Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm“

(2021/C 106/09)

Pearaportöör:

Dimitros KARNAVOS (EL/EPP), Kallithea linnapea

Viitedokument:

Ettepanek; Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030, Brüssel, 14.10.2020

COM(2020) 652 final, 2020/0300 (COD)

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kaheksas keskkonnaprogramm peaks kiirendama üleminekut taastavale majandusele, millega saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse. Taastava majanduskasvu mudelis tunnistatakse, et ühiskonna heaolu ja õitseng sõltub stabiilsest kliimast, heas seisundis keskkonnast ja rikkalikest ökosüsteemidest, mis tagavad majanduse toimimiseks turvalise tegevusruumi. Arvestades, et maailma rahvastik ja nõudlus loodusvarade järele aina kasvab, peaks majandustegevus arenema selliselt , et sellega ei tekitata kahju, vaid pööratakse tagasi kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, minimeeritakse saastust ning aidatakse säilitada ja rikastada looduskapitali, tagades seega taastuva ja taastumatu loodusvara külluse. Pideva innovatsiooni, uute probleemidega kohanemise ja koosloomise kaudu tugevdab taastav majandus vastupanuvõimet ning kaitseb praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu.

Kaheksas keskkonnaprogramm peaks kiirendama üleminekut sellisele majandusele, millega saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse. Kestliku majanduskasvu mudelis tunnistatakse, et ühiskonna heaolu ja õitseng sõltub stabiilsest kliimast, heas seisundis keskkonnast ja rikkalikest ökosüsteemidest, mis tagavad majanduse toimimiseks turvalise tegevusruumi. Arvestades, et maailma rahvastik ja nõudlus loodusvarade järele aina kasvab, peaks majandustegevus arenema kestlikult, see tähendab nii , et sellega ei tekitata kahju, vaid pööratakse tagasi kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine leevendavate või kompenseerivate meetmete abil ja tuues seejuures kasu kohalikule keskkonnale ja kogukondadele, jälgitakse pidevalt keskkonnamõju , minimeeritakse saastust ning aidatakse säilitada ja rikastada looduskapitali, tagades seega taastuva ja taastumatu loodusvara külluse. Pideva innovatsiooni, uute probleemidega kohanemise ja koosloomise kaudu tugevdab kestlik majandus vastupanuvõimet ning kaitseb praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu.

Motivatsioon

Majandustegevus peaks olema kestlik ja jätkuvalt kasvama, tagades keskkonnakaitse ning kohaliku keskkonna ja kogukondade jätkusuutliku kasvu, kasutades erimeetmeid ja järelevalvemehhanismi või -vahendeid, nagu keskkonna- ja sotsiaalhalduskavad jne ii) „Taastava majanduse“ mõiste sisaldab endas ohtu, et eeldatakse, et loodust ja keskkonda on võimalik lihtsalt taastada. Alternatiivina soovitatakse kasutada mõistet „kestlik majanduskasvu mudel“.

Muudatusettepanek 2

Artikli 2 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kaheksanda keskkonnaprogrammi pikaajaline esmatähtis eesmärk aastani 2050 on jõuda selleni, et kodanikud elavad hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires ja taastava majandusega ühiskonnas, kus ei raisata midagi, kus puudub kasvuhoonegaaside netoheide ning kus majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest. Kodanike heaolu põhineb heas seisundis keskkonnal, valitseb elurikkus ning looduskapitali kaitstakse, taastatakse ja väärtustatakse viisil, millega suureneb vastupanuvõime kliimamuutustele ja muudele keskkonnariskidele. Liit näitab suunda praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu tagamisel kogu maailmas.

Kaheksanda keskkonnaprogrammi pikaajaline esmatähtis eesmärk aastani 2050 on jõuda selleni, et kodanikud ja nende kohalikud kogukonnad elavad hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires ja kestliku majandusega ühiskonnas, kus ei raisata midagi, kus puudub kasvuhoonegaaside netoheide ning kus majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest. Kodanike heaolu ja tervis põhineb heas seisundis keskkonnal, ökosüsteemi teenused arenevad, valitseb elurikkus ning looduskapitali kaitstakse, taastatakse ja väärtustatakse viisil, millega suureneb vastupanuvõime kliimamuutustele ja muudele keskkonnariskidele. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk on tugevdada keskkonnapoliitika ja inimtervise vahelist seost. Tervislikest eluviisidest tuleb lähtuda kõigis ELi poliitikavaldkondades, edendades inimeste tervist, meie planeedi head keskkonnaseisundit, elujõulist majandust ja hästitoimivat ühiskonda, mis tagab kõigile võrdsed võimalused. Liit näitab suunda praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu tagamisel kogu maailmas.

Motivatsioon

Mitmeid keskkonnapoliitika meetmeid ei käsitle mitte ainult üksikisikud, vaid ka kohalikud kogukonnad. ii) Võttes arvesse COVID-19 pandeemia põhjustatud olukorda, tuleks terviseaspekti rohkem rõhutada. Rõhutada tuleks ka tervise ja keskkonna vahelist seost, sest see on väga oluline. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused näevad oma kogukonnas keskkonnapoliitika mõju tervisele ja heaolule. iii) Ka ökosüsteemi teenuste mõiste on seotud hea keskkonnaseisundiga.

Muudatusettepanek 3

Artikli 2 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kaheksandal keskkonnaprogrammil on järgmised kuus temaatilist esmatähtsat eesmärki:

a)	vähendada liidus pöördumatult ja järk-järgult kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada kasvuhoonegaaside sidumist looduslikes ja muudes neeldajates, et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk ja saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, nagu on sätestatud määruses (EL)…/…32;

vähendada liidu, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil pidevalt ja järk-järgult kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada kasvuhoonegaaside sidumist looduslikes ja muudes neeldajates või keskkonnahoidlike investeeringute abil, mis aitavad vähendada CO2 heidet , et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk ja saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, nagu on sätestatud määruses (EL)…/…32;

b)	teha pidevaid edusamme kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel;

b)	pidev vajadus teha edusamme kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel , eelkõige haavatavates piirkondades ja asulates ;

c)	liikuda taastava majanduskasvu mudeli poole, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse, lahutada majanduskasv ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest ning kiirendada üleminekut ringmajandusele;

c)	liikuda kestliku majanduskasvu mudeli poole, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse, lahutada majanduskasv ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest ning kiirendada üleminekut ringmajandusele;

d)	püüda saavutada nullsaaste eesmärk, milleks on tagada mürgivaba keskkond, sealhulgas õhk, vesi ja muld, ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest;

d)	püüda saavutada nullsaaste eesmärk, milleks on tagada mürgivaba keskkond, sealhulgas õhk, vesi ja muld, ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest;

e)	kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust ning tugevdada looduskapitali, eelkõige õhu, vee, mulla ja metsa, magevee, märgalade ja mereökosüsteemide valdkonnas;

e)	kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid nii kaitsealadel kui ka mujal ning tugevdada looduskapitali, eelkõige õhu, vee, mulla ja metsa, magevee, märgalade ja mereökosüsteemide valdkonnas;

f)	edendada keskkonnasäästlikkust ning vähendada tootmisest ja tarbimisest tulenevaid põhilisi keskkonda ja kliimat mõjutavaid survetegureid, eelkõige energeetika, tööstusarengu, hoonete ja taristu, liikuvuse ning toidusüsteemi valdkonnas.

edendada keskkonnasäästlikkust ning vähendada tootmisest ja tarbimisest tulenevaid põhilisi keskkonda ja kliimat mõjutavaid survetegureid, kasutades selliseid vahendeid nagu keskkonnamõju hindamine ja muud asjakohased hindamised ning töötades välja meetodeid ja vahendeid mõju üldiseks ja pidevaks jälgimiseks ja keskkonnatoime pidevaks parandamiseks , eelkõige energeetika, tööstusarengu, hoonete ja taristu, liikuvuse ning toidusüsteemi valdkonnas.

Motivatsioon

Õhusaastet saab vähendada lisaks looduslikele ja muudele neeldajatele ka keskkonnahoidlike ja jätkusuutlike investeeringute abil. ii) Kliimamuutustega kohanemise suutlikkuse suurendamine ja kliimamuutustele vastupanuvõime tugevdamine puudutab haavatavamaid piirkondi, näiteks rannikualasid. Seepärast võib öelda, et see on peamiselt piirkondlik ja kohalik küsimus. iii) Enamiku punktis f nimetatud valdkondade puhul (nt energeetika, tööstus, taristu jne) tuleb järgida keskkonnalubade väljastamise menetlust. See menetlus võib teataval määral tagada nende ehitamise ja käitamise kestlikul viisil. Seepärast on väga oluline, et oleks olemas mehhanism nende keskkonnatoime alaliseks seireks ja pidevaks parandamiseks.

Muudatusettepanek 4

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks on vaja:

… …

b)	tugevdada poliitika väljatöötamise ja rakendamise lõimitud käsitlust eelkõige järgmise kaudu:

b)	tugevdada poliitika väljatöötamise ja rakendamise lõimitud käsitlust eelkõige järgmise kaudu:

—

artiklis 2 loetletud esmatähtsaid eesmärke võetakse liidu, riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil arvesse kõigis asjakohastes strateegiates, seadusandlikes ja mitteseadusandlikes algatustes, programmides, investeeringutes ja projektides selliselt, et need ega nende rakendamine ei kahjusta ühegi artiklis 2 loetletud esmatähtsa eesmärgi saavutamist;

—

—	töötatakse välja tavad ja rakendatakse meetmeid, mis toetavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi nende eesmärkide saavutamisel;

—	tugevdatakse Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostööd keskkonnaalase koostöö tehnilise platvormi raames ning uuritakse võimalusi, kuidas parandada dialoogi ja teadmiste koondamist;

—	viiakse maksimumini Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/52/EL ja 2001/42/EÜ rakendamisest saadav kasu;

—	viiakse maksimumini Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/52/EL ja 2001/42/EÜ rakendamisest saadav kasu;

—	pööratakse suurt tähelepanu sünergiale ja võimalikele kompromissidele majandus-, keskkonna- ja sotsiaaleesmärkide vahel, et tagada kodanike toitumis-, eluaseme- ja liikuvusvajaduste rahuldamine kestlikul viisil nii, et kedagi ei jäeta kõrvale;

—	pööratakse suurt tähelepanu sünergiale ja võimalikele kompromissidele majandus-, keskkonna- ja sotsiaaleesmärkide vahel, et tagada kodanike toitumis-, eluaseme- ja liikuvusvajaduste rahuldamine kestlikul viisil nii, et kedagi ei jäeta kõrvale;

—	tagatakse, et artikli 2 lõikes 1 sätestatud pikaajalise esmatähtsa eesmärgi aastani 2050 saavutamine ei tooks Euroopa tarbijatele ja ettevõtjatele kaasa kõrgemaid makse, kõrgemaid energiahindu ja/või suuremat regulatiivset koormust;

—

hinnatakse korrapäraselt olemasolevaid poliitikameetmeid ja koostatakse uute algatuste kohta mõjuhinnangud, mis põhinevad ulatuslikel, usaldusväärse, kaasava, teabepõhise ja lihtsasti rakendatava korra kohaselt tehtavatel konsultatsioonidel ning milles võetakse nõuetekohaselt arvesse prognoositavat mõju keskkonnale ja kliimale;

—

edendatakse teabevahetust ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, et suurendada eelkõige noorte teadlikkust keskkonnapoliitika nõuetekohase rakendamise tähtsusest ja kasust ning selle lisaväärtusest kodanikele, ettevõtetele ja meie planeedile, et suurendada vastutustunnet ja kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemist rakendamises;

Motivatsioon

2012. aastal loodi keskkonnaalase koostöö tehniline platvorm, mis lisati seejärel seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi. Nagu nähtub platvormi veebilehelt, annab selle lisamine seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi platvormile usaldusväärse ja pikaajalise aluse. Võttes arvesse seniseid positiivseid koostöökogemusi, oleks platvormi lisamine kaheksandasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi loomulik samm, mis tagaks selle foorumi jätkuva toetamise. ii) Teabevahetus vajab täiustamist ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib olla selles oluline roll.

Muudatusettepanek 5

Artikli 3 lõike 1 punkt d

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

kaasata kestlikud investeeringud avaliku ja erasektori allikatest, sealhulgas liidu eelarve alusel saadaolevatest fondidest ja vahenditest, Euroopa Investeerimispanga kaudu ja riikide tasandil;

kaasata kestlikud investeeringud avaliku ja erasektori allikatest, sealhulgas liidu eelarve alusel saadaolevatest fondidest ja vahenditest, Euroopa Investeerimispanga kaudu ja riikide tasandil , tagades õige koostoime ning samal ajal ka selle, et piisavalt investeeringuid saaks eraldada tasandil, kus neid kõige rohkem vajatakse ja kõige tõhusamalt kasutatakse, kindlustades seeläbi, et kohalikel ja piirkondlikel kogukondadel oleksid meetmete kohapeal rakendamiseks piisavad vahendid ;

Motivatsioon

Paljudel juhtudel rakendatakse keskkonnapoliitikat kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsel osalusel. Oluline on tagada, et kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele oleksid kättesaadavad piisavad vahendid. Isegi kui poliitikameetmete elluviimise eest vastutavad riigiasutused, hallatakse poliitikameetmete otsest ja kaudset kohapealset mõju sageli kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Muudatusettepanek 6

Artikli 3 lõike 1 punkt e

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
lõpetada järk-järgult keskkonnakahjulikud toetused liidu ja riikide tasandil, kasutades võimalikult hästi ära turupõhiseid ja rohelise eelarvestamise vahendeid , sealhulgas neid, mis on vajalikud sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamiseks , ning toetada ettevõtjaid ja muid sidusrühmi looduskapitali arvestamise standarditud tavade väljatöötamisel;	lõpetada järk-järgult keskkonnakahjulikud toetused liidu ja riikide tasandil, kasutades võimalikult hästi ära turupõhiseid ja rohelise eelarvestamise vahendeid, ning toetada ettevõtjaid ja muid sidusrühmi looduskapitali arvestamise standarditud tavade väljatöötamisel , tagades seejuures sotsiaalselt õiglase ülemineku kõigile piirkondadele, linnadele ja valdadele ;

Motivatsioon

Sotsiaalselt õiglane üleminek peaks hõlmama kõiki vahendeid, mitte ainult rohelise eelarvestamise vahendeid, ning puudutama kõiki piirkondi, linnu ja valdu kogu ELis.

Muudatusettepanek 7

Artikli 3 lõike 1 punkt f

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

tagada, et keskkonnapoliitika ja -meetmed põhinevad parimatel kättesaadavatel teadusandmetel, ning suurendada keskkonnaalast teadmusbaasi ja selle kasutuselevõttu muu hulgas teadusuuringute, innovatsiooni, roheliste oskuste edendamise ning keskkonnaarvestuse ja ökosüsteemi arvepidamise arendamise kaudu;

tagada, et liidu, riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi keskkonnapoliitika ja -meetmed põhinevad parimatel kättesaadavatel teadusandmetel, ning suurendada keskkonnaalast teadmusbaasi ja selle kasutuselevõttu muu hulgas teadusuuringute, innovatsiooni, roheliste oskuste edendamise ning keskkonnaarvestuse ja ökosüsteemi arvepidamise arendamise kaudu ning edendada ka piirkondlikul tasandil võrreldavatel näitajatel põhinevat teaduslike teadmiste pidevat täiustamist, et langetada teadlikke otsuseid ;

Motivatsioon

Muudatusettepanekus rõhutatakse kõigi tasandite otsustavat rolli ja soovitakse tugevdada suutlikkust hinnata kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi üldeesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme kõigil tasanditel, hõlmates ka piirkondliku tasandi näitajad.

Muudatusettepanek 8

Artikli 3 lõige 1 – lisada punkti g järele uus punkt h

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

—

h)	tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik osalemine ja koostöö nendega keskkonnapoliitika väljatöötamise kõigis mõõtmetes – koostööl ja mitmetasandilisel valitsemisel põhineva toimimisviisi kaudu;

Motivatsioon

Muudatusettepanek peaks aitama kaasa poliitika väljatöötamise ja rakendamise tugevdamisele.

Muudatusettepanek 9

Artikli 3 lõige 1 – lisada punkti i järele uus punkt j

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

—

j)	edendada kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eeliseid kohalikul ja piirkondlikul tasandil kui olulist osa ELi keskkonnapoliitika tulemuslikust ja tõhusast rakendamisest, nagu on sätestatud keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise vahendis;

Motivatsioon

Oluline on teavitada kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eelistest ja neid edendada, et suurendada keskkonnapoliitika rakendamise määra.

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et kaheksanda keskkonnaprogrammi esmatähtsaid eesmärke saavutada, on vaja saada laialdane toetus, kaasates kodanikke, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi ning kannustades riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi tegema koostööd kaheksanda keskkonnaprogrammiga seotud strateegiate, poliitikameetmete või õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel. EL edendab terviklikku kohapõhist ja piirkonnakeskset käsitusviisi, võttes arvesse kõigi kogukonnatüüpide, nagu linna- ja maapiirkonnad, aga ka ranniku-, mägi-, saare-, saarestiku- ja äärepoolseimad piirkonnad, konkreetseid probleeme ja tugevaid külgi. Selle käsitusviisi puhul võetakse arvesse kogukondade ja neid ümbritsevate alade, eelkõige linnalähialade vastasmõju.

Motivatsioon

ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi on mitut tüüpi, millest igaühel on oma probleemid ja tugevad küljed. Keskkonnapoliitikal on sageli tugev territoriaalne komponent, mida tuleb kohandada konkreetsete kohapealsete oludega. Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis keskendutakse peamiselt linnamõõtmele. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanekus mainitakse ainult linna- ja maapiirkondi. ELi keskkonnapoliitika tõhusaks rakendamiseks tuleb arvesse võtta ELi kogukondade keerukat mitmekesisust.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Komisjon, keda toetavad Euroopa Keskkonnaamet ja Euroopa Kemikaaliamet, hindab korrapäraselt liidu ja liikmesriikide edusamme artiklis 2 loetletud esmatähtsate eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse artikli 3 kohaseid eesmärkide saavutamist võimaldavaid tingimusi, ning annab nende kohta aru.

2. Lõikes 1 osutatud hindamisel võetakse arvesse uusimaid arengusuundi andmete ja näitajate kättesaadavuses ja asjakohasuses ning tuginetakse liikmesriikides ja liidu tasandil kättesaadavatele andmetele, eelkõige andmetele, mida hallatakse Euroopa Keskkonnaametis ja Euroopa statistikasüsteemis. Hindamine ei mõjuta keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud olemasolevaid seire-, aruandlus- ja juhtimisraamistikke ega -tegevusi.

3. Euroopa Keskkonnaamet ja Euroopa Kemikaaliamet toetavad komisjoni andmete ja teadmiste kättesaadavamaks ja asjakohasemaks muutmisel ning täidavad selleks eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)	koguvad ja töötlevad tõendeid ja andmeid ning annavad nende kohta aru, kasutades nüüdisaegseid digivahendeid;

a)	koguvad ja töötlevad tõendeid ja andmeid ning annavad nende kohta aru, kasutades nüüdisaegseid digivahendeid;

b)	teevad tööd asjakohaste seireandmelünkade täitmiseks;

b)	teevad tööd asjakohaste seireandmelünkade täitmiseks;

c)	teevad poliitika jaoks olulisi ja süsteemseid analüüse ning aitavad viia ellu poliitikaeesmärke liidu ja liikmesriikide tasandil;

c)	teevad poliitika jaoks olulisi ja süsteemseid analüüse ning aitavad viia ellu poliitikaeesmärke liidu, liikmesriikide , piirkondade ja kohalikul tasandil;

d)	lõimivad keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikku mõju käsitlevaid andmeid ning kasutavad täielikult muid kättesaadavaid, nt Copernicuse kaudu saadud andmeid;

d)	lõimivad keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslikku mõju käsitlevaid andmeid ning kasutavad täielikult muid kättesaadavaid, nt Copernicuse kaudu saadud andmeid;

e)	parandavad veelgi andmetele juurdepääsu liidu programmide kaudu;

e)	parandavad veelgi andmetele juurdepääsu liidu programmide kaudu;

f)	tagavad läbipaistvuse ja aruandekohustuse;

f)	parandavad andmete kättesaadavust ja koostalitlusvõimet kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

g)	aitavad kodanikuühiskonnal, ametiasutustel, kodanikel, sotsiaalpartneritel ja erasektoril teha kindlaks kliima- ja keskkonnariskid ning võtta meetmeid nende ennetamiseks, leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, ning soodustavad nende osaliste kaasamist puuduvate andmete hankimisse.

g)	tagavad läbipaistvuse ja aruandekohustuse;

aitavad kodanikuühiskonnal, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi ametiasutustel, kodanikel, sotsiaalpartneritel ja erasektoril teha kindlaks kliima- ja keskkonnariskid ning võtta meetmeid nende ennetamiseks, leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, ning soodustavad nende osaliste kaasamist puuduvate andmete hankimisse.

i)	edendavad positiivseid keskkonnaalaseid sidemeid linna-, linnalähi- ja maapiirkondade vahel kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 11 „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“.

4. Komisjon kontrollib korrapäraselt andme- ja teadmistevajadusi liidu ja riikide tasandil, sealhulgas Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kemikaaliameti suutlikkust täita lõikes 3 osutatud ülesandeid.

4. Komisjon kontrollib korrapäraselt andme- ja teadmistevajadusi liidu ja riikide tasandil ning vajadusel piirkondlikul ja kohalikul tasandil , sealhulgas Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Kemikaaliameti suutlikkust täita lõikes 3 osutatud ülesandeid.

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll keskkonnapoliitika rakendamisel kohapeal. Uue seireraamistiku loomisel tuleks neid tasandeid arvesse võtta ning esitada andmeid, millega toetada poliitikameetmete rakendamist kohalikes ja piirkondlikes kogukondades.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

väljendab heameelt kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi üle, milles määratakse kindlaks keskkonna- ja kliimapoliitika strateegiline käsitus aastani 2030 ning säilitatakse 2050. aastani ulatuv pikaajaline visioon elada hästi meie planeedi võimaluste piires, keskendudes poliitika paremale rakendamisele ja järelevalvele;

nõuab, et kaheksandal keskkonnaalasel tegevusprogrammil oleks tugev Euroopa rohelist kokkulepet täiendav roll ning et see toetaks ELi majanduse keskkonnahoidlikku taastamist tegevusprogrammi pikaajalise suunitluse ja esmatähtsate keskkonnaeesmärkide abil;

tõdeb, et erinevalt oma eelkäijatest ei sisalda kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm meetmeid ja nõuab, et see ei tohi luua pretsedenti tulevastele keskkonnaprogrammidele. Komitee rõhutab, et rohelises kokkuleppes on üksnes aastani 2024 ette nähtud meetmed, mis puudutavad 2030. aastani kehtiva kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi esmatähtsaid eesmärke. Seepärast nõuab komitee kaheksandas keskkonnalases tegevusprogrammis selgitust selle kohta, kuidas määratakse programmi vahekokkuvõtte kontekstis kindlaks uued meetmed selle esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks;

peab kiiduväärseks asjaolu, et kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis on üheks põhiprioriteediks seatud poliitika tulemuslikum ja tõhusam rakendamine, ning nõuab seepärast piisavaid vahendeid ja ressursse ning innovaatilisi käsitlusviise, mis aitavad kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel pakkuda kohandatud lahendusi, et parandada keskkonnapoliitika rakendamist kohapeal;

rõhutab, et rakendamisprobleeme ei saa lahendada üksnes rohkemate õigusaktidega. Sihtväärtuste saavutamiseks ja standardite täitmiseks on vaja ka toetusmehhanisme, uusi käsitusviise ja innovatsiooni;

rõhutab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Regioonide Komitee vahelise keskkonnaalase koostöö tehnilise platvormi positiivset rolli ning seda, et platvormi lisamine seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi andis sellele tugeva pikaajalise aluse; kutsub üles kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis veelgi tõhustama ENVE komisjoni ja keskkonna peadirektoraadi loodud keskkonnaalase koostöö tehnilist platvormi, et edendada dialoogi ning koguda teavet kohalike ja piirkondlike probleemide ja lahenduste kohta ELi keskkonnaõiguse kohaldamisel;

kutsub üles tugevdama keskkonnaalaste teadmiste baasi, kasutades ära digitaal- ja andmetehnoloogia potentsiaali, ning suurendama looduspõhiste lahenduste ja sotsiaalse innovatsiooni kasutamist, et poliitikat paremini rakendada;

rõhutab, et traditsiooniline valdkondlik keskkonnapoliitika ei ole enamasti tõhus, mistõttu tuleks keskkonnapoliitika tugevdamiseks kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga luua integreeritud käsitus, käsitleda keskkonnaprobleemide mitmetahulist olemust, luua koostoimet ja vältida ebakõlasid järgmiste valdkondade vahel:

a)	eri keskkonna-, energia- ja kliimameetmete eesmärgid, ajakava, rakendamiskord ja vahendid;

b)	ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja saasteallikapõhise poliitika piirnormide eesmärgid ja ajakava;

juhib tähelepanu ebakõlale kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi vastuvõtmise ja mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vahel ning kordab, et tulevaste keskkonnaalaste tegevusprogrammide otsustusprotsess tuleks viia kooskõlla mitmeaastase finantsraamistiku ajakavaga;

10.

märgib, et seatud eesmärkide saavutamiseks on väga oluline tõhusalt koguda, töödelda ja kasutada keskkonnaseisundit puudutavaid andmeid. Seda tehakse aga endiselt väga erinevalt ja sageli väga algeliselt, kasutades liigselt inimtööjõudu, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Sellega seoses rõhutab komitee vajadust arengumeetmete ja investeeringute järele kogu ELis, et vajalik andmetöötlus võiks toimuda ühtsel viisil, pannes rõhku ühilduvusele ning kasutades automatiseeritud andmevooge ja avatud liideseid;

11.

on seisukohal, et kahju mittetekitamise põhimõttest, mis on üks tervisliku eluviisi aluspõhimõte, tuleks lähtuda ka taaste- ja vastupidavuskavades, et tagada poliitika integreeritus ja sidusus;

12.

kutsub üles integreerima keskkonna- ja kliimapoliitika ning ringmajandust toetava poliitika täielikult ELi eelarve-, majandus- ja sotsiaalmeetmetesse ning tuletab meelde, et majanduse keskkonnahoidlikuks taastamiseks tehtavas töös tuleb võtta arvesse piirkondlikke erinevusi ja probleeme ning tagada, et ükski kogukond ei jää kõrvale;

13.

kordab oma üleskutset võtta kasutusele terviklik kohapõhine või piirkonnakeskne käsitusviis, sest see on parim võimalus muuta kõigi inimeste tervislik eluviis reaalsuseks kooskõlas asjaomases paigas või piirkonnas valitsevate konkreetsete tingimustega, kaasa arvatud biokultuuriline mitmekesisus;

14.

väljendab heameelt pühendumise üle Euroopa rohelisel kokkuleppel põhinevale majanduse taastamise strateegiale ning kordab oma seisukohta, et keskkonna-, kliima- ja üleminekuprobleemid vajavad märkimisväärseid rohelisi ja siniseid investeeringuid ning innovatsiooni kõigil valitsemistasanditel;

15.

nõuab suuri investeeringuid peamistesse keskkonnahoidlikesse sektoritesse (nt taastuvenergia projektid, ringmajandus, üleminek keskkonnahoidlikele transpordiliikidele), mis on vajalikud vastupanuvõime suurendamiseks ning majanduskasvu ja töökohtade loomiseks õiglases, kaasavas ja jätkusuutlikus solidaarsuspõhises ühiskonnas, ning juhib tähelepanu mitmesugusele kasule, mida need sektorid toovad majandusele ning inimeste tervisele ja heaolule. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib olla oluline roll majanduse taastamisel ning nad tuleb asjakohastel juhtudel kaasata nende investeeringute kavandamisse ja teostamisse;

16.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll kodanike, ettevõtjate, uurimiskeskuste, akadeemiliste ringkondade ja kohalike sidusrühmade kaasamisel keskkonnapoliitika kujundamisse ja rakendamisse;

17.

nõuab hästi toimivat mitmetasandilise valitsemise raamistikku ning julgustab kõiki valitsustasandeid edendama kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi elluviimiseks asutustevahelist, piirkondadevahelist, kohalike omavalitsuste vahelist ja piiriülest koostööd;

18.

juhib tähelepanu sellele, et konkreetsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks eri tüüpi kohalikes ja piirkondlikes kogukondades, võttes arvesse maapiirkondade rahvastikukadu, elanikkonna vananemist ja piirkondlikke erinevusi, on vaja rohkem teadusuuringuid, andmeid ja teadmisi, ning rõhutab, et need andmed ja teadmised peaksid olema avalikud ja kergesti kättesaadavad;

19.

märgib, et vaja on rohkem kohalikke andmeid, sealhulgas andmeid, mida kogutakse otse keskkonnahoidlikke projekte (nt mullastik, vesi, linnuvaatlus, elupaigad jne) välja töötavatelt kodanikelt või erasektori asutustelt, ning kutsub Euroopa Komisjoni ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema koostööd kohalike andmete saamiseks, sest see on vajalik keskkonnaalase tegevusprogrammi paremaks elluviimiseks;

20.

toetab uue seireraamistiku loomist, võttes nõuetekohaselt arvesse olemasolevaid raamistikke, nagu keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Komitee pooldab enda ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist konsulteerimisprotsessi, et määrata kindlaks peamised näitajad kohaliku ja piirkondliku mõõtme asjakohaseks arvessevõtmiseks;

21.

kutsub üles tegema jätkuvaid jõupingutusi, et tugevdada keskkonnaseiret (nt elurikkus, nullsaaste, mürgivabadus, läbivaadatud ringmajandus), siduda see valdkonnaüleste seirevahenditega (nt kestliku arengu eesmärgid, toimetulekuvõime tulemustabel jne) ja kehtestada peamised näitajad (nt ringmajandus, kliima ja energia, mürgivabadus, elurikkus, nullsaaste, survetegurid, keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine – rakendamise näitajad jne), tuginedes sellistele üldpõhimõtetele nagu kvaliteedi tagamine, tasakaal, kohaldatavus, prioriseerimine, paindlikkus, ajakava ja perioodilisus;

22.

nõuab, et uus seireraamistik tugineks võimalikult suurel määral olemasolevatele seirevahenditele ja -näitajatele, mida kasutatakse keskkonnapoliitikas ning energialiidu ja kliimameetmete juhtimise valdkonnas, ning koondaks tehnilisi aruandlusnõudeid, et vältida võimalusel töö dubleerimist ja piirata halduskoormust;

23.

märgib, et kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi elluviimist saab kiirendada selliste algatustega nagu roheliste linnade lepe, Euroopa rohelisemate linnade aasta 2022 ja ELi linnade tegevuskava, samuti vabatahtlike meetmetega, nagu linnapeade kliima- ja energiapakt ning linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskus, ning neid tuleks seepärast rohkem edendada;

24.

pooldab suuremate jõupingutuste tegemist keskkonnahariduses ja noorteprojektides, et suurendada keskkonnateadlikkust;

25.

tunnistab, et paljusid keskkonnapoliitika meetmeid on võimalik täielikult rakendada ainult kodanike täieliku kaasamisega igapäevategevusse;

26.

leiab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata linna- ja maapiirkondade osalejate suhetele ning asjaolule, et sellist tüüpi piirkondadel nagu mägipiirkonnad, saared, rannikualad, äärepoolseimad piirkonnad jne on uskumatult suur keskkonnahoidlike investeeringute arendamise potentsiaal (nt taastuvenergia projektid);

27.

juhib tähelepanu haavatavate piirkondade, sealhulgas söetööstus- ja CO2-mahukate piirkondade ning äärepoolseimate piirkondade võetud kohustustele, mille eesmärk on saavutada CO2 heite vähendamine 2040. aastaks. Seepärast palub komitee toetada nende piirkondade jõupingutusi, et kiirendada nende globaalsete muutuste strateegiate elluviimist, võimaldades neil muutuda katsealadeks testimaks raskusi, mis tuleb neil lahendada kõnealuse valdkonna eesmärkide saavutamiseks.

28.

nõustub keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepaneku põhjendusega 19, mille kohaselt ei suuda liikmesriigid üksinda selle eesmärke piisavalt saavutada. Ettepanekul selle praegusel kujul ei näi olevat probleeme subsidiaarsuse põhimõttele vastavusega. Samuti ei ole ettepanekul probleeme proportsionaalsuse põhimõtte järgimisega;

29.

toetab ELi õiguskaitse kättesaadavuse süsteemi tugevdamist ja väljendab heameelt Århusi konventsiooni kavandatud muudatuste üle; (1) rõhutab vajadust tugevdada keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamisel üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise ELi süsteemi; kutsub komisjoni üles edendama dialoogi komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et tagada kohalikele kogukondadele juurdepääs asjakohastele õiguskaitse kättesaadavuse kanalitele ning nende kogukondade täielik panus ELi keskkonnapoliitika rakendamise parandamisse.

30.

teeb ettepaneku hinnata võimalust luua keskkonnaalase koostöö tehnilises platvormis nn saadikute võrgustik, et edendada keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist kõigil valitsemistasanditel viisil, mis oleks kooskõlas olemasolevate mehhanismidega, nagu tehnilise abi ja teabevahetuse vahend (TAIEX), vastastikuse abi vahend, keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine, roheliste linnade lepe ja Natura 2000 biogeograafiline protsess, ning täiendaks neid.

Brüssel, 5. veebruar 2021

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS

(1) Tekstid ja lisateave on kättesaadavad järgmises pressiteates: https://ec.europa.eu/environment/news/commission-proposes-improve-public-scrutiny-eu-acts-related-environment-2020-10-14_et.