EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.5.2020
COM(2020) 442 final
KOMISJONI TEATIS
ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava
ELi EELARVE, MIS TOETAB EUROOPA MAJANDUSE TAASTEKAVA
1.Ambitsioonikas ja uuenduslik ELi eelarve, mis aitab Euroopa majandust taastada
Komisjon on esitanud julge ja tervikliku kava Euroopa majanduse taastamiseks 1 . See kava põhineb solidaarsusel ja õiglusel ning on tihedalt seotud liidu ühiste põhimõtete ja väärtustega. Kavas sätestatakse, kuidas anda Euroopa majandusele hoogu, edendada rohe- ja digipööret ning muuta majandus tulevaste põlvkondade jaoks õiglasemaks, vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks.
Koroonaviiruse pandeemia on jõudnud igasse paika Euroopa Liidus ja kogu maailmas. Pandeemia majanduslik ja sotsiaalne mõju on aga liikmesriigiti väga erinev, samuti erineb liikmesriikide suutlikkus tulla kriisiga toime ja sellele reageerida. See ähvardab tekitada ohtlikke erinevusi liikmesriikide majanduste vahel ja seab ühtse turu tõsise surve alla. Euroopa vajab koordineeritud reageerimist, mis oleks kiire, ambitsioonikas ja suunatud sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse.
Taastekava elluviimine nõuab suuri avaliku ja erasektori investeeringuid. Nende vajadustega tegelemiseks on vaja jõulisi meetmeid, et kaotada vähemalt 1,5 triljoni euro suurune üldine avaliku ja erasektori investeeringute puudujääk, parandada pandeemia põhjustatud vahetu majanduslik ja sotsiaalne kahju ning suunata liit kindlalt kestliku ja vastupanuvõimelise taastumise teele 2 .
Komisjon teeb ettepaneku kasutada täiel määral ära ELi eelarve potentsiaali, et kaasata investeeringuid ja kiirendada rahalise toetuse andmist majanduse taastamise esimestel otsustava tähtsusega aastatel. Need ettepanekud põhinevad järgmisel.
ØErakorraline Euroopa majanduse taasterahastu (edaspidi „Next Generation EU“), mille maht on 750 miljardit eurot 3 . Sellega suurendatakse ajutiselt ELi eelarvet finantsturgudelt saadavate uute rahaliste vahenditega. Kogutud vahendid eraldatakse ELi programmide kaudu, et toetada vahetuid meetmeid, mis on vajalikud elatusvahendite kaitsmiseks, majanduse uuesti jalule aitamiseks ning kestliku ja vastupanuvõimelise majanduskasvu soodustamiseks.
ØTugevdatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027. Komisjon teeb ettepaneku luua uued vahendid ja tugevdada peamisi programme, kasutades Next Generation EU, et suunata investeeringud kiiresti sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, tugevdada ühtset turgu, tõhustada koostööd sellistes valdkondades nagu tervishoid ja kriisiohjamine ning tagada liidule pikaajaline eelarve rohe- ja digipöörde edendamiseks ning õiglasema ja vastupanuvõimelisema majanduse ülesehitamiseks.
Koos töötajatele, ettevõtjatele ja riikidele mõeldud kolme olulise turvavõrguga, mille Euroopa Ülemkogu 23. aprillil heaks kiitis ja mille maht ulatub 540 miljardi euroni, suunataks nende ELi tasandil võetud erakorraliste meetmetega Euroopa majanduse taastamiseks 1 290 miljardi euro ulatuses sihipärast ja kiirendatud toetust 4 . Kohaldades konservatiivseid hinnanguid mitmeaastase finantsraamistiku ja Next Generation EU finantsvõimenduse kohta, ulatub käesoleva meetmepaketiga saavutatav koguinvesteering 3,1 triljoni euroni.
Nende meetmetega vastatakse otsustavalt Euroopa Parlamendi üleskutsetele esitada „uue mitmeaastase finantsraamistiku osana ulatuslik taaste- ja ülesehituspakett niisuguste investeeringute tegemiseks, mille eesmärk on toetada pärast kriisi Euroopa majandust“ 5 ning juhtide üleskutsele luua taastefond, mis oleks „piisavalt ulatuslik, suunatud Euroopa kõige rohkem mõjutatud sektoritele ja geograafilistele piirkondadele ning mõeldud praeguse enneolematu kriisiga toimetulekuks“ 6 .
See ühine arusaam on aluseks kiirele ja laiaulatuslikule kokkuleppele institutsioonide vahel. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles tegema taastekava kõigi elementide osas väga tihedat koostööd ning vaatama igal aastal läbi kulud, mida rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust Next Generation EU raames. Selle läbivaatamise põhimõtted võiks sätestada institutsioonidevahelises deklaratsioonis. Kiire kokkuleppe saavutamine Next Generation EU teemal ja ambitsioonikas pikaajaline eelarve on jõuline avaldus Euroopa solidaarsusest ja otsustavusest ajal, mil panused ei saaks olla suuremad.
ELi pikaajaline eelarve, mida toetab Next Generation EU, on ainulaadne vahend Euroopa majanduse taastamiseks. ELi eelarve pakub läbipaistvat ja usaldusväärset raamistikku eesseisvale ulatuslikule investeerimisprogrammile, mis tugineb ühenduse juhtimis- ja otsuste tegemise meetodile. Lisaks Euroopa ühtse turu tugevdamisele on ELi eelarve ka kindel vahend investeeringute, ühtekuuluvuse ja solidaarsuse suurendamiseks.
Viimastel nädalatel on komisjon kasutanud ära kogu praeguse ELi eelarve paindlikkuse, et suunata iga kättesaadav euro elude päästmisse ja elatusvahendite säilitamisse. Kuigi need meetmed on tõestanud, et ELi eelarve suudab anda liikmesriikidele kriisiolukorras õigeaegset ja märkimisväärset toetust, on need ammendanud ELi praeguse eelarve paindlikkuse, tuues esile tungiva vajaduse võtta uusi meetmeid majanduse taastamise järgmiste ja otsustavate etappide käivitamiseks.
Liidu prioriteetidele vastavat ajakohast ja paindlikku pikaajalist eelarvet käsitlevate komisjoni ettepanekute põhialused kehtivad ka praegu. Nüüd teeb komisjon ettepaneku kohandada ja tugevdada neid ettepanekuid, et Euroopa majanduse taastamist hoogustada. Euroopa Parlamendis ja nõukogus juba tehtud märkimisväärsetele edusammudele tuginemine loob parimad tingimused kokkuleppe saavutamiseks õigeks ajaks.
Selle põlvkonna peamiseks väljakutseks on endiselt Euroopa kahekordne rohe- ja digipööre. See kajastub kõigis komisjoni ettepanekutes. Investeerimine suuremahulisse renoveerimislainesse, taastuvenergiasse ja puhta vesiniku lahendustesse, puhtasse transporti, säästvasse toitu ja arukasse ringmajandusse annab Euroopa majanduskasvule tohutu potentsiaali. Toetus peaks olema kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Investeerimine digitaristusse ja -oskustesse aitab suurendada konkurentsivõimet ja tehnoloogilist sõltumatust. Investeerimine vastupanuvõimesse tulevastele terviseprobleemidele ja strateegilisse autonoomiasse aitab liidul olla paremini valmis tulevasteks kriisideks.
Next Generation EU annab ELi eelarvele lisavõimsust, mis on vajalik otsustavaks reageerimiseks kõige pakilisematele probleemidele. Tegemist on ühekordse erakorralise vahendiga, mis luuakse ajutiselt ja mida kasutatakse üksnes kriisidele reageerimise ja majanduse taastamise meetmeteks. Vahendid suunatakse ELi eelarve kaudu liikmesriikidele, et toetada investeerimis- ja reformiprioriteete, ning nende abil tugevdatakse majanduse taastamiseks vajalikke finantsprogramme, mille lõpptähtaeg on 31. detsember 2024. Rahaliste vahendite kogumine finantsturgudel aitab rahastamiskulusid ajaliselt jaotada, nii et liikmesriigid ei pea ajavahemikul 2021–2027 tegema ELi eelarvesse märkimisväärseid täiendavaid osamakseid. Komisjon pakub välja ka uusi omavahendeid, mis võiksid aidata rahastada Next Generation EU raames kogutud turupõhise rahastamise tagasimaksmist.
Next Generation EU kiire käivitamine on majanduskriisi peatamiseks väga oluline. Et teha rahalised vahendid kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks võimalikult kiiresti kättesaadavaks, teeb komisjon ettepaneku muuta kehtivat mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020, et eraldada juba 2020. aastal täiendavalt 11,5 miljardit eurot. See täiendav rahastamine tehakse kättesaadavaks algatusele REACT-EU, maksevõime toetamise rahastamisvahendile ja Euroopa Kestliku Arengu Fondile nende kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks.
2.Kuidas rahastut „Next Generation EU“ kasutatakse?
Selle paketi kõiki programme ja iga eurot kasutatakse kõige olulisemate taastevajaduste rahuldamiseks, nagu on kindlaks määratud komisjoni vajaduste hinnangus. Need ettepanekud keskenduvad valdkondadele, kus ELi eelarve saab tuua kaasa suurimaid muutusi, täiendades ja võimendades liikmesriikides käimasolevat olulist tööd.
Pakett põhineb kolmel sambal, milleks on: vahendid, millega toetatakse liikmesriikide jõupingutusi kriisist taastumisel, selle põhjustatud kahjude parandamisel ja kriisist tugevamana väljumisel; meetmed erainvesteeringute suurendamiseks ja raskustes olevate ettevõtjate toetamiseks; ning oluliste ELi programmide tugevdamine, et kriisist õppida ning muuta ühtne turg tugevamaks ja vastupanuvõimelisemaks.
1)Liikmesriikide toetamine kriisist taastumisel, selle põhjustatud kahjude parandamisel ja kriisist tugevamana väljumisel
ØUus taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend
ELi eelarve võib pakkuda jõulist toetust Euroopa poolaasta raames kindlaks määratud investeerimis- ja reformiprioriteetidele, mis on eriti oluline ajal, mil riikide eelarved on surve all.
Taastekava keskmes on uus taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend. Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on olulised majanduse kestva taastumise jaoks, parandada liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet ning toetada rohe- ja digipööret. Toetus on kättesaadav kõigile liikmesriikidele, kuid keskendub liidu kõige enam mõjutatud piirkondadele, kus vastupanuvõimet tuleb kõige enam parandada. See aitab võidelda suurenevate erinevustega liikmesriikide vahel ja valmistada majandust ette tulevikuks.
Rahastu pakub ulatuslikku rahalist toetust investeeringutele ja reformidele, mis muudavad liikmesriikide majanduse vastupanuvõimelisemaks. Äärmiselt oluline on see, et rahastu aitab tagada, et need investeeringud ja reformid keskenduksid rohe- ja digipöördega seotud probleemidele ja investeerimisvajadustele. See aitab liikmesriikidel lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, mis on kriisi järel muutunud veelgi olulisemaks mitmes valdkonnas, nagu sotsiaalvaldkond, tööhõive, oskused, haridus, teadusuuringud ja innovatsioon ning tervishoid, aga ka ettevõtluskeskkonnaga seotud valdkondades, sealhulgas avalik haldus ja finantssektor. Komisjon pakub ulatuslikku tehnilist tuge, et tagada vahendite kasutamine parimal võimalikul viisil.
Rahastu kavandatav eelarve on 560 miljardit eurot, et aidata rahastada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavasid. Rahastu varustatakse kuni 310 miljardi euro suuruse toetusvahendiga ja see võib anda kuni 250 miljardi euro väärtuses laene.
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend integreeritakse kindlalt Euroopa poolaastasse. Liikmesriigid koostavad oma riiklike reformikavade osana majanduse taaste- ja vastupidavuskavad. Nendes kavades sätestatakse investeerimis- ja reformiprioriteedid ning nendega seotud investeerimispaketid, mida rahastust rahastatakse, kusjuures toetust antakse osamaksetena sõltuvalt tehtud edusammudest ja eelnevalt määratletud võrdlusaluste põhjal.
ØREACT-EU – liikmesriikidele antava ühtekuuluvustoetuse suurendamine
Komisjon teeb ettepaneku uue algatuse REACT-EU kohta, et suurendada ühtekuuluvustoetuse andmist liikmesriikidele, et muuta nende majandus kriisi lahendamise etapis vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks. See aitab ületada lõhet esimeste reageerimismeetmete ja pikemaajalise majanduse taastamise vahel.
Komisjon teeb ettepaneku eraldada REACT-EU kaudu praegusest kuni 2022. aastani 55 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika täiendavaks rahastamiseks, 50 miljardit eurot Next Generation EU vahenditest 2021. ja 2022. aastal ning 5 miljardit eurot juba 2020. aastal, kohandades praegust finantsraamistikku. See põhineb kehtivatel ühtekuuluvuseeskirjadel, sealhulgas erandlikul paindlikkusel, mis on kehtestatud koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse kaudu. Nende ettepanekute alusel eraldatakse aastatel 2020–2022 täiendavaid vahendeid praegustele ühtekuuluvusprogrammidele ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks, mis võimaldab peamiste kriisiolukorra lahendamise meetmete rahastamist ja enim puudust kannatavate isikute toetamist katkematult jätkata.
Lisavahendite eraldamisel lähtutakse kriisi majandusliku ja sotsiaalse mõju raskusastmest, sealhulgas noorte töötuse tasemest ja liikmesriikide suhtelisest jõukusest. Täiendavad kohustused täidetakse programmimuudatuste või uue sihtotstarbelise programmi kaudu, mille esitavad liikmesriigid ja mille võtab vastu komisjon. Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et seda protsessi võimalikult kiirelt ja tõhusalt juhtida.
Rahastamisega toetatakse peamisi kriisiolukorra parandamise meetmeid kõige olulisemates sektorites majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupanuvõimeliseks taastamiseks. See hõlmab investeeringuid tööturgude parandamiseks, sealhulgas värbamistoetuste, lühendatud tööaja kavade ja noorte tööhõivemeetmete kaudu, tervishoiusüsteemide toetamist ning käibekapitali pakkumist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Toetus on kättesaadav kõigis majandussektorites, sealhulgas turismi- ja kultuurisektoris ning olulisteks investeeringuteks rohe- ja digipöörde valdkonnas, suurendades investeeringuid, mis on juba kavandatud tulevaste ühtekuuluvusprogrammide raames. Osa nendest lisavahenditest võib kasutada ka toidupuuduse ja materiaalse puuduse all kannatavate inimeste abistamiseks.
ØÜhtekuuluvuspoliitika majanduse taastamise teenistuses
Lisaks viivitamatule kriisile reageerimisele on ühtekuuluvuspoliitika äärmiselt oluline, et tagada majanduse tasakaalustatud taastamine pikemas perspektiivis, vältides majanduskasvu asümmeetriat ja erinevusi liikmesriikide vahel ja nende sees.
Seepärast on liidu strateegiliste prioriteetide jaoks oluline käivitada uued ühtekuuluvuspoliitika programmid 1. jaanuaril 2021, paralleelselt praegustele programmidele 2022. aasta lõpuni eraldatava lisarahastusega. Nende ettepanekute eesmärk on praeguseid prioriteete maksimaalselt toetada.
Komisjon kohandab praegu oma ettepanekuid tulevaste ühtekuuluvuspoliitika programmide kohta, et anda veelgi suuremat toetust majanduse taastamisse tehtavatele investeeringutele, näiteks riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime valdkonnas või sellistes sektorites nagu turism ja kultuur, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine, noorte tööhõive meetmed, haridus ja oskused ning laste vaesuse vastu võitlemise meetmed.
Kriis mõjutab tõenäoliselt eriti rängalt noori ning seega peaksid liikmesriigid, kus noorte töötuse tase on üle ELi keskmise, kavandama vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest noorte toetamiseks. Pidades silmas kriisi tõenäolist mõju ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele, teeb komisjon ka ettepaneku, et vähemalt 5 % Euroopa Sotsiaalfond+ kogukulutustest tuleks kasutada laste vaesusest välja aitamiseks.
Et aidata liikmesriikidel maksimeerida uutest ühtekuuluvuspoliitika programmidest ja praegustest programmidest REACT-EU alusel saadavat kasu, antakse neile tehnilist abi.
Muudetud ettepanekutega nähakse ette ka fondide vaheliste ülekannete suurem paindlikkus ja kehtestatakse uued sätted, mis aktiveeritakse hädaolukordades. Et tagada piisav toetus kõige enam abi vajavatele liikmesriikidele ja piirkondadele, nähakse komisjoni muudetud ettepanekutega ette ka riiklike ühtekuuluvuspoliitika eraldiste läbivaatamine 2024. aastal, võttes arvesse uusimat kättesaadavat statistikat. Läbivaatamine võib liikmesriikide puhul kaasa tuua kokku kuni EUR 10 miljardi euro suuruse üksnes ülespoole korrigeerimise.
ØÕiglase ülemineku toetamine
Euroopa majanduse taastamine ja tulevane heaolu sõltuvad meetmetest, mida me võtame praegu, et valmistuda üleminekuks kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja ringluspõhisele majandusele. Need muutused mõjutavad kõiki eurooplasi, kuid mõnele sektorile ja piirkonnale langeb suurem kohanemiskoormus kui teistele. Majanduse taastepaketi osana teeb komisjon ettepaneku kasutada rahastut „Next Generation EU“ finantsabi andmiseks, et toetada Euroopa majanduse ümberkujundamist ja tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale.
Eelkõige teeb komisjon ettepaneku anda õiglase ülemineku fondile märkimisväärset täiendavat rahastamist summas 30 miljardit eurot, mis teeb kogusummaks 40 miljardit eurot. Neid vahendeid kasutatakse selleks, et leevendada kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaal-majanduslikku mõju kõige enam mõjutatud piirkondades, näiteks toetades töötajate ümberõpet, aidates VKEdel luua uusi majanduslikke võimalusi ning investeerides puhtale energiale üleminekusse ja ringmajandusse. InvestEU rahastamise suurendamine tähendab ka seda, et õiglase ülemineku mehhanismi teist sammast tugevdatakse. Komisjon teeb ka ettepaneku luua uus avaliku sektori laenurahastu, mis moodustab õiglase ülemineku mehhanismi kolmanda samba. Seda toetatakse 1,5 miljardi euroga ELi eelarvest 7 ja 10 miljardi euroga Euroopa Investeerimispanga laenudena. Kõik kolm õiglase ülemineku mehhanismi sammast peaksid kokku kaasama kuni 150 miljardi euro ulatuses investeeringuid, et tagada kõigi kaasamine rohepöördesse.
Maapiirkondadel on oluline roll keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul ning Euroopa ambitsioonikate kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisel. Komisjon teeb ettepaneku suurendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvet 15 miljardi euro võrra, et toetada põllumajandustootjaid ja maapiirkondi struktuuriliste muudatuste tegemisel, mis on vajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks ning eelkõige selleks, et toetada uue elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ ambitsioonikate eesmärkide saavutamist.
2)Majandusele ja erainvesteeringutele uue hoo andmine
ØLikviidsuse ja maksevõime abipaketi loomine surve all olevatele äriühingutele
Euroopa majanduse suutlikkus taastada majanduskasv sõltub erasektori vastupanuvõimest ja kohanemisvõimest. Kriisi tagajärjel on paljudel muidu elujõulistel äriühingutel suuri likviidsus- ja maksevõimeprobleeme. Komisjoni hinnangud näitavad, et negatiivse stsenaariumi korral võib 35–50 % üle 20 töötajaga ettevõtetest aasta lõpuks rahastamispuudujääki kogeda. Ainuüksi sel aastal võib kapitalivajadus jääda vahemikku 720 miljardit kuni 1,2 triljonit eurot. Sellise ulatusega kriisiga silmitsi seistes ei piisa liikmesriikide praegu antavast toetusest. Pealegi on liikmesriikide suutlikkus oma ettevõtteid toetada väga erinev. Seetõttu on kiiresti vaja võtta meetmeid, et aidata neil ettevõtetel kriisist väljuda, vältides majandusliku kahju ja ettevõtete pankrottide nõiaringi ning aidates ühtsel turul hästi taastuda.
Seepärast teeb komisjon ettepaneku uue maksevõime toetamise rahastamisvahendi kohta, et aidata kaasata erasektori vahendeid, toetamaks kiiresti tegelikult elujõulisi Euroopa äriühinguid koheste likviidsus- ja maksevõimeprobleemide lahendamisel. See vahend on ajutine ning suunatud üksnes ja rangelt pandeemia majandusliku mõju käsitlemisele. See aitab vältida ulatuslikku kapitalipuudujääki ja muidu elujõuliste äriühingute võimalikku makseviivitust ning sellest tulenevat suurt majanduslikku kahju. Neid kiireloomulisi meetmeid täiendatakse pikemaajalise toetusega selliste programmide raames nagu InvestEU, ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse turu programm.
See uus, ajutine rahastamisvahend luuakse EFSI raames. Sellega kaasatakse erainvesteeringuid raskustes olevatesse ettevõtetesse, pakkudes osalisi tagatisi kahjumi vastu. Kiire rahastamise tagamiseks eraldatakse ELi eelarvest praegusest finantsraamistikust 2020. aastal viis miljardit eurot ja täiendavad 26 miljardit eurot Next Generation EU rahastamisvahendist, millega antakse Euroopa Investeerimispanga grupile kuni 75 miljardi euro suurune tagatis, mis tagab kiire rakendamise kohapeal. Rahastamisvahendi eesmärk on investeerida maksevõime toetuseks 300 miljardit eurot.
Tagatis määratakse kindlaks nii, et investeeringud oleksid suunatud ettevõtjatele, kes vajavad kõige rohkem kapitali kõigi liikmesriikide ja sektorite lõikes, keskendudes eelkõige liikmesriikidele, kes on vähem võimelised riigiabi kaudu sekkuma, ning liikmesriikidele ja sektoritele, kus COVID-19 majanduslik mõju on olnud kõige rängem. See on oluline, et säilitada ühtsel turul võrdsed tingimused ja vältida kahjulike majanduslike erinevuste edasist levimist liidus. Maksevõime toetamise rahastamisvahendit rakendavate asutuste kapitaliolukorda tuleks hoolikalt kaaluda.
Lisaks suurendatakse täiendava meetmena Euroopa Investeerimisfondi kapitali, et toetada paljusid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, sealhulgas maksevõime toetamise rahastamisvahendi rakendamise kaudu. See aitaks koos Euroopa Ülemkogus aprillis kokku lepitud meetmetega veelgi kaasa ulatusliku paketi väljatöötamisele Euroopa majanduse taastamiseks. Kapitali suurendamist kuni 1,5 miljardi euroni rahastatakse nii praeguse kui ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.
ØSuurem investeerimissuutlikkus ja strateegiline autonoomia
Kriis mõjutab erainvesteeringuid rängalt: komisjoni analüüs näitab, et erasektori investeeringud võivad aastatel 2020–2021 väheneda üle 1 triljoni euro. Euroopa majanduse investeerimisvajaduste rahuldamine nõuab kiireloomulisi meetmeid, et seda suundumust muuta ja luua tingimused investeeringutel põhinevaks majanduse taastamiseks. Need investeeringud on eriti olulised, et Euroopas õnnestuks rohe- ja digipööre, sest komisjoni hinnangul on samal ajavahemikul vaja investeerida vähemalt 1,2 triljonit eurot. Investeeringud olulistesse sektoritesse ja tehnoloogiatesse, alates 5Gst kuni tehisintellektini ja puhtast vesinikust kuni avamere taastuvenergiani, on Euroopa tuleviku võti.
Programmil „InvestEU“ on ainulaadsed eeldused investeeringute kaasamiseks ja liidu poliitikameetmete toetamiseks sügavast majanduskriisist taastumisel. Seda on näidanud eelmise finantskriisi järel Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja finantsinstrumentide rakendamisega saadud kogemused.
Komisjon teeb seepärast ettepaneku ajakohastada programmi „InvestEU“ 15,3 miljardi euro tasemele kaasseadusandjate poolt juba kokku lepitud nelja poliitikaharu jaoks. See võib anda tõuke investeeringuteks, mille summa ületab 240 miljardi eurot.
Programm „InvestEU“ annab üliolulist toetust taastumisetapis ettevõtetele ja tagab, et erainvestorite seas pööratakse suurt tähelepanu liidu keskpika ja pika perspektiivi poliitilistele prioriteetidele, eelkõige Euroopa rohelisele kokkuleppele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule. Programm suurendab Euroopa Investeerimispanga grupi ja riiklike tugipankade võimet võtta riske, et toetada majanduse taastamist. Mobiliseerides märkimisväärses mahus erainvesteeringuid, täiendab see kriisiolukorra parandamise etapis maksevõime toetamise rahastamisvahendi ja REACT-EU kaudu antavat kohest toetust ning rahastamist ühtekuuluvuspoliitika tulevase raamistiku alusel ja muudest programmidest.
Investeerimine strateegilisse autonoomiasse: uus strateegiliste investeeringute rahastamisvahend
Programmi „InvestEU“ keskmes on uus rahastamisvahend, mille eesmärk on suurendada Euroopa vastupanuvõimet, suurendades strateegilist autonoomiat olulistes tarneahelates Euroopa tasandil.
Programmi „InvestEU“ raames luuakse täiendava vahendina strateegiliste investeeringute rahastamisvahend. Selle vahendiga toetatakse projekte, mis aitavad luua tugevaid ja vastupidavaid väärtusahelaid kogu ELis ning suurendada liidu ühtse turu autonoomiat, säilitades samal ajal selle avatuse konkurentsile ja kaubandusele kooskõlas ühtse turu eeskirjadega. Sellega suurendatakse liidu majanduse vastupanuvõimet, tagades samal ajal strateegiliselt olulistele ettevõtjatele vahendid õitsenguks ja kasvuks ELis. Liikmesriikide toetus nendele projektidele ei ole tõenäoliselt piisav ja tugev piiriülene mõõde tähendab, et edu saavutamiseks on hädavajalik kooskõlastatud Euroopa lähenemisviis.
Next Generation EU rahastamisvahendist eraldatav 15 miljardi euro suurune summa annaks uue rahastamisvahendiga ELi eelarvetagatise summas 31,5 miljardit ja võiks luua investeeringuid kuni 150 miljardi euro ulatuses, et stimuleerida Euroopa tööstuslikku juhtpositsiooni strateegilistes sektorites ja peamistes väärtusahelates, sealhulgas nendes, mis on olulised rohe- ja digipöörde jaoks. Kõnesoleva vahendiga tagatakse, et sellised investeeringud kasutavad täielikult ära ühtse turu potentsiaali, kusjuures ELi eelarvetagatisega toetatakse ettevõtjaid kogu Euroopas ja sellest saab võimas majanduse taastamise vahend.
3)Kriisist saadud kogemuste kasutamine ja Euroopa strateegiliste probleemide lahendamine
ØUued ja tugevdatud programmid vastupanuvõime suurendamiseks ja koostöö tugevdamiseks
Next Generation EU pakub sihtotstarbelist täiendust olulistele programmidele, mis suurendavad majanduskasvu ja tugevdavad Euroopa võimet tulevastele kriisidele vastu seista ja neist üle saada. Sellega täiendatakse komisjoni algseid ettepanekuid tulevase raamistiku kohta, mis on jätkuvalt õiglane ja tasakaalustatud alus kokkuleppe saavutamiseks.
Uus programm terviseohutuse ja koostöö tugevdamiseks
Kriis on näidanud, et tervishoiu rahastamist peab tulevases finantsraamistikus rohkem tähtsustama. Komisjon teeb ettepaneku ambitsioonika eraldiseisva programmi „EL tervise heaks“ kohta, et pakkuda vajaduste hindamise käigus kindlaks tehtud eelseisvate tervishoiuprobleemide lahendamiseks sihtotstarbelist toetust. Selle ettepaneku kohaselt on uue programmi rahastamiseks ette nähtud 9,4 miljardit eurot, mida on võrreldes varasemate Euroopa Sotsiaalfond + raames tehtud ettepanekutega oluliselt suurendatud.
Uus programm aitab tagada, et liidul on otsustava tähtsusega suutlikkus reageerida kiiresti ja vajalikus ulatuses tulevastele tervishoiukriisidele. Programmi eesmärk on luua terviklik raamistik ELi tervisekriiside ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks, täiendades ja tugevdades jõupingutusi riiklikul tasandil ning piirkondlikku toetust tervishoiusüsteemidele ühtekuuluvuspoliitika raames.
Programmi esimene tegevussuund on terviseturve ja kriisiks valmisolek. Sellega toetatakse investeeringuid elutähtsasse tervishoiutaristusse, vahenditesse, struktuuridesse, protsessidesse ja laboratoorsesse suutlikkusse, sealhulgas haiguspuhangute seire-, modelleerimis-, prognoosimis-, ennetamis- ja ohjamisvahenditesse. Sellega toetatakse mehhanismi loomist tervisekriisi korral oluliste toodete, näiteks ravimite (sealhulgas vaktsiinide) ja ravi, vahetoodete, ravimite toimeainete ja toorainete, meditsiiniseadmete ja -varustuse, nagu ventilaatorite, kaitseriietuse ja -varustuse, diagnostiliste materjalide ja vahendite väljatöötamiseks, hankimiseks ja haldamiseks. See aitab luua uue ELi-ülese riskidest teavitamise raamistiku, mis hõlmab kriisi kõiki etappe.
Teine tegevussuund toetab pikemaajalist käsitust, mille eesmärk on parandada tervisenäitajaid tõhusate ja kaasavate tervishoiusüsteemide abil kõigis liikmesriikides, parema haiguste ennetamise, tervislike eluviiside edendamise, juurdepääsu, diagnostika ja ravi abil, samuti piiriülese tervishoiualase koostöö abil. Programmiga toetatakse näiteks suutlikkuse suurendamist liikmesriikides, rahastatakse meditsiini- ja tervishoiutöötajate koolitusprogramme ning investeeritakse tervishoiusektori digiüleminekusse ja koostalitlusvõimeliste digitaristute kasutuselevõttu, sealhulgas teadusuuringuteks ja andmete jagamiseks.
Programmi kavandamisel ja rakendamisel võetakse täielikult arvesse selle valdkonna pädevuste jaotust liidu ja liikmesriikide vahel. See seotakse ELi programmide raames antava muu asjakohase toetusega ja selle abil hakatakse ühismeetmeid uuel viisil rakendama ning tagatakse meditsiiniliste vastumeetmete ja vahendite kättesaadavus suurte terviseohtude korral. See toimib koos tugevdatud rescEUga, mis keskendub kriisidele reageerimise otsesele suutlikkusele, varudele, varustuse ja personali olemasolu kindlustamisele ja lähetamisele hädaolukordades, tagades vajalikud maksed tervishoiu valdkonnas.
Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi reageerimissuutlikkuse suurendamine
Pandeemia selge õppetund on see, et Euroopa peab olema võimeline reageerima kiiremini ja paindlikumalt tõsistele piiriülestele kriisidele, arvestades meie majanduse ja ühiskonna võimalike häirete ulatust. Seepärast teeb komisjon ettepaneku tugevdada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU. See muudab rescEU paindlikumaks ja suurendab liidu suutlikkust tegutseda ELi tasandil ühiselt.
Rahalisi vahendeid suurendatakse 3,1 miljardi euroni, et rahastada investeeringuid hädaolukordadele reageerimise taristusse, transpordivõimsusse ja hädaolukordadele reageerimise tugirühmadesse. Täiustatud rescEU annab liidule suutlikkuse ja logistilise taristu, mis suudab tegeleda eri liiki hädaolukordadega, sealhulgas juhul, kui need hõlmavad meditsiinilist hädaolukorda, täiendades uut terviseprogrammi. Ettepanekuga ühtlustatakse ja suurendatakse ka tegevusvõime paindlikkust. See tagab tulevikus ulatuslikes hädaolukordades ELi õigeaegsema ja tõhusama reageerimise.
Programm „Euroopa horisont“ – investeerimine innovatsiooni ja valmisolek tulevikuks
Programmi „Euroopa horisont“ vahendid ulatuvad 94,4 miljardi euroni, et suurendada Euroopa toetust tervishoiu ja kliimaga seotud teadus- ja innovatsioonitegevusele. See aitab tugevdada valmisolekut reageerida hädaolukordadele tõhusalt ja kiiresti ning investeerida teaduspõhistesse lahendustesse, täiendades uue programmi „EL tervise heaks“ ja rescEU raames pakutavat tegevuse rahastamist.
Tervishoiu valdkonnas kasutatakse lisavahendeid selleks, et laiendada teadusuuringuid selliste probleemide lahendamiseks nagu koroonaviiruse pandeemia, kliiniliste uuringute laiendamine, uuenduslikud kaitsemeetmed, viroloogia, vaktsiinid, ravi ja diagnostika ning teadusuuringute tulemuste ülekandmine tervishoiupoliitika meetmetesse.
Samuti tehakse ettepanek suurendada vahendeid teadusuuringuteks ja innovatsiooniks kliimaga seotud valdkondades. See tugevdab toetust ELi tööstuse konkurentsivõimele asjaomastes majandussektorites ja edendab majanduse taastamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Sellega pakutakse täiendavaid vahendeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate uuteks ja läbimurdelisteks uuendusteks.
Seisame kriisi ajal kõrvuti meie ülemaailmsete partneritega
Pandeemia on ülemaailmne väljakutse. Ülemaailmse reageerimiseta jääb maailmas iga riik ja piirkond, sealhulgas liit, haavatavaks. COVID-19 vastases võitluses peab EL jätkuvalt näitama üles solidaarsust oma partneritega kogu maailmas.
Komisjon teeb ettepaneku eraldada 86 miljardit eurot naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile uue välistegevuse tagatise kaudu ning Euroopa Kestliku Arengu Fondile, et toetada partnereid - eelkõige Lääne-Balkanil, naaberriikides ja ülejäänud Aafrikas – nende jõupingutustes võidelda pandeemia tagajärgedega ja nendest taastumisel koostöös selliste rahvusvaheliste partneritega nagu rahvusvahelised finantsasutused, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon. Praeguse finantsraamistiku sihipärane kohandamine võimaldab teha ühe miljardi euro suuruse täiendava toetuse kättesaadavaks juba 2020. aastal.
Toetusega tagatakse likviidsus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, säilitatakse investeeringud taastuvenergia projektidesse ning suurendatakse partnerriikides kohalikes vääringutes rahastamise suutlikkust, et tugevdada tervishoiusüsteeme, sealhulgas valmisolekut, ning suurendada tootmisvõimsust COVID-19ga seotud vaktsineerimise, ravi ja diagnostika alal. See suurem toetus on suunatud ka kõige haavatavamatele riikidele ja piirkondadele, et tegelda pandeemia raskete sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega.
Komisjon teeb ka ettepaneku eraldada humanitaarabi rahastamisvahendi tugevdamiseks täiendavalt viis miljardit eurot, et rahuldada maailma kõige haavatavamate piirkondade kasvavaid humanitaarvajadusi. Pandeemia mõju ja majanduslik kahju, näiteks sissetuleku kaotus nafta- ja toorainehindade järsu languse tõttu ning rahaülekannete drastiline vähenemine, suurendavad olemasolevaid vajadusi, muutes veelgi olulisemaks, et liidul jätkuks vahendeid, näitamaks üles solidaarsust ülejäänud maailmaga.
ØMuude programmide tugevdamine, et suurendada vastupidavust ja saavutada strateegiliste prioriteetide alaseid tulemusi
Komisjoni poolt 2018. aastal välja pakutud finantsraamistik aastateks 2021–2027, mida tugevdati õiglase ülemineku mehhanismi ja täna välja pakutavate muudatustega, jääb läbirääkimiste viimases etapis oluliseks lähtepunktiks. Tasakaalustatud taastepaketi jaoks on vajalikud nii kavandatud struktuur, toetuse tase, prioriteetide vaheline tasakaal kui ka sellised põhielemendid nagu eesmärk eraldada vähemalt 25% kulutustest kliimameetmetele ning soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist toetavad meetmed. Veel üks oluline element on komisjoni ettepanek võtta vastu määrus uue mehhanismi kohta ELi eelarve kaitsmiseks õigusriigi toimimises esinevate üldistunud puuduste eest. Lisaks sellele on komisjonil kavas veelgi tugevdada kehtivaid rangeid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta eelarvet pettuste ja eeskirjade eiramise eest. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Prokuratuur (EPPO) kasutavad oma kontrolli- ja uurimisvolitusi.
Kriis on siiski selgelt näidanud, et mitmes olulises valdkonnas ei piisa veebruaris riigijuhtide poolt arutatud toetuse tasemest. Lisaks Next Generation EU raames rahastatavatele lisavahenditele on seepärast hädavajalik tugevdada ka muid programme, et need saaksid täiel määral täita oma rolli liidu vastupidavamaks muutmisel ning pandeemia ja selle tagajärgede tõttu suurenenud probleemide lahendamisel.
Need hõlmavad järgmist.
ØLiidu küberkaitse tugevdamine ja digipöörde toetamine, eraldades programmi „Digitaalne Euroopa“ kogueelarve jaoks 8,2 miljardit eurot.
ØInvesteerimine ajakohastesse ja hästi toimivatesse transporditaristutesse nagu Rail Baltic, et hõlbustada piiriüleseid ühendusi, eraldades täiendavalt 1,5 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastule.
ØTingimuste loomine hästitoimiva ühtse turu alusel toimuvaks majanduse taastamiseks, säilitades ühtse turu programmi ning maksu- ja tollialast koostööd toetavate programmide jaoks kavandatud eelarved vastavalt 3,7 miljardi, 239 miljoni ja 843 miljoni euro tasemel.
ØInvesteerimine noortesse täiendava 3,4 miljardi euro eraldamisega programmile „Erasmus+“, mis teeb kogusummaks 24,6 miljardit eurot, ning kultuuri- ja loomesektorisse, suurendades programmi „Loov Euroopa“ mahtu 1,5 miljardi euroni.
ØPõllumajandusliku toidutööstuse ja kalandussektori vastupidavamaks muutmine ning kriiside ohjamiseks vajaliku tegevusruumi loomine täiendava 4 miljardi euro eraldamisega ühise põllumajanduspoliitika ning 500 miljoni euro eraldamisega Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi jaoks.
ØKoostöö tõhustamine välispiiride kaitse ning rände- ja varjupaigapoliitika valdkonnas, tugevdades Varjupaiga- ja Rändefondi ning integreeritud piirihalduse fondi, et jõuda 22 miljardi euro suuruse kogusummani.
ØTugeva toetuse tagamine Euroopa strateegilisele autonoomiale ja julgeolekule, suurendades Sisejulgeolekufondi vahendeid 2,2 miljardi euroni ning tugevdades Euroopa Kaitsefondi 8 miljardi euro tasemele.
ØMeie partnerite toetamine Lääne-Balkanil, suurendades liidu ühinemiseelset abi 12,9 miljardi euroni.
Selliste sihipäraste kohandustega vastab liidu pikaajaline finantsraamistik paremini tema prioriteetidele ja ambitsioonidele ning aitab liitu vastupidavamaks muuta ja säilitada strateegilist autonoomiat keskpikas ja pikas perspektiivis. Seepärast teeb komisjon ettepaneku muuta sihipäraselt oma 2018. aasta ettepanekut järgmise finantsraamistiku kohta, võttes arvesse seniste läbirääkimiste tulemusi, oma ettepanekut õiglase ülemineku mehhanismi kohta 8 ning eespool käsitletud täiendusi. Täielik ülevaade taasterahastut Next Generation EU hõlmavast mitmeaastasest finantsraamistikust programmide kaupa on esitatud lisas.
ØPaindlikumad hädaabivahendid
Üksikutest programmidest kaugemale vaadates on kriisi raames ilmnenud, kui oluline on liidu suutlikkus reageerida kiiresti ja paindlikult, et kehtestada Euroopa tasandil kooskõlastatud lahendus. See omakorda nõuab paindlikumat ELi eelarvet. Tervishoiukriisi laiaulatuslikud tagajärjed ammendasid kiiresti praeguse eelarve paindlikkuse. Tulevikuks on vaja paindlikumat ja kohanemisvõimelisemat eelarvet, milleni on võimalik jõuda üksnes hästi kavandatud erivahendite abil.
Seepärast teeb komisjon ettepaneku tugevdada paindlikkusega seotud ja erakorralisi vahendeid, mille abil saab ulatuslikult koondada ressursse ettenägematute probleemide lahendamiseks, näiteks ELi Solidaarsusfond, millest toetatakse suurtest katastroofidest mõjutatud liikmesriike ja piirkondi, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, millest toetatakse töötajaid, kes on suurte restruktureerimiste tagajärjel töö kaotanud.
Märkimisväärselt suurem solidaarsus- ja hädaabireserv toetab ELi meetmeid tervishoiukriisi kõigi aspektide ja muude hädaolukordade lahendamisel. Rahalisi vahendeid võib vajaduse korral suunata erakorralise abi andmiseks selliste ELi vahendite kaudu nagu humanitaarabi, erakorralise toetuse rahastamisvahend, ühtse turu programm ning selle erakorralised veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed või Varjupaiga- ja Rändefond.
Koos pakuksid need rahastamisvahendid ajavahemikul 2021–2027 täiendavat hädaabirahastust kuni 21 miljardi euro ulatuses võrreldes komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekutega.
3.Kavandatu muutmine tõelisuseks: Next Generation EU
Suuremat osa kavandatud taastamismeetmetest toetab uus ajutine majanduse taasterahastu „Next Generation EU“, mille finantsvõimekus on 750 miljardit eurot. See rahastu on erakorraline ja ajutine hädaolukorra mehhanism. Rahastamine tagatakse omavahendite otsusega, mis võimaldab komisjonil laenata ajavahemikul 2021–2024 võetavate meetmete jaoks liidu nimel kuni 750 miljardit eurot.
Selleks et tagada vajalik eelarvesuutlikkus Next Generation EU rahastamisega seotud võimalike kohustuste täitmiseks ning kooskõlas eelarvedistsipliini nõuetega, suurendatakse läbivaadatud omavahendite otsusega erandkorras ja ajutiselt kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid 0,6 %-ni ELi kogurahvatulust. Ülemmäärade suurendamist kasutatakse üksnes COVID-19 kriisiga seotud vajaduste rahuldamiseks ja see piirdub nende kohustuste täitmiseks vajaliku ajaga.
Next Generation EU ulatus ja ülesehitus kajastavad liidu ees seisvate probleemide suurust ja kiireloomulisust. Kriisi järel tekkinud pakiliste investeeringute rahastamisvajadused on enneolematud. Seepärast on liidu tasandil vaja otsustavat ja erakorralist reageerimist. Asjaomase reageeringu enneolematu iseloom ja nende vahendite erakordne suurus nõuavad nende sidumist omavahendite süsteemiga, mille kõik liikmesriigid on oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt heaks kiitnud.
Täiendav toetus, mida rahastatakse riikide suuremast panusest vahetult pärast kriisi, suurendaks veelgi survet riikide eelarvetele. Sellistel erakorralistel asjaoludel on täiesti õigustatud kasutada rahastamismehhanismi, mis toetaks märkimisväärselt ja õigeaegselt kulutuste kasvu ilma riikide võlgu suurendamata, kui solidaarsuse väljendust kriisile vastavas ulatuses.
Laenamine tugineb liidu varasematele headele tulemustele turupõhiste rahastamisvahendite kasutamisel investeeringute ja reformide toetamiseks liikmesriikides. Liit laenab finantsturgudelt tingimustel, mis kajastavad tema väga kõrget krediidireitingut, ja suunab need vahendid kiiresti sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.
Selleks emiteerib komisjon kapitaliturgudel erineva lõpptähtajaga võlakirju, kasutades parimal viisil ära nende turgude suutlikkust selliseid võlakirju vastu võtta, tagades samal ajal väikseima keskmise laenukulu. Selline mitmekesine rahastamisstrateegia võimaldab komisjonil teha laenuvõtmistehinguid viisil, mis vastab kõige paremini tehingute ulatusele ja valitsevale turukeskkonnale.
Next Generation EU kaudu suunatud vahenditest kasutatakse 500 miljardi euro suurust osa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi toetuskomponendi rahastamiseks ning muude oluliste kriisi- ja taasteprogrammide tugevdamiseks. Rahastu abil kaasatud ülejäänud rahalised vahendid summas 250 miljardit eurot tehakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames liikmesriikidele kättesaadavaks laenudena.
Kaasatud vahendid makstakse tagasi pärast 2027. aastat ja hiljemalt 2058. aastaks. See aitab leevendada survet liikmesriikide eelarvetele ajal, mil nende rahandus on tõsise surve all, tagades samal ajal, et kõik sellest võlakirjade emiteerimisest tulenevad kohustused täidetakse tulevastest ELi eelarvetest. Selleks et hõlbustada kaasatud turupõhiste vahendite tagasimaksmist ja aidata veelgi vähendada survet liikmesriikide eelarvetele, teeb komisjon rahastamisperioodi hilisemas etapis ettepaneku täiendavate uute omavahendite kohta.
Pilk tulevikku: omavahendite süsteemi reformimine
Uus majanduslik kontekst ja Next Generation EU raames kaasatud vahendite tagasimaksete jätkusuutlik haldamine kinnitavad vajadust ELi eelarve rahastamise põhjaliku reformi järele.
Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et kõikide tagasimaksete järkjärguline kaotamine muudab mitmeaastase finantsraamistiku tasakaalustatumaks. Kuid COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju arvestades tooks tagasimaksete järkjärguline kaotamine praeguses olukorras kaasa teatavate liikmesriikide osamaksete ebaproportsionaalse suurenemise aastatel 2021–2027. Selle vältimiseks võiks praegused tagasimaksed järk-järgult kaotada palju pikema ajavahemiku jooksul, kui komisjon oma 2018. aasta ettepanekus ette nägi.
Uued omavahendid täiendaksid traditsioonilisi omavahendeid, lihtsustatud käibemaksupõhiseid omavahendeid ja liikmesriikide osamakseid ning ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevaid uusi omavahendeid. Need tuginevad ELi prioriteetidele ja poliitikale, mille eesmärk on lahendada kliimamuutustega seotud probleeme, aga ka õiglasele maksustamisele globaliseerunud maailmas.
Komisjon on pühendunud rohelise kokkuleppe täitmisele. Sellega seoses võivad keskkonnahoidlikud omavahendid aidata kaasa majanduse taastamisele, toetades samal ajal Euroopa majanduse ja ühiskonna rohepööret. Valikuvõimalused võiksid hõlmata heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevaid omavahendeid, sealhulgas nende võimalikku laiendamist merendus- ja lennundussektorile, ning piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid, mis olid arutlusel 2020. aasta veebruaris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, võimaldaksid liikmesriikidel säilitada sama suure tulu, kui nad said viimasel ajal enampakkumistest. ELi heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu, mis ületab seda ülemmäära, läheks ELi eelarvesse. Sellised omavahendid võiksid tuua ELi eelarvesse ligikaudu 10 miljardi euro suuruse tulu, sõltuvalt CO2 hinna arengust ja süsteemi laiendamisest teistele sektoritele.
Samal ajal on oluline tagada, et ELi ettevõtjad konkureeriksid kolmandate riikide ettevõtjatega võrdsetel tingimustel. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism aitaks vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, mis kahjustab ELi jõupingutusi minna üle CO2-neutraalsele ühiskonnale. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism võib tuua lisatulu vahemikus 5–14 miljardit eurot, sõltuvalt selle ulatusest ja ülesehitusest.
Ettevõtted, mis saavad ELi ühtsest turust tohutut kasu ning elavad kriisi muu hulgas tänu ELi ja liikmesriikide otsesele ja kaudsele toetusele üle, võiksid majanduse taastumisetapis aidata kaasa selle taastamisele. See võib hõlmata ettevõtete tegevusel põhinevaid omavahendeid, mis võivad olenevalt ülesehitusest aastas ligikaudu 10 miljardit eurot kasu tuua.
Digitaalmaks põhineks märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise alasel OECD tööl; komisjon toetab aktiivselt OECD ja G20 juhitud arutelusid ning on valmis tegutsema, kui ülemaailmset kokkulepet ei saavutata. Digitaalmaks, mida kohaldatakse üle 750 miljoni euro suuruse käibega ettevõtete suhtes, võiks lisada ELi eelarvesse kuni 1,3 miljardit eurot aastas.
Need uued omavahendid võivad aidata rahastada Next Generation EU raames kaasatud turupõhiste vahendite tagasimakseid ja intresse. Kui need kehtestatakse 2024. aastaks, siis võiksid liikmesriikide osamaksed 2021.–2027. aasta mitmeaastasesse finantsraamistikku võrreldes 2020. aasta maksetega väheneda vastavalt osale nende majandusest.
Kõik tulu- ja maksevood, mille aluseks on Next Generation EU, lisanduvad iga-aastase eelarvemenetluse käigus eraldatud assigneeringutele ega mõjuta seega eelarve tasakaalu. Need vood, sealhulgas makstud intress, kajastuvad eelarves eraldi, et rõhutada nende ajutist ja erakorralist olemust ning tagada täielik läbipaistvus 9 .
Koroonaviiruse pandeemia majanduslik mõju toob esile vajaduse tagada liidule piisav eelarvepoliitiline manööverdamisruum juhuks, kui tekib majandusšokk, mis viib kogurahvatulu vähenemiseni. Selleks et tekitada omavahendite ülemmäärasid arvestades piisav varu, mille abil liit saaks täita oma konkreetse aasta finantskohustused ja tingimuslikud kohustused isegi kõige ebasoodsamates majandusoludes, teeb komisjon ettepaneku suurendada kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid püsivalt vastavalt 1,46 %-ni ja 1,40 %-ni ELi kogurahvatulust.
4.Kokkuvõte – tee kiire kokkuleppeni Euroopa majanduse taastamise ambitsioonika eelarve osas
Praegusel erakordselt raskel ja ebakindlal ajal on liidul rohkem kui kunagi varem vaja näidata, et ta on valmis ja nõus otsustavalt tegutsema ning kavandama teed parema tuleviku suunas. Kokkuleppele jõudmine ambitsioonikas taastekavas, mille keskmes on ELi eelarve, annab liidule parima eduvõimaluse.
Next Generation EU kasutab ära ELi eelarve täieliku potentsiaali, et hoogustada majandust ning suurendada Euroopa jätkusuutlikkust, vastupidavust ja strateegilist autonoomiat. See tugineb liidu kogemusele turupõhise rahastamise kasutamisel ja laiendab seda, et saavutada praeguses olukorras kiiresti vajalik toetuse ulatus.
Tugevdatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 suunab liidu tagasi kriisist pikaajalise taastumise teele, pakkudes hädavajalikku rahastamist esmasteks vajadusteks ning pikaajalisteks investeeringuteks rohe- ja digipöördesse.
Taastekava edukus ei sõltu mitte ainult selle ulatusest ja ambitsioonidest, vaid ka meetmete võtmise kiirusest ning võimest kohandada reageerimist vastavalt arengutele. Paljudes liidu piirkondades on kiiresti vaja rahalist toetust, et hoida ettevõtted elus ja toetada neid, kes seda kõige enam vajavad. Samuti on vähe aega selleks, et leppida kokku pikaajalises raamistikus, kuid veel ei ole liiga hilja. Kiire kokkulepe võimaldab tõhustatud programme õigeaegselt käivitada.
Komisjon jagab Euroopa Parlamendi otsustavust tagada sujuv üleminek uuele pikaajalisele raamistikule. Praeguse raamistiku pikendamine ei asenda siiski kõikehõlmavat kokkulepet uue ja tänapäevase pikaajalise eelarve kohta. See on ainus viis varustada liitu uute programmide ja vahenditega, mis on taastekava elluviimiseks olulised. Seetõttu tuleks lähinädalatel tehtavas institutsioonidevahelises töös täielikult keskenduda Next Generation EU lõpuleviimisele ja uuele pikaajalisele raamistikule.
Euroopa Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu ja kaasseadusandjaid üles neid ettepanekuid kiiresti läbi vaatama, et jõuda juuliks Euroopa Ülemkogu tasandil poliitilisele kokkuleppele.
Varajane otsus praeguse raamistiku muutmise ettepaneku kohta võimaldab teha täiendavad rahalised vahendid algatusele REACT-EU, maksevõime toetamise rahastamisvahendile ja Euroopa Kestliku Arengu Fondile kohe kättesaadavaks, võttes arvesse nende vajaduste kiireloomulisust.
Seejärel teeb komisjon tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et jõuda kokkuleppele tulevases pikaajalises raamistikus ja selle valdkondlikes programmides. Selle töö lõpuleviimine varasügisel tähendaks, et uus pikaajaline eelarve oleks valmis ja toimiks ning aitaks Euroopa majandust alates 1. jaanuarist 2021 taastada.
Kiire tegutsemine näitab, et liit on valmis tegema kõik vajaliku, et seada majandus taas õigetele rööbastele, kaitsta kõigi eurooplaste elatusvahendeid ning investeerida Euroopa pikaajalisse üleminekusse õiglasemale, rohelisemale ja digitaalsemale tulevikule.
Miljardites eurodes, 2018. aasta hindades
- (1) COM(2020) 456.
- (2) Komisjoni talituste töödokument (2020) 98.
- (3) Kui ei ole märgitud teisiti, väljendatakse summasid 2018. aasta püsivhindades.
- (4) Põhineb konservatiivsel prognoosil eeldatavate kordajate kohta ja võrreldavate vahendite abil saavutatud tulemustel. Eeldatavate kordajate täpsust võib aga mõjutada praeguse majandusolukorra volatiilsus.
- (5) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2020. aasta resolutsioon ELi kooskõlastatud tegevuse kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu, mida kinnitati Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta.
- (6) Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldused pärast Euroopa Ülemkogu liikmete videokonverentsi, 23. aprill 2020.
- (7) 1,25 miljardit eurot rahastamisvahenditest ja 250 miljonit eurot eelarvest.
- (8) COM(2020) 22, COM(2020) 23.
- (9) Next Generation EU toetuskomponendi laenukulud kaetakse ELi eelarvest. Hinnanguliselt ulatuvad need kulud 2021.–2027. aasta finantsraamistikus kuni 17,4 miljardi euroni.
