—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A9-0189/2020),

A.

arvestades, et liidu institutsioonidena peaksid Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kõigi liidu kodanike ees demokraatlikult vastutama neile ülesannete täitmiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise eest;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon, kes vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

C.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus peab olema avatud ja läbipaistev, et kaitsta liidu finantshuve, jätkata vajalikku pettusevastast võitlust ning tagada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus liidu kodanike ees, kusjuures iga liidu institutsioon vastutab eelarve eest, mida ta täidab;

1.

rõhutab, et nõukogu on juba kümme aastat järjest keeldunud tegemast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd, mistõttu on parlament olnud sunnitud jätma eelarve täitmisele heakskiidu andmata; märgib, et otsus 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta lükati 2020. aasta mais edasi, nagu seda on tehtud ka varasematel aastatel;

2.

rõhutab, et selline olukord ei saa kauem kesta kummagi institutsiooni jaoks – nõukogu jaoks seetõttu, et tema eelarve täitmise kohta ei ole heakskiitvat otsust tehtud 2009. aastast saadik, ja parlamendi jaoks seetõttu, et parlamenti kui eelarve täitmisele heakskiidu andjat ning liidu eelarve läbipaistvuse ja demokraatliku kontrollitavuse tagajat ei austata;

3.

märgib, et sellise olukorra tagajärjel kaotab üldsus liidu institutsioonide finantsjuhtimise vastu usalduse; on seisukohal, et olukorra jätkumisel ei saa liit ja selle institutsioonid enam aruandekohustust korrektselt täita;

4.

tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ja finantsmäärusele on parlament liidus ainus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, kuid tunnustab täielikult nõukogu rolli, mis seisneb eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta soovituste andmises; palub sellega seoses, et nõukogu esitaks teiste liidu institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta soovitused;

5.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on institutsioonidel halduslik iseseisvus, nende kulud on esitatud eelarve eri osades ja nad vastutavad oma eelarve täitmise eest ise;

6.

tuletab meelde, et parlament annab kõigile liidu institutsioonidele ja asutustele eelarve täitmisel heakskiidu tehnilistes dokumentides sisalduva teabe, parlamendiliikmete küsimustele antud vastuste ja kuulamiste põhjal; peab kahetsusväärseks, et koostöövalmiduse puudumise tõttu on parlament nõukogult vastuste saamisega korduvalt hätta jäänud, mille tagajärjel on parlament heakskiidu rohkem kui kümne aasta jooksul andmata jätnud;

7.

tuletab meelde, et liidu eelarve täitmise tõhusaks kontrollimiseks peavad institutsioonid üksteisega lojaalset koostööd tegema; tuletab meelde, et parlament soovib alustada nõukoguga läbirääkimisi, et jõuda mõlemat rahuldava kokkuleppeni ja teha ummikseisule viimaks lõpp;

8.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon saatis 25. mail 2020 nõukogu peasekretärile kirja, milles andis teada, et parlamendi esimeeste konverents volitas parlamendi eelarvekontrollikomisjoni alustama nõukoguga eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse üle uuesti läbirääkimisi;

9.

märgib, et parlamendi läbirääkimisrühma kuuluvad Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimees Monika Hohlmeier, nõukogu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raportöör Tomáš Zdechovský ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimene aseesimees Isabel García Muñoz;

10.

annab teada, et punktis 8 nimetatud kirjaga oli kaasas parlamendi läbirääkimisrühma poolt 20. veebruaril 2020 esitatud mitteametliku dokumendi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu koostöö kohta iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus) ajakohastatud versioon; märgib, et parlament peab seda mitteametlikku dokumenti läbirääkimiste lähtekohaks;

11.

annab teada, et selles dokumendis tunnistatakse, et kummalgi institutsioonil on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses erinev oluline roll, ja jõutakse järeldusele, et parlament ja nõukogu vajavad vastavalt nii oma soovituse (nõukogu) kui ka otsuse (parlament) esitamiseks sarnast faktilist alust;

12.

selgitab, et punktis 8 nimetatud kirjas palutakse nõukogul pakkuda läbirääkimiste alustamiseks sobiv kuupäev; märgib, et COVID-19 pandeemia on selle protsessi soodsa kulgemise katkestanud;

13.

märgib, et parlament ei kavatse enne läbirääkimisi oma seisukohti muuta ning läbirääkimised on olukorra lahendamiseks ainus võimalus;

14.

rõhutab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks teineteisest lahutada, et suurendada mõlema institutsiooni kulutuste läbipaistvust, kontrollitavust ja tõhusust, nagu parlament on viimaste aastate jooksul paljudes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides soovitanud;

15.

märgib, et institutsioonidevahelise kokkuleppe saavutamiseks lobistide kohustusliku ja masinloetavas vormis läbipaistvusregistri kohta tuleb üheskoos pingutada, sest ainult nii saab muuta liidu otsustusprotsessid avatumaks ja suurendada liidu institutsioonide vastutust; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole läbipaistvusregistri süsteemiga endiselt ühinenud; kutsub nõukogu üles osalema ka edaspidi ühise registri loomist puudutavates aruteludes Euroopa Parlamendiga, kes nõustus taasalustama läbirääkimisi 2020. aasta märtsis, ja komisjoniga, et lobistid, kes soovivad liidu poliitikakujundajatega kohtuda, oleksid de facto kohustatud registreeruma; kutsub kõiki eesistujariikide meeskondi veel kord üles näitama eeskuju, st keelduma kohtumistest registreerimata lobistidega;

16.

peab kiiduväärseks nõukogu positiivset reaktsiooni Euroopa Ombudsmani soovitusele juhtumi 1069/2019/MIG kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi sponsimist; võtab teadmiseks nõukogu peasekretariaadi poolt 29. juunil 2020 liikmesriikide delegatsioonidele saadetud suuniste kavandi; kordab, et mis tahes tegelik või tajutav huvide konflikt kahjustab nõukogu ja kogu liidu mainet; soovib, et nõukogu arutaks suuniste mittesiduvat iseloomu; nõuab tungivalt, et nõukogu tegeleks selle küsimusega viivitamatult edasi;

17.

rõhutab, et kodanikel peab olema võimalik liidu õigusloomeprotsessi hõlpsasti jälgida; tuletab nõukogule meelde, et ta peab oma töömeetodid viima kooskõlla parlamentaarse demokraatia standarditega, nagu on nõutud aluslepingutes; tuletab nõukogule meelde, et ta peab täielikult arvesse võtma kõiki soovitusi, mille Euroopa Ombudsman andis nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust puudutanud strateegilise uurimise OI/2/2017/TE tulemusel tehtud otsuses; tuletab meelde, et Euroopa Parlament innustas Euroopa Ombudsmani jätkama uurimise suhtes järelmeetmete võtmist;

18.

kutsub nõukogu üles püüdma läbipaistvust veelgi rohkem suurendada ning muu hulgas avaldama selleks nõukogu seadusandlikud dokumendid, sh töörühmade koosolekute protokollid ning kolmepoolseid kohtumisi ja muid olulisi küsimusi puudutavad töödokumendid, nagu Euroopa Ombudsman on soovitanud; peab kiiduväärseks nõukogu veebisaidil tehtud parandusi, eelkõige seoses läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsuga; väljendab heameelt selgete rubriikide üle, mis käsitlevad õigusloome läbipaistvust, nõukogu istungite päevakordi ja ajakava ning protokolle ja hääletusnimekirjasid; tunnistab, et nõukogu on astunud samme läbipaistvuse suurendamiseks;

19.

peab endiselt äärmiselt murettekitavaks, et äriühingud sponsivad nõukogu eesistujariigiks olevaid liikmesriike, ning kinnitab omalt poolt liidu kodanike ja parlamendiliikmete poolt väljendatud muret; kardab, et selline tava võib kahjustada kodanike silmis liidu mainet ning põhjustada liidu, selle institutsioonide ja eriti nõukogu vastu umbusku; soovitab peale selle nõukogul tungivalt eesistumisega seotud kulud eelarvesse kanda; palub, et nõukogu edastaks selle mureküsimuse liikmesriikidele, eelkõige praegusele eesistujariikide kolmikule, ning kutsub praegust eesistujariikide kolmikut neid soovitusi tõsiselt kaaluma ja neid Euroopa Parlamendiga arutama;

20.

peab endiselt äärmiselt murettekitavaks, et paljudel poliitika- ja eelarvealases otsustusprotsessis osalevatel liikmesriikide esindajatel on väidetavalt huvide konflikte; palub nõukogul tagada, et liikmesriikide esindajad, kes saavad liidu toetustest isiklikku kasu, ei osaleks toetusega seotud poliitilistes ega eelarvealastes aruteludes ja hääletustel.