos nimetatud võimalike näitajate avastamiseks saavad ettevõtjad võtta mitmeid meetmeid:

—	kahtlustäratava käitumise näitajaid käsitlevate teabelehtede või plakatite ülespanek nendele töötajatele, kes tegelevad reguleeritud lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisega (väljaspool klientide nägemisulatust);

—	kauplustes võiks reguleeritud lõhkeainete lähteaineid sisaldavad tooted paigutada selleks ette nähtud riiulivahekäikudesse, et töötajad näeksid tooteid ja võimalikke kliente paremini;

—	silmast silma tehtavate tehingute puhul võiksid müüjad esitada kliendile eespool nimetatud näitajatel põhinevaid küsimusi, näiteks toote kavandatud kasutamise kohta.

Üldisemas plaanis ning selleks, et täita kohustust kehtestada asjakohased, mõistlikud ja proportsionaalsed menetlused nii ettevõtjatele kui ka internetipõhistele kauplemiskohtadele, võiksid artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlused hõlmata automatiseeritud menetlusi, näiteks potentsiaalselt kahtlaste tehingute otsimine, kasutades reguleeritud lõhkeainete lähteainete nimetustega seotud märksõnu. Automatiseeritud menetlused võiksid võimaluse korral hõlmata ostusid, mis on seotud reguleeritud lõhkeainete lähteainete kombinatsioonide ja ainetega, mida saab koos kasutada teatavate tüüpiliste lõhkeainete valmistamiseks. Samuti võiks nad hõlmata ühe ja sama kliendi mitut ostu (nt mitu väiksemat ostu, mis koos võetuna võib olla kahtlustäratav), näiteks teatavate kliendiandmete kombineerimise teel.

Ettevõtjaid ja internetipõhiseid kauplemiskohti õhutatakse oma tegutsemiskoha liikmesriikide riiklike kontaktpunktide või pädevate asutustega arutama, milliseid märksõnu võiks võimalikes algoritmides kasutada, ning looma tagasisidemehhanismi kahtlustäratavatest tehingutest teatamise kohta, võimaldades seeläbi ettevõtjatel ja internetipõhistel kauplemiskohtadel oma kahtlustäratavate tehingute avastamise menetlusi veelgi täiustada. Riiklike kontaktpunktide ja pädevate asutuste nimekirja (10) leiab Euroopa Komisjoni veebisaidilt.

Ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad võiksid kahtlustäratavate tehingute avastamiseks võtta ka tagasiulatuvaid meetmeid. Näiteks võiksid nad teha andmepäringuid tagasiulatuvalt, st vaadata korrapäraselt üle reguleeritud lõhkeainete lähteainetega kas kauplustes või veebisaidil tehtud varasemad tehingud. Ettevõtjatel ja internetipõhistel kauplemiskohtadel soovitatakse sellist ülevaatamist korrapäraselt teha, näiteks kord nädalas või kord kuus (sõltuvalt näiteks tehingute arvust), keskendudes müüdud reguleeritud lõhkeainete lähteainete arvule, kogusele ja tehingute geograafilisele asukohale. Kõrvalekalde avastamise korral soovitatakse ettevõtjatel ja internetipõhistel kauplemiskohtadel võtta ühendust liikmesriigi riikliku kontaktpunktiga.

Samuti võiksid internetipõhised kauplemiskohad seada sisse nupu „Teata“, mida ettevõtjad saavad kasutada kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks. Igal juhul peaksid ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad teatama kahtlustäratavatest tehingutest oma riiklikule kontaktpunktile 24 tunni jooksul alates ajast, mil nad peavad tehingut kahtlustäratavaks. Nupp „Teata“ võiks pakkuda täiendavat turvalisust, kuna võimaldab ettevõtjatel internetipõhiseid kauplemiskohti nende platvormil toimuvate võimalike kahtlustäratavate tehingute eest otse hoiatada. Internetipõhistel kauplemiskohtadel võiks olla ka selline nupp „Teata“, mille kaudu saaksid kliendid teatada keelatud või piirangutega toodetest.

V.4.3. Õiguste ja kohaldatavate õigusaktide järgimine

Eespool kirjeldatud kahtlustäratavate tehingute avastamise menetluste kavandamisel ja rakendamisel peaksid ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad alati tagama asjaomaste isikute (põhi)õiguste ja kohaldatavate õigusaktide nõuetekohase järgimise.

Isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid tuleks järgida eelkõige siis, kui menetlused hõlmavad isikuandmete töötlemist. Selleks et aidata ettevõtetel neid eeskirju järgida, on Euroopa Komisjonil spetsiaalne veebisait, kust ettevõtted ja organisatsioonid leiavad teavet selle kohta, mida nad peaksid ELi andmekaitse eeskirjade täitmiseks tegema (11). Eelkõige tuleks algoritmide või muude automatiseeritud vahendite kasutamisel kohaldada piisavaid kaitsemeetmeid, näiteks tagada, et vigade vältimiseks kontrollivad menetlused üle nõuetekohase väljaõppega töötajad.

Automatiseeritud menetluste kavandamisel peaksid ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad alati tagama põhiõiguste nõuetekohase kaitse.

V.5. Suurte kaotsiminekute ja varguste avastamine ning nendest teatamine

Ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad peavad teatama oma riiklikule kontaktpunktile reguleeritud lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist (artikli 9 lõige 5). Üldsuse hulka kuuluvad isikud, kes on loa kohaselt soetanud piirangutega lõhkeainete lähteaineid, peavad piirangutega lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest teatama oma riiklikule kontaktpunktile 24 tunni jooksul pärast avastamist (artikli 9 lõige 6). Ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja üldsuse hulka kuuluvad isikud peaksid juhtumipõhiselt hindama, kas tegemist on suure kaotsimineku või vargusega.

See, kas vargus või kaotsiminek on „suur“, sõltub sellest, kas tegemist on kõiki juhtumi asjaolusid arvestades ebahariliku kogusega (tavapärasele poevargusele viitavad asjaolud ei ole tingimata kahtlustäratavad). On oluline märkida, et potentsiaalselt surmavaid lõhkeaineid saab valmistada suhteliselt väikesest lähteainete kogusest. Kui pole selge, kas varguse või kaotsiminekuga seotud kogus on suur, tuleb ettevõtjatel, professionaalsetel kasutajatel ja üldsuse hulka kuuluvatel isikutel võtta ühendust liikmesriigi riikliku kontaktpunktiga.

Kaotsiminekute ja varguste avastamiseks soovitatakse mitut meedet:

—	koostada reguleeritud lõhkeainete lähteainete ja segude ostmise, müügi ja laoarvestuse kohta üksikasjalik dokumentatsioon;

—	kaotsiminekute tuvastamiseks kontrollida korrapäraselt varusid.

Ohutusalaste õigusaktide (12) kohaselt on teatavate ohtlike ainete loetelu pidamine kohustuslik. Kui ettevõtjad sellist loetelu juba peavad, on soovitatav seda võimalikult palju kasutada selle asemel, et luua uus ja eraldiseisev loetelu reguleeritud lõhkeainete lähteainete kaotsimineku ja varguse avastamiseks.

Suurte kaotsiminekute ja varguste vältimiseks on oluline tagada turvaline ladustamine. Lisateavet meetmete kohta, mida ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja üldsuse hulka kuuluvad isikud võiksid oma ladustamisala turvalisemaks muutmiseks võtta, on esitatud VII jaos.

IV JAGU

TARNEAHELA TEAVITAMINE

VI.1. Müük teistele ettevõtjatele

Käesolevas määruses sätestatud piirangute kohaldamiseks ja kontrollide tegemiseks peaksid ettevõtjad, kes müüvad lõhkeainete lähteaineid professionaalsetele kasutajatele või luba omavatele üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, tuginema teabele, mis on varasemalt tarneahelas kättesaadavaks tehtud.

Artikli 7 lõige 1: Ettevõtja, kes teeb piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele ettevõtjale kättesaadavaks, teavitab seda ettevõtjat, et kõnealuse piirangutega lõhkeainete lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise või kasutamise suhtes üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt kohaldatakse artikli 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud piirangut.

Ettevõtja, kes teeb reguleeritud lõhkeainete lähteaine teisele ettevõtjale kättesaadavaks, teavitab seda ettevõtjat, et kõnealuse reguleeritud lõhkeainete lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise või kasutamise suhtes üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt kohaldatakse artiklis 9 sätestatud teatamiskohustust.

Nagu on selgitatud V osas, hõlmavad reguleeritud lõhkeainete lähteained kõiki määruse I ja II lisas loetletud aineid, välja arvatud rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 % massiprotsenti (artikli 3 lõige 13).

Määruses jäetakse ettevõtjale valik, millisel viisil ta oma kohustust täidab ja tarneahelat teavitab. Soovitatav on esitada teave kirjalikult, et sel viisil dokumenteerida tarneahela teavitamist käsitlev teave. Kontrolliasutused võivad kontrolli käigus nõuda dokumente selle kohta, kas ja kuidas tarneahelat on teavitatud. Samuti lihtsustab kirjalik teave kõigi tarneahelas osalejate jaoks määrusest tulenevate kohustuste täitmise tõendamist.

Ettevõtja võiks lisada teabe määruse (EÜ) nr 1907/2006 (13) (REACH-määrus) II lisa kohaselt koostatud ohutuskaardi 15. jaosse („Reguleerivad õigusaktid“). Ohutuskaardi eeliseks on selle laialdane kasutamine keemiatööstuses, nii et paljud ettevõtjad on harjunud ohutuskaardi kaudu saama kõige ajakohasemat teavet. REACH-määruse artikli 31 lõike 9 ja artikli 32 kohaselt peavad ettevõtjad, (14) kes tarnivad ainet või segu teistele ettevõtjatele, (15) ajakohastama ohutuskaardil olevat teavet viivitamata, muu hulgas niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave või kui on kehtestatud piirang. Muud viisid järgmise ettevõtja teavitamiseks on näiteks teabe lisamine arvele, lepingutesse või saatelehele.

Tekstisoovitused tarneahela teavitamiseks

Piirangutega lõhkeainete lähteained:

„Selle toote soetamine, sissetoomine, omamine või kasutamine üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt on piiratud määrusega (EL) 2019/1148. Kõigist kahtlustäratavatest tehingutest ning suurtest kaotsiminekutest ja vargustest tuleks teatada asjaomasele riiklikule kontaktpunktile. Vt https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/crisis-and-terrorism/explosives/explosives-precursors/docs/list_of_competent_authorities_and_national_contact_points_en.pdf.“

Reguleeritud lõhkeainete lähteained, mille suhtes piirangud puuduvad:

„Seda toodet reguleeritakse määrusega (EL) 2019/1148: kõigist kahtlustäratavatest tehingutest ning suurtest kaotsiminekutest ja vargustest tuleks teatada asjaomasele riiklikule kontaktpunktile. Vt https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/crisis-and-terrorism/explosives/explosives-precursors/docs/list_of_competent_authorities_and_national_contact_points_en.pdf.“

VI.2. Müük professionaalsetele kasutajatele või üldsuse hulka kuuluvatele isikutele

Artikli 7 lõige 2: Ettevõtja, kes teeb reguleeritud lõhkeainete lähteained professionaalsele kasutajale või üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks, peab tagama ja suutma tõendada artiklis 11 osutatud riiklikele kontrolliasutustele, et tema reguleeritud lõhkeainete lähteainete müügiga tegelevad töötajad on

a)	teadlikud sellest, millised tema poolt kättesaadavaks tehtavad tooted sisaldavad reguleeritud lõhkeainete lähteaineid;

b)	saanud juhtnöörid artiklitest 5–9 tulenevate kohustuste täitmiseks.

Selleks et tagada, et töötajad oleksid teadlikud sellest, millised nende toodetest sisaldavad reguleeritud lõhkeainete lähteaineid, võiksid ettevõtjad sisestada selle toote vöötkoodi teabe, et toode sisaldab lõhkeaine lähteainet. Lisaks võiksid ettevõtjad teha töötajatele mõeldud plakatid (mis paigutatakse väljapoole klientide nägemisulatust), kus on loetletud müüdavad tooted, mis sisaldavad selliseid reguleeritud lõhkeainete lähteaineid. Teine võimalus on paigutada riiulitele reguleeritud lõhkeainete lähteaineid sisaldavate toodete jäljendid. Müügi korral peavad töötajad tooma laost päris toote ning see aitab juhtida nende tähelepanu asjaolule, et tegemist on tootega, mille suhtes kehtivad erikohustused. Veel ühe võimalusena võiks reguleeritud lõhkeainete lähteaineid sisaldavaid tooteid hoida leti taga, nii et need ei oleks vabalt juurdepääsetavad. Ostmise ajal peaksid töötaja ja klient seega omavahel suhtlema. Ka mitmed õigusaktid eeldavad korrapärast juhendamist. Näiteks nõutakse teatavatel juhtudel töötervishoidu ja -ohutust käsitlevates õigusaktides, (16) et töötajaid tuleb teavitada asjakohastest ettevaatusabinõudest ja meetmetest, mis võimaldavad neil kaitsta ennast töökohal ohtlike keemiliste mõjurite käitlemisel. Artikli 7 lõikes 2 nõutavad juhtnöörid võiks ühendada tervise- ja ohutusalaste juhistega.

VI.3. Internetipõhiste kauplemiskohtade võetavad meetmed kasutajate teavitamiseks

Artikli 7 lõige 3: Internetipõhine kauplemiskoht võtab meetmed, mis tagavad, et tema kasutajaid teavitatakse tema teenuste kaudu reguleeritud lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel nende käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest.

Artikli 7 lõike 3 järgimiseks peaksid internetipõhised kauplemiskohad andma selgel ja tulemuslikul viisil teavet määrusest tulenevate kohustuste kohta (vt põhjendus 15). Selguse nõue tähendab eelkõige seda, et kõnealune teave on konkreetne ja kergesti mõistetav. Tulemuslikkuse nõue tähendab eelkõige seda, et teavet antakse proaktiivselt, õigeaegselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil. Seepärast võiksid internetipõhised kauplemiskohad võimaluse korral teavitada uusi kasutajaid nende kohustustest platvormil registreerimise või tootevaliku üleslaadimise etapis, st enne reguleeritud lõhkeainete lähteainete tegelikku kättesaadavaks tegemist. Samuti võiksid internetipõhised kauplemiskohad oma üldtingimustesse ja korduma kippuvatesse küsimustesse (või sarnastesse dokumentidesse) lisada teabe asjaomaste kasutajate kohustuste kohta, mis tulenevad määrusest, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas teatada kahtlustäratavatest tehingutest ning suurtest kaotsiminekutest ja vargustest.

VII JAGU

LADUSTAMISE TURVALISUS

Määrusega (artikkel 12) kohustatakse komisjoni andma teavet ladustamiskorra kohta, millega tagatakse reguleeritud lõhkeainete lähteainete turvaline ladustamine. Käesolevas jaos antakse selleteemalised suunised üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, professionaalsetele kasutajatele ja ettevõtjatele.

VII.1. Soovitused üldsuse hulka kuuluvatele isikutele

Turvaline ladustamiskord on üks neist asjaoludest, mida pädevad asutused peavad arvesse võtma, kui nad vaatavad läbi üldsuse hulka kuuluva liikme loataotlust piirangutega lõhkeainete lähteaine omandamiseks vastavalt määruse artikli 6 lõike 1 punktile d. Pädevatel asutustel soovitatakse kaaluda, kas ohutu ladustamise tagamiseks kohaldatakse mitut järgmist põhimõtet või neist kõiki.

—	Kontrollitakse, kellel on ladustamiskohale juurdepääs, st kas piirangutega lõhkeainete lähteainet hakatakse hoidma lukustatud ruumis või lukustatud kapis.

—	Juurdepääs alale on piiratud, näiteks on paigaldatud ala ümber väravad.

—	Ala tundlikud osad on valgustatud.

—	Ustele, alumise korruse akendele ja muudele hõlpsasti juurdepääsetavatele akendele on paigaldatud lukud.

—	Paigaldatud on signalisatsioon.

—	Kasutatakse videovalvet.

Meetmed, mida üldsuse hulka kuuluvad isikud võiksid oma ladustamisala turvalisemaks muutmiseks võtta, sõltuvad mitmest tegurist, näiteks nende valduses oleva piirangutega lõhkeainete lähteainete kogusest, kaalukontsentratsioonist, võimalikest kombinatsioonidest jne.

VII.2. Soovitused professionaalsetele kasutajatele ja ettevõtjatele

Meetmed, mida ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad võiksid oma ladustamisala turvalisemaks muutmiseks võtta, sõltuvad mitmest tegurist, näiteks ettevõtte suurusest, nende valduses oleva reguleeritud lõhkeainete lähteainete kogusest, kaalukontsentratsioonist, võimalikest kombinatsioonidest jne.

Ettevõtetel, mille tegevus on seotud reguleeritud lõhkeainete lähteainetega, soovitatakse kontrollida juurdepääsu oma valdustele.

Soovitatakse piirata ja kontrollida teiste isikute (külastajate ja töövõtjate) juurdepääsu ettevõtte valdustesse, kui tegemist on valdustega, kus reguleeritud lõhkeainete lähteaineid valmistatakse või ladustatakse. On soovitatav, et ettevõtetel oleksid turvalist ladustamist käsitlevad kirjalikud põhimõtted ja kehtestatud menetlused, mis on seotud reguleeritud lõhkeainete lähteainetega.

Nad võiksid näiteks kontrollida nende valdusi külastavaid isikuid ja ettevõtete esindajaid. Samuti võiksid nad pidada registrit külastajate kohta, kes sisenevad nendesse ettevõtte valdustesse, kus valmistatakse või ladustatakse reguleeritud lõhkeainete lähteaineid.

Ehkki kemikaalide väärkasutamine toimub üldjuhul müügijärgselt, peaksid äriühingud olema teadlikud võimalusest, et kemikaale võidakse väärkasutada nende valdustes või neid sealt varastada, ning võtma asjakohaseid meetmeid oma valduste kaitsmiseks varguste eest. See oht puudutab kogu tarneahela ulatuses tegutsevaid ettevõtjaid:

—

tootjad

—	turustajad

—	logistikateenuste pakkujad

—

kliendid

Kui see on asjakohane ja praktiline, soovitatakse turvalisuse taset suurendada kohtades, kus ladustatakse reguleeritud lõhkeainete lähteaineid. Ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad võiksid oma ladustamisala turvalisemaks muutmiseks võtta mitmeid meetmeid:

—	kaitsta laoruumi või -konteinereid sissemurdmise eest;

—	piirata juurdepääsu kohtadele, kus ladustatakse reguleeritud lõhkeainete lähteaineid (nt mitte lubada sinna müüjaid, praktikante, kliente, külastajaid jne);

—	piirata alale juurdepääsu, paigaldades selle ümber näiteks väravad;

—	valgustada ala tundlikud osad;

—	lukkude paigaldamine ustele, alumise korruse akendele ja muudele hõlpsasti juurdepääsetavatele akendele nii palju kui võimalik;

—	paigaldada signalisatsioon;

—	kasutada videovalvet;

—	kaotsiminekute või varguste tuvastamiseks kontrollida korrapäraselt varusid.

Juhime tähelepanu sellele, et mõnes ohutusalases õigusaktis (17) nõutakse teatavatelt ettevõtjatelt ohutusaruande koostamist, kui nende käitises on teatavaid ohtlikke aineid. Kui ettevõtjate suhtes kohaldatakse lõhkeainete lähteaineid käsitlevat määrust (EL) 2019/1148 ja ohutusalaseid õigusakte, on soovitatav kombineerida turva- ja ohutusmeetmed ühte integreeritud kavasse. Turva- ja ohutusmeetmed peaksid üksteist tugevdama.

1. liide

Üleminekuperioodid

1.1. Lubasid käsitlev üleminekuperiood

Määrusega (EL) 2019/1148 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus 98/2013 alates 1. veebruarist 2021. Määruse üleminekusättega (artikkel 23) on ette nähtud lubasid käsitlev üleminekuperiood juhtudel, kui loa andmise kord on vana määruse alusel juba kehtestatud.

Nende liikmesriikide jaoks, kes on juba määruse (EL) nr 98/2013 alusel kehtestanud loa andmise korra, on uues määruses ette nähtud üleminekuperiood.

Artikli 23 lõige 3: Olenemata lõikest 2 kehtivad määruse (EL) nr 98/2013 alusel nõuetekohaselt väljastatud load kuni lubadel algselt märgitud kehtivusaja lõpuni või kuni 2. veebruarini 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikli 23 lõige 4: Kõik lõikes 3 osutatud lubade pikendamise taotlused, mis esitatakse 1. veebruariks 2021 või pärast seda, tuleb esitada käesoleva määruse kohaselt.

Enne 1. veebruari 2021 välja antud load kehtivad kuni 2. veebruarini 2022, välja arvatud juhul, kui loa kehtivuse lõppkuupäev on varasem kui 2. veebruar 2022. Määruse (EL) nr 98/2013 kohaselt välja antud load ei ole enam 2. veebruaril 2022 ja pärast seda kehtivad, isegi kui nende kehtivuse lõppkuupäev on hilisem kui 2. veebruar 2022.

1. veebruaril 2021 või pärast seda välja antud lubade kehtivusaja määrab kindlaks liikmesriik ja see ei ületa kolme aastat (artikli 6 lõige 3).

Kui üldsuse hulka kuuluv isik soovib pikendada enne 1. veebruari 2021 välja antud luba pärast 1. veebruari 2021, tehakse seda uue määruse kohaselt (eelkõige artikli 6 kohaselt).

Liikmesriikide pädevatel asutustel soovitatakse tagada, et riiklikud kontrolliasutused oleksid teadlikud lubade suhtes kohaldatavast üleminekuperioodist, nii et nad saaksid kontrollide tegemise käigus anda sellealast teavet. Samuti kutsutakse liikmesriike üles andma asjaomastele ettevõtjatele ja internetipõhistele kauplemiskohtadele ning võimaluse korral üldsuse hulka kuuluvatele isikutele teavet lubade kehtivuse kohta.

Ettevõtjatel soovitatakse võtta ühendust oma pädeva asutusega, kui neil on kahtlusi määruse (EL) nr 98/2013 alusel välja antud loa kehtivuse suhtes.

1.2. Üleminekuperiood, mida kohaldatakse üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt piirangutega lõhkeainete lähteainete omamise, sissetoomise ja kasutamise suhtes

Määruse üleminekusättega (artikkel 23) on ette nähtud üleminekuperiood, mida kohaldatakse üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt nende piirangutega lõhkeainete lähteainete omamise, sissetoomise ja kasutamise suhtes, mis olid määruse (EL) nr 98/2013 alusel seaduslikult soetatud.

Artikli 23 lõige 5: Olenemata artikli 5 lõikest 1 lubatakse üldsuse hulka kuuluvatel isikutel seaduslikult enne 1. veebruari 2021 soetatud piirangutega lõhkeainete lähteaineid omada, sisse tuua ja kasutada kuni 2. veebruarini 2022.

See üleminekuperiood ei laiene piirangutega lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemise suhtes. Tegemist ei ole seega ettevõtjate jaoks mõeldud üleminekuperioodiga, vaid üleminekuperioodiga, mis puudutab üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt kõnealuste ainete omamist, sissetoomist ja kasutamist.

Üldsuse hulka kuuluvad isikud võivad omada, sisse tuua ja kasutada enne 1. veebruari 2021 seaduslikult soetatud piirangutega lõhkeainete lähteained, mida 1. veebruaril 2021 ja pärast seda ei saa enam seaduslikult soetada, kuni 2. veebruarini 2022.

Liikmesriikide pädevatel asutustel soovitatakse tagada, et riiklikud kontrolliasutused oleksid teadlikud üleminekuperioodist, mida kohaldatakse üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt piirangutega lõhkeainete lähteainete omamise, sissetoomise ja kasutamise suhtes. Samuti kutsutakse liikmesriike üles andma võimaluse korral üldsuse hulka kuuluvatele isikutele teavet üleminekuperioodi kohta, mida kohaldatakse nende ainete omamise, sissetoomise ja kasutamise suhtes.

Näide

15. jaanuaril 2021 ostis üldsuse hulka kuuluv isik 25 massiprotsendilise kontsentratsiooniga nitrometaani, nagu oli lubatud määrusega (EL) nr 98/2013.

Kõnesoleval isikul on lubatud seda nitrometaani omada, sisse tuua ja kasutada kuni 2. veebruarini 2022. 2. veebruaril 2022 ja pärast seda on 25 massiprotsendilise kontsentratsiooniga nitrometaani üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks tegemine või kõnealusel isikul selle omamine, sissetoomine ja kasutamine lubatud ainult loaga, tingimusel et liikmesriik on nitrometaani jaoks kehtestanud loa andmise korra.

Kui isik soovib teha sama ostu kuu aega hiljem ehk 15. veebruaril 2021, peaks ettevõtja tehingust keelduma, välja arvatud juhul, kui üldsuse hulka kuuluval isikul on selleks luba.

2.liide

Kontrollnimekiri riiklikele kontrolliasutustele

[Kättesaadav üksnes lähteainete alalise komitee liikmetele]

3.liide

Nõuetele vastavuse kontrollnimekiri ettevõtjatele, internetipõhistele kauplemiskohtadele, professionaalsetele kasutajatele ja üldsuse hulka kuuluvatele isikutele

Liikmesriigid peavad tagama, et määruse artiklite 5–9 (artikkel 11) nõuetekohase rakendamise järele valvamiseks ja kontrollimiseks on olemas pädevad asutused („riiklikud kontrolliasutused“) (vt ka II jagu ja 2. liide).

Selles liites esitatud kontrollnimekirja abil saavad ettevõtjad, internetipõhised kauplemiskohad, professionaalsed kasutajad ja üldsuse hulka kuuluvad isikud hinnata, kas nad suudavad tõendada vastavust artiklitele 5–9. Juhime tähelepanu sellele, et riiklikud kontrolliasutused võivad kontrollida ka muid aspekte. Seepärast ei ole kontrollnimekiri ammendav.

3.1. Kontrollnimekiri ettevõtjatele

—	Kas teavitate tarneahela järgmist ettevõtjat, et tema poolt pakutav toode kuulub määruse kohaldamisalasse (artikli 7 lõige 1 ja VI osa)? Kas suudate seda tõendada?

—	Kas Teie töötajad, kes müüvad reguleeritud lõhkeainete lähteaineid, on teadlikud sellest, millised tooted sisaldavad lõhkeainete lähteaineid, ja kas neile on antud juhtnöörid määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks (artikli 7 lõige 2 ja VI osa)? Kas suudate seda tõendada?

—	Kas täidate müügi ajal tehtavaid kontrollikohustusi, sealhulgas tehingute registreerimise kohustus, ja säilitate neid andmeid 18 kuud pärast tehingu toimumise kuupäeva (artikkel 8 ja IV osa) (18)? Kas suudate seda tõendada?

—	Kas Teil on sisse seatud menetlused kahtlustäratavate tehingute avastamiseks (artikli 9 lõige 2 ja V jagu)? Kas suudate seda tõendada?

—	Kas teatate kahtlustäratavatest tehingutest 24 tunni jooksul pärast avastamist (artikli 9 lõige 4 ja V jagu)? Kas suudate tõendada, et teate, kuidas teatada kahtlustäratavatest tehingutest?

—	Kas teatate reguleeritud lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist (artikli 9 lõige 5 ja V jagu)?Kas suudate tõendada, et teate, kuidas teatada suurtest kaotsiminekutest ja vargustest?

3.2. Kontrollnimekiri internetipõhistele kauplemiskohtadele

—	Kas võtate meetmed, mis tagavad, et Teie kasutajaid teavitatakse Teie teenuste kaudu reguleeritud lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel nende määrusest tulenevatest kohustustest (artikli 7 lõige 3 ja VI osa)? Kas suudate seda tõendada?

—	Kas võtate meetmed, mis aitavad tagada, et Teie kasutajad täidaksid Teie teenuste kaudu piirangutega lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel artiklist 8 tulenevaid kohustusi (artikli 8 lõige 5 ja IV osa)? Kas suudate seda tõendada?

—	Kas Teil on sisse seatud asjakohased, mõistlikud ja proportsionaalsed menetlused kahtlustäratavate tehingute avastamiseks (artikli 9 lõige 2 ja V jagu)? Kas suudate seda tõendada?

—	Kas teatate kahtlustäratavatest tehingutest 24 tunni jooksul alates ajast, mil peate tehingut kahtlustäratavaks (artikli 9 lõige 4 ja V jagu)? Kas suudate tõendada, et teate, kuidas teatada kahtlustäratavatest tehingutest?

3.3. Kontrollnimekiri professionaalsetele kasutajatele

—	Kas teatate reguleeritud lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist (artikli 9 lõige 5 ja V osa)? Kas suudate tõendada, et teate, kuidas teatada suurtest kaotsiminekutest ja vargustest?

3.4. Kontrollnimekiri üldsuse hulka kuuluvatele isikutele

—	Kas toote sisse, omate või kasutate piirangutega lõhkeainete lähteaineid? Kui jah, siis kas Teil on selleks luba (artikkel 5)? Kas suudate seda tõendada?

—	Kas teatate soetatud piirangutega lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist (artikli 9 lõige 6 ja V jagu)? Kas suudate tõendada, et teate, kuidas teatada suurtest kaotsiminekutest ja vargustest?

4. liide

Piiriülese teabevahetuse vorm

[Kättesaadav üksnes lähteainete alalise komitee liikmetele]

5. liide

Täiendavad juhised ja muud määruse lisades loetletud ainete nimetused

5.1. Täiendavad juhised teatavate ainete kohta

Ammooniumnitraat

—

Ammooniumnitraadi sisaldust väljendatakse lämmastiku (N) sisaldusena, kuna ammooniumnitraat on komponent väetistes, mille puhul on oluliseks parameetriks lämmastikusisaldus. Teiste toodete puhul ei ole ammooniumnitraadi sisalduse väljendamine vajalik. Nagu on osutatud määruse I lisas, vastab 16 massiprotsenti lämmastikku ammooniumnitraadi massist 45,7 protsendile ammooniumnitraadile.

—	Määrusega (EL) 2019/1148 kanti ammooniumnitraat I lisas esitatud piirangutega lõhkeainete lähteainete loetellu. Seetõttu jäeti määrusest (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) välja punktid, mis piiravad ammooniumnitraadi turuleviimist (19).

Kaltsiumammooniumnitraat

—

Ehkki II lisas viidatakse kaltsiumammooniumnitraadile (CASi nr 15245-12–2), osutab asjaomane kanne nimetustele „ammonium calcium nitrate“ (ammoonium-kaltsiumnitraat) või „nitric acid, ammonium calcium salt“ (lämmastikhappe kaltsiumammooniumsool). Tegemist on alternatiivsete nimetustega, mis on esitatud REACH-määruse registreerimistoimikus ja lisatud selle aine (20) kohta ECHA andmebaasi (keemiline valem: 5Ca(NO3)2·NH4NO3·10H2O).

Magnaaliumipulber

—

Magnaalium on alumiiniumi (CASi nr 7429-90–5) ja magneesiumi (CASi nr 7439-95–4) segu (sulam) ning mõlemad ained on loetletud määruse II lisas. Seepärast kohaldatakse magnaaliumipulbrite (osakeste suurus < 200 μm) ja selliseid pulbreid 70 % või rohkem sisaldavate toodete suhtes määruse teatamiskohustusi.

Lämmastikväetised

—

Määruse (EL) 2019/1148 II lisas on loetletud lämmastikväetistes kasutatavad tavapärased nitraatsoolad, mis tähendab seda, et selliste väetiste suhtes kehtivad määruse artiklis 9 sätestatud teatamiskohustused. Kõige probleemsemad on neid nitraate suures koguses sisaldavad väetised. Vargust ja kaotsiminekut saab vältida, kui hoida neid väetisi kohtades, kus need pole kõrvalistele isikutele kergesti ligipääsetavad, kuivõrd see tavapärase käitlemise korral võimalik on. Inventuuri tegemine ja varude korrapärane kontrollimine võib hõlbustada varguste või kaotsiminekute avastamist.

—	Mõned liikmesriigid võivad väetiste ladustamist reguleerida. Peale selle on nii väetisetööstus kui ka paljud ametiasutused andnud välja väetiste turvalise ladustamise kohta juhendmaterjalid. Võite küsida nõu oma tarnijalt ja/või pöörduda oma riigi või piirkonna pädeva asutuse poole.

Nitrometaan

—

Nitrometaani sisaldus segudes metanooliga ja õli(de)ga, mis on ette nähtud kasutamiseks mudelsõidukite kütustes, esitatakse sageli mahuprotsentides. Praktikas on keeruline kindlaks teha nitrometaani vastavat sisaldust massiprotsentides, kuna muundamiseks vajalikud parameetrid on enamikul juhtudel teadmata. Seepärast võib määruse (EL) 2019/1148 kohaldamisel käsitada kütusesegusid, mis sisaldavad metanooli, nitrometaani ja õli(sid) ning mis on ette nähtud kasutamiseks mudelsõidukites ja mille nitrometaanisisaldus ei ületa 12 mahuprotsenti, kütusesegudena, mis sisaldavad kuni 16 massiprotsenti nitrometaani.

5.2. Teatavate ainete muud nimetused

Allpool esitatud nimetusi võib samuti kasutada määruse lisades loetletud ainetele viitamiseks. Loetelud ei ole ammendavad ja on esitatud üksnes viitamise eesmärgil. Lisateavet, sealhulgas täiendavaid sünonüüme, leiab veebis olevast Euroopa Kemikaaliameti klassifitseerimis- ja märgistusandmikust (21).

I lisas loetletud ainete muud nimetused

II lisas loetletud ainete muud nimetused

Vesinikperoksiid:

—

Peroksiid

—	Dioksidaan

—	Vesinikdioksiid

Nitrometaan

—	Nitrokarbool

Lämmastikhape

—	Aqua fortis

—	Suitsev lämmastikhape

Perkloraadid:

—	Kloraat (VII)

—	Hüperkloraat

Kloraadid:

—	Kloraat (V)

Heksamiin

—	Meteenamiin

—	Heksametüleentetramiin

—	Urotropiin

Atsetoon

—

Propanoon

—	Propaan-2-oon

—	2-propanoon

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3) https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations_et

(4) https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations_et

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(6) https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations_et

(7) https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations_et

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(9) https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/crisis-and-terrorism/explosives/explosives-precursors/docs/list_of_competent_authorities_and_national_contact_points_en.pdf

(10) https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/crisis-and-terrorism/explosives/explosives-precursors/docs/list_of_competent_authorities_and_national_contact_points_en.pdf

(11) https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations_et

(12) Vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta) artikkel 7 (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006).

(14) Need ettevõtjad on hõlmatud määratlusega „tarnija“ vastavalt REACH-määruse artikli 3 lõikele 32.

(15) Need ettevõtjad on hõlmatud määratlusega „saaja“ vastavalt REACH-määruse artikli 3 lõikele 34.

(16) Vt nt nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ (töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl) artikkel 8 (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(17) Vt nt direktiivi 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta) artikkel 10.

(18) Seda tuleks teha kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, vt IV osa.

(19) Vt määruse 2019/1148 artikkel 18. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) 58. kande 2. veeru punktis 1 on sätestatud, et „[p]ärast 27. juunit 2010 ei tohi [ammooniumnitraati] esimest korda turule viia ainena või segudes, mis sisaldavad lämmastikku rohkem kui 28 % ammooniumnitraadi massist, ning mida kasutatakse tahke liht- või kompleksväetisena, välja arvatud juhul, kui väetis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 III lisas suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste suhtes kehtestatud tehnilistele tingimustele“. Ammooniumnitraati on sõnaselgelt nimetatud ka direktiivis 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta (I lisa 2. osa kanded 1–4).

(20) http://echa.europa.eu/substance-information/-/substanceinfo/100.035.702

(21) Veebiaadress: https://echa.europa.eu/information-on-chemicals/cl-inventory-database