Brüssel,2.4.2020

COM(2020) 138 final

2020/0054(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 ja määrust (EL) nr 1301/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel COVID-19 puhangu tõttu


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

COVID-19 puhangu otsene ja kaudne mõju suureneb jätkuvalt kõigis liikmesriikides. Praegune olukord on enneolematu ja nõuab eriolukorrale kohandatud erakorraliste meetmete võtmist.

Esimese meetmepaketiga, mille komisjon esitas 13. märtsil 2020, viidi sisse mitmed olulised muudatused, mis võimaldavad praeguses olukorras tõhusamat reageerimist. Vahepeal on COVID-19 puhangu mõju meie majandusele ja ühiskonnale muutunud üha tõsisemaks . Seetõttu on vaja teise meetmepaketi raames minna juba olemasolevast kaugemale ja võimaldada erakorralist lisapaindlikkust, et oleks võimalik reageerida praegusele enneolematule olukorrale, mis tõi kaasa stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise.

Tagamaks et kogu fondidest saadavat toetust kasutatakse ajutise ja erakorralise meetmena, et leevendada COVID-19 puhangu mõju meie majandusele ja ühiskonnale, ilma et see piiraks nende normide kohaldamist, mida tuleks kohaldada tavapärastes tingimustes, on vaja ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisel lubada ajutist 100 %-list kaasrahastamist ELi eelarvest ja täiendavaid ülekandevõimalusi Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi vahel ning piirkonnakategooriate vahel. Lisaks tehakse ettepanek vabastada liikmesriigid valdkondliku keskendamise nõuete täitmisest, et vahendeid oleks võimalik suunata ümber valdkondadesse, mida praegune kriis on kõige rohkem mõjutanud. See erand võimaldab kasutada kõiki ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi olemasolevaid vahendeid, et tulla toime enneolematute probleemidega, millega liikmesriigid COVID-19 puhangu tõttu silmitsi seisavad. Liikmesriigid ja piirkonnad saavad kaasata rohkem vahendeid, et võimaldada enamatel inimestel kasutada lühendatud tööaega, toetada VKEde käibekapitali suurendamist ja teha viivitamata tervishoiukulutusi.

Selleks et kõrvaldada programmide muutmisest liikmesriikidele ja Euroopa haldusasutustele tulenev halduskoormus, mis ei ole praeguses olukorras vajalik, on lisaks vaja hoiduda partnerluslepingute muutmisest ja lükata edasi iga-aastaste rakendusaruannete esitamise tähtaeg 2020. aastal ning ka nendel aruannetel põhinevate komisjoni aruannete esitamise tähtaeg. Lisaks lihtsustatakse teatavaid auditite ja rahastamisvahenditega seotud menetlusnõudeid. Võttes arvesse praegusi piiranguid vajaliku audititöö tegemisel, tuleks ERFi, ESFi, EMKFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul sõnaselgelt ette näha mittestatistilise valimimeetodi kasutamise võimaluse laiendamine. Võimaldamaks rahastamisvahendite kiiret kohandamist, et reageerida COVID-19 puhangule tõhusalt, ei tuleks enam nõuda, et eelhindamist ja tõendavaid dokumente, mis tõendavad toetuse kasutamist ettenähtud otstarbel, läbi vaadataks ja ajakohastataks. Samuti tuleks rahastamisvahendite kaudu käibekapitalitoetuse andmise võimalusi laiendada EAFRD-le.

Veel tehakse ettepanek lubada ERFi toetust anda ettevõtjatele, kes on nende eriomaste asjaolude tõttu raskustes, tagades seega kooskõla lähenemisviisiga, mis on võetud riigiabi ajutise raamistiku alusel, et toetada majandust praeguse COVID-19 puhangu ajal, ning vähese tähtsusega abi andmise eeskirjadega.

COVID-19 puhangul on tõenäoliselt ka tõsine mõju käimasolevate tegevuste elluviimisele. Kui see on vajalik ja põhjendatud, võivad riiklikud ametiasutused kaaluda kavade kohandamist (nt tulemused, täitmise tähtaeg jne) vastavalt siseriiklikele eeskirjadele, et minimeerida COVID-19 puhangu mõju programmidele. Riiklikud ametiasutused võiksid kaaluda ka võimalust valida uusi rakenduskavasid või algatada vajaduse korral uusi või täiendavaid projektikonkursse.

Võib esineda olukordi, kus COVID-19 puhangust tulenevad asjaolud kvalifitseeruvad siseriikliku õiguse kohaselt vääramatu jõu sündmuseks ja kujutavad endast seega arvestatavat põhjendust suutmatusele kohustust täita. Komisjon on seisukohal, et toetusesaajate kohustuste õigeaegselt täitmata jätmisse COVID-19 puhanguga seotud põhjustel (näiteks töötajate puudumine) tuleks suhtuda kogu vajaliku paindlikkusega. Samuti näitab komisjon üles samasugust paindlikkust, kui hindab liikmesriikide kohustuste täitmist. Tagamaks, et liikmesriikidel ja piirkondadel on võimalik fondidest antud toetus täielikult ära kasutada, tuleks rakenduskavadele makstava lõppmakse summa kindlaksmääramisel lubada fondide toetuse maksimumsumma piiratud kohandamist iga prioriteedi ja piirkonnakategooria puhul.

Kõnealused meetmed täiendavad 13. märtsil 2020 kavandatud seadusandlikke muudatusi. Need tulenevad tihedast koostööst liikmesriikidega koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse rakkerühmas, kus on juba käsitletud üle 200 küsimuse.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks kehtestatud üldise õigusraamistikuga ning piirdub määruse (EL) nr 1303/2013 ja määruse (EL) nr 1301/2013 sihipärase muutmisega. Ettepanekuga täiendatakse komisjoni 13. märtsi 2020. aasta ettepanekut COM(2020) 113 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID-19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) ning kõiki muid meetmeid, mille eesmärk on lahendada praegune enneolematu olukord.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanekus piirdutakse määruse (EL) nr 1303/2013 ja määruse (EL) nr 1301/2013 sihipärase muutmisega ning säilitatakse kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 177, 178 ja 322.

Sellega nähakse ette 100 % kaasrahastamismäär ja finantspaindlikkus majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi ning piirkonnakategooriate vahel. Selles selgitatakse nende kulude rahastamiskõlblikkust, mida rahvatervise kriisi lahendamiseks võetud meetmed mõjutavad. Lõpuks leevendatakse sellega mõningaid liikmesriikidele ette nähtud nõudeid juhul, kui need põhjustavad halduskoormust, mis võib aeglustada COVID-19 puhangule reageerimise meetmete rakendamist. Need erandlikud muudatused ei piira nende normide kohaldamist, mida tuleks kohaldada tavapärastes tingimustes.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepaneku eesmärk on lubada erandeid teatavatest kehtiva liidu õiguse piirangutest, võimaldamaks suurimat paindlikkust olemasolevate investeerimisvahendite mobiliseerimisel, et leevendada COVID-19 puhangust põhjustatud enneolematu rahvatervise kriisi otsest ja kaudset mõju.

Proportsionaalsus

Ettepanek on piiratud ja sihipärane muudatus, mis ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik täiendava paindlikkuse ja õiguskindluse tagamiseks, et mobiliseerida piirkondade ja ettevõtete kasvupotentsiaali ja üldsuse heaolu mõjutavatele laiaulatuslikele rahvatervise kriisidele reageerimiseks vajalikke investeeringuid.

Vahendi valik

Määrus on sobiv vahend, et näha ette täiendav paindlikkus selle enneolematu olukorra lahendamiseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Väliste sidusrühmadega ei konsulteeritud. Siiski põhineb ettepanek viimastel nädalatel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga peetud ulatuslikel konsultatsioonidel ning selles võetakse arvesse enam kui 200 selgitust ja nõuküsimist, mis saadi liikmesriikide ametiasutustelt koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse rakkerühma raames kriisile reageerimise meetmete rakendamise kohta.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

Mõjuhinnang

Määruse (EL) nr 1303/2013 ja määruse (EL) nr 1301/2013 muutmise ettepanekute ettevalmistamiseks viidi läbi mõjuhinnang. Käesolevad piiratud ja suunatud muudatused ei nõua eraldi mõjuhinnangut.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

Põhiõigused

Ei kohaldata.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud muudatus ei too kaasa muutusi määruse (EL) nr 1311/2013 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades. Määruse (EL) nr 1303/2013 kohaste kulukohustuste assigneeringute jaotus aastate kaupa jääb muutumatuks.

Ettepanek hõlbustab programmi rakendamise kiirendamist, mille tulemusena tuuakse maksete assigneeringud varasemale ajale.

Komisjon jälgib tähelepanelikult kavandatud muudatuste mõju maksete assigneeringutele 2020. aastal, võttes arvesse nii eelarve täitmist kui ka liikmesriikide muudetud prognoose.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Meetme rakendamise üle tehakse järelevalvet ja antakse aru määruses (EL) nr 1303/2013 kehtestatud üldiste aruandlusmehhanismide raames.

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Tehakse ettepanek muuta määrust (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määrus), tagamaks, et liikmesriikidel on võimalik taotleda rakenduskavade muutmist, et võimaldada 100 % ELi kaasrahastamismäära kohaldamist asjaomase rakenduskava suhtes 2020–2021. aruandeaastal (artikli 25a lõige 1). Komisjon hindab kõnealuse meetme kehtivuse pikendamist ja võib teha sellekohase ettepaneku.

Lisaks on oluline tagada, et rakenduskavade selliste muudatuste puhul, mis tehakse pärast käesoleva määruse jõustumist, oleks võimalus 2020. aastal ERFile, ESFile ja Ühtekuuluvusfondile majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks eraldatud vahendeid ilma piiranguteta üle kanda (artikli 25a lõige 2). Sellised ülekanded ei tohiks mõjutada Euroopa territoriaalse koostöö vahendeid, täiendavaid eraldisi äärepoolseimatele piirkondadele ning toetust noorte tööhõive algatusele ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks.

Et võtta arvesse liikmesriikide vajadusi praeguste konkreetsete probleemide lahendamisel, peaks neil olema võimalik taotleda 2020. aasta assigneeringute ülekandmist piirkonnakategooriate vahel. Tagamaks, et ka edaspidi keskendutakse vähem arenenud piirkondadele, peaksid liikmesriigid kõigepealt uurima muid rahastamisvahendite ülekandmise võimalusi, enne kui hakata kaaluma vähem arenenud piirkondade eelarvevahendite ülekandmisi, võttes arvesse selliste ülekandmiste võimalikku kahjulikku mõju olulistele investeeringutele päritolupiirkonnas või enne ülekandmise taotluse esitamist valitud tegevuste lõpuleviimisele (artikli 25a lõiked 3 ja 4). Rakenduskavade nende muudatuste suhtes, mis esitatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, ei tuleks kohaldada valdkondliku keskendamise nõudeid (artikli 25a lõige 5).

Et liikmesriigid saaksid COVID-19 puhangule vajalikul määral reageerida ja halduskoormust vähendada, lihtsustatakse veel teatavaid programmi rakendamise ja auditiga seotud menetlusnõudeid. Eelkõige ei tuleks enam muuta partnerluslepinguid (artikli 25a lõige 6), edasi tuleks lükata iga-aastase rakendusaruande esitamise tähtaega (artikli 25a lõige 8) ning fondidele ja EMKFile tuleks ka sõnaselgelt ette näha mittestatistilise valimimeetodi kasutamise võimaluse pikendamine (artikli 25a lõige 12). Lisaks on kulukohustustest vabastamisega seoses ette nähtud vääramatule jõule tuginemise erikord (artikli 25a lõige 8).

Erandkorras on lubatud muuta rahastamiskõlblikuks kulud, mis on seotud lõpetatud või täielikult elluviidud tegevusega, millega suurendatakse valmisolekut COVID-19 puhangu põhjustatud kriisile reageerida (artikli 25a lõige 7). Sellised tegevused võib välja valida juba enne, kui komisjon on programmi vajaliku muutmise heaks kiitnud.

Kui rahastamisvahendeid on vaja kohandada selleks, et rahvatervise kriisile tõhusalt reageerida, ei tuleks nõuda, et eelhindamist ja tõendavaid dokumente, mis tõendavad toetuse kasutamist ettenähtud otstarbel, läbi vaadataks ja ajakohastataks. Lisaks tuleks laiendada võimalusi käibekapitalitoetuse saamiseks EAFRD raames (artikli 25a lõiked 10 ja 11).

Lisaks tehakse ettepanek võimaldada programmi lõppemisel täiendavat paindlikkust, et tagada olemasolevate vahendite võimalikult ulatuslik kasutamine (artikli 1 lõige 3).

Veel tehakse ettepanek muuta määrust (EL) nr 1301/2013, et lubada ERFi toetust anda ettevõtjatele, kes on praeguste eriomaste asjaolude tõttu raskustes, tagades nii kooskõla lähenemisviisiga, mis on võetud riigiabi ajutise raamistiku alusel, et toetada majandust praeguse COVID-19 puhangu ajal, ning vähese tähtsusega abi andmise eeskirjadega.

2020/0054 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 ja määrust (EL) nr 1301/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel COVID-19 puhangu tõttu

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 177, artiklit 178 ja artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 2 ,

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 puhangu põhjustatud kriisi tagajärjed on liikmesriike enneolematul viisil mõjutanud. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse kui ka muudesse majandussektoritesse on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.

(2)Kriisi mõjule reageerimiseks on määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1301/2013 juba muudetud, et võimaldada suuremat paindlikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (fondid) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavate programmide rakendamisel. Et aidata kaasa praeguse kriisi tulemuslikule lahendamisele, suurendati märkimisväärselt ERFi toetust.

(3)Siiski on suur kahju ELi majandusele ja ühiskonnale süvenemas. Seetõttu on vaja võimaldada liikmesriikidele erakorralist lisapaindlikkust, et nad saaksid sellele enneolematule kriisile reageerida, suurendades võimalust mobiliseerida kogu kasutamata toetus fondidest.

(4)Selleks et leevendada kriisiolukorrale reageerimise koormust avaliku sektori eelarvetele, tuleks liikmesriikidele anda erandlik võimalus taotleda ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate programmide kaasrahastamist 2020–2021. aruandeaastal 100% ulatuses, kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Erakorralise kaasrahastamismäära kohaldamise hindamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku meetme pikendamiseks.

(5)Tagamaks liikmesriikidele vahendite ümberjaotamisel suuremat paindlikkust, et pakkuda rahvatervise kriisile kohandatud lahendusi, tuleks luua või suurendada võimalusi teha ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks finantsülekandeid. Lisaks tuleks erandkorras suurendada liikmesriikide jaoks piirkonnakategooriate vahelisi ülekandevõimalusi, võttes arvesse rahvatervise kriisi ulatuslikku mõju, järgides samal ajal aluslepingus sätestatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärke. Sellised ülekanded ei tohiks mõjutada Euroopa territoriaalse koostöö vahendeid, täiendavaid eraldisi äärepoolseimatele piirkondadele ning toetust noorte tööhõive algatusele ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks. 

(6)Selleks et võimaldada liikmesriikidel kasutada COVID-19 puhangule reageerimiseks kiiresti olemasolevaid vahendeid ning võttes arvesse, et kuna programmitöö perioodi 2014–2020 rakendamine on lõppjärgus, võib ümberjaotamine puudutada ainult vahendeid, mis on ette nähtud 2020. aasta programmitöö jaoks, on põhjendatud kuni programmitöö perioodi lõpuni vabastada liikmesriigid erandkorras valdkondliku keskendamise nõuete täitmisest.

(7)Et liikmesriigid saaksid COVID-19 puhangule vajalikul määral reageerida ja halduskoormust vähendada, lihtsustatakse teatavaid programmi rakendamise ja auditiga seotud menetlusnõudeid. Eelkõige ei tohiks partnerluslepinguid programmitöö perioodi lõpuni enam muuta, varasemaid muudatusi rakenduskavades kajastada ega muid muudatusi teha. 2019. aasta rakendusaruannete esitamise tähtaega ja kõnealustel iga-aastastel rakendusaruannetel põhineva komisjoni koondaruande esitamist tuleks edasi lükata. Fondide ja EMKFiga seoses tuleks auditeerimisasutustele sõnaselgelt ette näha mittestatistilise valimimeetodi kasutamise võimaluse laiendamine 2019.–2020. aruandeaastal.

(8)Asjakohane on lubada erandkorras pidada rahastamiskõlblikuks kulusid, mis on seotud lõpetatud või täielikult elluviidud tegevusega, millega suurendatakse valmisolekut COVID-19 puhangu põhjustatud kriisile reageerida. Sellised tegevused võib välja valida juba enne, kui komisjon on programmi vajaliku muutmise heaks kiitnud. Lisaks on kulukohustustest vabastamisega seoses ette nähtud vääramatule jõule tuginemise erikord.

(9)Selleks et vähendada halduskoormust ja viivitusi rakendamisel olukorras, kus on vaja rahastamisvahendeid muuta, et rahvatervise kriisile tõhusalt reageerida, ei peaks kuni programmitöö perioodi lõpuni enam nõudma eelhindamise ja ajakohastatud äriplaanide või samaväärsete dokumentide, mis tõendavad toetuse kasutamist ettenähtud otstarbel, läbivaatamist ja ajakohastamist. Samuti tuleks rahastamisvahendite kaudu käibekapitalitoetuse andmise võimalusi laiendada EAFRD-le.

(10)Tagamaks, et liikmesriikidel on võimalik fondidest või EMKFist saadud toetus täielikult ära kasutada, tuleks ette näha täiendav paindlikkus lõppmakse arvutamiseks programmitöö perioodi lõpus.

(11)Käesoleva määruse alusel lubatud ülekandmiste hõlbustamiseks ei tohiks finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punktis f sätestatud tingimust assigneeringute samaks otstarbeks kasutamise kohta kohaldada käesoleva määruse alusel kavandatavate ülekandmiste suhtes.

(12)Selleks et tagada ühelt poolt praeguses COVID-19 puhangus majanduse toetamiseks mõeldud riigiabi ajutise raamistiku aluseks oleva lähenemisviisi ja vähese tähtsusega abi ning teiselt poolt Euroopa Regionaalarengu Fondist raskustes olevatele ettevõtjatele toetuse andmise tingimuste kooskõla, tuleks määrust (EL) nr 1301/2013 muuta, et sellistele ettevõtjatele oleks nendes konkreetsetes olukordades võimalik toetust anda.

(13)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt reageerida rahvatervise kriisi mõjule paindlikkuse meetmete kehtestamisega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse valdkonnas, ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ning seepärast saab kavandatava meetme ulatust ja mõju arvestades seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)Määrusi (EÜ) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1301/2013 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(15)Võttes arvesse COVID-19 puhanguga seotud olukorra kiireloomulisust, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(16)Võttes arvesse COVID-19 puhangut ning sellega seotud rahvatervise kriisi mõjudega tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele osutatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1)Teise osa II jaotisesse lisatakse järgmine uus peatükk: 

„V PEATÜKK

Erakorralised meetmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks COVID-19 puhangule reageerimise tõttu“;

„Artikkel [25a]
Erakorralised meetmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks COVID-19 puhangule reageerimise tõttu

1.Erandina artikli 60 lõikest 1 ning artikli 120 lõike 3 esimesest ja neljandast lõigust võib liikmesriigi taotlusel kohaldada 100 %-list kaasrahastamismäära kulude suhtes, mis on deklareeritud maksetaotlustes 1. juulil 2020 algava ja 30. juunil 2021 lõppeva aruandeaasta jooksul ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme prioriteetse suuna kohta.

Kaasrahastamismäära muutmise taotlused esitatakse artiklis 30 sätestatud programmide muutmise korra kohaselt ja neile lisatakse läbivaadatud programm või programmid. 100 %-list kaasrahastamismäära kohaldatakse üksnes juhul, kui komisjon kiidab vastava programmi muudatuse heaks hiljemalt enne lõpliku vahemaksetaotluse esitamist vastavalt ühissätete määruse artikli 135 lõikele 2.

Enne esimese maksetaotluse esitamist 1. juulil 2021 algaval aruandeaastal edastavad liikmesriigid artikli 96 lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud tabeli, milles kinnitatakse kaasrahastamismäär, mida kohaldati 30. juunil 2020 lõppenud aruandeaastal nende prioriteetide suhtes, millele kohaldati ajutist 100 %-list kaasrahastamist.

2.COVID-19 puhangule reageerimisega seoses võib 2020. aasta programmitööks ettenähtud vahendeid majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide raames liikmesriikide taotlusel ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel üle kanda, olenemata artikli 92 lõike 1 punktides a–d osutatud protsendimääradest.

Selliste ülekannete suhtes ei kohaldata artikli 92 lõikes 4 sätestatud nõudeid.

Ülekanded ei või mõjutada vahendeid, mis on eraldatud noorte tööhõive algatuse jaoks kooskõlas artikli 92 lõikega 5 ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud abiks vastavalt artikli 92 lõikele 7.

ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel käesoleva lõike alusel üle kantud vahendeid rakendatakse kooskõlas selle fondi eeskirjadega, kuhu vahendid üle kantakse.

3.Erandina artikli 93 lõikest 1 ja lisaks artikli 93 lõikes 2 sätestatud võimalusele võib liikmesriikide taotlusel COVID-19 puhangu korral 2020. aasta programmitööks kasutada olevaid vahendeid piirkonnakategooriate vahel üle kanda.

4.Taotlused lõigete 2 ja 3 kohaste ülekannete tegemiseks esitatakse artiklis 30 sätestatud programmide muutmise korra kohaselt ning neile lisatakse läbivaadatud programm või programmid, milles määratakse kindlaks fondi ja piirkonnakategooria kaupa ülekantud summad, kui see on asjakohane.

5.Erandina artiklist 18 ja fondispetsiifilistest määrustest ei kohaldata rahaliste eraldiste suhtes, mis on välja toodud artikli 30 lõike 5 kohaselt esitatud programmi muutmise taotlustes või teatatud ülekannetes [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] või pärast seda, käesolevas määruses või fondispetsiifilistes määrustes sätestatud valdkondliku keskendamise nõudeid.

6.Erandina artiklist 16 ei või alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] partnerluslepinguid muuta ega programmi muudatustes ette näha partnerluslepingute muutmist.

Erandina artikli 26 lõikest 1, artikli 27 lõikest 1, artikli 30 lõikest 1 ja artikli 30 lõikest 2 ei kontrollita alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] programmide ja nende rakendamise kooskõla partnerluslepinguga.

7.Artikli 65 lõiget 6 ei kohaldata tegevuse suhtes, millega suurendatakse valmisolekut COVID-19 puhangu põhjustatud kriisile reageerida, nagu on osutatud artikli 65 lõike 10 teises lõigus.

Erandina artikli 125 lõike 3 punktist b võib sellised tegevused ERFist või ESFist toetuse saamiseks välja valida enne muudetud programmi heakskiitmist.

8.Artikli 87 lõike 1 punkti b kohaldamisel, kui COVID-19 puhangut käsitatakse vääramatu jõuna, esitatakse koondandmed summade kohta, mille kohta ei ole olnud võimalik esitada maksetaotlust, prioriteetide kaupa tegevuste kohta, mille rahastamiskõlblike kulude kogusumma on väiksem kui 1 000 000 eurot.

9.Erandina fondispetsiifilistes määrustes sätestatud tähtaegadest esitatakse kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta 30. septembriks 2020 artikli 50 lõikes 1 osutatud 2019. aasta programmi rakendamise aastaaruanne. Komisjoni 2020. aastal koostatud koondaruande edastamise võib vastavalt artikli 53 lõikele 1 edasi lükata.

10.Erandina artikli 37 lõike 2 punktist g ei nõuta eelhinnangute läbivaatamist ega ajakohastamist, kui COVID-19 puhangule tõhusaks reageerimiseks on vaja muuta rahastamisvahendeid.

11.Kui rahastamisvahenditest antakse VKEdele käibekapitalitoetust vastavalt artikli 37 lõike 4 teisele lõigule [lisatud CRII muudatusega], ei nõuta uusi või ajakohastatud äriplaane või samaväärseid dokumente ja tõendeid, mis tõendavad rahastamisvahenditest saadud toetuse kasutamist ettenähtud otstarbel.

Erandina määrusest (EL) nr 1305/2013 võib EAFRD sellist toetust anda ka määruses (EL) nr 1305/2013 osutatud meetmete alusel, mis on seotud rahastamisvahendite rakendamisega. Sellised rahastamiskõlblikud kulud ei või ületada 200 000 eurot.

12.Artikli 127 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel on COVID-19 puhang nõuetekohaselt põhjendatud juhtum, millele auditeerimisasutused võivad oma ametialase arvamuse alusel tugineda, et kasutada mittestatistilist valimimeetodit aruandeaastal, mis algab 1. juulil 2019 ja lõpeb 30. juunil 2020.

13.Finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punkti f kohaldamisel ei kohaldata lõigete 2 ja 3 kohaste ülekannete suhtes assigneeringute samaks otstarbeks kasutamise tingimust.“;

2)Artiklisse 130 lisatakse lõige 3:

„3.    Erandina lõikest 2 ei tohi fondide või EMKFi toetus iga prioriteedi lõppmaksena fondi ja piirkonnakategooria kohta viimasel aruandeaastal ületada rohkem kui 10 % võrra fondide või EMKFi toetust igale prioriteedile fondi ja piirkonnakategooria kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

Fondide või EMKFi toetus viimasel aruandeaastal lõppmaksetena ei tohi ületada deklareeritud rahastamiskõlblikke avaliku sektori kulusid ning iga fondi ja piirkonnakategooria toetust igale rakenduskavale, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.“.

Artikkel 2
Määruse (EL) nr 1301/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„raskustes olevaid ettevõtjaid liidu riigiabi eeskirjade tähenduses; ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise raamistiku 3 või komisjoni määruste (EL) nr 1407/2013 4 , (EL) nr 1408/2013 5 ja (EL) nr 717/2014 6 kohast toetust, ei käsitata käesoleva punkti kohaldamisel raskustes olevate ettevõtjatena.“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 ja määrust (EL) nr 1301/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel COVID-19 puhangu tõttu

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 7  

04 – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

13 – Regionaal- ja linnapoliitika

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8  

 Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

 Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ei kohaldata

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr

Ei kohaldata

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Ei kohaldata

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ei kohaldata

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ei kohaldata

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ei kohaldata

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

Ei kohaldata

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ei kohaldata

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 01.07.2020 – 30.06.2021

   Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2020–2025

 Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 9

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

   oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

   rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

   kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

   rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

   Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

   finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

   avalik-õiguslikele asutustele;

   avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

   liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

   isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Ei kohaldata

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Ei kohaldata

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Välja selgitatud ohud

Ei kohaldata

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Ei kohaldata

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Ei kohaldata

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Ei kohaldata

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Osamakse

Number
[Rubriik…]

Liigendatud/liigendamata 10

EFTA riigid 11

Kandidaatriigid 12

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1b    Arukas ja kaasav majanduskasv

Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond

04 – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

13 – Regionaal- ja linnapoliitika

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Osamakse

Number
[Rubriik…]

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.AA.AA.AA]

EI

EI

EI

EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

Kavandatud muudatus ei too kaasa muutusi määruse (EL) nr 1311/2013 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades.

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste assigneeringute jaotus aastate kaupa jääb muutumatuks.

Ettepaneku tulemuseks on maksete assigneeringute toomine aruandeaastale, mis algab 1. juulil 2020 ja lõpeb 30. juunil 2021, nagu on prognoositud allpool.

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade



miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Number

1b

Arukas ja kaasav majanduskasv

PEADIREKTORAAT: EMPL, REGIO

2020

2021

2022

2023

2024

2025

KOKKU

   Tegevusassigneeringud 

1b: Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond

Kulukohustused

(1)

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000





Maksed

 

(2)

8 500 000

6 100 000

0 000

-7 300 000

-7 300 000

0 000

0 000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 13  

Ei kohaldata

(3)

Assigneeringud KOKKU
peadirektoraadid EMPL, REGIO

Kulukohustused

=1+1a +3

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

Maksed

=2+2a

+3

8 500 000

6 100 000

0 000

-7 300 000

-7 300 000

0 000

0 000



   Tegevusassigneeringud KOKKU 

Kulukohustused

(4)

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

Maksed

(5)

8 500 000

6 100 000

0 000

-7 300 000

-7 300 000

0 000

0 000

   Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU 

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 1b
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=4+ 6

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

0 000

Maksed

=5+ 6

8 500 000

6 100 000

0 000

-7 300 000

-7 300 000

0 000

0 000



Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

   Tegevusassigneeringud KOKKU 

Kulukohustused

(4)

Maksed

(5)

   Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU 

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–4
assigneeringud KOKKU
(võrdlussumma)

Kulukohustused

=4+ 6

Maksed

=5+ 6



Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

PEADIREKTORAAT: <…….>

   Personal 

   Muud halduskulud 

Peadirektoraat KOKKU <….>

Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU 

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
N 14

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–5
assigneeringud KOKKU 

Kulukohustused

Maksed

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab olemasolevate tegevusassigneeringute kasutamist (muudatusi ei ole):

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Tüüp 15

Väljundi keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 16 ...

– Väljund

– Väljund

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

   Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
N 17

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase
finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud

Personal

Muud halduskulud

Mitmeaastase
finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 18

Personal

Muud
halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
KOKKU 

KOKKU

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.    

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

   Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

   Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 19

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 04 aa  20

– peakorteris

– delegatsioonides

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muu eelarverida (täpsustage)

KOKKU

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

   Ettepaneku/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

   Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 21

Aasta
N

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1)    ELT C , , lk .
(2)    ELT C , , lk .
(3)    ELT C 91 I, 20.3.2020, p. 1.
(4)    Nõukogu 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
(5)    Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).
(6)    Komisjoni 27. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45).
(7)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.
(8)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.
(9)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html
(10)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
(11)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(12)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(14)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
(15)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(16)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.
(17)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
(18)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(19)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.
(20)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).
(21)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.