EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.1.2020

COM(2020) 22 final

2020/0006(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse õiglase ülemineku fond

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Komisjon võttis 2. mail 2018 vastu ettepaneku, milles käsitletakse mitmeaastast finantsraamistikku ajavahemikuks 2021–2027 1 . See dokument näitas komisjoni suuremat ambitsioonikust kliimaga seotud tegevuste puhul ja sellega tehti ettepanek eraldada sellistele tegevustele kulutustest 25 % (kokku 320 miljardit eurot), mida rahastatakse ELi eelarvest.

Seejärel võttis komisjon 29. ja 30. mail 2018 vastu seadusandlikud ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise kohta samal ajavahemikul. Üks peamisi eesmärke, mis suunab ELi investeeringuid aastatel 2021–2027, on „keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja ‑juhtimise kaudu“, 2 millega rakendatakse Pariisi kokkulepet. Komisjoni ettepaneku kohaselt keskendub märkimisväärne osa ühtekuuluvusvahenditest sellele prioriteedile. Oluline on seda osa käimasolevas õigusloomeprotsessis kinnitada.

Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, milles esitatakse Euroopa uue majanduskasvu poliitika tegevuskava. Kasvupoliitika põhineb ambitsioonikatel kliima- ja keskkonnaeesmärkidel ning osalusprotsessidel, mis ühendavad kodanikke, linnu ja piirkondi kliimamuutuste vastases võitluses ja keskkonnakaitses. Kooskõlas eesmärgiga saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus tõhusal ja õiglasel viisil, tehti Euroopa rohelises kokkuleppes ettepanek õiglase ülemineku mehhanismi kohta, sealhulgas õiglase ülemineku fondi kohta, et mitte kedagi kõrvale jätta. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivsed mõjud ohustavad enim just neid, kes on kõige haavatavamad. Samal ajal toob ülemineku juhtimine kaasa olulised struktuurimuutused. See mõjutab kodanikke ja töötajaid erinevalt ning mitte kõik liikmesriigid, piirkonnad ja linnad ei alusta üleminekut samast punktist või neil ei ole sama reageerimissuutlikkust.

Nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud teatises „Kestliku Euroopa investeerimiskava“, 3 keskendub õiglase ülemineku mehhanism nendele piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige rohkem mõjutab, arvestades nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest. Mõned sektorid hääbuvad, kusjuures majandustoodang ja tööhõive langevad pöördumatult majandustegevuste puhul, mis on suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega või põhinevad fossiilkütuste, eelkõige kivisöe, pruunsöe, turba ja põlevkivi tootmisel ja kasutamisel. Samas tuleb ümber kujundada mõni teine suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega sektor, mille jaoks on võimalik leida tehnoloogilisi alternatiive CO2-mahukatele protsessidele, et säilitada majandustoodang ja suurendada tööhõivet. Söetaristu on olemas 108 Euroopa piirkonnas ja peaaegu 237 000 inimest töötab söega seotud tegevusaladel, samal ajal kui peaaegu 10 000 inimest töötab turbakaevandamises ning umbes 6 000 inimest põlevkivitööstuses. Põlevkivitööstus vajab erilist tähelepanu, arvestades selle kütusega seotud väga suurt CO2 heidet. Paljud täiendavad kaudsed töökohad sõltuvad samuti fossiilkütuste väärtusahelast ja suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest.

Õiglase ülemineku mehhanism lisandub märkimisväärsele panusele, mida juba antakse ELi eelarvest kõigi üleminekuga otseselt seotud instrumentide kaudu, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kaudu.

Mehhanism koosneb kolmest sambast: 1) õiglase ülemineku fond, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, 2) InvestEU sihtotstarbeline kava ja 3) koos EIP grupiga loodud avaliku sektori laenurahastu, et kaasata asjaomastesse piirkondadesse täiendavaid investeeringuid. Õiglase ülemineku fondi kasutatakse peamiselt toetuste andmiseks; InvestEU sihtotstarbelise üleminekukavaga kaasatakse erasektori investeeringuid ning partnerlus EIPga võimendab avaliku sektori poolset rahastamist.

Õiglase ülemineku fondi raames keskendutakse kliimamuutustest kõige enam mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele ning nende töötajate ja tööotsijate ümberõppele ja aktiivsele kaasamisele. Õiglase ülemineku mehhanismi kahe ülejäänud samba raames tehtavate investeeringute toetuskõlblikkuskriteeriumid on laiaulatuslikumad, et toetada energiaalase üleminekuga seotud tegevusi. Sihtotstarbeline InvestEU kava hõlmab energia- ja transporditaristuga, sealhulgas gaasitaristu ja kaugküttega seonduvaid projekte, samuti CO2-heite vähendamise projekte. Koos EIPga loodud avaliku sektori laenurahastu raames võimaldatakse avaliku sektori asutustel rakendada meetmeid, mis hõlbustavad üleminekut kliimaneutraalsusele. Projektid ulatuvad energia- ja transporditaristust kaugküttevõrkudeni ja energiatõhususe meetmeteni, mis hõlmavad hoonete renoveerimist.

Täiendavad avaliku ja erasektori vahendid tehakse kättesaadavaks ühtse reguleeriva raamistiku, eelkõige valdkondlike riigiabi eeskirjade kaudu, mis loob võimalused hõlbustada riiklike vahendite kasutamist projektide jaoks, mis on kooskõlas õiglase ülemineku eesmärkidega. Piirkondadele pakutav nõustamisabi ja tehniline tugi on samuti õiglase ülemineku mehhanismi lahutamatu osa.

Pidades silmas uusimaid kättesaadavaid teadusandmeid ja vajadust kiirendada ülemaailmsete kliimameetmete võtmist, kiitis Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2019 heaks eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit ning väljendas heameelt komisjoni teadaande üle, milles tehakse ettepanek investeerida õiglase ülemineku mehhanismi kaudu 100 miljardit eurot, et hõlbustada nende eesmärkide saavutamist. Õiglase ülemineku mehhanismi, sealhulgas õiglase ülemineku fondi vahendeid eraldatakse liikmesriikide kohustuste toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit.

Õiglase ülemineku fond

Õiglase ülemineku fond on peamine vahend, millega toetada piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, ja vältida piirkondlike erinevuste suurenemist. Seega asutatakse õiglase ülemineku fond ühtekuuluvuspoliitika raames, mis on peamine ELi poliitikavahend piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja struktuurimuutustega tegelemiseks Euroopa piirkondades, ning mis jagab ühtekuuluvuspoliitika eesmärke konkreetselt kliimaneutraalsusele ülemineku kontekstis. Seda rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames tihedas koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning sidusrühmadega. See tagab üleminekustrateegia isevastutuse ning annab vahendid ja struktuurid tõhusaks juhtimisraamistikuks.

Õiglase ülemineku fondist toetatakse kõiki liikmesriike. Seetõttu peaks fondi rahaliste vahendite jaotus kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsusele üleminekuga.

Eraldamismeetodi puhul võetakse seetõttu arvesse suurima kasvuhoonegaaside heitemahukusega piirkondade üleminekuga seotud probleemide ulatust (vastavate tööstuslike CO2-heitkoguste kaudu), sotsiaalseid probleeme seoses töökohtade võimaliku kadumisega tööstusharus, söe- ja pruunsöe kaevandamisel ning turba ja põlevkivi tootmises. Meetodi puhul võetakse arvesse ka liikmesriikide majandusarengu taset ja sellega seotud investeerimissuutlikkust.

Liikmesriigid täiendavad õiglase ülemineku fondi eraldisi oma ERFi ja ESF+ vahenditest konkreetse ja lõpliku ümberpaigutamismehhanismi kaudu. Liikmesriigid eraldavad liidu vahendite täiendamiseks ka riiklikke vahendeid. Liidu kaasrahastamise tase määratakse kindlaks vastavalt selle piirkonna kategooriale, kus kindlaksmääratud territooriumid asuvad. Arvestades, et vahendite ümberpaigutamised ERFist ja ESF+-st kokku on poolteist kuni kolm korda suuremad õiglase ülemineku fondi eraldistest, ning võttes arvesse riiklikku kaasrahastamist, ületab selle fondi üldine rahastamissuutlikkus 30 miljardit eurot ja võib ulatuda 50 miljardi euroni. Selleks et tagada ühtekuuluvuspoliitika jätkuv mõju, ei tohiks ükski liikmesriik eraldada rohkem kui 20 % oma esialgsest ERFi ja ESF+ eraldisest (arvutatuna fondi kohta) täiendava toetusena, mis paigutatakse ümber õiglase ülemineku fondi.

Õiglase ülemineku fondi programmitöö

Komisjoni ja iga liikmesriigi vahelises dialoogis lepitakse kokku programmide koostamise protsessis, sealhulgas nende territooriumide kindlaksmääramises, kus sekkumine toimub, ja asjakohastes meetmetes. Seda juhitakse Euroopa poolaasta raames. Territooriumid peavad olema sellised, mis on ülemineku majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu kõige negatiivsemalt mõjutatud, eelkõige seoses eeldatava töökohtade kaotamisega ja suurima kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusrajatiste tootmisprotsesside ümberkujundamisega.

Võttes arvesse komisjoni analüüsi selle ülesande täitmisel, koostavad liikmesriigid ühe õiglase ülemineku territoriaalse kava või mitu õiglase ülemineku territoriaalset kava, milles nad annavad ülevaate üleminekuprotsessist kuni 2030. aastani kooskõlas riiklike energia- ja kliimakavadega ning üleminekust kliimaneutraalsele majandusele ning määravad seejärel kindlaks kõige enam mõjutatud territooriumid, mida tuleks toetada. Iga kõnealuse territooriumi puhul sätestatakse õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased väljakutsed ning kirjeldatakse üksikasjalikult vajadusi majanduse mitmekesistamise, ümberõppe ja keskkonna taastamise järele.

Õiglase ülemineku fondi tõhususe tagamiseks tuleb antav toetus koondada. Kindlaksmääratud territooriumid vastavad seega NUTS 3. tasandi piirkondadele või võivad olla nende osad.

Õiglase ülemineku fondist antav toetus põhineb õiglase ülemineku territoriaalsetel kavadel ja on kavandatud ühe või mitme prioriteedi alusel kas programmide raames, mida toetatakse ka ERFist, ESF+-st või Ühtekuuluvusfondist, või sihtotstarbelise õiglase ülemineku fondi programmi raames. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad on osa programmidest ja need võetakse vastu sama komisjoni otsusega nagu programmgi. Õiglase ülemineku fondist toetuse saamise tingimuseks on õiglase ülemineku territoriaalsete kavade heakskiitmine; kavad peavad eelkõige sisaldama liikmesriigi kohustuste kirjeldust seoses üleminekuprotsessiga, mis on kooskõlas nende riiklike energia- ja kliimakavadega ning ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks põhjendada ka ERFist ja ESF+-st üle kantud täiendavaid vahendeid ning mis tahes toetust tulusatele investeeringutele ettevõtetes, mis ei ole VKEd, kui seda peetakse vajalikuks. Õiglase ülemineku territoriaalsete kavade heakskiitmine võimaldab toetust saada nii õiglase ülemineku fondist kui ka sihtotstarbelisest õiglase ülemineku kavast InvestEU raames (õiglase ülemineku mehhanismi teine sammas) ja avaliku sektori laenurahastust, mida rakendatakse partnerluses EIPga (kolmas sammas), millega toetatakse investeeringuid asjaomastes piirkondades. Õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid tuleks ajakohastada ning need tuleks vajaduse korral uuesti vastu võtta, eelkõige riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamise korral. Nagu kõigi ühtekuuluvuspoliitika programmide puhul, tehakse ka õiglase ülemineku fondist toetatavate programmide puhul vahekokkuvõte. Tulemuste põhjal võiks õiglase ülemineku fondi vahendid 2025. aastal vahekokkuvõtte osana liikmesriikide vahel ümber jaotada. Vahekokkuvõte annab ka võimaluse eraldada aastateks 2026 ja 2027 vahendeid, mis pannakse kõrvale järgmise perioodi alguses.

Territooriumid, mis saavad toetust õiglase ülemineku fondist, saavad kasu ka sihtotstarbelisest tehnilise abi vahendist. Selle vahendi eesmärk on töötada lihtsal ja integreeritud viisil välja kohandatud meetmepakett, mis hõlmab komisjoni, EIP ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide pakutavat toetust. Juba 2020. aastal abistab komisjon liikmesriike õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ettevalmistamisel. Lisaks toetab projektide ettevalmistamist InvestEU nõustamiskeskus, sealhulgas Jaspers (komisjoni ja EIP ühisalgatus projektide arendamiseks struktuurifondide raames). Lõpuks loob komisjon õiglase ülemineku platvormi, et võimaldada saadud kogemuste ja parimate tavade kahe- ja mitmepoolset vahetamist kõigis mõjutatud sektorites, tuginedes olemasolevale üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade platvormile.

Vastastikune täiendavus InvestEU õiglase ülemineku kavaga ja EIP avaliku sektori laenurahastuga

Õiglase ülemineku mehhanism hõlmab tugevat juhtimisraamistikku, mille fookuses on territoriaalsed üleminekukavad.

Selles kontekstis täiendatakse õiglase ülemineku fondi kaudu antavat toetust sihtotstarbelise õiglase ülemineku kavaga InvestEU raames. Sellega toetatakse investeeringute laiemat ulatust, aidates üleminekule kaasa vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste tegevuste, näiteks taastuvenergiasse investeeringute ja energiatõhususe kavade toetamise kaudu. See kava võimaldab rahastada ka energia- ja transporditaristut, sealhulgas gaasitaristut ja kaugkütet, kuid ka CO2-heite vähendamist, piirkondade majanduslikku mitmekesistamist ja sotsiaaltaristuga seotud projekte. Lisaks pakub koos EIPga loodud uus avaliku sektori laenurahastu kohalikele omavalitsustele subsideeritud rahastamist asjaomaste piirkondade hüvanguks. ELi toetus võiks olla muu hulgas ELi eelarvest rahastatava investeerimistoetuse või intressitoetuse vormis, mis kombineeritakse laenudega, mida EIP laiendab kohalikele, piirkondlikele ja teistele avaliku sektori asutustele.

Õiglase ülemineku mehhanismi kahel ülejäänud sambal on laiem geograafiline ulatus kui õiglase ülemineku fondil endal, ning sellega toetatakse lisaks investeeringutele projektidesse õiglase ülemineku territooriumidel ka investeeringuid väljaspool neid territooriume, tingimusel et need projektid on õiglase ülemineku territooriumidel toimuva ülemineku jaoks võtmetähtsusega.

Käesolevas õigusakti ettepanekus on kohaldamisajaks määratud 1. jaanuar 2021. Ettepanek esitatakse 27 liikmesriigile, sest 29. märtsil 2017 sai Euroopa Ülemkogu Ühendkuningriigilt teate tema kavatsuse kohta astuda välja Euroopa Liidust ja Euratomist Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi tasandi meetmed on põhjendatud ELi toimimise lepingu artikli 174 lõike 1 alusel: liit „töötab [...] välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.“

Õiglase ülemineku fondi asutamise eesmärgil on vaja ettepaneku aluseks võtta ELi toimimise lepingu artikkel 175, milles kutsutakse liitu sõnaselgelt üles toetama artiklis 174 sätestatud eesmärkide saavutamist struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega.

ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõiguga on samuti ette nähtud, et „kui fondidevälised erimeetmed osutuvad vajalikuks, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.“

•Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt on liidul liikmesriikidega jagatud pädevus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning sotsiaalpoliitika teatavate aspektide valdkonnas. Samuti on liit pädev võtma meetmeid, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid hariduse ja kutseõppe ning tööstuse valdkonnas (ELi toimimise lepingu artikkel 6).

Õiglase ülemineku fondi rakendamine eelarve jagatud täitmise raames põhineb subsidiaarsuse põhimõttel. Eelarve jagatud täitmise raames delegeerib komisjon strateegilise programmitöö ja rakendusülesanded liikmesriikidele ja piirkondadele. Seega on liidu tegevus piiratud aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

Eelarve jagatud täitmise eesmärk on tagada, et otsuseid tehakse kodanikele nii lähedal kui võimalik ja et ELi tasandi meetmed on põhjendatud, võttes arvesse riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi võimalusi ja eripärasid. Eelarve jagatud täitmine toob Euroopa oma kodanikele lähemale ja ühendab kohalikud vajadused Euroopa eesmärkidega. Lisaks suurendab see vastutuse võtmist ELi eesmärkide täitmise eest, kuna liikmesriigid ja komisjon jagavad otsustusõigust ja vastutust ning kaasrahastavad programme ühiselt.

•Õigusakti valik

Ühtekuuluvuspoliitika on asjakohane raamistik õiglase ülemineku fondi jaoks, kuna see on ELi peamine poliitikavaldkond, mis käsitleb struktuurilisi muutusi Euroopa piirkondades. Sellega antakse rahalist toetust investeeringutele mitmesugustes valdkondades, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, tehes koostööd kohapealsete osalejatega.

Samuti nähakse sellega ette integreeritud asukohapõhine lähenemisviis, millega tagatakse sünergia ja sidusus õiglase ülemineku fondist ja ühtekuuluvuspoliitika põhiprogrammidest toetatavate investeeringute vahel. See kiirendab majandusarengut ja asjaomaste piirkondade ümberkorraldamist.

Lisaks tagab see liikmesriikide ja piirkondade isevastutuse. See on õiglase ülemineku fondi puhul äärmiselt oluline, sest fond peab tuginema konkreetsete vajadustega kohandatud territoriaalsetele üleminekustrateegiatele, mis hõlmavad terviklikult mitmesuguseid sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke ülesandeid, mis üleminekuga kaasnevad.

Ühtekuuluvuspoliitika raames valitakse õigusaktiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vastavalt aluslepingu artikli 175 lõikes 3 sätestatud seadusandlikule tavamenetlusele.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

2018. aasta mais ja juunis võttis komisjon vastu ettepanekud 2020. aasta järgse pikaajalise eelarve ning järgmise põlvkonna programmide ja fondide kohta. Selle protsessi lahutamatu osana korraldas komisjon mitu peamisi kuluvaldkondi hõlmavat avalikku konsultatsiooni, et koguda kõigilt huvitatud pooltelt arvamusi selle kohta, kuidas ELi eelarve iga eurot maksimaalselt ära kasutada.

Avalik konsultatsioon ELi pikaajalise eelarve üle ühtekuuluvuse valdkonnas toimus 10. jaanuarist 2018 kuni 9. märtsini 2018 ning sellele saadi 4 395 vastust. 85 % vastanutest pidas oluliseks ülesandeks üleminekut vähese CO2-heitega ringmajandusele, millega tagatakse keskkonnakaitse ja vastupanuvõime kliimamuutustele. Siiski leidis ainult 42 % vastanutest, et see ülesanne on praeguste programmide/fondide raames piisavalt lahendatud 4 .

Seoses läbirääkimistega 2020. aasta järgse pikaajalise eelarve üle nõudis Euroopa Parlament oma 7. novembri 2018. aasta vahearuandes sihtotstarbelise eraldise (4,8 miljardit eurot) kehtestamist uuele õiglasele energiale ülemineku fondile, et käsitleda sotsiaalset, sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju töötajatele ja kogukondadele, keda söe- ja süsinikusõltuvuselt üleminek negatiivselt mõjutab.

Seda üleskutset on korranud ka Regioonide Komitee, kes on esitanud arvamuse 5 sotsiaalmajanduslike struktuurimuutuste kohta Euroopa söekaevanduspiirkondades, kutsudes üles eraldama täiendavaid vahendeid, mis aitaksid rahuldada söekaevanduspiirkondade erivajadusi. Arvamuses tehti sellega seoses ettepanek eraldada 4,8 miljardit eurot uuele õiglasele energiale ülemineku fondile, mille eesmärk on leevendada ülemineku sotsiaalset, sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju nendes piirkondades.

Euroopa Ülemkogu rõhutas 18. oktoobri 2019. aasta järeldustes oma kindlat veendumust, et ELil on Pariisi kliimakokkulepet rakendades ka edaspidi juhtroll sotsiaalselt ausal ja õiglasel üleminekul rohelisele majandusele. Samuti kinnitas Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldustes oma eesmärki saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne EL. Lisaks kiitis nõukogu Euroopa Ülemkogu heaks põhimõtte pakkuda õiglase ülemineku mehhanismi kaudu kohandatud toetust piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige rohkem mõjutab.

•Mõjuhinnang

Ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta 6 on lisatud mõjuhinnang 7 . Mõjuhinnangus kinnitati kõnealuste fondide jaoks kavandatud rakendussüsteem, mida reguleeritakse ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, 8 ning millega reguleeritakse ka õiglase ülemineku fondi kavandamist ja rakendamist (vt 4. peatükk).

Mõjuhinnangus vaadeldi ka probleeme, millega tuleb tegeleda järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ja ühtekuuluvuspoliitika raames. Kooskõlas avaliku konsultatsiooni tulemustega kinnitas see vajadust toetada puhtale ja õiglasele energiale üleminekut sihtotstarbelise poliitilise eesmärgi ja asjakohase valdkondliku keskendamise mehhanismi kaudu (vt peatükid 2.2 ja 3.2).

Seega on õiglase ülemineku fondi eesmärk põhjendatud, kuna sellega soovitakse tagada õiglane energiaalane üleminek, leevendades majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kaasa toob. Sel eesmärgil toetab õiglase ülemineku fond energiasüsteemi edukaks ümberkujundamiseks vajalike tööstusprotsesside ümberkujundamist, edendab kõige enam mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesistamist kooskõlas mõjuhinnangu järeldustega, milles käsitletakse vajadust toetada arukat tööstuse ümberkujundamist (vt peatükk 2.2).

Mõjuhinnangus juhiti tähelepanu ka energiasüsteemi ümberkujundamise ebaühtlasele mõjule (vt peatükk 3.3). Eelkõige rõhutati mõjuhinnangus probleeme, millega piirkonnad kõige rohkem silmitsi seisavad, kuna nad sõltuvad tahkekütuse tootmisest ja kuna tahkekütuste osakaal nende energiaallikates on samuti suur. See hinnang õigustab õiglase ülemineku fondi toetuste kavandatavat koondamist kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumidele ja riiklike eraldiste kavandatavat jaotamist.

Eespool esitatud analüüsid ja mõju hindamise elemendid toetavad õiglase ülemineku fondi eesmärke ja põhifunktsiooni. Eraldi mõjuhinnangut ei tehtud, kuna see oleks käesoleva seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist edasi lükanud, mis oleks omakorda võinud aeglustada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi.

•Valitud üleminekualgatuste rakendamisest saadud õppetunnid

Õiglase ülemineku fondi kohaldamisalas ja eesmärgis käsitletakse kliimaneutraalsusele ülemineku mõju ja seega fossiilkütuste (söe, pruunsöe, turba ja põlevkivi) kaevandamise olukorda, aga ka üleminekuks vajalike energiamahukate tööstusprotsesside ümberkujundamist seoses nende sotsiaalse ja majandusliku mõjuga asjaomastel territooriumidel.

Sellega seoses on meetmeid juba võetud üleminekujärgus olevate söekaevanduspiirkondade algatuste ja tööstusliku ülemineku etapis piirkondade katsemeetmete raames. Kuigi õiglase ülemineku fondil on suuremad eesmärgid ja see pakub integreeritumat lähenemisviisi, saab nendest algatustest teha järeldusi ka õiglase ülemineku fondi programmitöö ja rakendamise puhul ning vajaduse korral kasutada olemasolevaid töömeetodeid ja -struktuure.

Esiteks (alates 2020. aasta jaanuarist) toetab ühtekuuluvuspoliitika üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade algatuse raames üleminekut 21 katsepiirkonnas, mille majandus sõltub suurel määral söest. Struktuurimuutustega tegeletakse tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis hõlmab üleminekuprotsessi majanduslikku, tööstuslikku, tehnoloogilist ja sotsiaalset mõõdet, kaasates kohalikke osalejaid, sealhulgas sotsiaalpartnereid, tööstust ja valitsusväliseid organisatsioone, ning tehes nendega tihedat koostööd.

Mitut sidusrühma hõlmav dialoog ja teadmiste jagamine osutusid väga oluliseks, et tagada kollektiivsed edusammud, läbipaistvus ja kõige tõhusamate vahendite kasutamine ülemineku sotsiaalmajandusliku mõjuga tegelemiseks.

Toetus keskendub majanduse ümberkujundamisele kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiatega (nt toetus VKEdele, ettevõtlusinkubaatoritele, innovatsioonile ning tööstuse ja teadlaste koostööle), söega seotud sektorites traditsiooniliselt töötavate töötajate ümberõppele ning energiatõhususe ja alternatiivsete taastuvate energiaallikate edendamisele.

Algatuse edu sõltub asjaomaste liikmesriikide, piirkondade ja kohalike osalejate, sealhulgas sotsiaalpartnerite isevastutusest. Seda võimendavad liikmesriikide kaasrahastamise nõuded eelarve jagatud täitmisel ja partnerite kaasamine arengustrateegiasse.

Teiseks, et aidata ELi piirkondadel tulla toime üleminekuga kestlikumale vähese CO2-heitega majandusele ning energia- ja kliimamuutustest tingitud tööstuse muutustega, on pakutud üleminekuga seotud eritoetust, et edendada innovatsiooni, kõrvaldada investeerimistõkked ja anda kodanikele õiged oskused. Tööstusliku ülemineku etapis piirkondadele suunatud katsemeetme raames saab tuge komisjoni ekspertidelt, samuti ERFi tehnilist abi. ELi toetuse saamiseks on välja valitud 12 piirkonda.

4.MÕJU EELARVELE

Komisjon püüab järgida poliitilistes suunistes sätestatud prioriteete osana ELi eelarve laiemast ambitsioonist. Ambitsioonikas õiglase ülemineku fond on selles kontekstis esmatähtis. See on põhjus, miks komisjon esitas juba oma ametiaja alguses käesoleva seadusandliku ettepaneku, mis täiendab olemasolevaid ettepanekuid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Ettepanekut võetakse arvesse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel ja see integreeritakse eeldatavasti järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva üldise kokkuleppe raamistikku.

Õiglase ülemineku fondi eelarvevahendid peaksid olema 7,5 miljardit eurot (2018. aasta hindades), võimalusega seda ambitsioonitaset vajaduse korral hiljem suurendada.

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Õigusraamistik koosneb sihtotstarbelisest ettepanekust määruse kohta, millega asutatakse õiglase ülemineku fond, ning vajalikest tulenevatest muudatustest komisjoni ettepanekus ühissätete määruse kohta, et lisada õiglase ülemineku fond kõnealusesse määrusesse uue fondina ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESF+ kõrval. Õiglase ülemineku fondi loomist ja rakendamist reguleeritakse ühissätete määrusega.

Ettepanek võtta vastu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond, keskendub järgmistele aspektidele:

·sätestada õiglase ülemineku fondi reguleerimisese;

·määratleda asjaomane erieesmärk, mida kasutatakse õiglase ülemineku fondi vahendite programmitöös sihtotstarbelise prioriteedi või programmi alusel ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames;

·sätestada õiglase ülemineku fondile rahaliste vahendite eraldamise geograafiline ulatus ja metoodika;

·määrata kindlaks õiglase ülemineku fondile antava toetuse ulatus;

·täpsustada õiglase ülemineku territoriaalsete kavade sisu, sealhulgas liikmesriikide vajadus määrata kindlaks need territooriumid, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige rohkem mõjutab ja kuhu suunatakse toetus õiglase ülemineku fondist;

·luua raamistik oma saavutuste mõõtmiseks asjakohaste näitajate abil ja mehhanism toetuse kohandamiseks juhuks, kui eesmärke ei saavutata.

2020/0006 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse õiglase ülemineku fond

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 9 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 10 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu ühtekuuluvuspoliitikat aastateks 2021–2027 reguleeriv õigusraamistik aitab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames täita liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, keskendades liidu rahastamise keskkonnasõbralikele eesmärkidele. Käesoleva määrusega rakendatakse ühte prioriteetidest, mis on sätestatud teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (edaspidi „Euroopa roheline kokkulepe“), 11 ja mis on osa kestliku Euroopa investeerimiskavast, 12 millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus ülejäävaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kompenseeritakse samaväärse absorptsiooniga.

(2)Üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele on üks liidu olulisemaid poliitikaeesmärke. Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. detsembril 2019 eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Kuigi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on pikas perspektiivis kõigile kasulik ning pakub keskpikas perspektiivis kõigile võimalusi ja väljakutseid, ei alusta kõik piirkonnad ja liikmesriigid üleminekut samast punktist või neil ei ole sama reageerimissuutlikkust. Mõned on teistest edasijõudnumad, samas kui üleminekul on laiem sotsiaalne ja majanduslik mõju nendele piirkondadele, mis sõltuvad suurel määral fossiilkütustest – eriti söest, pruunsöest, turbast ja põlevkivist – või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusharudest. Selline olukord ei tekita mitte ainult riski, et üleminek kliimaneutraalsusele toimub liidus eri kiirusel, vaid tekitab ka piirkondadevaheliste erinevuste suurenemise ohu, mis kahjustab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke.

(3)Edu saavutamiseks peab üleminek olema kõigi jaoks õiglane ja sotsiaalselt vastuvõetav. Seetõttu peavad nii liit kui ka liikmesriigid võtma algusest peale arvesse ülemineku majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning kasutama kõiki võimalikke vahendeid kahjulike tagajärgede leevendamiseks. Liidu eelarvel on selles oluline roll.

(4)Nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja kestliku Euroopa investeerimiskavas, peaks õiglase ülemineku mehhanism täiendama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) muid meetmeid. See peaks aitama kaasa kliimaneutraalse liidu suunas liikumise sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega tegelemisele, koondades liidu eelarvekulutused kliima- ja sotsiaalsetele eesmärkidele piirkondlikul tasandil.

(5)Käesoleva määrusega asutatakse õiglase ülemineku fond (Just Transition Fund, JTF), mis on üks ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatava õiglase ülemineku mehhanismi alustalasid. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on leevendada kliimamuutustega seotud ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriume ja asjaomaseid töötajaid. Õiglase ülemineku fondi erieesmärgi kohaselt peaksid fondist toetatavad meetmed otseselt aitama leevendada ülemineku mõju, kuna nendega rahastatakse kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist ning leevendatakse negatiivset mõju tööhõivele. See kajastub õiglase ülemineku fondi erieesmärgis, mis on kehtestatud samal tasandil ja loetletud koos määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärkidega.

(6)Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kliimakokkulepet, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud kohustustega ja liidu suurema ambitsioonikusega, nagu on kavandatud Euroopa rohelises kokkuleppes, peaks õiglase ülemineku fond andma olulise panuse kliimameetmete peavoolustamisse. Õiglase ülemineku fondi omavahendid täiendavad investeeringuid, mida on vaja, et saavutada üldeesmärk, st liidu eelarvekulutustest 25 % eraldamine kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud vahendid aitavad täiel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

(7)Õiglase ülemineku fondi vahendid peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaid vahendeid.

(8)Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on väljakutse kõigile liikmesriikidele. Eriti keerukas on see liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest, mille puhul tuleb tegevus järk-järgult lõpetada, või kes peavad kliimaneutraalsusele ülemineku tõttu kohandusi tegema ja kellel puuduvad selleks rahalised vahendid. Seetõttu peaks õiglase ülemineku fond hõlmama kõiki liikmesriike, kuid selle rahaliste vahendite jaotus peaks kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsusele üleminekuga.

(9)Selleks et kehtestada õiglase ülemineku fondile asjakohane finantsraamistik, peaks komisjon objektiivsete kriteeriumide alusel sätestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames.

(10)Käesolevas määruses määratakse kindlaks investeeringute liigid, mille kulusid õiglase ülemineku fond võib toetada. Kõik toetatavad tegevused peaksid olema täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega. Investeeringute loetelu peaks sisaldama neid, mis toetavad kohalikku majandust ja on pikas perspektiivis kestlikud, võttes arvesse kõiki rohelise kokkuleppe eesmärke. Rahastatavad projektid peaksid toetama üleminekut kliimaneutraalsele ringmajandusele. Hääbuvate sektorite puhul, nagu söel, pruunsöel, turbal ja põlevkivil või kõnealuste fossiilkütuste kaevandamisel põhinev energiatootmine, peaks toetus olema seotud asjaomase tegevuse järkjärgulise lõpetamisega ja tööhõive taseme vastava vähendamisega. Suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega sektorite ümberkujundamiseks tuleks toetusega edendada uusi tegevusi, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid, uusi protsesse või tooteid, mis toovad kaasa heitkoguste märkimisväärse vähendamise, kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide ja kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050, 13 säilitades ja suurendades samal ajal tööhõivet ning vältides keskkonnaseisundi halvenemist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tegevustele, millega edendatakse innovatsiooni ja teadusuuringuid arenenud ja säästvate tehnoloogiate valdkonnas, samuti digiteerimise ja ühenduvuse valdkonnas, tingimusel et sellised meetmed toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ringmajandusele ja aitavad leevendada sellise ülemineku negatiivseid kõrvalmõjusid.

(11)Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud kodanike kaitsmiseks peaks õiglase ülemineku fond hõlmama ka mõjutatud töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet, et aidata neil kohaneda uute töövõimalustega ning pakkuda tööotsijatele abi töö otsimisel ja aktiivset kaasamist tööturule.

(12)Selleks et suurendada üleminekust mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesisust, peaks õiglase ülemineku fond toetama tulusaid investeeringuid VKEdesse. Tulusat investeeringut tuleks käsitada investeeringuna ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, aidates seega kaasa kapitali kogumahutusele ja tööhõivele. Ettevõtete puhul, mis ei ole VKEd, tuleks tulusaid investeeringuid toetada üksnes siis, kui need on vajalikud üleminekust tingitud töökohtade kaotuse leevendamiseks, luues uusi või kaitstes märkimisväärsel arvul olemasolevaid töökohti, ning kui need ei põhjusta ümberpaigutamist ega tulene sellest. Investeeringud olemasolevatesse tööstusrajatistesse, sealhulgas liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatistesse, peaksid olema lubatud, kui need aitavad kaasa 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 14 alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse. Iga sellist investeeringut tuleks vastavalt põhjendada asjakohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Siseturu terviklikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika kaitsmiseks peaks toetus ettevõtjatele olema kooskõlas liidu riigiabi eeskirjadega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108, ning eelkõige peaks muude ettevõtjate kui VKEde tulusate investeeringute toetamine piirduma ettevõtjatega, kes asuvad piirkondades, mis on määratletud abi saavate piirkondadena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses.

(13)Selleks et tagada õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamise paindlikkus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, peaks olema võimalik ette valmistada iseseisev õiglase ülemineku fondi programm või kavandada õiglase ülemineku fondi vahendeid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+-st (ESF+) või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi raames ühe või mitme sihtotstarbelise prioriteedi raames. Vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklile 21a tuleks õiglase ülemineku fondi vahendeid suurendada ERFist ja ESF+-st saadava täiendava rahastamisega. ERFist ja ESF+-st ümberpaigutatud asjaomased summad peaksid olema kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud tegevuste liikidega.

(14)Õiglase ülemineku fondi toetus peaks sõltuma üleminekuprotsessi tõhusast rakendamisest konkreetsel territooriumil, et saavutada kliimaneutraalne majandus. Sellega seoses peaksid liikmesriigid koostöös asjaomaste sidusrühmadega ja komisjoni toetusel ning kooskõlas oma riiklike energia- ja kliimakavadega koostama õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult üleminekuprotsessi. Selleks peaks komisjon looma õiglase ülemineku platvormi, mis tugineks olemasolevale üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormile, et võimaldada kahe- ja mitmepoolset kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõigis mõjutatud sektorites.

(15)Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks kindlaks määrata kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumid, kuhu õiglase ülemineku fondi toetus tuleks koondada, ning kirjeldada konkreetseid meetmeid, mida tuleb võtta kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks, eelkõige seoses fossiilkütuste tootmist või muid suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusi hõlmavate rajatiste ümberkorraldamise või sulgemisega. Need territooriumid peaksid vastama NUTS 3. tasandi piirkondadele või olema nende osad. Kavades tuleks üksikasjalikult kirjeldada nende territooriumide probleeme ja vajadusi ning määrata kindlaks vajalikud tegevused viisil, mis tagab kliimamuutustele vastupanuvõimelise ning kliimaneutraalsusele üleminekuga ja rohelise kokkuleppe eesmärkidega kokkusobiva majandustegevuse ühtse arengu. Õiglase ülemineku fondist peaksid rahalist toetust saama ainult need investeeringud, mis on kooskõlas üleminekukavadega. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peaksid olema osa programmidest (mida toetavad olenevalt asjaoludest kas ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond või JTF), mille komisjon on heaks kiitnud.

(16)Selleks et suurendada õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamise tulemustele orienteeritust, peaks komisjonil kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega olema võimalik kohaldada finantskorrektsioone, kui õiglase ülemineku fondi erieesmärgi saavutamiseks seatud eesmärgid on suures ulatuses saavutamata.

(17)Selleks et täiendada ja muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse III lisas sisalduvaid elemente, mis seonduvad ühiste väljund- ja tulemusnäitajatega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 15 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal; nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)Selleks et kehtestada õiglase ülemineku fondile asjakohane finantsraamistik, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada eraldiste jaotus liikmesriikide ja aastate kaupa vastavalt I lisale.

(19)Käeoleva määruse eesmärke, nimelt toetada territooriume, kus toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada. Selle peamised põhjused on ühelt poolt erinevused eri territooriumide arengutasemes ja mahajäämus kõige ebasoodsamates piirkondades, samuti liikmesriikide ja territooriumide rahaliste vahendite piiratus ning teiselt poolt vajadus ühtse rakendusraamistiku järele, mis hõlmaks mitut eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat liidu fondi. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesoleva määrusega asutatakse õiglase ülemineku fond, et toetada territooriume, mis seisavad silmitsi tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega, mis on seotud 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessiga.

2.Selles sätestatakse õiglase ülemineku fondi erieesmärk, selle geograafiline ulatus ja vahendid, selle toetuse kohaldamisala seoses määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 4 lõike 2 punktis a] osutatud tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga ning programmitöö erisätted ja järelevalveks vajalikud näitajad.

Artikkel 2
Erieesmärk

Kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõike 1] teise lõiguga aitab õiglase ülemineku fond kaasa ühtsele erieesmärgile „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjudega“.

Artikkel 3
Õiglase ülemineku fondi geograafiline ulatus ja vahendid tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames

1.Õiglase ülemineku fond toetab tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki kõigis liikmesriikides.

2.Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames on eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 ette nähtud 7,5 miljardit eurot (2018. aasta hindades) õiglase ülemineku fondi vahendeid, mida võib suurendada vastavalt vajadusele liidu eelarvest eraldatud lisavahenditega ja muude vahenditega kooskõlas kohaldatava alusaktiga.

Programmitöö ja edasise liidu eelarvesse lisamise eesmärgil korrigeeritakse esimeses lõigus osutatud summat aastas 2 % indeksiga.

0,35 % esimeses lõigus osutatud summast eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks.

3.Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse vahendite iga-aastane jaotus, sh kõigi lõikes 2 osutatud täiendavate vahendite jaotus liikmesriikide vahel vastavalt I lisas sätestatud metoodikale.

4.Erandina määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [21a] ei nähta selliste lõikes 2 osutatud täiendavate vahendite puhul, mis on õiglase ülemineku fondile liidu eelarvest või muudest vahenditest eraldatud, ette täiendavat toetust ERFist või ESF+-st.

Artikkel 4
Toetuse kohaldamisala

1.Õiglase ülemineku fondist toetatakse üksnes tegevusi, mis on otseselt seotud artiklis 2 sätestatud erieesmärgiga, ja mis aitavad kaasa artikli 7 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalsete kavade rakendamisele.

2.Kooskõlas lõikega 1 toetatakse õiglase ülemineku fondist üksnes järgmisi tegevusi:

a)tulusad investeeringud VKEdesse, sealhulgas idufirmadesse, mis toovad kaasa majanduse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise;

b)investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu;

c)investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse ning kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamine;

d)investeeringud taskukohase puhta energia tehnoloogia ja taristu kasutuselevõttu, kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse;

e)investeeringud digitaliseerimisse ja digitaalsesse ühenduvusse;

f)investeeringud asjaomaste kohtade taastamisse ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ja otstarbe muutmist käsitlevatesse projektidesse;

g)investeeringud ringmajanduse edendamisse jäätmete vähendamise, sealhulgas jäätmetekke vältimise, ressursitõhususe, korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu kaudu;

h)töötajate oskuste täiendamine ja ümberõpe;

i)tööotsijatele tööotsingualase abi pakkumine;

j)tööotsijate aktiivne kaasamine;

k)tehniline abi.

Lisaks võib õiglase ülemineku fondist toetada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaselt eritoetuspiirkondadena määratletud piirkondades tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, tingimusel et sellised investeeringud on heaks kiidetud osana õiglase ülemineku territoriaalsest kavast, mis põhineb artikli 7 lõike 2 punktiga h nõutaval teabel. Sellised investeeringud on toetuskõlblikud üksnes juhul, kui need on vajalikud õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamiseks.

Õiglase ülemineku fondist võib toetada ka investeeringuid, mille eesmärk on saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamine, tingimusel et sellised investeeringud on heaks kiidetud osana õiglase ülemineku territoriaalse kavast, mis põhineb artikli 7 lõike 2 punktiga i nõutaval teabel. Sellised investeeringud on toetuskõlblikud üksnes juhul, kui need on vajalikud õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamiseks.

Artikkel 5
Toetuse kohaldamisalast väljajätmine

Õiglase ülemineku fondist ei toetata:

a)tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b)tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist;

c)komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 16 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid;

d)investeeringuid fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, jaotusse, ladustamisse või põlemisse;

e)investeeringuid lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku.

Artikkel 6
Õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine

1.Õiglase ülemineku fondi vahendid kavandatakse nende piirkondade kategooriate jaoks, kus asjaomased territooriumid asuvad, võttes aluseks õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 7 ja mille komisjon on programmi või programmi muutmise osana heaks kiitnud. Vahendid kavandatakse eraldada ühe või mitme eriprogrammi või programmi ühe või mitme prioriteedi raames.

Komisjon kiidab asjaomases õiglase ülemineku territoriaalses kavas sisalduva programmi heaks üksnes juhul, kui üleminekuprotsessist kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide kindlaksmääramine on nõuetekohaselt põhjendatud ja asjaomane õiglase ülemineku territoriaalne kava on kooskõlas asjaomase liikmesriigi riikliku energia- ja kliimakavaga.

2.Õiglase ülemineku fondi prioriteet või prioriteedid hõlmavad õiglase ülemineku fondi vahendeid, mis koosnevad õiglase ülemineku fondi kogueraldisest või osalisest eraldisest liikmesriikidele ning määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [21a] kohaselt üle kantud vahenditest. Õiglase ülemineku fondi prioriteedile üle kantavate ERFi ja ESF+ vahendite kogusumma peab olema vähemalt poolteist korda suurem kui õiglase ülemineku fondist sellele prioriteedile antava toetuse summa, kuid ei ületa kõnealust summat üle kolme korra.

Artikkel 7
Õiglase ülemineku territoriaalne kava

1.Liikmesriigid koostavad koos asjaomaste territooriumide vastavate ametiasutustega ühe õiglase ülemineku territoriaalse kava või mitu õiglase ülemineku territoriaalset kava, mis hõlmavad üht või mitut mõjutatud territooriumi, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 868/2014) 17 kehtestatud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 3. tasandile (edaspidi „NUTS 3. tasandi piirkonnad“) või selle osadele, vastavalt II lisas esitatud vormile. Territooriumid peavad olema sellised, mis on ülemineku majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu kõige negatiivsemalt mõjutatud, eelkõige seoses eeldatava töökohtade kaotamisega fossiilkütuse tootmises ja kasutamises ning suurima kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusrajatiste tootmisprotsesside ümberkujundamise vajadusega.

2.Õiglase ülemineku territoriaalne kava sisaldab järgmisi elemente:

a)riiklikul tasandil kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi kirjeldus, sealhulgas riikliku energia- ja kliimakava kõige viimasema versiooniga kooskõlas olevate peamiste üleminekuetappide ajakava;

b)vastavalt lõikele 1 põhjendus selliste territooriumide kindlaksmääramiseks, mida punktis a osutatud üleminekuprotsess kõige negatiivsemalt mõjutab ja mida õiglase ülemineku fondist toetatakse;

c)hinnang, mis antakse kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide üleminekuprobleemidele, sealhulgas kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, ning milles tehakse kindlaks mõjutatud töökohtade ja kaotatavate töökohtade võimalik arv, arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, mis on seotud suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusalade ümberkujundamise või lõpetamisega kõnealustel territooriumidel;

d)kirjeldus selle kohta, milline on õiglase ülemineku fondi toetuse eeldatav panus kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõjuga tegelemisel;

e)hinnang selle kohta, kas kava on kooskõlas muude riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate ja kavadega;

f)juhtimismehhanismide (partnerluskokkulepped, kavandatud järelevalve- ja hindamismeetmed ning vastutavad asutused) kirjeldus;

g)kavandatud tegevuste liikide kirjeldus ja nende eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse;

h)kui toetust antakse tulusateks investeeringuteks muudesse ettevõtetesse kui VKEd, siis selliste toimingute ja ettevõtete täielik loetelu ning sellise toetuse vajalikkuse põhjendus puudujääkide analüüsi abil, mis näitab, et eeldatavasti kaotatavate töökohtade arv on suurem kui ilma investeeringuta loodud töökohtade arv;

i)kui toetust antakse investeeringuteks, mille eesmärk on saavutada direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamine, siis toetatavate tegevuste täielik loetelu ja põhjendus selle kohta, et need aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet, olles oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse;

j)koostoime ja vastastikune täiendavus muude liidu programmide ja õiglase ülemineku mehhanismi sammastega, et tegeleda kindlakstehtud arenguvajadustega.

3.Õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ettevalmistamisse ja rakendamisse kaasatakse asjaomased partnerid kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikliga [6].

4.Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peavad olema kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [23] osutatud territoriaalsete strateegiatega, asjaomaste aruka spetsialiseerumise strateegiatega, riiklike energia- ja kliimakavadega ning Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.

Kui määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohase riikliku energia- ja kliimakava läbivaatamise tulemusel on vaja õiglase ülemineku territoriaalne kava läbi vaadata, tehakse seda vahekokkuvõte osana vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklile 14.

Artikkel 8
Näitajad

1.Kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 12 lõike 1 teise lõigu punktiga a], [artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktiga ii] ja [artikli 37 lõike 2 punktiga b] kehtestatakse ühised väljund- ja tulemusnäitajad, nagu on sätestatud III lisas ning, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud õiglase ülemineku territoriaalse kavaga, programmipõhised väljund- ja tulemusnäitajad.

2.Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Kui komisjon on määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [14 lõike 2] kohaselt esitatud programmi muutmise taotluse heaks kiitnud, siis eesmärke enam ei muudeta.

3.Kui õiglase ülemineku fondi prioriteedi raames toetatakse artikli 4 lõike 2 punktis h, i või j osutatud tegevusi, edastatakse osalejaid käsitlevate näitajate kohta andmed vaid siis, kui kõnealuse osaleja kohta on olemas kõik III lisaga nõutud andmed.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kasutatavate näitajate loetelus.

Artikkel 9
Finantskorrektsioonid

Kui komisjon järeldab programmi lõpliku tulemusaruande läbivaatamise põhjal, et vähemalt 65 % õiglase ülemineku fondi vahendite ühe või mitme väljund- või tulemusnäitaja jaoks kehtestatud eesmärgist ei ole saavutatud, võib ta teha määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [98] kohaselt finantskorrektsioone, vähendades õiglase ülemineku fondist asjaomasele prioriteedile antavat toetust võrdeliselt saavutustega.

Artikkel 10
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 8 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

X uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 18  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X piiratud kestusega

–◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–X    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikul 2021–2027 ja sellest edasi

◻ piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 19

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻    oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

X Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 20	EFTA riigid 21	kandidaatriigid 22	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti b] tähenduses
03. Loodusvarad ja keskkond	XX.XX Õiglase ülemineku fond	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes, 2018. aasta hindades (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

03.

Loodusvarad ja keskkond

			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
XX.XX Õiglase ülemineku fond	Kulukohustused	(1)	1 036,000	1 047,000	1 059,000	1 071,000	1 083,000	1 095,000	1 109,000		7 500,000
	Maksed	(2)	43,051	48,460	436,016	539,405	944,231	1 221,051	1 194,277	3 073,509	7 500,000
Programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 23	Kulukohustused = Maksed	(3)
Programmi vahendite assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1 + 3	1 036,000	1 047,000	1 059,000	1 071,000	1 083,000	1 095,000	1 109,000		7 500,000
	Maksed	= 2 + 3	43,051	48,460	436,016	539,405	944,231	1 221,051	1 194,277	3 073,509	7 500,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas , ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Personalikulud		3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300		23 100
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU	(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300		23 100

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2021		2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	1 039,300		1 050,300	1 062,300	1 074,300	1 086,300	1 098,300	1 112,300		7 523,100
	Maksed	46,351		51,760	439,316	542,705	947,531	1 224,351	1 197,577	3 076,809	7 523,100

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aastad

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	23 100
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud kokku	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	3 300	23 100

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 24 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

3 300

3 300

3 300

3 300

3 300

3 300

3 300

23 100

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aastad		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
Komisjoni peakorteris ja esindustes		22	22	22	22	22	22	22
Delegatsioonides
Teadustegevus
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) – lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides 25 Rubriik 7
Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7	- peakorteris
	- delegatsioonides
Rahastatakse programmi vahenditest  26	- peakorteris
	- delegatsioonides
Teadustegevus
Muu (täpsustada)
KOKKU		22	22	22	22	22	22	22

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	·Aidata analüüsida, läbi rääkida, muuta ja/või koostada kinnitamiseks programmide ettepanekuid liikmesriikides. ·Aidata kaasa heakskiidetud programmide/projektide juhtimisele, järelevalvele ja rakendamise hindamisele. ·Tagada programmi reguleerivate eeskirjade järgimine.
Koosseisuvälised töötajad

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–X    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aastad	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Ettepaneku/algatuse mõju 27
	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    COM(2018) 322 final.

(2)    COM(2018) 375 – artikkel 4.

(3)    COM(2020) 21, 14.1.2020.

(4)    Avalik konsultatsioon ELi fondide kohta ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas    
https://ec.europa.eu/info/consultations/public-consultation-eu-funds-area-cohesion_et

(5)    Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Sotsiaalmajanduslikud struktuurimuutused Euroopa söekaevanduspiirkondades“, täiskogu 136. istungjärk 7.–9. oktoobril 2019, ECON-VI/041.

(6)    COM(2018) 372 final.

(7)    SWD(2018) 282 final.

(8)    COM(2018) 375 final.

(9)    ELT C , , lk .

(10)    ELT C , , lk .

(11)    COM(2019) 640 final, 11.12.2019.

(12)    COM(2020) 21, 14.1.2020.

(13)    Nagu on sätestatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, COM(2018) 773 final.

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(15)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.

(16)    Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mail 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(18)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(19)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(20)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(21)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(22)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(23)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(24)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(25)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(26)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(27)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.1.2020

COM(2020) 22 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse õiglase ülemineku fond

I LISA

 

Õiglase ülemineku fondi vahendite eraldamise meetod

Iga liikmesriigi rahastamispakett määratakse kindlaks vastavalt järgmistele etappidele:

a)    igale liikmesriigile kuuluv osa arvutatakse osade kaalutud summana, mis määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel vastavalt esitatud kaalule:

i)    tööstusrajatiste kasvuhoonegaaside heitkogused NUTS 2. tasandi piirkondades, kus CO2-mahukus – määratletud tööstusrajatiste kasvuhoonegaaside heitkoguste suhtena, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 1 artiklile 7 – võrreldes tööstussektori kogulisandväärtusega, ületab kaks korda EL 27 keskmist väärtust. Kui seda taset ei ületata mitte üheski asjaomase liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas, võetakse arvesse NUTS 2. tasandi piirkonna kõige suurema CO2-mahukusega tööstusrajatiste kasvuhoonegaaside heitkogused (kaal 49 %);

ii)    tööhõive kivi- ja pruunsöekaevanduses (kaal 25 %);

iii)    tööhõive NUTS 2. tasandi piirkondades, mida võetakse arvesse punkti i kohaldamisel (kaal 25 %),

iv)    turbatootmine (kaal 0,95 %),

v)    põlevkivi tootmine (kaal 0,05 %);

b)    punkti a kohaldamisest tulenevaid eraldisi kohandatakse selleks, et mitte ükski liikmesriik ei saaks rohkem kui kaks miljardit eurot. Summad, mis ületavad kahte miljardit eurot liikmesriigi kohta, jaotatakse ümber proportsionaalselt kõigi teiste liikmesriikide eraldistega. Igale liikmesriigile kuuluv osa arvutatakse vastavalt ümber;

c)    liikmesriigile kuuluvat osa, mis tuleneb punkti b kohaldamisest, korrigeeritakse negatiivselt või positiivselt koefitsiendiga, mis on poolteist korda suurem vahest, mille võrra selle liikmesriigi 2015.–2017. aasta kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu pariteetides) ületab EL 27 liikmesriikide keskmist kogurahvatulu elaniku kohta või jääb sellest allapoole (keskmine vastab 100 %-le).

Seda kohandust ei tehta liikmesriikide suhtes, kelle eraldisele on punkti b kohaselt kehtestatud ülempiir;

d)    punkti c kohaldamisest tulenevaid eraldisi kohandatakse selleks, et õiglase ülemineku fondist saadav lõplik eraldis vastaks abi osakaalule elaniku kohta (mõõdetuna liikmesriigi koguelanikkonna alusel), s.o vähemalt kuuele eurole kogu perioodi jooksul.

Summad, millega tagatakse abi minimaalne osakaal, arvatakse proportsionaalselt maha kõigi teiste liikmesriikide eraldistest, välja arvatud need eraldised, millele on kehtestatud ülempiir vastavalt punktile b.

Õiglase ülemineku fondi eraldis täiendab [uue ühissätete määruse ettepaneku] XXII lisa punktidest 1–16 tulenevat eraldist, kuid ei kuulu jaotamisaluse hulka, mille suhtes kohaldatakse [uue ühissätete määruse ettepaneku] XXII lisa punkte 10–15.

II LISA

Territoriaalsete õiglase ülemineku kavade vorm

1.Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide kindlaksmääramine liikmesriigis

Tekstiväli [12000]

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt a

1.1. Eeldatava kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi ülevaade kooskõlas riiklike energia- ja kliimakavade ning muude olemasolevate üleminekukavade eesmärkidega koos ajakavaga selliste tegevuste lõpetamiseks või vähendamiseks nagu söe ja pruunsöe kaevandamine või kivisöest elektri tootmine

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt b

1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide kindlaksmääramine ja selle valiku põhjendamine vastava majandusliku ja tööhõivealase mõju hinnanguga, tuginedes punktis 1.1 esitatud teabele

2.Üleminekuga seotud probleemide hindamine iga kindlaksmääratud territooriumi puhul

2.1. Kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt c

Tekstiväli [12000]

Mõjutatud majandustegevuse ja tööstussektorite kindlakstegemine, eristades: – hääbuvad sektorid, mis eeldatavasti lõpetavad üleminekuga seotud tegevuse või vähendavad seda märkimisväärselt, sealhulgas vastav ajakava; – muutuvad sektorid, mille tegevust, protsesse ja väljundeid eeldatavasti muudetakse. Mõlema sektori puhul: – eeldatav töökohtade kaotamine ja ümberõppe vajadus, võttes arvesse kutseoskuste prognoose; – majanduse mitmekesistamise potentsiaal ja arenguvõimalused.

2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas kliimaneutraalsuse saavutamist

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt d

Tekstiväli [6000]

– arenguvajadused üleminekuga seotud probleemide käsitlemiseks;  – eesmärgid ja tulemused lähtuvalt õiglase ülemineku fondi prioriteedi rakendamisest.

2.3. Kooskõla muude riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt e

Tekstiväli [6000]

– aruka spetsialiseerumise strateegiad; – määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 23 osutatud territoriaalsed strateegiad; – muud piirkondlikud või riiklikud arengukavad.

2.4. Kavandatud tegevuste liigid

Tekstiväli [12000]

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt g

– kavandatud tegevuste liigid ja nende eeldatav panus kliimamuutustega seotud ülemineku mõju leevendamisse

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt h

Täita ainult juhul, kui toetatakse muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid: – selliste tegevuste ja ettevõtete täielik loetelu ning kõigi nende puhul sellise toetuse vajalikkuse põhjendus puudujääkide analüüsi abil, mis näitab, et eeldatavasti kaotatavate töökohtade arv oleks suurem kui ilma selle investeeringuta loodud töökohtade arv

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt i;

Täita üksnes juhul, kui toetatakse investeeringuid, mille eesmärk on saavutada direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine: – toetatavate tegevuste täielik loetelu ja põhjendus selle kohta, et need aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mida kasutatakse saastekvootide tasuta eraldamiseks direktiivi 2003/87/EÜ alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt j

– kavandatud tegevuste koostoime ja vastastikune täiendavus muude tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga seotud programmidega (toetavad üleminekuprotsessi) ning muude rahastamisvahenditega (ELi heitkogustega kauplemise moderniseerimisfond) ning õiglase ülemineku mehhanismi muude sammastega (sihtotstarbeline kava InvestEU programmi raames ja avaliku sektori laenurahastu koos Euroopa Investeerimispangaga), et kindlaks tehtud investeerimisvajadusi käsitleda

2.5. Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad

Viide: artikkel 8 lõige 1

Täita ainult juhul, kui on ette nähtud programmipõhised näitajad: – programmipõhiste väljund- või tulemusnäitajate vajalikkuse põhjendus kavandatud tegevuste liikide alusel

Tabel 1. Väljundnäitajad
Erieesmärk	Tunnuskood [5]	Näitaja [255]	Mõõtühik	Vahe-eesmärk (2024)	Eesmärk (2029)

Tabel 2. Tulemusnäitajad
Erieesmärk	Tunnuskood [5]	Näitaja [255]	Mõõtühik	Lähtetase või võrdlusväärtus	Vaatlusaasta	Eesmärk (2029)	Andmete allikas [200]	Märkused (200)

3.Juhtimismehhanismid

Viide: artikli 7 lõike 2 punkt f

Tekstiväli [5000]

3.1. Partnerlus

– partnerite kaasamise tingimused õiglase ülemineku territoriaalse kava ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse; – avaliku arutelu tulemused.

3.2. Järelevalve ja hindamine 

– kavandatud järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas näitajad, millega mõõdetakse kava suutlikkust saavutada oma eesmärgid

3.3. Koordineerimis- ja järelevalveorgan(id)

Kava rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest vastutav(ad) organ(id) ja nende roll

III LISA

REGIONAALPOLIITIKA ühised VÄLJUNDNÄITAJAD (RÜV) ja REGIONAALPOLIITIKA ühised TULEMUSNÄITAJAD (RÜT) õiglase ülemineku fondi jaoks 2

Väljundid	Tulemused
RÜV 01 – toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) RÜV 02 – toetust saavad ettevõtjad RÜV 03 – rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad RÜV 04 – mitterahalist toetust saavad ettevõtjad RÜV 05 – toetust saavad idufirmad RÜV 10 – teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad RÜV 120 – ettevõtjad, kes on saanud toetust direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks	RÜT01 – toetust saavates ettevõtetes loodud töökohad RÜT 02 – erasektori investeeringud, mis täiendavad riigi toetusi (sellest: toetused, rahastamisvahendid) RÜT 03 – toote- või protsessiinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd RÜT 04 – turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd RÜT 05 – ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd RÜT 06 – Euroopa Patendiametile esitatud patenditaotlused RÜT 29 – Hinnanguline kasvuhoonegaaside heide, mis tuleneb direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest toetust saavates ettevõtetes
RÜV 13 – ettevõtjate jaoks väljatöötatud digitaalteenused ja -tooted	RÜT 11 – uute avalike digitaalteenuste ja -rakenduste kasutajad RÜT 12 – ettevõtete poolt välja töötatud uute digitaaltoodete, -teenuste ja -rakenduste kasutajad
RÜV 15 – loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni suutlikkus	RÜT 17 – kolm aastat tagasi asutatud ettevõtted, mis endiselt tegutsevad RÜT 18 – VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid aasta pärast inkubaatori asutamist
RÜV 101 – oskuste arendamisse investeerivad VKEd	RÜT 97 – toetust saavate õpipoisiõppes osalejate arv VKEdes RÜT 98 – täiendusõppe läbiv VKEde personal (oskuste liigi järgi: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused)
RÜV 22 – täiendav võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)	RÜT 31 – taastuvenergia kodutoodang (millest: elektrienergia, soojusenergia) RÜT 32 – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus
RÜV 34 – täiendav jäätmete ringlussevõtu suutlikkus	RÜT 46 – elanikkond, kes kasutab jäätmete ringlussevõtu kohti ja väikeste jäätmete korralduse süsteeme RÜT 47 – ringlussevõetud jäätmed RÜT 48 – toorainena kasutatavad ringlussevõetud jäätmed RÜT 49 – taaskasutatavad jäätmed
RÜV 38 – toetust saava taastatud maa pindala RÜV 39 – paigaldatud õhusaaste seiresüsteemid	RÜT 50 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond RÜT 52 – taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või kogukondliku tegevuse jaoks
Osalejate puhul: 3 , 4 : RÜV 200 – töötud, sealhulgas pikaajalised töötud RÜV 201 – pikaajalised töötud RÜV 202 – tööturult eemalejäänud isikud RÜV 203 – töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad RÜV 204 – nooremad kui 30-aastased RÜV 205 – vanemad kui 54aastased RÜV 206 – põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud RÜV 207 – keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud RÜV 208 – kolmanda taseme haridusega (ISCED 5 või 8) isikud RÜV 209 – osalejate koguarv 5	Osalejate puhul: 6   RÜV 200 – pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad RÜV 201 – pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad RÜV 202 – pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad RÜV 203 – pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(2) Esitamise huvides on näitajad rühmitatud selliselt, et neid oleks lihtsam sobitada muudes ühtekuuluvusfonde käsitlevates määrustes kasutatud näitajatega.

(3) Tuleb esitada kõik osalejatega seotud väljund- ja tulemusnäitajad.

(4)

 Kõik isikuandmed liigitatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga). Kui teatavad tulemused ei ole võimalikud, ei ole nende tulemusnäitajate kohta vaja andmeid koguda ega esitada. Kui andmeid saadakse registritest, ei pea liikmesriigid viima neid kooskõlla ühiselt kokkulepitud määratlustega ja võivad kasutada riiklikke määratlusi.

(5) Toetusesaajate koguarv arvutatakse automaatselt nende tööalase staatuse ühiste väljundnäitajate põhjal.

(6) Kõik isikuandmed liigitatakse sooliselt. Kui teatavad tulemused ei ole võimalikud, ei ole nende tulemusnäitajate kohta vaja andmeid koguda ega esitada. Kui andmeid saadakse registritest, ei pea liikmesriigid viima neid kooskõlla ühiselt kokkulepitud määratlustega ja võivad kasutada riiklikke määratlusi.