EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.4.2020
COM(2020) 170 final
2020. AASTA ÜLDEELARVE
PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 2
Erakorraline toetus liikmesriikidele ja täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile / rescEU-le, et reageerida COVID-19 puhangule
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.4.2020
COM(2020) 170 final
2020. AASTA ÜLDEELARVE
PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 2
Erakorraline toetus liikmesriikidele ja täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile / rescEU-le, et reageerida COVID-19 puhangule
Võttes arvesse
–Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,
–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid [...], 1 eriti selle artiklit 44,
–Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 27. novembril 2019, 2
–paranduseelarve projekti nr 1/20, 3 mis võeti vastu 27. märtsil 2020,
esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2020. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 2.
TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA
Tulude koondarvestuses ja III jaos tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm ).
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Erakorraline toetus liikmesriikidele liidu erakorralise toetuse rahastamisvahendi uuesti aktiveerimise kaudu
2.1. Taust
2.2. Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatavad meetmed
3. Täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (liidus)
4. Rahastamine
5. Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
2020. aasta paranduseelarve projekti (PEP) nr 2 eesmärk on teha rubriigis 3 Julgeolek ja kodakondsus kättesaadavaks 3 000,0 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 530,0 miljonit eurot maksete assigneeringutena, et rahastada erakorralist toetust liidus, kasutades erakorralise toetuse rahastamisvahendit, mis kavatsetakse uuesti aktiveerida, et aidata toime tulla COVID-19 puhangu tagajärgedega ja anda täiendavaid vahendeid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile / rescEU-le, võimaldamaks luua ulatuslikumaid varusid ja koordineerida oluliste ressursside jaotamist Euroopas 4 .
2. Erakorraline toetus liikmesriikidele liidu erakorralise toetuse rahastamisvahendi uuesti aktiveerimise kaudu
2.1. Taust
Võttes arvesse COVID-19 puhangule järgnenud kriisi tõsidust, samuti nende vajaduste ulatust ja iseloomu, mille rahuldamist peab lähitulevikus ELi eelarvest toetama, teeb komisjon paralleelselt käesoleva PEPiga ettepaneku, et nõukogu aktiveeriks uuesti nõukogu määruse 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus ja muudaks seda, 5 et anda ELi käsutusse mitmekesisemad vahendid, mis vastaksid praeguse COVID-19 pandeemia mastaapsusele.
Erakorralise toetuse rahastamisvahend loodi 2016. aasta märtsis ja aktiveeriti kolme aasta pikkuseks perioodiks, et reageerida hädaolukorrale, mis oli tekkinud pärast pagulaste massilist sissevoolu Kreekasse. See oli kavandatud kui üldine vahend, millega lahendada kriisiolukordi ELis, ja seda kasutatakse ainult eriolukorras tõsiste raskuste puhul. Vahendi saab kasutusele võtta, et reageerida mis tahes kriisile, mille puhul on vaja humanitaarabi, ja see hõlmab laia valikut rahastamiskõlblikke meetmeid: „[---] erakorraline toetus võib hõlmata humanitaarabi meetmeid [---] ning võib seetõttu hõlmata abi või hädaabi ja vajaduse korral kaitseoperatsioone, et päästa ja hoida inimelusid katastroofides või vahetult nende järel“ 6 .
Osaliselt aitavad ulatuslikule rahvatervise hädaolukorrale reageerida meetmed, mis on ette nähtud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU), elanikkonnakaitse mehhanismi, koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse (mille eesmärk on võtta kasutusele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) ja muude liidu vahenditega; samas on probleemi ulatuse ja tõsidusega arvestades vaja tulemuslikult reageerida liitu tabanud puhangu rahvatervisega seotud tagajärgedele humanitaarvaldkonnas. Erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames antav erakorraline toetus soodustab täiendavust ja järjepidevust kannatada saanud liikmesriikide meetmetega, samuti sünergiat meetmetega, mida rahastatakse ELi tasandil muudest fondidest ja vahenditest.
Eeltoodut silmas pidades tehakse ettepanek aktiveerida erakorralise toetuse määruse (nr 2016/369) kohane toetus ja näha võimalikult kiiresti ette selleks vajalikud assigneeringud. See võimaldab liidul võtta meetmeid, millega ennetada ja leevendada tõsiseid tagajärgi ühes või mitmes liikmesriigis, ja tegeleda koordineeritult COVID-19 katastroofiga seotud vajadustega, täiendades abi, mida võidakse anda muude ELi vahendite raames.
2.2. Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatavad meetmed
Võttes arvesse olukorra pakilisust ja kõigis liikmesriikides seoses COVID-19 puhanguga tekkinud rahvatervise kriisi tõsidust, teeb komisjon ettepaneku näha erakorralise toetuse rahastamisvahendi jaoks ette 2 700,0 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 380,0 miljonit eurot maksete assigneeringutena.
Toetust võib kasutada muu hulgas järgmiste meetmete rahastamiseks:
–ulatuslikum ja kiirem varude loomine ja oluliste ressursside jaotamise koordineerimine kogu Euroopas;
–rahvusvahelistelt partneritelt sisse ostetava kaitsevarustuse transpordivajadused, samuti transport ELi piires;
–abivajavate patsientide transport üle piiri haiglatesse, mis saavad pakkuda vabu voodikohti;
–piiriülene koostöö ELi kõige rohkem kannatada saanud piirkondade tervishoiusüsteemi koormuse vähendamiseks;
–keskne hanke- ja jaotussüsteem haiglate varustamiseks peamiste meditsiinitarvetega ja haiglatöötajate varustamiseks hädaolukorra kaitsevahenditega, nagu respiraatorid, hingamisaparaadid, isikukaitsevahendid, taaskasutavad maskid, ravimid, teraapia- ja laborivarustus ning desinfektsioonivahendid;
–ELi ettevõtete tootmisvõimsuse suurendamine ja ümbersuunamine, et tagada sellise varustuse ja materjalide kiire tootmine ja kasutuselevõtt, mida on vaja, et korvata kiiresti vajakajäämised peamiste toodete ja ravimitega varustatuse vallas;
–raviasutuste ja -ressursside suurendamine, sealhulgas ajutiste ja poolajutiste välihaiglate näol, ja toetus ümberkohandatud rajatistele;
–testimiskomplektide tootmise suurendamine ja toetus olulisemate põhiainete hankimiseks;
–ravi- ja testimismeetodite kiire väljatöötamise soodustamine;
–testimisvarustuse – nagu katsekomplektid, reaktiivid ja testimise juures kasutatavad vahendid – väljatöötamine, ostmine ja jaotamine.
Komisjon tagab täieliku koordineerimise, nii et erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames rahastatavad meetmed täiendavad konkreetsetes valdkondades (näiteks rändajate vastuvõtukohtade puhul) olemasolevaid vahendeid, nagu rescEU või Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond. Kasutuselevõttu kohandatakse vastavalt sellele, kuidas puhang kulgeb, ja koordineeritakse liikmesriikide võetud meetmetega, et tagada selle maksimaalne mõju.
|
Eurodes |
|||
|
Eelarverida |
Nimetus |
Kulukohustuste assigneeringud |
Maksete assigneeringud |
|
III jagu – Komisjon |
|||
|
18 01 04 05 |
Liidus antava erakorralise toetuse toetuskulud |
54 000 000 |
54 000 000 |
|
18 07 01 |
Erakorraline toetus liidus |
2 646 000 000 |
1 326 000 000 |
|
Kokku |
2 700 000 000 |
1 380 000 000 |
|
3. Täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (liidus)
Osana ELi reageerimisest COVID-19 puhangule hõlbustab liidu elanikkonnakaitse mehhanism liikmesriikide vahelist koostööd. Lisaks ühishangetele ja täiendava turvaabinõuna võttis komisjon liidu elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU raames vastu uue rakendusakti, et toetada liikmesriike teatava hulga vajaliku varustuse ostmisel (selle hulka kuuluvad ravivahendid, meditsiiniseadmed, isikukaitsevahendid, laborivarustus), suurendades seeläbi ühishanke raames ostetud esmavajalikke esemeid kogust, neid täiendades ja nende valikut laiendades. rescEU otsetoetus tagab 100 % rahastuse ELi eelarvest; sealhulgas rahastatakse täies ulatuses kõnealuse suutlikkuse väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Ostetud varustust hoitakse ühes või mitmes liikmesriigis, samas kui otsuste tegemist korraldatakse ELi tasandil, tagades riiklikest varudest olulisemalt suuremate hädaabivarude olemasolu. Need on kättesaadavad kõigile liikmesriikidele ja neid kasutatakse juhul, kui riiklik suutlikkus on ebapiisav.
Nagu paranduseelarve projektis nr 1/2020 7 teatati, paigutas komisjon COVID-19 meditsiiniliste vastumeetmete toetuseks ja varustuse jaoks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU 2020. aasta kehtiva eelarve siseselt ümber 10,0 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid (Suurõnnetuste ärahoidmine ja nendeks valmisolek liidus) ning tegi ettepaneku suurendada vahendeid 70,0 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 40,0 miljoni euro võrra maksete assigneeringutena.
Võttes arvesse kriisi kiiret kulgu ja sellega seotud vajadusi liikmesriikides, tuleb täiendavalt suurendada jõupingutusi varude loomiseks. Selliste hädavajalike meditsiinitarvete puhul, mille järele on suur nõudlus, nagu kaitsevarustus haiglatöötajatele (maskid, kaitseprillid, kombinesoonid, meditsiinis kasutatavad nanomaterjalid ja desinfektsioonivahendid), hingamisaparaadid (nii invasiivseks kui ka mitteinvasiivseks ventilatsiooniks), ja mida vajatakse tulemuslikuks reageerimiseks, saab rescEU aidata nende varude suurendamisel, koordineerimisel ja haiglate varustamisel. Varusid tuleb kasutada selleks, et tarnida vajalikku meditsiinivarustust lühikese etteteatamisajaga neisse liikmesriikidesse ja piirkondadesse, mis seisavad silmitsi haiguspuhangute ja epideemia tipphetkedega, kasutades taaskasutatavat varustust tõhusalt ja tulemuslikult seal, kus seda kõige enam vajatakse.
Seega tehakse ettepanek suurendada vahendeid täiendavalt 300,0 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 150,0 miljoni võrra maksete assigneeringutena.
Suurendatud eelarvega rescEU ja uuesti aktiveeritud erakorralise toetuse rahastamisvahend täiendavad teineteist ja tagavad vajaliku meditsiinivarustuse võimalikult tulemusliku tarnimise.
|
Eurodes |
|||
|
Eelarverida |
Nimetus |
Kulukohustuste assigneeringud |
Maksete assigneeringud |
|
III jagu – Komisjon |
|||
|
23 03 01 01 |
Suurõnnetuste ärahoidmine liidus ja nendeks valmisolek |
300 000 000 |
150 000 000 |
|
Kokku |
300 000 000 |
150 000 000 |
|
4. Rahastamine
Võttes arvesse olemas olevate varude puudumist ja võimalusi ümberpaigutamiseks mitmeaastane finantsraamistiku rubriigi 3 raames, teeb komisjoni ettepaneku võtta kasutusele järgmised erivahendid kogusummas 3 000,0 miljonit eurot:
·allesolev kulukohustuste koguvaru summas 2 042,4 miljonit eurot 8 . Paralleelselt käesoleva paranduseelarvega tehakse ettepanek mitmeaastane finantsraamistiku määruse muudatuseks, millega tühistatakse kõnealuse vahendiga seotud piirangud 9 ;
·paindlikkusinstrument summas 243,0 miljonit eurot 10 ning
·ettenägematute kulude varu ülejäänud summa ulatuses (714,6 miljonit eurot), mis kompenseeritakse 2020. aasta jaoks olemasolevast varust rubriigis 5 Haldus 11 .
5. Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa
|
Eurodes |
|||||||
|
Rubriik |
2020. aasta eelarve |
Paranduseelarve projekt 2/2020 |
2020. aasta eelarve |
||||
|
(sh PEP nr 1/2020) |
(sh PEP nr 1-2/2020) |
||||||
|
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
||
|
1. |
Arukas ja kaasav majanduskasv |
83 930 597 837 |
72 353 828 442 |
|
|
83 930 597 837 |
72 353 828 442 |
|
Ülemmäär |
83 661 000 000 |
|
|
|
83 661 000 000 |
|
|
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
|
|
1a |
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
25 284 773 982 |
22 308 071 592 |
|
|
25 284 773 982 |
22 308 071 592 |
|
millest kulukohustuste koguvaru |
93 773 982 |
|
|
|
93 773 982 |
|
|
|
Ülemmäär |
25 191 000 000 |
|
|
|
25 191 000 000 |
|
|
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
|
|
1b |
Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus |
58 645 823 855 |
50 045 756 850 |
|
|
58 645 823 855 |
50 045 756 850 |
|
millest kulukohustuste koguvaru |
175 823 855 |
|
|
|
175 823 855 |
|
|
|
Ülemmäär |
58 470 000 000 |
|
|
|
58 470 000 000 |
|
|
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
|
|
2. |
Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad |
59 907 021 051 |
57 904 492 439 |
|
|
59 907 021 051 |
57 904 492 439 |
|
Ülemmäär |
60 421 000 000 |
|
|
|
60 421 000 000 |
|
|
|
Varu |
513 978 949 |
|
|
|
513 978 949 |
|
|
|
sellest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – turuga seotud kulud ja otsetoetused |
43 410 105 687 |
43 380 031 798 |
|
|
43 410 105 687 |
43 380 031 798 |
|
|
Vaheülemäär |
43 888 000 000 |
|
|
|
43 888 000 000 |
|
|
|
Ümardamisel tekkiv erinevus, mida varu arvutamisel ei ole arvestatud |
888 000 |
|
|
|
888 000 |
|
|
|
EAGFi varu |
477 006 313 |
|
|
|
477 006 313 |
|
|
|
3. |
Julgeolek ja kodakondsus |
4 152 374 489 |
3 748 527 141 |
3 000 000 000 |
1 530 000 000 |
7 152 374 489 |
5 278 527 141 |
|
millest paindlikkusinstrument |
851 374 489 |
|
243 039 699 |
|
1 094 414 188 |
|
|
|
millest kulukohustuste koguvaru |
350 000 000 |
|
2 042 402 163 |
|
2 392 402 163 |
|
|
|
millest ettenägematute kulude varu |
|
|
714 558 138 |
|
714 558 138 |
|
|
|
Ülemmäär |
2 951 000 000 |
|
|
|
2 951 000 000 |
|
|
|
Varu |
|
|
|
|
|
|
|
|
4. |
Globaalne Euroopa |
10 406 572 239 |
8 944 061 191 |
|
|
10 406 572 239 |
8 944 061 191 |
|
Ülemmäär |
10 510 000 000 |
|
|
|
10 510 000 000 |
|
|
|
Varu |
103 427 761 |
|
|
|
103 427 761 |
|
|
|
5. |
Haldus |
10 271 193 494 |
10 274 196 704 |
|
|
10 271 193 494 |
10 274 196 704 |
|
Ülemmäär |
11 254 000 000 |
|
|
|
11 254 000 000 |
|
|
|
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib |
– 252 000 000 |
|
– 714 558 138 |
|
– 966 558 138 |
|
|
|
Varu |
730 806 506 |
|
|
|
16 248 368 |
|
|
|
millest: institutsioonide halduskulud |
7 955 303 132 |
7 958 306 342 |
|
|
7 955 303 132 |
7 958 306 342 |
|
|
Vaheülemäär |
9 071 000 000 |
|
|
|
9 071 000 000 |
|
|
|
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib |
– 252 000 000 |
|
– 714 558 138 |
|
– 966 558 138 |
|
|
|
Varu |
863 696 868 |
|
|
|
149 138 730 |
|
|
|
Kokku |
168 667 759 110 |
153 225 105 917 |
3 000 000 000 |
1 530 000 000 |
171 667 759 110 |
154 755 105 917 |
|
|
millest paindlikkusinstrument |
851 374 489 |
893 079 197 |
243 039 699 |
123 950 247 |
1 094 414 188 |
1 017 029 444 |
|
|
millest kulukohustuste koguvaru |
619 597 837 |
|
2 042 402 163 |
|
2 662 000 000 |
|
|
|
millest ettenägematute kulude varu |
|
|
714 558 138 |
|
714 558 138 |
|
|
|
Ülemmäär |
168 797 000 000 |
172 420 000 000 |
|
|
168 797 000 000 |
172 420 000 000 |
|
|
millest ettenägematute kulude varu kompenseerib |
– 252 000 000 |
|
– 714 558 138 |
|
– 966 558 138 |
|
|
|
Varu |
1 348 213 216 |
20 087 973 280 |
|
|
633 655 078 |
18 681 923 527 |
|
|
|
Muud erivahendid |
587 763 000 |
418 500 000 |
|
|
587 763 000 |
418 500 000 |
|
Kogusumma |
169 255 522 110 |
153 643 605 917 |
3 000 000 000 |
1 530 000 000 |
172 255 522 110 |
155 173 605 917 |
|