EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.9.2020

SWD(2020) 325 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2020. aasta aruanne õigusriigi kohta


Peatükk õigusriigi olukorra kohta Soomes

Lisatud dokumendile:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2020. aasta aruanne õigusriigi kohta

Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2020) 580 final} - {SWD(2020) 300 final} - {SWD(2020) 301 final} - {SWD(2020) 302 final} - {SWD(2020) 303 final} - {SWD(2020) 304 final} - {SWD(2020) 305 final} - {SWD(2020) 306 final} - {SWD(2020) 307 final} - {SWD(2020) 308 final} - {SWD(2020) 309 final} - {SWD(2020) 310 final} - {SWD(2020) 311 final} - {SWD(2020) 312 final} - {SWD(2020) 313 final} - {SWD(2020) 314 final} - {SWD(2020) 315 final} - {SWD(2020) 316 final} - {SWD(2020) 317 final} - {SWD(2020) 318 final} - {SWD(2020) 319 final} - {SWD(2020) 320 final} - {SWD(2020) 321 final} - {SWD(2020) 322 final} - {SWD(2020) 323 final} - {SWD(2020) 324 final} - {SWD(2020) 326 final}

I.Kohtusüsteem 

Soome kohtusüsteemi moodustavad üldkohtud ja halduskohtud. Üldkohtud jagunevad 20ks esimese astme kohtuks, 1 viieks apellatsioonikohtuks ja kõrgeimaks kohtuks. Halduskohtud liigituvad kuueks piirkondlikuks halduskohtuks ja kõrgeimaks halduskohtuks. Peale selle on Soomes kolm erikohut 2 . Kohtute juhtimise, sealhulgas eelarvete, hoonete ja IKT-süsteemide haldamise eest vastutab sõltumatu riiklik kohtute administratsioon 3 . Kohtunike ametisse nimetamiseks teeb valitsusele ettepaneku sõltumatu kohtunike ametisse nimetamise nõukogu, 4 kuid ettepanekud kõrgeima kohtu ja kõrgeima halduskohtu kohtunike ametisse nimetamiseks teevad kõnealused kohtud ise 5 . Ametlikult nimetab kohtunikud ametisse vabariigi president 6 . Riiklik prokuratuur on sõltumatu riigiasutus, 7 mida juhib peaprokurör, kelle nimetab ametisse president justiitsministeeriumi ettepanekul. Peaprokuröri ametist vabastamise ja tema volituste peatamise õigus on valitsusel 8 . Soome advokatuur on avalik-õiguslik organisatsioon, mille ülesanne on advokaatide kutsealane järelevalve 9 .

Sõltumatus

Soome kohtusüsteemi iseloomustab väga suur tajutav sõltumatus. Kohtute ja kohtunike tajutava sõltumatuse tase on pidevalt väga kõrge: 84 % üldsusest ja 85 % ettevõtjatest peab seda „üsna või väga heaks“. Need arvud on püsinud stabiilsena ja alates 2016. aastast üldsuse seisukohalt veidi paranenud. Ettevõtjate puhul on need püsinud kõrgel tasemel juba alates 2010. aastast 10 . Kuid hoolimata kohtute ja kohtunike tajutava sõltumatuse kõrgest tasemest on Soome alustanud hiljuti reforme, et veelgi tugevdada kohtusüsteemi sõltumatuse strukturaalseid kaitsemeetmeid.

Kohtute sõltumatuse kaitseks on loodud uus sõltumatu organ. 2020. aasta jaanuaris tööd alustanud riiklik kohtute administratsioon on sõltumatu asutus, mis vastutab kohtute haldamise eest, võttes üle varem justiitsministeeriumi pädevusse kuulunud ülesanded. Riiklik kohtute administratsioon asutati kohtute seaduse 2019. aasta veebruaris vastuvõetud muudatustega 11 ja see on justiitsministeeriumist sõltumatu. Kohtunikega tihedas koostöös 12 korraldatud reformi eesmärk on tugevdada kohtute strukturaalset autonoomiat ja sõltumatust, parandada õigusemõistmise kvaliteeti ning võimaldada kohtutel keskenduda oma põhiülesannetele, mitte halduskohustustele 13 . Riikliku kohtute administratsiooni volituste hulka kuulub justiitsministeeriumile ettepanekute tegemine kohtute eelarve eraldamise kohta ja selle jaotamine eri kohtute vahel, kohtute tegevuse jälgimine, kohtuhoonete ja IKT-süsteemide haldamine ning kohtunike ja muude kohtutöötajate koolituste korraldamine (koostöös õiguskoolituse nõukoguga 14 ). Samuti vastutatakse kohtutes kohtunike ja muude töötajate ametikohtade loomise eest. Kohtute administratsiooni otsuseid tegev organ on direktorite nõukogu, mis koosneb kaheksast liikmest (kuus kohtunikku kõigist kohtuastmetest ja kaks mittekohtunikust liiget 15 ), kelle nimetab ametisse valitsus kohtunike ettepanekul (kohtunikest liikmete puhul). See tähendab, et enamik nõukogu liikmetest on kohtunikud, kelle valivad nende endi kolleegid kõigist kohtuastmetest, mis on kooskõlas Euroopa Nõukogu soovitustega 16 . 2020. aasta juunis sai riiklik kohtute administratsioon ka Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustiku täisliikmeks 17 .

Kvaliteet 

Prokuratuuri struktuuri on muudetud, et parandada selle tõhusust. 2019. aasta septembris ühendati riigiprokuratuur ja 11 kohalikku prokuratuuri üheks riiklikuks prokuratuuriks 18 . Selle reformi eesmärk on võimaldada peaprokuröril teha korrapärasemat järelevalvet süüdistuse esitamise tavade ühtsuse üle ning koondada haldusülesanded ja teatavad kriminaalmenetlused 19 . Lisaks hõlbustab see kohtuasjade ühest piirkonnast teise üleviimist, et töökoormust tasakaalustada. Samuti on reformiga kehtestatud piirkonna juhtivprokuröride ametiaeg (viis aastat) ning loodud uus eriprokuröri tiitel. Kõnealune reform ei mõjuta prokuröride arvu ega nende ja peaprokuröri ülesandeid ja volitusi 20 .

Kohtusüsteemi digiteerimisega esineb endiselt teatavaid probleeme. Kohtuotsuste kättesaadavus internetis on piiratud, eelkõige esimese astme kohtuotsuste puhul 21 . Samuti ei ole ammendav kord, millega tagatakse kohtuotsuste avaldamine masinloetavas vormingus 22 . Kuigi kõrgeima kohtu, kõrgeima halduskohtu ning vähemal määral apellatsiooni- ja erikohtute kohtupraktika avaldatakse valitsuse veebisaidil, siis esimese astme kohtute puhul seda ei tehta. Ka menetluste etappe ei ole võimalik veebis jälgida hoolimata sellest, et veebi kaudu saab hagi esitada ja kohtukutseid edastada 23 . Kõigis kohtutes on olemas kohtuasjade haldamise süsteemid, mida praegu ajakohastatakse, et muu hulgas parandada andmete kogumist 24 . Kuid kohtute tegevuse statistika koostamise vahendid on praegu olemas vaid umbes pooltel kohtutel 25 .

Riigi õigusabibüroode teenuseid on laiendatud ja osa neist on nüüd võimalik pakkuda ka kaugteenusena. Teatavaid teenuseid, nagu näiteks finants- ja võlanõustamine, pakuti varem omavalitsuse tasandil, kuid nüüd osutavad neid riigi õigusabibürood, et aidata tagada teenuste järjepidev kättesaadavus kogu riigis 26 . Lisaks alustati 2019. aasta juunis justiitsministeeriumis ettevalmistusi tasuta õigusabi valveteenuse loomiseks. Projekti eesmärk on töötada välja elektrooniline süsteem, mis pakub tõhusalt tasuta õigusabi kaugjuurdepääsu kaudu. Valvesüsteem tagab, et kahtlustatav või kannatanu saab õigusnõu ka väljaspool tavapärast tööaega 27 .

Uuel riiklikul kohtute administratsioonil on olnud oluline roll kohtute toetamisel COVID-19 pandeemia ajal. Ehkki Soome kohtud ei lõpetanud COVID-19 pandeemia ajal täielikult oma tööd, mõjutas see siiski nende tegevust 28 . Kõnealuses olukorras toetas riiklik kohtute administratsioon kohtuid sellega, et koostas suunised, kuidas kasutada telekonverentsi füüsilise kohalolekuga kohtuistungite asemel, millal tuleks kohtuistungid tühistada või edasi lükata ja milline on suhtlemisdistantsi hoidmise kord kohtumajades 29 . Nimetatud toetuse tähtsust on rõhutanud ka kohtud 30 .

Tõhusus

Kohtusüsteem teeb oma kohtuasjade haldamisel tõhusat tööd. See toimib keskmisel tasemel, kui arvestada hinnangulist aega, mis kulub nii tsiviil- kui ka kaubandusvaidluste ja haldusasjade lahendamiseks. Alates 2016. aastast on tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr mõnevõrra langenud, kuid on siiski üle 100 %, samal ajal kui haldusasjades on algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr selgelt paranenud, suurenedes 79 %-lt 2016. aastal 112 %-le 2018. aastal. Pooleliolevate kohtuasjade arv on iseäranis väike tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul ning keskmine haldusasjades, mis näitab, et kohtusüsteem suudab oma töökoormusega üldiselt hästi toime tulla 31 .

II.Korruptsioonivastase võitluse raamistik 

Kuigi Soomes ei ole eraldi korruptsioonivastast ametit, vastutavad korruptsioonivastase võitluse eest ühiselt mitu ametiasutust ja organit. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika ja kriminaalõiguse osakond jälgib ennetustegevust, vastutab rahvusvahelise koostöö eest ja haldab riiklikku korruptsioonivastase võitluse koostöövõrgustikku. Politsei pädevuses on korruptsioonikuritegude uurimine ja elanikud üldiselt usaldavad politseid. Praegu võetakse meetmeid eetika ja läbipaistvuse suurendamiseks ning lobitegevuse ja nn pöördukse efekti reguleerimiseks.

Soome sai Transparency Internationali korruptsioonitaju indeksis hindeks 86/100 ning on sellega Euroopa Liidus teisel kohal ja maailmas kolmandal kohal 32 . 22 % Eurobaromeetri 2020. aasta korruptsioonialasele eriuuringule vastanutest leiab, et korruptsioon on laialt levinud (ELi keskmine on 71 %) ja ainult 8 % inimestest tunneb ennast oma igapäevaelus korruptsioonist isiklikult puudutatuna (ELi keskmine on 26 %) 33 . Ettevõtete puhul leiab 37 % ettevõtjatest, et korruptsioon on laialt levinud (ELi keskmine on 63 %), ja 13 % nendest märgib, et korruptsioon on ettevõtlusega tegelemisel probleem (ELi keskmine on 37 %). 38 % elanikest leiab, et edukaid süüdimõistmisi on piisavalt, et heidutada inimesi korruptiivsest tegevusest (ELi keskmine on 36 %), samas kui 53 % ettevõtjatest arvab, et kõrgemale ametnikule altkäemaksu andmise eest tabatud isikuid ja ettevõtteid karistatakse nõuetekohaselt (ELi keskmine on 31 %) 34 .

Soomes on korruptsioonivastase võitluse õiguslik raamistik üldjoontes paigas. Kriminaalseadustikuga on kriminaliseeritud mitu altkäemaksu andmist puudutavat õigusrikkumist, 35 samuti sisaldavad paljud muud seadused sätteid korruptsiooni ennetamise kohta 36 . Kuid mõjuvõimuga kauplemise kriminaliseerimine on jätkuvalt kriminaalseadustiku reformi raames arutelu all olev küsimus 37 . Hoolimata sellest, et selged näited korruptsioonijuhtumitest ei ole laialt levinud, on kõige sagedasemad korruptsioonivormid hüvede pakkumine või vastuvõtmine, 38 huvide konfliktid, favoritism ning ebaeetilised kontaktid otsustusprotsessi ajal 39 . Ehkki rahvusvahelised hinnangud on väljendanud muret välisriigis toimepandud altkäemaksu juhtumite õigeksmõistmise määra pärast, on Soome korraldanud spetsiaalseid koolitusi ja suurendanud teadlikkust, et kõrvaldada tuvastatud menetluslikud puudused politseis, prokuratuuris ja kohtunike seas. 

Valitsus ei ole vastu võtnud 2017.–2021. aasta korruptsioonivastase strateegia eelnõud, mis esitati justiitsministeeriumile 2017. aastal. Pärast strateegia vastuvõtmise ebaõnnestumist enne eelmise valitsuse tagasiastumist alustas uue valitsuse eestvedamisel õigusriigi ja sisejulgeoleku küsimustega tegelev ministrite töörühm järgmise korruptsioonivastase strateegia (aastateks 2020–2023) ettevalmistamist. See tugineb varasemale eelnõule ja selles plaanitakse täpsustada ametiasutuste kohustusi, et suurendada koostööd. 2016. aastal koostatud eelmises korruptsioonivastase strateegia eelnõus keskenduti kuuele peamisele teemale: korruptsioonivastase võitluse struktuuride tugevdamine, teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, korruptsiooni paljastamise lihtsustamine, altkäemaksu andmist käsitlevate õigusaktide väljatöötamine ja korruptsiooniuuringute edendamine. Kavandatava uue strateegia eesmärk on võtta arvesse rahvusvahelistes hinnangutes Soomele antud korruptsioonivastaseid soovitusi. Samuti on praegu justiitsministeeriumis käimas rikkumisest teatajate kaitset puudutavate õigusaktide muudatuste hindamine 40 .

Korruptsioonivastase võitluse eest vastutavad ühiselt mitu ametiasutust. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika ja kriminaalõiguse osakond jälgib ennetustegevust, vastutab rahvusvahelise koostöö eest ja haldab riiklikku korruptsioonivastase võitluse koostöövõrgustikku 41 . Nimetatud võrgustik kooskõlastab riigisisest korruptsioonivastast tegevust, edendab riiklikke strateegiaid ja poliitikat ning on asjaomaste ministeeriumide ja sidusrühmade vahelise teabevahetuse foorumiks 42 . Avaliku teenistuse eetika põhimõtete väljatöötamist juhib rahandusministeerium, kes on avaldanud valitsusametnikele suunised võõrustamise, hüvede ja kingituste, sealhulgas reisimise ja lisatöö kohta. Riigikontroll auditeerib keskvalitsuse rahandust, jälgib eelarvepoliitikat ning teeb järelevalvet erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise üle. 

Korruptsiooni uurimise pädevus on riiklikul uurimisbürool. Volitused korruptsiooni uurimiseks on politsei finantskuritegude üksustel ja riiklikul uurimisbürool ning altkäemaksu- ja korruptsioonivastase võitluse spetsialistide riiklik võrgustik tegeleb koostöö ja kooskõlastamise tõhustamisega. 2020. aasta märtsi seisuga töötas riiklikus uurimisbüroos 459 finantskuritegude uurijat ja 60 muud töötajat, kes toetavad finantskuritegude ennetamist. Riiklikul prokuratuuril spetsiaalseid finantskuritegude uurimise üksusi ei ole, kuid kõigis piirkondades töötavad finantskuritegudele spetsialiseerunud prokurörid, et tegeleda altkäemaksu andmist puudutavate süütegudega. Samuti on mitmes piirkonnas olemas prokurörid, kes on spetsialiseerunud avalikus teenistuses töötavate isikute toimepandud kuritegudele. Ametlik statistika näitab, et Soomes on korruptsiooniga seotud õigusrikkumiste arv väike.

Koostamisel on riigiteenistujate ja avaliku teenistuse tippjuhtide käitumisjuhend. Riigiteenistujate eetikaraamistikku puudutavad hea halduse üldpõhimõtted on määratletud mitmes õigusaktis 43 . Lisaks astub rahandusministeerium samme, et koostada käitumisjuhend avaliku teenistuse tippjuhtidele, järgides sellega GRECO soovitust 44 . Käitumisjuhendi eelnõu koondab olemasolevad suunised väärtuste, üldiste kohustuste, kõrvaltegevuste, kingituste ja hüvede kohta. Samuti sisaldab eelnõu eraldi osa, milles käsitletakse konkreetselt tippjuhtide kohustust oma varasid, tulusid, võlakohustusi ja huve deklareerida. Käitumisjuhendis sätestatu vastu eksimist loetakse riigiteenistuja ametikohustuste rikkumiseks. Sellisel juhul kohaldatakse erisanktsioone, kuid teatavad rikkumised võivad olla karistatavad ka kriminaalseadustiku järgi 45 . Uus käitumisjuhend peaks valmima 2020. aasta lõpuks ja on siduv kõigile riigiteenistujatele, sealhulgas tippjuhtidele. Selle kohaldamisalasse ei kuulu ministrid, sest valitsusliikmete eetikaküsimuste reguleerimise eest vastutab endiselt peaministri büroo 46 .

Õigusaktides ei ole huvide konflikti sõnaselget määratlust. Põhiseaduses on sätestatud, et minister ei tohi töötada ühelgi teisel avaliku teenistuse ametikohal ega täita muid ülesandeid, mis võivad takistada teenistuskohustuste täitmist või kahjustada ministrina tegutsemise usaldusväärsust. Keskvalitsuse ametnike seaduses on sätestatud, et ametnik ei tohi nõuda, vastu võtta ega saada mis tahes rahalisi või muud liiki hüvesid, mis vähendavad tema enda või ametiasutuse usaldusväärsust. Peale selle on piirangud kehtestatud haldusmenetluse seaduse (§ 27) ja keskvalitsuse ametnike seadusega ning rahandusministeerium on avaldanud üksikasjalikud suunised kõrvaltegevuse kohta. Hoolimata olemasolevatest sätetest on siiski soovitatud luua ametlik süsteem (või täiustada seda, mis juba eksisteerib) ministrite deklaratsioonide ja muude avaliku teenistuse tippjuhtide avalikustatud teabe läbivaatamiseks 47 .

Kõrgete valitsusametnike varade avalikustamist reguleerib keskvalitsuse ametnike seadus. 48 Selles on sätestatud, et enne ametisse nimetamist peab isik andma ülevaate oma äritegevusest, osalusest ettevõtetes ja muudest varadest, samuti muudest ülesannetest, suhetest ja kohustustest, mis on asjakohased, et teha kindlaks, kas isik vastab ametiülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele 49 . Kuigi rahandusministeerium on välja andnud üksikasjalikud suunised varade avalikustamise kohta, on Soomele soovitatud, et riik ühtlustaks varade avalikustamise nõuded 50 . Rahandusministeerium on oma hinnangus esitanud meetmed, mida on vaja soovituse järgimiseks ja aruandluse ulatuse laiendamiseks võtta 51 . Eeldatavad muudatused võivad jõustuda 2021. aasta alguses.

Käimas on töö läbipaistvusregistri loomiseks. Praegu puuduvad konkreetsed reeglid avaliku teenistuse tippjuhtide kontaktide reguleerimiseks kolmandate isikute ja lobistidega. Samuti ei ole kehtestatud aruandlus- ja avalikustamisnõudeid nende suhtes, kes püüavad valitsuse tegevust ja poliitikat mõjutada. Kuid 2020. aasta märtsis moodustati parlamendi töörühm, et luua lobitegevusega seotud läbipaistvusregister. See register, mis täiendab valitsuse avatust käsitlevaid õigusakte ja suurendab halduse läbipaistvust, töötatakse välja koostöös kodanikuühiskonnaga, et parandada otsuste tegemise läbipaistvust ja vältida lubamatut mõjutamist. Esialgu puudutab see otsuste tegemise protsessi riigi tasandil, aga võib hiljem laieneda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. 2023. aastaks peaks valmima ka õigusakt, milles kehtestatakse lobitööga tegelevatele organisatsioonidele ja üksikisikutele registreerimiskohustus.

Pöördukse efekti reguleerimiseks on kehtestatud teatavad piirangud ja praegu valmistatakse ette nende meetmete laiendamist. 2017. aastal kehtestati seadusega kõigile riigiteenistujatele peale ministrite töösuhtejärgsed nõuded. Keskvalitsuse ametnike seadus hõlmab avaliku teenistuse tippjuhtide töösuhtejärgset ooteaega. See nõue ei puuduta praegu ministreid, kuid nende suhtes kehtib avaliku teenistuse eetika nõuandekogu soovitus avalikustada mis tahes kavatsus võtta omale pärast ministriks nimetamist muid kohustusi 52 . Lisaks andis valitsus 2019. aasta detsembris välja resolutsiooni, mis tõkestab ministrite puhul pöördukse efekti. Selles nõutakse, et ministrid teavitaksid peaministrit ja valitsuse nõuandekomiteed võimalikust üleminekust teisele ametikohale ministri ametiaja jooksul ning et nõuandekomitee hindaks, kas maksimaalne kuuekuuline ooteaeg on vajalik. Avalikustamiskohustus kohaldub üksnes ministrite käimasoleva ametiaja vältel ning muutub selle lõppedes kehtetuks. Kuna on leitud, et muud liiki piirangute kehtestamine nõuab seadusandlikke meetmeid, on algatatud selleteemaline seaduseelnõu. Eesmärk on kehtestada menetlused valitsuse liikmete huvide konfliktide ennetamiseks ja vältimiseks. Valitsuse ettepanek on kavas esitada 2021. aasta kevadel. Praegu hindab rahandusministeerium, kas üldisi suuniseid tuleks ajakohastada seoses GRECO soovitusega kehtestada standardid, menetlused ja vajaduse korral õigusaktid ning kas kõrgeima astme riigiteenistujate suhtes kohaldatavat ooteaega tuleks pikendada 12 kuuni 53 .

III.Meedia mitmekesisus

Soome transpordi- ja sideameti (Traficom) kui meediat reguleeriva asutuse ülesanded ja volitused on tagatud seadusega. Soomes kehtivad piiratud vastutusega äriühingute kohta üldised teabe avalikustamise eeskirjad 54 . Konkreetselt meediaomandi läbipaistvust reguleerivad normid praegu puuduvad. Juurdepääs avalikele dokumentidele on tagatud põhiseadusega. Eelmisel aastal tehti ettepanek uue õigusakti vastuvõtmiseks, 55 et kaitsta ajakirjanikke õigusvastaste ähvarduste ja rünnakute eest 56 .

Hiljutise ühinemise tulemusena tegutseb Soome transpordi- ja sideamet (Traficom) sõltumatu meediat reguleeriva asutusena. Soome sideameti (FICORA) ja Soome liiklusohutuse ameti ühinemise eesmärk 2019. aasta jaanuaris oli luua tõhusam vastastikune koostöö transpordi- ja sideministeeriumiga ning osutada ühe katuse all rohkem teenuseid. Asutuse juhi ja kollegiaalse kogu liikmete ülesanded, volitused ja ametisse nimetamise kord on kindlaks määratud seadusega 57 . Peadirektori nimetab viieks aastaks ametisse valitsus 58 . Keskvalitsuse ametnike seadus sisaldab sätteid ametniku töösuhte lõpetamise kohta ning neid kohaldatakse ka Soome transpordi- ja sideameti peadirektorile. Meedia mitmekesisuse seire viimase analüüsi järgi (MPM 2020) on Soome transpordi- ja sideameti sõltumatus ning tõhusus üldiselt väga heal tasemel. Siiski teatas kõnealune amet, et piiratud vahendite tõttu on neil vähe võimalusi osaleda tõhusalt audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm (ERGA) töös 59 . Praegu on käimas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 60 ülevõtmine riiklikku õigusesse. Teine sõltumatu valitsuse meediaasutus peale Soome transpordi- ja sideameti on riiklik audiovisuaalinstituut. Selle ülesannete hulka kuulub audiovisuaalprogrammide klassifitseerimine, et kaitsta alaealisi (riikliku audiovisuaalinstituudi seadus 61 ).

Soome massimeedia nõukogu (Julkisen sanan neuvosto) on kirjastajate ja ajakirjanike loodud komitee, mis tegutseb iseregulatsiooni alusel. Selle eesmärk on tõlgendada häid kutsetavasid ajakirjanduses ning kaitsta sõna- ja avaldamisvabadust. Samuti analüüsib nõukogu meetodeid, mida ajakirjanikud teabe saamiseks kasutavad. Nõukogu koosneb 13 liikmest ja eesistujast ning tal ei ole õiguslikku pädevust ega avalikku võimu. Kuid suurem osa Soome meediakanalitest on alla kirjutanud nõukogu põhilepingule, mille kohaselt saab nõukogu neid puudutavaid kaebusi otse käsitleda. Piiratud juhtudel võib nõukogu algatada uurimise ka iseseisvalt 62 .

Konkreetseid õigusnorme meediaomandi läbipaistvuse reguleerimiseks ei ole, kuid vabatahtlik avalikustamine on tavaline. Meediaettevõtetele kohaldatakse piiratud vastutusega äriühingute kohta kehtivaid üldisi teabe avalikustamise eeskirju. Piiratud vastutusega äriühingute seaduse järgi 63 peab aktsionäride register olema kättesaadav kõigile äriühingu peakontori töötajatele. Meediaomandi läbipaistvust või koondumist käsitlevaid konkreetseid õigusakte ei ole. Siiski ilmneb Soome ametiasutustega suheldes, et enamik ettevõtteid avaldab vabatahtlikult teabe ettevõtte omanike kohta oma veebisaidil. Samuti on Soome ametiasutused teatanud, et käimas on läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamise protsess. Direktiiviga ärgitatakse liikmesriike võtma vastu seadusandlikke meetmeid, mis näevad ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe oma omandistruktuuri kohta. Direktiivi on kavas rakendada 2020. aasta sügisel elektrooniliste sideteenuste seaduses. Valitsuse ettepanekul nõutakse meediateenuse osutajatelt, et nad avalikustaksid teabe oma omandistruktuuri kohta.

Soome valitsuses on tugev läbipaistvuse traditsioon. Juurdepääs avalikele dokumentidele on tagatud põhiseaduse ja valitsuse tegevuse avatuse seadusega 64 . Igal Soome kodanikul on õigus tutvuda valitsuse dokumentidega, välja arvatud juhul, kui nende avaldamine on kaalukatel põhjustel seadusega konkreetselt piiratud. Samas paragrahvis on sätestatud ka õigus olenemata teabekandjast väljendada, avaldada ja saada teavet, arvamusi ja muid sõnumeid, ilma et keegi seda enne takistaks. Vabaühenduste sõnul on õiguslik raamistik üldiselt hea ning tagab, et kohtuotsused toetavad tavaliselt läbipaistvusnormide järgimist. See hinnang kehtib endiselt hoolimata viimaste aastate suundumusest, et mõned ametiasutused, sealhulgas politsei ja kohalikud omavalitsused, tõlgendavad norme rangemalt 65 . Teatavatele avalikele dokumentidele võib takistada juurdepääsu selle eest küsitav tasu. Soome ametiasutused väidavad, et praegu kehtivaid õigusnorme tulevikus ilmselt reformitakse, võttes arvesse muudatusi avaliku sektori korralduses, kus riik ja kohalikud omavalitsused on oma kohustused erastanud. Sel eesmärgil tellis justiitsministeerium uuringu seaduse institutsioonilise kohaldamisala laiendamise kohta 66 . Norme on vaja ajakohastada ka muudel põhjustel, näiteks digiteerimiseks. Praegune valitsuse programm tõstatab vajaduse seaduse institutsioonilist kohaldamisala uuesti hinnata ja tagada, et avatuse põhimõtet rakendataks ka tulevikus 67 .

Ajakirjanike kaitse raamistik näib olevat tugev. Soome ei ole Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike ja muude meediategelaste ohutuse kohta tehtud soovituse alusel võtnud konkreetseid meetmeid 68 . Siiski on Piirideta Reporterid alates oma esimesest aruandest 2002. aastal paigutanud Soome iga-aastase maailma ajakirjandusvabaduse indeksi järgi pidevalt viie esimese riigi hulka. 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire märgib, et jätkuvalt on kriminaliseeritud jumalateotus ja (jämeda) laimamise eest võib määrata rangeid karistusi 69 . Lisaks avaldati 2019. aastal Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil üks hoiatus laimusüüdistuse kohta, millel on meediavabadusele pärssiv mõju. Asjaomane kohtuotsus on edasi kaevatud 70 . Karistusõiguslikke sätteid laimamise ja eraelu puutumatust kahjustava teabe levitamise kohta siiski muudeti ning 2014. aastal pärast Euroopa Inimõiguste Kohtus menetletud kohtuasju eemaldati kriminaalseadustikust vanglakaristuse määramise võimalus, välja arvatud jämeda laimu juhtumite korral 71 .

Valitsus kaalub lisameetmeid ajakirjanike kaitsmiseks internetirünnakute eest. Nii 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire kui ka Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormi andmetel ei ole Soomes teateid ajakirjanike vastu suunatud füüsilistest ähvardustest. Veebipõhised ahistamiskampaaniad jätkuvad, kuid viimastel aastatel on võetud meetmeid nende vastu võitlemiseks, näiteks jälitamise kriminaliseerimine 2013. aastal 72 . Siseministeerium moodustas töörühma (ajavahemikuks 1. juunist kuni 31. detsembrini 2020), et leida lahendusi küsimustele, kuidas tõkestada veebirünnakuid, tõhustada poliitikameetmeid ja pakkuda ohvritele paremat kaitset. Peale selle valmistatakse ette ajakirjanike kaitset käsitlevat hariduspoliitikat 73 . Vabaühendustelt saadud tagasiside näitab, et eelmisel aastal tehti ettepanek 74 kehtestada uued õigusaktid ajakirjanike kaitseks õigusvastaste ähvarduste ja rünnakute eest ning et selliste juhtumite uurimine ja lahendamine on paranenud.

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Soome on ühekojaline parlamentaarne demokraatia, kus valitsusel ja parlamendil on mõlemal õigus esitada seadusandlikke ettepanekuid (kuigi praktikas põhineb enamik seadusi valitsuse ettepanekutel). Konstitutsioonikohtu puudumise tõttu teevad põhiseaduslikkuse eelkontrolli õiguskantsler ja parlamendi põhiseaduskomisjon. Samuti võivad kõik kohtud teha konkreetsetel juhtudel põhiseaduslikkuse järelkontrolli 75 . Õiguskantsler, inimõiguste keskus ja parlamendi ombudsman mängivad kontrolli- ja tasakaalustussüsteemis olulist rolli.

Mõju hindamise raamistik ja põhjalik konsultatsiooniprotsess on osa õigusaktide jõustamise tõeliselt kaasavast raamistikust. Õigusloome protsessi kirjeldatakse õigusaktide koostamise juhendis, 76 kus on ära toodud selle mitmeastmeline protsess, mis hõlmab ettevalmistavat etappi, õigusaktide koostamise etappi (sealhulgas mõjuhinnangut) ja konsultatsioonietappi (vähemalt kuus nädalat). Valitsuse ettepanekute ja mõjuhinnangute kohta esitab oma arvamuse regulatiivse mõju hindamise nõukogu. Kui õigusloome protsess nõuab laiemat kaasatust, võib luua eraldi ettevalmistava organi, kuhu kuuluvad sidusrühmad, ministeeriumide esindajad, eksperdid ja poliitikakujundajad. Riikliku kohtute administratsiooni loomiseks 77 moodustati just selline ettevalmistav organ, kuhu kuulusid ka kohtunikud. Halduskohtumenetluse seaduse 78 hiljutise reformi raames kaasati ettevalmistusprotsessi sidusrühmade võrgustik.

Erakorralisi volitusi kasutati COVID-19 pandeemia kontekstis ja nende vastavust põhiseadusele kontrolliti. COVID-19 pandeemia ajal kohaldati 16. märtsist kuni 16. juunini 2020 erakorraliste volituste seadust, mis annab valitsusele eriolukorra ajal teatavad volitused 79 . Nende volituste alusel vastu võetud dekreedid tuleb esitada parlamendile, kes võib need heaks kiita, muuta või tagasi lükata. COVID-19 pandeemia ajal esitas valitsus parlamendile heakskiitmiseks hulga dekreete 80 . Esitatud dekreetide heakskiitmine hõlmas nende läbivaatamist põhiseaduskomisjoni poolt (parlamendikomisjon, 81 kes hindab parlamendile esitatud ettepanekute põhiseaduslikkust), kes andis hinnangu kõigi erakorraliste volituste seaduse alusel vastu võetud dekreetide kohta ja nõudis mõnikord muudatuste tegemist 82 . Lisaks kontrollis erakorraliste õigusaktide põhiseaduslikkust õiguskantsler, kes algatas seoses erakorraliste volituste kasutamisega vähemalt 12 käimasolevat omaalgatuslikku uurimist, milles ta on palunud ametivõimudelt lisaselgitusi 83 .

Algatatud on reform, et täpsustada põhiõiguste kaitsmisega tegelevate sõltumatute asutuste volitusi. Põhiseaduses on sätestatud, et õiguskantsler ja parlamendi ombudsman on kaks kõrgeimat seaduslikkuse ja põhiõiguste kaitsjat, kellel on sarnane ja samaaegne kohustus teha järelevalvet avalikke ülesandeid täitvate ametnike tegevuse üle ning kontrollida valitsuse, riigiasutuste ja kohtute 84 avaliku võimu teostamise seaduslikkust ja õigusriigi põhimõtete järgimist. Tegelikkuses on toimunud siiski teatav spetsialiseerumine 85 . Lisaks tagab õiguskantsler alates 2018. aastast parlamendile esitatavate õigusaktide eelnõude õiguspärasuse eelkontrolli. Parlamendi ombudsman ja inimõiguste keskus (ja selle delegatsioon) moodustavad ühiselt riikliku inimõiguste institutsiooni, mille riiklike inimõiguste institutsioonide ülemaailmne liit akrediteeris 2019. aastal uuesti A-staatusega. Selleks et täpsustada volitusi ja pädevuse jaotust parlamendi ombudsmani ja õiguskantsleri vahel, algatas valitsus 2018. aastal reformiprotsessi ning 2020. aasta sügisel on kavas esitada parlamendile seadusandlik ettepanek 86 . Mõlemad institutsioonid on avaldanud reformile toetust ja osalenud selle ettevalmistusprotsessis 87 .

Riikliku demokraatiaprogrammi eesmärk on kodanikuühiskonna ja osalusdemokraatia raamistikku veelgi parandada. Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi Soomes peetakse avatuks 88 . Kodanikuühiskonna kaasamiseks otsustusprotsessi on mitu mehhanismi, näiteks kodanikuühiskonna poliitika nõuandekogu (nimetati ametisse 2017. aastal), mis edendab riigiasutuste ja kodanikuühiskonna vahelist suhtlust. Kuid paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid on teatanud, et mõnel juhul toimuvad konsultatsioonid formaalselt või otsustusprotsessi hilises etapis 89 . 2019. aastal algatatud riikliku demokraatiaprogrammi 2025 eesmärk on parandada osalusdemokraatia raamistikku, sealhulgas kodanikuühiskonna kaasamist ja sellega konsulteerimist. Samuti on programmi eesmärk tugevdada kodanikuühiskonna tegutsemistingimusi ning edendada demokraatiat ja inimõigustealast haridust 90 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* 2020. aasta õigusriigi aruannet käsitleva konsulteerimise käigus saadud kaastööde loetelu on kättesaadav komisjoni veebisaidil.

CEPEJ (2020), „Study on the functioning of judicial systems in the EU Member States“ (Uuring ELi liikmesriikide kohtusüsteemide toimimise kohta).

CIVICUS, Soome riigiprofiil, https://monitor.civicus.org/country/finland/ . 

ENCJ, Soome riiklik kohtute administratsioon ühineb Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustikuga. https://www.encj.eu/node/560 . 

Euroopa Komisjon (2019, 2020), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Nõukogu, ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse edendamise platvorm. https://www.coe.int/en/web/media-freedom/the-platform . 

Euroopa Nõukogu: ministrite komitee (2010), soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikide kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus.

Euroopa Nõukogu: Ministrite komitee (2016), soovitus CM/REC(2016)4 ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike ja muude meediakeskkonna osalejate turvalisuse kohta.

GRECO (2018), viies hindamisvoor – hindamisaruanne Soome kohta, mis käsitleb korruptsiooni ennetamist ja eetilise käitumise edendamist keskvalitsustes (avaliku teenistuse tippjuhid) ja õiguskaitseasutustes.

Justiitsministeerium, haldusmenetluse seadus. https://oikeusministerio.fi/en/project?tunnus=OM014:00/2015 .

Justiitsministeerium, hädaabisüsteem. https://oikeusministerio.fi/en/project?tunnus=OM016:00/2019 .

Justiitsministeerium, kohtuameti loomise projekt. https://oikeusministerio.fi/hanke?tunnus=OM001:00/2018 .

Justiitsministeerium, kõrgeimate õiguskaitseametnike ülesannete jaotuse täpsustamine ja hindamine. https://oikeusministerio.fi/en/project?tunnus=OM044:00/2018 .

Justiitsministeerium, riiklik demokraatiaprogramm 2025. https://oikeusministerio.fi/en/national-democracy-programme-2025 .

Justiitsministeerium, Soome olukorraaruanne viienda vooru hindamisaruandes esitatud soovituste rakendamise kohta.

Komisjoni aruanne 2/2020 vp – M1/2020 vp. https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/Mietinto/Sivut/PeVM_2+2020.aspx . 

Korruptsioonivastane Soome, riiklikud õigusaktid. https://korruptiontorjunta.fi/en/national-legislation .

Kõrgeim kohus ja kõrgeim halduskohus (14. aprill 2020) – Tugev õigusriik saab kriisist üle. https://korkeinoikeus.fi/fi/index/ajankohtaista/tiedotteet/2020/04/kkojakhovahvaoikeusvaltiokantaaylikriisiajan.html .

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (2020), 2020. aasta meedia mitmekesisuse seire (2020 Media Pluralism Monitor). https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/mpm-2020 .

Oikeus, finants- ja võlanõustamine. https://oikeus.fi/oikeusapu/en/index/financial_and_debt_counselling.html .

Peaminister Sanna Marini valitsuse 10. detsembri 2019. aasta programm. Kaasav ja pädev Soome – sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlik ühiskond. http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/161935 .

Riiklik kohtute administratsioon, kohtud jäävad avatuks uute kliendi- ja personalikaitse suuniste alusel. https://tuomioistuinvirasto.fi/en/index/ajankohtaista/2020/457pl2ptq.html . 

Riiklik kohtute administratsioon, peatatud kohtuasjade statistika. https://tuomioistuinvirasto.fi/en/index/ajankohtaista/qwlqgymkm.html .

Riiklike inimõigustega tegelevate asutuste Euroopa võrgustik (2020), riiklike inimõigustega tegelevate asutuste Euroopa võrgustiku sidusrühmadega konsulteerimisel saadud teave õigusriigi olukorda käsitlevasse 2020. aasta aruandesse.

Soome valitsus (2020), Soome esitatud teave õigusriigi olukorda käsitlevasse 2020. aasta aruandesse.

Soome valitsus, õigusloome protsessi juhend. http://lainvalmistelu.finlex.fi/en/ . 

Teabevahetuse peadirektoraat (2020), Eurobaromeetri eriuuring nr 502 korruptsiooni kohta.

Virtuaalne riigikülastus Soome seoses 2020. aasta õigusriigi olukorda käsitleva aruandega.

Õiguskantsler (19. mai 2020), õiguskantsleri Tuomas Pöysti taotlused selgituste saamiseks seoses COVID-19 epideemiaga. https://www.okv.fi/fi/tiedotteet-ja-puheenvuorot/538/oikeuskansleri-tuomas-poystin-selvityspyynnot-covid-19-epidemian-yhteydessa/ .

Õiguskantsler (3. aprill 2020), õiguskantsleri asetäitja Puumalaineni uurimised seoses COVID-19 epideemiaga. https://www.okv.fi/fi/tiedotteet-ja-puheenvuorot/535/apulaisoikeuskansleri-puumalaisen-selvityspyynnot-covid-19-epidemian-yhteydessa/ .

II lisa. Soome riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2020. aasta mais ja juunis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·Justiitsministeerium

·Kohtunike ametisse nimetamise nõukogu

·Kõrgeim kohus

·Massimeedia nõukogu

·Peaministri büroo

·Prokuratuur

·Põhiseaduskomisjon

·Riiklik kohtute administratsioon

·Riiklik uurimisbüroo

·Soome ajakirjanike liit

·Soome kohtunike ühendus

·Soome meedia liit

·Transparency International Soome

·Transpordi- ja sideamet

·Välisministeerium

·Õiguskantsler

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega.

·Amnesty International

·Civil Liberties Union for Europe (Euroopa kodanikuvabaduste liit)

·Civil Society Europe

·Conference of European Churches (Euroopa kirikute konverents)

·EuroCommerce

·European Center for Not-for-Profit Law (Euroopa mittetulundusõiguse keskus)

·European Centre for Press and Media Freedom (Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus)

·European Civic Forum (Euroopa kodanike foorum)

·Free Press Unlimited

·Front Line Defenders

·ILGA-Europe

·International Commission of Jurists (Rahvusvaheline Juristide Komisjon)

·International Federation for Human Rights (Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon)

·International Press Institute

·Lifelong learning Platform (Elukestva õppe platvorm)

·Open Society Justice Initiative/Open Society European Policy Institute

·Reporters without Borders (Piirideta Reporterid)

·Transparency International EU

(1)    2019. aastal vähendati esimese astme kohtute arvu 27-lt 20-le, et jaotada nende vahel töökoormus ja ressursid ühtlasemalt.

(2)    Kaubanduskohus, töökohus ja kindlustuskohus. CEPEJ (2020), „Study on the functioning of judicial systems in the EU Member States“ (Uuring ELi liikmesriikide kohtusüsteemide toimimise kohta).

(3)    Kohtute seaduse peatükk 19a, riiklik kohtute administratsioon.

(4)    Selle moodustavad kaksteist liiget: eri kohtuastmetest pärit üheksa kohtunikku, kelle on esitanud kohtunikkond, ja kolm mittekohtunikust liiget (üks jurist, üks prokurör ning veel üks liige, kes esindab õigusteadust ja -haridust). Kõik liikmed nimetab viieks aastaks ametisse valitsus.

(5)    Valikus osalevad kõik kõrgeima kohtu ja kõrgeima halduskohtu kohtunikud. Kohtute seaduse 11. peatüki § 7.

(6)    Iga vaba ametikoha kohta esitatakse ainult üks kandidaat. Kuigi ettepanek ei ole siduv, on see tegelikkuses peaaegu alati järgitav, välja arvatud erandjuhul üldkohtu kohtunike nimetamisel (2000. aastal, mil loodi kohtunike ametisse nimetamise nõukogu) ja kõrgeima kohtu kohtunike puhul (1970ndatel). 

(7)    Prokuratuuriseaduse (32/2019) 1. peatüki § 2.

(8)    Ametist vabastamise otsuse võib edasi kaevata kõrgeimasse halduskohtusse.

(9)    Advokatuuriseadus (496/1958).

(10)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonised 44, 46 ja 48. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemeid liigitatakse järgmiselt: väga madal (alla 30 % vastanutest peab kohtusüsteemi sõltumatust üsna heaks ja väga heaks); madal (30–39 %), keskmine (40–59 %), kõrge (60–75 %), väga kõrge (üle 75 %).

(11)    Kohtute seaduse peatükk 19a, riiklik kohtute administratsioon. 

(12)    Ettevalmistusprotsess algas 2013. aastal ning hõlmas ettevalmistuskomisjoni moodustamist ja laiaulatuslikku konsultatsiooniprotsessi; justiitsministeerium, kohtuameti loomise projekt.

(13)    Õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, Soome kohta esitatud teave, lk 6.

(14)    Õiguskoolituste korraldamise eest vastutab õiguskoolituse nõukogu. See koosneb kuuest kohtunikust, prokurörist, juristist, õigusteaduse ja -hariduse esindajast ning riikliku kohtute administratsiooni esindajast. Kohtute seaduse 21. peatükk.

(15)    Üks kõrgeima kohtu kohtunik (kelle nimetab kõrgeim kohus), üks kõrgeima halduskohtu kohtunik (kelle nimetab kõrgeim halduskohus), üks kohtunik apellatsioonikohtust, esimese astme kohtust, halduskohtust ja erikohtust (kelle nimetab asjaomase kohtu esimees pärast osalemishuvist teatanud isikute vahel valimist); üks muid kohtutöötajaid esindav liige (kelle nimetavad kohtute esimehed pärast töötajate organisatsioonidega konsulteerimist) ja üks liige, kellel on eriteadmised avaliku halduse juhtimise valdkonnas. Kohtute seaduse peatüki 19a § 8.

(16)    Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punktid 26–27.

(17)    Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik (ENCJ), Soome riiklik kohtute administratsioon ühineb Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustikuga.

(18)    Prokuratuuriseadus (32/2019). 

(19)    Soome külastuse käigus saadud informatsioon ja 2020. aasta õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse Soome kohta esitatud teave, lk 7.

(20)    Peaprokuröril on ulatuslikud volitused, sealhulgas õigus ilma nõusolekuta teisele ametikohale üle viia, otsustada distsiplinaarmeetmete üle ja võtta prokurörilt ära talle määratud konkreetne juhtum. 2019. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonis 56.

(21)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonis 28.

(22)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonised 28 ja 29.

(23)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonis 27.

(24)    Käimas on kaks üldkohtute ja halduskohtute arendusprojekti, mille eesmärk on muu hulgas paremate andmete kogumine, et võimaldada vahendite sihtotstarbelist jaotamist ja leida täiustamisvõimalusi. Õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, Soome kohta esitatud teave, lk 10.

(25)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonis 40.

(26)    Oikeus.fi, finants- ja võlanõustamine ning riigi külastuse käigus saadud teave.

(27)    Justiitsministeerium, Hädaabisüsteem: tasuta õigusabi valvesüsteemi määratlemise projekt.

(28)    Riikliku kohtute administratsiooni korrapäraselt esitatud statistika peatatud kohtuasjade arvu kohta näitas, et 2020. aasta juuni seisuga oli peatatud ligikaudu 6 000 kriminaalasja, 1 300 tsiviilasja ja 300 apellatsioonikohtu kohtuasja. Riiklik kohtute administratsioon, peatatud kohtuasjade statistika.

(29)    Riiklik kohtute administratsioon, Kohtud jäävad avatuks uute kliendi- ja personalikaitse suuniste alusel.

(30)    Riigi külastuse käigus saadud teave ning kõrgeima kohtu ja kõrgeima halduskohtu 14. aprilli 2020. aasta avaldus. Tugev õigusriik saab kriisist üle.

(31)    2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli joonised 5–15.

(32)    Transparency International (2020), 2019. aasta korruptsioonitaju indeks.

(33)    Eurobaromeetri eriuuring nr 502 (2020) korruptsiooni kohta.

(34)    Eurobaromeetri kiiruuring nr 482 (2019) „Businesses' attitudes to corruption in the EU“ (Ettevõtete suhtumine korruptsiooni ELis).

(35)    Kriminaalseadustik sisaldab sätteid aktiivse ja passiivse altkäemaksu andmise, omastamise, pettuse ja ametiseisundi kuritarvitamise kohta ning isikuid ja ettevõtteid on võimalik kuritegude eest vastutusele võtta. Meelehea andmine on keelatud, kuid kingituste ja võõrustamise õigsus sõltub nende väärtusest, eesmärgist ja võimalikust saadavast kasust.

(36)    Ametnike õigused ja kohustused on täiendavalt reguleeritud keskvalitsuse ametnike seaduse, parlamendi riigiteenistujate seaduse (1197/2003) ja kohalike omavalitsuste ametnike seaduse (304/2003) konkreetsete sätetega. Korruptsiooni ennetamise asjakohased õigusaktid on ka riigihankelepingute seadus (348/2007), konkurentsiseadus (948/2011), kandidaadi valimiste rahastamise seadus (273/2009), erakondade seadus (10/1969), ettevõtlustulu ja kutsetegevusest saadava tulu maksustamise seadus (360/1968), haldusmenetluse seadus (808/2019), soolise võrdõiguslikkuse seadus (609/1986) ja võrdse kohtlemise seadus (1325/2014).

(37)    GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, punkt 12.

(38)    See ei pea tingimata ületama altkäemaksu künnist.

(39)    Õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, Soome kohta esitatud teave.

(40)    Õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, Soome kohta esitatud teave, lk 18.

(41)    GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, punkt 37.

(42)    Sel on kaks täistööajaga töötajat ligikaudu 250 000 euro suuruse aastaeelarvega.

(43)      Praegune eetikakoodeks koosneb mitmest eetilistest suunisest, mis on kirjas keskvalitsuse ametnike seaduses, haldusmenetluse seaduses, valitsuse tegevuse avatuse seaduses ja Soome kriminaalseadustikus.

(44)      Soome olukorraaruanne GRECO viienda hindamisvooru hindamisaruandes esitatud soovituste rakendamise kohta. GRECO soovituses viidati ka ministrite käitumisjuhendile.

(45)      Keskvalitsuse ametnike seaduse järgi on kohaldatavad karistused mitteametlik hoiatus, kirjalik hoiatus, avaliku teenistussuhte lõpetamisest teatamine ja teenistussuhte peatamine (olenevalt rikkumise raskusastmest).

(46)      Soome olukorraaruanne viienda vooru hindamisaruandes esitatud soovituste rakendamise kohta, lk 6.

(47)    GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus iii.

(48)      Keskvalitsuse ametnike seaduse § 8a.

(49)      Keskvalitsuse ametnike seaduse § 18.

(50)    GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus v.

(51)    Ettepanek on muuta keskvalitsuse ametnike seaduse paragrahvi 8a ja sellest tulenevalt ajakohastada avalikustamise suuniseid ja vormi.

(52)    Avaliku teenistuse eetika nõuandekogu 22. septembri 2014. aasta soovitus.

(53)    GRECO viies hindamisvoor – hindamisaruanne, soovitus iv.

(54)    Osakeyhtiölaki 624/2006.

(55)    Lakialoite LA 33 2019 vp https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/Lakialoite/Sivut/LA_33+2019.aspx.

(56)    Alates oma esimesest aruandest 2002. aastal on Piirideta Reporterid iga-aastase maailma ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt paigutanud Soome pidevalt viie esimese riigi hulka ning praegu ollakse teisel kohal.

(57)    Transpordi- ja sideameti seadus (Laki Liikenne- ja viestintävirastosta 935/2018).

(58)    Keskvalitsuse ametnike seaduse (Valtion virkamieslaki 750/1994) § 9a ja keskvalitsuse ametnike dekreedi (Valtion virkamiesasetus 971/1994) § 28 lõige 6.

(59)    Sellega seoses tuleks märkida, et läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD) kohaselt „liikmesriigid tagavad, et riiklikel regulaatorasutustel või -organitel on oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused“. Direktiivi 2010/13/EL artikli 30 lõige 4, mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1808.

(60)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL.

(61)    Laki Kansallisesta audiovisuaalisesta Instituutista 1434/2007.

(62)    Massimeedia nõukogu veebisait: http://www.jsn.fi/en/.

(63)    3. peatüki § 17 (Osakeyhtiölaki 624/2006).

(64)    Põhiseaduse § 12 lõige 2 ja seadus valitsuse tegevuse avatuse kohta (Laki viranomaisten toiminnan julkisuudesta 621/1999).

(65)    Riigi külastuse käigus saadud teave, nt Soome ajakirjanike liidult, Soome meedia liidult ja massimeedia nõukogult.

(66)    Õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, Soome kohta esitatud teave, lk 25.

(67)    Peaminister Sanna Marini valitsuse 10. detsembri 2019. aasta programm. Kaasav ja pädev Soome – sotsiaalselt, majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlik ühiskond.

(68)    Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/REC(2016)4.

(69)    2020. aasta meedia mitmekesisuse seire (Media Pluralism Monitor).

(70)    Euroopa Nõukogu ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse edendamise platvorm, Soome: Kohus mõistis laimamissüüdistuse alusel süüdi ajakirjanik Johanna Vehkoo.

(71)    Nt Juppala vs. Soome, nr 18620/03, EIÕK 2008 ning Ristamäki ja Korvola vs. Soome, nr 66456/09, Euroopa Inimõiguste Kohus 2013.

(72)    Kriminaalseadustiku 25. peatüki § 7a.

(73)    Õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, Soome kohta esitatud teave, lk 25.

(74)    Lakialoite LA 33 2019 vp https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/Lakialoite/Sivut/LA_33+2019.aspx.

(75)    Põhiseaduse §-s 106 on sätestatud, et kui kohtuasja menetlemise käigus tekib olukord, kus teatava õigusakti kohaldamine on ilmselgelt vastuolus põhiseadusega, peab kohus pidama põhiseadust ülimuslikuks.

(76)    Soome valitsus, õigusaktide koostamise juhend.

(77)    Justiitsministeerium, kohtuameti loomise projekt.

(78)    Justiitsministeerium, haldusmenetluse seadus.

(79)    Seaduse järgi võib erakorraliste volituste seadust (1552/2011) rakendada maksimaalselt kuus kuud. Valitsus otsustas oma taotluse tagasi võtta 15. juunil 2020, lõpetades sellega 16. juunil 2020 eriolukorra, ning tunnistas samal kuupäeval kehtetuks kõik selle alusel vastu võetud dekreedid.

(80)    Kaks esimest dekreeti esitati parlamendile 17. märtsil 2020 ja kiideti heaks 18. märtsil 2020.

(81)    Komisjon koosneb parlamendiliikmetest ja peab korrapäraselt nõu riigiõiguse valdkonna sõltumatute ekspertidega.

(82)    Vt nt komisjoni aruanne 2/2020 vp esimese erakorralise dekreedi kohta, milles põhiseaduskomisjon leidis, et dekreet on põhiseaduslik, välja arvatud üks säte, mis käsitles tervishoiutöötajate töökohustust ja mis hiljem tunnistati kehtetuks.

(83)    Riigi külastuse käigus saadud teave ning õiguskantsleri 3. aprilli ja 19. mai 2020. aasta avaldused.

(84)    Mõlemad institutsioonid võivad esitada kohtunikule süüdistuse ametis toime pandud õigusvastase käitumise eest.

(85)    Õiguskantsleri nimetab ametisse vabariigi president ja tal on eriline vastutus kontrollida valitsuse tegevust. Ombudsmani valib parlament ja tal on ulatuslik pädevus kodanike kaebustega tegelemisel.

(86)    Justiitsministeerium, kõrgeimate õiguskaitseametnike ülesannete jaotuse täpsustamine ja hindamine.

(87)    Riigi külastuse ja aruande koostamisega seotud konsultatsiooniprotsessi käigus saadud teave, nt ENNHRI (riiklike inimõigustega tegelevate asutuste Euroopa võrgustik) õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruande jaoks tehtud kaastöö, lk 83–84.

(88)    Ülemaailmse kodanikuühenduste liidu (CIVICUS) hinnang; hinnangud on antud viie kategooriaga skaalal, mille kategooriad on määratletud järgmiselt: avatud, piiratud, takistatud, represseeritud ja suletud.

(89)    Õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, ENNHRI esitatud teave, lk 87.

(90)    Justiitsministeerium, riiklik demokraatiaprogramm 2025.