Brüssel,30.8.2019

COM(2019) 376 final

2019/0172(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli liidu nimel allkirjastamist ja selle ajutist kohaldamist


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalane partnerlusleping 1 (edaspidi „leping“) jõustus 29. augustil 2011 2 ja seda on hiljem vaikimisi pikendatud. Lepingu viimane protokoll, mis jõustus 23. mail 2014, kaotas kehtivuse 22. mail 2018.

Komisjon pidas kindlaksmääratud läbirääkimisjuhiste 3 alusel läbirääkimisi São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi (edaspidi „São Tomé ja Príncipe“) valitsusega, et sõlmida lepingu uus protokoll. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 17. aprillil 2019 uus protokoll. Protokoll kehtib viis aastat alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, st kuupäevast, mil see allkirjastati, nagu on osutatud artiklis 15.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kooskõlas kalanduspoliitika reformi prioriteetidega 4 on uue protokolliga tagatud Euroopa Liidu laevadele kalapüügivõimalused São Tomé ja Príncipe vetes, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Uue protokolli puhul on arvesse võetud eelmise protokolli (2014–2018) hindamise tulemusi ning uue protokolli sõlmimist käsitlevat ettevaatavat hinnangut. Mõlema hinnangu koostajaks olid väliseksperdid. Protokoll võimaldab Euroopa Liidul ning São Tomél ja Príncipel teha tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist São Tomé ja Príncipe vetes ning toetada São Tomé ja Príncipe sinist majandust mõlema poole huvides.

Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:

– 28 tuunikülmutusseinerit,

– 6 triivõngelaeva.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Läbirääkimised kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli sõlmimiseks São Toméga ja Príncipega on osa liidu välistegevusest seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (edaspidi „AKV“) riikidega ning vastavad eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikega 2 on kehtestatud ühine kalanduspoliitika ja artikli 218 lõikega 5 on kehtestatud ELi ja kolmandate riikide vaheliste lepingute sõlmimise ja lepingute ajutise kohaldamise kord.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31 kehtestatud eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja sama määruse artikli 32 sätetele kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjon tegi 2017. aastal São Toméga ja Príncipega sõlmitud kalandussektori partnerluslepingu protokolli järelhindamise ja protokolli võimaliku uuendamise eelhindamise. Hindamise järeldused on esitatud töödokumendis 5 .

Hindamise käigus jõuti järeldusele, et ELi tuunipüügisektor on väga huvitatud püügitegevusest São Tomés ja Príncipes ning et protokolli uuendamine aitaks tugevdada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet ning tõhustaks selle piirkonna kalavarude majandamist. Guinea lahes asuva majandusvööndi tähtsus muudab uue kavandatud protokolli nii ELi tuunipüügisektori kui ka partnerriigi jaoks oluliseks.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Hindamise raames konsulteeriti liikmesriikide, tööstusharu esindajate ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning São Tomé ja Príncipe kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

4.MÕJU EELARVELE

Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus on 840 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

a) 8 000 tonnise aastase võrdlustonnaaži korral 400 000 euro suurune aastane rahaline hüvitis kogu protokolli kehtivusaja jooksul;

b) 440 000 euro suurune aastane toetus kogu protokolli kehtivusaja jooksul São Tomé ja Príncipe kalandusvaldkonna arendamiseks. Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada São Tomé ja Príncipe sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist kogu protokolli kehtivusaja jooksul.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks 6 .

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve kord on sätestatud protokollis.

2019/0172 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli liidu nimel allkirjastamist ja selle ajutist kohaldamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võttis 23. juulil 2007 vastu määruse (EÜ) nr 894/2007 7 São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (edaspidi „leping“) 8 . Leping jõustus 29. augustil 2011 ja on endiselt jõus.

(2)Lepingu rakendamise viimane protokoll aegus 22. mail 2018.

(3)Nõukogu volitas 18. detsembril 2017 komisjoni alustama läbirääkimisi São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigiga, et sõlmida lepingu rakendamise uus protokoll (edaspidi „protokoll“). Läbirääkimised lõppesid edukalt protokolli parafeerimisega 17. aprillil 2019.

(4)Protokolli eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul ning São Tomél ja Príncipel teha tihedamat koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat, edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist São Tomé ja Príncipe vetes ning toetada São Tomé ja Príncipe jõupingutusi kalandussektori arendamisel.

(5)Seepärast tuleks protokoll liidu nimel allkirjastada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(6)Selleks et liidu laevad saaksid kiiresti püügitegevust alustada, tuleks protokolli kohaldada ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liit lubab São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (edaspidi „protokoll“) liidu nimel allkirjastada, eeldusel et nimetatud protokoll sõlmitakse.

Allakirjutatava protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab protokolli allkirjastamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud protokolli üle läbirääkimisi pidav lepinguosaline, tingimusel et protokoll sõlmitakse.

Artikkel 3

Vastavalt protokolli artiklile 15 tuleks protokolli alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni jõustumiseni kohaldada ajutiselt.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „Liidu meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Haldusviisi(de), rahaliste vahendite rakendamise mehhanismi(de), makseviiside ja kavandatava kontrollistrateegia põhjendus

2.2.2.Kindlakstehtud riske käsitlev teave ja sisekontrollisüsteem(id) nende riskide maandamiseks

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele.

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli liidu nimel allkirjastamist ja selle ajutist kohaldamist.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

11 – Merendus ja kalandus

11.03 – Kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena ja säästva kalanduse kokkulepetes osalejana

11 03 01 – Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

X uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 9  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide püügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist liidu vetest väljaspool.

Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärk nr

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool liitu asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas Euroopa muude poliitikavaldkondadega.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimisega luuakse Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe strateegiline partnerlus kalandusvaldkonnas. Protokolli sõlmimisega antakse liidu laevadele kalapüügivõimalus São Tomé ja Príncipe vetes.

Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda ning toetada väikesemahulist kalapüüki.

Protokolliga aidatakse ühtlasi kaasa São Tomé ja Príncipe sinisele majandusele, edendades meremajanduse kasvu, ja sealsete merevarude säästvale kasutamisele.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubanduslik väärtus

Kaasa aitamine liidu tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Kaasa aitamine partnerriigi püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Kavakohaselt kohaldatakse uut protokolli ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast, et piirata katkestusi praeguse protokolli kohaselt toimuvas püügitegevuses.

Uue protokolliga tagatakse raamistik liidu kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas ning võimaldatakse ELi laevaomanikel taotleda püügilube kõnealuses piirkonnas. Peale selle tõhustab uus protokoll ELi ning São Tomé ja Príncipe vahelist koostööd eesmärgiga edendada säästva kalapüügi arengut. Protokolliga on ette nähtud laevade jälgimine laevaseiresüsteemi abil ja püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Protokolliga antava valdkondliku toetusega aidatakse São Toméd ja Príncipet riikliku kalanduspoliitika raames, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses.

1.5.2.Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „Liidu meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Kui liit ei sõlmi uut protokolli, siis ei saa liidu laevad kala püüda, sest leping sisaldab klauslit, mille kohaselt ei ole lubatud kalapüük, mis ei toimu lepingu protokolliga kindlaks määratud raamistikus. ELi kaugpüügilaevastiku jaoks on protokollil seega selge lisandväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik São Tomé ja Príncipe ning liidu tihedamaks koostööks.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas toimuva varasema püügi ja samaväärsete protokollide alusel piirkonnas toimuva hiljutise püügi analüüsi, samuti kättesaadavate hinnangute ja teaduslike seisukohtade alusel on lepinguosalised kehtestanud tuuni ja tuunilaadsete liikide jaoks võrdluskoguse 8 000 tonni aastas, pakkudes kalapüügivõimalusi 28 tuunipüügiseinerile ja 6 triivõngelaevale. Valdkondlik toetus on võrdlemisi suur, et võtta arvesse vajadust São Tomé ja Príncipe kalandusasutuste haldusvõimekuse tõhustamise järele ja riikliku kalandusstrateegia prioriteete, samuti nimetatud rannikuriigi sinise majanduse toetamise plaane.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalase partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad São Tomé ja Príncipe eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus on, et osa eraldistest peab olema suunatud (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) kalandusministeeriumi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

 

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

X    Kehtib alates 2019. kuni 2024. aastani.

X    Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2019–2024 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2019–2024.

Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 10  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

   rakendusametite kaudu;

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

avalik-õiguslikele asutustele;

avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

 

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös piirkonna eest vastutava kalandusatašeega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse kalapüügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee aastakoosolek, kus komisjon ning São Tomé ja Príncipe teevad kokkuvõtte lepingu ja protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Haldusviisi(de), rahaliste vahendite rakendamise mehhanismi(de), makseviiside ja kavandatava kontrollistrateegia põhjendus

Varudele juurdepääsu eest makstav hüvitis ja valdkondlik toetus ei ole omavahel seotud

Hüvitist varudele juurdepääsu eest makstakse igal aastal protokolli allkirjastamise aastapäeval, välja arvatud esimesel aastal, mil makse tehakse kolme kuu jooksul pärast protokolli ajutise kohaldamise algust. Juurdepääsu varudele reguleeritakse püügilubadega.

Valdkondlikku toetust makstakse esimest korda kolme kuu jooksul pärast kokkuleppe saavutamist aastase ja mitmeaastase rakendusprogrammi osas ning seejärel lähtuvalt saavutatud tulemustest. Programmi rakendamist kontrollitakse partnerriigi esitatud aruannete või tõendavate dokumentide alusel ja kalandusatašee tehniliste külastuste raames.

2.2.2.Kindlakstehtud riske käsitlev teave ja sisekontrollisüsteem(id) nende riskide maandamiseks

Kindlakstehtud risk on ELi laevaomanike puhul kalapüügivõimaluste alakasutamine ning São Tomé ja Príncipe puhul valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summade mittetäielik kasutamine või kasutamisel tekkivad viivitused.
Ette on nähtud ulatuslik dialoog lepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka protokolli artiklis 5 osutatud tulemuste ühist analüüsimist.

Lisaks sellele on lepingu ja protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Hüvitise maksmist varudele juurdepääsu eest, mis toimub säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaselt, kontrollitakse, et tagada vastavus rahvusvaheliste lepingute sätetele. Valdkondliku toetuse maksmisega seotud kontrollide eesmärk on jälgida toetuse rakendamist. Järelevalvet teostavad komisjoni delegatsioonide ja ühiskomitee töös osalevad komisjoni töötajad. Edusammude hindamisel lähtutakse mitmeaastase programmitöö maatriksist. Kui edusammud ei ole piisavad, siis järgmise osa maksmine peatatakse või makset vähendatakse. Säästva kalapüügi partnerluslepinguga seotud kontrollimiste kogukulu on hinnanguliselt ligikaudu 1,8 % (2018. aasta sissemaksetest). Säästva kalapüügi partnerluslepingutega seotud kontrollimenetlused tulenevad suures osas kohustuslikest regulatiivsetest nõuetest. Kontrollid hinnatakse tõhusaks kui ei avastata puudusi, mis võivad märkimisväärselt mõjutada finantstehingute seaduslikkust ja korrektsust. Keskmine veamäär on hinnanguliselt 0,0 %.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Komisjon kohustub pidama São Toméga ja Príncipega poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada ELi osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskonto, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokolli artikli 3 lõikes 10 on sätestatud, et rahaline toetus juurdepääsu eest tuleb kanda tervikuna São Tomé ja Príncipe riigikassasse ning sektori arengu jaoks eraldatud summa tuleb kanda São Tomé ja Príncipe riigikassas kalanduse arengufondi jaoks avatud kontole.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Number

Liigendatud/liigendamata 11

EFTA riigid 12

Kandidaatriigid 13

kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

11.03.01

Luua raamistik Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud)

Liigendatud assigneeringud

EI

EI

EI

EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Number

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid

kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele. 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr 2

Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

Aasta2019

Aasta2020

Aasta2021

Aasta2022

Aasta2022

KOKKU

 Tegevusassigneeringud

Eelarverida 14 11.03.01:

Kulukohustused

(1a)

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Maksed

(2 a)

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Eelarverida

Kulukohustused

(1b)

Maksed

(2b)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 15  

Eelarverida

(3)

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

= 1a + 1b + 3

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Maksed

= 2a + 2b

+ 3

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2





 Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Maksed

(5)

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

= 4 + 6

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Maksed

= 5 + 6

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

 Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

Kulukohustused

(4)

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Maksed

(5)

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU
(võrdlussumma)

Kulukohustused

= 4 + 6

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Maksed

= 5 + 6

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2





Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta2019

Aasta2020

Aasta2021

Aasta2022

Aasta2023

KOKKU

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

 Personalikulud

• Muud halduskulud

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU

Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta2019

Aasta2020

Aasta2021

Aasta2022

Aasta2023

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

Maksed

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,2

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

Aasta2019

Aasta2020

Aasta2021

Aasta2022

Aasta2023

KOKKU

Liik 16

Keskmine kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 17 ...

Kättesaadavus

kord aastas

0,400

0,400

0,400

0,400

0,400

2,000

– Valdkondlik

kord aastas

0,440

0,440

0,440

0,440

0,440

2,200

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

KULUD KOKKU

0,840

0,840

0,840

0,840

0,840

4,200

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

AastaN 18

AastaN+1

AastaN+2

AastaN+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 KOKKU

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulude vahesumma

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 19  

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma

KOKKU

Personali- ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

X    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

     Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

AastaN

AastaN+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

XX 01 05 01/11/21 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01/11 (otsene teadustegevus)

 Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 20

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)

XX 01 04 yy  21

Peakorteris:

Liidu delegatsioonides:

XX 01 05 02/12/22 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02/12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muu eelarverida (täpsustage)

KOKKU

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

See puudutab reservi eelarverea kasutamist (peatükk 40).

tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

X    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

AastaN 22

AastaN+1

AastaN+2

AastaN+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU



3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

XEttepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu     

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 23

AastaN

AastaN+1

AastaN+2

AastaN+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    ELT L 205, 7.8.2007, lk 36.
(2)    ELT L 31, 31.1.2013, lk 1.
(3)    Vastu võetud transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikanõukogu 18. detsembri 2017. aasta istungil.
(4)    ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
(5)    SWD (2017) 434 final, 1.12.2017.
(6)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega (2013/C 373/01).
(7)    Nõukogu määrus (EÜ) nr 894/2007 São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 205, 7.8.2007, lk 35).
(8)    ELT L 205, 7.8.2007, lk 36.
(9)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
(10)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/FR/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  
(11)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.
(12)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(13)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(14)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.
(15)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(16)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(17)    Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.
(18)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
(19)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(20)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.
(21)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).
(22)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
(23)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Brüssel,30.8.2019

COM(2019) 376 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus,

milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli liidu nimel allkirjastamist ja selle ajutist kohaldamist


LISA
SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI NING EUROOPA ÜHENDUSE VAHELISE KALANDUSALASE PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLL

Artikkel 1
Põhimõtted

1.Käesoleva protokolli eesmärk on São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamine. Käesolev protokoll sisaldab lisa ja liiteid, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa.

2.Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest. São Tomé ja Príncipe kohustub kohaldama samu tehnilisi ja kaitsemeetmeid kõigile oma püügipiirkonnas tegutsevatele välismaistele tööstuslikele tuunipüügilaevastikele, et aidata kaasa kalavarude heale majandamisele.

3.Lepinguosalised tagavad käesoleva protokolli rakendamise kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava.

4.Samuti kohustuvad nad edendama kestlikku arengut ning keskkonna säästvat ja usaldusväärset majandamist.

5.Lepinguosalised kohustuvad avaldama ja vahetama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda siseneda, sellest tuleneva püügikoormuse, välja antud püügilubade arvu ja väljapüügi kohta.

6.Lepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Liidu kalalaevad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt ja kooskõlas selle lisaga välja antud kalapüügiluba.

Artikkel 2
Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1.Alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast nähakse viieaastaseks (5) ajavahemikuks ette kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel Euroopa Liidu laevadele eraldatud kalapüügivõimalused, et püüda pika rändega liike (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse 1982. aasta konventsiooni 1. lisas, eelkõige tuunilaadsed, mõõkkalad ja pikkuim-hallhaid), välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kaitstud või keelustatud liigid.

2.Kalapüügivõimalus on antud

– 28 tuunipüügiseinerile

– 6 triivõngelaevale.

3.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 6, 7 ja 9 kohaselt.

Artikkel 3
Rahaline toetus – makseviisid

1.Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 4 200 000 eurot.

2.Rahaline toetus hõlmab

(a)8 000 tonni suurusele viitetonnaažile vastavat 400 000 euro suurust aastast toetust juurdepääsuks São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale ning

(b)440 000 euro suurust aastast eritoetust São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks.

3.Lisaks sellele on protokolli kohaselt kalapüügiloa saanud laevade aastase tegevuse alusel kehtestatud hinnanguline loatasu, mis arvutatakse lõike 2 punktis a osutatud võrdlustonnaaži alusel, kokku keskmiselt 560 000 eurot.

4.Lõiget 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 6, 7 ja 9 ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

5.Lõikes 2 osutatud rahalise toetuse maksab Euroopa Liit käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul 840 000 euro kaupa aastas, mis vastab lõike 2 punktides a ja b kirjeldatud aastastele kogusummadele.

6.Kui Euroopa Liidu laevade aastane kogupüük São Tomé ja Príncipe vetes ületab lõike 2 punktis a sätestatud aastast võrdlustonnaaži, suurendatakse iga-aastast rahalist toetust 50 euro võrra iga täiendavalt püütud kalatonni eest.

7.Täiendava püügi eest makstakse vastavalt lisa II peatüki 2. jaos sätestatud lõplikule arvestusele. Summa, mida Euroopa Liit sellise täiendava püügi eest aastas maksab, ei tohi siiski olla lõike 2 punktis a osutatud summast rohkem kui kaks korda suurem. Kui liidu poolt täiendava püügi eest aastas makstav summa on lõike 2 punktis a osutatud summast rohkem kui kaks korda suurem, makstakse ülemäärane osa summast järgmisel aastal.

8.Lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt üheksakümnendal (90) päeval pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeval.

9.Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega on São Tomé ja Príncipe ametiasutustel lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

10.Rahaline toetus kantakse avaliku sektori raamatupidamisarvestusse järgmiselt: lõike 2 punktis a osutatud toetus makstakse riigikassa pangakontole São Tomé ja Príncipe keskpangas; lõike 2 punktis b ja lõikes 7 sätestatud summad makstakse kalanduse arengufondi pangakontole ja kantakse riigieelarvesse. São Tomé ja Príncipe ametiasutus edastab igal aastal Euroopa Komisjonile pangakontode andmed.

Artikkel 4
Valdkondlik toetus

1.Käesoleva protokolli kohane valdkondlik toetus aitab kaasa kalanduse riikliku strateegia rakendamisele ja meremajanduse arendamisele. Toetuse eesmärk on edendada kalavarude säästvat majandamist ja sektori arengut, seda eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:

püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamine;

kalavarusid käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste suurendamine;

kalandustoodete kvaliteedi parandamine;

väikesemahulise kalapüügi arendamise toetamine,

rahvusvahelise koostöö tugevdamine;

vesiviljeluse arendamise toetamine.

2.Hiljemalt kolm (3) kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust lepivad lepinguosalised kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:    

(a)ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

(b)ühe ja mitme aasta eesmärgid, mis tuleb saavutada, et toetada säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, võttes arvesse São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika prioriteete;

(c)kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.Muudatustest, mis on seotud aastases ja mitmeaastases valdkondlikus kavas sätestatud eesmärkide ja meetmetega, tuleb Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitada. Kui viimati nimetatu esitab vastuväite, võib küsimuse suunata ühiskomiteele, et see võtaks vastu kavandatud muudatust käsitleva otsuse, mis esitatakse lepinguosalistele heakskiitmiseks (vajaduse korral kirjavahetuse teel).

4.Lepinguosalised hindavad igal aastal mitmeaastase valdkondliku programmi elluviimise tulemusi, lähtudes São Tomé ja Príncipe ametiasutuste kirjalikust aruandest. Kui hindamisest selgub, et eesmärkide saavutamine ei ole kavandatuga kooskõlas või kui toetuse rakendamine on ühiskomitee arvates ebapiisav, võib rahalise toetuse maksmise läbi vaadata või peatada.

5.Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist (mis võib toimuda ka kirjavahetuse teel) ja kokkuleppele jõudmist niipea, kui ühiskomitee peab toetuse rakendamisel tehtud edusamme piisavaks. Artikli 3 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse perioodi lõppu.

Artikkel 5
Teadus- ja tehnikaalane koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas

1.Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul jälgivad Euroopa Liit ning São Tomé ja Príncipe kalavarude seisukorda São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas.

2.Lepinguosalised kohustuvad edendama vastutustundliku kalapüügi alast koostööd Lääne-Aafrika piirkonnas.

3.Lepinguosalised järgivad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni soovitusi ja resolutsioone.

4.Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 4, toetudes Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest, konsulteerivad lepinguosalised omavahel kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees, et võtta meetmeid, millega tagada käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästev majandamine ja mõjutada Euroopa Liidu laevade püügitegevust.

5.Lepinguosalised lepivad kokku, et haide hea majandamise ja kaitse tagamiseks jälgitakse hoolikalt haipüüki ning vahetatakse selleks püügiandmeid, nagu on ette nähtud lisa III peatükis. Vajaduse korral võtab ühiskomitee täiendavad haldusmeetmed, mille abil õngejadalaevade tegevust paremini piiritleda.

6.Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada kontrolli-, järelevalve- ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse mehhanisme São Tomés ja Príncipes.

Artikkel 6
Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine

1.Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui see on kooskõlas käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästva majandamisega.

2.Sellisel juhul tuleb artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust kohandada pro rata temporis põhimõttel ning muudatused tuleb lisada käesolevasse protokolli ja selle lisadesse.

3.Ühiskomitee võib vaadata läbi ja vajaduse korral kohandada või muuta vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli tehnilisi rakendusmeetmeid.

Artikkel 7
Uued kalapüügivõimalused

1.Käesoleva protokolliga hõlmamata kalavarude kasutamiseks võivad São Tomé ja Príncipe ametiasutused teha Euroopa Liidule ettepaneku kaaluda sellise püügi võimalikkust. Kui varude seisundi kohta ei ole piisavaid andmeid, lepivad lepinguosalised kokku uurimusliku kalapüügi tingimused, võttes arvesse mõlema lepinguosalise teadusekspertidele esitatud parimaid teaduslikke nõuandeid.

2.Nende tulemuste põhjal ning Euroopa Liidu huvi korral sellise kalapüügi vastu peavad lepinguosalised ühiskomitees nõu enne São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

Artikkel 8
Lossimise stiimulid ja ettevõtjate koostöö edendamine

1.Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada püügikoguste lossimise võimalusi São Tomé ja Príncipe sadamates.

2.São Tomé ja Príncipe püüab luua strateegia ja stiimulid lossimise soodustamiseks. Selle strateegia raames püüab ELi laevastik lossida osa oma püügist, eelkõige kaaspüügi.

3.Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused, et edendada ettevõtjate tehnilisi, majandus- ja kaubandussuhteid ning toetada kaubanduse ja investeeringute arengut soodustava raamistiku loomist.

Artikkel 9
Protokolli rakendamise peatamine

1.Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel:

(a)erakorralised asjaolud, mis on kindlaks määratud kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktis h ning mis takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas;

(b)ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises tehakse märkimisväärseid muudatusi, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

(c)kui üks lepinguosalistest täheldab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste oluliste elementide rikkumist ning on alustatud kõnealuse lepingu artiklite 8 ja 96 kohast menetlust;

(d)kui käesolevas artiklis nimetamata põhjustel tekib Euroopa Liidul tõrge artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel;

(e)lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

2.Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm (3) kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3.Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 10
Kohaldatav õigus

1.Euroopa Liidu laevad püüavad São Tomé ja Príncipe vetes kala kooskõlas São Tomé ja Príncipe siseriiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui kalandusalases partnerluslepingus ning käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega nähakse ette teisiti.

2.São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad Euroopa Liitu kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest. Muudatused on Euroopa Liidu laevade suhtes siduvad pärast kuuekümne (60) päeva möödumist sellisest teatamisest.

3.Komisjon teavitab São Tomé ja Príncipe ametiasutusi kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest, mis mõjutavad Euroopa Liidu ookeanilaevastiku kalapüügitegevust.

Artikkel 11
Elektrooniline teabevahetus

1.São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit võtavad kohustuse luua teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektrooniliselt, ning kohustuvad neid süsteeme haldama.

2.Elektroonilist dokumenti käsitatakse igas etapis paberdokumendiga samaväärsena.

3.Kui süsteem ei toimi, teavitavad São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid edastatakse seejärel automaatselt alternatiivse teabevahetusviisi kaudu.

Artikkel 12
Andmete konfidentsiaalsus

1.São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa Liidu laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2.Vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni asjaomastele sätetele seisavad lepinguosalised hea, et avalikkusele edastatakse São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügitegevuse kohta üksnes heakskiidetud andmeid.

3.Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve eesmärgil.

4.Liidu esitatud isikuandmete jaoks võib ühiskomitee kehtestada asjakohased kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega [määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016].

Artikkel 13
Protokolli kestus

Käesolevat protokolli kohaldatakse viie (5) aasta jooksul alates ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 15, juhul kui ei teatata artikli 14 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 14
Protokolli lõpetamine

1.Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus (6) kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 15
Protokolli ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 16
Protokolli jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.



LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüügi tingimused São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

1.Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või São Tomé ja Príncipe pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

ELi puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral São Tomé ja Príncipe eest vastutava ELi delegatsiooni vahendusel;

São Tomé ja Príncipe puhul: kalanduse direktoraat kalanduse eest vastutavas ministeeriumis.

2.Püügipiirkond

Käesoleva protokolli alusel tegutsevad Euroopa Liidu laevad võivad tegeleda kalapüügiga São Tomé ja Príncipe majandusvööndis, välja arvatud väikesemahulise ja pooltööstusliku kalapüügi jaoks eraldatud alad.

Majandusvööndi koordinaadid on edastatud ÜRO-le 7. mail 1998.

São Tomé ja Príncipe teatab Euroopa Liidule viivitamata igast püügipiirkonnaga seotud muudatusest.

3.Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

Kogu püügitegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud püügipiirkonnas. Selle püügipiirkonna koordinaadid on esitatud 1. liites.

4.Pangakonto

Enne protokolli jõustumist edastab São Tomé ja Príncipe ELile selle (nende) pangakonto(de) andmed, mille(de)le kantakse lepingu raames kalalaevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

5.Kontaktpunktid

Lepinguosalised teavitavad teineteist oma vastavatest kontaktpunktidest, mis võimaldavad vahetada teavet protokolli rakendamise kohta, eelkõige küsimustes, mis on seotud koondandmete ja püügikoormuse andmete vahetamisega, püügilubadega seotud menetlustega ning valdkondliku toetuse rakendamisega.

6.Töökeeled

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva protokolli rakendamiseks peavad koosolekute töökeeled võimaluse korral olema portugali ja prantsuse keel.

II PEATÜKK
KALAPÜÜGILOAD

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on mõiste „kalapüügiluba“ samaväärne mõistega „kalapüügilitsents“ São Tomé ja Príncipe õigusaktides.

1. jagu – Kohaldatavad menetlused

1.Kalapüügilubade saamise tingimused

São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas antakse kalapüügiluba üksnes nõuetekohasele laevale.

Laev vastab nõuetele juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomés ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe seadustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liidu vahelistest kalanduslepingutest tulenevad varasemad kohustused. Samuti peavad need vastama määruse (EL) nr 2017/2403 (välispüügilaevastike jätkusuutliku majandamise kohta) sätetele.

2.Kalapüügilubade taotlemine

Euroopa Liidu pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile elektrooniliselt taotluse (koopia sellest São Tomé ja Príncipe eest vastutavale Euroopa Liidu delegatsioonile) iga laeva kohta, kes soovib kalandusalase partnerluslepingu raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt viisteist (15) tööpäeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

Taotlused esitatakse kalandusministeeriumile vormil, mille näidis on 2. liites.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud kindlasummaline ettemaks ja makstud on kindlasummaline tasu vaatlejaga seotud kulude katmiseks;

hiljutine värvifoto laevast külgvaates;

laeva registreerimistunnistuse koopia;

vajaduse korral kõik muud laevatüübi suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjade kohaselt nõutavad dokumendid, millest São Tomé ja Príncipe on teatanud ühiskomitees.

Iga-aastane kindlasummaline tasu makstakse riigikassa samale pangakontole, kuhu kantakse ka artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud tasu.

Loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

Igale kalapüügiloa taotlusele peavad olema selgelt märgitud sihtliigid.

Kalapüügiloa taotlus võib sisaldada teadet, et laeva pardal on kavas tegeleda haiuimede osalise eemaldamisega, ja teadet muude toimingute, näiteks kalade rookimise kohta.

3.Kalapüügiloa väljastamine

Kalapüügiluba väljastatakse viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil kalanduse eest vastutav São Tomé ja Príncipe ministeerium sai kätte punktis 2 osutatud dokumendid.

Kalapüügiloa originaal antakse liidule São Tomé ja Príncipe eest vastutava Euroopa Liidu delegatsiooni vahendusel.

Kalapüügiloas täpsustatakse liigid, keda on lubatud püüda (tuunilaadsed, mõõkkalad ja haid, keda on lubatud püüda).

Selleks et kalapüügiga saaks ettenähtud ajal alustada, saadetakse laevaomanikele kalapüügiloa koopia elektrooniliselt. Kõnealust koopiat võib kasutada maksimaalselt kuuskümmend (60) päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

4.Kalapüügiloa erakorraline väljavahetamine

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Liidu taotlusel laeva kalapüügiloa ülejäänud kehtivusaja jaoks siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga vastavalt kindlaks määratavale korrale.

Laevaomanik tagastab kalapüügiloa originaaleksemplari São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile. Asenduslaeva luba hakkab kehtima nimetatud kuupäeval. São Tomé ja Príncipe teavitab Euroopa Liitu kalapüügiloa asendamisest ja selle jõustumise kuupäevast.

5.Kalapüügiloa hoidmine laeva pardal

Ilma et see piiraks käesoleva jao 3. punkti, peab kalapüügiluba olema alati laeva pardal.

6.Abilaevad

Euroopa Liidu taotlusel ja pärast seda, kui São Tomé ja Príncipe ametiasutused on taotluse läbi vaadanud, lubab São Tomé ja Príncipe abilaevadel abistada Euroopa Liidu kalalaevu, kellel on kalapüügiluba.

Abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega. Abi ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügiloa edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. São Tomé ja Príncipe koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata Euroopa Liidule.

Kõnealuste laevade eest makstakse aastatasu 3 500 eurot, mis makstakse protokolli artiklis 3 osutatud kalanduse arengufondile.

2. jagu – Loatasud ja ettemaksed

1.Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta.

2.Tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga kalapüügilaevade tasu suuruseks on kogu protokolli kehtivuse ajaks kehtestatud 70 eurot iga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas püütud tonni kohta.

3.Kalapüügiluba väljastatakse pärast seda, kui on tasutud järgmised iga-aastased kindlasummalised loatasud:

(a)tuunipüügiseinerid: 9 100 eurot laeva kohta, mis vastab 130 tonni eest makstavale loatasule;

(b)triivõngejadaga kalalaevad: 3 255 eurot laeva kohta, mis vastab 46,5 tonni eest makstavale loatasule;

Loatasud makstakse riigikassa pangakontole, kuhu kantakse ka varudele juurdepääsu eest makstav rahaline toetus, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktis a.

4.Püügiaruannete alusel koostab liit iga laeva jaoks eelneva kalendriaasta püügihooaja püügideklaratsiooni ja maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Komisjon edastab lõpliku arvestuse São Tomé ja Príncipe ametiasutustele ning liikmesriikide kaudu ka laevaomanikele enne jooksva aasta 30. juunit. Toetudes tõendavatele dokumentidele võib São Tomé ja Príncipe lõpliku arvestuse vaidlustada kolmekümne (30) päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Eriarvamuste korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel, vajaduse korral teevad nad seda ühiskomitee raames. Kui São Tomé ja Príncipe ei esita kolmekümne (30) päeva jooksul vastuväiteid, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

5.Kui lõplik arvestus ületab ettemaksena makstavat kindlasummalist loatasu, mis maksti kalapüügiloa saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa, kui ta seda ei vaidlusta, São Toméle ja Príncipele üle neljakümne viie (45) päeva jooksul. Jääk kantakse kalanduse arengufondi pangakontole. Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui ettemaksena makstav kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

III PEATÜKK
PÜÜGISEIRE JA -ARUANDED

1. jagu. Elektrooniline püügipäevik

1.Lepingu raames kalapüügiga tegeleva Euroopa Liidu laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud elektroonilisse laevaettekannete süsteemi (ERS).

2.Laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda siseneda.

3.Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Püügipäevikut peetakse kooskõlas ICCATi asjaomaste resolutsioonide ja soovitustega.

4.Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise koguse. Iga liigi püütud või vette tagasi lastud hinnanguline kogus tuleb registreerida olenemata selle kaalust.

5.Kui püüki ei toimu, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.

6.Püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt lipuriigi püügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist:

(a)kalalaeva pardatähis ja nimi;

(b)iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

(c)asjaomane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(d)püügi kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;

(e)sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning püügireisi kestus;

(f)püügivahendi tüüp, selle tehniline kirjeldus ja mõõtmed;

(g)iga liigi pardal hoitav hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv;

(h)iga liigi vette tagasi lastud hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv;

7.Lipuriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuste andmete turvalise säilitamise vähemalt 36 kuu jooksul.

8.Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on vajalik ERSi andmete automaatseks edastamiseks. ERSi andmete edastamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks. Standardite muudatused rakendatakse kuue (6) kuu jooksul.

9.Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva püügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.

10.ERSi kaudu väljapüügist teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 4. liites.

11.São Tomé ja Príncipe ametiasutused töötlevad iga laeva püügiandmeid konfidentsiaalselt ja turvaliselt.

2. jagu – Püügi koondandmed

1.Lipuriik esitab kord kvartalis Euroopa Komisjoni hallatava andmebaasi jaoks koondandmed iga laeva väljapüügi ja tagasiheite koguste kohta kuude kaupa. Liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt protokollile või ICCATi soovitustele lubatud kogupüüki, esitatakse igal kuul andmed eelmise kuu kohta.

2.Lipuriik kontrollib andmeid, kasutades ristkontrollimist lossimis-, müügi-, kontrolli- või seireandmetega ning kogu asjakohase teabega, mis on ametiasutustele kättesaadav. Kui kontrollimise tulemusena on vaja andmebaasi ajakohastada, tehakse seda võimalikult kiiresti. Kontrollimisel lähtutakse püügipiirkonna geograafilistest koordinaatidest, mis on sätestatud käesolevas protokollis.

3.Lähtudes andmebaasist saadud andmetest esitab Euroopa Liit São Tomé ja Príncipe ametiasutustele enne iga kvartali lõppu koondandmed jooksva aasta eelmiste kvartalite kohta, märkides püügikoguse laevade, kuude ja liikide kaupa. Need andmed on esialgsed ja muutuvad.

4.Partnerriik analüüsib andmeid ja annab teda kõigist suurtest vastuoludest andmete puhul, mis on saadud ERSi kaudu edastatud elektroonilistest püügipäevikutest. Lipuriigid viivad läbi uurimisi ja vajaduse korral ajakohastavad andmeid.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE
1. jagu – Kontroll ja inspekteerimine

Euroopa Liidu kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni määrustest ja soovitustest.

1.Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad teatavad São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm (3) tundi ette.

Sisenemisel São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse ja sealt lahkumisel peavad laevad koos oma asukoha andmetega esitama ka andmed pardal oleva püügikoguse kohta liikide kaupa, vastavalt FAO kolmetähelise koodile ja väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Kõnealused teated tuleb saata ERSi kaudu või e-posti teel São Tomé ja Príncipe ametiasutuste antud aadressil.

Kui laev tabatakse kalastamas, ilma et ta oleks teatanud kavatsusest siseneda São Tomé ja Príncipe vetesse, loetakse laev kalapüügiloata laevaks ja tema suhtes kohaldatakse siseriiklike õigusaktidega ettenähtud karistust.

2.Inspekteerimismenetlus

Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade inspekteerimist São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna vetes, reidil või sadamates teostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid, kelle kalanduskontrollialased ülesanded on selgelt kindlakstehtavad, ning kes kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutuste teenistuses olevaid laevu.

Enne pardaleminekut teavitavad São Tomé ja Príncipe inspektorid Euroopa Liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama.

São Tomé ja Príncipe inspektorid jäävad Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ete nähtud kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele asutustele. Neid ei või avalikustada, kui riiklikust õigusest ei tulene teisiti.

Euroopa Liidu laeva kapten aitab São Tomé ja Príncipe inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele võimaliku rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. São Tomé ja Príncipe inspektorid annavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. São Tomé ja Príncipe asutused teatavad Euroopa Liidule läbiviidud inspekteerimistest ja võimalikest avastatud rikkumistest kahekümne nelja (24) tunni jooksul ning edastavad Euroopa Liidule inspekteerimisaruande. Süüdistusakti koostamise korral saadetakse selle koopia Euroopa Liidule hiljemalt seitse (7) päeva pärast inspektori sadamasse naasmist.

3.Pardal teha lubatud toimingud

São Tomé ja Príncipe väljaantud kalapüügiloal märgitakse, milliseid toiminguid (rookimine, haiuimede osaline lõikamine) on lubatud pardal teha.

4.Ümberlaadimine ja lossimine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad, kes soovivad väljapüüki São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, peavad seda tegema sadamate Fernão Dias, Neves või Ana Chaves reidil.

Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva omanik või tema esindaja teatab vähemalt nelikümmend kaheksa (48) tundi enne lossimist või ümberlaadimist São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele järgmised andmed:

(a)ümberlaadimist või lossimist teostama hakkava kalapüügilaeva nimi;

(b)kaubavedaja nimi;

(c)ümberlaaditavate või lossitavate kalaliikide tonnaaž;

(d)ümberlaadimise või lossimise kuupäev;

(e)ümberlaaditud või lossitud väljapüügi sihtkoht.

São Toméd ja Prínciped võib teavitada ERSi kaudu või e-posti teel.

Ümberlaadimine merel on keelatud.

Laeva kapten edastab São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatab, kas ta kavatseb püüki jätkata või São Tomé ja Príncipe vetest lahkuda.

São Tomé ja Príncipe vetes ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui eespool esitatud punktides käsitletud, on keelatud. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

2. jagu – Laevaseiresüsteem (VMS)

Kõik käesoleva protokolli alusel tegevusloa saanud Euroopa Liidu laevad peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS).

Pardal olevate andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat laevaseiresüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Euroopa Liidu laevad edastavad oma asukoha andmed oma lipuriigi püügiseirekeskusele automaatselt ja pidevalt seinerite puhul vähemalt kord tunnis ja kõigi muude laevade puhul vähemalt iga kahe (2) tunni tagant. Kui laeva tegevuse suhtes kohaldatakse uurimismeetmeid, võib nõuda, et andmeid edastataks sagedamini.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et laeva viibimise ajal püügipiirkonnas tehakse laevaseiresüsteemi asukohateated automaatselt kättesaadavaks.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

(a)laeva tunnusandmed,

(b)laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %,

(c)asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

(d)kalalaeva kiirus ja kurss.

Laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 5. liites.

Riikide püügiseirekeskused suhtlevad omavahel laevade püügitegevuse seire küsimustes.

V PEATÜKK
MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.Töölevõetavate meremeeste arv.

São Tomé ja Príncipe vetes kalastades peavad Euroopa Liidu laevad võtma pardale São Tomé ja Príncipe meremehi järgmistel tingimustel ja hulgal:

(a)tuunipüügiseinerite puhul protokolli esimesel aastal kõikide laevade peale kokku kuus (6) meremeest, protokolli teisel aastal kokku kaheksa (8) meremeest ja protokolli viimasel kolmel aastal kokku kümme (10) meremeest igal aastal;

(b)triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul igal aastal kõikide laevade peale kokku kaks (2) meremeest.

2.Pardale võtmise kohustuse eeltingimus on, et São Tomé ja Príncipe ametiasutused esitavad Euroopa Liidule enne protokolli kohaldamise algust ja seejärel iga aasta jaanuaris vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga meremeeste nimekirja. Laevaomanikud teevad meremehi tööle võttes valiku kõnealusest nimekirjast.

3.São Tomé ja Príncipe meremeeste kvalifikatsiooninõuded on esitatud 6. liites.

4.Laevaomanik või tema esindaja edastab São Tomé ja Príncipe pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud meremeeste nimed, märkides ära nende tööülesanded meeskonnas.

5.Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

6.São Tomé ja Príncipe meremeeste töölepingud, mille koopia antakse tööministeeriumile, kalandusministeeriumile ja lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes kohaldatava seaduse kohane sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

7.Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

8.Iga ELi laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule või kui tal puudub vajalik kvalifikatsioon, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

9.Kui laevaomaniku esitatud tõendite kohaselt ei saa Euroopa Liidu laevad erandlikel põhjustel võtta pardale São Tomé ja Príncipe meremehi punktis 1 osutatud arvul, maksavad laevad püügipiirkonnas viibimise ajal iga pardale võtmata São Tomé ja Príncipe meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot päevas. Ühiskomitees koostatakse korrapäraselt ülevaade São Tomé ja Príncipe meremeeste pardale võtmise kohta.

VI PEATÜKK

VAATLEJAD

1.Püügitegevuse vaatlemine

Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad lepingu raames São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kalapüügiluba omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale São Tomé ja Príncipe pädevate asutuste poolt käesolevas peatükis kirjeldatud reeglite kohaselt määratud vaatlejaid.

2.Määratud laevad ja vaatlejad

Käesoleva protokolli raames kala püüdvad Euroopa Liidu laevad võtavad alljärgnevalt esitatud korra kohaselt pardale São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumi määratud vaatlejaid.

(a)São Tomé ja Príncipe pädeva ametiasutuse taotlusel võtavad Euroopa Liidu laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud koguseid;

(b)São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, kes laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edasiseks ajakohastamiseks edastatakse need iga kolme (3) kuu tagant.

(c)Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastavad São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused São Tomé ja Príncipe eest vastutavale Euroopa Liidu delegatsioonile ja asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

(d)Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib pädevate São Tomé ja Príncipe ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse, kui talle edastatakse asjaomasele laevale määratud vaatleja nimi.

3.Pardalemineku ja pardalt lahkumise tingimused

(a)Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

(b)Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine toimub laevaomaniku valitud sadamas. Vaatleja võetakse pardale esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

(c)Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe (2) nädala jooksul kümnepäevase (10) etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub.

(d)Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool São Toméd ja Príncipet asuvas riigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks São Tomésse ja Príncipesse laevaomaniku kulul.

(e)Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne (12) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

(f)Kalalaeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

(g)Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

(h)Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

(i)Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab São Tomé ja Príncipe.

4.Kindlasummaline rahaline toetus

Selleks et osaleda vaatlejatega seotud kulude katmises, maksab laevaomanik koos kindlasummalise rahalise toetusega ettemaksuna 250 eurot aastas laeva kohta ning see summa kantakse kindlasummalise ettemaksuga samale pangakontole.

5.Vaatleja ülesanded

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

(a)jälgib laevade püügitegevust;

(b)kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

(c)märgib üles kasutatavad püügivahendid;

(d)kontrollib São Tomé ja Príncipe vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

(e)kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

(f)edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

6.Vaatleja kohustused

Pardal olles peab vaatleja:

(a)võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

(b)suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

(c)Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures kapten võib sellesse lisada või lasta lisada talle asjakohasena tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

VII PEATÜKK
RIKKUMISED

1.Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava Euroopa Liidu laeva toimepandud mis tahes rikkumise kohta koostatakse süüdistusakt, mis esitatakse Euroopa Liidule ja lipuriigile nii kiiresti kui võimalik.

2.Laeva kinnipidamine / marsruudi muutmine – Teavitamiskoosolek

(a)Kui see on São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes Euroopa Liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi São Tomé ja Príncipe sadamasse.

(b)Kalapüügiluba omava ELi laeva peatamisest mis tahes põhjustel teatab São Tomé ja Príncipe Euroopa Liidule kahekümne nelja (24) tunni jooksul. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

(c)Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille São Tomé ja Príncipe korraldab Euroopa Liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja.

3.Rikkumissanktsioonid – Kokkuleppemenetlus

(a)Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab São Tomé ja Príncipe kehtivate siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

(b)Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja ELi esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolme (3) päeva möödumisel laeva kinnipidamisest teatamisest.

4.Kohtumenetlus – Pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik São Tomé ja Príncipe osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks São Tomé ja Príncipe, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

(a)täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

(b)summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

São Tomé ja Príncipe teavitab Euroopa Liitu kohtumenetluse tulemustest seitsme (7) päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

LIITED

1. liide    São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühise püügipiirkonna koordinaadid

2. liide    Kalalaevale kalapüügiloa taotlemise vorm ja abilaevale loa taotlemise vorm

3. liide    Tehniline teabeleht

4. liide    Elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) kasutusele võtmine püügitegevusega seotud andmete registreerimiseks ja edastamiseks

5. liide    Laevaseiresüsteem

6. liide    Euroopa Liidu seinerite ja õngejadalaevade pardal töötavate São Tomé ja Príncipe meremeeste kvalifikatsiooniga seotud nõuded



1. liide
São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühise püügipiirkonna koordinaadid

Laiuskraad    Pikkuskraad

(kraadid, minutid, sekundid)

03 02 22 N    07 07 31 E

02 50 00 N    07 25 52 E

02 42 38 N    07 36 25 E

02 20 59 N    06 52 45 E

01 40 12 N    05 57 54 E

01 09 17 N    04 51 38 E

01 13 15 N    04 41 27 E

01 21 29 N    04 24 14 E

01 31 39 N    04 06 55 E

01 42 50 N    03 50 23 E

01 55 18 N    03 34 33 E

01 58 53 N    03 53 40 E

02 02 59 N    04 15 11 E

02 05 10 N    04 24 56 E

02 10 44 N    04 47 58 E

02 15 53 N    05 06 03 E

02 19 30 N    05 17 11 E

02 22 49 N    05 26 57 E

02 26 21 N    05 36 20 E

02 30 08 N    05 45 22 E

02 33 37 N    05 52 58 E

02 36 38 N    05 59 00 E

02 45 18 N    06 15 57 E

02 50 18 N    06 26 41 E

02 51 29 N    06 29 27 E

02 52 23 N    06 31 46 E

02 54 46 N    06 38 07 E

03 00 24 N    06 56 58 E

03 01 19 N    07 01 07 E

03 01 27 N    07 01 46 E

03 01 44 N    07 03 07 E

03 02 22 N    07 07 31 E



2. liide
Taotlusvorm

KALALAEVALE KALAPÜÜGILOA JA ABILAEVALE LOA TAOTLEMISE VORM
SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE NING EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING

– TAOTLEJA

1.Laevaomaniku nimi:    Kodakondsus:        

2.Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi:        

…………………………………………………………………..

3.Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress:    

………………………………………………………………..

4.Tel:        

5.E-post:        

6.Kapteni nimi:    Kodakondsus:        

7.Laeva São Tomés ja Príncipes esindava agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent:    

…………………………………………………………………………………..

– LAEV JA TEMA TUNNUSANDMED

8.Laeva nimi:    

9.Laeva lipuriik:    

10.Varasem lipuriik (vajaduse korral):    …………………………..

11.Mis ajast sõidab praeguse lipu all:    

12.Pardatähis:    

13.Kodusadam:    MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number: ………….    

14.IMO number:    ICCATi number:    …………….

15.Ehitusaasta ja -koht:    

16.Raadiokutsung:    Raadiokutsungi sagedus:    

17.Laevakere materjal:    □ teras    □ puit     □ polüester    □ muu

– LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

18.Kogupikkus:    Laius: ……….    

19.Brutotonnaaž (GT): …………………………….

20.Peamasina võimsus (KW):    Mark:    Tüüp:

21.Laeva tüüp:    Kalapüügiliik: …………

22.Kalapüügivahendid:    

23.Püügipiirkond:    

24.Sihtliigid: □ tuun □ mõõkkala □ püüda lubatud haid    

25.Kaaspüügi liigid: □ tuun □ mõõkkala □ püüda lubatud haid

26.Kavandatud töötlemine pardal: □ rookimine □ uimede osaline eemaldamine

27.    □ muu, täpsustage:.......................

28.Meeskonnaliikmete koguarv:    

29.Saagi säilitusviis laeva pardal: □ värske    □ jahutatud    □ segasäilitus    □ külmutatud

30.Külmutusvõimsus (tonnides) 24 tunni kohta:    

31.Lastiruumi mahutavus:    Arv:    

Koostatud (koht) ......,    (kuupäev) ...        

Taotleja allkiri



3. liide
Tehniline teabeleht

Tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad

1.Keelatud liigid

Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiid-sarvikrai (Manta birostris), hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Lisaks sellele on keelatud vaalhai (Rhincodon typus) püük.

Euroopa Liidu õigusaktide (nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus nr 1185/2003) kohaselt on keelatud haiuimede eemaldamine laeva pardal ning haiuimede pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine. Ilma et see piiraks eelmise lõike kohaldamist, võivad haiuimed laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud, kuid neid ei tohi rümbast eemaldada enne lossimist.

Vastavalt ICCATi soovitustele püüavad lepinguosalised vähendada püügitegevuse juhuslikku mõju kilpkonnadele ja merelindudele, ning rakendavad meetmeid, et maksimeerida tahtmatult kinni püütud isendite ellujäämisvõimalusi.

TUUNIPÜÜGISEINERID

(1)Lubatud püügivahend: noot

(2)Sihtliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis)

(3)Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine

TRIIVÕNGELAEVAD

(1)Lubatud püügivahend: triivõngejada

(2)Sihtliigid: mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai (Prionace glauca), kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus)

(3)Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine

2.Laevaomanike tasud – laevade arv:

Täiendav loatasu väljapüütud tonni kohta

70 eurot tonni kohta protokolli kogu kehtivusaja jooksul

Iga-aastane kindlasummaline tasu

tuunipüügiseinerid: 9100 eurot.

triivõngelaevad: 3 255 eurot.

Vaatlejate kindlasummaline tasu

250 eurot laeva kohta aastas

Abilaeva puhul kohaldatav tasu

3 500 eurot laeva kohta aastas

Laevade arv

28 tuunipüügiseinerit

kellele on antud kalapüügiluba

6 triivõngelaeva

4. liide
Elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) kasutusele võtmine püügitegevusega seotud andmete registreerimiseks ja edastamiseks

1.ERSi sõnumid

(1)Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna nende sätete rakendamisega seotud küsimustes. Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.

(2)Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need São Tomé ja Príncipe jaoks automaatselt kättesaadavaks.

(3)Vormingus UN/CEFACT olevad andmed edastatakse Euroopa komisjoni poolt kättesaadavaks tehtava võrgustiku FLUX kaudu.

(4)Pooled võivad siiski kokku leppida üleminekuperioodis, mille jooksul edastatakse andmeid vormingus EU–ERS (v 3.1) kiiredastuskanali (DEH – Data Exchange Highway) kaudu.

(5)Lipuriigi püügiseirekeskus edastab laevalt saadetud kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele. Muud sõnumid edastatakse samuti automaatselt kord päevas alates kuupäevast, millal saab hakata vormingut UN/CEFACT kasutama; kuni selle ajani edastatakse sõnumid viivitamata São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele lipuriigi püügiseirekeskuse automaatsel nõudmisel Euroopa Komisjoni kesksõlme kaudu. Pärast uue vormingu tegelikku töölehakkamist kasutatakse viimatimainitud edastamisviisi üksnes vanu andmeid käsitlevate eritaotluste puhul.

(6)São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus kinnitab talle edastatud ERSi andmete kättesaamist samal hetkel kättesaamist kinnitava automaatvastusena, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Selliste andmete puhul, mille São Tomé ja Príncipe saab vastuseks tema enda esitatud küsimusele, kättesaamist kinnitavat vastust ei saadeta. São Tomé ja Príncipe töötleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsena.

2.Laeva pardal oleva elektroonilise edastussüsteemi või teavitussüsteemi rike

(1)Lipuriigi püügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus teavitavad teineteist viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ühe või mitme laeva ERSi andmete edastamist.

(2)Kui São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus ei saa andmeid, mida laev peab edastama, teatab ta sellest viivitamata lipuriigi püügiseirekeskusele. Lipuriigi püügiseirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ning teavitab uurimise tulemustest São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskust.

(3)Kui rike on laeva ja lipuriigi püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi püügiseirekeskus sellest viivitamata laeva kaptenile või käitajale või tema esindaja(te)le. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed lipuriigi pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 24.00 mis tahes asjakohaste sidevahendite abil.

(4)Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne (10) päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam püügipiirkonnas kala püüda ja peab sealt lahkuma või randuma kahekümne nelja (24) tunni jooksul mõnes São Tomé ja Príncipe sadamas. Laeval on lubatud sadamast lahkuda või pöörduda tagasi püügipiirkonda ainult pärast seda, kui tema lipuriigi püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib nõuetekohaselt.

(5)Kui São Tomé ja Príncipe ei saa ERSi andmeid kätte Euroopa Liidu või São Tomé ja Príncipe järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide talitlushäire tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.

(6)Lipuriigi püügiseirekeskus saadab São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele iga 24 tunni järel mis tahes kättesaadavate elektrooniliste sidevahendite abil kõik ERSi andmeid, mille ta on lipuriigilt pärast viimast edastamist saanud. São Tomé ja Príncipe palvel võib sama menetlust kohaldada üle kahekümne nelja (24) tunni kestva hoolduse puhul, mis mõjutab Euroopa Liidu järelevalve all olevaid süsteeme. São Tomé ja Príncipe teavitab sellest oma pädevaid kontrollitalitusi, et viimased ei käsitleks Euroopa Liidu laevu oma ERSi andmete edastamist mittetäitvatena. Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse vastavalt 5. liite punktile 1 hallatavasse elektroonilisse andmebaasi.

3.Alternatiivsed sidevahendid

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskuse e-posti aadress, mida tuleb kasutada ERSi/laevaseiresüsteemi rikke korral teatakse enne protokolli kohaldamise algust.

Seda tuleb kasutada, et edastada

teated püügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kohta ning pardal oleva püügikoguse kohta nii püügipiirkonda sisenemisel kui ka sealt väljumisel;

teated lossimise ja ümberlaadimise kohta ning teated ümberlaaditud, lossitud või pardale jäänud püügikoguse kohta;

ERSi ja laevaseiresüsteemi ajutised asendusteated tõrgete korral.



5. liide
LAEVASEIRESÜSTEEM

1.Laevade asukohateated – laevaseiresüsteem

São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda sisenemisel registreeritud esimene asukoht märgistatakse koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast lahkumist, mis märgistatakse koodiga „EXI“.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme (3) aasta jooksul alles hoida.

2.Teabe edastamine laeva poolt laevaseiresüsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva laevaseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi püügiseirekeskusele.

Laevaseiresüsteemi rikke korral tuleb rike parandada või süsteem välja vahetada kolmekümne (30) päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi püügiseirekeskusele e-posti, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.Asukohateadete turvaline edastamine São Toméle ja Príncipele

Lipuriigi püügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele. Lipuriigi püügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi püügiseirekeskuse ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskuse vahel elektrooniliselt turvalise sidesüsteemi kaudu.

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud püügipiirkonnast lahkumisest.

4.Teabevahetussüsteemi tõrked

São Tomé ja Príncipe tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi püügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab Euroopa Liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel, et võimalikult kiiresti saaks leida tehnilise lahenduse. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva laevaseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

5.Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui rikkumist õnnestub tõestada dokumentaalsete tõenditega, võib São Tomé ja Príncipe taotleda, saates taotluse koopia Euroopa Liidule, et lipuriigi püügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele (30) intervallidele. São Tomé ja Príncipe peab edastama tõendavad andmed lipuriigi püügiseirekeskusele ning Euroopa Liidule. Lipuriigi püügiseirekeskus saadab São Toméle ja Príncipele viivitamata asukohateate kasutades uut sagedust.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab São Tomé ja Príncipe lipuriigi püügiseirekeskust ja Euroopa Liitu võimalikust edaspidisest seirest.

6.Laevaseiresüsteemi teadete edastamine São Toméle ja Príncipele

Kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Andmed

Kood

Kohustuslik (K) /

Ei ole tingimata tarvilik

Sisu

Teate algus

SR

0

Süsteemielement, mis märgib registreerimise algust

Saaja

AD

0

Sõnumiandmed – saaja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Saatja

FR

0

Sõnumiandmed – saatja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Lipuriik

FS

0

Sõnumiandmed – lipuriik – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Sõnumi liik

TM

0

Sõnumiandmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI,

MAN)

Raadiokutsung (IRCS)

RC

0

Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber

IR

0

Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)

Pardatähis

XR

0

Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)

Laiuskraad

LT

0

Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Pikkuskraad

LG

0

Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Kurss

CO

0

Laeva sõidusuund 360° skaalal

Kiirus

SP

0

Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kuupäev

DA

0

Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)

Kellaaeg

TI

0

Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)

Teate lõpp

ER

0

Süsteemi osa, mis märgib teate lõppu

NAF vormingus on andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1. Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ tähistavad sõnumi lõppu.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Kui laevaseiresüsteemi andmed tuleb edastada võrgu FLLUX TLi kaudu UN/CEFACTi vormingus, siis teatab São Tomé ja Príncipe sellest enne protokolli ajutist kohaldamist.

6. liide
Euroopa Liidu seinerite ja õngejadalaevade pardal töötavate São Tomé ja Príncipe meremeeste kvalifikatsiooniga seotud nõuded

São Tomé ja Príncipe ametiasutused tagavad, et ELi laevadele töölevõetavad isikud vastavad järgmistele nõuetele:

1.meremeeste vanuse alammäär on 18 aastat;

2.meremeestel on kehtiv tervisetõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel. Kõnealuse tõendi väljastab nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst;

3.meremeestel on tehtud vaktsineerimised, mida on piirkonnas vaja ennetusliku tervisekaitse eesmärgil, ning need on kehtivad;

4.meremeestel on kehtiv sertifikaat vähemalt järgmise ohutusealase põhikoolituse kohta:

(a)enesepääste võtted, sealhulgas päästevestide selgapanek;

(b)tule tõrjumine ja tulekahjude vältimine;

(c)esmaabi baasõpe;

(d)isiklik ohutus ja sotsiaalne vastutus ning

(e)merereostuse vältimine.

5.Eelkõige suurte kalalaevade puhul peaksid meremehed:

(a)tundma kalalaevadel tavaliselt kasutatavaid merendusalaseid mõisteid ja korraldusi;

(b)tundma püügitegevusega seotud ohte;

(c)mõistma kalalaevade käitamistingimusi ja sellega kaasnevaid ohte;

(d)tundma seinnoodapüügil kasutatavaid püügivahendeid ja oskama neid kasutada;

(e)mõistma ja tundma üldiselt laeva stabiilsust ja merekõlblikkust ning

(f)evima üldisi teadmisi haalamisest ja oskama kinnitusotsi käsitseda (sildumine ja muud manöövrid).