EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.10.2020
COM(2020) 686 final
KOMISJONI TEATIS
COVID-19
Suunised isikute kohta, kes on vabastatud Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutisest piirangust seoses nõukogu 30. juuni 2020. aasta soovituse 2020/912 rakendamisega
KOMISJONI TEATIS KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
COVID-19
Suunised isikute kohta, kes on vabastatud Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutisest piirangust seoses nõukogu 30. juuni 2020. aasta soovituse 2020/912 rakendamisega
I.Sissejuhatus
Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta.
Kõnealuses soovituses on sätestatud, et kui ajutiste reisipiirangute kohaldamist kolmanda riigi suhtes jätkatakse, tuleks reisipiirangust vabastada järgmised isikute kategooriad, sõltumata reisi eesmärgist:
a) liidu kodanikud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kõnealuste kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel liidu kodanikega samaväärne vaba liikumise õigus, ja nende pereliikmed ;
b) kolmandate riikide kodanikud, kes on pikaajalised elanikud pikaajaliste elanike direktiivi tähenduses, ja isikud, kes on saanud elamisõiguse muude ELi direktiivide või riigisisese õiguse alusel või kellel on riigi välja antud pikaajaline viisa, ja nende pereliikmed.
Peale selle peaks olema lubatud hädavajalik reisimine erikategooriate reisijate puhul, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, nagu on osutatud soovituse II lisas.
Kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva nõukogu integreeritud korra 14. septembri 2020. aasta töötasandi ümarlaual peetud arutelud osutasid vajadusele tõlgendussuuniste järele, et tuua küsimusse täiendavat selgust. Käesolevad suunised põhinevad liikmesriikide, sealhulgas nõukogu eesistujariigi panusel ja tagasisidel.
Käesolevas dokumendis esitatakse suunised nõukogu soovituse rakendamiseks seoses isikutega, kes on Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutisest piirangust vabastatud. Eelkõige antakse suuniseid mõiste „pereliige“ tõlgendamiseks liidu kodanike või ELi pikaajaliste elanike pereliikmete puhul, kes on ajutisest piirangust vabastatud (II osa).
Lisaks antakse suuniseid nõukogu soovituse II lisas loetletud erikategooriate reisijate kohta, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik (III osa), nimelt järgmise kohta:
·kategooriate kohaldamisala, võttes arvesse asjaomast liidu õigustikku; ;
·dokumendid või muud tõendid, mida võidakse nõuda kolmandate riikide kodanikelt, et tõendada nende kuulumist ühte kõnealustest kategooriatest.
Käesolevad suunised ei välista liikmesriikide jaoks võimalust käsitada piisavana ka selliseid tõendeid, millele neis sõnaselgelt ei osutata.
Oma juhistes COVID-19 hädaolukorras teatavate kategooriate viisataotlejate viisataotluste menetlemise miinimumteenuse kohta soovitas komisjon liikmesriikidel jätkata hädavajalikul põhjusel reisijate, sealhulgas vaba liikumist käsitleva direktiiviga 2004/38/EÜ (edaspidi „vaba liikumise direktiiv“) hõlmatud pereliikmete viisataotluste vastuvõtmist.
II.Pereliikmete riiki sisenemine (soovituse punkt 5)
1.Liidu kodanike pereliikmete riiki sisenemine (soovituse punkti 5 alapunkt a)
Kohaldamisala:
mõiste „pereliige“ määratlemisel ELi kodanike puhul viidatakse nõukogu soovituses vaba liikumise direktiivi artiklitele 2 ja 3. Neis sätetes nimetatud (kolmanda riigi kodaniku) pereliikme kategooriaid tuleb tõlgendada laialt ning need ei ole piiratud riiklikes õigusnormides esitatud määratluste ja mõistetega. See kehtib ka kategooriasse „püsivas ja nõuetekohaselt tõendatud suhtes partner“ kuuluvate isikute puhul. Seega peaksid liikmesriigid soovituse kohaselt eelkõige hõlbustama nõuetekohaselt tõendatud suhtes partnerite taasühinemist sõltumata ELi mittekuuluva riigi kodaniku elukohast.
Kui soovituse puhul on tegemist nn pehme õiguse aktiga, siis vaba liikumise direktiivi kohaldatakse ELi kodanike ja nende pereliikmete suhtes, kes on kasutanud oma õigust ELis vabalt liikuda, eelkõige juhul, kui nad elavad teise liikmesriigi territooriumil. Selle alusel on kõnealustel pereliikmetel õigus minna koos oma sugulastega asjaomasesse liikmesriiki või nendega seal ühineda.
Väljaspool ELi asuvate kolmandate riikide kodanike puhul, kes on ELi kodaniku pereliikmed, on kaks asjakohast stsenaariumi.
a) ELi kodanik on kasutanud oma vaba liikumise õigust (eelkõige juhul, kui ta elab muus liikmesriigis kui oma päritoluliikmesriik):
nagu eespool märgitud, on vaba liikumise direktiivi alusel juba olemas kohustused seoses liikuvate ELi kodanike pereliikmete (sealhulgas püsivate partnerite) riiki sisenemise ja seal elamisega. Seega ei saa liikmesriigid piirata asjaomaseid õigusi juhul, kui nad menetlevad selliste pereliikmete sisenemist nõukogu soovitust rakendades.
Pereliikmete kategooriad, mis on loetletud vaba liikumise direktiivi artiklis 2 ja artiklis 3 ning millele viidatakse nõukogu soovituse punktis 5, on järgmised.
Lähedased pereliikmed
Vaba liikumise direktiivi artiklis 2 on mõiste „pereliige“ määratletud järgmiselt:
a)abikaasa;
b)partner, kellega liidu kodanik on sõlminud liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud kooselu, kui vastuvõtva liikmesriigi õigus käsitleb registreeritud kooselu abieluga võrdsena, kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi asjaomastes õigusaktides sätestatud tingimustega;
c)alanejad lähisugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad, ja punktis b määratletud abikaasa või partneri alanejad sugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad;
d)ülalpeetavad ülenejad lähisugulased ja punktis b määratletud abikaasa või partneri vahetult ülenejad sugulased.
Liikmesriigid peavad lubama riiki siseneda sellistel pereliikmetel, sealhulgas punktis b sätestatud tingimustel partneril, kellega ELi kodanik on sõlminud registreeritud kooselu.
Ülalpeetavad pereliikmed
Lisaks sellele peavad liikmesriigid vastavalt vaba liikumise direktiivi artiklile 3 hõlbustama kooskõlas oma õigusaktidega kõigi selliste pereliikmete riiki sisenemist ja seal elamist sõltumata nende kodakondsusest, kes ei ole eespool loetletud lähedaste pereliikmetena, kuid kes on esmase elamisõigusega liidu kodaniku ülalpeetavad või leibkonna liikmed lähteriigis või juhul kui tõsised tervislikud põhjused nõuavad vältimatult, et liidu kodanik peab pereliiget isiklikult hooldama.
Püsivad suhted
Vaba liikumise direktiivi artiklis 3 on lisaks sellele sätestatud nõue, et riiki sisenemist tuleb kooskõlas liikmesriikide siseriiklike õigusaktidega hõlbustada „partneri puhul, kellel on liidu kodanikuga püsiv ja nõuetekohaselt tõendatud suhe“.
Nagu on selgitatud 2009. aasta suunistes direktiivi 2004/38/EÜ ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks, võidakse abielus mitteolevatelt partneritelt nõuda dokumentaalsete tõendite esitamist selle kohta, et nad on ELi kodaniku partnerid ja et suhe on püsiv. Tõendeid võib esitada mis tahes sobival viisil. Võimalike tõendite hulgas peaks olema näiteks partnerite ühine avaldus või tõendid eelnevate kohtumiste ja ühiste investeeringute kohta. Partnerluse püsivuse nõude hindamisel tuleb lähtuda vaba liikumise direktiivi eesmärgist säilitada perekonna ühtsus laiemas mõttes. Suhte püsivust reguleerivate riiklike eeskirjadega võib ette näha minimaalse ajavahemiku kui kriteeriumi, mille alusel hinnatakse selle püsivust. Sel juhul tuleks riiklike normidega aga ette näha, et üldise hinnangu andmisel võetakse arvesse ka muid asjakohaseid aspekte, näiteks ühine üürileping või hüpoteek eluaseme üürimiseks või ostmiseks.
b) Kui ELi kodanik ei ole kasutanud vaba liikumise õigust (eelkõige juhul, kui ta elab oma kodakondsusjärgses liikmesriigis):
sel juhul kohaldatakse ELi kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmete, sealhulgas abielus mitteolevate partnerite riiki sisenemise suhtes ELi õiguse asemel liikmesriigi õigust, kuna need kodanikud ei kuulu vaba liikumise direktiivi kohaldamisalasse.
Soovituse kohaselt tuleks selliseid pereliikmeid siiski kohelda sarnaselt liikuvate ELi kodanike pereliikmetega; ühtlasi peaks see võimaldama liikmesriikidel vältida halduskoormust, mis tuleneks erinevate menetluste kohaldamisest.
Võimalikud tõendid abielus mitteolevate partnerite puhul:
-partnerite ühisavaldus nende suhte kohta;
-tõendid varasemate isiklike kohtumiste kohta (nt passitemplid ja reisidokumendid);
-suhte minimaalne kestus, kui selle kohta on olemas riiklikud kriteeriumid (arvesse tuleks võtta asjaolu, et reisipiirangud on praeguseks kehtinud üle kuue kuu ja jätkuvad veelgi);
-ühine üürileping, ühine pangakonto jne.
2.Kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete sisenemine (soovituse punkti 5 alapunkt b)
Nõukogu soovituse punkt 5 alapunkti b tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab kolmandate riikide kodanikke:
-kellel on viisa või elamisluba, mille liikmesriik on andnud välja vastavalt ELi seaduslikku rännet käsitlevatele õigusaktidele, s.t direktiivile 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta, direktiivile 2003/109/EÜ pikaajaliste elanike kohta, direktiivile 2009/50/EÜ ELi sinise kaardi kohta, direktiivile 2014/36/EL hooajatöötajate kohta, direktiivile 2014/66/EL ettevõtjasisese üleviimise kohta ning direktiivile (EL) 2016/801 üliõpilaste, praktikantide, vabatahtlike, teadlaste, õpilaste ja au pair'ide kohta.
See tähendab ka seda, et sellistel kolmandate riikide kodanikel ja vajaduse korral nende pereliikmetel, kes vastavad nimetatud direktiivides sätestatud riiki lubamise tingimustele, peaks olema võimalik esitada avaldus sellise viisa või elamisloa saamiseks ning et nad tuleks seejärel vabastada reisipiirangutest
;
-kellel on pikaajaline viisa või elamisluba, mille liikmesriik on andnud välja oma õiguse alusel.
Sellistel kolmandate riikide kodanikel tuleks lubada reisida läbi teiste liikmesriikide, et jõuda neile viisa või elamisloa välja andnud liikmesriiki.
III.Erikategooria reisijad, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik – nõukogu soovituse 2020/912 II lisa
Erikategooria reisijad, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, on II lisas loetletud selleks, et võtta arvesse nii majanduslikke ja sotsiaalseid kaalutlusi, mis kolmandate riikide kodanikel võivad olla ELi reisimiseks, kui ka majanduslikku ja sotsiaalset huvi, mis ELil võib olla nende sisenemise lubamiseks. Vastupidiselt I lisas esitatud selliste riikide loetelule, mille puhul ELi mittehädavajaliku reisimise piirangu võib kaotada, peaksid liikmesriigid kohaldama II lisas esitatud kategooriate loetelu täies ulatuses. Liikmesriigid peaksid lubama reisimist kõigi seal nimetatud kategooriate puhul ja mitte ainult mõnede puhul neist.
Allpool esitatud kategooriaid, samuti esitatavaid tõendeid käsitlevaid suuniseid ei tuleks käsitada lõplikuna. Liikmesriike kutsutakse üles tõlgendama nende kohaldamisala kui ka võimalikke tõendeid laialt, võttes samal ajal arvesse, et ametiasutustel peaks olema võimalik tuvastada esitatud tõendite põhjal seos tegevusega, mille puhul sisenemine on lubatud.
1.Tervishoiutöötajad, tervishoiuvaldkonna teadlased ja eakate hoolekande töötajad
Kohaldamisala: kategooria peaks hõlmama isikuid, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, sealhulgas järgmisi tervishoiutöötajaid, tervishoiuvaldkonna teadlasi ja eakate hoolekande töötajaid:
-tervishoiutöötajad, sh parameedikud;
-hooldustöötajad meditsiiniasutustes, sh laste, puuetega inimeste ja eakatega tegelevad hooldustöötajad;
-tervishoiuga seotud tööstusharude teadlased;
-farmaatsia- ja meditsiiniseadmete tööstusharu töötajad;
-kaupade tarnimisega seotud töötajad, eelkõige need, kes osalevad ravimite, meditsiinitarvete, meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite tarneahelas, sh nende seadmete paigaldamise ja hooldamisega tegelevad töötajad.
Võimalikud tõendid on muu hulgas: tööleping, tööandja kinnitus, hooldustöötaja võõrustaja kutse, töötamis- või tööluba.
2.Piirialatöötajad
Kohaldamisala: see kategooria peaks hõlmama töötajaid, kes peavad ületama ELi liikmesriigi piiri, kuid naasevad iga päev või vähemalt kord nädalas kolmandasse riiki, kus on nende elukoht ja mille kodanikud nad on.
Võimalikud tõendid on muu hulgas: tööleping, tööandja kinnitus, töötamis- või tööluba.
3.Põllumajandussektori hooajatöötajad
Kohaldamisala: kategooria peaks hõlmama kolmandate riikide kodanikke, kelle peamiseks elukohaks jääb kolmas riik, kuid kes viibivad seaduslikult ja ajutiselt ELi liikmesriigi territooriumil, et töötada põllumajandus- või vesiviljelussektoris lepingu alusel, mis on sõlmitud otse kolmanda riigi kodaniku ja ELi liikmesriigis asuva tööandja vahel.
Võimalikud tõendid on muu hulgas: tööleping, tööandja kinnitus, töötamis- või tööluba.
4.Transporditöötajad
Kohaldamisala: ajutisi reisipiiranguid ei tohiks kohaldada transporditöötajate suhtes, muu hulgas juhul, kui nad reisivad oma maa-, õhu- või veesõidukini jõudmiseks või selle juurest naastes (transporditoimingu eesmärgil või selle järel). Kategooriat tuleks tõlgendada laialt. See peaks hõlmama eelkõige järgmisi isikuid:
-sõiduauto-, paketiauto- ja mootorrattajuhid, veoauto- ja bussijuhid (sh bussi- ja trammijuhid) ning kiirabiautojuhid, sealhulgas need, kes transpordivad liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames pakutavat abi, ja need, kes transpordivad repatrieeritavaid ELi kodanikke mõnest muust liikmesriigist nende päritolukohta;
-õhusõiduki piloodid, meeskonnaliikmed ja hoolduspersonal;
-vedurijuhid ja muu rongipersonal, vagunijärelevaatajad, hooldustöökodade töötajad ning taristuettevõtjate töötajad, kes tegelevad liikluskorralduse ja läbilaskevõime jaotamisega;
-mere- ja siseveelaevandustöötajad, sealhulgas kaptenid, meeskonnaliikmed ja hoolduspersonal, niivõrd kui nad ei ole hõlmatud viii kategooriaga (meremehed).
Võimalikud tõendid on muu hulgas: tööleping, tööandja kinnitus, tööandja väljastatud töötõend, piloodiluba, meeskonnaliikme luba, veokorraldus (füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva sõidukijuhi puhul), töötamis- või tööluba.
5.Diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide kutsutud töötajad, kelle füüsiline kohalolu on nende organisatsioonide hea toimimise jaoks vajalik, sõjaväelased ning humanitaarabi- ja elanikkonnakaitse töötajad oma tööülesannete täitmisel
Kohaldamisala: kategooria peaks hõlmama liikmesriikide poolt tunnustatud kolmanda riigi või selle valitsuse välja antud diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi või isikutunnistuse kasutajaid ning rahvusvahelise organisatsiooni välja antud dokumentide kasutajaid, kui nad reisivad oma tööülesannete täitmisel.
Võimalikud tõendid on muu hulgas: liikmesriikide poolt tunnustatud kolmanda riigi või selle valitsuse väljastatud diplomaatiline, ameti- või teenistuspass või isikutunnistus või rahvusvahelise organisatsiooni välja antud dokument, eelkõige:
-Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reisiluba (laissez-passer), mis on väljastatud ÜRO ja selle allorganisatsioonide töötajatele ÜRO Peaassamblee poolt 21. novembril 1947. aastal New Yorgis vastu võetud spetsialiseeritud asutuste privileegide ja immuniteetide konventsiooni alusel;
-Euroopa Nõukogu peasekretäri väljastatud legitiimsustõend;
-Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahel sõlmitud lepingu III artikli lõike 2 alusel väljastatud dokumendid nende staatuse kohta relvajõududes (sõjaväelase ID-kaart koos lähetuskorraldusega, komandeerimistunnistuse või individuaalse või grupiviisilise teenistuskorraldusega) ning samuti rahupartnerlusprogrammi raames väljastatud dokumendid;
-tööleping, tööandja kinnitus, lähetus.
6.Transiitreisijad
Kohaldamisala: kolmandate riikide kodanikel, kellel on kehtiv luba sihtriiki sisenemiseks (nt ühtne viisa) ja vaja reisida läbi ELi, et jõuda oma päritoluriiki või ELi liikmesriiki, kus on nende alaline elukoht, tuleks olenemata nende kodakondsusest lubada transiiti jätkata, andes neile selleks nii palju aega, kui on mõistlikult/realistlikult vajalik (see võib hõlmata ööbimist). Kuna otseliinilendude kasutamise võimalused on piiratud, peaks transiidi jätkamine hõlmama mis tahes transpordiliiki.
Võimalikud tõendid on muu hulgas: reisi jätkumise tõend, nt transpordivahendi pilet või pardakaart.
7.Reisijad, kes reisivad mõjuvatel perekondlikel põhjustel
Kohaldamisala: kuna mõjuvate perekondlike põhjuste lõplikku loetelu ei ole võimalik koostada, tuleks kategooriat tõlgendada laialt ja iga üksikjuhtumit hinnata eraldi. Sellise reisimise põhjus võib muu hulgas olla lapse hooldus- või külastusõigus, lapse kooliskäimine, pereliikme abistamine hädaolukorras, reisiva isiku või tema lähedase pereliikme pulm, pereliikme sünd või matus.
Võimalikud tõendid on muu hulgas: suur hulk eri dokumente, näiteks järgmiste asjakohaste dokumentide koopiad: tõend lapse hooldusõiguse kohta, külastava vanema ja külastatava lapse elukohatõend, avalik teade abielu kohta ja pulmakutse, tõend eeldatava sünnituskuupäeva kohta, sünni- või surmatõend.
8.Meremehed
Kohaldamisala: kategooria peaks hõlmama kolmandate riikide kodanikke, kellel on meremehe isikut tõendav dokument, mis on väljastatud vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 108 (1958) või nr 185 (2003), rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonile (FAL konventsioon) ja asjakohastele liikmesriigi õigusaktidele, ILO meretöönormide konventsiooni kohane meremehe tööleping, tööandja kinnitus või rahvusvahelise transpordi töötaja tunnistus, mis vastab rohelisi transpordikoridore käsitleva teatise (C/2020/1897) lisas esitatule. Samuti peaks see hõlmama selliseid laevandussektori teenindajaid ja hooldustöötajaid, kes ei ole juba hõlmatud iv kategooriaga (transporditöötajad).
Võimalikud tõendid on muu hulgas: meremehe isikut tõendav dokument, meremehe tööleping, tööandja kinnitus, rahvusvahelise transpordi töötaja tunnistus, dokumendid, mis tõendavad reisimise eesmärki, näiteks tööleping (või selle koopia).
9.Rahvusvahelist kaitset vajavad isikud või muudel humanitaarpõhjustel reisivad isikud
Kohaldamisala: ajutisi reisipiiranguid ei tohiks kohaldada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute või muudel humanitaarpõhjustel reisivate isikute suhtes.
Samuti ei tohiks ajutisi reisipiiranguid kohaldada isikute suhtes, kes reisivad eesmärgiga saada vältimatut arstiabi.
Kuna kolmandate riikide kodanikel peaks olema võimalus taotleda ELi saabudes rahvusvahelist kaitset, ei tohiks selle kategooria puhul tõendeid nõuda.
Vältimatu arstiabi jaoks ELi liikmesriigis, Norras, Liechtensteinis või Šveitsis registreeritud arsti avaldus, mis kinnitab isiku vajadust vältimatu arstiabi järele.
10.Kolmanda riigi kodanikud, kes reisivad õppimise eesmärgil
Kohaldamisala: selle vabastuse puhul on kasutatud üldsõnalist formuleeringut, mistõttu see hõlmab lisaks üliõpilastele kõiki isikuid, kes reisivad mis tahes õpingute või koolituse eesmärgil, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.
Vabastus peab hõlmama üliõpilasi, kes on üliõpilasi ja teadlasi käsitleva ELi direktiivi 2016/801 artikli 3 punktis 3 määratletud kui „kolmanda riigi kodanik, kes on vastu võetud kõrgkooli ja lubatud liikmesriigi territooriumile, kus ta põhitegevuseks on täiskoormusega õpe kõnealuses liikmesriigis tunnustatud kõrgharidusele vastava kvalifikatsiooni, sealhulgas diplomi, tunnistuse või doktorikraadi omandamiseks, mis võib hõlmata sellisele haridusele eelnevat ettevalmistuskursust kooskõlas liikmesriigi õigusega või kohustuslikku praktikat“.
Vabastus võib hõlmata ka kolmanda riigi kodanikke, kes saabuvad ELi õpingute või koolituse eesmärgil, kuid kes ei kuulu selle määratluse alla.
Õpingute minimaalset kestust ei ole ette nähtud. Eelkõige puudub II lisa selle punkti sõnastuse põhjal alus nõuda, et õpingud vältaksid terve õppeaasta või semestri.
Võimalikud tõendid on muu hulgas: tõend õppeasutusse vastuvõtmise kohta, sisseastumisavalduse esitamise kutse, tunnustatud üliõpilaspilet või kinnitus kursustel osalemise kohta, tõend õppeasutuse nimekirja kandmise kohta kutseõppe- või teoreetilistel kursustel osalemiseks põhi- või täienduskoolituse raames.
11.Kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajad, kui nende töötamine on majanduslikust seisukohast vajalik ning tööd ei saa edasi lükata või teha välismaal
Kohaldamisala: vabastus hõlmab kolmandate riikide kodanikest töötajaid, kelle kõrgel tasemel oskused ja teadmised on vajalikud selleks, et aidata kaasa ELi majanduse taastamisele pärast COVID-19 kriisi. See võib hõlmata töötajaid, kelle taotlus tööloa saamiseks sinise kaardi direktiivi 2009/50 alusel, ettevõtjasisese üleviimise direktiivi 2014/66 alusel, teadlasi käsitleva direktiivi 2016/801 alusel või kvalifitseeritud võõrtöötajate riikliku kava alusel on rahuldatud, kuid kellel siiani ei olnud sisenemiskeelu tõttu võimalik ELi tulla.
Liikmesriikidelt saadud tagasiside põhjal peaksid nende hulka kuuluma ka järgmised isikud:
·elukutselised sportlased ja nende meeskond, kes on saabunud liikmesriiki võistlustel osalemise eesmärgil (isegi kui puudub töösuhe);
·elukutselised artistid/kunstnikud, sealhulgas kõik elukutselisi artiste/kunstnikke saatvad tehnilised töötajad;
·rahvusvahelised ajakirjanikud, kelle füüsiline kohalolu on vajalik päevauudiste kajastamiseks;
·eksperdid, teadustöötajad ja teadlased;
·kolmandate riikide kodanikud, kes reisivad ärieesmärgil (sealhulgas selleks, et osaleda kaubandusmessidel ja -näitustel ning vastuvõtukatsetel ja töökohasisesel täienduskoolitusel seoses majanduslikel eesmärkidel ELi tehtavate uute investeeringutega), kui reisi ei saa edasi lükata või äriga tegeleda välismaalt.
Võimalikud tõendid on muu hulgas: tööleping, töötamis- või tööluba, tööandja kinnitus reisimise vajalikkuse kohta, spordiorganisatsiooni kutse, firma või ametiasutuse kutse osaleda kokkusaamisel/konverentsil või kaubanduse, tööstuse või teenustega seotud üritustel, kutse, pääse, registreerimiskinnitus või programmid, millele on võimaluse korral märgitud vastuvõtja organisatsiooni nimi ja viibimise kestus, või muu asjakohane dokument, millest ilmneb külastuse eesmärk, kaubandusmessiga sõlmitud eksponendi leping või messil osalemise kinnitus, Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni väljastatud pressikaart.