Brüssel,28.10.2020

COM(2020) 687 final

KOMISJONI TEATIS

COVID-19-le reageerimise lisameetmete kohta


1.Sissejuhatus

On möödunud rohkem kui kaheksa kuud sellest, kui Maailma Terviseorganisatsioon tunnistas COVID-19 pandeemia ulatuslikuks rahvatervisealaseks hädaolukorraks, millega tuleb tegeleda üleilmselt. Euroopa on kohanenud enneolematu olukorraga ja võtnud sellele reageerimisel juhtpositsiooni. Liidus on nakatumine taas sagenenud, kuid nüüd on liikmesriigid paremini ette valmistatud ja koordineeritud kui pandeemia esimestel kuudel. Meil on rohkem teadmisi selle kohta, kuidas võidelda koroonaviiruse leviku vastu ja kuidas seda teha viisil, mis tekitab vähem kahju meie igapäevaelus. Kodanikud, perekonnad ja kogukonnad kogu Euroopas seisavad aga jätkuvalt silmitsi enneolematu ohuga oma tervisele ja heaolule ning ebakindlus kahjustab meie ühiskonda ja majandust. Viimastel nädalatel on viiruse levik Euroopas olnud ärevust tekitav ja on tulnud rakendada uusi meetmeid. Kuna tervishoiusüsteemid on taas surve all, tuleb olukorra kontrolli all hoidmiseks ja sellest üle saamiseks rohkem pingutada, kaitsta elusid ja elatusvahendeid ning edendada Euroopa solidaarsust.

Koostöö liikmesriikide vahel on alates pandeemia algusest paranenud, kuid see on meie ees seisvate ohtude tõhusaks kõrvaldamiseks jätkuvalt oluline. Ühepoolne ja kooskõlastamata tegevus vähendab ELi reageerimismeetmete mõju ja kodanike usaldust. Kohaldatavate meetmete lõdvendamisega suvekuudel ei ole alati kaasnenud meetmed piisava reageerimissuutlikkuse loomiseks. Seetõttu on nüüd vaja võtta kiireloomulisi meetmeid nii riikide kui ka ELi tasandil: praegu võetavad karmimad meetmed võivad lähikuudel kasu tuua nii inimestele kui ka majandusele.

Komisjon on alates pandeemia algusest riikide jõupingutusi pidevalt toetanud. Võetud meetmed on muu hulgas aidanud tagada oluliste kaupade ja teenuste liikumise, toetanud surve all olevaid riiklikke tervishoiusüsteeme ja majandust, lihtsustanud inimeste vaba liikumist ja piiriületust ning suurendanud valmisolekut. Samuti on koostöö ELi ametitega aidanud ELil suurendada operatiivse reageerimise suutlikkust 1 . Pingutatakse üheaegselt selle nimel, et võidelda viiruse vastu ja toetada majandust, et leevendada kodanike mõistetavat ärevust ja tüdimust. Oluline on jõupingutusi jätkata ja tugevdada seni, kuni laialdaselt on kättesaadavad ja kasutusele on võetud usaldusväärsed ravimeetodid ja/või vaktsiinid.

Oktoobris rõhutas Euroopa Ülemkogu, et vaja on tihedamat koostööd, kutsudes üles „jätkama üldisi koordineerimisalaseid jõupingutusi, võttes aluseks parimad olemasolevad teadusandmed, eelkõige seoses karantiinieeskirjadega, piiriülese kontaktsete isikute jälgimisega, testimisstrateegiatega, testimismeetodite ühise hindamisega, testide vastastikuse tunnustamisega ja ELi territooriumile mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramisega“ 2 . Selles peegeldub kodanike suur soov tugeva ELi järele 3 . Käesolevas teatises esitatakse edasised sammud, mis tuleb astuda ELi reageerimismeetmete tugevdamiseks olulistes valdkondades. 

2.ELi reageerimismeetmete järgmine etapp

2.1.Teabevoo tagamine, et võimaldada teadlike otsuste tegemist

Kodanikud, poliitikakujundajad ja ettevõtjad sõltuvad teadlike otsuste tegemisel teabest, mis neil on. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet ja õigeaegsus.

Väga tähtsad on ajakohased, täpsed, põhjalikud ja võrreldavad epidemioloogilised andmed, et teada koroonaviiruse leviku seisu piirkondades ja riikides. Järgmistel kuudel on väga oluline anda nii arvulist kui ka kvalitatiivset teavet testimise, kontaktide jälgimise ja rahvatervise seire kohta. Normiks peab saama andmete jagamine ELi COVID-19 andmeplatvormil: praegu kasutab seda teabe jagamiseks ainult viis liikmesriiki. Uus tõhustatud seire portaal toimib veebipõhise kontaktpunktina kõigi põhitegevuste jaoks.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel (ECDC) on oluline roll andmevoo keskse kontaktpunktina ja tal on vaja nõutavat teavet. ECDC poolne olukorra seire peaks põhinema ELi ühiste määratluste kohaselt kogutud andmetel, et oleks võimalik paremini avastada varajasi signaale ning toetada täpsemaid riskihindamisi ja reageerimismeetmeid. Järgmisel kuul esitab komisjon ettepanekud pikemaajalise ELi tasandi terviseohutuse raamistiku parandamiseks, kuid senikaua peavad liikmesriigid tõhustama andmete jagamist ühistel alustel ning tagama tugevdatud ja integreeritud seiresüsteemi kogu ELis. See peaks lisaks pandeemiat ennast käsitlevatele andmetele hõlmama selliseid valdkondi nagu andmed majandusolukorra ja tervishoiusüsteemide kohta (vabad voodikohad haiglates ja ravimite nappus). Nii reageerimise tulemuslikkuse kui ka tõhususe seisukohast on kriitilise tähtsusega ka teadmiste jagamine eri raviviiside mõju kohta. Komisjon peaks tihedas koostöös ECDCga looma võimalusi ELi tasandi aruteludeks epidemioloogide ja muude ekspertide vahel, et koordineerida riikide lähenemisviise ja vahetada parimaid tavasid. Uuritakse olemasolevate võrgustike kasutamise või uue platvormi loomise võimalusi.

Nii saab vahendeid paremini kasutada ELi toetuse suunamiseks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse. Näiteks võimaldaks täpne teave vabadest intensiivravi voodikohtadest viia patsiente või meditsiinirühmi üle ühest liikmesriigist teise ning seda saab toetada juba toimivast 220 miljoni euro suurusest liikuvusmeetmest.

Edasised sammud

·Liikmesriigid peaksid esitama ühiste kriteeriumide alusel Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) ja komisjonile kõik asjakohased andmed.

·Uuendada 2021. aasta aprilliks ECDC veebiportaal, et koondada sinna kõik olulised andmed.

2.2. Tõhus ja kiire testimine

Testimine koos kontaktide jälgimise ja tõhusate isolatsioonimeetmetega on üks peamisi olemasolevaid vahendeid, millega koroonaviiruse levikut aeglustada. Täpne ja laiaulatuslik testimine võimaldab teha rahvatervisealaseid otsuseid parimal alusel; kiirtestidega saab viia miinimumini katkestused haiglate või hooldekodude personali olulises töös ning see võimaldab kiirete meetmete võtmist nakkuskolletes, näiteks ülikoolides. Samuti võivad need teatavates olukordades lihtsustada reisimist. Komisjon on innustanud töötama välja usaldusväärseid teste, riiklikke testimisstrateegiaid ja antigeeni kiirteste 4 . Praegune puudulik testimissuutlikkus nakkuse taasleviku tingimustes näitab, et edasiste kiirete meetmete võtmine on hädavajalik.

Nüüdseks on COVID-19 jaoks välja töötatud kahte liiki testid. Pöördtranskriptaasi polümeraasi ahelreaktsiooni kategooriasse kuuluvaid teste peetakse etaloniks nende täpsuse tõttu, kuid need võtavad aega ja neis kasutatakse mitmesuguseid reaktiive, mille kättesaadavus võib nõudluse tõttu olla piiratud. Antigeeni kiirtestid 5 on uue põlvkonna COVID-19 testid, mis on kiiremad ja odavamad ning mis võimaldavad testitulemusi saada sageli vähem kui 30 minutiga. Need on hakanud turule jõudma ja liikmesriigid uurivad üha enam nende laiema kasutamise võimalust. Kiirtestid pakuvad võimalust avastada kõige nakkuslikumad juhtumid kiirelt, odavalt ja varases etapis, kuid neid peetakse oluliselt vähem tundlikuks. Seega on nende kasutamiseks vaja läbimõeldud strateegiaid. Kiirtestid võivad olla eriti kasulikud näiteks arvatavate COVID-19 puhangute korral kaugetes piirkondades või haiguspuhangute uurimiseks hooldekodudes, samuti laialdase leviku korral kogukonnas.

Komisjon võtab tõhusa testimise edendamiseks täna vastu soovituse COVID-19 testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta. Soovituses on esitatud põhiaspektid, mida tuleb riiklike, piirkondlike ja kohalike testimisstrateegiate puhul arvesse võtta: COVID-19 testimisstrateegiate ulatus, testimissuutlikkuse probleemide korral esmatähtsaks peetavad rühmad ning testimissuutlikkuse ja ressurssidega seotud põhipunktid. EL peaks liikmesriikide jagatavate riiklike strateegiate üle järelevalvet tegema, et võimaldada vastastikust õppimist ja puudujääkide kindlakstegemist riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi õigeaegsete, täpsete ja võrreldavate andmete põhjal. Soovitus peaks kiirendama ka kiirete ja usaldusväärsete antigeenitestide valimist ja kasutuselevõttu.

Esimese sammuna võtab komisjon erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames kasutusele 100 miljonit eurot, et osta otse tootjatelt antigeeni kiirteste ja edastada need liikmesriikidele, lähtudes selgetest kriteeriumidest, milles kajastuvad riikide tasandil kindlaks määratud vajadused, ja rangetest kvaliteedikriteeriumidest. Samal ajal algatab komisjon ka ühishanke, et võimaldada liikmesriikidele lisajuurdepääsu nendele paljutõotavatele testidele. 

Testimine on väga oluline, et võimaldada ELis vaba liikumist. Mõned liikmesriigid kohaldavad reisieelse testimise nõuet, mis sõltub teiste liikmesriikide suutlikkusest selliseid teste teha. Reisijatele, kellel ei ole võimalik reisieelset testi teha, näiteks seetõttu, et lähteliikmesriigis ei ole ette nähtud testimisvõimalusi asümptomaatilistele reisijatele, tuleks pakkuda võimalust teha test pärast sihtriiki saabumist 6 . Oluline on mõlemat liiki testide vastastikune tunnustamine. Kui mingi tegevuse puhul nõutakse või soovitatakse negatiivset COVID-19 testi tulemust, sõltub see selliste testide kättesaadavusest ja sellest, et kõik kokkulepitud miinimum- ja piisavusstandarditele vastavad testid tunnistataks kehtivaks. Sellise vastastikuse tunnustamise puudumine võib osutuda oluliseks takistuseks eelkõige juhul, kui liikmesriigid nõuavad või soovitavad testimist enne reisi (vt punkt 2.6 allpool). Nagu on öeldud nõukogu soovituses koordineeritud lähenemisviisi kohta vaba liikumise piiramisele, peaksid liikmesriigid tõhustama koostööd testimisega seotud eri aspektides, sealhulgas testisertifikaatide kontrollimisel, võttes arvesse teadusuuringuid, epidemioloogiaekspertide nõuandeid ja parimaid tavasid. Piiriülene koostöö testide tegemisel (nt laboris töötlemisel) oleks üks viis, kuidas leevendada suutlikkuse puudujääke, kuni need on kõrvaldatud.

Edasised sammud

·Komisjon võtab erakorralise toetuse rahastamisvahendist kasutusele 100 miljonit eurot, et osta otse tootjatelt antigeeni kiirteste ja jagada need kindlaksmääratud jaotusstrateegia alusel võimalikult kiiresti liikmesriikidele.

·Komisjon algatab ühishanke, et teha kättesaadavaks antigeeni kiirtestid, ja kutsub kõiki liikmesriike üles selles hankes osalema.

·Novembri keskpaigaks tuleb esitada riiklikud testimisstrateegiad ja novembri lõpuks koostada analüüs.

          

2.3.     Kontaktide jälgimise rakenduste täiel määral kasutamine

Kontaktide jälgimine on üks kõige olulisemaid vahendeid viiruse leviku tõkestamiseks ja nakkusahelate katkestamiseks. Ent nakkuste arvu suurenedes muutub kontaktide jälgimine automatiseerimata meetoditega keerulisemaks. Kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendustel võib olla pöördeline mõju, sest kasutatakse digitaaltehnoloogiat hoiatuste kiiremaks saatmiseks. Need rakendused hoiatavad kasutajaid, kui nad on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul viibinud positiivse COVID-19 proovi andnud isiku läheduses, ning samas on tagatud andmekaitse- ja eraelu puutumatuse eeskirjade täielik järgimine. ELi meetmekogumiga 7 on toetatud paljude riiklike rakenduste väljatöötamist. Need on nüüd kasutusele võetud 19 liikmesriigis ja neid on alla laadinud 50 miljonit eurooplast. See on hea algus, kuid selleks, et rakendustel oleks koroonaviiruse leviku kontrollimisel suurem roll, on vaja teha palju rohkem. Rakendus peaks olemas olema kõigil liikmesriikidel ning ELi tasandil ja liikmesriikides tuleks rakenduste kasutuselevõtu edendamiseks teha rohkem teavitustööd.

Liikmesriikide palvel käivitas komisjon hiljuti ka lahenduse riiklike rakenduste ühendamiseks kogu ELis Euroopa liidenduslüüsiteenuse kaudu. Selle teenuse kaudu on praegu ühendatud kolme riigi rakendused (Saksamaa, Iirimaa ja Itaalia) ning lähipäevil on oodata veel viie liikmesriigi liitumist. See tähendab, et näiteks Saksamaa rakendust omav isik võib saada hoiatuse, kui ta on kokku puutunud kellegagi, kes on positiivsest COVID-19 testist teatanud Itaalia rakenduse kaudu. Novembri lõpuks kavatseb teenusega ühineda veel 16 liikmesriiki. Komisjon on valmis liikmesriike riiklike jälgimisrakenduste väljatöötamisel ja kasutuselevõtul ning nende ühendamisel lüüsiteenuse kaudu igal võimalikul viisil abistama.

Edasised sammud

·Komisjon toetab liikmesriike riiklike jälgimisrakenduste väljatöötamisel ja nende ühendamisel Euroopa liidenduslüüsiteenusega.

·Kõik liikmesriigid peaksid võtma kasutusele tõhusad ja ühilduvad rakendused, mis võimaldavad luua kogu ELi hõlmava süsteemi.

2.4.     Tõhus vaktsineerimine

Tõhusa vaktsiini väljatöötamine ja hankimine on kriisist väljumiseks hädavajalik. Komisjon peab COVID-19 vaktsiine käsitleva ELi strateegia raames läbirääkimisi vaktsiinitootjatega ja sõlmib nendega eelostulepinguid, et tagada võimalikult kiiresti ja parimatel võimalikel tingimustel juurdepääs paljutõotavatele vaktsiinikandidaatidele, kui on tõendatud nende ohutus ja tõhusus. Seni on allkirjastatud lepinguid 1,02 miljardi euro suuruste ettemaksete ulatuses. Kolme ettevõttega on peetud ettevalmistavaid kõnelusi, mille käigus on kokku lepitud veel 1,45 miljardi euro väärtuses ettemakseid.

Tagatud ei ole ühegi vaktsiinikandidaadi edu. Seetõttu on vaja läbi rääkida paljude vaktsiinitootjatega. Sobivate tootjate valikut vaadatakse pidevalt läbi sedamööda, kuidas vaktsiinide väljatöötamine edeneb. Selleks on erakorralise toetuse rahastamisvahendi 8 raames vaja ka lisarahastust liikmesriikidelt. Lisaks luuakse võrgustik, 9 et toetada väiksemaid paljutõotavate vaktsiinide arendajaid. EL on juhtinud ka ülemaailmseid jõupingutusi, et tagada COVAXi 10 süsteemi kaudu õiglane ja võrdne juurdepääs vaktsiinidele ning lihtsustada nende kasutuselevõttu üleilmse avaliku hüvena kogu maailmas.

Vaktsiinid iseenesest ei päästa elusid – seda teeb vaktsineerimine. Vaktsiini olemasolust üksi ei piisa. Seda tuleb maksimaalselt levitada ja kasutusele võtta. 15. oktoobril 2020 tutvustas komisjon peamisi samme, mida liikmesriigid peavad ettevalmistusteks tegema 11 . Need hõlmavad kõigi immuniseerimiseks vajalike seadmete ja taristute ettevalmistamist ning esmajärjekorras vaktsineeritavate prioriteetsete rühmade selget kindlaksmääramist. Liikmesriike kutsuti üles kehtestama riiklikud vaktsineerimisstrateegiad, et tagada täielik valmisolek ja lähenemisviis, mida kasutada siis, kui vaktsineerimine on kättesaadav kõigile inimestele.

Seda tööd tuleb jätkata ja ellu viia võimalikult koordineeritult. Komisjon loob ühise aruandlusraamistiku, et liikmesriigid saaksid teha koostööd ja üksteiselt õppida. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus koostab 2020. aasta oktoobri lõpuks esimese ülevaate riiklikest vaktsineerimiskavadest, et oleks võimalik teha järeldusi ja jagada kogemusi. Õppusena korraldatakse testimispäev, et võimaldada strateegia ja kasutuselevõtu kavade stressitestimist.

Kodanikud peavad olema ka veendunud, et vaktsiinid on ohutud. Selleks on vaja usaldusväärseid andmeid, tugevat kontrolli ja täielikku läbipaistvust. Lisaks usaldusväärsele loa andmise protsessile enne vaktsiinide kasutamist on vaja pidevat jälgimist nende kasutuselevõtul ning vaktsiinide mõju reaalajas hindamist, kui algab massiline vaktsineerimine. Komisjon toetab Euroopa Ravimiametit kasutuselevõtu-eelse loa andmisel ning ka loa andmise järgsete uuringute platvormi, kus jälgitakse vaktsineerimise ohutust, tõhusust ja mõju.

Vaktsiinide väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud töö edenedes kerkivad tõenäoliselt esile muud küsimused, mis võivad nõuda teatavat liikmesriikidevahelist koordineerimist ja koostööd ELi tasandil, näiteks kodanikele vaktsineerimise kohta antavate tõendite kasutamine.

Edasised sammud

·Riiklike vaktsineerimiskavade esimese ülevaate põhjal tehtud järeldused (november).

·Luua platvorm vaktsiinistrateegiate tõhususe jälgimiseks, kui need on kasutusele võetud.

2.5.     Kodanike tõhus teavitamine

Tõhus teavitustöö on rahvatervise kriisidele reageerimisel otsustava tähtsusega. Pandeemiale reageerimise edu või ebaõnnestumine sõltub suurel määral kogukonna kaasatusest, üksikisikute käitumisest ja rahvatervisealaste soovituste järgimisest. Seetõttu on hädavajalik pidev teavitustöö, et hoida kodanikke kursis epidemioloogilise olukorraga ja võimalike piiravate meetmetega, mis peavad olema järjepidevad ja selged, et soodustada nõuete järgimist kodanike hulgas. 

See on eriti oluline jätkuvalt levitatava vale- ja eksitava teabe foonil ning selleks, et tulla toime nö pandeemiatüdimuse ohu ja kasvava soovimatusega järgida selliseid ettevaatusabinõusid nagu füüsilise distantsi hoidmine ja vähesem sotsiaalne suhtlus. Tuleks võimalikult palju pingutada selle nimel, et suunatud teavitustöö jõuaks elanikkonna kõige haavatavamate rühmadeni ja nendeni, kes kõige tõenäolisemalt levitavad haigust sotsiaalse suhtluse kaudu. See töö peab olema selge, järjepidev ja ajakohane. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalmeedia jälgimisele ja seal toimuvale reageerimisele. Vaktsineerimine on spetsiifiline valdkond, kus ametiasutused peavad tõhustama oma meetmeid, et võidelda väärinfo kui kõhkluse peamise põhjuse vastu, ning koordineerima desinformatsioonile reageerimist.

Edasised sammud

•    Kõik liikmesriigid peaksid uuesti algatama praegusele olukorrale kohandatud teavituskampaaniad.

2.6.Oluliste varude tagamine

EL on alates viiruspuhangu algusest toetanud tootjaid, et tagada COVID-19 vastases võitluses vajalike põhiravimite ja meditsiinivarustuse kättesaadavus. See on hõlmanud ühishankeid ja strateegilise meditsiinivahendite varu loomist, et tagatud oleksid olulised varud. Liikmesriikide ettevalmistustööd toetatakse suuremahuliste ühishangete raamlepingutega. Euroopa solidaarsust näitab see, et erakorraliste vajaduste katmiseks on rescEU meditsiinivarustuse reservi ja erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames kõige pakilisemate vajadustega liikmesriikidele tarnitud näiteks hingamisaparaate ja maske ning ravimeid, näiteks Remdesiviri. Tõhus turustamine avatud ühtsel turul aitab oluliselt kaasa meditsiiniliseks reageerimiseks hädavajalike varude tõhusale tarnimisele. Komisjon on jätkuvalt valvas ja reageerib kiiresti nende või mis tahes muud liiki kaupade suhtes seatavatele ebaproportsionaalsetele ühepoolsetele piirangutele, mis õõnestavad ühiseid jõupingutusi.

Avatud ühishanked (kus osalevad liikmesriigid ja riigid saavad esitada tellimusi)

TARBED

SAADAVAL ALATES

MAHT

(12 KUU KOHTA)

EELARVE ÜLEMMÄÄR

KINDAD JA KOMBINESOONID

Aprill (kindad)

Mai (kombinesoonid)

Mitu miljonit

97 miljonit eurot

SILMADE JA HINGAMISTEEDE KAITSEVAHENDID

Aprill

20 miljonit paari kaitseprille

12 miljonit näokaitset

37 miljonit FFP2 maski

26 miljonit FFP3 maski

301 miljonit kirurgilist maski

1,4 miljardit eurot

HINGAMISAPARAADID

Aprill

110 000 ühikut

1,4 miljardit eurot

LABORISEADMED

Mai

30 eri partiid

192 miljonit eurot

INTENSIIVRAVIS KASUTATAVAD RAVIMID

Oktoober (lepingud on allkirjastamisel)

21 ravimit
45 vormis,
üle 103 miljoni viaali

543 miljonit eurot

REMDESIVIR (VEKLURY)

Oktoober

Üle 500 000 ravikuuri

3,4 miljardit eurot

Lisaks testide hankimisele (vt eespool) on käimas ka uus ühishange vaktsineerimiseks kasutatavate meditsiiniseadmete (vaktsiinikandekastid, jäätmemahutid, süstimisseadmed, desinfektsioonivahendid, isikukaitsevahendid ja anesteesiavahendid) jaoks.

EL on toetanud projekte tööstusliku tootmisvõimsuse ümberkorraldamiseks, et rahuldada liikmesriikide kiiresti suurenenud vajadusi. Liikmesriike kutsutakse üles jälgima oluliste meditsiinitarvete tootmise võimsust ja tegema oma territooriumil kindlaks paindlikud tootmisvõimalused. Samal ajal on EL nii G20s kui ka kahepoolselt juhtinud rahvusvahelisi jõupingutusi, et hoida kriitilise tähtsusega tarneahelad avatuna ja häireteta. Järgmise sammuna tuleb ELil edendada Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandus- ja tervishoiualgatust, et võtta uusi meetmeid ja kohustusi tervishoiukaupade piiriülese liikumise tagamiseks.

Ühe võetud meetmena toetati turgu tollimaksude ja käibemaksu koormuse vähendamisega. Komisjon rahuldas liikmesriikide taotlused tühistada ajutiselt kolmandatest riikidest imporditud meditsiiniseadmete tollimaksud ja käibemaks. Komisjon koostas soovitusliku loendi kaupadest, nagu isikukaitsevahendid, testikomplektid, hingamisaparaadid ja põhiravimid. Maksude ajutist tühistamist pikendatakse 2021. aasta aprillini.

Samuti on võimalik täiendavalt kohandada käibemaksuraamistikku, et muuta COVID-19 vaktsiinid ja testid tervishoiuteenuste osutajatele ja kodanikele taskukohasemaks. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kohandada ajutiselt eeskirju, millega kohaldatakse COVID-19 testikomplektide suhtes vähendatud käibemaksumäära või käibemaksuvabastust ning lubatakse liikmesriikidel kohaldada COVID-19 vaktsiinide suhtes nullmaksumäära. 

Edasised sammud

·Minna edasi vaktsineerimisseadmete uue ühishankega.

·Tühistada imporditavate meditsiiniseadmete tollimaksud ja käibemaks kuni 2021. aasta aprilli lõpuni.

·Komisjon kutsub nõukogu üles võtma kiiresti vastu ettepaneku testikomplektide ja vaktsiinidega seotud erandite kohta.

2.7    Turvalise reisimise võimaldamine

Vaba liikumine ELis ja piirideta Schengeni ala on Euroopa integratsiooni peamised saavutused. Pandeemia esimese laine halvimatel perioodidel kohaldasid paljude riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused reisipiiranguid kohalikul või piirkondlikul tasandil ning taaskehtestasid piirikontrolli ELi sisepiiridel, lubades vaid hädavajalikke reise. Olukorra paranedes kaotati vaba liikumise kontroll liikmesriikide sees ja nende vahel ning enamik liikmesriike avas oma piirid mittehädavajalikele reisidele. Pärast seda on inimeste ELi piires liikumisega seotud meetmeid paremini koordineeritud ja see vähendab veelgi piirikontrolli vajadust. Seetõttu tuleks kaotada ka kõik veel kehtivad COVID-19ga seotud sisepiirikontrolli meetmed.

Enamik liikmesriike aga nõuab teistest liikmesriikidest saabuvatelt reisijatelt karantiini jäämist või testimist enne nende territooriumile sisenemist või sinna sisenemisel ning neid nõudeid kohandatakse vastavalt epidemioloogilisele olukorrale. Kuigi sellised piirangud võivad rahvatervise huvides olla õigustatud, peavad need olema proportsionaalsed ning nendega ei tohi diskrimineerida eri liikmesriikide kodanikke ei de jure ega de facto 12 . Lisaks on välja töötatud eeskirjad erinevad – piirangud varieeruvad nii hõlmatud piirkondade kui ka riiki saabumisel nõutavate meetmete osas (näiteks karantiini kestus või testimine). Selline segane olukord kahjustab Euroopa majandust ja takistab kodanikel liikumisvabaduse õiguse kasutamist. Seetõttu esitas komisjon ettepanekud koordineerituma lähenemisviisi kohta 13 . Nõukogu on vastu võtnud soovituse 14 mitme olulise meetme kohta, mille eesmärk on tagada selgus ja järjepidevus piirkondade määratlemisel vastavalt nende riskitasemele. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on hakanud avaldama ka ühiseid kaarte, mis peaksid olema liikmesriikide riskihindamise aluseks 15 . Liikmesriigid peaksid nüüd seda korda rakendama, et tagada kodanikele ja ettevõtjatele selgus ja prognoositavus, ning EL peaks jätkama tööd meetmete laadi ja ulatuse lähendamiseks ühise lähenemisviisi kaudu.

Epidemioloogilise olukorra halvenedes on äärmiselt oluline säilitada ohutu reisimise võimalus ametialastel ja mõjuvatel perekondlikel põhjustel. Tähtis on tagada, et järjepidevalt rakendatakse selliste reisijate nimekirja, kelle reisimine on hädavajalik ja kes on karantiininõuetest vabastatud. Sellel on olulised tagajärjed nii majandusele kui ka üksikisikutele ning majandusel peab võimaldama edasi toimida isegi siis, kui COVID-19 leviku aeglustamiseks karmistatakse mittehädavajaliku liikumise piiranguid. Komisjon jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist.

Reisijate testimise metoodika

Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus töötavad koos välja testimissuuniseid, mida riiklikud tervishoiuasutused, lennuettevõtjad ja lennujaamad saaksid kasutada reisijate ohutu saabumise tagamiseks 16 . See töö, millesse on täielikult kaasatud liikmesriikide ametiasutused, koondatakse nüüd ELi terviseohutuse alasesse testimismetoodikasse. See tähendab, et testimisel saaks alati kohaldada ühiseid eeskirju, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu testide ajastus (nii enne väljumist kui ka saabumisel), tõendid teises liikmesriigis tehtud testide kohta, sihtrühmad ning lennujaamades vajalikud vahendid ja taristu, mille kasutamist saaks laiendada teistele võimalikele kohtadele. Alati tuleks arvesse võtta üldist proportsionaalsuse kriteeriumi 17 .

Ühtlased karantiinieeskirjad 

Valideeritud tehnoloogiatel ja olemasoleval suutlikkusel põhinev testimisstrateegiate väljatöötamine peaks olema ka ELi karantiinipoliitika alus. Praegu kohaldatakse väga erinevaid meetmeid, kuna liikmesriigid hindavad nende erinevat mõju tervisele, vabaduse piiramist ja nõuete tõenäolist täitmist. Näiteks rakendatakse mõningaid karantiinimeetmeid vabatahtlikkuse alusel, teiste järgimine on kohustuslik; mõned võtavad protsessis arvesse testimist ning isolatsiooni ja karantiini kestus ulatub 7–14 päevani. Komisjon on teinud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusele ülesandeks anda karantiini kohta teaduslikke suuniseid, et töötada koos liikmesriikidega välja ühine ja proportsionaalne Euroopa lähenemisviis.

Ühtne reisija asukoha vorm

Reisija asukoha vormid aitavad liikmesriikidel hinnata saabujatega seotud riske ja võimaldavad kontaktide jälgimist. Nõukogus on kokku lepitud, et töötatakse välja Euroopa ühtne reisija asukoha digivorm, mis aitaks kaasa teabe kiirele töötlemisele ja parandaks andmevahetust liikmesriikide vahel. Selle lähenemisviisi 18 väljatöötamiseks on tehtud tööd alates juulist, et luua ühine süsteem. Vaja on täielikult järgida andmekaitsenõudeid. Igal ELi liikmesriigil oleks juurdepääs ainult oma riigi andmetele ja isikuandmete vahetamine kontaktide jälgimise eesmärgil toimuks olemasolevate kanalite kaudu. Järgmisel kuul toimuv katseprojekt võimaldab liikmesriikidel valmistuda süsteemi kasutamiseks ja sillutada teed ELi reisija asukoha vormi kasutuselevõtuks detsembris.

Platvorm „Re-open EU“

Reisi kavandamine ja reisimine Euroopas muutub praegu üha keerulisemaks ning kodanikud vajavad riskide ja kulude minimeerimiseks selget teavet. Selleks et anda õigeaegset ja täpset teavet tervisemeetmete ja reisipiirangute kohta kõigis liikmesriikides, käivitas komisjon juuni keskel veebipõhise vahendi „Re-open EU“. Alates teenuse kasutuselevõtust on seda kasutanud ligi seitse miljonit külastajat. Kui liikmesriigid on edastanud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele täieliku teabe, saab platvormist ühtne kontaktpunkt, kust saab teavet tervisemeetmete seisu ja reisimisvõimaluste kohta ELis.

Sellised vahendid on üliolulised, et aidata kodanikel teha teadlikke otsuseid reisimiseks ning samas oma turvalisuse ja tervise säilitamiseks, samuti selleks, et toetada majandust. Turism moodustab ligikaudu 10 % ELi SKPst ja mõnes liikmesriigis koguni 25 %. Väljatöötamisel on „Re-open EU“ mobiilirakendus, mis võetakse kasutusele lähinädalatel. Rakenduse mõju on loomulikult väiksem, kui teave saabub hilinemisega või on puudulik, näiteks kui kehtestatud meetmete puhul ei teavitata piirkondlikest erinevustest. Selleks et sellest vahendist võimalikult palju kasu saada ning tagada, et teave on täpne ja ajakohane, kutsub komisjon liikmesriike üles:

·tervise- ja reisimeetmetega seotud teavet õigeaegselt ja sageli ajakohastama, kui meetmed muutuvad, ja enne nende teatavakstegemist;

·esitama täielikku ja täpset teavet;

·võimaluse ja vajaduse korral esitama piirkondlikku teavet.

Suunised hädavajalike reiside kohta väljastpoolt ELi

2020. aasta märtsis kehtestati ajutine piirang mittehädavajaliku Euroopa Liitu reisimise suhtes ja seda pikendati mitu korda. Selle tulemusel koostati loetelu riikidest, mille puhul võib mittehädavajalike reiside piirangud kaotada, ja seda loetelu on korrapäraselt ajakohastatud.

Soovituse ühe aspektina tuli kindlaks määrata selliste oluliste inimeste kategooriad, kelle suhtes piirangud ei kehtiks. Seda aspekti tuleb veel täpsustada ja komisjon võtab vastu suunised, et edendada erandite järjekindlat kohaldamist. Komisjon vaatab soovitust pidevalt läbi, et ajakohastada olukorra muutudes kasutatavaid kriteeriume.

Edasised sammud

·Rakendada liikmesriikides täielikult nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitust ja astuda edasisi samme vaba liikumise piiranguid käsitleva ühise lähenemisviisi suunas.

·Komisjon töötab koos Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja liikmesriikidega välja karantiini käsitleva ühise lähenemisviisi (ECDC panus 2020. aasta novembris).

·Võtta 2020. aasta detsembris kasutusele ELi ühtne reisija asukoha digivorm.

·Võtta lähinädalatel kasutusele „Re-open EU“ mobiilirakendus.

·Vaadata läbi vaba liikumist käsitleva ühise lähenemisviisi puhul kasutatavad kriteeriumid, mida peavad kohaldama kõik liikmesriigid.

   2.8    Roheliste transpordikoridoride laiendamine

Roheliste transpordikoridoride kasutamine – eelkõige autokaubaveo puhul, et piiriületus võiks toimuda vähem kui 15 minutiga – on olnud äärmiselt oluline kaubatarnete ja ELi majandusstruktuuri säilitamisel. See on aidanud oluliselt piirata pandeemia kahjulikke tagajärgi inimeste igapäevaelule. Olukorda raskendavad jätkuvalt mõned piirangud, sealhulgas karantiinipiirangute kohaldamine ja kaubaveokijuhtidele oluliste teenuste osutamise lõpetamine. Nende probleemidega tuleks tegeleda. Piiride sulgemine põhjustab tõsiseid viivitusi, mis mõjutavad veokeid ja nendega veetavaid kaupu ning teenuseosutajaid ja piirialatöötajaid. Komisjon teeb ettepaneku laiendada roheliste transpordikoridoride süsteemi nii, et see hõlmaks ka kaubavedusid raudteel ja veeteedel ning lastilende ja tagaks mitmeliigilise transpordi tõhusa toimimise. Samuti soovitakse näha ette erikord meremeeste jaoks. Roheliste transpordikoridoride süsteemi laiendamise eesmärk on tagada, et kui liikmesriigid kehtestavad piiril ajutisi piiranguid või sanitaarkontrolle, ei takistaks need liigselt ühtset turgu, eelkõige kaupade vaba liikumist, piiriüleste teenuste osutamise vabadust ning piirialatöötajate ja transporditöötajate vaba piiriülest liikumist.

Edasine samm

·Komisjon jälgib, et rohkem kui 90 % piiriületuspunktidest oleks püsivalt tagatud sujuv piiriületus ja et piiriületusaeg oleks alla 15 minuti.

3.Kokkuvõte: tugevama raamistiku loomine tulevikuks

Samal ajal, kui pidevalt töötatakse selle nimel, et parandada taashoogustuvale pandeemiale reageerimist üleilmsel, Euroopa ja riikide tasandil, tuleb õppida ka kogemustest, et luua tuleviku jaoks kindel süsteem. COVID-19 on toonud esile mitmeid puudujääke ELi tervisekriisidele reageerimise struktuurides ja meetmetes ning ajutiste meetmetega reageerimine on tähendanud seda, et täielikult ei ole ära kasutatud koordineerimise võimalusi. Liikmesriigid peaksid nüüd järgima omaenda üleskutset kasutada ühtsemat ja koordineeritumat lähenemisviisi.

Komisjon võtab 11. novembril vastu algatuste paketi, millega pannakse alus Euroopa terviseliidule. Pakett sisaldab ettepanekut tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemise kohta, millega nähakse ette terviklikum lähenemisviis kriisiks valmisolekule, järelevalvele ja reageerimisele. See hõlmab ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja Euroopa Ravimiameti volituste muutmist, et parandada nende suutlikkust aidata kaasa kriisiks valmisolekule ja sellele reageerimisele. Need meetmed aitavad kõrvaldada struktuursemaid puudusi ja parandada ELi terviseohutuse raamistikku. Muud tulevikku puudutavad muudatused on seotud vajadusega paremini kavandada hädaolukordadele reageerimist transpordisektoris.

Eelseisvad kuud on keerulised. Tervishoiusüsteemide reageerimisvõime pannakse proovile ning valitsustel tuleb teha raskeid otsuseid selle kohta, milliseid piiranguid on vaja viiruse leviku ohjamiseks. Teatises esitatud meetmed näitavad, kuidas EL saab tegutseda ja peab tegutsema, et lisada nakkuse taasleviku vastu võitlemiseks tehtavatele jõupingutustele Euroopa mõõde. Väga oluline on koostöö, et kasutada uute tehnoloogiate võimalusi, tagada nappide ressursside parim kasutamine ning see, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid jätkuvalt kasu ühtse turu majanduslikest ja ühiskondlikest eelistest. Kavandatud meetmete suhtes tuleks kiiresti võtta järelmeetmeid nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil.

(1)

     Vt 15. juuli 2020. aasta teatis „Lähituleviku tegevuskava, et tagada ELi tervishoiusüsteemi valmisolek COVID-19 puhanguteks“ (COM(2020) 318).

(2)

     Euroopa Ülemkogu 16. oktoobri 2020. aasta järeldused, EUCO 15/20.

(3)

     Eurobaromeetri standarduuringust nr 93 (avaldatud oktoobris 2020) selgus, et 62 % inimestest usub, et EL teeb pandeemiaga seoses tulevikus õigeid otsuseid.

(4)

     Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta teatis „Suunis COVID-19 in vitro diagnostika seadmete ja nende toimivuse kohta“ (C(2020) 2391).

(5)

     Antigeeni kiirtestid on immunotestid, millega tehakse kindlaks viirusantigeeni olemasolu.

(6)

     Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitus 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel, punkt 17.

(7)

     ELi ühine meetmekogum kontaktide jälgimise mobiilirakenduste kohta, et piirata COVID-19 levikut ELis, e-tervise võrgustik, 15. aprill 2020. https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/ehealth/docs/covid-19_apps_en.pdf

(8)

     Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatakse ühtset Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamiseks, et aidata liikmesriikidel leevendada pandeemia vahetuid tagajärgi ning prognoosida kriisist väljumise ja taastumisega seotud vajadusi.

(9)

     Luuakse ja rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames enne 2020. aasta lõppu.

(10)

      https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_20_1694  

(11)

     15. oktoobri 2020. aasta teatis „Valmisolek COVID-19 vaktsineerimisstrateegiateks ja vaktsiini kasutuselevõtuks“ (COM(2020) 680).

(12)

     De facto diskrimineerimine võib aset leida näiteks juhul, kui testimisnõude raames ei ole tagatud testide vastastikune tunnustamine.

(13)

     Ettepanek: nõukogu 4. septembri 2020. aasta soovitus (COM(2020) 499).

(14)

     Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitus 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel.

(15)

     Kättesaadav aadressil https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/situation-updates/weekly-maps-coordinated-restriction-free-movement  

(16)

     Need suunised tuginevad Euroopa Liidu Lennundusohutusameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt 2020. aasta mais koostatud tervisealasele ohutusprotokollile lennunduses. Ka ühismeetme „EU Healthy Gateways“ raames on välja töötatud ühisstrateegia reisijate testimiseks ELi rahvusvahelistes lennujaamades.

(17)

Näiteks on lennujaamas või sadamas pardalemineku ooteajal tehtavate kiirtestide suhtelised kulud ja kasu üsna erinevad maanteeveo puhul piiriületuspunktides tehtavate kiirtestide omadest.

(18)

     15. juuli 2020. aasta teatis „Lähituleviku tegevuskava, et tagada ELi tervishoiusüsteemi valmisolek COVID-19 puhanguteks“ (COM(2020) 318 final), https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:f6fbab84-c749-11ea-adf7-01aa75ed71a1.0019.02/DOC_1&format=PDF