EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

17. jaanuar 2020,

dividendi jaotamise põhimõtete kohta

(EKP/2020/1)

(2020/C 30/01)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 6 ja artiklit 132,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 34,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1), eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (2),

ning arvestades järgmist:

Krediidiasutused peavad jätkama ettevalmistusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) õigeaegseks ja täielikuks kohaldamiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2395 (5) üleminekuperioodi lõppemiseks, et leevendada võimalikku negatiivset mõju esimese taseme põhiomavahenditele, mis tuleneb oodatavast krediidikahju arvestamisest IFRS9 alusel, keerukas makromajandus- ja finantskeskkonnas, mis avaldab survet krediidiasutuste kasumlikkusele ja sellest tulenevalt nende võimele luua kapitalibaasi. Kuna krediidiasutused peavad rahastama majandust, on konservatiivne dividendide jaotamise poliitika piisava riskijuhtimise ja usaldusväärse pangandussüsteemi osa. Kohaldada tuleks sama meetodit, mis nähti ette Euroopa Keskpanga soovituses EKP/2019/1 (6),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Krediidiasutused peaksid kehtestama dividendipoliitika lähtudes konservatiivsetest ja usaldusväärsetest eeldustest, et pärast mis tahes jaotust saaks täita kehtivaid kapitalinõudeid ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemusi.

Krediidiasutused peavad täitma kehtivaid miinimumkapitali nõudeid (1. samba nõuded ) mis tahes ajal. Nende hulka kuuluvad esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 4,5 %, esimese taseme omavahendite suhtarv 6 % ja koguomavahendite suhtarv 8 % vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatule.

b)	Lisaks peavad krediidiasutused järgima mis tahes ajal kapitalinõudeid, mis on kehtestatud pärast järelevalvealast läbivaatamist ja hindamist määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 16 lõike 2 punkti a alusel tehtud otsusega ning mis lähevad kaugemale 1. samba nõuetest („2. samba nõuded”).

c)	Samuti peavad krediidiasutused järgima direktiivi 2013/36/EL artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet.

Krediidiasutused peavad samuti kohaldatava üleminekuaja lõppkuupäevaks täies ulatuses (fully loaded) (7) täitma nõutavat esimese taseme põhiomavahendite kapitali suhtarvu, esimese taseme omavahendite suhtarvu ja koguomavahendite suhtarvu. See tähendab pärast üleminekusätete kohaldamist eelnimetatud suhtarvude ja direktiivi 2013/36/EL artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude täielikku kohaldamist. Üleminekusätted on sätestatud direktiivi 2013/36/EL XI jaotises ja määruse (EL) nr 575/2013 X osas.

e)	Krediidiasutused, mis on otsustanud kohaldada üleminekuperioodil määruse (EL) 2017/2395 korda, peavad samuti täitma esimese taseme põhiomavahendite kapitali suhtarvu täies ulatuses selles määruses sätestatud üleminekuperioodi lõpuks.

Neid nõudeid tuleb täita nii konsolideeritud tasemel (asjakohastel juhtudel allkonsolideeritud tasemel) kui ka individuaalselt, v.a juhul, kui usaldatavusnõuete kohaldamisest on tehtud individuaalne erand määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 7 ja 10 kohaselt.

Krediidiasutuste poolt 2019. majandusaasta eest 2020. aastal dividendide (8) maksmise osas soovitab EKP järgmist:

1. kategooria: Krediidiasutused, mis i) täidavad punkti 1 alapunktides a, b ja c osutatud kapitalinõudeid ja ii) on 31. detsembriks 2019 juba saavutanud täies ulatuses punkti 1 alapunktis d ja e osutatud suhtarvud, peaksid jaotama netokasumi arvel dividendi konservatiivselt, mis võimaldaks neil täita kõiki tingimusi ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemusi ka halvenenud majandus- ja finantstingimuste puhul;

2. kategooria: krediidiasutused, mis 31. detsembril 2019 täidavad punkti 1 alapunktides a, b ja c osutatud kapitalinõudeid, kuid ei ole 31. detsembriks 2019 saavutanud täies ulatuses punkti 1 alapunktis d ja e osutatud suhtarvude täitmise tasemeid, peaksid jaotama netokasumi arvel dividendi konservatiivselt, mis võimaldaks neil täita kõiki tingimusi ja järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemusi ka halvenenud majandus- ja finantstingimuste puhul. Lisaks peaksid nad põhimõtteliselt maksma dividendi ainult selles ulatuses, mis tagab täies ulatuses kapitalinõude täitmise punkti 1 alapunkti d kohaselt või vähemalt lineaarse tee (9) punkti 1 alapunktis e osutatud kapitalinõuete täitmisele täies ulatuses ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemuste täitmisele;

c)	3. kategooria: Krediidiasutused, mis ei täida punkti 1 alapunktide a, b või d nõudeid, ei peaks üldjuhul dividendi jaotama.

Krediidiasutused, mis ei saa täita käesolevat soovitust, kuna nende hinnangul on nad õiguslikult kohustatud dividendi maksma, peaksid viivitamata ühendust võtma oma ühise järelevalverühmaga.

Punkti 2 alapunktides a, b ja c osutatud kategooriatesse 1, 2 ja 3 kuuluvad krediidiasutused peaksid samuti vastama 2. samba juhistele. Kui krediidiasutuse näitajad jäävad või eeldatavasti jäävad allapoole 2. samba juhiseid, peab ta viivitamata ühendust võtma oma ühise järelevalverühmaga. EKP vaatab läbi põhjused, miks selle krediidiasutuse kapitali tase on vähenenud või eeldatavasti väheneb, ning kaalub kohaste ja proportsionaalsete asutusepõhiste meetmete võtmist.

Eeldatakse, et dividendipoliitika ja kapitalijuhtimine võtab arvesse ka tulevaste kapitalinõuete võimalikku mõju, mis võivad tuleneda muutustest liidu õigusaktides ja raamatupidamisraamistikes. Kui puudub teistsugune teave, eeldatakse, et tulevased 2. samba nõuded ja juhised, mida kasutatakse kapitali planeerimises, on vähemalt praegusel tasemel.

II.

Käesolev soovitus on adresseeritud järelevalve alla kuuluvatele olulistele üksuste ja järelevalve alla kuuluvatele olulistele gruppidele vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktides 16 ja 22.

III.

Käesolev soovitus on adresseeritud ka riiklikele pädevatele asutustele ja riiklikele määratud asutustele seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppidega vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktides 7 ja 23. Käesoleva määruse kohaldajaks nendele üksustele ja gruppidele on kohastel juhtudel riiklikud pädevad asutused ja riiklikud määratud asutused (10).

Frankfurt Maini ääres, 17. jaanuar 2020

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 141, 14.5.2014, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2395, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses üleminekukorraga, et leevendada rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kasutuselevõtu mõju omavahenditele ja seoses üleminekukorraga, mis käsitleb riskide kontsentreerumise sätete kohaldamist ükskõik millise liikmesriigi omavääringus nomineeritud teatavatele avaliku sektori suhtes võetavatele riskipositsioonidele (ELT L 345, 27.12.2017, lk 27).

(6) Euroopa Keskpanga 7. jaanuari 2019. aasta soovitus EKP/2019/1 dividendi jaotamise põhimõtete kohta (ELT C 11, 11.1.2019, lk 1).

(7) Kõik puhvrid täies ulatuses.

(8) Krediidiasutustel võib olla mitmesugune õiguslik vorm, näiteks börsiettevõte ja mitte-aktsiaselts nt investeerimisfond, kooperatiiv või hoiuasutus. Käesolevas soovituses tähendab mõiste dividend mis tahes sularaha väljamakset, mille peab heaks kiitma üldkoosolek.

(9) Reaalselt tähendab see, et krediidiasutus peaks üleminekuperioodi järelejäänud osas katma vähemalt proportsionaalse osa aasta kohta puuduolevast täies ulatuses täidetud esimese taseme põhiomavahendite kapitali suhtarvust, esimese taseme omavahendite suhtarvust ja koguomavahendite suhtarvust punkti 1 alapunkti e kohaselt.

(10) Kui käesolevat soovitust kohaldatakse järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppide suhtes, mis nende endi hinnangul ei saa käesolevat soovitust täita, kuna nad peavad ennast õiguslikult kohustatuks dividende maksma, peavad nad viivitamata ühendust võtma oma riikliku pädeva asutusega.