Brüssel,27.5.2020

COM(2020) 440 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm


1.Uus ja muutuv kontekst

Euroopa Komisjon võttis 29. jaanuaril vastu oma 2020. aasta tööprogrammi. Selles nimetati komisjoni ametiaja esimese aasta kõige olulisemad algatused ning sellega anti hoogu president von der Leyeni poliitilistes suunistes esitatud kuue üldeesmärgi, samuti nii Euroopa Parlamendi kui ka Euroopa Ülemkogu aastate 2019–2024 strateegilise tegevuskava kohaste põhiprioriteetide elluviimisele.

Komisjoni tööprogramm võeti vastu enne seda, kui COVID-19 kriis Euroopas valla pääses. Alguses esines vaid üksikuid haigusjuhte, kuid olukord võttis kiiresti rahvatervise kriisi mõõtmed, tuues kaasa enneolematu majandusšoki ja hirmuäratava ulatusega üleilmse pandeemia. Mõne nädalaga oli Euroopa silmitsi kiireloomulise ja ainulaadse probleemiga, mis mõjutas erineval määral kõiki riike, piirkondi ja inimesi. Tervishoiusüsteemid pandi proovile ja eesliinil tegutsejad pidid üles näitama kangelaslikkust. Viiruse leviku tõkestamiseks võeti enneolematuid meetmeid, millega suleti ühiskond ja majandus. ELi tasandil võetud kiired ja terviklikud meetmed aitasid kahju leevendada.

Kogu selle aja jooksul keskendus Euroopa Komisjon eelkõige elude ja elatusvahendite kaitsmisele. Selleks võeti kasutusele kõik ELi järelejäänud eelarvevahendid ja loodi nende abil meditsiinivarustuse varu. Komisjon kasutas eelarve- ja riigiabi eeskirjade paindlikkuse võimalusi enam kui kunagi varem ning tegi ettepaneku luua TERA – uue ELi rahastu töötuseriski leevendamiseks ning töötajate toetamiseks. Komisjon võttis vastu otsuseid sellistes küsimustes nagu oluliste kaupade tollimaksuvaba import ning tegi ettepanekuid transpordi, kaubanduse, partnerriikide toetamise ja palju muu kohta. Komisjon koostas rea suuniseid, mis käsitlesid kõike alates piirihaldusest kuni reisijate õigusteni, ning esitas tõkestamismeetmete ohutu ja järkjärgulise lõpetamise tegevuskava.

Praeguseks on komisjon alates kriisi algusest vastu võtnud 291 otsust ja muud akti. Peaaegu ühtki neist ei olnud varem kavas vastu võtta ega olnud neid nimetatud komisjoni 2020. aasta tööprogrammis. See peegeldab olukorra kiireloomulisust ja dünaamilisust, samuti seda, et komisjon pidi pikaajaliste eesmärkide saavutamiselt kiiresti ümber lülituma viivitamatule kriisiohjele.

Tänu ühistele ja eelkõige kodanike jõupingutustele on kõver langusele pöördunud ning viiruse levik on Euroopas aeglustunud ja vähenenud. Taastumine on võimalik üksnes siis, kui õpime viirust ohjama ja lähitulevikus sellega koos elama. Kuid taastumiseks tuleb ka toetused ja investeeringud kiirelt ja paindlikult suunata sinna, kus neid kõige enam vajatakse. Selleks esitab komisjon täna Euroopa majanduse taastekava 1 , mis sisaldab uuendatud mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud uut taasterahastut.

Tänase paketi osana kohandab komisjon ka oma 2020. aasta tööprogrammi. Seejuures lähtutakse kahest põhimõttest. Esiteks on komisjon kindlalt otsustanud täita oma tööprogrammis võetud kohustused. Teiseks tuleb praeguse kriisi olemuse ja ulatuse tõttu ning selleks, et vajalikul määral kriisohjele keskenduda, läbi vaadata mitme kavandatud meetme ajastus. 2020. aasta tööprogrammi I lisa on seda silmas pidades ajakohastatud.

Samal ajal on majanduse taastumiseks vaja kindlat poliitilist sihti ja investeeringuid. Seda on üksikasjalikumalt kirjeldatud Euroopa majanduse taastekava käsitlevas teatises. Sama joont järgitakse ka uutes ettepanekutes, mida on nimetatud kavatsusavalduses, mille komisjon esitas Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast seda, kui president von der Leyen oli pidanud septembrikuus oma kõne Euroopa Liidu olukorra kohta. Need lisatakse komisjoni 2021. aasta täiemahulisse tööprogrammi, mis on kavas vastu võtta käesoleva aasta oktoobris.

2.Komisjoni tööprogrammi elluviimine: individuaalne ajastus, suuremad püüdlused

President von der Leyeni poliitilistes suunistes ja komisjoni 2020. aasta tööprogrammis esitatud prioriteedid on olulisemad kui kunagi varem, sest Euroopal on vaja kriisist tugevana väljuda. Kiirem paralleelne rohe- ja digipööre on muutunud veelgi tähtsamaks, et ehitada üles õiglasem ja inimeste hüvanguks toimiva majandusega Euroopa, tugevdada meie ühtset turgu ja strateegilist autonoomiat, koonduda meie ühiste väärtuste ümber, toetada meie demokraatiat ja kanda geopoliitilise osalejana täielikult oma üleilmset vastutust. Nii kannustame Euroopa majanduse taastamist ning ehitame üles vastupanuvõimelisema, kestlikuma ja õiglasema Euroopa.

Seepärast on komisjon täielikult pühendunud kuue üldeesmärgi saavutamiseks oluliste algatuste elluviimisele. Mitme algatuse puhul prognoositavad väikesed viivitused tulenevad kriisist õppimise ja saadud õppetundide arvesse võtmise vajadusest, et oleks aega nõuetekohaseks konsulteerimiseks või parema õigusloome põhimõtete järgimise tagamiseks. Samuti jääb niimoodi aega ettepanekute põhjalikuks arutamiseks asjaomaste sidusrühmadega, et kaasseadusandjad ettepanekud seejärel kiirelt vastu võtaksid ja liikmesriikide ametiasutused need nõuetekohaselt rakendaksid – ja seda ajal, mil peame toime tulema rahvatervise kriisiga.

Olulised või majanduse kohest taastumist toetavad algatused võetakse vastu nii, nagu komisjoni tööprogrammis algselt kavandatud. Sellised algatused on näiteks aruka sektorite integratsiooni strateegia, renoveerimislaine strateegia, kestliku ja aruka liikuvuse strateegia, digiteenuste õigusakt, noortegarantii tugevdamine ja valge raamat välistoetustega tegelemise vahendi kohta.

Võimalikult kiiresti võetakse vastu mitmed pandeemia tõttu edasi lükkunud kiireloomulised olulised algatused, eelkõige uus rändepakt või Euroopa oskuste ajakohastatud tegevuskava. Osa algatusi lükatakse edasi aasta lõppu või järgmise aasta algusesse, et neid saaks hästi ette valmistada ja nende kohta konsultatsioone korraldada.

Algatuste jaotus kohandatud lisades ei muuda kohustusi, mis president von der Leyen on pannud missioonikirjadega igale kolleegiumi liikmele.

Komisjon jätkab käesoleval aastal juba käima lükatud algatuste rakendamiseks tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Komisjon jätkab kavandatavate või tulevaste algatuste teemal ka koostööd piirkondade, linnade, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja kodanikega.

3.Parem õigusloome ja strateegiline tulevikusuundade analüüsimine

Kriis on näidanud, kui oluline on, et poliitikakujundajad saaksid teha teadlikke otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsetel tõenditel ning kõigi olemasolevate võimaluste ja nende tõenäolise mõju hindamisel. Seepärast peame poliitika kujundamisel endiselt lähtuma parema õigusloome põhimõttest. Komisjon esitab käesoleva aasta lõpus teatise parema õigusloome kohta.

Kriis suurendab ka vajadust vähendada tarbetut regulatiivset koormust ajal, mil Euroopa valmistub oma majandust taas käima lükkama. Seda silmas pidades loob komisjon lähinädalatel tulevikukindluse platvormi, et kaasata sidusrühmad ja kõik valitsustasandid ELi õigusaktide lihtsustamisse ja ajakohastamisse.

Esimeses iga-aastases strateegilises tulevikusuundade analüüsi aruandes võetakse arvesse rahvatervise kriisi mõju peamistele suundumustele ja poliitikameetmetele. Kooskõlas Euroopa majanduse taastekavaga pööratakse aruandes erilist tähelepanu vajadusele suurendada ELi ja selle liikmesriikide vastupanuvõimet praegustele ja tulevastele süsteemsetele vapustustele, nagu COVID-19 kriis.

Meie ettepanekute kvaliteet põhineb ka kodanike, ettevõtjate ja sidusrühmade seisukohtadel. Kriisi tõttu on inimestel siiski raskem oma arvamust avaldada. Seepärast laiendab komisjon 2020. aastal või järgmise aasta alguses elluviidavate algatuste puhul avalikke konsultatsioone ja tagasiside andmise võimalusi. Võimaluse korral pikendatakse konsultatsiooniperioodi kuni kuue lisanädala võrra. Edasi lükatud algatuste avalikke konsultatsioone praeguses etapis ei alustata, välja arvatud juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

4.Kokkuvõte

Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm annab tunnistust sellest, et Euroopa on kindlalt otsustanud täita oma kohustused ning kriisist õppida ja saadud õppetunde arvesse võtta.

Peale selle näitavad täna Euroopa majanduse taastekava raames esitatud ettepanekud ning käesoleva aasta lõpupoole komisjoni kavatsusavalduses ja tema 2021. aasta tööprogrammis esitatavad algatused, et Euroopa on valmis panema aluse paremale tulevikule.

Komisjon on kindlalt otsustanud teha oma tööprogrammi elluviimiseks koostööd nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukoguga. Seejuures kavatseb komisjon arvesse võtta kodanike seisukohti ja kanda hoolt selle eest, et kohapeal saavutatakse käegakatsutavaid tulemusi. See aitab ehitada üles vastupanuvõimelisema, kestlikuma ja õiglasema Euroopa.

(1) Euroopa võimalus – parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks, COM(2020) 456.

Brüssel,27.5.2020

COM(2020) 440 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE




















Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm


I lisa. Uued algatused 1

Nr

Poliitikaeesmärk

Algatused

Staatus / Muudatus 2

Euroopa roheline kokkulepe

1.

Euroopa roheline kokkulepe

Teatis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (muu kui seadusandlik, IV kv 2019);  
Euroopa kliimaseadus, millega sätestatakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk (seadusandlik, ELTL art 192 lg 1, I kv 2020);  
Euroopa kliimapakt (muu kui seadusandlik, III kv 2020)

vastu võetud

vastu võetud

IV kv 2020

2.

Kestliku ülemineku rahastamine

Kestliku Euroopa investeerimiskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020);  
Õiglase ülemineku fond (seadusandlik, ELTL art 175, I kv 2020);  
Kestliku rahastamise uuendatud strateegia (muu kui seadusandlik, III kv 2020); 

Muid kui finantsaruandeid käsitleva direktiivi läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020)

vastu võetud

vastu võetud

IV kv 2020

I kv 2021

3.

Komisjoni panus COP26-sse

2030. aasta kliimaeesmärgi kava (muu kui seadusandlik, k.a mõjuhinnang, III kv 2020);  
Kliimamuutustega kohanemist käsitlev uus ELi strateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020);

ELi uus metsastrateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

III kv 2020

I kv 2021

I kv 2021

4.

Kestlikud toidusüsteemid

Strateegia „Talust toidulauani“ (muu kui seadusandlik, I kv 2020)

vastu võetud

5.

Süsinikuheite vähendamine energeetikasektoris

Aruka sektorite integreerimise strateegia (muu kui seadusandlik, II kv 2020);

Renoveerimislaine (muu kui seadusandlik, III kv 2020);

Avamere taastuvenergia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

II kv 2020

III kv 2020

IV kv 2020

6.

Kestlik tootmine ja tarbimine

Uus ringmajanduse tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020);

Tarbijate võimestamine keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuks (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, k.a mõjuhinnang, IV kv 2020)

vastu võetud

II kv 2021

7.

Keskkonnakaitse

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 (muu kui seadusandlik, I kv 2020); 

8. keskkonnaalane tegevusprogramm (seadusandlik, ELTL art 192 lg 3, II kv 2020); 
Kestlikkust edendav kemikaalide strateegia (muu kui seadusandlik, III kv 2020)

vastu võetud

IV kv 2020

III kv 2020

8.

Kestlik ja arukas liikuvus

Kestliku ja aruka liikuvuse strateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020);

ReFuelEU Aviation – kestlikud lennukikütused (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 100 lk 2 ja/või art 192 lg 1, IV kv 2020);

FuelEU Maritime – Euroopa keskkonnasäästlik mereruum (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 100 lg 2 ja/või art 192 lg 1, IV kv 2020)

IV kv 2020

IV kv 2020

IV kv 2020

Digiajastule vastav Euroopa

9..

Digiajastule vastav Euroopa

Digiajastule vastava Euroopa strateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020) koos konkurentsialase eelmeetmega (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 103 ja 114, IV kv 2020);

Digiõppe tegevuskava (ajakohastatud) (muu kui seadusandlik, II kv 2020)

vastu võetud, IV kv 2020

III kv 2020

10.

Tehisintellekti käsitlev Euroopa lähenemisviis

Valge raamat tehisintellekti kohta (muu kui seadusandlik, I kv 2020);

Euroopa andmestrateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020);

Tehisintellekti, sealhulgas ohutust, vastutust, põhiõigusi ja andmeid, käsitleva valge raamatu järelmeetmed (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020)

vastu võetud

vastu võetud

I kv 2021

11.

Digiteenused

Digiteenuste õigusakt (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020)

IV kv 2020

12.

Küberturvalisuse suurendamine

Võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitleva direktiivi (küberturvalisuse direktiiv) läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020)

IV kv 2020

13.

Digilahendused tarbijatele

Mobiiltelefonide ja muude samalaadsete seadmete ühtsed laadijad (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, III kv 2020);

Rändlusteenuse määruse läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2020)

I kv 2021

I kv 2021

14..

Euroopa uus tööstusstrateegia

Tööstusstrateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020);

Ühtse turu tõkete aruanne (muu kui seadusandlik, I kv 2020); 

Ühtse turu normide täitmise tagamise tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020);

VKEde strateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020);

Valge raamat välistoetustega tegelemise vahendi kohta (muu kui seadusandlik, II kv 2020)

vastu võetud

vastu võetud

vastu võetud

vastu võetud

II kv 2020

15.

Lennundusteenuste pakett

Lennujaamatasude läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 100 lk 2, IV kv 2020);

Lennundusteenuste osutamise läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 100 lg 2, IV kv 2020)

IV kv 2020

IV kv 2020

16.

Euroopa teadusruumi loomine

Teatis teadusuuringute ja innovatsiooni tuleviku ning Euroopa teadusruumi kohta (muu kui seadusandlik, II kv 2020); 

Teatis programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsioonimissioonide kohta (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

III kv 2020

IV kv 2020

17.

Digitaalne rahandus

Finantstehnoloogia tegevuskava, sealhulgas ELi integreeritud makseturu strateegia (muu kui seadusandlik, III kv 2020); 
Ettepanek krüptovarade kohta (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, III kv 2020);

Õigusakt sektoriüleste finantsteenuste operatiiv- ja kübervastupidavusvõime kohta (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, III kv 2020)

III kv 2020

III kv 2020

III kv 2020

Inimeste hüvanguks toimiv majandus

18.

Sotsiaalne Euroopa

Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks (muu kui seadusandlik, I kv 2020);  
ELi töötajate õiglane miinimumpalk (ELTL art 153 lg 1 p b, art 153 lg 2 ja art 154, I kv/III kv 2020); 
Noortegarantii tugevdamine (muu kui seadusandlik, II kv 2020); 
Euroopa töötuskindlustuse edasikindlustusskeem (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, IV kv 2020)

vastu võetud

I kv / IV kv 2020

II kv 2020

ajutine vahend vastu võetud

19.

Majanduse juhtimine

Majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine (muu kui seadusandlik, I kv 2020)

vastu võetud

20.

Kapitaliturgude liidu süvendamine

Kapitaliturgude liidu tegevuskava (muu kui seadusandlik, III kv 2020);

Investeerimisühingutele ja turukorraldajatele mõeldud õigusraamistiku läbivaatamine (MiFIDII ja MiFIR) (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 53 lg 1 ja art 114 lg 1, III kv 2020);

Võrdlusaluste määruse läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114 lg 1, III kv 2020)

IV kv 2020

III kv 2020

III kv 2020

21.

Pangandusliidu loomise lõpuleviimine

Rahapesuvastase võitluse tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020);

Kapitalinõudeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 114 (kapitalinõuete määrus) ja 53 (kapitalinõuete direktiiv), II kv 2020)

vastu võetud

IV kv 2020

22.

Tõhus maksustamine

21. sajandile vastav äriühingute maksustamine (muu kui seadusandlik, II kv 2020); 

Maksudest kõrvalehoidmise ning maksustamise lihtsustamise tegevuskava (seadusandlik ja muu kui seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 113 ja 115, II kv 2020), sealhulgas hea maksuhaldustava ELis ja mujal (muu kui seadusandlik, III kv 2020) ning automaatset teabevahetust käsitleva direktiivi läbivaatamine (seadusandlik, ELTL art-d 113 ja 115, III kv 2020)

IV kv 2020

III kv 2020

23.

Tolliliidu pakett

Tolliliidu tegevuskava (muu kui seadusandlik, II kv 2020);

Ettepanek ühtse tolliliidese kohta (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 33 ja 114, III kv 2020)

III kv 2020

IV kv 2020

Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine

24.

Rahvusvaheline koostöö

ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise lepingu allakirjutamine ja sõlmimine (seadusandlik, ELTL art-d 217 ja 218, III kv 2020)

III kv 2020

25.

Finantssõltumatus

Euroopa majandusliku ja finantssõltumatuse tugevdamine (muu kui seadusandlik, III kv 2020)

IV kv 2020

26.

Aafrika-strateegia

Tervikliku Aafrika-strateegia loomine (muu kui seadusandlik, I kv 2020)

vastu võetud

27.

Laienemine

Ühinemisprotsessi tõhustamine – kindel ELiga ühinemise väljavaade Lääne-Balkani riikidele (muu kui seadusandlik, I kv 2020);

Intensiivsem koostöö Lääne-Balkani riikidega – komisjoni panus ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisse (muu kui seadusandlik, II kv 2020)

vastu võetud

vastu võetud / IV kv 2020

28.

Idapartnerlus

2020. aasta järgne idapartnerlus (muu kui seadusandlik, I kv 2020)

vastu võetud

29.

Inimõigused, demokraatia ja sooline võrdõiguslikkus

Inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) (seadusandlik ja muu kui seadusandlik, I kv 2020); 
Tegevuskava, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist välissuhetes aastatel 2021–2025 (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

vastu võetud

IV kv 2020

30.

Kaubanduspoliitika

Kaubanduspoliitika läbivaatamine, sealhulgas WTO reformi algatus (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

IV kv 2020

Euroopaliku eluviisi edendamine

31.

Oskuste, hariduse ja kaasamise edendamine

Euroopa oskuste ajakohastatud tegevuskava (muu kui seadusandlik, I kv 2020); 
Euroopa haridusruumi loomine (muu kui seadusandlik, III kv 2020);

Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

III kv 2020

III kv 2020

IV kv 2020

32.

Uus rände- ja varjupaigapakt

Uus rände- ja varjupaigapakt ning kaasnevad seadusandlikud ettepanekud (muu kui seadusandlik ja seadusandlik, ELTL art-d 78 ja 79, I kv 2020)

II kv 2020

33.

Euroopa julgeoleku tugevdamine

Uus julgeolekuliidu strateegia (muu kui seadusandlik, II kv 2020);

Europoli volituste tugevdamine (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 88, IV kv 2020);  
Ettepanek elutähtsa taristu kaitsmiseks täiendavate meetmete võtmise kohta (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, IV kv 2020);

Inimkaubanduse kaotamist käsitlev uus ELi strateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020);

ELi strateegia, mis käsitleb tõhusamat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu (muu kui seadusandlik, II kv 2020) 

III kv 2020

IV kv 2020

IV kv 2020

I kv 2021

III kv 2020

34.

Tervisekaitse

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (muu kui seadusandlik, IV kv 2020); 
Euroopa ravimistrateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

IV kv 2020

IV kv 2020

Uus hoog Euroopa demokraatiale

35.

Tarbijakaitse tegevuskava

Uus tarbijakaitse tegevuskava (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

IV kv 2020

36.

Demograafiliste muutuste mõjuga toimetulek

Aruanne demograafiliste muutuste mõju kohta (muu kui seadusandlik, I kv 2020); 
Roheline raamat vananemise kohta (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

II kv 2020

2021

37.

Võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitlevad algatused

Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia (muu kui seadusandlik, I kv 2020) ja siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 157, IV kv 2020); 
LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia (muu kui seadusandlik, IV kv 2020); 
Romade võrdõiguslikkuse ja kaasamise strateegiaid käsitlev 2020. aasta järgne ELi raamistik (muu kui seadusandlik, IV kv 2020)

vastu võetud / IV kv 2020

IV kv 2020

IV kv 2020

38.

Demokraatia

Väärinfo – faktikontroll / Euroopa demokraatia tegevuskava (muu kui seadusandlik ja seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 224 ja 114, IV kv 2020)

II kv / IV kv 2020

39.

Euroopa tulevik

Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kujundamine (muu kui seadusandlik, I kv 2020)

vastu võetud

40.

Õigusriik

2020. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta (muu kui seadusandlik, III kv 2020)

III kv 2020

41.

Põhiõigused

Uus strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks (muu kui seadusandlik, IV kv 2020); 
Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (muu kui seadusandlik, II kv 2020);

Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise aruanne (muu kui seadusandlik, II kv 2020); 
Asjakohaste liidu õiguskaitsenormide ühtlustamine andmekaitset puudutavates aspektides (muu kui seadusandlik, II kv 2020)

IV kv 2020

II kv 2020

II kv 2020

II kv 2020

42.

Parem õigusloome

Parema õigusloome teatis (muu kui seadusandlik, II kv 2020)

IV kv 2020

43.

Tulevikusuunad

2020. aasta aruanne tulevikusuundade kohta (muu kui seadusandlik, II kv 2020)

III kv 2020



II lisa. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) algatused 3

Nr

Pealkiri

Lihtsustamise eesmärk/võimalikkus (lühike selgitus läbivaatamise REFITi eesmärgi kohta ning hindamise ja toimivuskontrolli lihtsustamise võimalikkus)

Euroopa roheline kokkulepe

1.

Turustamisstandardite (ühise turukorralduse määrus, nn hommikusöögidirektiivid ja ühise turukorralduse teisesed õigusaktid) hindamine

Turustamisstandardite hindamine võimaldab kontrollida eri õigusaktide sidusust ja leida võimalusi lihtsustamiseks. Hindamistulemused võiks võtta aluseks, et teha kindlaks vajadus turustamisstandarditega seotud regulatiivsete muudatuste järele.

2.

ELis kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete hindamine

Geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete hindamine aitab kontrollida ELi kvaliteedikavade õigusraamistikku kuuluvate õigusaktide sidusust ja annab võimaluse kaaluda selle raamistiku täiustamise (ajakohastamise, lihtsustamise ja ühtlustamise) vajadust. Hindamistulemused võiks võtta aluseks, et teha kindlaks vajadus ELi kvaliteedikavadega seotud regulatiivsete muudatuste järele.

3.

Teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2020. aastat käsitlevate suuniste läbivaatamine

Liikmesriigid võivad teatavatele elektri suurtarbijatele hüvitada osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemist tulenevatest suurematest elektrikuludest. Sellise hüvitamise eesmärk on minimeerida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riski, mis tekib juhul, kui heitkogustega seotud kulud põhjustavad tegevuse üleviimise EList kolmandatesse riikidesse, kus puuduvad võrreldavad piirangud. Olemasolevad hüvitamist võimaldavad õigusnormid vaadatakse läbi, et tagada nende kooskõla uue heitkogustega kauplemise süsteemiga (2021–2030). (muu kui seadusandlik, k.a mõjuhinnang, IV kv 2020)

4.

Üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määruse läbivaatamine

Algatusega tagatakse, et üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitlev määrus on täielikult kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja liidu pikaajaliste süsinikuheite vähendamise eesmärkidega ning aitab kaasa sektorite ja turgude integreerimisele, energiavarustuse kindlusele ning konkurentsivõimele. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art-d 170–171, IV kv 2020)

5.

Direktiivi 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) hindamine

Direktiivi hindamisel kontrollitakse ainete kasutamise suhtes piirangute kehtestamise ja piirangutest erandite tegemise menetluse tulemuslikkust ja tõhusust. Samuti hinnatakse direktiivi sidusust muude ELi õigusaktidega ja selle asjakohasust nende suhtes, eelkõige pidades silmas kemikaalidirektiivi (REACH) ja ökodisaini direktiivi hindamist.

6.

Direktiivi 2000/53/EL (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) hindamine

Direktiivi hindamisel kontrollitakse selle tulemuslikkust, tõhusust, sidusust muude õigusaktidega ja asjakohasust muude selliste laiemate poliitikaeesmärkide suhtes, mis on seotud näiteks ringmajanduse, plasti, ressursitõhususe ja toorainetega.

7.

Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) hindamine

Direktiivi hindamisel kontrollitakse selle tulemuslikkust, tõhusust, ELi lisaväärtust, sidusust muude õigusaktidega ja asjakohasust oluliste õhu-, vee- ja pinnasereostuse (põllumajandus)tööstuslike allikatega tegelemise suhtes.

8.

Võitlust ebaseadusliku raiega käsitlevate ELi õigusnormide (määrus (EL) nr 995/2010 (ELi puidumäärus) ja määrus nr 2173/2005 (FLEGT)) toimivuskontroll

Toimivuskontrolli käigus hinnatakse mõlema määruse tulemuslikkust, tõhusust, ELi lisaväärtust, sidusust ja asjakohasust kogu maailmas ebaseadusliku raiega võitlemisel. Toimivuskontrolli käigus saadavad kogemused on kasulikud ka muude toorainete nõudluse poole meetmete hindamiseks.

9.

ELi patareidirektiivi läbivaatamine

Nagu patareidirektiivi hindamis-/rakendusaruannetes järeldati, peaks läbivaatamise eesmärk olema pöörata rohkem tähelepanu ringlusele, parandada kestlikkust ja pidada sammu tehnoloogia arenguga. See on ette nähtud ka patareisid ja akusid käsitlevas strateegilises tegevuskavas. Direktiivi käsitlevate aruannete järelduste põhjal muudetakse direktiivi või koostatakse ettepanek uue määruse kohta, millega tunnistatakse direktiiv kehtetuks, eelkõige selleks, et võtta arvesse olelusringi lõppu ja kestlikkust käsitlevaid nõudeid. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, IV kv 2020)

10.

Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevate asjakohaste ELi õigusaktide toimivuskontroll

Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on ained, mis muudavad endokriinsüsteemi (hormoonide) toimimist ja avaldavad negatiivset mõju inimeste või loomade tervisele. Neid aineid reguleeritakse mitmesuguste ELi meetmetega. Toimivuskontrolli käigus hinnatakse, kas nende meetmetega saavutatakse üldine eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda. Hinnatakse ELi õigusaktide tulemuslikkust, tõhusust, ELi lisaväärtust, sidusust ja asjakohasust, keskendudes kemikaalialase õigustiku sidususele.

11.

ELis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete suhtes kohaldatava turustamisstandardite määruse läbivaatamine*

Läbivaatamise käigus lihtsustatakse õiguslikku ülesehitust: kolm määrust, mis praegu käsitlevad ka vesiviljelustooteid, läbipaistvust ja tarbijale suunatud teavet, asendatakse ühe (ELi) määrusega. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 43, ühine kalanduspoliitika, I kv 2021)

12.

Määruse (EL) 913/2010 (konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta) hindamine 
(raudtee-kaubaveokoridoride määrus)

Raudtee-kaubavedude suurendamine on transpordist pärineva CO2 heite vähendamist käsitlevas ELi poliitikas kesksel kohal, kuid sellega on probleeme. Raudtee-kaubaveokoridoride määruse eesmärk on täiustada koostööd ja koordineerimist koridoride puhul, millel on konkreetne potentsiaal rahvusvahelise raudtee-kaubaveo arendamiseks.  
Määrus (EL) 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta jõustus aastal 2010. Loodi üheksa raudtee-kaubaveokoridori ja hiljem veel kaks. Hindamise eesmärk on anda täielik ülevaade määruse rakendamisest ja hinnang selle mõjule. Kasulik on teha kindlaks, milliseid edasisi meetmeid on vaja ELi tasandil raudteekaubaveo edendamiseks võtta.

13.

Direktiivi 2009/128/EÜ (mis käsitleb pestitsiidide säästvat kasutamist) läbivaatamine

Hindamisel vaadeldakse muu hulgas, millist edu on direktiiv saavutanud pestitsiididest sõltumise vähendamisel ning pestitsiidide vähese riskiga ja kemikaalivabade alternatiivide kasutuselevõtmise stimuleerimisel. Kaalutakse ka lihtsustamise võimalikkust, näiteks pestitsiididega töötlemise seadmete kontrolli ja uute ametlikku kontrolli käsitlevate õigusnormide puhul.

14.

ELi loomade heaolu strateegia (2012–2015) hindamine

Hindamisel vaadeldakse, mil määral on ELi loomade heaolu strateegia aidanud lihtsustada ELi loomade heaolu raamistikku, samuti kaalutakse edasise lihtsustamise võimalikkust, võttes arvesse valdkonna vajaduste muutumist.

15.

Taimekaitsevahendite lubamise ja pestitsiidide jääkide piirnormide hindamine 4

Hindamine hõlmab määruse (EÜ) nr 1107/2009 (mis käsitleb taimekaitsevahendeid) ja määruse (EÜ) nr 396/2005 (mis käsitleb pestitsiidide jääkide piirnorme) kõikides liikmesriikides rakendamise ja toimimise hindamist alates nende kohaldamise algusest (vastavalt juuni 2011 ja september 2008). Selle tulemusel pakutakse välja võimalusi, kuidas täiustada nende määruste rakendamist, et lihtsustada või tugevdada praegust õigusraamistikku, nt vähendada viivitusi ja suurendada läbipaistvust, täiustada lubade tsoonisüsteemi ja parandada lubade vastastikust tunnustamist, edendada kestlikku taimekaitset, vähese riskiga lahuste kasutamist ja tõhusat riskide maandamist ning suurendada sidusust ja järjepidevust nende määruste ja muude ELi õigusaktide vahel.

Hindamise käigus käsitletakse ka küsimusi, mis on tõstatatud 7. juunil 2017 vastu võetud mitmeotstarbelisi / mitmest allikast pärinevaid aineid – kloraati käsitlevas REFITi platvormi arvamuses XI.10.a ja 14. märtsil 2019 vastu võetud taimekaitsevahendite registreerimist käsitlevas REFITi platvormi arvamuses XI.22.a .

16.

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) hindamine seoses toitainelise koostise ning tervisealaste väidetega, mida esitatakse taimede ja neid sisaldavate valmististe kohta, ning taimede ja neid sisaldavate valmististe toidus kasutamise üldise õigusraamistiku hindamine4

Hindamise käigus käsitletakse küsimusi, mis on tõstatatud toitainelise koostise kindlaksmääramist käsitlevas REFITi platvormi arvamuses XI.11.a-b . Hinnatakse praeguse olukorra mõju (kui ELi tasandil ei ole toitainelist koostist kindlaks määratud). Kontrollitakse, kas toitaineline koostis on endiselt eesmärgipärane, põhjendatud ja asjakohane, et täita asjaomase määruse eesmärke. Hindamistulemusi oodatakse ka selleks, et käsitleda küsimusi, mille ettevõtjad on tõstatanud traditsiooniliste taimsete ravimite direktiivi kohta REFITi platvormi arvamuses XI.6.a-b .

17.

Toiduga kokkupuutuva materjali hindamine

Hindamisel uuritakse toiduga kokkupuutuvat materjali käsitlevate kehtivate ELi õigusaktide kõiki aspekte, sealhulgas seda, kui asjakohane on vastavuskinnitus, mida praegu erimeetmete puhul ELi tasandil nõutakse. Hindamistulemuste põhjal kaalub komisjon, kas ELi tasandil on vaja täiendavaid meetmeid, võttes sealhulgas arvesse mitmesuguseid küsimusi, nagu see, mis on tõstatatud REFITi platvormi arvamuses XI.1a , milles soovitatakse näha ette ühine Euroopa nõue kõikide toiduga kokkupuutuva materjali liikide nõuetele vastavuse kinnituse esitamiseks.

18.

Direktiivi 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel) hindamine

Jõeteabeteenuste puhul kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et toetada siseveetranspordi ohutust, tõhusust ja keskkonnahoidlikkust. Direktiiv on jõeteabeteenuste osutamise ja rakendamise miinimumnõuete ja tehniliste kirjelduste raamistik, et tagada liikmesriikide IV või kõrgema klassi siseveeteede jõeteabeteenuste süsteemide ühtlustamine, koostalitlusvõime ja piiriülene ühilduvus. Hindamisel vaadeldakse direktiivi rakendamist ja sektori korralduslikku ja tehnoloogia, eelkõige digitehnoloogia arengut. Samuti hinnatakse, millistes valdkondades on võimalik lihtsustada direktiivikohaste ajakohastatud tehniliste kirjelduste koostamist.

Digiajastule vastav Euroopa

19.

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) (eIDASe määrus) kohaldamise kohta

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse (EL) nr 910/2014 kohaldamise kohta hiljemalt 1. juuliks 2020, nagu on ette nähtud määruse artikliga 49. Aruandes hinnatakse, mil määral vastab eIDASe raamistik endiselt eesmärgile, et saavutada kavandatud tulemusi ja mõju. Samuti võidakse kindlaks teha võimalikud edasised meetmed, millega õigusloome tulemuslikkust parandada. Komisjon korraldab hindamise kooskõlas parema õigusloome suunistega, kaasates ka avalikkust ja konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega.

20.

Elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise direktiivi (2014/61/EL) läbivaatamine

Läbivaatamise eesmärk on vähendada tarbetut ja kulukat halduskoormust, mis võib võrkude kasutuselevõttu märkimisväärselt pidurdada ja edasi lükata. Selle eesmärk on praegust meedet täiustada, lihtsustades lube ja menetlusi või muutes ehitustööd kiiremaks, s.t koordineerides neid paremini teiste taristutöödega (teed, energia jne). See võib kujutada endast head võimalust uute õigusaktide koostamiseks, et vähendada sektori üldist halduskoormust.

21.

Siseturu ja piiriülese e-kaubanduse (asukohapõhise tõkestuse) määruse läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande määruse hindamise kohta. Komisjon võtab seejuures arvesse määruse üldist mõju siseturule ja piiriülesele e-kaubandusele, sealhulgas eelkõige kauplejate võimalikku täiendavat haldus- ja rahalist koormust, mis tuleneb erinevatest tarbijalepinguõiguse süsteemidest.

22.

Soovituse 2011/711/EL (kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta) läbivaatamine*

Käimasoleva hindamise käigus hinnatakse üht peamistest poliitikavahenditest kultuuripärandiga seotud materjali digiteerimise, sellele veebipõhise juurdepääsu ja selle digitaalse säilitamise vallas. Eesmärk on koguda sidusrühmade arvamusi selle kohta, kas soovitust tuleks ajakohastada, et kajastada paremini avalikkuse vajadusi selles valdkonnas ja suurendada võimalusi kasutada Euroopa kultuuripärandit kodanike hüvanguks.
Läbivaatamisel vaadeldakse neid aspekte kooskõlas praeguste tehnoloogiliste suundumustega ja sektori vajadustega.

23.

2012. aasta riigiabi eeskirjade ajakohastamise paketi, raudteede suuniste ja lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse toimivuskontroll

Riigiabi eeskirjade ajakohastamise tulemusel kuuluvad praegu 96 % uutest rakendatavatest abimeetmetest liikmesriikide asutuste pädevusse. See võimaldab liikmesriikidel neid kiiremini rakendada ning riigiabi kontroll saab olla „suurtes asjades suur ja väikestes asjades väike“. Käimasoleva toimivuskontrolli eesmärk on hinnata muu hulgas seda, mil määral on praegune kord aidanud halduskoormust vähendada ja kas riigiabi eeskirju oleks võimlik veelgi ühtlustada ja lihtsustada.

24.

Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse hindamine

Käimasoleva vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ja vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste hindamise eesmärk on eelkõige hinnata, mil määral on praegune kord saavutanud oma eesmärgi kohaldada üldist tõhusust suurendavate vertikaalsete kokkulepete suhtes „safe harbour“-põhimõtet, tagades seeläbi sidusrühmadele õiguskindluse ja väiksemad nõuete täitmisega seotud kulud. Sealhulgas tuleb kindlaks teha valdkonnad, kus praegune kord ei pruugi adekvaatselt arvesse võtta uusi turusuundumusi ega võimalikke puudujääke, mille võivad olla põhjustanud õiguskindlusetus ja asjaolu, et ELi liikmesriigid täidavad vertikaalseid norme erineval määral, ning mis on seetõttu suurendanud sidusrühmade jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid.

25.

ELi ühinemiskontrolli menetluslike ja kohtualluvusega seotud aspektide hindamine

Käimasoleva hindamise käigus keskendutakse lihtsustamisele ja võimaluse korral bürokraatia vähendamisele, üleandmissüsteemi ühtlustamisele ja muudele tehnilist laadi täiustustele. Pidades silmas hiljutist arutelu ELi ühinemismääruses ette nähtud üksnes käibel põhinevate künniste tõhususe üle, püütakse hindamise käigus kontrollida ka seda, kas need künnised võimaldavad hõlmata kõiki tehinguid, mis võivad siseturgu mõjutada.

26.

Üldise grupierandi määruse sihtotstarbeline muutmine seoses ELi rahastamisprogrammidega

Komisjon kavatseb sihtotstarbeliselt muuta grupierandi määrust seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga. Ettepanekuga tagatakse, et liikmesriikide vahenditest või liikmesriigi tasandil hallatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pärinevat riiklikku rahastust ja keskselt hallatavaid ELi vahendeid on võimalik sujuvalt ühendada järgmistes valdkondades: InvestEU fondist toetatavad finantstooted; programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ raames kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, samuti programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatavad projektid ja „Teaming“-meetmed ning Euroopa territoriaalse koostöö projektid. (III kv 2020)

27.

Konsortsiumide grupierandi määrus (konteinerlaevanduse ettevõtjate vaheliste koostöölepingute teatavate liikide puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 101 tehtav erand) 5

Praeguse konsortsiumide grupierandi määruse pikendamine neljaks aastaks lihtsustaks ka edaspidi selle analüüsimist, kuidas konsortsiumid täidavad konkurentsieeskirju, ning vähendaks sõltuvust välisnõuannetest ja õigusabikulusid.

28.

Madalpingedirektiivi (2014/35/EL) hindamine

Madalpingedirektiiv tagab, et teatavates pingevahemikes kasutatavad elektriseadmed pakuvad Euroopa kodanikele kõrgetasemelist kaitset ning saavad täit kasu ühtsest turust. Seda on kohaldatud alates 20. aprillist 2016. Hindamise eesmärk on kontrollida, kas direktiiv vastab oma eesmärkidele tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse seisukohast. Direktiivi tulemuslikkust käsitlevate järelduste alusel hindab komisjon, millised edasised sammud võivad olla vajalikud direktiivi tulemuslikkuse parandamiseks.

29.

Postiteenuste direktiivi (97/67/EÜ) hindamine*

Postisektoris on digiteerimise tõttu toimumas põhjalikud muutused. Postiteenuste direktiiv (97/67/EÜ) pärineb aastast 1997 ning vaadati läbi aastatel 2002 ja 2008. Direktiivi kohaldamise aruandele lisatakse hinnang selle kohta, kas direktiiv vastab endiselt eesmärgile ja on tulevikukindel.

30.

VKE määratluse hindamine

Algatus hõlmab komisjoni soovitust mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (2003/361/EÜ). Soovituses on esitatud kriteeriumid (töötajate arv, käive/bilansimaht, sõltumatus), mille alusel otsustada, kas ettevõtja on VKE, ning seda on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2005, kui sellega asendati soovitus 96/280/EÜ. Kuna soovitusele on viidatud rohkem kui sajas ELi õigusaktis, mis käsitlevad mitmesuguseid ELi poliitikavaldkondi, nagu riigiabi, tuleb soovituse asendamise korral ka neid viiteid arvestada.

31.

Masinadirektiivi (2006/42/EÜ) läbivaatamine*

Algatuse eesmärk on:  
i) tegeleda uutest tehnoloogiatest tulenevate ohtudega, võimaldades samas tehnika arengut, 
ii) lihtsustada dokumentidele esitatavaid nõudeid, võimaldades kasutada digivormingut, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja boonusena ka keskkonnakulusid,
iii) parandada direktiivi praeguses tekstis kasutatavate teatavate olulisemate mõistete ja määratluste õigusselgust.
iv) tagada sidusus muude tooteid käsitlevate direktiivide ja määrustega ning parandada õigusaktide täitmise tagamist, viies need vastavusse uue õigusraamistikuga, 
v) vähendada ülevõtmise kulusid, muutes direktiivi määruseks. 
(seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, I kv 2021)

32.

Tööstusdisainilahenduste kaitset käsitlevate ELi õigusaktide hindamine

Hindamise eesmärk on analüüsida, mil määral on kehtivad ELi tootedisainilahenduste kaitset käsitlevad õigusaktid saavutanud oma eesmärgi tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse seisukohast, ning selle tulemusel antakse selge ülevaade, mil määral vastavad kehtivad õigusaktid veel oma eesmärgile. Selgitatakse välja võimalused registreerimismenetlust ühtlustada, et hõlbustada tootedisainilahenduste kaitse kasutuselevõttu ELis ning vähendada võimaluse korral ettevõtjate, projekteerijate ja VKEde kulusid ja halduskoormust.

33.

Juhiloadirektiivi (2006/126/EÜ) hindamine*

Järelhindamise käigus hinnatakse, mil määral on direktiivi tulemusel parandatud liiklusohutust, hõlbustatud vaba liikumist ja vähendatud pettusevõimalusi. Samuti vaadeldakse tehnika arengut, nt seoses sõidukite ja digiteerimisega (digiluba).

Inimeste hüvanguks toimiv majandus

34.

Ühtsed ümardamisnormid (euromüntidega seotud viimaseid suundumusi käsitleva aruande (COM(2018) 787 final/2) järelmeetmed)*

Ühe- ja kahesendiste euromüntide kasutamise ja ühiste ümardamisnormide kasutuselevõtmise võimaluse hindamine. Võimaliku ettepanekuga nähtaks ette ühised ümardamisnormid, et lahendada ühe- ja kahesendiste euromüntide kasutamisega seotud probleemid (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 133, IV kv 2021)

35.

Ettevõtjate avaliku aruandluse toimivuskontroll

Toimivuskontrolli eesmärk on hinnata, kas ettevõtjate korrapärast avalikku aruandlust käsitlevad ELi õigusaktid vastavad jätkuvalt sidusrühmade vajadusele ettevõtjate tegevuse ning selle tulemuste, riskide ja mõjuga seotud teabe järele.

36.

Narkootikumide lähteainetega kauplemist käsitlevate õigusaktide hindamine

Narkootikumide lähteaineid käsitlevate määruste (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 hindamisel peetakse silmas nende eesmärki, milleks on luua narkootikumide lähteainetega kauplemise seire ja kontrolli süsteem, et vältida nende kõrvalesuunamist seaduslikust tarneahelast ebaseaduslike narkootikumide tootmisse. Lisaks nimetatud kahele määrusele hõlmab hindamine ka nendega seotud õigusakte: delegeeritud määrus (EL) 2015/1011 ja rakendusmäärus (EL) 2015/1013.

37.

Tolliküsimustes osutatavat vastastikust abi käsitleva määruse (EÜ) nr 515/97 hindamine*

Määrusega (EÜ) nr 515/97 tagatakse ELi tollialaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Alates määruse (EÜ) nr 515/97 läbivaatamisest aastal 2015 on toimunud muutusi (nagu uus andmekaitsekord, uued pettuseohud). Hindamise käigus kontrollitakse määruse (EÜ) nr 515/97 üldist toimimist, konsulteerides selleks ka sidusrühmadega.

Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine

38.

ELi ja Euroopa – Vahemere piirkonna riikide (Tuneesia, Maroko, Egiptus, Jordaania, Alžeeria ja Liibanon) kuue assotsieerimislepingu kaubandussamba hindamine*

Hindamise käigus võib ilmneda võimalusi ühtlustada menetlusi ning vähendada võimaluse korral kulusid ja halduskoormust ning lihtsustada protsesse. Võimalikku kasu võidakse kasutada nende lepingute üle tulevikus uute läbirääkimiste pidamisel või muude riikidega sõlmitavate lepingute üle läbirääkimiste pidamisel.

39.

CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepingu rakendamise hindamine*

Hindamise käigus võib ilmneda võimalusi ühtlustada menetlusi ning vähendada võimaluse korral kulusid ja halduskoormust ning lihtsustada protsesse. Võimalikku kasu võidakse kasutada nende lepingute üle tulevikus uute läbirääkimiste pidamisel või muude riikidega sõlmitavate lepingute üle läbirääkimiste pidamisel.

40.

Piinamisvaba kaubandus

Määruse (EL) 2019/125 (mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks) läbivaatamine. 
Piinamisvaba kaubanduse määruse artikli 32 kohaselt vaatab komisjon selle rakendamise läbi 31. juuliks 2020 ja seejärel iga viie aasta järel. 2020. aasta juuliks vastu võetava läbivaatamisaruande alusel otsustab komisjon, kas tuleks teha ettepanekuid määruse muutmiseks. Ilma et see mõjutaks läbivaatamise tulemusi ja tagades, et asjaomaste kaupade suhtes kohaldatakse ka edaspidi tõhusaid piiranguid, võiks kaaluda, millistes valdkondades on võimalik lihtsustada näiteks aruandlusnõudeid või teabevahetust.

Euroopaliku eluviisi edendamine

41.

Määruste (EÜ) nr 1901/2006 (pediaatrias kasutatavate ravimite määrus) ja (EÜ) nr 141/2000 (harvikravimite määrus) läbivaatamine

Hindamine annab olulise panuse tulevasse ELi ravimistrateegiasse. Olemasolevate tõendite põhjal hinnatakse eraldi või koos harvikravimite ja pediaatrias kasutatavate ravimite määruste tugevusi ja nõrkusi. Hindamisel keskendutakse muu hulgas täitmata ravivajadustele vastavatele toodetele ja sellele, kuidas on kasutatud kehtivate õigusaktidega ette nähtud stiimuleid.

Uus hoog Euroopa demokraatiale

42.

Komisjoni ettepanek direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid) läbivaatamise kohta*

Direktiivi käimasoleva hindamise käigus keskendutakse saavutatud edule ning asjaomastele kuludele ja kasule. Samuti keskendutakse sellele, kas direktiivi algsed eesmärgid ja vahendid on kooskõlas praeguste vajadustega ning kas ELi sekkumine on toonud kasu, samuti jälgitakse, kuidas direktiiv toimib koos muude õigusaktidega. Hindamise tulemuste põhjal tagatakse läbivaatamisega tarbijate parem teavitamine ja tarbijakrediidist arusaamine, võttes arvesse selliste toodete pakkumise digiteerimist. Eesmärk on tagada tarbijatele parem kaitse (eriti interneti kaudu pakutava) vastutustundetu laenuandmise eest. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, II kv 2021)

43.

Komisjoni ettepanek direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust) läbivaatamise kohta*

Käimasoleva hindamise käigus hinnatakse, kas algsed eesmärgid on saavutatud, kuidas direktiiv toimib kulude-tulude, koormuse vähendamise ja lihtsustamise seisukohast ning kuidas direktiiv toimib koos muude jaefinantsteenuste, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonna õigusaktidega. Analüüsitakse, kas direktiivi vahendid on kooskõlas algsete ja praeguste vajadustega, ning hinnatakse direktiivi ELi lisaväärtust. Hindamise tulemuste põhjal tagatakse läbivaatamisega jaefinantstoodete parem mõistmine, võttes arvesse selliste toodete pakkumise digiteerimist. Eesmärk on tagada tarbijatele parem kaitse (eriti interneti kaudu pakutava) vastutustundetu laenuandmise eest. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, IV kv 2021)

44.

Direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) läbivaatamine 
(määrus; õiguslik alus ELTL art 114)*

Algatusega käsitletakse tooteohutuse küsimusi, mis tulenevad uutest tehnoloogiatest, tegeletakse vajadusega võtta veebimüügi vallas rohkem konkreetseid meetmed, ajakohastatakse tooteohutuse üldist õigusraamistikku ning pidades silmas määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta, kaotatakse ühtlustatud toodete ja ühtlustamata toodete turujärelevalvega seotud erinevused. Läbivaatamisega tõhustatakse ka toodete tagasinõudmise protsessi ja uute tooteohutuse riskide käsitlemist. See peaks tugevdama liikmesriikide täitmise tagamise volitusi eelkõige impordikontrolli puhul. (seadusandlik, k.a mõjuhinnang, ELTL art 114, II kv 2021)

(1) Käesolevas lisas esitab komisjon kooskõlas institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega täiendava teabe, mis on kättesaadav tööprogrammis esitatud algatuste kohta. Iga algatuse juures sulgudes esitatud teave on esialgne ja võib ettevalmistusprotsessi käigus muutuda, eelkõige võttes arvesse mõju hindamise protsessi tulemusi.
(2) Algatuse veerg sisaldab 29. jaanuaril 2020 vastu võetud komisjoni 2020. aasta tööprogrammis algselt kavandatud vastuvõtmise kuupäevi. Selle veerus on praegune ajakava, mis võib sisaldada muudatusi. Kursiivis kuupäevi on muudetud, tavalises kirjas kuupäevad on jäänud samaks.
(3) Käesolevas lisas on märgitud kõige olulisemad läbivaatamised, hindamised ja toimivuskontrollid, mida komisjon teha kavatseb, sealhulgas REFITi platvormi arvamuste järelhindamine. Need viiakse lõpule 2020. aasta lõpuks, välja arvatud tärniga algatused, mis viiakse lõpule hilisemas etapis.
(4) Hinnang avaldati 20. mail 2020.
(5) Algatus võeti vastu 24. märtsil 2020.